2-22-15045/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-15045

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15045

Tsiviilasi

D.Š. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik D.Š. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik T.K. (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu;

telefon XXX, XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja D.Š. (isikukood XXX) pankrot kell 11.00 ja algatada D.Š. kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku T.K. töötasu suuruseks 643,50 eurot, millele lisandub käibemaks

128,70 eurot, kokku 772,20 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 643,50 eurot, millele lisandub käibemaks

128,70 eurot, kokku 772,20 eurot, CiviLex OÜ-le (KMKR number EE101555577, arvelduskonto

nr EE312200221055387366 Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes T.K. (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus,

51013 Tartu; telefon XXX, XXX; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. detsembril 2022 kell 10.10 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr XXX.

6. Kohustada D.Š. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. novembril 2023.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud D.Š. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võivad usaldusisik ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. D.Š. (avaldaja/võlgnik) esitas 07.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-15045).

Avalduse kohaselt on avaldaja abielus Je.Š. (isikukood XXX), kelle pankrot on välja kuulutatud Tartu

Maakohtu 05.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr XXX. Avaldajal on üks alaealine ülalpeetav A.Š.,

sündinud 01.04.2019. Avaldaja sissetulekuks on igakuine toetus 506 eurot ja lapsetoetus 60 eurot.

Avaldaja abikaasa saab toimetulekutoetust 775 eurot. Pere igakuised väljaminekud on 1400 eurot:

eluasemekulud 120-210 eurot (maksab Tartu Linnavalitsus), kulutused toidule 400 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 50-120 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot,

transpordikulud 35 eurot, sidekulud 25 eurot, elatis lahus elavatele lastele 300 eurot (abikaasa

sissetulekust), kulutused laste koolikohustuste täitmisele 150 eurot (maksab Tartu Linnavalitsus),

tervishoiukulud 50 eurot ning muud vältimatud kulutused 320 eurot (Tartu Linnavalitsuse

toimetulekutoetusest). Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud

avalduses oma kohustuste suuruseks 17 367,23 eurot.

Avaldaja võttis kohustusi ajal, kui tal oli stabiilne rahaline seis. Avaldaja sai liiklustrahve, mida ei

jõudnud maksta. Kui avaldaja vabanes 26.04.2017 Jõhvi vanglast, siis võlgu praktiliselt ei olnud.

Avaldaja käis küll tööl, aga sai miinimumpalka, mistõttu ei jagunud raha võlgnevuste tasumiseks.

Jaanuaris 2018 kolis avaldaja Tallinnasse, kuna sai hea tööpakkumise kõrge palgaga. Avaldaja töötas

erinevates ettevõtetes, aga mitte kaua, sest tööandja lubas üht (palk vähemalt 1200 eurot), aga lõpuks

sai avaldaja ikka miinimumpalka. Novembris 2018 avaldaja abiellus ja aprillis 2019 sündis tütar.

Perekonnas olid pidevalt skandaalid ja kaklused ning sellega seoses algatati avaldaja vastu

kriminaalasi. Avaldaja kandis kaks kuud vangistust ja sai tingimisi karistuse. Hetkel on avaldaja

kodus elektroonilise valve all katseajaga kuni 13.09.2023. Vanglas olles mõtles avaldaja oma elu

täielikult ümber, eluväärtused ja tema jõud on hetkel suunatud eranditult uue elu täielikule

alustamisele. Avaldaja käib Eesti Töötukassa kaudu veoautojuhi kursustel. Kuna võlad ei lase

avaldajal rahus elada ja uut elu alustada, on vajalik maksejõuetusavalduse esitamine.

2. Kohus võttis 20.10.2022 määrusega D.Š. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks T.K.

3. Usaldusisik esitas 16.11.2022 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik ja tema abikaasa elavad Tartu linnas üürikorteris. Võlgniku abikaasa J.Š. suhtes on välja

kuulutatud pankrot ning pankrotihalduri kinnitusel on kohtule esitamisel avaldus pankrotimenetluse

lõpetamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul on üks alaealine

ülalpeetav, kes elab koos võlgnikuga. Võlgnik on käesoleval ajal ilma töise sissetulekuta ning töötuna

arvel Eesti Töötukassas. Võlgniku avalduse kohaselt õpib ta autojuhi kursustel ning soovib edaspidi

saada tööd veoautojuhina.

Vara

Võlgniku pere igakuine sissetulek kokku on 1475,05 eurot, sellest võlgniku sissetulek 40,05 eurot

(ühekordne sotsiaaltoetus) ja abikaasa sissetulek 1435 eurot (sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult

omavalitsuselt). 16.11.2022 seisuga on võlgniku ja tema abikaasa kontodel (ühisomand) 28,40 eurot,

sellest Swedbank AS kontol nr XXX 27,44 eurot ja AS SEB Pank kontol nr XXX 0,96 eurot.

Võlgnikul ei ole vallas- ega kinnisvara, samuti puudub tal muu oluline realiseeritav vara. Võlgnikule

ei kuulu väärtpabereid ega virtuaal- ja krüptovääringus nomineeritud vara. Võlgnikul on

pensionikonto (SEB Energiline Pensionifond), mille osakud (kogus 360.423, nimiväärtus

1.10618 eurot ja koguväärtus 398,69 eurot) ei ole pankrotimenetluses võõrandatavad.

Haldur esitab võlgniku nõudena abikaasa J.Š. nõudeõiguse A.R., E.O.ja A.Ž vastu 9090,40 euro

nõudes põhjusel, et nõue kuulub ühisvarasse, kuna abieluvaralepingut sõlmitud ei ole ning J.Š.

pankrotimenetluses ei ole ühisvara jagatud. Samas arvestades kohustatud isikute tausta (viibivad

vangistuses) ning nendelt välja mõistetud tsiviilnõudeid ainuüksi kriminaalmenetluses nr XXX, ei ole

tõenäoline, et mingit laekumist võib oodata.

Kohustused

Kokku on võlgnikul tagamata kohustusi (ainuvõlad) ca 18 115,97 eurot. Võlausaldajate nõude

suurused võivad muutuda, sest paljudel võlanõuetel lisandub kohustus tasuda viivist kuni nõude

täitmiseni. Viivise arvestamine lõpeb pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on tunnistanud kõiki tema

vastu esitatud nõudeid. Kõik teadaolevad võlgniku nõuded on sissenõudmisel täitemenetlustes. Seega

ei ole võimalik nõuetele vastuväiteid esitada (aluseks jõustunud kohtulahendid). Väidetavalt esitati

võlgniku vastu elatise nõue, kuid käesolevaks ajaks on nõudest loobutud.

Maksejõuetus

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnik on avalduses selgitanud, et võttis laenu ajal, kui tal oli stabiilne rahaline seis. Millal selline

aeg oli, ei ole usaldusisikule teada. Ebaselgeks jääb ka võlgniku selgitus osas, et stabiilse rahalise

seisu korral ei olnud tal samas raha liiklustrahvide tasumiseks. Võlgnik on viibinud erinevatel aegadel

kinnipidamisasutuses, mistõttu on kohustuste tekkimine seotud otseselt võlgniku süülise käitumisega,

mille tagajärjeks on erinevates kohtumenetlustes väljamõistetud menetluskulud.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes alustatud vähemalt 36 täitemenetlust. Neist

paljud on käesolevaks ajaks lõpetatud (registri kohaselt on nõuded täidetud). Samuti nähtub

täitemenetluste registrist, et võlgniku vastu on alustatud täitemenetlusi juba alates 2004. aastast ning

igal järgneval aastal on olnud täitmisel mitmed menetlused. Suure osakaaluga on täitemenetlustes

politsei trahvinõuded.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku pere teadaolev vara riigilt ja kohalikult

omavalitsuselt saadavatest sotsiaaltoetusest kokku 1475,05 eurot. Võlgnik on käesoleval ajal ilma

töise sissetulekuta ning töötuna arvel Eesti Töötukassas. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on

aga vähemalt 18 115,97 eurot. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi

sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna käesoleval ajal ei ole teada muid kohustuste

täitmise katteallikaid peale võlgniku pere sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga

väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud D.Š. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks T.K., kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et T.K. on vajalike erialaste

teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle

aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

24. novembriks 2023.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

9 tundi ja 45 minutit.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

täitmisele kulunud aega (9 tundi 45 minutit) tuleb Tiia Kalausele tasuks usaldusisiku ülesannete

täitmise eest määrata 643,50 eurot, millele lisandub käibemaks 128,70 eurot, kokku 772,20 eurot.

Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata

riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik