2-22-2434/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-2434

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2434

Tsiviilasi

J. K. i hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu

asja väljavahetamiseks või raha tagastamiseks.

Tsiviilasja hind

184,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J. K. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)

Kostja Eesti Vabariik Tartu Vangla kaudu, esindaja A. R.

Viimase kohtuistungi aeg

19. september 2022, edasine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J. K. i nõue asja väljavahetamiseks.

2. Rahuldada J. K. i alternatiivne nõue raha tagastamiseks.

3. Kohustada Eesti Vabariiki (Tartu Vangla kaudu) tagastama J. K. ile 184,90 eurot.

4. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) kanda.

5. Määrata J. K. i menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Eesti Vabariigilt (Tartu

Vangla kaudu) välja J. K. i kasuks riigilõiv 5 eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. J. K. (hageja) esitas 15. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi Tartu Vangla

kaudu (kostja) vastu asja väljavahetamiseks või raha tagastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt hageja tellis Tartu Vangla poest televiisori 24 PHILIPS 4132

24PHx43x4, mille ta valis vangla väljastatud infolehest. Seoses teleri kasutamisega võeti

elektri eest 2,23 eurot, kuigi pidi võetama 0,63 eurot. Selgus, et hagejale toodi vale teler.

Hageja palub kohustada vanglat televiisorit asendama (teleri vastu, mille võimsus ei ületa 30

vatti) või tagastama teleri eest makstud 184,90 eurot.

Hageja sõnul toodi talle lukustatud kambrisse poenimekiri, kus oli teler Philips 24 tolli

võimsusega 30W. Samuti toodi kasutusjuhend, milles kirjas oleva teleri hageja tellis. Kui

vangla poes sellist telerit ei olnud, oleks vangla pidanud teda sellest teavitama.

Kostja seisukohad

2. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.

Vastuses hagile kostja ei nõustu, et hagejale müüdud teler ei vastanud lepingutingimustele.

Hagejale müüdi teler, mis oli ka hagejale välja pakutud vangla kaupluse hinnakirjas. Võib küll

möönda, et pakutud ja müüdud teler ei olnud sellise markeeringuga, nagu hageja ise kirjutas

oma soetustaotlusele, kuid sellise markeeringuga telerit, nagu hageja märkis, ei olegi kostjale

teadaolevalt olemas (kindlasti ei ole sellist telerit olnud vangla kaupluse nomenklatuuris).

Seetõttu on hageja taotlus teleri vahetamiseks kostja hinnangul perspektiivitu – kostja ei ole

hagejale tema soovitud telerit pakkunud, st see ei ole saanud olla ka lepingu ese ja seetõttu ei

ole saanud olla sellel ka hageja ette heidetavaid puuduseid. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja

kasutanud lepingust taganemise võimalust, mida pakuvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 49 lg-d

1 ja 11.

Kostja on seega seisukohal, et hagejale müüdud teler vastas lepingutingimusele VÕS § 2171

lg-te 2 ja 3 tähenduses ning hagejal puudub alus tugineda kostja poolsele lepingu rikkumisele.

Kostja tugineb ka sellele, et hageja pidi juba esmakordsel teleri kättesaamisel saama aru

(markeeringusilt), et talle üle antud teleri markeering on selline, nagu oli vangla kaupluse

hinnakirjas, mitte täpselt sama, mida hageja kirjutas oma taotluses. Seega isegi kui hageja

tuginemine lepingutingimustele mittevastavusele oleks aktsepteeritav, ei ole nõue esitatud

VÕS § 220 lg-s 1 märgitud tähtaega järgides. Küsimus kas hageja peab elektri kasutamise eest

vanglas tasuma 2,23 eurot või mõne muu summa, ei ole käesoleva vaidluse ese. Ka on

müügilepingu seisukohast ebaoluline, milline on teleri täpne energiatarve.

Lõplikes seisukohtades märgib kostja täiendavalt, et hageja sai 24. mai 2021 tellimuse alusel

teleri vangla kauplusest kätte 4. juunil 2021, mil see kauplusest väljastati ning paigutati

kinnipeetavate isiklike asjade lattu. Kostja on seisukohal, et sellega toimus müüja kohustuse

asi üle anda täitmine. See, et vangla paigutab ostetud elektriseadmed esmalt lattu, et teostada

vajalikud turvaprotseduurid, ei ole enam müügilepingu osa – paigaldatavad turvakleebised

ning vara registrisse kandmine on vanglatöö spetsiifilised toimingud. See, et antud juhul müüs

teleri Tartu Vangla, kes osaleb sellega ka eraõigussuhtes, on konkreetse vangla omapära,

siiski tuleb eristada vangla era-ning avalik-õiguslikke toiminguid. Hageja sai teleri kambrisse

22. juunil 2022, kus ta kasutas seda kuni 21. juunini 2022, st aasta. Hageja ei avaldanud

varem soovi, et teleri aktiivsest kasutamisest loobuda.

Oma nõudega soovib hageja sisuliselt müügilepingust taganeda. Hageja põhjendab oma

taganemistaotlust sellega, et tal oli oluline huvi saada teiste parameetritega teler. Kostja jääb

seisukohale, et teleri asendamine ei ole võimalik, kuna hageja soovitud telerit ei ole vangla

kaupluses müügil ning kostjale teadaolevalt ei ole ka olnud. Kostjale ei ole ka teada, kas

sellise tähistusega mudelit üldse on. Taganemisõiguse kasutamine on VÕS § 116 lg 1 järgi

lubatud vaid olulise lepingurikkumise korral.

Kostja on seisukohal, et Tartu Vangla kauplus, müües hagejale teleri 24PFS5525/12, ei ole

müügilepingut rikkunud. Kinnipeetavatel on võimalik osta vangla kauplusest seal müüdavaid

esemeid. Kauplus ei tegutse n-ö maaklerina ega otsi turult kinnipeetavatele meelepärast

kaupa. Käesoleval juhul oli vangla poolt esitatud hinnakiri, mille järgi sai ka hageja teleri

soetada, kriteeriumiga Philips, 24 tolli ekraan, energiatarve 32 vatti. Tartu Vangla kaupluse

poolt müüdud teler nendele tingimustele ka vastas. Kostja on seisukohal, et hea usu kohase

käitumisena ei saa käsitleda seda, kui ostja täidaks teadlikult taotluse valesti, et tekitada

endale kunstlikult alus edaspidisteks vaidlusteks. Kui pidada kaupluse tegevust müügilepingu

rikkumiseks, ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega. Kas lepingurikkumine on oluline, on

tuletatav mh poolte avaldustest, aga samuti poolte edasisest käitumisest. Ühest küljest jätkas

hageja ostetud teleri kasutamist, kuigi see ei olnud talle vältimatu, sest tal oli olemas ka teine

teler. Alles kohtu eelistungil kohtu poolt tõstatatud küsimused võisid initsieerida selle, et

hageja laskis ostetud teleri lattu paigutada, võttes sealt kasutusele teise teleri.

Hageja on väitnud, et tema jaoks on ülioluline teleri maksimumvõimsus, mille järgi

arvutatakse summa, mida peab kinnipeetav elektriseadme kasutamise eest tasuma. Samas

lükkavad hageja enda poolt esitatud avaldused selle argumenditäielikult ümber. Nii avaldas

hageja, et ta oleks ostetud Philipsi teleri asemel soovinud saada Sharpi, mida vangla väga

lühiajaliselt müüs ning mille võimsus, mida arvestatakse elektri hüvitise määramisel, oli 40W.

Samuti pakkus hageja istungil välja, et vangla võiks vahetada tema teleri vangla klubiruumis

asuva teleriga. Vangla eeldab, et hageja pidas silmas sotsiaalgrupitöö ruumis asuvat telerit

Sony Trinitron KV-29FX30E. Selle puhul on esiteks tegu muidugi teleriga, mille diagonaal

on 29 tolli ja mis on juba seetõttu keelatud (kodukorra p 7.1.27), teisalt on avalikust veebist

võimalik leida info (antud teleri andmesildil vastav info puudub), et teleri võimus ei ole mitte

vähem kui 94W. Seega avaldab hageja järjepidevalt saada soovi suurema elektrivõimusega

telerit kui vaidlusalune Philips, mis on 32W. Seega ei pea ka hageja ise oluliseks, et teler

oleks väiksema võimusega kui 30W, mis on madalama energiahüvitise piirvõimsus. Samuti

on olemasolevast Philipsist võimsamad hetkel müüdavad telerid EStar, hinnaga 167,90 eurot,

mille võimsus on 45W ja Philips 24phs5507/12, müügihinnaga 225 eurot ja mille võimsus on

36W.

Seega leiab kostja, et hageja taganemisavaldus ei ole lubatav ning palub jätta hagi

tagajärjetuks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus on seisukohal, et rahuldada tuleb hageja alternatiivne nõue raha tagastamiseks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

5. Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe vastab müügilepingu tunnustele (VÕS § 208).

Tegemist on tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Hageja soovib eelkõige teleri

asendamist, mis on kvalifitseeritav müügilepingu täitmise nõudena VÕS § 222 lg 1 alusel.

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja VÕS § 221 lg 1 kohaselt nõuda müüjalt asja

parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega

ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid

kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui

lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust

ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üle antud teler vastab lepingutingimustele. VÕS §

217 lg 1, § 2171 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi. VÕS § 2171 lg 2 p 1 kohaselt loetakse tarbijalemüügipuhul asi lepingutingimustele

vastavaks, muu hulgas kui selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus,

koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele.

Vaidlust ei ole, et hageja esitas 25. mail 2021 taotluse teleri ostmiseks. Taotlusel on märgitud

teler „24 PHILIPS 4132 24PHx43x4“(tl 15, 53). Sama markeeringu on kostja märkinud

taotlusel teleri laost väljastamiseks (tl 53 pöördel). Kostja möönab, et hagejale müüdud teler

(24PFS5525/12) ei olnud sellise markeeringuga, nagu hageja kirjutas. Kostja on esitanud

kohtule Tartu Vangla kaupluse 2021. a maikuu hinnakirja, kust nähtub, et vangidele pakuti

võimalust osta telerit „Philips 24` LED 32W“ (tl 19). Samas on hageja esitanud kohtule

dokumendi, mis tundub väljavõte vangla kaupluse hinnakirjast, kus pakutakse võimalust osta

teler „Philips 24` LED 30W“ (tl 49). Väljavõttest ei nähtu aga, millal antud hinnakiri kehtis.

Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et hageja on varem vangla poole pöördunud ja palunud

võimaldada osta 24 tolline teler võimsusega 30W (tl 37, 40, 43). Hageja on esitanud kohtule

teleri kasutusjuhendi, milles on toodud sh hageja märgitud markeeringule vastava teleri

kirjeldus (tl 52). Hageja on selgitanud, et kasutusjuhendid on vangla poolt hagejale lukustatud

kambrisse toodud (tl 144-145). Kostja esindaja on selgitanud, et kasutusjuhendid on mitme

markeeringu jaoks korraga antud, vangla müüs vaid ühte telerit nendest (tl 29).

Kohus nõustub hagejaga, et kui kostjal ei olnud pakkuda sellise markeeringuga telerit, nagu

hageja oma taotluses märkis, oleks kostja pidanud sellest hagejat teavitama. Kohus on

seisukohal, et kui hagejale üle antud teler vastab küll maikuu hinnakirjas välja pakutule, kuid

ei vasta hageja poolt taotlusel teleri ostmiseks märgitule, siis ei saa öelda, et hagejale üle

antud teler vastas lepingutingimustele. Kuna tellitud teleri asemel on hagejale antud üle teine

mudel, on kostja müügilepingut rikkunud. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole alust

arvata, et hageja täitis taotluse teadlikult valesti (nagu kostja oma viimastes seisukohtades

viitab).

7. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul on tegemist mittevastavusega, mis oli olemas asja

hagejale üleandmisel. Seega kostja vastutab VÕS § 218 lg 1 järgi asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest.

8. VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai

või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kui

ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, siis VÕS § 220 lg 3

järgi ei või ta asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kohus märgib, et tarbijast ostjal ei ole asja ülevaatamiskohustust. Tarbija saab

mittevastavusele tugineda kahe kuu jooksul alates hetkest, mil ta puuduse tegelikult avastas.

Kostja on kinnitanud, et hageja sai teleri kambrisse 22. juunil 2021. Seega ei saanud kostja

mittevastavusest enne seda teada saada. Hageja pöördus teleri välja vahetamiseks esmalt

kaebusega halduskohtusse. Kohus võttis asja materjalide juurde hageja poolt 18. augustil 2021

Tartu Vanglale esitatud pöördumise ja Tartu Halduskohtu 18. novembri 2021. a määruse

haldusasjas nr 3-21-2584. Hagiavaldusest ja viidatud dokumentidest nähtuvalt hageja sai

puudusest teada augustis 2021 pärast seda, kui teleri kasutamisega seonduvalt võeti elektri

eest võeti 2,23 eurot, kuigi teleri võimsust arvestades pidi võetama 0,63 eurot. Hageja on juba

18. augustil 2021 Tartu Vanglale esitatud pöördumises soovinud teleri vahetamist selle vastu

mis ta tellis (kui vangla ei nõustu sellega, et ta maksab teleri kasutamisega seonduvalt 0,63

eurot elektri eest kuus). Seega hageja on kostjale puudusest igal juhul õigeaegselt teatanud ja

nõudnud lepingu täitmist, arvestades et puudusest teatamine mahub kahe kuu sisse alates

teleri saamisest kambrisse.

9. Kohus osundab, et hageja müügilepingu täitmise nõuet saaks rahuldada, peab VÕS § 222 lg-st

1 tulenevalt teleri asendamine olema võimalik. Käesoleval juhul oli lepingu esemeks

konkreetse markeeringuga teler, sellest tulenevalt saab hageja täitmisnõude raames nõuda

talle üle antud teleri asendamist taotlusel märgitud markeeringuga teleriga. Kuna aga hageja

on märkinud taotlusel teleri soetamiseks teleri markeeringu, mida taotluse esitamise ajal

vangla poes müügil ei olnud ja ei ole ka praegu müügil, ei ole teleri asendamine võimalik.

Hageja on esitanud ka väljatrüki veebilehelt philips.ee otsingusõnaga „4132“, mis ei näita, et

sellise mudeli markeeringuga oleks 24-tollise ekraaniga telereid (tl 22-23). Puuduvad andmed

selle kohta, et taotlusel märgitud markeeringuga telereid (enam) toodetaks.

10. Alternatiivselt soovib hageja raha tagasi. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue raha

tagastamiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 189 lg 1 alusel, mille kohaselt lepingust

taganemise korral võib kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.

11. Kostja on viidanud, et hageja ei ole kasutanud VÕS § 49 lg-tes 1 ja 11 sätestatud

taganemisõigust. VÕS § 49 lg 1 näeb ette, et tarbija võib väljaspool äriruume sõlmitavast

lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. VÕS § 49 lg-st 11 tuleneb, millal lg-

s 1 nimetatud taganemise tähtaeg kulgema hakkab. Kohus märgib, et need sätted ei ole

asjakohased, kuna praegusel juhul tugineb hageja asja lepingutingimustele mittevastavusele.

12. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 223 lg 1

(lepingu ajal kehtinud sõnastuses) kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks

muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui

müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg 3 kohaselt

võib lg-s 1 nimetatud juhul lepingust taganeda täiendavat tähtaega määramata. VÕS § 188 lg

1 järgi taganemine toimub taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 118

lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei

tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest

lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui täitmiseks määratud täiendav

tähtaeg on möödunud.

13. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja andis hagejale lepingu täitmisena üle vale teleri ning

asunud seisukohale, et teleri asendamine ei ole võimalik. Seega tuleb kostja lugeda

müügilepingut oluliselt rikkunuks. Kohus leiab, et alternatiivse nõude esitamine raha

tagastamiseks,

juhuks

kui

telerit

asendada

ei

saa,

on

käsitletav

järeldusliku

taganemisavaldusena. Hageja on mittevastavusest teada saades pöördunud vangla poole

seonduvalt teleri kasutamise eest elektri võtmisega ning nõudnud alternatiivselt teleri

asendamist. Käesolev hagi on esitatud lühikese aja jooksul pärast halduskohtu määruse

jõustumist 1. veebruaril 2022, millega hageja halduskohtule esitatud kaebus tagastati. Seega

on hageja lepingust taganenud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai oluliselt

lepingurikkumisest teada. Kuna hageja on lepingust taganenud, tuleb kostjal tagastada

hagejale lepingu alusel tasutud 184,90 eurot.

14. Kohus leiab, et TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma

avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda

võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse

lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul,

kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kohus

menetleb hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kostja viimastele seisukohtadele 13. oktoobril 2022 esitatud vastuses hageja palub otsustada

sealhulgas, et vangla peab talle tagastama raha, mida ta on elektri eest enam maksnud, ning

palub vanglalt nõuda tema kasuks kahju hüvitamist. Kohus kõnealuseid taotlusi ei menetle,

kuna need on esitatud hilinenult, puuduvad põhjendused, miks neid ei saanud varem esitada

ning nende menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise.

15. Kohus selgitab, et endiselt on mõistlik ja võimalik lahendada asi kompromissiga või muul

viisil kokkuleppel. TsMS § 420 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kostja on kompromissi korras olnud nõus talle

müügilepingu alusel üle antud telerit edasi kasutama, kui vangla võtab seoses teleri

kasutamisega elektri eest 0,63 eurot kuus. Vangla sisekorraeeskirja § 591 lg 1 kohaselt on

kinnipeetav kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud järgmiselt: 1) 10-

30 W seadme eest kuus 0,63 eurot, 31-100 W seadme eest kuus 2,23 eurot ja üle 100 W

seadme eest kuus 2,87 eurot. Hageja on esitanud foto hagejale üle antud telerile tootja

paigaldatud andmesildist, kus on märge teleri võimsuse kohta 32 W (tl 21). Võimalik

kompromiss seisneks elektri eest tasumises väiksema tariifi järgi ja kostjal täitevvõimu

esindajana tasuks seda kulude optimeerimisel kaaluda.

Menetluskulud

16. Arvestades hageja alternatiivse nõude rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda.

17. 13. juuni 2022. a määrusega kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning

vabastas ta hagiavaldusele tasumisele kuulunud riigilõivu tasumisest osaliselt. Hageja on

tasunud riigilõivu 5 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik