2-21-1643/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-1643

Tsiviilasi

A.J. hagi M.B. vastu ühisvara jagamiseks

M.B. vastuhagi A.J. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.J. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. august 2022

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja/vastuhagis kostja): A.J. (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina

Smirnova

Vastustaja

(kostja/vastuhageja):

M.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Sakkart

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2021. a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada osaliselt A.J. hagi M.B. vastu ühisvara

jagamiseks ning M.B. vastuhagi A.J. vastu ühisvara jagamiseks.

3. Jagada poolte ühisvara järgmiselt:

3.1. Jätta A.J.le:

3.1.1. kinnistu XXXXXXXX linnas (registriosa nr XXXXXXXX);

3.1.2. veesõiduk /purjekas XXXXXXXXX;

3.1.3. AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev

kohustus 25. jaanuari 2021. a seisuga 34 415 eurot 53 senti.

3.2. Jätta M.B.le:

3.2.1. AS-ga SEB Liising sõlmitud sõiduauto Mitsubishi ASX, reg nr XXXXXXX

liisimiseks sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused;

3.2.2. järelhaagis Tiki reg nr XXXXXXXXX.

3.3. Kohustada M.B.d andma nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande

muutmiseks, millega kantakse kinnisasja XXXXXXXXs (registriosa nr

XXXXXXXX) ainuomanikuna kinnistusraamatusse A.J..

3.4. Mõista A.J.lt M.B. kasuks välja hüvitis 23 597 eurot 24 senti.

4. Jätta rahuldamata A.J. nõue sõiduauto Peugeot jagamiseks.

5. Rahuldada A.J. apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.J. (hageja) esitas 2. veebruaril 2021 Viru Maakohtule hagi, mida hiljem täpsustas, M.B.

(kostja) vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX ja lahutati XX poolte ühise avalduse alusel.

Abielu ajal soetasid pooled elamu Jõhvis, XXXXXXXX, ostuhinnaga 48 000 eurot, mille

sissemakse 4800 eurot tasus hageja. Sõiduauto Mitsubishi ASX eest tasus esialgse sissemakse

3300 eurot hageja, edasi maksis liisingumakseid kostja. Sõiduki ostuhind oli 10 000 eurot ja

liisingumaksete jääk 6700 eurot.

Hageja palus 17. novembri 2021. a menetlusdokumendis jagada ühisvara järgmiselt:

1) jätta kinnistu XXXXXXXX, Jõhvis hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostja kasuks

välja hüvitis 30 500 eurot (s.o ½ kinnistu väärtusest 61 000);

2) jätta sõiduauto Mitsubishi ASX reg. nr-ga XXXXXXX väärtusega 7250 eurot kostja

ainuomandisse, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3625 eurot;

3) jätta veesõiduk reg. nr-ga XXXXXXXXX väärtusega 800 eurot hageja ainuomandisse ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 400 eurot;

4) jätta hageja ainuomandisse järelhaagis väärtusega 1000 eurot ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja hüvitis 500 eurot;

5) jätta hageja kanda laenukohustus, jääk ühisvara jagamise seisuga 34 415 eurot 53 senti, ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis pooles ulatuses hageja kanda jäänud

laenukohustusest ehk 17 207 eurot 77 senti;

6) arvata hageja lahusvara hulka (ühisvarast välja) 6547 eurot 97 senti;

7) arvestada hageja lahusvaraks pärast abielu lõppemist hageja poolt 11 kuud tasutud pangalaen

250 eurot kuus ehk 2750 eurot;

8) tasaarvestada poolte vastastikused nõuded.

Hageja märkis, et kompensatsiooniks maksab hageja kostjale 20 000 eurot kinnisasja

vormistamise päeval. Samal päeval vormistatakse ringi ka auto kasutus.

Kostja ei lase hagejal ühisomandit kasutada. Lisaks on kostja andnud maja rendile hageja

nõusolekuta ja saanud sellest tulu.

2. Kostja nõustus hageja pakutud ühisvara jagamise viisiga, kuid ei nõustunud selle koosseisu

ja väärtusega. Menetluskulud palus kostja jätta poolte enda kanda.

Asjaolu, et hageja lahusvara seisuga 8. jaanuari 2014 (enne abiellumist) oli 6543 eurot 97 senti,

ei oma tähtsust. Samuti ei oma tähtsust hageja poolt soojuspumba ostmine. Üüritulu osas märkis

kostja, et vara jagamisel jagatakse ühisvaral lasuvad kohustused, mitte üürlepingu alusel saadud

tulu. Kostja märkis, et üüritulu on ta saanud hagiavalduse esitamise momendil 200 eurot.

3. Kostja esitas 4. aprillil 2021 vastuhagi, milles palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada

vastuhagi. Kostja palus lõpetada varaühisuse ning jagada poolte ühisvara.

Kostja palus 18. novembri 2021. a menetlusdokumendis jagada ühisvara järgmiselt:

1) jätta kinnistu XXXXXXXX, Jõhvis väärtusega 61 000 eurot kostja ainuomandisse ja jätta

kostja kanda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX SEB Pank tulenev laenujääk ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 14 655 eurot 98 senti;

2) jätta sõiduauto Mitsubishi ASX reg nr-ga XXXXXXX kostja ainuomandisse koos hüvitise

maksmise kohustusega 1185 eurot 7 senti hagejale. Liisingulepingust nr 201843488 SEB Pank

tulenevad õigused ja kohustused jätta kostja kanda;

3) jätta järelhaagis Tiki, reg. nr-ga XXXXXXXXX väärtusega 1000 eurot kostja

ainuomandisse;

4) kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, ühisomanikukande

kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks;

5) jätta hageja ainuomandisse veesõiduk/purjekas väärtusega 800 eurot;

6) mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXXXXXXXXXX alusel pärast abielu

lahutamist tasutud laenumaksed ajavahemiku eest 1. märtsist 2021 – 1. novembrini 2021 kokku

9 kuud 2045 eurot 97 senti (9x227 eurot 33 senti);

7) tasaarvestada poolte vastastikused hüvitisemaksed;

8) kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitise 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt

iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kostja selgitas, et Mitsubishi ASX liisingulepingu esimene sissemakse 3300 eurot saadi

kostjale enne abielu kuulunud (lahusvarasse kuuluva) korteri müügist. Kostja arveldusarvele

kandis korteri ostja 23. novembril 2017 summas 5000 eurot. Kostja kandis 28. novembril 2017

ja 2. detsembril 2017 hageja arvelduskontole 4000 eurot ning hageja tasus 12. jaanuaril 2018

sõiduki sissemakse 3300 eurot.

4. Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata.

Hageja ei nõustu kostja arvestusega maja osas ja kostja käsitlusega sõiduauto Mitsubishi ASX

hüvitamise osas. Hageja nõustus, et maja laen peab minema pooleks, aga sellest tuleb maha

arvestada hageja tasutud laenu summa. Sõiduauto reg nr-ga XXXXXXX tuleb jagada lahutuse

päeva seisuga arvestades turuväärtuseks auto keskmise müügihinna ehk 7250 eurot (sarnaste

sõidukite müügihindade keskmine). Hageja ei tunnista, et kostja poolt hagejale tehtud

rahaülekanded on tehtud sõiduki sissemakse tegemiseks. Hageja ei nõustu, et kostja korteri

müügist saadud raha kasutati ühiselt soetatud kinnistu XXXXXXXX, Jõhvi soojuspumba

soetamiseks hinnaga 7500 eurot, millele lisandus tööraha. Arvestada tuleb ka seda, et kostja

korteril olid võlad, mille omakorda tasus hageja ning korter oli kohtutäituri poolt arestitud.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 29. novembri 2021. a otsusega hageja hagi ja kostja hagi osaliselt.

Maakohus jättis kostja ainuomandisse kinnistu XXXXXXXX linnas (registriosa nr

XXXXXXXX) väärtusega 61 000 eurot; sõiduauto Mitsubishi ASX, reg. nr-ga XXXXXXX

väärtusega 3190 eurot; järelhaagise Tiki reg. nr XXXXXXXXX väärtusega 1000 eurot.

Maakohus kohustas hagejat andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande

muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kustutatakse ühisomandike kanne ja kantakse

kinnisasja XXXXXXXXs (registriosa nr XXXXXXXX) ainuomanikuna kinnistusraamatusse

kostja. Hageja tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus. Maakohus jättis kostja kanda

laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse seisuga 25. jaanuar 2021 summas

34 415 eurot 53 senti ja liisingulepingust nr XXXXXXXXX tuleneva kohustuse 3105 eurot 25

senti. Veesõiduki/purjeka XXXXXXXXX väärtusega 800 eurot jättis maakohus hageja

ainuomandisse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks hüvitise 15 795 eurot 38 senti, mis

tuleb tasuda hagejale igakuiste võrdsete osamaksetena 1316 eurot 28 senti 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 10. kuupäevaks.

Poolte vahel 8. jaanuari 2014 sõlmitud abielu lõppes XX. Seega lõppes poolte varaühisuse

varasuhe XX (perekonnaseaduse § 35 lg 3) ning sellekohane nõue käesolevas tsiviilasjas on

põhjendamatu. Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud.

Pooled ei vaidle selle üle, et abielu kestel soetati ühiselt kinnistu Jõhvi linnas, XXXXXXXX

(registriosa nr XXXXXXXX). Kinnistu ostuhind oli 48 000, sissemaksena tasus hageja 4800

eurot. Pooled ei ole väitnud, et hageja tegi seda lahusvara arvelt. Pooled ei vaidle selle üle, et

kinnistu väärtus on käesoleval ajal 61 000 eurot. Kinnisasja ostuks sõlmisid abikaasad ja AS

SEB Pank 29. veebruaril 2016 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, mille kohaselt said hageja

ja kostja laenusaajatena laenu 43 200 eurot tagasimakse tähtajaga 17. veebruar 2036. Abielu

lahutamise aja seisuga oli tasumata jääk 34 415 eurot 53 senti. Maakohtu otsuse tegemise

seisuga 29. novembril 2021 oli tasumata jääk maksegraafiku alusel 32 822 eurot 89 senti.

Kuivõrd poolte esitatust tulenevalt on pärast abielu lahutamist laenulepingu järgsed maksed (sh

kindlustusmaksed) tasunud hageja, arvestas maakohus ühisvara jagamisel hageja pärast abielu

lahutamist tasutud makseid kokku 10 kuud (veebruar 2021 - november 2021) x 227 eurot 33

senti ehk 2273 eurot 3 senti, millele lisanduvad tasutud kindlustusmaksed 87 eurot 14 senti

(ajavahemiku eest august - november 2021, ajavahemiku eest veebruar kuni august ei ole

tõendeid kindlustusmaksete suuruse kohta kohtule esitatud).

Pooled ei vaidle, et ühisvara hulka kuulub Tiki järelhaagis (turuväärtus 1000 eurot) ja

veesõiduk/purjekas (väärtus 800 eurot).

12. jaanuaril 2018 sõlmisid kostja liisinguvõtjana ja AS SEB Liising liisinguandjana

liisingulepingu nr XXXXXXXXX. Liisinguese oli sõiduauto Mitsubishi ASX reg. märgiga

XXXXXXX. Ostuhind oli 10 400 eurot, millest sissemaksena tasuti 3300 eurot. Kostja väitel

tegi ta ülekanded hageja kontole eesmärgiga tasuda sõiduki sissemakse 3300 eurot. Sissemakse

tasuti 12. jaanuaril 2018. Pooled ei vaidle selle üle et 23. novembril 2017 müüdud korter Kalevi

tn 28-85 kuulus kostja lahusvara hulka. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud esitatud

väidet, mille kohaselt olid korteril kommunaalteenuste võlad ning korter oli arestitud

täitemenetluses. Maakohus nõustus, et kostja tehtud ülekannetelt hageja kontole otseselt ei

nähtu, et ülekanne tehti sõiduki sissemaksu tasumiseks, aga ajaliselt on ülekanded tehtud

vahetult enne liisingulepingu sõlmimist ja arvestades, et liisinguvõtjana sõlmis liisingulepingu

kostja, oli kohtu hinnangul usutav, et sissemakseks kasutati kostja lahusvarasse kuulunud

korteri müügist saadud vahendeid. Pooled olid sissemakse tegemise ajal abielus, raha maksti

ühisvara huvides (ühise liisingulepingu täitmiseks). Sissemakse tehti maakohtu hinnangul

kostja lahusvara arvel. Auto24.ee andmetel on (seisuga 29. novembri 2021) Mitsubishi ASX

2013. a väljalaskeaasta müügihind ca 8700 eurot. Maakohtu hinnangul võis selle eeldatav

väärtus liisingulepingu lõppemisel olla 7250 eurot. Sõiduki ostuhind oli 10 400 eurot, kokku

tuleb liisingumakseteks tasuda (st liisingueseme omandamiseks) 11 382 eurot 3 senti. Kostja

lahusvara arvel on tasutud 3300 eurot ehk 28%, ühisvara arvel on tehtud makseid 4976 eurot

78 senti ehk 44%, tasuda tuleb veel 28%. Kuna auto eeldatavast väärtusest 7250 eurot on

sõiduki omandamisel tasutud ühisvara arvel 44%, s.o 3190 eurot, tuleb sellest hüvitada teisele

abikaasale pool ehk 1595 eurot.

Hageja leidis, et ühisvara jagamisel tuleb arvestada asjaolu, et enne abielu sõlmimist oli tema

lahusvara 6543 eurot 97 senti. Maakohus sellega ei nõustunud. Hageja ei ole tõendanud, et

kulutas/panustas viidatud rahalised vahendid ühisvarasse.

Vastuses vastuhagile märkis hageja, et poolte abielu vältel soetati majja XXXXXXXX, Jõhvis

soojuspump väärtusega 7500 eurot, kuid maakohtule jäi selgusetuks, kas hageja soovib väita,

et soojuspump soetati kostja lahusvarasse kuulunud korteri müügist saadud vahendite arvel. See

ei saa ajaliselt nii olla – korter müüdi 23. novembril 2017, õhksoojuspump soetati ja maksed

tehti august-oktoober 2017. Kui hageja soovib väita, et õhksoojuspump soetati tema vahendite

(lahusvara) arvel, siis ei ole see millegagi tõendatud.

Hageja hagis esitatud renditulu hüvitamise nõue on tõendamata. Isegi kui nõustuda, et kostja

on omaks võtnud hageja väited üürisuhte kohta, ei ole ühtegi tõendit esitatud väidetava tulu

suuruse kohta.

Eeltoodust tulenevalt läheb poolte vahel jagamisele ühisvara: kinnistu XXXXXXXX, Jõhvis,

registriosa XXXXXXXX väärtusega 61 000 eurot; sõiduauto Mitsubishi ASX reg. märgiga

XXXXXXX väärtuses 3190 eurot; järelhaagis Tiki, registrinumbriga XXXXXXXXX

väärtusega 1000 eurot; veesõiduk/purjekas XXXXXXXXX väärtusega 800 eurot. Seega vara

kokku 65 990 eurot, ühe abikaasa osa 32 995 eurot.

Poolte vahel lähevad jagamisele ühiskohustused: laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev

kohustus 25. jaanuari 2021 seisuga 34 415 eurot 53 senti; liisingulepingust nr XXXXXXXXX

tulenev kohustus 25. jaanuari 2021 seisuga 3105 eurot 25 senti. Seega kohustusi kokku 37 520

eurot 78 senti, ühe abikaasa osa on 18 760 eurot 39 senti.

Arvestades, et hageja elab ja töötab Norra Kuningriigis alates 2011. aastast, viibib Eestis aastas

suhteliselt lühikest aega, enda sõnul paar kuud aastas, kostja elab ja töötab siin, tema

ülalpidamisel on alaealine laps, pidas maakohus põhjendatuks rahuldada kostja vastuhagi

osaliselt ja jagada ühisvara vastuhagis toodud viisil.

Seega jättis maakohus ühisvara jagamisel kostja ainuomandisse kinnistu XXXXXXXX

väärtusega 61 000 eurot. Kostja taotles kohustada hagejat andma tahteavaldused /nõusolekud

kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja tahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5); sõiduauto Mitsubishi ASX väärtusega

3190 eurot; järelhaagise Tiki väärtusega 1000 eurot. Vara väärtus kokku 65 190 eurot.

Kostja kanda jäävad rahalised kohustused: laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev

kohustus 25. jaanuari 2021 seisuga 34 415 eurot 53 senti; liisingulepingust nr XXXXXXXXX

tulenev kohustus 25. jaanuari 2021 seisuga 3105 eurot 25 senti.

Maakohus arvestas hageja ajavahemikus veebruar kuni november 2021 (kaasa arvatud) kantud

laenumakseid kokku 2273 eurot 30 senti + 87 eurot 14 senti = 2360 eurot 77 senti. Hageja

ainuomandisse jääb veesõiduk /purjekas XXXXXXXXXväärtusega 800 eurot.

Kostjale jääb vara 65 190-32 995 = 32 195 eurot rohkem kui ühe abikaasa osa. Hagejale jääb

vara 32 995-800=32 195 eurot vähem kui ühe abikaasa osa. Seega tuleb kostjal hüvitada

hagejale enamsaadud vara arvel 32 195 eurot.

Kostja kanda jäävad ühiskohustused kokku 34 415 eurot 53 senti + 3105 eurot 25 senti =

37 520 eurot 78 senti ehk 18 760 eurot 39 senti rohkem kui ühe abikaasa osa. Hageja kanda

ühiskohustusi pärast ühisvara jagamist ei jää, kuid maakohus arvestas hageja pärast abielu

lahutamist tasutud laenulepingujärgseid makseid 2360 eurot 77 senti. Seega tuleb hagejal

hüvitada kostjale enam jäänud ühiskohustuste katteks 18 760 eurot 39 senti - 2360 eurot 77

senti = 16 399 eurot 62 senti.

Tasaarvestades poolte teineteisele tasutavad hüvitised, tuleb kostjal tasuda hüvitisena hagejale

32 195 eurot - 16 399 eurot 62 senti = 15 795 eurot 38 senti.

Hageja väited/kahtlused vastaspoole maksevõime ebapiisavuses ei ole millegagi tõendatud.

Maakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitise tasumine osamaksetena, vältimaks olukorda, kus

hüvitise tasumise kohustus paneb kostja olukorda, kus on häiritud igapäevane elementaarne

toimetulek (arvestades seejuures, et tema ülalpidamisel on alaealine laps).

Maakohus määras kindlaks, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud hüvitis tasuda

igakuiste võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul (15 795 eurot 38 senti/12 = 1316 eurot

28 senti). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

maakohus rahuldas hageja hagi ja kostja vastuhagi osaliselt ja jagas ühisvara ja võetud

ühiskohustused vastavalt maakohtu otsuse resolutsiooni punktides 2., 2.1. ja 2.2. märgitud viisil

(st abielu jooksul soetatud ühisvara kostja ainuomandisse ja kohustuste kostja kanda jätmise

osas) ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 15 795 eurot ja määras hüvitise tasumise

tähtajaks 12 kuud. Hageja taotleb asja saatmist vastavas ulatuses maakohtule uueks

läbivaatamiseks ja menetluskulude kostja kanda jätmist.

Maakohtu otsuses ei ole märgitud, millised hageja nõuded ja millised vastuhageja nõuded on

rahuldatud ja millised on jäänud rahuldamata.

Kuna maakohus otsustas ühisvara jagamise tulemusel jätta kinnistu kostja ainuomandisse, siis

kostjal on kohustus tasuda hagejale õiglane hüvitis kinnisvara kaotamise eest.

Kostjale määratud kohustus tasuda hagejale hüvitis 12 kuu jooksul rikub oluliselt hageja huve.

Hageja jääb ilma kinnistuta ja elukohata ning ta peab 12 kuud ootama õiglase hüvitise saamist.

Hageja ei nõustu, et on kohustatud andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku

kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks enne seda, kui kostja tasub hagejale hüvitise

kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest. Hageja hinnangul tuleb seda teha samaaegselt.

Hageja ei ole nõus kinnistu ja laenukohustuste jagamise osas. Asjaolu, et hageja on sunnitud

töötama Norra Kuningriigis ei või olla aluseks jätta ta ilma tema poolt teenitud kinnistuta.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 2020. aastal ei elanud ka kostja ise elumajas vaid andis

seda üürile. Ei ole õiglane jätta kostja ainuomandisse kinnistut, mida ta ise ei kasuta. Hageja on

kohtule esitatud tõendid, et pärast abielu lahutamist on vaidlustatud kinnistu jäänud kostja

ainuvaldusesse, kuid laenumaksete tasumise kohustused on jäänud hagejale. Hageja jätkas

laenumaksete tasumist ka ajal, mil kostja andis üürile kinnistu ja sai selle eest üüritasu.

Maakohus ei ole arvestatud muid erilisi asjaolusid, sh kummagi endise abikaasa oluliselt

erinevaid panuseid kinnistusse. Hageja on tõstnud kinnisasja turuväärtust 2017. a juunikuus

õhk-vesi soojuspumba NIBE Split 2 ostmise ja paigaldamisega väärtusega 7200 eurot.

Maakohus ei arvestanud ka asjaolu, et hageja pakkus maksta kostjale hüvitist suuremas ulatuses

ja kohe pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja jääb selle juurde, et temal on võimalus tasuda

õiglane hüvitis kinnistu omandi kaotamise eest ühekordselt kohe pärast kohtuotsuse jõustumist.

Hageja soovib kaasamandi jätmist hageja ainuomandisse.

Kinnistu laenumakseid tasub hageja. Pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist jäävad

endised abikaasad võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui

võlausaldaja on ühe abikaasa solidaarkohustusest vabanemisega nõus võlaõigusseaduse

§ 175 lg 2 mõttes. SEB Pangas seletati hagejale, kostja on „mustas nimekirjas“ ja pank ei ole

huvitatud kehtiva laenulepingu kostja nimele ümbervormistamisest ja hageja laenukohustusest

vabastamisest. Omades kehtivaid laenukohustusi, kaotab hageja võimaluse võtta endale uue

laenu elamu soetamiseks kuni 17. veebruarini 2036, s.o laenulepingu lõppemiseni. Kostja ei

suuda täita laenukohustusi. Kuna kostja ei ole ka tõendanud võimelisust hagejale hüvitist

maksta, siis eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rakendada kostja taotletud viisi kaasomandi

lõpetamiseks.

Hageja teenib väljaspool Eestit raha kinnistu välja ostmise eesmärgil. Abielu jooksul pidas

hageja ülal nii kostjat kui tema alaealist last. Hageja on kandnud kostja pangakontole suuri

summasid. Hageja tasus kõik kommunaalkulud. Kostja ei ole kandnud kinnistu soetamisega ja

korrashoidmisega seotud kulusid. Kostjal olid enne abiellumist saadud võlad.

Maakohus ei ole tuvastatud, et kostjal on võimalused iga kuu kandma kohtuotsuses määratud

kohustuslikud kulusid.

Kostja varjas ühisvara jagamisel sõiduautot, mis kuulub ühisvara hulka. Pooled otsustasid

võõrandada 2014. aastal ostetud sõiduauto Peugeot hinnaga 4500 eurot. Sõiduki müügiga

tegeles kostja. 2018. juunis kostja teavitas, et ta leidis sõidukile ostja, kellele ta võõrandas

sõiduauto 4500 eurot eest. Kostja kandis saadud summast 1200 eurot hageja pangakontole.

Hageja aga leidis 23. detsembril 2021 www.ark.ee portaalist andmed, et sõiduauto Peugeot

registreerimismärk XXXXXXXXX omanikuvahetust ei toimunud. Kuna hagejal puudusid

andmed, et ühisvara hulgas on veel üks sõiduauto, siis nimetatud sõiduk ei olnud ühisvara

jagamise hagi esemeks. Kostja aga varjas vastuhagis tahtlikult sõiduautot. Seega on tekkinud

alus maakohtu otsus tühistada ja tagastada asi vaidlustatud osas esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks.

Maakohus on valesti arvestanud hüvitise summa. Kinnistu omandikaotusest tuleneva hüvitise

määramiseks tuleb kinnistu väärtusest 61 000 eurot maha arvata laenukohustus 34 415 eurot 53

senti ning jagada tulemus kahega. Kummagi poole osaks on seega 30 500 eurot varalisi õigusi

ja 17 207 eurot 77 eurot varalisi kohustusi. Seega on kinnistu omandikaotusest tuleneva hüvitise

suuruseks 13 292 eurot 24 senti. Sõiduauto Mitsubishi ASX reg. märk XXXXXXX väärtuseks

on 7250 eurot. Sõiduki ostuhind oli 10 400 eurot ning kokku tuleb liisingumakseteks tasuda

11 382 eurot 3 senti. Hageja leiab, et kostja aga ei ole tõendanud, et esimene osamakse 3300

eurot on tasutud kostja lahusvara arvelt. Arvestada tuleb asjaolu, et sõiduauto Peugeot on jäänud

ühisomandi hulka. Nagu kostja seletas hagejale, 2018 juunikuus sõiduauto võõrandamisest sai

ta sõiduauto ostjalt 4500 eurot, millest 3300 eurot ta võttis endale sõiduauto Mitsubishi ostmisel

tema poolt tasutud esimese osamakse hüvitisena. Seega, pooltel on jäänud lahendamata

sõiduauto Peugeot jagamise küsimus. Samuti jäi lahti küsimus, kas esimene osamakse summas

3300 eurot sõiduauto Mitsubishi ostmisel oli tasutud poolte ühisvara või vastustaja lahusvara

arvel. Ilma sõiduauto Peugeot jagamiseta puudub võimalus arvestada õige hüvitise summa, mis

kuulub tasumiseks teisele poolele, kes kaotab ühisvarale kuuluva omandiõiguse.

Hageja esitas 6. septembril 2022 enda täpsustatud nõuded, mille kohaselt ta palus jagada

ühisvara järgmiselt:

Jätta kostjale:

- sõiduauto Mitsubishi ASX, reg. nr XXXXXXX turuväärtusega 7 250 eurot;

- järelhaagis Tiki reg. nr XXXXXXXXX turuväärtusega 1 000 eurot;

- sõiduauto Peugeot 3008 registreerimismärk XXXXXXXXX turuväärtusega 4 500 eurot;

- liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenev kohustus 25. jaanuari 2021 seisuga 3105 eurot

25 senti.

Jätta hagejale:

- kinnistu XXXXXXXX linnas (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 85 000 eurot;

- veesõiduk / purjekas XXXXXXXXX väärtusega 800 eurot;

- laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 25. jaanuari 2021 seisuga 34 415 eurot

53 senti.

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

hageja kanda jätmist.

Kostja hinnangul hüvitise tasumise ajatamine on seaduslik ja põhjendatud.

Hüvitis tuleb maksta kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest. Kuni kannet kinnistusraamatus

ei ole muudetud, ei ole ka omandiõigust kaotatud ning sisuliselt puudub alus hüvitise saamiseks.

Antud juhul oli põhimõtteliselt võimalik ka tahteavalduse/nõusoleku andmises seisneva

kohustuse täitmine 12 kuu jooksul, kuid sel juhul oleks tegemist hagejapoolse kohustuse

täitmise ajatamisega, mida tulenevalt TsMS § 445 lg 1 sätestatust saab teha üksnes poole

taotlusel. Hageja vastavat taotlust ei esitanud.

Pakutud hüvitiste võrdlemine tuleb kõne alla alles siis, kui ei saa tuvastada, et ühel

ühisomanikest oleks ülekaalukas huvi kinnisasja omandi säilitamise vastu. Hageja ei ole toonud

ühtegi asjaolu, mis tõendaks just tema ülekaalukat huvi kinnisasja suhtes.

Ühisvara jagamise hetkel ei olnud kõne all olev sõiduk enam kostja omandis. Sellest tulenevalt,

ei kuulunud sõiduk poolte ühisvara hulka. Kostja võõrandas 2018. a juunis sõiduki 4500 eurot

eest. Kostja jättis sõiduki Maanteeametis ümber vormistamata. Riigikohtu seisukohtadest

tulenevalt liiklusregistri väljavõte ei lükka ümber sõiduki müümise fakti. Hageja ise tunnistab

müügist saadud raha osalist ülekandmist tema kontole. Lisaks hageja ei toonud ühtegi selget

põhjendust, miks liiklusregistrisse päringu tegemine ei olnud varem võimalik.

Hageja ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et uue auto esimene osamakse 3300 eurot ei ole

tasutud kostja lahusvara arvelt.

Hageja muude väidete ja põhjenduste osas nõustub kostja kohtuotsuses toodud põhjendustega.

Kostja leidis, et hageja ei saa tugineda apellatsioonkaebuses kinnisasja väärtuse suurenemisele.

Pooled ei vaielnud maakohtus kinnisasja väärtuse üle.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jagab ühisvara selliselt, et hagejale jääb

kinnisasi, purjekas ja kinnisasja ostmiseks sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus ning

kostjale jääb sõiduauto Mitsubishi liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused ning

järelhaagis. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara katteks hüvitis.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude sõiduauto Peugeot jagamiseks.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hageja saab apellatsioonimenetluses tugineda sellele,

et kinnisasja väärtus on tõusnud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et TsMS § 634 lg 1 ja

§ 652 lg 3 p 2 kohaselt ei saa hageja kinnisasja väärtuse tõusule tugineda. Riigikohus on

korduvalt asunud seisukohale, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt

omandi kaotamise aja seisuga. Seejuures võimaldab TsMS § 652 lg 3 p 2 tugineda

apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele ja tõenditele, kui need on tekkinud pärast maakohtu

menetlust (vt nt Riigikohtu 22. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15).

Seega võis hageja tugineda sellele, et kinnisasja väärtus on pärast maakohtu otsuse tegemist

tehtud asjatundja arvamuse järgi (II kd tl 80-107) 85 000 eurot. Kostja nõustus ringkonnakohtu

istungil, et esitatud arvamus kajastab kinnisasja väärtust õigesti.

10. Kinnisasja väärtuse suurenemine tingib paratamatult maakohtu otsuse tühistamise, kuivõrd

see mõjutab pooltele ühisvara jagamisel jäävate osade väärtust ning seega ka hüvitise suurust.

Ringkonnakohus märgib siiski, et iseenesest on põhjendatud hageja etteheide maakohtule, et

maakohus ei oleks tohtinud ajatada kostjalt hageja kasuks välja mõistetava hüvitise makset 12

kuu peale. Põhiseaduse § 32 lg-st 1 tuleneb, et omandi kaotuse eest tuleb tasuda kohene hüvitis.

Hüvitise tasumine aasta jooksul seda nõuet ei taga.

11. Ühisvara jagamise viisi valikul tuleb arvestada seda, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta

ühisomandis olevat kinnisasja ühe ühisomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise

vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Kostja on avaldanud seisukohta, et ta ei ole nõus tasuma

suuremat hüvitist kui 15 795 eurot 38 senti. Hageja on avaldanud, et on valmis tasuma hüvitist

29 000 eurot.

12. Kuivõrd kostja ei ole nõus tasuma hagejale suuremat hüvitist kui maakohus välja mõistis,

samas on aga tõusnud maakohtu otsusega kostjale jäetud kinnisasja väärtus, ei ole võimalik

jätta muutmata maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kinnisasja kostjale. Kinnisasja

väärtuse tõus toob paratamatult kaasa selle, et pool, kellele kinnisasi jääb peab tasuma suurema

hüvitise. Kuna kostja ei ole nõus suuremat hüvitist tasuma, ei saa jätta ühisvara jagamisel

kinnisasja talle. Kohus saab valida ühisvara jagamisel nende viiside vahel, mida on hagis ja

vastuhagis välja pakutud. Praegu jääb seega ainsana üle jätta kinnisasi hagejale. Muid viise ei

ole pooled välja pakkunud. Iseenesest on põhjendatud muuta koos kinnisasja jagamise viisiga

samal moel ka kinnisasja omandamiseks võetud laenukohustuse jagamise viisi. Mõistlik ei ole

jätta kinnisasja ja laenukohustust erinevatele abikaasadele. Kinnisasja omanikuks mitteoleval

abikaasal ei oleks ka erilist huvi laenukohustuse tasumise vastu.

Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd laenukohustus jääb abielu lõppemise seisuga hagejale, ei

anna asjaolu, et hageja on pärast laenulepingu lõppemist laenumakseid tasunud, alust nõuda

kostjalt nende hüvitamist. Selliselt on hageja täitnud enda kohustust.

13. Ringkonnakohus leiab, et muus osas ei ole põhjendatud maakohtu määratud ühisvara

jagamise viiside sisuline muutmine. Maakohus jättis hagejale purjeka ning kostjale sõiduauto

Mitsubishi liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused ning järelhaagise. Pooled ei ole

taotlenud nende esemete jagamist muul viisil.

14. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja väited selle kohta, et ühisvara hulka

kuulub ka sõiduauto Peugeot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esitatud kirjalike

selgitustega (II kd, tl 130-138) tõendanud, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto võõrandati abielu

ajal. Selgitustest nähtub üheselt ja kokkulangevalt, et sõiduauto müüdi kostja isale.

Ringkonnakohus märgib, et menetlusväliste isikute kirjalikud selgitused on dokumentaalseks

tõendiks TsMS § 272 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-74-11, p 26). Kuivõrd auto omandi ülemineku eelduseks ei ole omanikuvahetuse

registrisse kandmine, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks ka asjaolu, et kostja ise ei

ole auto omanikuna registrisse kantud. Ringkonnakohus märgib, et ka hageja enda käsitlus auto

võõrandamata jätmisest on oletuslik. Hageja on ise kinnitanud, et sai auto võõrandamisest 1200

eurot. Seega tuleb jätta hageja nõue sõiduauto Peugeot jagamiseks rahuldamata.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale jätta kinnisasi, purjekas ja kinnisasja ostmiseks

sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus ning kostjale jätta sõiduauto Mitsubishi

liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused ning järelhaagis. Nagu eespool toodud, siis

kinnisasja väärtus on 85 000 eurot. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles

maakohus tuvastas, et purjeka väärtus on 800 eurot, järelhaagise väärtus on 1000 eurot ning

laenulepingust tulenevate kohustuste suurus abielu lõppemise seisuga oli 34 415 eurot 53 senti.

Hageja on vaidlustanud maakohtu arvutuse sõiduauto Mitsubishiga seotud hüvitise osas.

16. Ringkonnakohus märgib, et sõiduauto Mitsubishi kohta on kostja sõlminud AS-ga SEB

Liising liisingulepingu (I kd, tl 115-123). Liisingulepingu alusel omandas sõiduauto AS SEB

Liising, mitte kostja. Liisingulepingu p 20.1 kohaselt läheb liisingueseme omand liisinguvõtjale

üle pärast kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist, st pärast kõigi liisingumaksete

tasumist. Seega ei kuulu poolte ühisvarasse, mitte sõiduauto omandiõigus, vaid

liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused, sh kohustus tasuda liisingulepingu järgseid

makseid ning õigus omandada kõigi lepingujärgsete maksete tegemise järel lepingu esemeks

olev auto. Seega on maakohus ekslikult märkinud otsuse resolutsioonis, et jagatakse sõiduauto.

Samas on maakohus põhjendustes õigesti viidanud, et liisingulepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste väärtuse kindlakstegemiseks tuleb lähtuda Riigikohtu asjas 2-15-15138 (p-d 42-

43.2) viidatud metoodikast. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse p-s 18.6 toodud

arvutuskäik vastab Riigikohtu otsusest tulenevale metoodikale.

Seejuures ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et maakohus on valesti tuvastanud asjaolu, et

liisingu sissemakse 3300 eurot tasus kostja enda lahusvara arvelt. Maakohus on selle asjaolu

tuvastamisel õigesti hinnanud tõendeid (maakohtu otsuse põhjenduste p 18.1). Hageja ei ole

vaidlustanud asjaolusid, et kostja sai enda lahusvaraks oleva korteriomandi müügist 23.

novembril 2017 5004 eurot 50 senti, kandis 28. novembril 2017 ja 2. detsembril 2017 hageja

kontole kokku 4000 eurot ning hageja maksis samalt kontolt 12. jaanuaril 2018 liisinguandjale

liisingulepingu järgse esimese sissemakse 3300 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et tehtud maksete ajaline lähedus viitab sellele, et kostja kandis hagejale enda lahusvara

liisingueseme sissemakse tegemiseks. Hageja väite kohta, et kostja tagastas hagejale 1376 eurot

81 senti, mille hageja oli eelnevalt 29. detsembrist 2014 kuni 2. märtsini 2017 tasunud kostja

võlgade eest, ei ole esitatud ühtegi tõendit. Arvestades tehtud ülekannete suurust, on kohtu

hinnangul usutavam, et kostja kandis hageja kontole raha liisingueseme sissemakse tegemiseks.

Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult jaganud täiendavalt eraldi

liisingulepingust tulenevad kohustused. Riigikohtu eelviidatud metoodikas on juba arvestatud

asjaoluga, et pärast ühisvara jagamist tasub liisingulepingust tulenevaid kohustusi üks abikaasa

enda lahusvara arvel. See nähtub ka maakohtu toodud arvutusest, kus maakohus on arvestanud,

et täiendavalt tuleb teha kostja lahusvara arvel veel 28% liisingumaksetest, mille tulemusena

maakohus leidis, et ühisvara hulka kuulub üksnes 44% sõiduki väärtusest liisingulepingu

lõppemisel. Jagades täiendavalt liisingulepingust tulenevad kohustused, võttis maakohus seega

pärast abielu lahutamist tasuda tulevaid makseid arvesse kahekordselt. Seega saab

liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste koguväärtuseks pidada maakohtu otsuse

põhjenduste p-s 18.6 tuvastatud 3190 eurot. See tulemus arvestab seda proportsiooni, mida

liisingueseme omandamiseks on tasutud ühisvara arvelt ja mida on tasutud või tuleb tasuda

kostja lahusvara arvelt.

17. Eeltoodust tulenevalt jäävad ühisvara jagamise tulemusena hagejale kinnisasi väärtusega

85 000 eurot, purjekas väärtusega 800 eurot ja kinnisasja ostmiseks sõlmitud laenulepingust

tulenev kohustus 34 415 eurot 53 senti. Hageja saab seega kokku ühisvara väärtuses 51 384

eurot 47 senti (85 000 + 800 – 34 415,53) ning kostjale sõiduauto Mitsubishi liisingulepingust

tulenevad õigused ja kohustused väärtusega 3190 eurot ning järelhaagis väärtusega 1000 eurot.

Kostja saab seega kokku ühisvara väärtusega 4190 eurot. Hageja saab kostjast rohkem ühisvara

47 194 euro 47 sendi väärtuses (51 384,47 – 4190). Sellest peab hageja hüvitama kostjale poole,

st 23 597 eurot 24 senti. Nagu eespool toodud, siis kinnisasja väärtus on 85 000 eurot. Pooled

ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et purjeka väärtus on 800

eurot, järelhaagise väärtus on 1000 eurot ning laenulepingust tulenevate kohustuste suurus

abielu lõppemise seisuga oli 34 415 eurot 53 senti

18. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et

nii hagi kui ka vastuhagi rahuldatakse osaliselt ei näe ringkonnakohus põhjust TsMS § 164 lg

2 alusel teistsugust jaotust määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Vahur-Peeter Liin