2-19-15783/108 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-15783

Tsiviilasi

J M kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik J M (isikukood xxx; e-post xxx)

Usaldusisik Mihkel Nukka (UniLaw Õigusbüroo Kompanii

10, Tartu 51007 e-post: mihkel@seadus.ee)

Võlausaldajad:

Xxx Xxx OÜ (e-post xxx)

xxx Xxx OÜ (e-post xxx)

Aktsiaselts Xxx Xxx (e-post xxx)

Xxx Xxx AS (e-post xxx)

T-L J (e-post xxx)

K M/I S (e-post xxx)

Xxx Xxx OÜ (e-post xxx)

xxx AS (e-post xxx)

kohtutäitur xxx (e-post xxx)

Xxx OÜ (e-post xxx)

Xxx OÜ (e-post xxx)

Riigi Tugiteenuste Keskus (e-post info@rtk.ee)

M K (e-post xxx)

kohtutäitur K P (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda J M kohustustest vabastamisest.

2. Lõpetada J M kohustustest vabastamise menetlus.

3. Avaldada määruse jõustumisel teade kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

Menetluskulud

Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 23.09.2020 määrusega lõpetati J M (pankrotis) pankrotimenetlus, algatati

kohustustest vabastamise menetlus ning võlgniku usaldusisikuks määrati Mihkel Nukka.

Kuna võlgnik ei olnud usaldusisikule andmeid esitanud ega muud teavet avaldanud oma

kohustuste täitmise kohta, siis pöördus usaldusisik 01.10.2021. a kirjaga võlgniku poole, et

aruande koostamiseks vajalikku infot koguda. Kuivõrd usaldusisiku hinnangul keeldus

võlgnik enamikele küsimustele sisuliselt ja täielikult vastamisest ning nõutud dokumentide

esitamisest, pöördus usaldusisik kohtu poole.

Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi toimumisajaga 26.01.2022.a. 25.01.2022. a

esitas võlgnik taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohus määras uue istungiaja 10.

veebruariks 2022. a.

10.02.2022. a taotles võlgnik istungi edasilükkamist, kuna soovis konsulteerida ja valmistada

end ette küsimustele vastamiseks.

11.02.2022. a esitas usaldusisik taotluse J Mlt (pankrotis) teabe ja dokumentide saamiseks.

25.02.2022. a koostas J M (pankrotis) vastused kohtu esitatud küsimustele. Vastusest

nähtuvalt on osaliselt küsimustele vastamata. Lisaks ei esitanud võlgnik osaliselt nõutud

dokumente. Samas on võlgnik kinnitanud, et on saanud märkimisväärseid sissetulekuid

kogusummas 29 258,12 eurot. Võlgnik ei ole samas oma sissetulekut usaldusisiku kontole

lasknud kanda ega tasunud ise tulusid edasi usaldusisikule.

02.03.2022. a toimus asjas uus kohtuistung, mille eesmärk oli võlgniku vande all

ärakuulamine. Võlgnik andis vande, et kohtule esitatud teave, sh 25.02.2022 esitatud vastused

usaldusisiku 11.02.2022 esitatud küsimustele on võlgnikule teadaolevalt õiged. Usaldusisik

leidis, et võlgnik on olulises osas jätnud küsimustele vastamata ja vajaliku teabe andmata.

Kohus selgitas, et usaldusisik võib esitada taotluse dokumentide väljanõudmiseks ja kohtul on

võimalik kohustada võlgnikku taotletud teavet ning dokumente esitama.

09.03.2022. a esitas usaldusisik taotluse, et kohus nõuaks J Mlt (pankrotis) välja teabe ja

dokumendid, millest võib nähtuda infot võlgniku kohustuste täitmise kohta.

08.04.2022. a määrusega kohus rahuldas usaldusisiku 09.03.2022. a taotluse ja kohustas J Mt

(pankrotis) esitama kohtumääruses nimetatud dokumendid ja teabe hiljemalt 25. aprilliks

2022. a.

J M (pankrotis) kohtu määratud ajaks 25.04.2022 kohtumäärust ei täitnud, kuid 26.04.2022. a

J M (pankrotis) vastas kohtumäärusele, kuid jättis jällegi temalt nõutud teabe ja dokumendid

osaliselt esitamata. Võlgnik on sisuliselt keeldunud teabe ja dokumentide väljastamisest, kuhu

saadud raha on kulunud.

10.05.2022 esitas võlausaldaja Xxx Xxx OÜ kohtule taotluse, milles palub lõpetada võlgniku

J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt ja jätta võlgnik J M

(pankrotis) kohustustest vabastamata. J M (pankrotis) on Xxxi hinnangul rikkunud PankrS §-s

173 sätestatud võlgniku kohustusi ja on sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Täpsemalt

on J M (pankrotis) Xxxi hinnangul rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida ning PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud

kohustusi mitte varjata saadud tulusid või vara ja anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või

selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud kohustust

anda kohtule vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Esiteks nähtub J M (pankrotis) 26.

aprilli 2022.a vastustest, et J M (pankrotis) endiselt ei täida kohtu ega usaldusisiku korraldusi

jättes dokumente esitamata ja küsimustele vastamata märkides oma vastustes paljasõnaliselt

muu hulgas nt „nimetatud kontode osas väljavõtet sissetulekute kohta esitada ei ole võimalik“

ja „selliseid maksekorraldusi ei eksisteeri, mistõttu pole ka võimalik neid usaldusisikule ega

kohtule esitada“ ja „ühtegi dokumenti esitada ei ole“ ja „töötuna arvele võtmise dokument ei

puuduta võlgadest vabastamise menetlust.“ Teiseks nähtub J M (pankrotis) 26. aprilli 2022.a

vastustest, et J Ml (pankrotis) on arvelduskonto nr xxx mille jääk on/oli 13 890,12 eurot. J M

(pankrotis) on nimetatut varjanud usaldusisiku, kohtu ja võlausaldajate eest. Xxx’ile

arusaadavalt andis J M (pankrotis) korralduse AS’ile xxx kanda võlgadest vabastamise

menetluse kestel sinna salajasele välismaa arvelduskontole oma pensionifondi osakute

väljamakse summas 27 198,24 eurot (bruto) ning on kasutanud saadud raha eelduslikult

omaks otstarbeks selle asemel, et eelnevat usaldusisikule edastada ja võimaldada

väljamakseid võlausaldajatele. Sellise tegevusega on otseselt ja vahetult kahjustatud

võlausaldajaid, selle arvelt on jäänud võlgnevused kõrvaldamata. Väärib rõhutamist, et ka

teise pensionisamba osakute väljavõtmise eest makstu kuulub J M (pankrotis) sissetulekute

hulka TMS § 130 lg 11 tähenduses. J M (pankrotis) on nimetatut varjanud usaldusisiku, kohtu

ja võlausaldajate eest. Kolmandaks ei ole Xxx’ile arusaadavalt J M (pankrotis) andnud vande

all tõest ja adekvaatset teavet kohtule oma kohustuste täitmise kohta. Neljandaks ei ole

Xxx’ile arusaadavalt J M (pankrotis) tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega võimaldamaks

kas või osaliselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. J M (pankrotis) pankrotimenetluses

tunnustati nõudeid kogusummas 151 993,53 eurot, kuid menetlus rauges, kuivõrd puudusid

mistahes arvestatavad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks.

Xxx’ile (ja eelduslikult ka teistele võlausaldajatele) ei ole väljamakseid tehtud ka pärast J M

(pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

10.05.2022 esitas usaldusisik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks. Usaldusisiku hinnangul on J M (pankrotis) rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti on võlgnik

rikkunud PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud kohustust anda kohtule vande all teavet oma

kohustuste täitmise kohta. Kuna esinevad PankrS § 175 lg 2 p-s 2 ja lg-s 4 sätestatud

kohustustest vabastamisest keeldumise alused, siis tuleb usaldusisiku hinnangul keelduda J M

(pankrotis) kohustustest vabastamisest ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS

§ 175 lg 5 alusel. Usaldusisiku hinnangul ei ole J M (pankrotis) tegelenud mõistlikult

tulutoova tegevusega ega selle otsimisega. Nii usaldusisik kui kohus on korduvalt nõudnud

võlgnikult dokumente (dokumente töö otsimise ja kandideerimise, tööturuteenuste kasutamise

ning õpingute katkestamise kohta), et hinnata, kas võlgnik on teinud endast kõik mõistlikult

oleneva, et teenida tulu ja selle kaudu täita oma kohustusi võlausaldajate ees. J M (pankrotis)

on sisuliselt keeldunud küsitud dokumentide ja teabe esitamisest. Usaldusisiku hinnangul

oleks eluliselt usutavalt võlgnik need dokumendid esitanud, kui tal poleks midagi varjata ja ta

oleks teinud endast oleneva mõistlikul viisil tulu teenimiseks. J M (pankrotis) jättis

usaldusisiku ja kohtu esitatud nõuded selles osas täitmata, sest ta ei ole tegelenud mõistlikult

tulutoova tegevusega ega võimalikult headel tingimustel tuluteenimise võimaluste otsimisega.

Eeltoodule tuginedes leiab usaldusisik, et J M (pankrotis) ei ole millegagi tõendanud – seda ka

pärast usaldusisikult ja kohtult konkreetse nõude saamist - mõistlikult tulutoova tegevusega

ega selle otsimisega tegelemist. J M (pankrotis) on sissetulekuid tahtlikult varjanud, et vara

peita usaldusisiku, kohtutäiturite ja võlausaldajate eest. Seda kinnitab usaldusisiku hinnangul

asjaolu, et võlgnik on lasknud AS xxx makse kanda üle välismaa arvelduskontole.

Usaldusisiku hinnangul on eluliselt usutav, et võlgniku sellise tegevuse (välismaa konto

avamine ja sinna pensionimaksete suunamine) eesmärk oli varjata sellega oma sissetulekuid.

Usaldusisiku hinnangul on J M (pankrotis) rikkunud PankrS § 173 lg 2 kohustust ka sellega,

et ei ole usaldusisiku ega kohtu nõudel esitanud küsitud teavet oma vara kohta. Võlgnik on

kinnitanud 25.02.2022. a vastuses kohtule, et on saanud aruandlusperioodil tulusid kokku 29

258,12 eurot. 26.04.2022. a vastuses on võlgnik nentinud, et on sellest ligikaudu ½ ära

kulutanud (22.09.2021.a seisuga). J M (pankrotis) ei ole saadud tuludest sentigi usaldusisikule

üle kandnud. Selle asjaolu puudub ka vaidlus. Seega on J M (pankrotis) rikkunud PankrS §

173 lõikes 5 sätestatud kohustust.

Kohus küsis võlausaldajatelt 10.05.2022 esitatud taotluse osas seisukohta.

Võlausaldaja T-L J nõustub esitatud avaldusega ja palub J M (pankrotis) kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamist ning jätta J M (pankrotis) kohustustest vabastamata.

Tuginedes kohtule võlausaldajate ja nende esindajate poolt kohtule esitatud materjalist on

ilmaselge, et J M (pankrotis) püüab endiselt varjata oma sissetulekuid, et mitte täita oma

rahalisi kohustusi võlausaldajate ees.

Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur K P palub lõpetada tsiviilasjas xxx kohustustest vabastamise

menetluse ning jätta võlgnik J M (pankrotis) pankrotimenetluses xxx täitmata jäänud

kohustustest vabastamata. Võlausaldaja kohtutäitur K P hinnangul tuleb käesoleval juhul

võlgniku suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ennetähtaegselt, kui

esinesid 10.05.2022 võlausaldaja Xxx Xxx OÜ avalduses toodud asjaolud ning lisaks on J M

saanud võlgadest vabastamise menetluse raames sissetulekut ning võlgnik ei ole võlgadest

vabastamise menetluse raames ühtegi ülekannet tasunud.

Võlausaldaja Xxx Xxx OÜ, olles tutvunud usaldusisiku ja võlausaldaja Xxx Xxx OÜ

taotlustega leiab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole J M täitnud

Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Menetluse algatamisel oli võlausaldajale

tasumata nõue summas 1104,83 eurot. Seisuga 16.06.2022.a ei ole võlausaldajale teostatud

ühtegi makset. Xxx Xxx OÜ võlausaldajana on nõus võlgnik J M pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise ennetähtaegseks lõpetamiseks ning jätta J M kohustustest

vabastamata.

Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus toetab usaldusisiku esitatud avaldust.

Võlausaldaja Osaühing xxx nõustub usaldusisiku Mihkel Nukka ja võlausaldaja Xxx Xxx OÜ

taotlusega lõpetada J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt ning

jätta J M (pankrotis) kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja M K leiab, et J Mle (pankrotis) võiks anda veel ühe võimaluse ja seega on

võlausaldaja nõus kui tema kohustustest vabastamise menetlusega jätkatakse.

Võlausaldaja Aktsiaselts Xxx Xxx nõustub nii usaldusisiku kui ka Xxx xxx OÜ-ga, et J M

kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata.

Laekumised Xxx Xxx AS -le puuduvad. Andmetest ja kirjavahetustest lähtuvalt on ilmselge,

et võlgniku näol ei ole tegu oskamatu isikuga mõelda tulutoovalt ja kasumlikult ning tunneb

seadusi, mille abil püüab ta nüüd enda kohustustest kõrvale hiilida. Seega ilma pikema

aruteluta jääb ka Xxx Xxx AS seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

tuleks lõpetada ja võlgniku ei tohiks võlgadest vabastada.

Kohus küsis 10.05.2022 esitatud taotluste osas seisukohta võlgnikult. Võlgnik vaidleb

esitatud taotlustele vastu. Tõele ei vasta usaldusisiku väide justkui oleks võlgnik jätnud vande

all esitamata teabe oma kohustuste täitmise kohta. Võlgnik kinnitab jätkuvalt, et on andnud

nii kohtule kui ka usaldusisikule teavet oma parima teadmise kohaselt ulatuses nagu seda

nõuab seadus. See, et usaldusisik pole rahul esitatud teabe hulga ja sisuga ei tähenda, et teave

on jäetud esitamata. Võlgnik peab vajalikuks siinkohal märkida, et usaldusisik pole kordagi

viimase aasta jooksul tundnud huvi võlgniku tegemiste vastu, küll aga on ta agaralt ja

entusiastliult esitanud kohtule erinevaid taotlusi ja seisukohti. Võlgnik on kandideerinud

erinvatele ametikohtadele nii Töötukassa veebilehe kui ka tööotsinguportaalide CV Online ja

CV Keskus kaudu. Töökoht õnnestus leida märtsis 2022, kui asus ametisse abivajava lapse

tugiisikuna. Kahjuks on töötasu seal netos 560 eurot kuus, millest maksab võlgnik ära oma

lapse elatiseks 235 eurot. Ülejäänud osa on sedavõrd väike, et seda pole võimalik

usaldusisikule üle anda. Samuti asus võlgnik 2021.a õppima xxx, et omandada uut eriala.

Usaldusisikut ega ka võlausaldajat see väga ei huvita, sest nende eesmärk on algusest peale

olnud üks – teha võlgniku elu selliseks, et tal ei oleks võimalik tööd leida ning siis tugineda

väitele, et võlgnik pole teinud piisavalt, et leida tulutoov tegevus. Võlgnik saab usaldusisikule

üle kanda tulu alles siis, kui tal tekib selline tulu, mille üleandmine on seaduse järgi

kohustuslik. Kui selline tulu tekib, siis see ka üle kantakse. Usaldusisik pole usaldusisikuna

kunagi võlgniku usaldust pälvinud. Selle välistab ainuüski fakt, kus usaldusisik tegi

võlgnikule telefoni teel ettepaneku kanda osa rahast otse üle Xxx Xxx OÜ-le ning siis

jäetakse ta rahule. Samas on rida teisi võlausaldajaid ning selline ettepanek oli selgelt

seadusevastane. Kahjuks pole kohus selles suhtes midagi ette võtnud, kuigi selline usaldusisik

oleks tulnud koheselt oma kohustustest vabastada. Lisaks on võlgnikule keeruline võidelda

vahendeid ja piisavat pädevust omamata ühise leeri moodustanud usaldusisiku ja võlausaldaja

vastu.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja

või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu

jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik

võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva

määra.

PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 175 lg 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-46-13 selgitanud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust

ei ole, siis seda otsima. Samuti ei tohi ta varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu

nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-49-16 selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske,

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks

eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS §

175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

vabastamine välistatud.

Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud esitamata nõutud tõendeid enda sissetulekute ja

väljaminekute kohta. Kohustustest vabastamise menetluse raames on võlgnikul kohustus anda

teavet enda sissetulekute ja vara kohta selleks, et kohus saaks hinnata, kas võlgnik täidab

kohustustest vabastamise menetluse raames enda kohustusi või mitte. Andmete esitamine on

võlgniku enda huvides ja nõutud teabe esitamata jätmine on oma kohustuste rikkumine. Nii

usaldusisik kui kohus on nõudnud võlgnikult teavet saadud sissetulekute kasutamise kohta,

mis on vajalik vara koosseisu ja ulatuse tuvastamiseks ja hindamaks võlgniku kohustuste

nõuetekohast täitmist. Usaldusisik ja kohus kohustasid võlgniku esitama muu hulgas (vt

08.04.2022 kohtumäärus): - Kõikide J M pangakontode (filtreerimata) väljavõtted perioodi

23.09.2020 kuni 22.09.2021 kohta, sh väljavõtted kontode nr-tega xxx, xxx, xxx, xxx kohta.

Väljavõtetelt peavad nähtuma kõik sissetulekud ja väljaminekud perioodil 23.09.2020 kuni

22.09.2021; - Maksekorraldused, millest nähtub, kuidas J M on kasutanud AS-lt xxx saadud

27198,24 eurot (bruto). Neid dokumente nõudis võlgnikult usaldusisik juba 01.10 ja

07.10.2021. a kirjades, 11.02.2022. a ning 09.03.2022. a taotlustes. Võlgnik jättis küsitud

dokumendid esitamata ning ei ole neid tänaseni esitanud ka vande all ega ka vastavalt

08.04.2022. a kohtumääruse korraldusele (kohus märgib selguse huvides, et võlgnik on

esitanud dokumente vastavalt oma äranägemisele, mitte selliselt nagu teda kohustati seda

tegema). Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 kohustust anda

usaldusisiku ja kohtu nõudel teavet oma vara kohta.

Lisaks eeltoodule, on võlgnik rikkunud oma kohustusi, jättes AS-lt xxx saadud 27198,24

eurot kättesaamisel selle üle andmata usaldusisikule. Võlgniku enda kinnitusel on võlgnikul

Saksamaa pangas pangakontol nr xxx jääk 22.09.2021.a seisuga 13 890,12 eurot, kuid võlgnik

ei ole isegi seda rahasummat andnud üle usaldusisikule. PankrS § 173 lg 5 tuleneb, et tulu

(peale selle, millele ei saa Täitemenetluse seadustiku korras pöörata sissenõuet) peab võlgnik

igal juhul usaldusisikule üle andma. Võlgnik on kinnitanud 25.02.2022. a vastuses kohtule, et

on saanud aruandlusperioodil lisaks veel väiksemas summas tulusid VÕS lepingute alusel

töötades. Usaldusisiku kinnitusel (ja võlgnik ei ole vastu vaielnud), ei ole eelnimetatud

tuludest midagi usaldusisikule üle antud. Seega on võlgnik rikkunud ka PankrS § 173 lõikes 5

sätestatud kohustust.

Lisaks eeltoodule ei ole kohtu hinnangul võlgnik reaalselt soovinud leida mõistlikult

tulutoovat tegevust, et omada piisavat sissetulekut selleks, et võlausaldajatele saaks makseid

teostada ning samuti jätnud vastava teabe kohtule ja usalduslikule vaatamata selle nõudmisele

andmata. Nii usaldusisik (11.02.2022 ja 09.03.2022 taotlused) kui kohus (08.04.2022. a

määruses) on nõudnud võlgnikult dokumente (dokumente töö otsimise ja kandideerimise,

tööturuteenuste kasutamise ning õpingute katkestamise kohta), et hinnata, kas võlgnik on

teinud endast kõik mõistlikult oleneva, et teenida tulu ja selle kaudu täita oma kohustusi

võlausaldajate ees. Võlgnik on keeldunud küsitud dokumentide ja teabe esitamisest. Kuna

võlgnik on vaatamata kohtu ja usaldusisiku nõudele jätnud esitamata nõutud teabe oma

tegevuse või selle otsimise kohta, on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

Võlgnik on välja toonud, et on leidnud märtsis 2022 töö (abivajava lapse tugiisik) mille eest

saab tasu netos 560 eurot kuus ja et peale oma lapse elatise summas 235 eurot tasumist jääb

üle liiga vähe, et usaldusisikule üle anda. Kohus leiab, arvestades võlgniku juuraalast haridust,

et tegemist ei ole võlgniku isiku kontekstis mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku

erialalist haridust arvestades võiks võlgnik märksa tulutootvama tegevusega tegeleda. Kuna

võlgnik ei ole mõistlikult tulutoova tegevusega või usutavalt selle otsimisega kohtu hinnangul

tegelenud, siis on võlgniku rikkunud ka PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust. Kohustus

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega lasub võlgnikul kogu pankrotimenetluse jooksul

ning selle rikkumine välistab kohustustest vabastamise.

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka

see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei

defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on

süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on enda sissetulekute ja väljaminekute

varjamine, tulu usaldusisikule mitte üleandmine ning tõendite esitamisest keeldumine, samuti

soovimatus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku

rikkumine süüline.

Kohus märgib, et usaldusisik tõi oma 10.05.2022 taotluses mh välja, et võlgnik esitas vastuse

kohtu 08.04.2022 kohtumäärusele (täiendava teabe nõue) mittetähtaegselt (25.04 asemel

26.04) ilma mõjuva põhjuseta ja seetõttu tuleks ka selle tõttu keelduda võlgnikku kohutustest

vabastamast PankrS § 175 lg 4 kohustuse (kohtu määratud tähtaja jooksul teabe andmine)

rikkumise tõttu. Kohus leiab, et tegemist on hagita menetlusega, mitte võistleva

hagimenetlusega ja antud asja lahendamisel omab selles võtmes tähtsust see, et vastus siiski

esitati enne kui kohus asjas menetlusega edasi jõudis liikuda.

Kõike eeltoodut kokku võttes võlgnik: on varjanud saadud tulusid ning vara; on jätnud kohtu

(ja usaldusisiku) nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta; hoiab tahtlikult

eemale enda vara üleandmisest usaldusisikule; ei tegele mõistlikult tulutootva tegevusega ega

selle usutavalt otsimisega - mis kõik on aga võlgniku kohustuste rikkumiseks PankrS § 173 lg

1 ja lg 2 ning lg 5 tähenduses. Võlgnik on seejuures oma eelnimetatud kohustusi rikkunud

süüliselt ja võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve,

kuivõrd võlausaldajad on jäänud võlgniku tahtliku tegevuse tulemusena ilma märkimisväärses

ulatuses oma nõuete rahuldamisest (eelnimetatud üle andmata rahalised summad ning

võimalik tulu mõistlikust tulutootvast tegevusest). Seega kohus keeldub PankrS § 175 lg 5

kohaselt võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

PankrS § 175 lg 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse

võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad

seega võlgniku kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast,

mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus

kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et

menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles

peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks

menetlust lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Bome

Kohtunik