2-22-15253/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-15253

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15253

Tsiviilasi

J.S. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik J.S. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX);

usaldusisik V.K. (XXX; telefon XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja J.S. (isikukood XXX) pankrot kell 10.00 ja algatada J.S. kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku V.K. töötasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks

79,20 eurot, kokku 475,20 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks

79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur XXX (KMKR XXX, arvelduskonto

nr XXX, saaja Tartu kohtutäitur XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes V.K. (XXX; telefon XXX; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. detsembril 2022 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. novembril 2023.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud J.S. kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võivad usaldusisik ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. J.S. (avaldaja/võlgnik) esitas 12.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-15253).

Avalduse kohaselt ei suuda avaldaja juba 10 aastat oma võlgnevusi tasuda. Tal XXX ega ametit.

Avaldaja on osaliselt XXX ja ei saa teha XXX tööd. Vara puudub. Avaldaja on lisanud avaldusele

oma täitemenetluste väljavõtte.

2. Kohus võttis 18.10.2022 määrusega J.S. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks V.K.

3. Usaldusisik esitas 17.11.2022 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega

võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on XX.XX.XXXX sündinud J.S. perekonnaseisult XXX ning

tal puuduvad ülalpeetavad. J.S. XX.XX.XXXX sõlmitud XXX N.D. (isikukood XXX) on lahutatud

XX.XX.XXXX.

Riigikohtu 05.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr XXX (3-1-1-114-13) tunnistati J.S. süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat

5 kuud 29 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 13.01.2013. Tartu Maakohus vabastas

XX.XX.XXXX määrusega J.S. kriminaalasjas nr XXX mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega pöörati täitmisele J.S. mõistetud karistuse

ärakandmata osa. Tartu Maakohus kuulutas XX.XX.XXXX määrusega J.S. tagaotsitavaks. J.S. peeti

kinni 14.04.2021. Riigikohtu 05.12.2013 otsusega mõistetud ning Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX

määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmise lõpptähtaeg on XX.XX.XXXX.

Kohtule esitatud avalduse järgi ei ole J.S. haridust ega ametit. Avaldaja on osaliselt XXX ja ei saa

teha XXX tööd. Usaldusisik vestles võlgnikuga telefoni teel. J.S. avaldas, et XXX kavatseb ta asuda

tööle E.E.A, kus ta väidetavalt on juba eelnevalt töötanud.

Vara

J.S. puudub realiseeritav vara. Vanglas viibides on võlgniku sissetuleku teenimise võimalused

piiratud, kuid võlgnik on rakendatud XXX. Võlgniku kinnipeetava kontole toimuvad ebaregulaarsed

laekumised tema XXX V.S. Kinnipeetava kontole laekuvatest vahenditest tehakse kinnipidamisi

vangistusseaduse (VangS) § 44 alusel.

Kohustused

Kohtutäiturite menetluses on J.S. suhtes kokku 166 täiteasja. Nendest 155-s täiteasjas on sissenõudja

nõude täitmine aegunud ning menetlus käib vaid täitemenetluse kulude sissenõudmiseks.

J.S. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi ilma täitemenetluse kuludeta kokku summas

7377,58 eurot, sellest laenud 1925,66 eurot, sideteenuste võlgnevus 1427,76 eurot, kuriteoga

tekitatud kahju 72,19 eurot, menetluskulud kriminaalasjas 3549,44 eurot ja muud kohustused

402,53 eurot.

Maksejõuetus

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ilma

täitemenetluse kuludeta on võlgnikul kohustusi summas 7377,58 eurot. Kohustuste rahuldamiseks

puudub võlgnikul vara ja sissetulek. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on võlgnikul esimesed

lõpetamata täitemenetlused 2001. aastast. Maksejõuetuse põhjuseks on pikaajaline õigusvastane

käitumine.

Usaldusisiku hinnangul tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse kaudu on võlgnikul võimalik oma kohustusi korrastada.

Käesoleval hetkel on võlgniku suhtes menetluses 166 täiteasja, nendest valdavas osas käib menetlus

vaid täitemenetluse kulude sissenõudmiseks. Lisaks on võlgnikul mitme täitmisel oleva kohustuse

puhul võimalik esitada täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise vastuväide. Võlgnik

ilmselgelt ei ole iseseisvalt võimeline täitemenetlustes võlgniku õigusi efektiivselt teostama. J.S. on

avaldanud, et pärast vanglast vabanemist XX.XX.XXXX kavatseb ta asuda tööle E.E.A. Tööle

asumise korral võib võlgnikul olla võimalik kohustustest vabastamise menetlust edukalt läbida.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt ei ole võlgnikul realiseeritavat vara. Tema sissetulekuks on vanglas

XXX tegemisel saadav tasu ja ebaregulaarsed laekumised XXX V.S. Võlgniku teadaolevate

kohustuste maht ilma täitemenetluse kuludeta on 7377,58 eurot. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik

suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid

kohustuste täitmise katteallikaid peale sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga

väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud J.S. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks V.K, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et V.K. on vajalike erialaste

teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle

aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

24. novembriks 2023.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

6 tundi.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

täitmisele kulunud aega (12 pooltundi) tuleb V.K. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest

määrata 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Kuna võlgnikul

puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

so FIE-le Tartu kohtutäitur XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik