2-22-10897/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10897

Kohtuasi

Traat Holding OÜ hagi Osaühingu Eesti Traat vastu

Osaühingu Eesti Traat osanike 29.06.2022 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Traat Holding OÜ (registrikood 14005366;

aadress xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat H.C

Kostja: Osaühing Eesti Traat (registrikood 11195403;

aadress xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

L.Y ja O.M

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 10.11.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada kehtetuks Osaühingu Eesti Traat osanike 29.06.2022 otsuse

päevakorrapunkt 3.

3. Jätta menetluskulud Osaühing Eesti Traat kanda.

4. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt Osaühing Eesti Traat välja

hageja Traat Holding OÜ kasuks menetluskulud summas 2 592 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-22-10897

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Traat Holding OÜ (hageja) esitas 27.07.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palub

tunnistada kehtetuks Osaühingu Eesti Traat (kostja) osanike 29.06.2022 otsus, millega

otsustati jaotada Osaühingu Eesti Traat 2021 aasta kinnitatud majandusaasta aruande

kasumiaruandes nähtuv kasum vastavalt osanike tööpanusele.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostjal neli osanikku, hageja osaluse suurus on 16,75%

osakapitalist. Kostja põhikirja p 6.1 kohaselt osalevad osanikud kasumi jaotamisel vastavalt

nende osade nimiväärtusele, kui osanikud ei otsusta teisiti.

3. 29.06.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktiga 3 otsustati kasumi jaotamine järgmiselt:

Vastavalt Osaühingu Eesti Traat kehtiva põhikirja punktile 6.1, jaotada 2021. aasta kinnitatud

majandusaasta aruande kasumiaruandes nähtuv kasum vastavalt osanike tööpanusele. Kasum

jaotatakse põhimõttel, et kui jaotamisele kuuluv summa moodustaks kokku 80 000 eurot,

moodustaks vastavalt osa proportsioonile jaotatav kasum Traat Holding OÜ osas 13 400

eurot. Kuna kasum jaotatakse vastavalt osanike tööpanusele, siis Traat Holding OÜ-le

tagatakse vaatamata tööpanuse puudumisele investeeringu tootlus, mis moodustab ca 6% 13

400 eurost. Seega jaotatakse kasum järgnevalt: A N – 20 000 eurot; V.O – 20 000 eurot; V K

– 20 000 eurot; Traat Holding OÜ – 805 eurot. Kokku jaotatav kasum: 60 805 eurot.

4. Hageja esitas koosolekul päevakorrapunkti 3 osas vastuväite, mis on kantud protokolli.

Vastuväite kohaselt ei ole hageja nõus kasumi jaotamisega juhatuse poolt pakutud viisil ja

proportsioonis, sest see kohtleb osanikke ebavõrdselt. Hageja hääletas otsuse vastu. Otsus

võeti vastu ülejäänud kolme osaniku 83,25% poolthäältega.

5. Hageja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on vastu võetud enamusosanike poolt

hääleõigust kuritarvitades ning on vastuolus osanike võrdse kohtlemise ja hea usu

põhimõttega. Hageja tugineb sellele, et otsus on vastuolus seadusega, s.t vastuolus ÄS § 154

lg-ga 1 ja TsÜS §-ga 32 ning kostja osanikud A N, V.O ja V K on kasutanud otsuse tegemisel

enda hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks rahalist eelist kostja kahjuks ja vastav

otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Rahaline eelis seisneb selles, et otsuse poolt

hääletanud osanikel on õigus saada ebaproportsionaalselt suuremat dividendi väljamakset

võrreldes kostjaga ning see ei ole põhjendatud.

6. Põhikirjas ei ole ette nähtud, millistel juhtudel ja tingimustel on kasumi

ebaproportsionaalne jaotus võimalik. Seetõttu peab olema hagejal õigus ja võimalus

vaidlustada otsust, millega kasumi ebaproportsionaalne jaotus otsustatakse, sest alles siis

selguvad asjaomase otsuse põhjendused. Põhikirjast need ei selgu. Hagejal ei olnud võimalik

põhikirja vastuvõtmisel ette näha, et kostja otsustab dividendide ebaproportsionaalse jaotuse

vastavalt väidetavale tööpanusele, mis ei ole kontrollitav ega mõõdetav.

7. Ülejäänud kolm osanikku A N, V.O ja V K, kelle osadega on kokku esindatud 83,25%

osakapitalist, on olnud kostja juhatuse liikmed perioodil 07.12.2005 kuni 09.11.2021. Alates

09.11.2021 on kostja juhatuse liikmeks üksnes V.O . Hageja on seisukohal, et teiste osanike

väidetav tööpanus ei õigusta dividendi ebavõrdset maksmist, sest nad on juba juhatuse

liikmetena oma panuse eest tasu saanud.

8. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et vaidlustatud osanike otsus on tühine, kuivõrd ÄS §

157 lg 2 olemusest tuleneb keeld maksta dividendi ühekordsete otsuste alusel, mis on

vastuolus seaduses või põhikirjas sätestatuga. Käesoleval juhul on hageja hinnangul

vaidlusalune otsus ÄS § 1771 lg 1 viimase lause ja TsÜS § 87 järgi tühine, kuivõrd tegemist

2-22-10897

on ühekordse otsusega, mis ei põhine põhikirjas märgitul. Põhikirjas märgitu on aga

omakorda niivõrd üldine, et see ei võimaldagi maksta dividende muul viisil, kui seaduses

sätestatud korras.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Vaidlustatud osanike otsus

dividendide jaotamise osas on kehtiv, sest hageja ei ole dividendi maksmist reguleerivat

põhikirjapunkti vaidlustanud, hageja on minetanud õiguse tugineda väidetavale 25.09.2019

kinnitatud põhikirja seadusega vastuolule. Sisuliselt ei ole hageja kordagi tuginenud sellele,

nagu hageja oleks vastu võimalusele, et kostja osanikud saavad otsustada dividendi maksmise

teisiti kui vastavalt osade nimiväärtusele.

10. Dividendi ebaproportsionaalne maksmine ei ole käsitatav osanike võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumisena, hageja on sellise otsusega sisuliselt nõustunud. Kostja on seisukohal,

et mitte iga ebavõrdne kohtlemine ei ole veel võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. See on

rikkumine vaid siis, kui niisugune kohtlemine on põhjendamatu. Võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumisega ei ole muu hulgas tegemist juhul, kui osanik, keda ebavõrdselt

koheldakse, on avaldanud oma nõusoleku tema ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes teiste

osanikega. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole põhikirja punkti 6.1 vaidlustanud, on

hageja sisuliselt nõustunud võimalusega, et teda võidakse võrreldes teiste osanikega vähemalt

näiliselt ebavõrdselt kohelda (võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist kostja seejuures ei

jaata).

11. Kostja on seisukohal, et dividendi ebaproportsionaalne maksmine ei ole osanike

ebavõrdne kohtlemine, sest dividendi suuruse arvestuse aluseks on osanike tööpanus.

Ülejäänud kolm kostja osanikku on kostja äritegevusse panustanud, kuid hageja sai osanikuks

teiste osanike tahte vastaselt. Hagejal puudub tööpanus, kuid hagejale tagati dividendi

maksmisel tema osa kui investeeringu passiivne tootlus.

12. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda dividendi teistsugust jaotamist kui

põhikiri võimaldab. ÄS § 157 lg 2 võimaldab tavalise häälteenamusega otsustada dividendide

jaotamist teisiti kui seadus ette näeb, kuid selle eeldus on, et põhikiri võimaldab teistsuguse

otsuse vastuvõtmist. ÄS § 157 lg 2 ei sätesta, et dividendide teistsuguse maksmise otsuse

poolt peaksid hääletama kõik osanikud, selline otsus ei ole vastuolus võrdse kohtlemise

põhimõttega.

13. Kostja kinnitas 10.11.2022 kohtuistungil, et valemit, mille järgi 29.06.2022 otsuses

dividendide ebaproportsionaalselt jaotamist otsustati, enne olemas ei olnud, ning seega ei

saanud enne olla hagejale teada, millise valemi alusel hakatakse dividende jaotama. Kostja on

seisukohal, et põhikirja p 6.1 on kooskõlas ÄS mõttega, et see ongi osanike igakordse

diskratsiooni otsus, vastasel juhul kaotaks ÄS erisuse ettenägemise lubatavus ka mõtte. Kostja

leiab, et sätte mõte ongi, et osanikud saavad igakordselt otsustada, kuidas dividendi

jaotatakse. Põhikirjas ei pea olema ette nähtud kord, vaid see allub igakordsele osanike

otsusele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tunnistab

vaidlustatud 29.06.2022 kostja osanike otsuse päevakorrapunkti 3 kehtetuks vastuolu tõttu

seadusega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

2-22-10897

15. Põhikirja punktis 6.1 on sätestatud, et „Osanikud osalevad kasumi jaotamisel vastavalt

nende osade nimiväärtusele, kui osanikud ei otsusta teisiti“ (dtl 42). Kohus tuvastab ja pooled

ei vaidle, et põhikiri ei sätesta seda, milline on teistsugune kasumi jaotamise kord. Nii on

hageja seisukohal, et põhikiri on väga üldine (dtl 151-152) ning kostja kinnitab, et dividendide

teistsuguse jaotamise korda põhikiri ette ei näinud, vaid tegemist on osanike igakordse

otsustusega (dtl 167-168).

16. Iseenesest ei ole väär kostja seisukoht, mille kohaselt on osanikel õigus mis tahes viisil

dividendi maksmist kokku leppida ning ÄS § 157 lg 2 sellist osanike õigust toetab. Küll aga

on kohus seisukohal, et vastav dividendi maksmise kokkulepe peab olema põhikirjas selgelt

sätestatud. ÄS § 157 lg 2 mõttega ei ole kooskõlas välistada põhikirjaga seaduses sätestatud

põhimõte, mille kohaselt dividendi makstakse võrdselt osaniku osa nimiväärtusega,

sätestamata sealjuures põhikirjaga muud selgelt korda ja jättes küsimuse igakordselt osanike

otsustada. Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et justkui ei ole keelatud dividendi maksmise

viisi määramine igakordse osanike otsuse alusel. Selline osanikepoolne otsustamine olukorras,

kus põhikiri teistsugust dividendi maksmise korda ette ei näe, on seadusega vastuolus.

17. Maakohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu otsuses 2-09-33026 (p 37) toodud

tõlgendusega, mille kohaselt on ÄS § 157 lg 2 osaliselt imperatiivne. Deklaratiivne on norm

osas, millega on lubatud põhikirjaga ette näha seaduses sätestatuga võrreldes teistsugune

dividendi maksmine. Imperatiivne on norm osas, et dividendi maksmine toimub üksnes

seaduses või põhikirjas ettenähtu järgi. Muid võimalusi seadus ette ei näe.

18. Kuivõrd kostja põhikiri ei näe ette, milline on osanike kokkulepitud dividendi maksmise

kord, on tegemist olukorraga, kus põhikirjaga ei ole teistsugust korda ette nähtud ning

kohaldamisele kuulub ÄS § 157 lg 2, mille kohaselt osanikule makstakse dividendi võrdeliselt

tema osa nimiväärtusega. Põhikirja punkt 6.1 on vastuolus seadusega osas, milles see sätestab

üldsõnaliselt, et osanikud võivad otsustada dividendijaotuse teisiti.

19. Kohus tuvastab, et 29.06.2022 osanike otsuse päevakorrapunktiga 3 ei otsustatud maksta

dividendi võrdeliselt kõikide osanike osade nimiväärtusega. Kokku on jaotatud 60 805 eurot,

millest A. N, kellele osalus on 33,25%, määrati 20 000 eurot ehk 32,89%, V.O-le , kelle

osalus on 33,25%, määrati 20 000 eurot ehk 32,89%, V Kile, kelle osalus on 16,75%, määrati

20 000 eurot ehk 32,89% ja OÜ-le Traat Holding, kelle osalus on 16,75%, määrati 805 eurot

ehk 1,33% (dtl 38, 45). Eeltoodu üle puudub poolte vahel ka vaidlus (dtl 3, 128). Ehk siis

ühelegi osanikule ei ole makstud dividendi kooskõlas ÄS § 157 lg-s 2 sätestatuga.

20. Seonduvalt kostja vastuväitega, justkui oleks hageja minetanud õiguse tugineda põhikirja

vastuolule seadusega põhjusel, et hageja ei ole põhikirja punkti 6.1 vaidlustanud, selgitas

kohus kostjale kohtuistungil järgmist. ÄS § 139 lg 2 teise lause kohaselt, kui põhikirja säte on

vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega vastuseks kostja

vastuväidetele märgib kohus, et hageja ei pidanudki eelnevalt tuginema põhikirja vastuolule

seadusega või põhikirja kehtivust vaidlustama. ÄS § 139 lg 2 on imperatiivse normina

kohaldatav igal ajal. Kohus küsis menetlusosalistelt, milline seadusesäte kuulub vaidlusaluses

olukorras kohaldamisele, kui asuda seisukohale, et põhikirja punkt 6.1 on seadusega

vastuolus. Nii kostja kui ka hageja kinnitasid, et kohaldub ÄS § 157 lg 2 (10.11.2022

kohtuistung, ajatempel 00:14:00 (kostja), 00:15:01 (hageja)). Kohus nõustub pooltega, et

juhul, kui põhikiri on seadusega vastuolus, kohaldub dividendide maksmisele ÄS § 157 lg 2,

mis nimetatud küsimust reguleerib.

2-22-10897

21. Kohus tuvastab ülaltoodust tulenevalt, et osanikele dividendide jaotamisel tuleb põhikirja

vastuolu tõttu seadusega juhinduda ÄS § 139 lg 2 alusel üksnes seadusest ehk ÄS § 157 lg-st

2. Kohus tuvastab, et 29.06.2022 osanike otsuse päevakorrapunkt 3, millega jaotati osanikele

dividende erinevalt nende osade nimiväärtustest, on vastuolus ÄS § 157 lg-ga 2.

22. Vastavalt ÄS § 178 lg-le 1 võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks

tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse.

23. Kohus tuvastab, et kostja 29.06.2022 osanike otsuse päevakorrapunkt 3 on vastuolus ÄS §

157 lg-ga 2 põhjusel, et osanikele ei makstud dividende võrdeliselt nende osade

nimiväärtusega, ja tunnistab osanike otsuse kehtetuks vastuolu tõttu seadusega.

24. Kuivõrd kohus tuvastab, et otsus on vastuolus ÄS § 157 lg-ga 2, ei hinda kohus poolte

väiteid seoses otsuse võimaliku vastuoluga ÄS § 154 lg-ga 1 ja TsÜS §-ga 32, samuti seoses

ülejäänud osanike poolt hääleõiguse võimaliku kuritarvitamisega.

25. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei oma vaidlustatud osanike otsuse

kehtivuse hindamisel tähendust ka see, kas osanike panus oli võrdne või erinev ning kas

osanike erinev panus võis anda aluse osanike ebavõrdseks kohtlemiseks. Olukorras, kus

põhikiri ei võimalda vastuolu tõttu seadusega dividendide teistsugust jaotust, ei oma sisulised

põhjendused dividendi teistsuguseks jaotamiseks ja vaidlus võrdse või ebavõrdse kohtlemise

üle käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähendust ning kohus poolte vastavaid väiteid ei käsitle.

26. Seonduvalt hageja alternatiivse käsitlusega, mille kohaselt võib otsus olla tühine ÄS §

1771 lg 1 viimase lause ja TsÜS § 87 järgi, märgib kohus, et tühisuse eeldused ei ole

käesoleval juhul täidetud. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on otsus tühine juhul, kui see rikub

osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei

vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku

kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. ÄS § 157 lg 2, mida vaidlustatud otsus rikub,

normi eesmärk on kaitsta osanikke, mitte osaühingu võlausaldajaid. Seega ei ole tegemist

sellise seaduse vastuoluga, mille eesmärk on kaasa tuua otsuse tühisus. Osanike erimeelsused

dividendide jagamisel ei kujuta endast avalikku huvi, samuti ei ole kohus tuvastanud selget

vastuolu heade kommetega. Koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korra

rikkumisele ei ole pooled tuginenud ja kohus ei ole nimetatud asjaolusid tuvastanud. Seega ei

esine ühtegi alust, mille kohaselt võiks vaidlustatud otsus olla tühine.

27. Kohus jätab tähelepanuta kostja arutluse selle kohta, milline on Saksamaa dividendi

maksmise õiguslik regulatsioon, sest see ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Eesti

Vabariigis kohalduvad Eesti Vabariigi seadused ning ÄS reguleerib dividendide maksmisega

ja osanike otsuste vastuvõtmisega seonduvat ammendavalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

29. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl

173-174) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel.

Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.

30. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-22-10897

31. Hageja 10.11.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi

kokku 11 tunni ulatuses tunnitasuga valdavalt 150 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas

1 980 eurot (sisaldab käibemaksu). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt 10.11.2022

kohtuistungil esindamise kulu kohtuistungi kestvuse järgi tunnitasuga 150 eurot (lisandub

käibemaks). Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 19 minutit. Seega lisandub hageja

õigusabile 57 eurot (koos käibemaksuga). Ühtlasi taotleb hageja 16.11.2022 täiendava

menetluskulude nimekirja kohaselt 45 minuti ulatuses kulu seoses kostja menetluskulude

nimekirja analüüsimisega ja sellele vastuväidete koostamisega summas 135 eurot. Kokku on

hageja õigusabi ajaliseks mahuks 12 tundi ja 04 minutit summas 2 172 eurot. Hageja ei ole

käibemaksukohustuslane ning on palunud menetluskulude väljamõistmist koos

käibemaksuga.

32. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse

maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga,

põhjendatud ja vajalikud.

33. Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 2 592 (2 172 + 420) eurot,

milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.

34. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik