2-22-1892/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1892

Tsiviilasi

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

hagi

M.T

vastu

põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudekulude

välja mõistmiseks

Tsiviilasja hind

4151,68 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn, Harju

maakond,

hageja

lepinguline

esindaja

Jekaterina

Morozova, e-post jekaterina.morozova@plusplus.ee

Kostja: M.T

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt M.T-lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Esto AS ja

M.T vahel 17.11.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr. 1491144118 tulenev

põhivõlg 1912,42 eurot, intressid 291,84 eurot, kuni 04.02.2022 sissenõutavaks

muutunud viivis 1233,79 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Mõista kostjalt M.T-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis põhivõla

tasumata osalt alates 05.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 41,90% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud kostja M.T kanda.

5. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt

ja määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 490 eurot. Jätta

rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude hüvitamiseks osas

120 eurot.

6. Mõista kostjalt M.T-lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulude hüvitis 790 eurot.

7. M.T-l tuleb tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital menetluskulude hüvitise 790 eurot

tasumata osalt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik

vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-

tasumine-ja-tagastamine.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 04.02.2022 Pärnu Maakohtule hagi M.T (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 26.05.2022 määrusega menetlusse.

Hageja nõuab kostjalt kostja ja Esto AS vahel 17.11.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust

nr. 1491144118 tuleneva põhivõlgnevuse 1912,42 €, intresside 291,84 €, kuni 04.02.2022

sissenõutavaks muutunud viiviste 1233,79 € ja sissenõudekulud 35 € tasumist. Lisaks nõuab

hageja viivist põhivõla tasumata osalt alates 05.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 41,90%

aastas (lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga), kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse

kohaselt loovutas Esto AS 09.08.2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 490 eurot,

lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva

jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 alusel

isiklikult allkirja vastu väljastusteatel kätte toimetatud tööandja kaudu 14.06.2022 ja seega

tuli kostjal vastata kohtule hiljemalt 28.06.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on

hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule

vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega

seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162

lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot hüvitamist.

7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 490 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 4151,68 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

hagilt hinnaga kuni 4500 eurot tasuda riigilõiv summas 490 eurot. Vastavalt hagihinnale

tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb

kostjal hagejale hüvitada.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on

hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale

on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi

(120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on

hageja põhjendatud õigusabikulu 300 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule

hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus

2,5 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning

hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300). Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulu suuruse kindlaksmääramisel mh, et hageja kinnitusel on ta piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada (TsMS § 174 lg 10).

9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 790

eurot (sh riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

10. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik