2-20-15099/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15099

Kohtuasi

Harku valla avaldus X kinnisesse hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldus-teenusele paigutamiseks

(paigutamise peatamise tühistamise avaldus)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75014132)

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja Anti Aasmaa

Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2022 määrus ja jätta Harku valla avaldus Rainer

Kuntsmanni kinnisesse asutusse paigutamise peatamise tühistamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest (TsMS § 543 lg 1, § 427).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 lg 1 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. TsMS § 427 I lause

2-20-15099

kohaselt (koosmõjus TsMS § 477 lg 1) võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale,

millega hagi (avaldus) jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.10.2020 esitas Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) Harju Maakohtule

avalduse, milles palus seada viieks aastaks eestkoste täisealisele isikule X-le (puudutatud isik),

määrata puudutatud isiku eestkostjaks C ning paigutada puudutatud isik kinnisesse

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

2. 08.01.2021 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja paigutas puudutatud isiku

kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega erihooldusteenusele

kuni 08.01.2022. Samuti seadis maakohus puudutatud isiku üle kõigi asjade ajamiseks eestkoste

ja määras C viieks aastaks eestkostjaks. Kohus luges puudutatud isiku teovõimetuks abielu

sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes

ja valimisõiguse tähenduses ning määras, et puudutatud isikul ei ole õigust iseseisvalt tehinguid

teha.

3. 09.11.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati puudutatud isiku määruskaebuse

alusel Harju Maakohtu 08.01.2021 määrus osas, millega maakohus oli rahuldanud avalduse

täielikult. Ringkonnakohus määras puudutatud isikule eestkostja nende ülesannete täitmiseks,

mis ei puuduta puudutatud isiku terviseseisundist tulenevalt tema elu korraldamist ja talle ravi

tagamist. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas avalduse

osaliselt, seadis puudutatud isiku üle eestkoste üksnes tema tervist ja sellest tulenevalt

elukorraldust puudutavates küsimustes ning määras eestkostja üksnes tema elu korraldamiseks

tervist toetaval viisil. Lisaks sama määrusega ringkonnakohus:

1) jättis maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus määras, et puudutatud isik

tuleb paigutada tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele üheks aastaks alates 08.01.2021 kuni 08.01.2022 (k.a);

2) rahuldas C taotluse ja vabastas ta eestkostja ülesannetest ning määras puudutatud isiku

uueks eestkostjaks avaldaja ning tunnistas määruse selles osas täidetavaks alates määruse

edastamisest avaldajale;

3) peatas

puudutatud

isiku

kinnisesse

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamise kuueks kuuks alates 15.11.2021 kuni 15.05.2022

tingimusel, et puudutatud isik ei tarvita alkoholi, jätkab talle määratud ravi, sh järgib

raviarsti juhiseid, tarvitab määratud ravimeid ja käib vajadusel arsti vastuvõtul ning võtab

vastu tema tervist toetavaid teenuseid. Ringkonnakohus tunnistas määruse selles osas

täidetavaks alates määruse edastamisest avaldajale (resolutsiooni p 6).

4. 17.11.2021 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p-ga 6 puudutatud isiku kinnisesse

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise peatamine ja paigutada

puudutatud isik kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

Avaldaja märkis, et esinevad alused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise

peatamise tühistamiseks, kuna puudutatud isik ei täida talle Tallinna Ringkonnakohtu

09.11.2021 määrusega pandud tingimusi ega võta vastu tema tervist toetavaid teenuseid.

Ringkonnakohtu seatud tingimuste täitmist on võimalik tagada vaid puudutatud isiku

paigutamisega kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

2-20-15099

Avaldaja edastas kohtule tsiviilasjas nr 2-21-18063 tehtud kohtulahendid, mille järgi kohaldas

Harju Maakohus 17.11.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi kuni

20.11.2021 ning 19.11.2021 määrusega pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 16.11.2021 kell

23.44 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.

04.01.2022 teatas avaldaja, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud

tahtest olenematu ravi lõppes 26.12.2021. Avaldaja suunas puudutatud isiku Harku

Sotsiaalkeskusesse kogukonnas elamise intervallteenusele eestkostetava elu korraldamiseks

tervist toetaval viisil, kus avaldajal oleks eestkostetava üle järelevalve. Puudutatud isik keeldus

pakutud teenusest kategooriliselt. 03.01.2022 vestles sotsiaalhoolekande spetsialist puudutatud

isikuga telefoni teel ning puudutatud isik avaldas, et ta elab Pärnus üürikorteris, mille aadressi

ta vallavalitsusele ei anna ning keeldub üürikorterit elukohana registreerimast. Ta väidab, et

võtab ravimeid vastavalt raviskeemile. Kuna avaldaja ei tea, kus isik elab, siis puudub avaldajal

võimalus teha järelevalvet puudutatud isiku eluviisi üle, et kontrollida 09.11.2021

kohtumääruse tingimuste täitmist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 10.06.2022 määrusega avaldaja 17.11.2021 avaldus rahuldati, tühistati

peatamise tingimuste rikkumise tõttu puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise

peatamine ning paigutati puudutatud isik ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse

hoolekandeasutusse tähtajaga kuni 10.06.2023. Maakohus märkis, et määrus hakkab kehtima

ja kuulub täitmisele alates eestkostjale kättetoimetamisest. Maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esinevad alused puudutatud isiku kinnisesse

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele

paigutamise

peatamise

tühistamiseks, kuna puudutatud isik ei ole täitnud talle Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021

määrusega pandud tingimusi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 540 lg 2). Käesoleval

juhul on täidetud kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused

puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik esitas 22.06.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

Puudutatud isikule ei saa ette heita režiimi rikkumist, seda tõestavad ka puudutatud isiku

arstivisiidid Pärnu Haiglasse.

7. Puudutatud isik esitas 15.07.2022 taotluse eestkostja vahetamiseks ning märkis, et soovib

uueks eestkostjaks Pärnu Linnavalitsust.

8. Puudutatud isik esitas 26.09.2022 riigi õigusabi esindaja vahendusel määruskaebuse

täienduse, mille kohaselt puudutatud isik ei vaja ravi ega kinnises raviasutuses ravil viibimist,

ta ei ole kellegi suhtes ohtlik ning saab ise enda eest hoolitsemisega hakkama. Puudutatud isik

tuleks oma eluga ise toime, aga avaldaja eestkostjana kiusab teda. Puudutatud isik sooviks, et

eestkostjaks oleks Pärnu linn. Riigi õigusabi korras määratud esindaja vestles Pärnu linna

sotsiaaltöötajaga, kes selgitas, et puudutatud isikul puudub Pärnus elukoht ning ka muu side

linnaga.

9. Puudutatud isik esitas 01.11.2022 riigi õigusabi esindaja vahendusel määruskaebuse

täienduse, milles palus tuvastada, et puudutatud isik viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel

kinnises hoolekandeasutuses alates 10.06.2022 ebaseaduslikult. TsMS § 540 lg-d 1 tuleb

tõlgendada selliselt, et kinnisesse asutusse paigutamise saab peatada üksnes nii kauaks, kuni

2-20-15099

isik on kinnisesse asutusse paigutatud. Juhul kui isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg

on lõppenud, ei ole ka võimalik isikut enam sinna paigutada. Puudutatud isik paigutati tema

nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks

alates 08.01.2021 kuni 08.01.2022 (k.a). Ringkonnakohtu 09.11.2021 määrusega peatati

kinnisesse asutusse paigutamine. Harju Maakohtu 10.06.2022 määrusega on peatamine

tühistatud. See aga ei tähenda, et maakohus oleks saanud paigutada puudutatud isiku kinnisesse

asutusse kauemaks kui 08.01.2022. Kohus ei saanud teha peatamise menetluses otsustust ja

paigutada isikut uuesti kinnisesse asutusse üheks aastaks. Käesoleval juhul puudus

eksperdiarvamus isiku uuesti kinnisesse asutusse paigutamiseks (TsMS § 537 lg 1).

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

jätta avaldaja avaldus läbi vaatamata, kuna avaldusega puudutatud isiku kinnisesse asutusse

paigutamise peatamise tühistamiseks ei ole avaldaja taotletavat eesmärki – isiku paigutamine

kinnisesse asutusse – enam võimalik saavutada (TsMS § 477 lg 1 ja lg 7 ning TsMS § 423 lg 2

p 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.

13. Käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 08.01.2021 määrusega paigutati puudutatud

isik

kinnisesse

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

tugevdatud

järelevalvega

erihooldusteenusele kuni 08.01.2022.

Ringkonnakohtu 09.11.2021 määrusega jäeti maakohtu määrus eelnimetatud osas muutmata,

kuid TsMS § 540 lg 1 alusel peatati tingimuslikult puudutatud isiku kinnisesse asutusse

paigutamine kuni 15.05.2022.

Maakohus tühistas 10.06.2022 määrusega kinnisesse asutusse paigutamise peatamise

tingimuste rikkumise tõttu ning paigutas puudutatud isiku ööpäevaringsele erihooldusteenusele

kinnisesse hoolekandeasutusse tähtajaga kuni 10.06.2023.

14. Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel

läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab

TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja

lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seetõttu ei ole

ringkonnakohus seotud üksnes määruskaebuse ja selle hilisemates täiendustes esitatud

väidetega, vaid peab kontrollima puudutatud isiku paigutamise eeldusi ja seaduslikkust, sh

menetlusgarantiide tagamist, tervikuna.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel tõlgendanud

vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusnorme, kuna 10.06.2022 ei olnud võimalik

tühistada isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist ega paigutada isikut ilma kohast

menetlust läbi viimata ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse

üheks aastaks alates määruse tegemisest kuni 10.06.2023.

16. TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi paigutatakse psüühiliselt haige isik tema tahteta või tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. TsMS § 538

lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse

2-20-15099

tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus

paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks

aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära

langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku

elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada

täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa.

Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega arvutatakse alates kinnisesse asutusse paigutamise

määruse tegemisest (Riigikohtu 04.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-16, p 13).

Käesoleval juhul oli puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruseks Harju

Maakohtu 08.01.2021 määrus tähtajaga 08.01.2022, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis oma

09.11.2021 määrusega paigutamise tähtaja osas jõusse.

17. TsMS § 540 lg 1 alusel võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni

üheks aastaks peatada. TsMS § 540 lg 2 lubab kohtul peatamise tühistada. Ringkonnakohus

rõhutab, et Harju Maakohus lahendaski vaidlustatud 10.06.2022 määrusega avaldaja

17.11.2021 avaldust tühistada puudutatud isiku paigutamise peatamine, mis oli ette nähtud

Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p-ga 6. Avaldaja ei ole käesolevas

menetluses esitanud avaldust puudutatud isiku paigutamise pikendamiseks või isiku korduvaks

kinnisesse asutusse paigutamiseks.

Avaldaja taotles küll samas 17.11.2021 avalduses ka puudutatud isiku kinnisesse asutusse

paigutamist, kuid kõnealuses menetluses sai see paigutamise peatamise tühistamise korral

tähendada isiku paigutamist vaid kuni algselt ette nähtud tähtajani 08.01.2022, pärast mida

tulnuks avaldajal esitada uus avaldus või paigutamise tähtaja pikendamise avaldus (TsMS

§ 5391).

18. Ringkonnakohus märgib, et menetluslikult on kohtul võimalik sama määrusega otsustada

isiku hoolekandeasutusse paigutamine SHS § 105 lg 1 alusel ning ühtlasi kinnisesse asutusse

paigutamine TsMS § 540 lg 1 alusel peatada, sidudes peatamisega tingimusi ja kohustusi. Kui

isik talle seatud tingimusi või kohustusi ei täida, on kohtul õigus peatamine TsMS § 540 lg 2

alusel tühistada (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 15.6). Eeltoodu on

võimalik siiski vaid paigutamise ja/või peatamise tähtaegade jooksul. Ringkonnakohtu

hinnangul ei olnud maakohtul 10.06.2022 enam õiguslikult võimalik tühistada puudutatud isiku

kinnisesse asutusse paigutamise peatamist peatamise tingimuste rikkumise tõttu. Samuti ei

olnud võimalik avaldaja 17.11.2021 avalduse alusel paigutada isikut 10.06.2022 määruse

tegemisest uuesti üheks aastaks kinnisesse asutusse.

19. Isegi kui maakohus oleks saanud tõlgendada avaldaja 17.11.2021 avaldust taotlusena

pikendada isiku paigutamist või isiku korduva paigutamise taotlusena, siis tulnuks maakohtul

avaldaja 17.11.2021 avaldust 2022. aastal menetledes lähtuda TsMS §-s 5391 sätestatust ning

viia puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks läbi seaduses ette nähtud menetlus, sh

oleks tulnud korraldada uus ekspertiis (SHS § 105 lg 4, TsMS § 5391 lg 1, § 537 lg 1). TsMS

§ 5391 lg 2 I lause järgi ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest

ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate

dokumentide järgi muutunud. Ühe aasta pikkust perioodi tuleb arvestada selliselt, et kui üks

aasta täitub uue menetluse jooksul ja enne menetlust lõpetava määruse tegemist, on kohtul

kohustus korraldada uus ekspertiis (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne. § TsMS § 5391, p 3.2.1.f). Kuna asja materjalidest nähtuvalt on

käesolevas tsiviilasjas tehtud ekspertiisiakt esitatud kohtule 21.12.2020 ning maakohus tegi

asjas lõpplahendi 10.06.2022, siis tuleks maakohtu määrus igal juhul menetlusnormide

rikkumise tõttu tühistada. Käesoleval juhul ei nõustu aga ringkonnakohus, et avaldaja

17.11.2021 avaldust saaks tõlgendada paigutamise pikendamise avaldusena. Ringkonnakohus

2-20-15099

ei saada asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna avaldaja avalduses paigutamise

peatamise tühistamiseks ei ole enam võimalik sisulist lahendit teha.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb maakohtu 10.06.2022

määrus tühistada ning jätta avaldaja avaldus läbi vaatamata, kuna sellega ei ole enam õiguslikult

võimalik saavutada soovitud tulemust (TsMS 423 lg 2 p 2). Ringkonnakohus märgib, et

avaldajal on võimalik esitada kohtule uus avaldus puudutatud isiku paigutamiseks ning sellise

avalduse läbivaatamisel peab maakohus läbi viima kinnisesse asutusse paigutamise menetluses

vajalikud toimingud (TsMS § 535 lg 1, § 536 lg-d 1 ja 2, § 537 lg 1, sh esindaja, isiku enda ja

teiste isikute ärakuulamine, ekspertiis, psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus või piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta). Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses

on oluline talle tagada seaduses sätestatud menetluslikud garantiid, saamaks võimalikult

detailset infot isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kontrollimiseks (Riigikohtu

08.01.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730, p 14.2.3).

21. Ringkonnakohus märgib vastuseks puudutatud isiku enda määruskaebusele, et käesolevas

menetluses ei ole võimalik lahendada puudutatud isiku 15.07.2022 esitatud (ja hiljem

menetlusdokumentides korratud) taotlust eestkostja vahetamiseks. Puudutatud isik peab

sellekohase taotluse esitama kohtule vajadusel eraldi uuesti.

22. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus teeb uue lahendi asja uueks

läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral menetluskulude jaotust. Kuna

ringkonnakohus tühistab maakohtu 10.06.2022 määruse, peab ta vajalikuks muuta ka maakohtu

määratud menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäid menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt