2-21-4206/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-4206

Tsiviilasi

OÜ Arelate hagi Elvi Sirkli vastu töövõtulepingust tuleneva

tasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6043,73 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elvi Sirkli ja OÜ Arelate apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/vastustaja

(kostja):

Elvi

Sirkel,

ik

XXXXXXXXXXX, esindajad Kristel Kangilaski ja Birgit

Riivits

Vastustaja/apellant (hageja): OÜ Arelate, rk 10248735,

esindaja advokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2021 otsus.

2. Saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Arelate (hageja) esitas 17. märtsil 2021 hagi Elvi Sirkli (kostja) vastu, milles palus

kostjalt mõista välja hageja kasuks võlg 5424,32 eurot, 17. märtsi 2021 seisuga

sissenõutavaks muutnud viivis 185,43 eurot ja viivis alates 18. märtsist 2021 seaduses

sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2020. a veebruaris hageja poole, et teha S. Sirkli

korteris remonti. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, millega kostja nõustus.

Hinnapakkumisega nõustumine tähendas lepingu sõlmimist.

Nõude alus on VÕS § 635 lg 1 (töövõtuleping). Hagejal on täitmisnõue VÕS § 108 lg 1

alusel.

Tõid tehti etapiliselt ja osad arved tasuti. Tasumata on 11. septembri 2020 arve nr 110920

summas 2856,79 eurot ja 1. novembri 2020 arve nr 11120 summas 2567,53 eurot. Võlg on

kokku 5424,32 eurot.

Kostja viide 19. septembri 2020 nõupidamisele on eksitav. Hageja ei loobunud tasust ega

nõustunud korrigeerima arvet nt 110920. Hageja nõustus vaid tööd lõpetama 31. oktoobriks

2020.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja leidis, et töövõtulepingut ei sõlmitud. Kostja ei nõustunud ka hinnapakkumisega.

Hinnapakkumine ei ole leping ning sellest veel ei teki õigusi ja kohustusi.

Korteris töid tehti, kuid mitte hinnapakkumise alusel. Asjaolu, et osade tööde eest tasuti, ei

tähenda, et tasuda tuleks teisi arveid. Arvetel märgitud töid ei tehtud.

Pooled sõlmisid 19. septembri 2020 kohtumisel kokkuleppe, et arve nr 1109201 kuupäevaga

11. september 2020 summas 2856,79 annulleeritakse ning viidatud arve asemel koostatakse

uus arve summas 2480,00 eurot.

Hageja kinnitas 24.09.2020 e-kirjaga, et pooled sõlmisid kokkuleppe vastates kostjale

järgmiselt: „Täname kirja eest, mis fikseeris 19.09.20 objektil XXXXXXXX kr X teostatud

nõupidamise. Nõustun nõupidamisel tehtud objekti lõpetamiseks tellija poolt fikseeritud

vajalike tööde nimekirjaga ja tagan 31.10.20 tööde lõpetamise lähtuvalt Teie kirjale

21.09.20“.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2021 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja

hageja kasuks põhivõla 4880 eurot ja viivise põhivõlalt alates 18. märtsist 2021 seaduses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus määras, et sissenõutavaks muutunud

viivise arvestus lõpetatakse, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutnud

kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 4880 euroga. Rahuldamata jäeti

põhivõlgnevuse nõue ulatuses, mis ületab 4880 eurot ja viiviste nõue kuni 17. märtsini 2021.

Maakohus jättis menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1392 eurot.

Maakohus sedastas, et pooled ei vaidle selle üle, et korteris tehti remonttöid. Maakohus

märkis, et vaidlus on selle üle, kas töövõtuleping sõlmiti, kas see sõlmiti hinnapakkumises

toodud tingimustel ning kas arvetel nr 110920 ja 11120 märgitud tööd on tehtud.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle

eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega oli kostja põhikohustus maksta tasu vastavalt kokkuleppele.

Maakohus tuvastas, et kostja pöördus hageja poole sooviga teha korteris remonti, hageja

esitas tööde tegemiseks hinnapakkumise, kus on märgitud tehtavad tööd ja tasu nende eest.

Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu.

Maakohus leidis, et hageja tegi kostjale remonttöid 2020. a märtsist kuni 2020. a novembrini.

Vastavalt suulisele kokkuleppele tehti ka täiendavaid ehitustöid, mis ei olnud fikseeritud

esialgses hinnapakkumises.

Kostja tasus arve nr 140520 summas 628,32 eurot, arve nr 10620 summas 5484 eurot, arve

nr 100820 summas 1841,66 eurot ja arve nr 270920 summas 2422,36 eurot. Kostja jättis

tasumata arved nr 110920 (11.09.2020) summas 2856,79 eurot ja nr 11120 (01.11.2020)

summas 2567,53 eurot.

Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, millised tööd on tegemata või millised

tööd on tehtud puudustega. Kostjal tuli hagimenetluses oma väiteid tõendada, mida ta teinud

ei ole.

Finants & Ekspertiis OÜ tegi auditi, mille materjalidest nähtub, et korteris on arvetel ja

aktides märgitud tööd tehtud. Järelikult on hageja tõendanud aktides märgitud tööde tegemise.

Kirjavahetusest (dtl 101-109) nähtub, et kostja on esitanud nimekirja asjadest, mida ta soovis,

et hageja teostaks/parandaks/lõpetaks. Nimetatud e-kiri ei tõenda tegemata tõid.

Nimetatud kirjavahetusest selgub aga asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 19. septembril 2020

vaidlusaluses korteris kokkuleppe tööde tegemise lõppsumma kohta (4850 eurot, dtl 102).

Nimetatud summa sisaldas ka selle hetkeni tegemata või puudulikult tehtud töid. Kostja oli

kohustatud nimetatud summa tasuma kahes osas:

-

2480 eurot pärast 19. septembri 2020 kokkuleppe sõlmimist;

-

2400 eurot pärast tööde tegemist.

Sellise summa kokku leppimist kinnitas hageja ka ise oma 24.09.2020 saadetud e-kirjaga, kus

nõustus asjaoluga, et tööd lõpetatakse vastavalt kostja 21.09.2020 e-kirjale ehk seal sisalduvas

summas.

Menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega hagi rahuldati, mõisteti välja viivis ja menetluskulud jäeti kostja

kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.

Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus TsMS § 232 lõiget 1, kui tuvastas, et tõendist

nähtub, et pooled sõlmisid hinnapakkumises toodud tingimustel lepingu. Maakohus rikkus

TsMS § 436 lõiget 1, kui jättis põhjendamata, mille alusel ta tuvastas, et poolte vahel oli

sõlmitud suuline töövõtulepingu hinnapakkumises toodud tingimustel ning mille alusel

järeldati, et lisaks hõlmas leping ka täiendavaid ehitustöid, mis ei ole fikseeritud esialgses

hinnapakkumises. Maakohus ei põhjendanud seda, millele tuginedes saab järeldada, et kostja

nõustus hinnapakkumisega. Maakohus jättis ka tuvastamata, milliseid tõid hageja tegi.

Maakohus on otsuses sõna-sõnalt korranud hagis märgitut.

Kuivõrd maakohus oli tõendeid hinnates õigesti jõudnud järeldusele, et poolte vahelised

kokkulepped tööde teostamise ja tasustamise kohta sõlmiti 19. septembril 2020 toimunud

kohtumisel, on maakohus ekslikult järeldanud, et lepiti kokku hinnapakkumises toodud tööd.

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et töid ei tellitud hinnapakkumise alusel.

Kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu töös esinevatele puudustele ning faktile, et tööd ei

olnud ka seisuga 31.10.2020 lõpetatud. Maakohus on jätnud täielikult põhjendamata,

millistele tõenditele tuginedes kohus tuvastas, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei eita arvete maksmata jätmist. Maakohus on

rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega

osas, mis puudutab kokkulepet, et arve nr 110920 kuupäevaga 11.09.20 summas 2856,79

annulleeritakse ning viidatud arve asemel koostatakse uus arve summas 2480,00 eurot.

Maakohus leidis ekslikult, et Finants & Ekspertiis OÜ auditiga on tõendatud 06.09.2020 ja

01.11.2020 aktides märgitud tööd. Arvete 110920 ja 11120 tasumiseks ei ole kostjal kohustust,

kuna kokkulepe tööde ja nende eest tasumise kohta sõlmiti 19. septembril 2020.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega

rahuldada hagi täielikult ja mõista kostjalt välja hageja kasuks 5480 eurot ja viivise sellelt

alates 18. märtsist 2021 seaduses sätestatud määras, kuid mitte üle 5480

euro.

Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kostja tasumata esitatud arved nr

110920 summas 2856,79 eurot ja nr 11120 summas 2567,53 eurot. Kokku võlgneb

kostja hagejale 5424,32 eurot.

Maakohus võttis otsuse tegemisel ekslikult aluseks kostja 21. septembri 2020 kirja,

milles kostja märkis, et hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe tööde lõpetamise üle

tasuga 4850 eurot. Hageja ei eita läbirääkimiste toimumist 19. septembril 2020, kuid

hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet, et hageja nõustuks ainult 4850 euro

tasumisega.

6. Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2022 otsus tuleb menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et ei saa asja ise

lahendada, kuna eelmenetlus maakohtus ei olnud piisav ning menetluses olulised asjaolud on

tuvastamata.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 392 viinud läbi

eelmenetlust ega täitnud kohtu selgitamiskohustust. Kuna hagi aluseks on kahe arve (arved nr

110920 ja 11120) tasumata jätmine, pidi maakohus esmalt selgitama välja, milliste tõenditega

soovib hageja tõendada seda, et just nende arvete spetsifikatsioonis märgitud tööd on tehtud.

Teiseks pidi maakohus selgitama välja, millega soovivad pooled tõendada teenuse osutamise

kokkulepitud tasu, selle puudumisel VÕS § 637 lõikes 1 sätestatud tavalist tasu või

mõistlikku tasu. Maakohus pidanuks selgitama tõendamiskoormist ja võimalikke kohalduvaid

õigusnorme.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS

§ 436 lg 1, TsMS § 442 lg 8) ja ei ole tõendeid hinnanud TsMS § 235 lõikes 1 sätestatut

arvestades.

Maakohus on otsuse põhjendavas osas refereerinud poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid,

kuid ei ole neid piisavalt analüüsinud ega hinnanud. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt märgitakse

otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab

otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab

otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses

põhjendama. TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud analüüsimiskohustust ei saa täita ainuüksi

asjaolude või tõendite loetlemisega või lihtsalt märkimisega, et kohus on mingi asjaolu

tuvastanud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu

põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega.

Menetlusosaliste seisukohad tuleb TsMS § 442 lg 7 järgi esitada otsuse kirjeldavas, mitte

põhjendavas osas.

10. Maakohus on leidnud, et kokkulepe tasu kohta on tõendatud 21. septembri 2020 jt

e-kirjadega, kuid on jätnud e-kirjad kui tõendid TsMS § 232 lõike 1 ja TsMS § 442 lõike 8

kohaselt hindamata. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et

pooled on leppinud kokku tööde eest 4850 euro tasumise. Kui kohus leiab, et pooled ei ole

tõendanud kokkulepitud tasu või ei ole tasu kokku lepitud, tuleb aluseks võtta VÕS § 637 lg

1, mille kohaselt kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele

mõistlik tasu, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud. Maakohus ei

ole VÕS § 637 lõike 1 sisu menetlusosalistele selgitanud. Olukorras, kus ei ole selgelt

tuvastatav kokkulepitud tasu suurus, tuleb menetlusosalistele selgitada, et neil on võimalik

tõendada tavalise või mõistliku tasu suurust.

11. Ringkonnakohus märgib, et esitatud e-kirjad 19. septembri 2020 nõupidamise kohta ei

sisalda kostja väidetud kokkulepet. Kokkulepe tööde sisu ja hinna kohta võidi sõlmida sel

kohtumisel suuliselt, kuid seda peab tõendama. Kohus peab tõendeid hinnates jõudma

seiskohale, kas 19. septembri 2020 kohtumisel jõuti VÕS § 9 lõike 1 mõttes kokkuleppele ja

mis oli sellise kokkuleppe sisu.

12. Maakohus ei ole analüüsinud kostjat väidet, et arve nr 110920 tuli kokkuleppe kohaselt

annulleerida. Seda väidet tulnuks analüüsida ning hinnata, kas sellise kokkuleppe sõlmimine

on tõendatud. Väite analüüsimata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8.

13. Maakohus ei ole seostanud asjatundja arvamuses tehtud tõid arvetel märgitud töödega.

Kohus peab TsMS § 232 lõike 1 järgi tõendeid hinnates neid seostama faktiliste asjaoludega ja

jälgitavalt põhjendama, miks mingi asjaolu on tõendatud või mitte.

14. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus alustama asja läbivaatamist alates

eelmenetlusest. Maakohus peab pooltele eelmenetluses selgitama vaidlusele kohalduvaid

õigusnorme ja neid pooltega arutama, selgitama välja vaidluseseme ja küsima pooltelt,

milliseid asjaolusid pool mingi tõendiga tõendada soovib ning selgitama tõendamiskoormist.

Vajadusel tuleb menetlusosalisele anda võimalus esitada täiendavaid tõendeid.

Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus vaidluse ese on piisavalt piiritlemata, asjaolud on

ebaselged ja tõendid on asjaoludega raskesti seostatavad, on põhjendatud asjas korralda

kohtuistung ka olukorras, kus pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kui kohus ei

korralda kohtuistungit, tuleb selgitamiskohustust täita kirjalikult.

15. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole kooskõlas seadusega. Ringkonnakohus märgib, et

maakohus on otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 7 ebaselgelt sõnastanud. Otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS 442 lg 5). Maakohus on otsuse

resolutsiooni p-s 4 märkinud järgmist: „Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus,

kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt

võrdsustub põhinõudega, s.o 4880 euroga“. Menetluses ei olnud eraldi nõuet viiviste

arvestamise lõpetamiseks, samuti ei ole üheselt arusaadav, mida tähendab väljamõistetud ja

sissenõutavaks muutnud kõrvalnõuetega summaarne võrdsustumine. Kui maakohus soovis

piirata TsMS §-s 367 sätestatud viivise suurust rahaliselt, oleks pidanud seda tegema

resolutsiooni punktis, kus viivis on välja mõistetud või sätestama eraldi resolutsiooni punkti,

kus on selgelt märgitud, et TsMS § 367 kohaselt väljamõistetud viivise suurus on kindla

summaga piiratud.

Eksitav on ka resolutsiooni p 7, millega maakohus jättis menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega kostja kanda. Kui maakohus jaotab menetluskulud võrdeliselt, tuleb ka

resolutsioonis näidata, millises ulatuses on menetluskulude ühe või teise menetlusosalise

kanda jäetud.

16. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/