3-22-1308/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1308

Haldusasi

MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus Tallinna

Kultuuri- ja Spordiameti 06.04.2022 käskkirja nr

MTTK2900/22/80 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik

esindaja AK

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ David Oistrahhi Festival määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MTÜ David Oistrahhi Festival määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1308 ning

saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

3. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot MTÜ David

Oistrahhi Festival AS SEB Pank arvelduskontole nr EE031010220008318014.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 06.04.2022 käskkirjaga nr MTTK2900/22/80 jäeti

rahuldamata MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus projektile „Musica Hymnis

jõulumuusikafestival“ (p 2.13).

2. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 15.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse

(hilisemalt täiendatud) Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 06.04.2022 käskkirja nr

3-22-1308

2(8)

MTTK2900/22/80 tühistamiseks. Komisjoni tööst võttis osa huvide konfliktis olnud isik, kes

hääletas temaga seotud projektile toetuse saamiseks. Komisjoni protokoll ei sisalda

hindamistulemusi, mille alusel oleks võimalik projekte võrrelda. Kaebajale saadeti link

vaidlusaluse haldusaktiga tutvumiseks 25.05.2022 vastusena teabenõudele.

3. Tallinna linn taotles 27.07.2022 ja 01.09.2022 seisukohas lõpetada asja menetlus HKMS

§ 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja on taotlenud Tallinna

linnalt projektitoetust üheksal korral, seega ei ole iseteeninduskeskkond kaebajale võõras.

Kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud kaebetähtaega rikkudes. Mittetulundustegevuse

toetuste taotlusi, sh toetuse määramise või taotluste rahuldamata jätmise käskkirju,

menetletakse iseteeninduskeskkonnas. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 3 kohaselt

loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui

dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu

äriregistrisse kantud elektronposti aadressile. Kuigi kaebaja on mittetulundusühing, mitte

äriühing, on tegemist juriidilise isikuga, kellel on suurem hoolsuskohustus korraldada oma

registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine (Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p

14). Sama kohustus kehtib elektronposti vastuvõtmisel (Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021

määrus nr 3-21-2648, p 16).

Vastustaja tegi käskkirja kaebajale teatavaks 13.04.2022 äriregistrisse kantud elektronpostile

saadetud automaatteavitusega, mis andis kaebajale teada, et tema kohta on tehtud otsus, millega

on võimalik tutvuda iseteeninduskeskkonnas. Kaebaja vastas 13.04.2022, et ta ei leia

iseteeninduskeskkonnast otsuse alusdokumente. Vastustaja mõistis kaebaja kirja nii, et kaebaja

ei leia teatavaks tehtud käskkirja ning saatis 13.04.2022 kaebajale juhise, kuidas käskkirja

iseteeninduskeskkonnast leida. Seejuures oli käskkiri taotluse juures ainus dokument, mistõttu

oli see lihtsasti leitav. Kuna kaebaja küsis 13.04.2022 otsuse alusdokumente, võib sellest

järeldada, et ta oli käskkirja kätte saanud. Seda kinnitab ka kaebaja 04.05.2022 teabenõue,

milles kaebaja küsis kõiki haldusaktiga seotud dokumente. Vastustaja vastas 09.05.2022 ja

selgitas, miks taotlus jäi rahuldamata, edastas käskkirja preambulis viidatud komisjoni

tagasiside ning komisjoni 06.04.2022 koosoleku protokolli väljavõtte kaebajat puudutavas osas.

Kaebaja esitas 12.05.2022 täiendava teabenõude, milles soovis näha kõiki käskkirja

alusdokumente. Vastustaja käsitas seda päringut selgitustaotlusena ning kaebajale vastati

13.05.2022, kuidas otsused komisjonis kujunevad. Kaebaja esitas 14.05.2022 teabenõude,

milles soovis tutvuda käskkirjaga ja protokolliga tervikuna. Vastustaja vastas sellele

24.05.2022. Kaebaja esitas 25.05.2022 selgitustaotluse, millele vastustaja vastas 30.05.2022.

Eelneva põhjal sai kaebaja käskkirjast teada juba 13.04.2022, mitte 24.05.2022, nagu väidab

kaebaja ning 15.06.2022 kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

Iseteeninduskeskkond ei salvestanud kuni 13.09.2022 sinna logimist ega ka teavituse või

käskkirja nägemist või avamist.

4. Tallinna Halduskohus andis 01.08.2022 määrusega kaebajale tähtaja menetluse lõpetamise

taotlusele vastamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

5. MTÜ David Oistrahhi Festival oli 15.08.2022 vastuses seisukohal, et käskkiri ja sellega

liituvad dokumendid tehti kaebajale teatavaks mitme teabenõude järel 24.05.2022 e-kirjaga

ning kaebus esitati pärast dokumentide saamist tähtaegselt.

6. Tallinna Halduskohus luges 13.10.2022 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega

ületades (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), määras tagastada

määruse jõustumisel kaebajale riigilõiv 20 eurot (resolutsiooni p 3) ning jättis muud

menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 4).

3-22-1308

3(8)

Kaebajale edastati 13.04.2022 automaatteavitus, et tema taotluse kohta on tehtud otsus nr

MTTK2900/22/80. Automaatteavituse kohaselt sai otsusega tutvuda iseteeninduskeskkonnas ja

selles selgitati, et teavitusega loetakse teade taotluse rahuldamata jätmise, toetuse andmise või

taotluse

komisjonile

uuesti

läbivaatamiseks

saatmise

kohta

kättetoimetatuks.

Automaatteavitusse lisatud iseteeninduskeskkonna aadressile vajutades avaneb Tallinna linna

20.09.2022 selgituse kohaselt iseteeninduskeskkonna avaleht. Iseteeninduskeskkonda sisse

logides avanes isikule vaade teavituse andmetega (dtl 96). Teavituse andmete lehel jaotise

„Dokumendid“ all on näha käskkirja fail, mille avamiseks tuli vajutada sinise allajoonitud

käskkirja numbri peale. Seejärel avanesid dokumendi nr MTTK2900/22/80 andmed, kus

„Dokumendi faili“ juures sinistele nuppudele „Vaata“ või „Salvesta“ vajutades avanes

vaidlustatud käskkiri. Linn selgitas 27.07.2022 ka, et varasemalt on kaebaja Tallinnalt

projektitoetust taotlenud üheksal korral, millest kolmel korral on kaebaja toetust saanud ja neljal

korral on taotlus jäänud rahuldamata. Seega ei ole iseteeninduskeskkond ega selle ülesehitus

kaebajale võõras.

Ka kaebaja 13.04.2022 automaatteavitusele vastuseks saadetud e-kiri (dtl 45) näitab, et

kaebajale oli haldusakt infosüsteemis nähtav. Kaebaja sõnastusest: „Kahjuks ma ei leia

internetkeskkonnast otsuse alusdokumente,“ nähtub, et tal on infosüsteemi juurdepääs, kuid ta

ei ole viidanud, et ei leia otsust ennast. Olukorras, kus kaebaja ei oleks infosüsteemi sisse

pääsenud või ei oleks otsus talle seal kättesaadav olnud, oleks kaebaja eelduslikult sellele

viidanud ja küsinud otsust ennast, mitte ainult selle alusdokumente. Seega sai kaebaja otsuse

13.04.2022 kätte või vähemalt oleks pidanud selle kätte saama, kuna kaebajal oli piisav

infosüsteemi kasutamise oskus. Haldusakti kättesaamine ei sõltu sellest, kas isik tegelikult

haldusakti avab, loeb või loetust aru saab, vaid üksnes sellest, et isikule on loodud selleks

mõistlik võimalus. Seega on haldusakt isikule kätte toimetatud ka juhul, kui ta kinnitab e-kirja

või postiga saadud ümbriku kättesaamist, kuid tegelikult e-kirja manust või postiga saadud

ümbrikku ei ava. Kuivõrd kaebaja sai või oleks vähemalt pidanud saama vaidlustatud otsuse

kätte 13.04.2022, möödus kaebuse esitamise tähtaeg 13.05.2022. Kaebus esitati aga

15.06.2022.

Kaebaja ei esitanud 15.08.2022 seisukohas selgesõnalist kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuid

selgitas, et käskkiri tehti talle teatavaks pärast mitme teabenõude esitamist e-kirja teel

24.05.2022. Kaebaja toodud selgitused ei ole piisavad kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja pidi

käskkirja 13.04.2022 kätte saama. Käskkirja p-s 10 on korrektne vaidlustamisviide ning p-st

2.13 pidi kaebajale olema arusaadav tema õiguste võimalik rikkumine (kaebaja taotlus jäeti

rahuldamata). Soov tutvuda enne haldusakti vaidlustamist ka selle alusdokumentidega,

eelduslikult ennekõike protokolliga, ei lükka edasi kaebetähtaega. Kohtule ei nähtu ka, et

kaebaja erinevaid kirju ja teabenõudeid oleks linnal tulnud käsitada vaidena HMS § 71 lg 1

mõttes.

Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on sellest muul viisil teada saanud, ent

viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks

(HKMS § 46 lg 7). Kohtupraktikas on mõistlikuks peetud muul viisil kui haldusakti

kättetoimetamise kaudu haldusaktist teada saamisel selle väljanõudmiseks kuuajalist

ajavahemikku (vt Riigikohtu 16.06.2021 määruse nr 3-20-999 p-d 19 ja 22). Kui kaebajale ei

õnnestunud käskkirja 13.04.2022 infosüsteemi vahendusel kätte toimetada, sai ta siiski

käskkirja olemasolust 13.04.2022 teada.

Tallinna linn on selgitanud, et kaebaja on varem Tallinna linnalt toetust saanud. Vaidlustatud

käskkirjas on ka selgitatud, et toetuse kasutamise nõusolek edastatakse 7 päeva jooksul, kui

toetus on otsustatud välja maksta (p 3). Seega ka juhul, kui kaebaja algsest teavitusest ei

tuvastanud oma õiguste riivet, pidi ta seda möönma teavituse saamisest 1‒2 nädala jooksul, kui

3-22-1308

4(8)

toetuse väljamaksmiseks vajalikud dokumendid viibisid. Kaebaja pöördus uuesti vastustaja

poole alles 3 nädala möödumisel, 04.05.2022 (dtl 44). Asjaolust, et taotlust ei rahuldatud, sai

kaebaja teada linna 09.05.2022 e-kirjast (dtl 44), mille sai kätte hiljemalt 12.05.2022 (dtl 44;

kaebaja vastas linna 09.05.2022 kirjale 12.05.2022 ehk oli kirja kätte saanud). Sama 09.05.2022

e-kirjaga edastati kaebajale ka hindamiskomisjoni protokollis (dtl 47-48) kirjas olev tagasiside

kaebaja taotluse kohta ja protokolli väljavõte. Arvestades ka kaebuse sisu, sai kaebaja oma

õiguste rikkumisest teada hiljemalt 12.05.2022. Pärast 12.05.2022 edasine kõikide

alusdokumentide ja tervikliku hindamiskomisjoni protokolli ning tervikliku haldusakti

väljanõudmine ei olnud seetõttu kaebuse esitamiseks vajalik. Kaebajale selgitati käskkirja

põhjendusi ja hindamisprotsessi ka 13.05.2022 kirjas koos viitega võimalusele esitada

mittenõustumisel 30 päeva jooksul vaie. Kohtule nähtuvalt kaebaja vaiet ei esitanud ja pöördus

kohtusse, kui 30 päeva 13.05.2022 kirjast oli juba möödunud.

Eelneva põhjal olid kaebajale ka juhul, kui ta 13.04.2022 käskkirja kätte ei saanud, tema õigusi

rikkunud asjaolud teada hiljemalt 12.05.2022 ning vaidlustamise võimalus ja tähtaeg teada

hiljemalt 14.05.2022 (dtl 49; kaebaja vastas linna 13.05.2022 kirjale 14.05.2022 ehk oli kirja

kätte saanud). Oodates käskkirja esmakordse väljanõudmisega 3 nädalat alates käskkirja

olemasolust teada saamisest, jättes talle avaldatud käskkirjaga tutvumata, ja esitades kaebuse

15.06.2022, s.o 32 päeva pärast vaidlustamise tähtaja teada saamist, on kaebaja kaebuse

esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja on esitanud tähtaegsed kaebused haldusasjades

nr 3-22-541 (03.03.2022) ja 3-22-1155 (24.05.2022), mis viitab sellele, et kaebajale ei ole

kaebetähtaja olemasolu ja järgimise kohustus teadmata.

Kuna kaebetähtaeg tuleb HKMS § 46 lg 1 ja § 124 lg 2 või alternatiivselt § 46 lg 7 alusel lugeda

möödunuks ja tähtaja ennistamise alused puuduvad, lõpetab kohus kaebuse menetluse HKMS

§ 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. MTÜ David Oistrahhi Festival palub 04.11.2022 määruskaebuses halduskohtu

13.10.2022 määrus tühistada.

Kaebaja ei ole vastustajaga suhtluses teadlikult ja tahtlikult toimingute tegemisega venitanud.

Kaebaja lähtus kaebetähtaja arvutamisel 24.05.2022 kultuuriosakonna juhataja vastusest ehk

hetkest, mil kaebajal oli võimalik sisuliselt tutvuda vaidlustatud käskkirja ja selle

alusdokumentidega. Seega on 15.06.2022 kaebus tähtaegne.

Kaebuse esitas Eestis registreeritud juriidiline isik. Kaebaja seadusliku esindaja alaline elukoht

on viimased 30 aastat Soomes ning talle on juurdepääs elektroonilistele keskkondadele

sagedasti raskendatud (eriti välisriigis viibides). Seadusliku esindaja peamiseks suhtluskeeleks

on olnud 30 aastat soome keel, mistõttu on tal ka raskusi leida eesti keeles täpseid vasteid

sõnadele ja väljenditele ning seda eriti kirjalikus suhtluses. Lisaks kasutab kaebaja arvutit Apple

Macintosh, mis on ostetud Ameerika Ühendriikidest ning kohandamata Euroopas, sh Eestis

kasutamiseks. Kaebaja arvutis on veebibrauserina kasutusel Apple Safari, mille tõttu on

raskendatud Eestis kasutusel olevates e-keskkondades toimetamine. Nii saab kaebaja siseneda

ka e-toimikusse, kuid ei saa avada seal digitaalselt allkirjastatud dokumente. Samuti ei saanud

kaebaja avada Tallinna linna iseteeninduskeskkonnas dokumente, sh vaidlustatud käskkirja,

sest see oli digitaalselt allkirjastatud.

Automaatteavitus teadmata sisuga haldusakti tegemise kohta ei ole samastatav haldusakti

enesega, kuna teavitusest ei ilmne haldusakti sisu, põhjendus ja see, kas taotlus on rahuldatud

3-22-1308

5(8)

või mitte. Seega ei saanud kaebetähtaeg alata 13.04.2022. Tühistamiskaebuse võib esitada 30

päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1).

Vastustaja üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas iseteeninduskeskkonnast haldusakt kätte

saada, sai kaebaja alles läbi kohtu 20.09.2022 ehk kui kaebus oli kohtule juba esitatud. Sellist

selgitust ei andnud vastustaja siis, kui kaebaja teatas, et ta ei leia iseteeninduskeskkonnast tema

suhtes tehtud haldusakti. Ja selgitustest polnuks ka kasu, sest kaebaja ei oleks saanud

digiallkirjastatud dokumenti avada.

Vastustaja pidi kaebaja pöördumistest aru saama, et kaebajal on raskusi e-keskkonnas

toimetamisega (nt brauser ei võimalda keskkonda siseneda, tehniline probleem seadmega,

käskkirja polnud mingil teadmata põhjusel keskkonnas vms). Seega pidanuks vastustaja saatma

haldusakti kaebaja e-postile pdf-formaadis või muul HMS-s ettenähtud viisil. Vastustaja ei ole

tõendanud, et Apple Safariga saab iseteeninduskeskkonda siseneda ja dokumente avada.

Kaebaja on varem kasutanud teisi arvuteid, sh palunud tehnilist abi tuttavatelt.

Kaebaja ei ole venitanud käskkirja vastuvõtmisega. Kaebajaks on MTÜ, mille ainus juhatuse

liige ja seaduslik esindaja on AK. MTÜ-l puuduvad palgalised töötajad, sh IT-spetsialistid. AK

arvuti on muretsetud eesmärgiga teha MTÜ huvides toiminguid muusika valdkonnas, st

valdkonnas, milleks MTÜ loodi. Lisaks reisib AK väga palju Euroopas ja USA-s ning on

perioode, kus ta ei viibi pikemaajaliselt Soomes oma elukohas. Vastustaja on surunud

inimestele

peale

keerulise

iseteeninduskeskkonna,

kuid

on

jätnud

tähelepanuta

kättetoimetamise lihtsamad ja mugavamad viisid, mis on kirjas HMS-s ja mis on haldusorganile

kohustuslikud.

Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja avas iseteeninduskeskkonnas käskkirja. Kui kaebaja

oleks käskkirja avanud, oleks sellest pidanud jääma jälg. Digikonteineri nägemine ei ole

samastatav dokumendi avamisega, st haldusakti kättesaamisega. Kaebaja ei saa dokumendiga

tutvuda ilma seda avamata. Vastustaja ei ole lähtunud haldusakti kättetoimetamisel HMS § 27

lg-st 2.

Kaebaja ei esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks seetõttu, et ta oli enda arvates esitanud

kaebuse tähtaegselt. Kaebajal puuduvad juriidilised oskused, teadmised ja kogemused kohtuga

suhtlemiseks ning ta ei tunne üksikasjalikult menetlusseadustikku. Seetõttu ta ei teadnud, et

igaks juhuks tuleks esitada alternatiivne taotlus tähtaja ennistamiseks.

8. Tallinna linn palub 16.11.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajale tehti vaidlusalune käskkiri teatavaks 13.04.2022 iseteeninduskeskkonna kaudu.

Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja sai käskkirja kätte juba 13.04.2022, kui vastas

vastustaja teavitusele, märkides, et ta ei leia käskkirja alusandmeid iseteeninduskeskkonnast.

Kaebaja kinnitab ka määruskaebuses, et kaebaja nägi digikonteinerit, kuid ei saanud seda avada.

Seega sai kaebaja käskkirjast teada ja selle kätte 13.04.2022 ning sellest hetkest hakkas kulgema

kaebetähtaeg, sõltumata asjaolust, et ta ei suutnud digikonteinerit avada.

Kaebaja ei andnud kordagi teada, et ta ei saa digikonteinerit avada ega palunud saata faili nt

pdf-vormingus. Vastustaja on ka varasemalt teinud kaebajale käskkirju teatavaks

iseteeninduskeskkonna kaudu. Ka kaebaja ise kinnitab, et ta on varasemalt kasutanud teisi ja

erinevaid arvuteid, sh palunud tehnilist abi tuttavatelt. Lisaks on haldusakt isikule kätte

toimetatud ka juhul, kui ta kinnitab e-kirja kättesaamist. Kuna kaebaja on kinnitanud, et ta nägi

digikonteinerit, siis on käskkiri kätte toimetatud 13.04.2022. Kaebus tuli esitada hiljemalt

13.05.2022.

3-22-1308

6(8)

Kaebaja ei saanud enda õiguste rikkumisest teada alles 24.05.2022. Kaebajale selgitati taotluse

rahuldamata jätmise kohta juba 09.05.2022, mil väljastati ka käskkirja aluseks olev

hindamiskomisjoni protokoll kaebajat puudutavas osas. Täiendavad selgitused anti veel

13.05.2022.

Asjaolu, et kaebajal ei õnnestunud iseteeninduskeskkonnas digikonteinerit avada, sest ta

kasutab arvutit Apple Macintosh, selgus alles määruskaebemenetluses. Tegemist on otsitud

vabandusega. Arvuti kaubamärk ega selle päritolu ei oma asjas tähendust.

Kaebaja süüdistab vastustajat keerulise e-keskkonna loomises, kuigi sai sisse ja nägi

digikonteinerit, mida ei saanud avada. See viitab pigem asjaolule, et kaebajal on jäänud

veebibrauseri lehitseja vastavalt seadistamata ning on võimalik, et tal puudub ka vastav ID-

kaardi tarkvara, mis ei ole regiooniga piiratud. Kui probleem on Safari brauseris, siis oli

kaebajal

võimalik

seadistada

arvutisse

Chrome

veebilehitseja

ning

siseneda

iseteeninduskeskkonda selle kaudu. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajal ei olnud võimalik enne

13.05.2022 kelleltki abi küsida, nagu ta on seda teinud varem. Kaebaja esitab käesolevas

vaidluses digiallkirjastatud faile, seega peab tal olema võimalus töödelda digikonteinereid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HMS § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt

menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

HMS § 62 lg 5 järgi tehakse isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata,

haldusakti

andmisest

keeldumine

teatavaks

kättetoimetamisega.

Tallinna

linna

eelarvevahenditest mittetulundustegevuseks ette nähtud sihtotstarbelise projekti- ja

tegevustoetuse taotlemist, taotluse läbivaatamist, toetuse andmise ja toetuse kasutamise üle

järelevalvet

reguleeriva

Tallinna

Linnavolikogu

26.08.2021

määruse

nr

„Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ (määrus nr 18) § 13 lg 3 kohaselt tehakse

ametiasutuse juhi haldusakt toetuse taotlejale teatavaks seitsme kalendripäeva jooksul

haldusakti andmisest.

10. Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem,

seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise

(Riigikohtu 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 12). HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusorgan

haldusakti kätte toimetada mh elektroonilises vormis. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse

dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases

infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil.

Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud

juhul üksnes e-tempel. HMS § 27 lg 2 sätestab juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud

või edastatud dokumenti saab kättetoimetatuks lugeda. Seda saab mh teha, kui asjakohane

infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (p 1) või adressaat on

kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (p 2) või dokument või teade

dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud

elektronposti aadressil (p 3). Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta

edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile

igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt

Riigikohtu 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 11; 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 13).

Kui isik sai haldusaktist teada, ilma et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei

pruugi talle selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-52-00, p 2).

3-22-1308

7(8)

11. Vastustaja edastas 13.04.2022 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris kaebaja

sidevahendina märgitud e-posti aadressile XXX automaatteavituse, et tema taotluse kohta on

tehtud otsus nr MTTK2900/22/80, millega saab tutvuda Tallinna projekti- ja tegevustoetuste

registri iseteeninduskeskkonnas, ning et määruse nr 18 § 13 lg-s 3 sätestatu kohaselt loetakse

teavitusega teade taotluse rahuldamata jätmisest, toetuse andmisest või taotluse komisjonile

uuesti läbivaatamiseks saatmiseks kätte toimetatuks.

12. Vastustaja on 20.09.2022 vastuses kohtunõudele selgitanud, et iseteeninduskeskkond ei

salvestanud kuni 13.09.2022 sinna logimist ega seal teavituste või dokumentide avamist.

Seetõttu puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kaebaja oleks käskkirja infosüsteemis avanud

ning käskkirja kättetoimetatuks lugemisel ei saa lähtuda HMS § 27 lg 2 p-st 1.

13. Käskkirja ei saa kaebajale kättetoimetatuks lugeda ka HMS § 27 lg 2 p 2 kohaselt. Asja

materjalidest nähtuvalt saatis kaebaja pärast automaatteavituse saamist 13.04.2022 vastustajale

e-kirja (dtl 45), et ta ei leia internetikeskkonnast otsuse alusdokumente ja palus need endale

saata. Tallinna linn vastas 13.04.2022, et otsusega nr MTTK2900/22/80 saab tutvuda

iseteeninduskeskkonnas jaotises „Dokumendid“ ning lisas viite iseteeninduskeskkonna

aadressile. Kaebaja esitas 04.05.2022 taotluse saada haldusakt ja kõik alusdokumendid, millele

vastuseks edastati talle 09.05.2022 väljavõte koosoleku protokollist ja hindamiskomisjoni

tagasiside (dtl 51). 12.05.2022 taotles kaebaja kõiki alusdokumente, mis puudutas vastavat

jaotust (dtl 50). Kaebajale selgitati 13.05.2022 vastuses, kuidas taotlust hinnati ja

lõpptulemuseni jõuti ning õigust esitada vaie (dtl 49‒50). Kaebaja esitas 14.05.2022 taotluse

tutvuda komisjoni protokolliga ja käskkirjaga tervikuna (dtl 49), samuti esitas kaebaja

20.05.2022 teabenõude linnapeale, milles taotles haldusakti, komisjoni otsust ja protokolli,

võrdlevaid hindamistulemusi ja dokumenti, mille kohaselt lubati haldusmenetluses osaleda

lõpptulemusest huvitatud isikul (dtl 53). 24.05.2022 vastuses selgitas kultuuriosakonna juhataja

kaebajale, et haldusakt on avalikult kättesaadav Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti

dokumendiregistris, esitati väljavõte komisjoni koosoleku protokollist ja muud sisulised

selgitused (dtl 54). Alles 25.05.2022 e-kirjas on kaebaja seaduslik esindaja kinnitanud, et sai

haldusakti kätte (dtl 98‒99). Seega puuduvad tõendid, et vaidlusalune käskkiri oleks kaebajale

elektrooniliselt edastatud ja kaebaja oleks haldusakti kättesaamist kinnitanud varem.

14. Vastustaja leiab HMS § 27 lg 2 p-le 3 tuginedes, et vaidlustatud käskkiri on kaebajale kätte

toimetatud 13.04.2022 teavituse saatmisega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 13.04.2022

automaatteavituse samal päeval kätte saanud. Käskkirja kaebajale kättetoimetamisel ei saa aga

lähtuda HMS § 27 lg 2 p-st 3, nagu leiab vastustaja. HMS § 27 lg 2 p 3 sätestab erikorra, millal

võib elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumendi lugeda kättetoimetatuks

äriühingule. Kaebaja on mittetulundusühing. Äriühingute suhtes kehtivat HMS § 27 lg 2 p 3

alusel kehtivat erikorda ei saa laiendada muudele juriidilistele isikutele, sest vastasel korral

puuduks HMS § 27 lg 2 p-s 3 üksnes äriühingutega (äriseadustiku § 2 lg 1) piirdumisel

igasugune sisuline tähendus. Kõnealuse muudatuse ette näinud eelnõu seletuskirjas on selgelt

rõhutatud, et e-kättetoimetamise eeldust ei ole seatud kõigi juriidiliste isikute kohta, vaid see

laieneb üksnes äriühingutele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (vt seletuskiri

haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 497 SE juurde, lk 10). HMS § 27

lg 2 p-s 3 sätestatud dokumendi kättetoimetatuks lugemise eeldust ei oleks ka sisuliselt õige

laiendada mittetulundusühingutele, arvestades nende vabatahtlikkusel põhinevat ja püsivale

majandustegevusele mittesuunatud iseloomu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022

määrus nr 3-22-1584, p-d 13 ja 14). Seega ei ole 13.04.2022 automaatteavituse edastamisega

käskkiri kaebajale kätte toimetatud, vaid sellega on üksnes teavitatud, et käskkiri on kaebajale

iseteeninduskeskkonnas kättesaadav.

3-22-1308

8(8)

15. HKMS § 46 lg 1 seob kaebetähtaja kulgemahakkamise haldusakti teatavakstegemisega, s.t

haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda kõigi

haldusakti oluliste sisuelementidega. Küll aga võib tähtaja lugeda ületatuks juhul, kui isik saab

teada, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent ta viivitab ebamõistlikult selle

hankimisega.

16. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on

olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme

selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 10.06.2009 nr 3-3-1-25-09, p 11,

29.04.2009 nr 3-3-1-19-09, p 16). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada

kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks

vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik

haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 18.04.2013 määrus

nr 3-3-1-3-13, p 16; 28.01.2008 määrus nr 3-3-1-82-07, p 15; 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-

07, p 10). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata

haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud

(HKMS § 46 lg 7, Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 19 ja 22; 18.04.2013 määrus

nr 3-3-1-3-13, p 16).

17. Kuigi kaebajale ei saa lugeda käskkirja elektroonilisel teel kätte toimetatuks, sai kaebaja

asjaolust, et tema taotluse osas on tehtud otsus (käskkiri), teada 13.04.2022 automaateavituse

saatmisega. Seega sõltub kaebuse tähtaegsus praeguses asjas sellest, kas kaebaja astus pärast

käskkirjast teadasaamist 13.04.2022 mõistliku aja jooksul samme, et haldusakt välja nõuda,

sellega tutvuda ning seejärel vaidlustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei viivitanud kaebaja

haldusakti kättesaamisel ja selle vaidlustamisel ebamõistlikult. Kaebaja esitas taotluse

konkreetselt vaidlusaluse käskkirja saamiseks 04.05.2022, kuid 09.05.2022 vastusega käskkirja

kaebajale ei edastatud. Samuti taotles kaebaja käskkirja 14.05.2022 taotluses. Reaalne võimalus

käskkirjaga kogu ulatuses tutvumiseks ja hinnangu andmiseks oma õiguste rikkumise kohta

saabus kaebajal alles 24.05.2022, mil vastuseks kaebaja 20.05.2022 teabenõudele teatati, et

käskkiri on avalikult kättesaadav Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti dokumendiregistrist ning

edastati vastav link. Vastupidiseid tõendeid ei ole asjas esitatud. Kaebaja vaidlustas käskkirja

halduskohtus 15.06.2022, seega kaebetähtaja sees.

18. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu

13.10.2022 määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks halduskohtule.

19. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9), tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisel tagastatud riigilõivu 20 eurot

MTÜ David Oistrahhi Festival AS SEB Pank kontole nr EE031010220008318014.

(allkirjastatud digitaalselt)