2-20-17803/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17803

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Õnneli Matt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.

4. Mõista X-lt Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1056 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Hüvitis tuleb tasuda ÕIGUSNÕU OÜ arveldusarvele nr EE331010220211689226.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-17803

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 2. detsembril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt enda kasuks välja kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralise kahju hüvitise ning

sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest

kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt teotas kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas hageja kohta

järgmised väited (ebakohane väärtushinnang alla joonitud):

-

Kroonika võrguväljaandes ilmunud artikli „TV3 VIDEO | X jagab kallimale vihjeid:

kihlasõrmus peaks maksma 1500 eurot“ kommenteerimise alal 3. juunil 2019 kell

18:41:20 alljärgneva kommentaari: „Ainult 1500 euri eest saab Q v Kui mehel vähegi

aju on saadab selle kullakaevaja pikalt! Raha eest endale armastust osta absurd.On ikka

puuduliku ajuga inimene“ (I kommentaar)

-

Kroonika võrguväljaandes ilmunud artikli „Pisarates X süüdistab Silberautot

ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavat probleemi tegelikest

põhjustest“ kommenteerimise alal 30. juulil 2019 kell 18:21:16 pseudonüümi „XXX“

alt alljärgneva kommentaari: „Mul savi sellest pooletoobisest blondiinist aga serviced

võiksid klientidega rohkem suhelda mitte lampi arveid vorpida! Väga palju tehakse

lohakat tööd pärast remonti ei tehta testsõite kuna raha aetakse vaid taga. Eestis ei saa

ka margiesindusi usaldada jama tehakse ja keegi ei vastuta jälle!“ (II kommentaar)

1.2. Kohus tuvastas eeltõendamismenetluses andmed, mis kinnitavad, et kostja avaldas hageja

kohta ülalnimetatud kommentaarid. Hageja pöördus nõudekirjaga kostja poole ja pakkus

kohtuvälist kompromissi. Kostja tuli hageja lepingulise esindaja büroosse ja keeldus

kohtuvälisest lahendusest. Kostja ei ole hageja au teotavaid kommentaare eemaldanud.

1.3. Kostja andis kommentaarides hinnangu, nagu oleks hageja kullakaevaja, puuduliku ajuga

inimene ja pooletoobine blondiin. Kostja kommentaarid puudutavad otseselt hagejat ja käivad

tema kohta. Kostja kritiseerib teravalt hageja tegevust ja jätab oma väidetega mulje, et hageja

on kullakaevaja ning äärmiselt rumal. Keskmise mõistliku inimese jaoks on kullakaevaja naine,

kes alustab mehega suhet ainult materiaalse kasu eesmärgil. Hageja ei alusta suhteid materiaalse

kasu eesmärgiga, ta ei ole kullakaevaja. Kõnekeeles on pooletoobise tähendus poolearuline,

rumal. Keskmine mõistlik lugeja saab aru, justkui peaks kostja hagejat rumalaks. Eesti keele

instituudi emotsioonidetektori kohaselt omavad hinnangud kullakaevaja ja pooletoobine

negatiivset tähendust. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega.

1.4. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte diskuteerida ühiskondlikul teemal.

Kostja põhjustas hagejale läbi solvamise mittevaralist kahju – pani hagejat halvasti ja alandatult

tundma, rikkus hageja meeleolu ja kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hagejale põhjustas

see moraalset kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet

tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi,

2-20-17803

mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Keskmisele mõistlikule

kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatu põhjustab hagejale

ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures

viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega

seoses kostja tegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on

esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui kommentaaris nimetatud

väljendeid hageja suhtes tänaval karjutakse või hagejat nähes sosistama hakatakse. Hagejal on

au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma

tavapärase elu elamisel. Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda

mainest hoolib, stress ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta

materdatakse.

1.5. Kostja on rikkunud ka üldist käibekohustust, s.o kohustust teostada oma õigusi viisil, mis

väldib teise isiku sildistamist, alandamist või tema maine rikkumist. Kostjal oli võimalus enda

seisukohta väljendada ka viisakalt, kuid ta otsustas asuda hagejat räigelt solvama, kasutades

selleks ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja tegu on algusest peale õigusvastane. Igal juhul

on see õigusvastane alates hageja kohtuvälise nõudekirja kättesaamisest, kuna kostja ei

eemaldanud kommentaare ka pärast seda, kui ta sai teada, et tema avaldatu on ebaõige või

ebakohane ja teeb hagejale haiget. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, poliitik,

saatejuht või influencer ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ja selle

tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki.

1.6. Kuna ebakohase väärtushinnangu puhul ei ole hagejal muid õiguskaitsevahendeid kui

kahju hüvitamine, pakub mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kõige paremat

rehabilitatsiooni ja annab kostjale siganali, et hageja õiguste rikkumine ei ole lubatud.

Avaldatud laim on olnud internetis kättesaadav juba mitmeid kuid ja on jõudnud väga suure

hulga inimesteni. Kostja, arvestades tema vanust ja elukogemust, pidi mõistma enda käitumise

õigusvastasust ja hagejal kahju tekkimist. Kostja tegutses tahtlikult ehk soovis õigusvastast

tagajärge. Hageja on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning

töötab raadio SkyPlusis ja peab TV3play videokeskkonnas blogi. Hageja on üks mõjukamaid

suunamudijaid Eestis, kellel on üle 70 000 järgija. Hageja tahab anda noortele eeskuju sellega,

et ta ei luba end kiusata ja alandada. On ilmne, et sellise laimu avaldamine annab julgust ka

teistele laimu avaldajatele. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub

tema jaoks olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui ka töötajate ja klientide silmis.

Kasutuks muutuvad kõik enda brändi ehitamisele kulunud aastad, kuna inimesed väldivad

üldjuhul koostööd inimestega, keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult

mõnitada. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et ta ei ole midagi ette võtnud pärast seda,

kui talle õigusvastasusest teatati. Kostja ei ole vabandanud ega kommentaare eemaldanud.

Arvestada tuleb ka üldpreventiivset huvi. Kostja õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja

mainet nii saatejuhi kui ka inimesena. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks, arvestades

elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust, ükskõiksust ja hageja maine hävitamist pikema aja

jooksul, 1000 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema hageja kohta kommentaare avaldanud. Kostja ei oska

kommentaare kirjutada ning ta ei teadnud enne nõude esitamist midagi hagejast. On ilmne, et

65-aastane ja arvutit mitte kasutav härra ei kasuta sellist kirjastiili, mida kommentaaride

2-20-17803

avaldamisel on kasutatud. Kostjale ja tema perele ei olnud enne nõudekirjaga tutvumist hageja

isik isegi teada ja neil puudus vajadus ja võimalus hagejat kommenteerida. Kostja ega tema

leibkond ei kasuta majapidamises igapäevaselt arvutit ja nad kinnitavad, ei ole kommentaare

avaldanud. Ka hageja nõudekiri tuli kätte toimetada tähitud kirjaga. Kui arvutis on vaja teha

toiminguid, käib isal abiks poeg.

Tuvastatav IP-aadress ei pruugi viia alati õige isikuni. See võib osutada avaliku või mitme

kasutajaga seadmele. Anonüümsete kommentaatorite tuvastamine on suhteliselt ebakindel.

Arvuti kasutamist kajastavad logifailid võivad olla andmebaasidest kustutatud või kasutaja on

kasutanud anonüümsuse säilitamiseks erilist tarkvara või avaldanud kommentaari läbi avaliku

internetivõrgu, mis ei nõua eelregistreerimist. IP-aadressi olemasolu ei ole tõend. Hagejal on

valeandmed IP-aadressi ja selle omaniku kohta. Kostja ei ole teenusepakkuja poolt algselt

seadistatud paroole kunagi muutnud, seega ei välista kostja, et keegi kasutab kortermajas kostja

wifi-võrku. Hagiavalduse saamisel kontrollis kostja oma IP-aadressi ja see ei vasta hagis

esitatud IP-aadressile.

Kuna kostja ei ole kommentaare avaldanud, ei ole tal võimalik neid põhjendada. Samas,

kommentaari sisu ei ületa hageja kui suunamudijast avaliku elu tegelase taluvuse piire.

Suunamudijana on hageja andnud oma tegevusega alust nii positiivseteks kui ka negatiivseteks

hinnanguteks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 16. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 809 eurot

16 senti koos kohustusega tasuda sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

Kroonika võrguväljaandes ilmus artikli „TV3 VIDEO | X jagab kallimale vihjeid:

kihlasõrmus peaks maksma 1500 eurot“ kommenteerimise alal 3. juunil 2019 kell

18:41:20 järgmine kommentaar: „Ainult 1500 euri eest saab Q v Kui mehel vähegi aju

on saadab selle kullakaevaja pikalt! Raha eest endale armastust osta absurd.On ikka

puuduliku ajuga inimene“;

-

kommentaar tehti IP-aadressilt XXXX, kuid Telia (teenusepakkuja) ei ole vastuses

märkinud IP-aadressi omanikku, registri- või isikukoodi ega aadressi;

-

Kroonika võrguväljaandes ilmus artikli „Pisarates X süüdistab Silberautot

ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavat probleemi tegelikest

põhjustest“ kommenteerimise alal 30. juulil 2019 kell 18:21:16 pseudonüümi „XXX“

alt järgmine kommentaar: „Mul savi sellest pooletoobisest blondiinist aga serviced

võiksid klientidega rohkem suhelda mitte lampi arveid vorpida! Väga palju tehakse

lohakat tööd pärast remonti ei tehta testsõite kuna raha aetakse vaid taga. Eestis ei saa

ka margiesindusi usaldada jama tehakse ja keegi ei vastuta jälle!“;

-

kommentaar tehti IP aadressilt SSSS, mis kuulus teenusepakkuja vastuse kohaselt 30.

juulil 2019 kell 18:21:16 kostjale;

-

kostja wifi-ruuteri IP-aadress on (menetluse ajal) VVVV.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta I kommentaari alusel esitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et

I kommentaari avaldas kostja. Kuigi mõlema kommentaari puhul on IP-aadressi numbrid

2-20-17803

samad, ei saa sellest järeldada, et need kuulusid nii 3. juunil 2019 kui ka 30. juulil 2019 samale

isikule.

3.3. II kommentaari alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata,

sest kostja ei ole pannud toime õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 tähenduses.

3.3.1. Kostjat saab pidada II kommentaari avaldajaks. Telia Eesti AS-i vastuse kohaselt on

II kommentaar avaldatud IP-aadressilt, mis kuulub kostjale. Kuigi kostja esitas tõendina ekraani

kuvatõmmise Telia iseteeninduskeskkonnast ja väidab, et eeltõendamismenetluse käigus

saadud IP-aadress ei vasta kostja IP-aadressile, ei lükka see ümber Telia Eesti AS-i vastuses

sisalduvat kinnitust. Kostja esitatud tõendi alusel ei saa järeldada, et tegemist on muutumatu

IP-aadressiga. Isegi kui see nii oleks, ei kinnitaks see tõend seda, et kostja IP-aadress oli ka

II kommentaari tegemise ajal (30. juulil 2019) kell 18:21:16 selline. Kostja esitas tõendi kaks

aastat pärast postituse tegemist. Kostja vastutab isiklikus kasutuses oleva wifi-seadme

kasutamise eest ning vastutus ei sõltu sellest, millise wifi-levialal asunud seadmega rikkumine

toime pandi. Kostja võiks vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab, et kolmas isik kasutas

omavoliliselt tema kasutuses olnud wifi-seadet ja selle loodavat leviala, kuid kostja ei ole

selliseid asjaolusid tõendanud. Ainuüksi väide, et kostja ei tea, kuidas internetis

kommenteerida, ei välista kostja vastutust.

3.3.2. Arvestades seda, et hageja on avaliku elu tegelane, kommentaar puudutas pigem

autoteenindusi kui hagejat ning kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või

vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla

ilmne, ei ole kostja tegu õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Viidatud säte võimaldab

jätta õigusvastaseks lugemata vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades

mõistlikult võttes taluma. Kostja sõnakasutus on küll hageja suhtes ebaviisakas ja kombetu,

kuid ainuüksi sellest ei tulene kostja tegevuse õigusvastasust.

Kommentaar sisaldab väärtushinnangut, mille kohaselt on hageja pooletoobine. Sõna

„pooletoobine“ on tavatähenduses rumal või poolearuline. Seega avaldas kostja, et tal on

hagejast kui rumalast blondiinist ükskõik. Viide sellele, et keegi on rumal, on negatiivse

tähendusega. Samas ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja

eesmärk oli hagejat alandada. Kuigi hageja väitis, et kostja soovis teadlikult tekitada hagejast

vale ja negatiivse kuvandi, mis on tekitanud olulise mainekahju, ei ole hageja oma väidet

millegagi sisustanud ega tõendanud. Asjas esitatud asjaolud ja tõendid seda ei kinnita.

Kostja avaldas kommentaari artikli juures, mille sisu ei ole hageja avaldanud, kuid mille

pealkirja kohaselt oli juttu hageja ja Silberauto vahelisest konfliktist, kus hageja süüdistas

viimast ärakasutamises ning Silberauto selgitas oma nägemust konflikti põhjustest. Kostja

kommentaar oli suunatud autoteeninduste töökvaliteedi, mitte hageja pihta. Kostja andis

mõista, et tal ei ole huvi selle artikli osa kohta, mis puudutab hagejat, keda ta peab rumalaks,

kuid ta soovis teha etteheiteid autoteenindustele. Kuigi kostja väljendusviis oli ebaviisakas, ei

olnud see ebasünnis, vulgaarne või vaenu õhutav ning sellest ei tulene kostja soovi diskuteerida

hageja isiku üle eesmärgiga teda alandada ja solvata. Kuigi kostja andis hageja kohta negatiivse

hinnangu, ei ole see keelatud ega õigusvastane, arvestades seda, et hageja on tema enda esile

toodud asjaolude kohaselt üks Eesti edukamaid suunamudijaid, s.o avaliku elu tegelane, kelle

elust meedias kirjutatakse, mida kinnitavad ka kommentaaride aluseks olnud artiklid. Avaliku

elu tegelane peab taluma kriitikat ja negatiivseid hinnanguid enam ning tema puhul peab

avaldatu olema tema au ja head nime eriti teotav, kuid selliseid asjaolusid ei ole esile toodud.

2-20-17803

3.4. Kuna hagi rahuldamiseks ei ole alust, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja peab hüvitama kostjale lepingulise

esindaja kulu 809 eurot 16 senti. Kostja esindajal kulus toimingute tegemiseks 6,13 tundi, mis

on põhjendatud, kuid tema tunnitasumäär 135 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud

110 euro ulatuses.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt rahuldamata hageja

I kommentaari alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei olnud I kommentaari avaldaja. Maakohus

hindas vääralt IP-aadressi omanikku puudutavat Telia Eesti AS-i vastust. Kuigi selles ei

sisaldunud I kommentaari puhul IP-aadressi omaniku andmeid, oli see tingitud sideettevõtja

stiilist IP-aadresside omanike märkimisel – sama isiku puhul seda ei korrata. Et omaniku

andmed juhtusid olema ajaliselt hilisema kommentaari juures, on juhus. Kuna kommentaaride

avaldamise ajavahe on lühike (vähem kui kaks kuud), siis on tõenäoline, et kostja oli ka

I kommentaari avaldajaks. Kuna hageja tõendas vähemalt võimalikkuse, et postitus tehti kostja

arvutist, siis pöördus tõendamiskoormis ning kostjal tuli tõendada, et tema ei ole postitust

avaldanud.

4.2. Maakohus jättis vääralt rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude

II kommentaari alusel.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja oli avaliku elu tegelane. See, et isik on end ise

avaliku elu tegelaseks või influenceriks nimetanud, ei tähenda, et ta seda ka oleks. Hagejal ei

ole poliitilist ja majanduslikku võimu ja ta ei valda avalikkusele olulist informatsiooni Eesti

ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 tähenduses. Ka avaliku elu tegelaseks olemine ei võta hagejalt

õigust aule ja heale nimele ega muuda kostja avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid ja

sellega loodud negatiivset kuvandit õiguspäraseks.

Isiku väljendusvabadus on piiratud keeluga teise isiku au ja head nime teotada. Vaidlusaluse

hinnangu (pooletoobine blondiin) avaldamine ei aita kaasa ühiskondlikule diskussioonile ega

kanna endas mingit väärtust. See on suunatud hageja solvamisele. Tegemist oli ilmselgelt

pahatahtliku ja ebakohase hinnanguga, millel on negatiivne tähendus. Kostja ei ole toonud esile

asjaolusid, mis võiks õigustada solvamist. Seda, et avaldatud väide teotab hageja au, tuvastas

kohus juba eeltõendamismenetluses.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata või vähendada

kahjuhüvitist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi viimases kohtule esitatud

seisukohas täiendavalt esile, et teda ei kaasatud eeltõendamismenetlusse, mistõttu ei saanud ta

esitada vastuväited tõendite kogumise eelduste täidetuse ja andmete avaldamise ulatuse kohta.

Eeltõendamismeneltuses rikuti hageja õigusi.

2-20-17803

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata

ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu

otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib kolleegium järgmist.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS §-s 232 sätestatud tõendite

hindamise reeglite vastu, kui asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et I kommentaar

avaldati kostja IP-aadressilt.

Eeltõendamismenetluses kogutud Ekspress Meedia AS-i 21. oktoobri 2019. a kinnituse (tl 44–

44 pöördel) kohaselt avaldati I kommentaar 3. juunil 2019 kell 18:41:20 IP-aadressilt SSSS

ning Telia Eesti AS kinnitusest (tl 45) ei nähtu selle IP-aadressiga seotud isiku andmeid, s.o

nime, eesnime, registrikoodi, aadressi (vastavad andmeväljad on tühjad) erinevalt 30. juulil

2019 kell 18.21.16 tehtud II kommentaarist, mille puhul on kostja andmed kinnitusele märgitud

(andmeväljad täidetud). Õige on see, et mõlemad postitused on tehtud samalt IP-aadressilt

(SSSS), kuid vaidlusalusel juhul on sellele lisatud veel numbrikombinatsioon XX. Seega ei

pruugi olla tingimata tegemist sama aadressiga. Hageja ei ole selgitanud, mida see

numbrikombinatsioon tähendab. Samuti viitab IP-aadressi omaniku andmeväljade tühjaks

jätmine sellele, et IP-aadressi omaniku andmed ei olnud Telia Eesti AS-ile teada. Kuigi hageja

väidab, et Telia Eesti AS-il on praktika (stiil) märkida sama isiku kohta andmed vaid üks kord,

st mitte korrata sama isiku andmeid, ei ole hageja oma väiteid täpsemalt põhistanud ega

millegagi tõendanud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus neid arvestada. Ühtlasi ei ole

ringkonnakohtu hinnangul usutav, et sideettevõtja, kellelt nõutakse eeltõendamismenetluses

kindlate IP-aadresside puhul nende omanike andmete avaldamist, jätaks kohtu nõudel esitatavas

vastuses andmeväljad tühjaks, kui tal oleks andmeid IP-aadressi omaniku kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul saab Telia Eesti AS-i vastuses sisalduvaid täitmata andmevälju

mõista selgelt selliselt, et I kommentaari avaldanud IP-aadressi omanik ei ole talle teada. Seda

arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et I

kommentaar avaldati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt.

Eeltoodud järeldust ei muuda ka kostja arusaam, et olukorras, kus Telia Eesti AS-i kinnituse

alusel oli võimalik, et I kommentaari avaldas kostja, pidanuks tõendamiskoormis pöörduma

ning kostja pidanuks tõendama, et tema IP-aadressilt seda ei avaldatud. Arvestades seda, et

hageja oli kogunud kommentaari avaldaja kohta kohtu abiga tõendeid eeltõendamismenetluse

raames, milles kostja ei osalenud ega saanud esitada oma vastuväiteid ning lasta kogutud

andmeid täpsustada, ei ole õige hageja arusaam, et avaldaja kohta andmete saamine oli kostja

kontrolli all. Hagejal oli võimalik saada avaldaja kohta andmeid eeltõendamismenetluse raames

ja hageja on seda võimalust kasutanud. Olukorras, kus kogutud tõend ei olnud täielik, saanuks

hageja esitada taotluse täiendavate andmete saamiseks. Asjaolu, et hageja ei saanud

eeltõendamismenetluse raames tõendit, mis kinnitaks selgelt, et IP-aadress kuulus kostjale, ei

pööra tõendamiskoormist kostjale. Hageja peab mittevaralise kahju hüvitamiseks tõendama

TsMS § 230 lg 1 järgi asjaolud, millele tema nõue tugineb, sh selle, et kommentaar avaldati

kostjale kuuluvalt IP-aadressilt. Seda ei ole aga hageja praegusel juhul teinud.

8. Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates eksinud ka II kommentaari puhul selle

õigusvastasust hinnates ning asus põhjendatult seisukohale, et kostjale kuuluva IP-aadressi

kaudu kostjale omistatav tegu, s.o negatiivse tähendusega ebakohase hinnangu avaldamine, ei

ole praegusel juhul, arvestades seda, et hageja on avaliku elu tegelane, kommentaar puudutas

2-20-17803

pigem autoteenindusi kui hagejat ning kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav

või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla

ilmne, õigusvastane. Maakohus on kaalunud õigusvastasust hinnates VÕS §-s 1046 nimetatud

asjaolusid ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda.

Kuigi hageja väitel juhindus maakohus vääralt asjaolust, et hageja on avaliku elu tegelane, ei

ole maakohus hagejat avaliku elu tegelaseks pidades eksinud. Maakohus tugines õigesti hageja

enda kinnitusele selle kohta, et ta on Eesti üks edukamaid suunamudijaid, s.o avaliku elu

tegelane, kelle isiklikust elust meedias kirjutatakse. Riigikohus on leidnud, et avaliku elu

tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema

kriitikaga, kuid sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla

erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu

vastu. Seejuures ei ole Riigikohus viidatud lahendis väitnud, et avaliku elu tegelase

määratlemisel tuleb piirduda Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-ga 1.6. Riigikohus on sellele

oma lahendis küll viidanud, kuid ei ole leidnud, et kohtud peavad selle alusel määrama kindlaks,

kas isik on avaliku elu tegelane või mitte (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-18-13, p 18). Riigikohus on hoopis leidnud, et asjaolud, mis võimaldavad pidada isikut

avaliku elu tegelaseks, sõltuvad selle isiku tegevuse iseloomust ja avalikkuse ees kajastamise

laadist, mistõttu ei saa kedagi lugeda avaliku elu tegelaseks abstraktselt, vaid arvestada tuleb

konkreetset juhtumit (vt Riigikohtu 18. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 15).

Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagejal oli suunamudijana tegutsemise ja avalikkusele

meedia vahendusel oma eraeluliste andmete avaldamise tõttu kohustus taluda II kommentaaris

sisalduva raskusega negatiivset hinnangut. Seda on maakohus ka vaidlust lahendades teinud

ning arvestanud mh asjaolu, et avaldatud kommentaari kriitika oli suunatud autoremondi-

töökodade, mitte hageja pihta.

Seejuures ei ole õige hageja arusaam, et maakohus oleks pidanud juhinduma sellest, et

eeltõendamismenetluses on kohus pidanud hageja nõuet tõendite kogumise kontekstis

õiguslikult perspektiivseks ja sellest tulenevalt avaldatud hinnangut hageja au teotavaks ja

õigusvastaseks. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kohus võib nii eeltõendamismenetlust

algatades kui ka hagi menetlusse võtmist otsustades hinnata nõude perspektiivi ning jätta

õiguslikult perspektiivitu nõude puhul eeltõendamismenetluse algatamata ja hagi esitamise

korral keelduda sellise nõude menetlemisest TsMS § 371 lg 2 alusel, ei tähenda see seda, et

vastavat nõuet menetlema asudes tuvastab kohus nõude aluseks olevad asjaolud, sh avaldatud

väidete ebakohasuse ning õigusvastasuse. Need asjaolud saab kohus tuvastada üksnes asja

sisuliselt lahendades.

9. Ülaltoodud põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1336 eurot 50 senti (sh käibemaks). Nimekirjade

kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 8 tundi

2-20-17803

15 minutit, sh apellatsioonkaebusele vastamiseks 5 tundi 45 minutit, täiendava seisukoha

esitamiseks 2 tundi ning menetluskulude hüvitamise taotluse ja nimekirja koostamiseks

30 minutit.

Arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja

tehtud toimingud apellatsioonkaebusele vastamisel ja neile toimingutele kulunud aeg olnud

põhjendatud ja vajalik. Samuti on olnud põhjendatud täiendava seisukoha esitamine, kuna

vahepeal selgitas Riigikohus eeltõendamismenetluse olemust ja läbiviimise korda. Küll aga ei

saa pidada menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aega kogu ulatuses põhjendatuks.

Arvestades taotluse ja nimekirja sisu, võis juristil kuluda selle koostamiseks aega 15 minutit.

Taotluse järgi on kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 135 eurot (lisandub käibemaks).

Maakohus luges põhjendatud tunnitasumääraks 110 eurot. Ka ringkonnakohtu hinnangul ületab

kostja lepingulise esindaja väidetud tasumäär oluliselt juristi keskmist tasumäära ning

keskmiseks tunnitasumääraks tuleb lugeda 110 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kinnitas

TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa mingil moel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1056 eurot

((8 tundi × 110 eurot/tund)+20% = 1056 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist ning tasuda hüvitis

ÕIGUSNÕU OÜ pangaarvele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik