2-22-8749/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8749

Tsiviilasi

M Mu (M) hagi T Mu (M) vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: M M (ik xxx, elukoht xxx)

Kostja: T M (ik xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada M Mu ja T Mu abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna

Perekonnaseisuametis.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1.

12.06.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel

registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud juba 2021. augustist.

Kostja ei ole olud nõus abielu lahutama, mistõttu ei ole abielu lahutamine perekonnaseisuametis

võimalik. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada. Hageja soovib kanda pärast abielu

lahutamist perekonnanime M

2. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde, hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada

ja palub abielu lahutada.

2-20-16534

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

3. Kostja hagiavaldusele ei vastanud, kuid 21.11.2022 istungil toetas haviavalduse

rahuldamist abielu lahutamisega.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus

abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Poolte abielu sõlmiti xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel ei ole poolte

vahel abielulisi suhteid alates 2021.aasta augustist, sest pooled kolisid elama eraldi. Kostjal

hagiavaldusele ei vastanud, kuid ärakuulamisel nõustus abielu lahutamisega.

6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja

seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb

poolte abielu ka lahutada. Kostja on ärakuulamisel nõustunud abielu lahutama. Kuna hageja ei

taotlenud, et soovib kanda pärast abielulahutust teist perekonnanime, jääb hageja

perekonnanimeks pärast lahutust M.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud

nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik