2-18-13041/215 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-13041

Kohtuasi

T avaldus A-ga ja E-ga

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks; T avaldus T ja

N ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende alaealiste

laste A ja E suhtes, alternatiivselt hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks

ning N vastuavaldus N ja T ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks nende alaealiste laste A ja E

suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja T (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Maarika Pähklemäe

Puudutatud isik N (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Puudutatud isik E (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik A (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele E-le ja A-le ühiselt määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Kadi Sitska

Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Tallinna Kesklinna

Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta T 19. aprilli 2022. a taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata.

2. Jätta N Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a määruse peale esitatud

määruskaebus läbi vaatamata osas, millega N vaidlustab hooldusõiguse ulatuse

kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud vanemate menetluskulude jaotust

maakohtus (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4). Jätta määruskaebus

ülejäänud osas rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrus muutmata.

2-18-13041

2 (9)

4. Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrus on jõustunud selle resolutsiooni

punktide 1, 3, 3.1, 5 ja 6 osas.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud N kanda, välja arvatud

Ele ja Ale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi

kanda.

6. Kindlaksmääratavad menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus (v.a resolutsiooni p 1 peale) Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli T (avaldaja, ema) avaldus A-ga ja E-ga (edaspidi koos

lapsed) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, ema avaldus tema ja N (isa) ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes või alternatiivselt hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks ning isa vastuavaldus vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes.

2. 2. detsembril 2021 toimunud ärakuulamisel võttis ema suhtlemiskorra kindlaksmääramise

nõude tagasi ning hooldusõiguse ulatuse kohta sõlmisid vanemad kompromissikokkuleppe.

Menetlusosalistel

puudusid

vastuväited

suhtlemiskorra

kindlaksmääramise

nõude

tagasivõtmisele, v.a erimeelsus menetluskulude jaotuse osas, ning eestkosteasutus kinnitas, et

kompromiss vastab laste huvidele. Menetlusosalised palusid kohtul kompromiss kinnitada ja

menetlus lõpetada. Vanemad loobusid kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse

esitamise õigusest.

3. 8. detsembril 2021 teatas lastele määratud esindaja, et 2. detsembri 2021. a ärakuulamisel

sõlmitud kompromiss vastab laste huvidele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis 10. detsembri 2021. a määrusega läbi vaatamata ema avalduse lastega

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kohus jättis suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude

menetlemisega seotud vanemate menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohus lõpetas menetluse ema avalduses vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes või alternatiivselt hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks ning isa vastuavalduses vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes. Kohus kinnitas poolte

kompromissi selliselt, et vanematel säilib ühine hooldusõigus laste suhtes. Kohus jättis

hooldusõiguse

ulatuse

kindlaksmääramise

nõude

menetlemisega

seotud

vanemate

2-18-13041

3 (9)

menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi

kanda.

4.1. Kohus selgitas, et vaatab vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

4.2. Kohus jättis TsMS § 477 lg 6 ja § 423 lg 1 p 2 alusel ema avalduse lastega suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks läbi vaatamata, kuna avaldaja on võtnud avalduse tagasi. Kohus jättis

TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud

vanemate menetluskulud nende endi kanda ning lastele määratud esindaja tasu ja kulu Eesti

Vabariigi kanda. Kohus selgitas, et 25. märtsi 2020. a määrusega ema avalduse lastega

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata jätmisel jäid menetluskulud ema kanda

põhjusel, et ema ei ilmunud ärakuulamisele. Praegusel juhul pidas kohus õiglaseks jätta

menetluskulud poolte endi kanda, sest ema ei pöördunud 2018. a-l alusetult suhtlemiskorra

kindlaksmääramise nõudega kohtu poole. Lisaks lahendas kohus asja laste huvidest lähtuvalt.

4.3. Kohus lõpetas TsMS § 477 lg-le 1, § 477 lg 6 teisele lausele, § 561 lg-le 1 ning § 428 lg 1

p-le 4 tuginedes menetluse ema avalduses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende

alaealiste laste suhtes või alternatiivselt hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse

üleandmiseks ning isa vastuavalduses vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

nende alaealiste laste suhtes, sest menetlusosalised olid sõlminud kompromissi ja kohus

kinnitas selle. Kohus leidis, et taotlus hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõude osas

kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks oli seaduslik, ei olnud vastuolus heade

kommete või seadusega, ei rikkunud olulist avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita.

Kohus välistas TsMS § 661 lg 4 kohaselt menetlusosaliste kokkuleppel määruskaebuse

esitamise õiguse. Kohus jättis TsMS § 168 lg 3 ja § 172 lg 3 alusel hooldusõiguse ulatuse

kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud vanemate menetluskulud nende endi kanda

ning lastele määratud esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda. Selline kulude jaotus on

õiglane, sest kohus menetles mõlema vanema hooldusõiguslikke nõudeid ning lahendas asja

laste huvidest lähtuvalt.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada selle resolutsiooni p-de

2 ja 4 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta suhtlemiskorra ja hooldusõiguse

ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud isa menetluskulud ema kanda.

5.1. Isa ei nõustu kohtu otsustusega menetluskulude jaotuse kohta. Määrus on menetluskulude

jaotamise osas põhjendamata, vastuolus õigusnormide, Riigikohtu seisukohtade, menetluse

asjaoludega ning ema menetlusliku käitumise ja tegevusega. Samuti jättis kohus tähelepanuta

isa 2. detsembri 2021. a istungil esitatud väited seoses menetluskulude jaotamisega. Vaidluse

asjaolusid arvestades on õiglane jätta nii suhtlemiskorra kui ka hooldusõiguse nõuete osas isa

menetluskulud ema kanda.

5.2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5794 selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest

tuleneva üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia

kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt

mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg

1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab

tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Seega, kui kohus ei lähtu

2-18-13041

4 (9)

menetluskulude jaotamisel üldpõhimõttest, vaid rakendab kaalutlusõigust, siis tuleb kohtul

sellist otsustust ka põhjendada.

5.3. Riigikohus ei nõustunud tsiviilasjas nr 2-16-5794 sellega, et lastesse puutuvates hagita

asjades jäävad menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus üldjuhul vanemate endi kanda

ning sellest põhimõttest võib TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kõrvale kalduda vaid

erandjuhtudel. Olukorras, kus avaldus jääb läbi vaatamata, tuleb jaotada menetluskulud TsMS

§ 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Kui avalduse esitamine ei olnud õigustatud, siis on õiglane

jätta puudutatud isiku menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt

avaldaja kanda.

5.4. Ema esitas 31. augustil 2018 kohtusse suhtlemiskorra avalduse, mis ei vastanud isa ega

laste huve kaitsvate isikute hinnangul laste huvidele. Seega esitas avaldaja kohtusse

põhjendamatu avalduse. Maakohtu seisukoht, et 2018. a-l ei pöördunud ema alusetult

suhtlemiskorra nõudega kohtu poole, on arusaamatu ega arvesta tegelike asjaoludega. Avalduse

sisu, selles esitatud nõuded ja ka muud menetluses kogutud arvamused ja tõendid näitasid, et

ema avaldust ei saa rahuldada. Lisaks oli ema avalduse menetlemine põhjendamatu. Vahetult

pärast avalduse kohtusse esitamist, s.o 30. jaanuaril 2019 otsustas avaldaja Eestist ära kolida ja

tekkis vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega emal keelati lapsi Eestist välja viia

ilma isa nõusolekuta. Kuna ema kolis Eestist jäädavalt ära Iisraeli, oli laste ja isa suhtlemiskorra

määramise avalduses menetluse jätkamine ilmselgelt põhjendamatu ning Eesti kohtul ei olnud

põhjust sellist avaldust lahendada ega rahuldada.

Veelgi enam, kuna ema kolis Eestist ära ja lapsed elasid koos isaga, palus isa kohtult 5. märtsil

2020 jätta avaldus läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 2 või §

172 lg 1 alusel ema kanda. Maakohus jättis 25. märtsi 2020. a määrusega ema avalduse

suhtlemiskorra nõudes läbi vaatamata ja laste isa menetluskulud avaldaja kanda. Ema vaidlustas

suhtlemiskorra avalduse läbi vaatamata jätmise, nõudis menetluse taastamist ja esitas samas

asjas uue hooldusõigusliku nõude. Pärast menetluse taastamist jätkus menetlus sisuliselt ainult

hooldusõiguse nõude osas. Suhtlemiskorra nõude osas menetlust ei toimunud ja ka asjaolud ei

muutunud, s.t ema elas Iisraelis ja lapsed isaga Eestis. Seetõttu on õiglane jätta suhtlemiskorra

nõude tagasivõtmisel ja asja läbi vaatamata jätmisel isa menetluskulud ema kanda, nagu kohus

tegi 25. märtsi 2020. a määrusega.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-42-08 p-s 18 selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita

menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

Ema taotlust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste hooldusõiguse avaldajale üleandmist ei

toetanud ükski menetlusosaline. Kuigi isa leidis, et laste huvides on ühise hooldusõiguse

säilimine, oli isa sunnitud esitama vastuavalduse hooldusõiguse nõudes, mille esitamisega

viivitas isa nii kaua kui võimalik, et mitte põhjustada ebamõistlikke menetluskulusid.

Olukorras, kus vastuavalduse osas menetlus ei alanudki ning alles 2. detsembril 2021 toimus

istung, kus vastuavaldust pidi arutatama, on ilmne, et hooldusõiguse nõude menetluskulud

tekkisid peamiselt ja üksnes avaldaja esitatud segase avalduse tõttu, mille osas oli kohtul vaja

korduvalt paluda avaldajal oma nõudeid selgitada ja täpsustada. Samuti ei osanud avaldaja

2. detsembri 2021. a istungil oma nõudeid selgitada ega sisustada. Vastuavalduse

analüüsimiseni 2. detsembri 2021. a istungil ei jõutud. Seega ei toonud vastuavalduse esitamine

kaasa ka põhjendamatuid menetluskulusid.

5.5. Kui lähtuda sellest, et 2. detsembri 2021. a istungil sõlmiti kompromiss, millega vanematel

säilis ühine hooldusõigus, ning sellist kompromissi pidasid laste huvidega kooskõlas olevaks

nii laste esindaja, eestkosteasutus, kohus kui ka isa, on ilmne, et ema hooldusõiguse lõpetamise

2-18-13041

5 (9)

nõue oli esitatud alusetult ning selle menetlemine tõi isale kaasa põhjendamatuid

menetluskulusid. Seega on ka hooldusõiguse nõude menetlemisega seotud isa menetluskulude

tema enda kanda jätmine ebaõiglane.

5.6. Arvestades ka ema korduvaid ja alusetult esitatud ning rahuldamata jäetud esialgse

õiguskaitse taotlusi ning puudulikult ja segaselt vormistatud menetlusdokumente, mis vajasid

korduvalt täpsustamist ja selgitamist, on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud

ema kanda. Kui ema ei oleks isaga kompromissi sõlminud, siis oleks kohus jätnud ema avalduse

ilmselt rahuldamata. Seda, et avalduse rahuldamiseks ei olnud alust, kinnitab ka asjaolu, et ema

leidis, et ühise hooldusõiguse säilitamises saab kompromissina kokku leppida.

6. Ema vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud isa kanda.

7. Lastele määratud esindaja teatas kohtule, et kuna määruskaebus ei puuduta hooldus- ega

suhtlusõigust, siis ei ole tal määruskaebuse kohta seisukohta.

8. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) oli seisukohal, et eestkosteasutuse

pädevuses ei ole avaldada arvamust menetluskulude jaotuse kohta.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

10. Ema esitas 19. aprillil 2022 taotluse tsiviilasja menetluse kinniseks kuulutamiseks, paludes

ühtlasi keelata vastaspoolel ja vastaspoole advokaadil tsiviilasja materjalide kasutamine

isiklikel eesmärkidel. Ema tugines TsMS § 38 lg 1 p-le 3 ja põhjendas taotlust vajadusega

kaitsta ema ja tema alaealiste laste eraelu. Ema leidis, et esinevad ka TsMS § 38 lg 2

kohaldamise alused. Ema ei anna vastaspoolele ja tema advokaadile nõusolekut kasutada

praeguses tsiviilasjas avaldatud ja kogutud delikaatseid isikuandmeid nende isiklikel

eesmärkidel.

11. Ringkonnakohus palus 27. aprilli 2022. a kirjaga emal esile tuua, kuidas tsiviilasja

menetluse avalikkus kahjustab ema ja tema alaealiste laste eraelu ning millised ema ja tema

alaealiste laste delikaatsed isikuandmed on praeguses asjas avaldatud ja esitatud. Ema

ringkonnakohtu kirjale ei vastanud.

12. Isa vaidles ema menetluse kinniseks kuulutamise taotlusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata. Isa seisukohast nähtub, et tema arvates on taotluse eesmärk, et kohus keelaks laste

isal või tema esindajal kasutada enda õiguste kaitsmiseks dokumente, mis on ema või tema

esindaja poolt esitatud ja sisaldavad kohatuid väärtushinnanguid või valeväiteid. Kuna isal ja

tema esindajal on õigustatud etteheited emale või tema esindajale, tuleb õiguste kaitsmiseks

tagada vajalike dokumentide kasutamise võimalus. Menetluse kinniseks kuulutamise aluseks ei

saa olla eesmärk takistada teisel isikul oma õiguste kaitsmiseks seaduslike vahendite

kasutamist. Ilmselgelt ei ole menetluse kinniseks kuulutamise taotluse eesmärk kaitsta alaealisi

lapsi, vaid tegemist on otsitud põhjendusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata

osas, millega isa vaidlustab hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega

seotud vanemate menetluskulude jaotust maakohtus (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

Muus osas tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta määruskaebus

2-18-13041

6 (9)

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud

tuleb jätta isa kanda.

14. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt ema taotluse praeguse tsiviilasja menetluse kinniseks

kuulutamiseks.

14.1. TsMS § 38 lg 1 p 3 võimaldab kohtul kuulutada menetluse või osa menetlusest omal

algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik mh menetlusosalise

eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.

14.2. Kolleegium leiab, et ema taotlus tsiviilasja menetluse kinniseks kuulutamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Ema ei täpsustanud taotluse esitamise aluseks olevaid asjaolusid ega selgitanud

taotluse esitamise põhjuseid, sh ei vastanud ringkonnakohtu 27. aprilli 2022. a kirjale. Sellest

tulenevalt on ema taotlus põhistamata ega anna alust järeldada, et praegusel juhul oleks eraelu

kaitse huvi suurem kui huvi asja avaliku arutelu vastu. Ema taotluse põhjendusi ja sellele lisatud

isa lepingulise esindaja kirja arvestades võib olla põhjendatud isa seisukoht, et taotlus on

esitatud vähemalt osaliselt selleks, et takistada isal või tema esindajal kasutada oma õiguste

kaitseks ema või tema esindaja poolt esitatud dokumente, mis isa arvates sisaldavad kohatuid

väärtushinnanguid või valeväiteid.

14.3. Eelnevat arvestades ei ole alust tsiviilasja menetlust kinniseks kuulutada.

Ringkonnakohus selgitab, et emal on vajadusel võimalik esitada kohtule uus taotlus menetluse

kinniseks kuulutamiseks, kui ema põhistab kohtule, kuidas praegusel juhul on huvi tema ja laste

eraelu kaitse vastu suurem huvist asja avaliku arutelu vastu.

15. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Isa vaidlustab maakohtu määruse üksnes selle resolutsiooni p-de 2 ja

4 osas, millega maakohus otsustas menetluskulude jaotuse suhtlemiskorra ja hooldusõiguse

nõuete menetlemise osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas (s.o

resolutsiooni p-d 1, 3, 3.1, 5 ja 6) on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg

2 kohaselt jõustunud.

16. Ringkonnakohus leiab, et isa määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, millega isa

vaidlustab hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud vanemate

menetluskulude jaotust maakohtus (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

16.1. Asja materjalidest nähtub, et menetlusosalised sõlmisid 2. detsembril 2021 maakohtus

toimunud ärakuulamisel kompromissikokkuleppe ja palusid lõpetada praeguse menetluse

hooldusõiguse vaidluse osas. Menetlusosalised leppisid kokku, et vanematel säilib ühine

hooldusõigus laste suhtes (kokkuleppe p 1), pooled loobuvad kohtulahendile edasikaebamisest

(p 2) ning poolte nõusolekul määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse

mõistliku aja jooksul kirjaliku määrusega (p 3) (IV kd, tl 127).

16.2. Ringkonnakohtu hinnangul on kompromissikokkuleppest selgelt aru saada, et

menetlusosalised välistasid kompromissikokkuleppe sõlmimisega hooldusõiguse vaidluse osas

määruskaebuse esitamise õiguse, mis on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. Ka ärakuulamise

protokollist nähtub, et menetlusosalised loobusid kompromissi kinnitavale määrusele

edasikaebamise õigusest (vt ajamärk 01:46:33). Eelnevaga kooskõlas on maakohus

vaidlustatud määruse põhjendava osa III jao viimases lõigus märkinud, et kohus välistas TsMS

§ 661 lg 4 alusel menetlusosaliste kokkuleppel hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise

nõude osas määruskaebuse esitamise õiguse.

2-18-13041

7 (9)

16.3. TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Seega, kui konkreetse nõude osas ei saa kohtulahendi peale edasi kaevata, ei ole

võimalik vaidlustada ka selle nõudega seotud menetluskulude jaotust. Ka maakohus on

vaidlustatud määruse edasikaebamise korra juures selgitanud, et menetlusosalistel on

määruskaebuse esitamise õigus määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, samas kui hooldusõiguse

vaidlusega seotud menetluskulud jaotati resolutsiooni p-s 4.

16.4. Eelnevast tulenevalt oleks maakohus TsMS § 637 lg 1 p 5, § 663 lg 1 kolmanda lause ja

§ 659 alusel pidanud keelduma määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, millega isa

vaidlustab hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud

menetluskulude jaotust. Maakohus võttis selles osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse,

mistõttu kaebus tuleb jätta selles osas TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

16.5. Ehkki kaebus jääb selles osas läbi vaatamata, selgitab kolleegium siiski täiendavalt, et

maakohus on põhjendatult jätnud vanemate menetluskulud osas, milles menetlus lõpetati

kompromissi sõlmimise tõttu, nende endi kanda. TsMS § 168 lg-st 3 tuleneb, et kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Sellest reeglist saab lähtuda ka hagita menetluse puhul. Praegusel juhul ei olnud

menetlusosalised menetluskulude jaotuse osas teisiti kokku leppinud. Isa ei ole vastupidist ka

väitnud. Seega oleks määruskaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu, mis oleks andnud

alust keelduda selle menetlusse võtmisest ka TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel koosmõjus §-ga 659.

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks ka osas, millega maakohus otsustas jätta suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude

menetlemisega seotud vanemate menetluskulud nende endi kanda.

17.1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

17.2. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme

kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohus ei

nõustu isaga, et maakohus on suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud

vanemate menetluskulude jaotamise otsustamisel kaalumispiire rikkunud.

17.3. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei ole menetluskulude jaotust

põhjendanud. Maakohus põhjendas menetluskulude vanemate endi kanda jätmist sellega, et

avaldaja ei pöördunud 2018. aastal suhtlemiskorra nõudega kohtu poole alusetult ning kohus

lahendas asja laste huvidest lähtuvalt. Seejuures selgitas maakohus ka seda, miks ta pidas

põhjendatuks menetluskulude jaotamist erinevalt 25. märtsi 2020. a määrusest.

17.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ema poolt kohtule suhtlemiskorra

kindlaksmääramise avalduse esitamine ei olnud põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt oli

avalduse esitamise ajaks kujunenud olukord, kus vanemad elasid lahus, kuid nii vanemad kui

ka nende alaealised lapsed elasid ja viibisid püsivalt Eestis. Välja oli kujunenud elukorraldus,

kus vanem laps elas peamiselt ema juures ja noorem laps isa juures. Lastega suhtlemise korra

osas vanemad kokkuleppele ei jõudnud, s.t vanematel oli selles osas vaidlus.

17.5. PKS § 143 lg 21 kohaselt vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava

vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise

2-18-13041

8 (9)

korra vanema nõudel kohus. Seega oli emal seadusest tulenevalt õigus pöörduda vanemate

lahuselu ja vaidluse korral kohtusse vanema ja lapse suhtlemise korra määramiseks. Seega on

ebaõige määruskaebuse väide, et ema pöördus kohtusse põhjendamatu ja alusetu avaldusega.

17.6. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse

esitamist ega menetlemist põhjendamatuks ja alusetuks ka asjaolu, et menetluse käigus

muutusid faktilised asjaolud ja menetlusosaliste elukorraldus, sh laste ja vanemate elu- ja

viibimiskohad. Ema tõi 2. detsembri 2021. a ärakuulamisel esile, et ta võttis suhtlemiskorra

osas nõude tagasi, sest vanematel ei ole enam selle üle vaidlust. Ema väitel on vanematel välja

kujunenud suhtluskord, mis toimib ja kehtib Iisraelis (vt ärakuulamise protokoll, ajamärk

00:12:14). Ka asjaolust, et ema võttis suhtlemiskorra osas avalduse tagasi, ei saa järeldada, et

avalduse esitamine oli algusest peale põhjendamatu ja see oleks jäänud rahuldamata, st kohus

ei oleks suhtlemiskorda kindlaks määranud.

17.7. Ema suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude esitamist ei muuda põhjendamatuks ka

määruskaebuse väide, et ema esitas 31. augustil 2018 kohtusse suhtlemiskorra avalduse, mis ei

vastanud isa ega laste huve kaitsvate isikute hinnangul laste huvidele. Ringkonnakohus selgitab,

et kohus vaatab avaldusi lapsega suhtlemise korraldamiseks läbi hagita asjana (TsMS § 475 lg

1 p 8, § 550 lg 1 p 2). Kohtul on tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist

kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda

ise tõendeid (TsMS § 477 lg 7). Seega lasub hagita perekonnaasjas uurimispõhimõttest

tulenevalt eelkõige kohtul kohustus asi õigesti lahendada. Hagita asja läbivaatamisel ei ole

kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega (TsMS § 477 lg 5).

17.8. Kolleegium ei nõustu ka väitega, et ema menetlusdokumendid põhjustasid asja

põhjendamatut koormamist, mis peaks tooma kaasa suhtlemiskorra kindlaksmääramise

nõudega seotud kulude ema kanda jätmise. Asja materjalidest ei nähtu, et praegune suhtluskorra

vaidluse menetlus oleks oluliselt erinenud teistest sarnastest hagita menetlustest. Sealt ei nähtu,

et ema oleks menetlust ebatavaliselt ja põhjendamatult koormanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Kuna isa määruskaebus jääb osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata, jäävad

määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi isa

kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta

TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Õiglane on jätta põhjendamatu määruskaebuse esitamisega

seoses tekkinud kulud kaebuse esitaja kanda.

Ehkki ema esitas 19. aprillil 2022 taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, mis jäi

rahuldamata, ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud jätta rahuldamata

jäänud taotluse esitamisega seotud menetluskulusid ema kui taotluse esitaja kanda TsMS § 172

lg 1 teise lause või § 169 lg 3 järgi. Tegemist oli üksiku rahuldamata jäänud taotlusega

määruskaebemenetluses ning selle menetlemine ei venitanud oluliselt menetlust ega tekitanud

menetlusosalistele olulisi kulusid.

19. Ema

andis

ringkonnakohtule

19. juulil

2022

teada,

et

temal

praeguses

määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud ei ole. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna

Valitsuse kaudu) ei ole menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud. Seega puuduvad

määruskaebemenetluses kulud, mille rahaline suurus tuleks kindlaks määrata.

20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

2-18-13041

9 (9)

20.1. Osas, millega ringkonnakohus jätab rahuldamata ema taotluse menetluse kinniseks

kuulutamiseks, ei näe TsMS ette määruskaebuse esitamise õigust. Vastuväited menetluse

kinniseks kuulutamata jätmisele saab esitada edasikaebuses lõpplahendi peale.

20.2. TsMS § 696 lg 3 esimene lause koosmõjus § 178 lg 1 esimese lausega võimaldab esitada

praeguse määruse peale määruskaebuse osas, milles isa määruskaebus jääb rahuldamata

suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse osas.

20.3. TsMS § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 võimaldab esitada praeguse määruse peale

määruskaebuse osas, milles isa määruskaebus jääb läbi vaatamata hooldusõiguse ulatuse

kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud vanemate menetluskulude jaotuse osas.

21. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas

menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa