2-21-3130/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3130

Kohtuasi

X hagi Telegram Media MTÜ ja Y vastu ebaõigete

faktiväidete

ümber-

lükkamiseks

või

väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamiseks ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Kostjad (vastustajad) Telegram Media MTÜ (registrikood

80427008)

ja

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Liina Männiste-

Tordik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 1. novembri 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Jätta Harju Maakohtu 18. novembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata osas,

millega maakohus jättis rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise ja

paranduse avaldamise nõude, kuid muuta ja täiendada selles osas kohtuotsuse

põhjendusi.

3. Tühistada Harju Maakohtu 18. novembri 2021. a otsus osas, millega maakohus

jättis rahuldamata väärtushinnangute ebakohasuse tuvastamise nõude, ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta tuvastusnõue läbi vaatamata.

4. Tühistada Harju Maakohtu 18. novembri 2021. a otsus osas, millega maakohus

jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja jaotas menetluskulud,

2-21-3130

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja mittevaralise kahju hüvitis

200 eurot ja jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

5. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

5.1. jätta rahuldamata X nõue kohustada MTÜ-d Telegram Media ja Y omal kulul

avaldama ühe nädala jooksul alates otsuse jõustumisest veebiportaalis

www.telegram.ee 10. detsembril 2020 ilmunud artiklis „Y: TOP libainfo

levitajad Eestis (I osa – persoonid)“ avaldatud väited selle kohta, et X on

kommunist ja psühhopaat, ning tegema selle kohta vastava märke artikli

pealkirja järele;

5.2. jätta läbi vaatamata X nõue tuvastada, et MTÜ Telegram Media ja Y 10.

detsembril 2020 avaldatud artiklis „Y: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa –

persoonid)“ X nimetamine psühhopaadiks ning tema kohta avaldatud väited

„kuritarvitab kommunist X oma positsiooni täiesti jultunult“ ja „neiul

puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja

loogikast tervikuna“ on ebakohased väärtushinnangud;

5.3. rahuldada X mittevaralise kahju hüvitamise nõue MTÜ Telegram Media ja Y

vastu ning mõista MTÜ-lt Telegram Media ja Ylt solidaarselt X kasuks välja

kahjuhüvitis 200 eurot;

5.4. jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (endise perekonnanimega X, hageja) esitas 1. märtsil 2021 Harju Maakohtule Telegram

Media MTÜ (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid avaldama

omal kulul ühe nädala jooksul alates otsuse jõustumisest veebiportaalis www.telegram.ee

hageja kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete (hageja on kommunist ja psühhopaat)

ümberlükkamiseks teate ja lisama avaldatud artikli pealkirja järele sulgudesse märke, et artikkel

sisaldab ebaõigeid väiteid. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et kostja on avaldanud artiklis

hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, kui nimetas hagejat psühhopaadiks. Lisaks palus

hageja tuvastada veel kahe ebakohase väärtushinnangu avaldamise artiklis ning mõista

kostjatelt kõigi rikkumiste eest hageja kasuks kohtu õiglasel äranägemisel välja mittevaralise

kahju hüvitise. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda koos kohustusega tasuda

menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

2-21-3130

viivist. Maakohtu 25. oktoobri 2021. a istungil nõustus hageja sellega, et kohus pea tuvastama

väärtushinnangute ebakohasust kohtuotsuse resolutsioonis.

1.1. Hagiavalduse

kohaselt

avaldas

kostja

I

10. detsembril

2020

veebiportaalis

www.telegram.ee kostja II artikli „Y: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid), milles

avaldas hageja kohta järgmisi lubamatuid väiteid (allajoonitud): „X (endine X). Kominterni

reha, kes igal hommikul marsib Internatsionaali saatel Bill Gatesi ja George Sorose taktis. Tema

on Eestis tegutsev isehakanud tõeminister ja faktikontrollija, kelle ainukeseks ülesandeks on

suukorvistada ja naeruvääristada kõiki, kes mõtlevad teisiti kui tema. Delfi ridades opereeriv X

on Samara pioneerilaagri enesekindel võsuke, kes on tudeerinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust,

kuid mingil põhjusel pole tema hariduskäigust miskit külge hakanud, sest neiul puuduvad

arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna. Olles

Facebooki faktikontrolli partner Eestis, kuritarvitab kommunist X oma positsiooni täiesti

jultunult, sildistades isegi maailma kuulsate oma ala spetsialistide arvamuslugusid

libauudisteks. Oktoobrilaps sildistaks libauudiseks isegi Telegrami kommentaari valitsuse

vastustest teabenõudele “Avalik Kiri Eesti vastutavatele isikutele seoses COVID-19 tingitud

kriisist”. Kusjuures Avaliku Kirja ennast Delfi ega faktikontroll mitte kunagi avaldada ei

nõustunud, isegi mitte raha eest. Üks viimaseid kommunist X üllitisi oli artikkel Telegramist ja

Eestis elavast Saksa ärimehest, mille sisu oli suures osas puhas vale ja laim. Tundub, et X puhul

on tegemist psühhopaadiga, sest tema emailid on viisakad ja lõbusad, kuid tema artiklid on

ründavad ja kubisevad lausvaledest. Tasub ära märkida, et X rünnakud Telegrami vastu

hoogustusid peale seda, kui Telegram hakkas regulaarselt Delfile lugejanumbrite ja

populaarsuse poolest ära tegema“.

1.2. Artiklis on avaldatud hageja kohta faktiväited, et hageja on psühhopaat ja kommunist, mis

ei vasta tegelikkusele ning rikuvad hageja au ja head nime.

Hagejal ei ole diagnoositud psühhopaatiat, s.o düssotsiaalset isiksusehäiret. Juhul, kui pidada

väidet väärtushinnanguks, ei põhine see õigetel faktilistel asjaoludel, sest hageja käitumises ei

ole psühhopaadile omaseid tunnuseid, st talle ei ole omane isiksust väärastav tunde- ja tahteelu

haiguslik kõrvalekalle. Hageja töötab ajakirjanikuna. Inimese psühhopaadiks nimetamine loob

temast negatiivse kuvandi kui isikust, kelle tundeelu on väärastunud ja kes ründab inimesi ja

valetab nende peale. Sellise kuvandi loomine on õigusvastane.

Hageja ei ole kommunistliku partei liige ega kommunismi pooldaja ning hageja käitumises ei

ole avaldunud vastav ilmavaade.

1.3. Artiklis on avaldatud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotavad hageja au

ja head nime.

Hinnang, et hagejal puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja

loogikast tervikuna, ei põhine tõestel faktidel ning on meelevaldne, motiveerimata ja

ebakohane. Hageja on täitnud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuse

õppekava ning talle on omistatud bakalaureuse kraad. Hageja on saanud kutsealase tegevuse

eest auhinna „Kõige kaasahaaravam lugu“. Hageja tööandja ega pressinõukogu ei ole teinud

hageja kutsealasele tegevusele etteheiteid. Hageja teeb oma tööd suure pühendumuse ja

hoolega. Väide on hageja suhtes negatiivne ja jätab temast mulje kui ebaprofessionaalsest

ajakirjanikust.

2-21-3130

Hinnang, et olles Facebooki faktikontrolli partner Eestis, kuritarvitab hageja oma positsiooni

täiesti jultunult, on meelevaldne ja solvav. Hagejale on omistatud tegevust, mis ei ole talle

omane.

1.4. Lisaks on kostjad avaldanud ebaseaduslikult hageja isikuandmeid, sest selleks ei olnud

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) järgi õiguslikku alust. Avaldamine ei olnud vajalik

ajakirjanduslikul eesmärgil ning avaldatu ei ole kooskõlas Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga.

Ka juhul, kui hagejal oleks diagnoositud psüühikahäire, ei oleks kostjad võinud seda avaldada.

1.5. Kostja peab ebaõiged faktiväited ümber lükkama ning hüvitama hagejale rikkumistega

põhjustatud mittevaralise kahju

Artiklit on loetud ning sotsiaalmeedias jagatud ja meeldivaks märgitud (laigitud) suurel määral.

Kuigi täpselt ei ole võimalik kindlaks teha, kui suure hulga inimesteni on see jõudnud, on see

jõudnu laia auditooriumini.

Artikkel on põhjustanud hagejale halbu emotsioone, hingelisi kannatusi ja enesehinnangu

langust. Hageja on pidanud inimestele selgitama, et avaldatud hinnangud ei vasta tegelikele

asjaoludele. Artikkel kahjustab hageja professionaalselt usaldusväärsust.

1.6. Kostjate väited selle kohta, et artikkel oli avaldatud naljarubriigis (rubriik „Rõõm“) ja

mõeldud naljana (satiirina), ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Rubriik „Rõõm“ ei ole selle

sisu arvestades selgelt naljarubriik, kuna sisaldab ka muu sisuga artikleid. Nali ei või olla

pahatahtlik ega mõistliku inimese aspektist solvav ja mõnitav. Artiklis avaldatut ei saa pidada

satiiriks. Ka juhul, kui tegemist on satiiriga, tuleb ühelt poolt sõnavabadust ja teisalt teise isiku

isikuõigusi kaaluda.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

2.1. Kostjad kinnitasid, et nad avaldasid hagis nimetatud sisuga artikli ajakirjas Telegram.

2.2. Kostjate vastuväidete kohaselt ei sisalda artikkel ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid.

Artikkel avaldati selgelt meelelahutuslikul eesmärgil ning tegemist on absurdi ja satiiriga,

millele viitavad järgmised asjaolud:

-

artikkel avaldati ajaviiterubriigis „Rõõm“, mis on mõeldud meelelahutuslike ja

kergemate teemade käsitlemiseks;

-

artiklit ilmestab foto Jim Carrey komöödifilmi „Liar, Liar“ plakatist;

-

artikli sisu ees on märkus, et artikkel on Telegram.ee subjektiivne (s.o rohkem isiklikul

arvamusel kui faktidel põhinev) TOP Eesti suurimatest libainfo levitajatest;

-

artikli sisu ees on märkus: „NB! Selleks, et peavoolu esindajad ise paremini aru saaksid,

millest ma räägin, panin järgneva teksti Delfi-translatorisse, mis konverteeris selle

ärapanijatele omasesse kõnepruuki ehk faktikontrolli-kastmesse. Head lugemist!“;

-

artiklis kujutatavatele tegelaskujudele on antud meelelahutuslikud hüüdnimed

(nt Arkadi “Popcorn” Popov – särav popcorni-staar Koroonataevas; Krista Fischer

“Fritz” ja Mario Kadastik “Boombastic“; Jüri Ratas, väidetav Eesti peaminister ehk

lihtsustatult öeldes lihtsalt “Pabermask”; Irja “Maskipallur” Lutsar; Üllar “LAN-

2-21-3130

ühendus” Lanno; Marek “Mehukatti” Strandberg; Martin “Tsunaamipoiss” Kadai;

Tanel “Süstlapoiss” Kiik).

Kuna tegemist on absurdi ja satiiriga, ei saa keskmine mõistlik isik võtta artiklis esitatut tõena

ning selles ei saa sisalduda ebaõigeid faktiväiteid. Samuti ei saa keskmine mõistlik inimene

võtta artiklis avaldatut tõsimeelse hinnangu avaldamisena ega teha selle pinnalt hageja kohta

järeldusi. Satiir on sõnavabaduse osana kaitstud.

Hageja käsitles enne artikli avaldamist Eesti Päevalehes Faktikontrolli raames ja muus vormis

Ekspress Meedia väljaannetes vähemalt 55 korda erinevat koroona viirusega seotud teemat ning

artiklis naljatleti isikute üle, kes olid kajastanud koroonakriisiga seotud infot.

2.3. Kostjad ei ole ebaseaduslikult avaldanud hageja isikuandmeid. Hageja kirjutas

ajakirjanikuna aktiivselt erinevaid koroonaga seotud artikleid, osales ühiskondlikus debatis ja

võttis selles selgelt poole, samuti võttis sõna kostjate suunas. Artikkel oli seotud hageja

töökohustustega, mitte tema eraeluga. Arvestades hageja käitumist pidi ta olema valmis, et ka

tema tööd ja käitumist kajastatakse selle teema raames. Artiklit saab pidada ühiskonnas

päevakajalise teema käsitlusena satiiri vormis, mis ei ole vastuolus ajakirjanduseetika

koodeksiga. Hageja ei ole toonud esile, kuidas isikuandmete avaldamine teda kahjustas.

Seejuures ei ole kostjad avaldanud delikaatseid või eraelulisi andmeid.

2.4. Kuna kostjad ei ole hageja isikuõigusi rikkunud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjatelt

avaldatu ümberlükkamist ega mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja ei ole põhjendanud kahju

tekkimist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 18. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus ei määranud kostjatele hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks,

kuid mõistis hagejalt riigi tuludesse välja tasumata riigilõivu 150 eurot koos kohustusega tasuda

sellelt alates otsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras viivist. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja I peamiseks tegevuseks on ajakirja Telegram veebi- ja paberväljaande

kirjastamine;

-

kostja II on kostja I juhatuse liige ja ajakirja Telegram peamine sisulooja;

-

ajakirja Telegram sisu jaguneb 10 rubriigi vahel, milleks on Eesti, Maailm, Teadus,

Tervis, Kehakultuur, Areng, NWO, Müstika, Arvamus ja Rõõm;

-

veebiportaalis Telegram (www.telegram.ee) ilmus 10. detsembril 2020 rubriigis Rõõm

kostja II artikkel „Y: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“;

-

artiklis avaldati hageja kohta järgmist: „X (endine X). Kominterni reha, kes igal

hommikul marsib Internatsionaali saatel Bill Gatesi ja George Sorose taktis. Tema on

Eestis tegutsev isehakanud tõeminister ja faktikontrollija, kelle ainukeseks ülesandeks

on suukorvistada ja naeruvääristada kõiki, kes mõtlevad teisiti kui tema. Delfi ridades

opereeriv X on Samara pioneerilaagri enesekindel võsuke, kes on tudeerinud Tartu

Ülikoolis ajakirjandust, kuid mingil põhjusel pole tema hariduskäigust miskit külge

hakanud, sest neiul puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast

ajakirjandusest ja loogikast tervikuna. Olles Facebooki faktikontrolli partner Eestis,

kuritarvitab kommunist X oma positsiooni täiesti jultunult, sildistades isegi maailma

2-21-3130

kuulsate oma ala spetsialistide arvamuslugusid libauudisteks. Oktoobrilaps sildistaks

libauudiseks isegi Telegrami kommentaari valitsuse vastustest teabenõudele “Avalik

Kiri Eesti vastutavatele isikutele seoses COVID-19 tingitud kriisist”. Kusjuures Avaliku

Kirja ennast Delfi ega faktikontroll mitte kunagi avaldada ei nõustunud, isegi mitte raha

eest. Üks viimaseid kommunist X üllitisi oli artikkel Telegramist ja Eestis elavast Saksa

ärimehest, mille sisu oli suures osas puhas vale ja laim. Tundub, et X puhul on tegemist

psühhopaadiga, sest tema emailid on viisakad ja lõbusad, kuid tema artiklid on ründavad

ja kubisevad lausvaledest. Tasub ära märkida, et X rünnakud Telegrami vastu

hoogustusid peale seda, kui Telegram hakkas regulaarselt Delfile lugejanumbrite ja

populaarsuse poolest ära tegema“;

-

artiklit ilmestab foto Jim Carrey komöödiafilmi „Liar, Liar“ plakati foto;

-

enne artikli sisu on lisatud järgmine märkus: „NB! Selleks, et peavoolu esindajad ise

paremini aru saaksid, millest ma räägin, panin järgneva teksti Delfi-translatorisse, mis

konverteeris selle ärapanijatele omasesse kõnepruuki ehk faktikontrolli-kastmesse.

Head lugemist!“;

-

artiklis kujutatavatele tegelaskujudele on antud meelelahutuslikud hüüdnimed

(nt: Arkadi “Popcorn” Popov – särav popcorni-staar Koroonataevas; Krista Fischer

“Fritz” ja Mario Kadastik “Boombastic“; Jüri Ratas, väidetav Eesti peaminister ehk

lihtsustatult öeldes lihtsalt “Pabermask”;

Irja “Maskipallur” Lutsar; Üllar

“LAN-ühendus” Lanno; Marek “Mehukatti” Strandberg; Martin “Tsunaamipoiss”

Kadai; Tanel “Süstlapoiss” Kiik);

-

hageja on ajakirjanikuna aktiivselt kirjutanud erinevaid koroonaga seotud artikleid ja

võtnud koroonaga seotud debattides Faktikontrolli raames poole, sh on hageja

tunnistanud mitmed kostjate avaldatud artiklid valedeks;

-

hageja kommenteeris Läti meediaväljaandele, kus nimetati Telegrami Eesti kõige

populaarsemaks libainfot tootvaks portaaliks, selle väite sisu.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjad rikkunud hageja isiklikke õigusi,

mistõttu tuleb hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks VÕS § 1047 lg 4 alusel ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 1047 lg 1, VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 ning

VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 alusel jätta rahuldamata.

3.3. Artiklis avaldatud väiteid saab, arvestades artikli avaldamise rubriiki, seda illustreerivat

fotot, artikli sissejuhatuses toodud selgitusi ja kogu artikli naljatlevat ja kohati absurdset tooni,

pidada keskmise mõistliku lugeja vaatepunktist huumoriks ja satiiriks, mitte faktideks ega

väärtushinnanguteks. Väiteid ei ole esitatud eesmärgiga hagejat solvata, tema au toetada või

tema isiklikke õigusi muul viisil kahjustada. Kuigi tegemist on halva satiiriga, on satiiri vormis

väited lubatud ja need ei saa kellegi isiklikke õigusi rikkuda. Sellest tulenevalt ei tõusetu

küsimust sellest, kas hageja peab neid väiteid taluma ning kas satiir on olnud õigustatud.

Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna „satiir“ järgmist: „1. isiku v.

ühiskonna pahede ja puuduste tauniv v. paljastav väljanaermine; terav pilge, 2. naeruvääristava

ning teravalt pilkava sisuga kirjandusteos (luuletus, näidend, jutustus vm.)“. Seega on võimalik

satiiri konkreetsete tunnuste abil piiritleda muust väljaütlemisest. Meediaspetsialist Jüri Pihel

on andnud tsiviilasjas nr 2-18-19018 eksperdina hinnangu, mille kohaselt on satiiri peamised

tööriistad liialdus e hüperbool, pilkamine, iroonia, naeruvääristamine ja karikatuur ning selleks,

et esitatut tajutakse satiirina peab kogu situatsioon olema nii palju üle vindi keeratud, et see

näib ebareaalne; see võimaldab kuulajal normide rikkumisest kõrvale vaadata, sest see „ei ole

ju päriselt“; kui situatsioon on liiga realistlik, tekib kuulajas pigem hukkamõistev hoiak ning

humorist muutub kuulaja jaoks lihtsalt kõlvatuks taktitundeliseks inimeseks; kui

kokkusobimatus on liiga ühele või teisele poole kaldu, ei tajuta seda naljakana“.

2-21-3130

Satiiri tunnuste hindamisel peab kohus lähtuma sellest, kuidas saab avaldatust aru keskmine

mõistlik lugeja ning määravat tähtsust ei ole sellel, kuidas tundis end hageja neid lauseid

lugedes (vt ka Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21).

Artikkel on kirjutatud meelelahutusliku ja satiirilise sisu ning eesmärgiga, mida kinnitab see, et

see on avaldatud rubriigis „Rõõm“, mis on peamiselt suunatud meelelahutusele ja kergemate

teemade käsitlemisele. Kuigi selles rubriigis avaldatu on ühel juhul olnud avaldatud ka rubriigis

„Arvamus“, on rubriigis „Rõõm“ avaldatud artiklite juures naerunäo märk ning need on

kujundatud meelelahutuslikult (sh animeeritud piltidega). Artiklit ilmestab foto Jim Carrey, kes

on ülemaailmselt tuntud koomik, komöödiafilmi „Liar, Liar“ plakatist. On ebatõenäoline, et

selline foto juhataks sisse faktipõhise artikli. Artikli ette lisatud märkusest saab järeldada, et

artikkel on tehtud teadlikult ülepaisutatud kõnepruugiga, selle eesmärk on huumor ja satiir ning

autor on kirjutanud selle absurdi ja satiiri võtmes. Artiklis nimetatud isikutele on antud

meelelahutuslikud hüüdnimed, mida ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Artiklis on avaldatud

absurdseid väiteid teiste isikute kohta, sh on hageja kohta öeldud, et ta on „kominterni reha“,

kuid sõnale „komintern“ klikkides jõuab vastava Vikipeedia leheni, mille kohaselt sellist

organisatsiooni enam ei eksisteeri.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on satiir kunstilise väljenduse ja ühiskondlike

kommentaaride vorm, mille olemuslik eesmärk on provotseerida ja agiteerida, kasutades

tegelikkuse liialdamist ja moonutamist, ning igasugust sekkumist sellisesse väljendusvabadusse

tuleb eriti hoolikalt kaaluda. Seejuures on satiir kaitstud ka siis, kui see puudutab isikut, kes ei

ole (enam) avaliku elu tegelane (Eon vs. France, 14. märts 2013, p 60; Alves da Silva

vs. Portugal, 20 oktoober 2009, p 27; Vereinigung Bildender Künstler vs. Austria, 25. jaanuar

2007, p-d 33–39).

3.4. Kuna hageja osales koroonakriisiga seotud debattides ja arvamuste avaldamises, pidi ta

olema valmis, et tema tööd ja käitumist mingil viisil, sh satiiriliselt kajastatakse, st tegemist ei

ole isikuandmete ebaseadusliku avaldamisega. Lisaks ei ole hageja toonud esile, kuidas

isikuandmete avaldamine tema õigusi kahjustas. Kostjad ei ole avaldanud tema eraelulisi ega

delikaatseid andmeid.

3.5. TsMS § 136 lg 4 alusel tuleb muuta tsiviilasja hinda, sest hageja on esitanud kaks

mittevaralist nõuet TsMS § 132 lg 1 tähenduses, ning sellise hagi hind on 7000 eurot.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tuleb selliselt hagilt tasuda riigilõivu 450 eurot.

Kuna hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot, tuleb hagejalt ettenähtust vähem tasutud

lõiv 150 eurot välja mõista koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.

3.6. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Maakohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt sisustas maakohus vääralt VÕS § 1046 ja 1047 ega

põhjendanud, miks saab pidada satiiri žanris avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid õiguspäraseks. Õigusnormidest ei tulene, et satiir välistab õigusvastasuse.

2-21-3130

Maakohus pidas avaldatud väiteid ebaõigesti satriiks ja jättis otsuse selles osas nõuetekohaselt

põhjendamata. Maakohtu järeldused ei ole jälgitavad. Ajakirjaniku kommunistiks või

psühhopaadiks nimetamine ei ole kriitika ega väljanaermine satiiri tähenduses.

Maakohus hindas vääralt keskmise mõistliku isiku arusaama avaldatud artiklist. Artiklile

lisatud foto viitab valetajale, st libainfo levitajatele. Artiklile lisatud naerunägu ei vabasta

avaldajat vastutusest ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest.

Teistele artiklis viidatud isikutele hüüdnimede andmine ei õigusta nende nimetamist

dementseks, idioodiks vms. Satiir peab olema heasoovlik, mitte pahatahtlik, ning kriitika peab

olema isiku tegevuse, mitte isikuomaduste vm tunnuste kohta.

Ka juhul, kui avaldatu oli satiiri ja sõnavabaduse osana kaitstud, tuli maakohtul arvestada, et

sõnavabadus ei ole absoluutne. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas väärivad kasutatud

väljendid sõnavabadusega kaitsmist. Sõnavabadust tuleb hinnata ühtses põhiõiguste süsteemis

teiste põhiõigustega, mh õigusega isikuandmete, au ja väärikuse kaitsele.

4.2. Maakohus asus vääralt seisukohale, et praegusel juhul oli hageja isikuandmete kasutamine

õigustatud IKS §-s 4 sätestatud nn meedia erandi tõttu, ega põhjendanud oma seisukohta.

Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Hageja psühhopaadiks nimetamine on käsitatav

hageja terviseandmete töötlemisena ning

see on vastuolus

IKS §-ga 4 ning

ajakirjanduseetikaga.

Vastustaja seisukoht

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus asus kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates õigesti seisukohale, et artikkel oli

satiiriline ega sisaldanud faktiväiteid või väärtushinnanguid. Artikkel on sõnavabaduses

kaitsealas ning sellees avaldatu ei ole õigusvastane. Iga solvang ei ole õigusvastane. Nii

Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Riigikohtu praktika kohaselt tuleb leida tasakaal

väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, sh tuleb hinnata

andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avaldatud materjali

teematu, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõele vastavust,

avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Ajakirjanikku võib tulenevalt tema tööülesannetest

kritiseerida ning ta peab taluma satiiri seoses teemaga, millest ta kirjutab.

Kostjad on avaldanud artiklis hageja nime, töökoha ja hariduse kohta andmeid. See ei ole

õigusvastane, sest need andmed on avalikult kättesaadavad ja seotud hageja töökohustustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi mittevaralise kahju

hüvitamise ja tuvastusnõude osas rahuldada ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 200 eurot, kuid

jätab läbi vaatamata hageja esitatud tuvastusnõuded. Ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude osas tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu

otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud poolte enda kanda.

2-21-3130

7. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostjad avaldasid 10. detsembril 2020 veebiportaalis

Telegram avaldatud artiklis „Y: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“ hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid, ning kas sellest tulenevalt on kostjatel kohustus

ebaõiged andmed ümber lükata ja parandada ning nii ebaõigete andmete kui ka ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega põhjustatud mittevaraline kahju hagejale hüvitada. Seejuures

ei ole pooled vaidlustanud apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolusid, mistõttu

võtab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi vaidluse lahendamisel aluseks. Hageja

ja kostja esitatud uued tõendid jättis ringkonnakohus 1. novembri 2022. a kohtuistungil vastu

võtmata, mistõttu ei käsitle ringkonnakohus vaidlust lahendades ka asjaolusid, mille

kinnituseks tõendid esitati.

8. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab

need eksimused parandada ja põhjendab otsust selle nõude osas alljärgnevalt.

Ringkonnakohus selgitab, et isik võib VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul üksnes juhul, kui tema kohta on

avaldatud ebaõigeid andmeid, ning seda sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastane või mitte. Juhul, kui tegemist on isiku kohta antud

väärtushinnanguga, ei ole VÕS §-s 1046 sarnast õiguskaitsevahendit ette nähtud. See, kas

tegemist on isiku kohta avaldatud andmetega (faktiväitega) või väärtushinnanguga, tuleb kohtul

välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel, s.o tuvastades, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-13, p 36).

Praegusel juhul sisaldusid artiklis hageja hinnangul kaks ebaõiget faktiväidet: hageja on

kommunist ja hageja on psühhopaat, seejuures on hageja ise pidanud neist viimast

alternatiivselt ka ebakohaseks hinnanguks, kuid maakohus ei ole võtnud vaidlust lahendades

seisukohta, kas hagis ebaõigete andmete ümberlükkamise aluseks olevaid hageja kohta

avaldatud väiteid saab üldse pidada faktiliste andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses

või on tegemist hageja kohta avaldatud arvamuse või hinnanguga VÕS § 1046 tähenduses.

Siiski on maakohus leidnud, et arvestades artikli avaldamise rubriiki, artiklit illustreerivat fotot,

artikli sissejuhatuses toodud selgitusi ning kogu artikli naljatlevat ja kohati absurdset tooni, ei

saanud keskmine mõistlik lugeja võtta artiklis sisalduvaid väiteid faktidena. Sellest järeldab

ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud neid väiteid faktiväideteks.

Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa artikli hagejat puudutavas osas (vt ülal p 1.1) sisalduvatest

lauseosadest „kommunist X“ ja „X puhul on tegemist psühhopaadiga“ kogu artiklit ja selle

avaldamise konteksti arvestades järeldada, et keskmine mõistlik lugeja oleks artikli alusel

arvanud, et hageja kuulub kommunistlikku parteisse ja/või esindab kommunistlikku ilmavaadet

või tal on diagnoositud isiksusehäire ja/või ta käitub vastavalt. Ringkonnakohus arvestab seda

järeldades üldtuntud asjaolu, et väljaanne Telegram on vastandina peavoolumeediale

alternatiivse meedia kanal ning sellist meediat tarbiv keskmine mõistlik lugeja saab artiklit

lugedes aru, et artiklis pilgatakse neid peavoolu esindajaid, kes on koroonaviiruse kohta

avalikkusele teavet andnud, sh hagejat. Arvestades seda, et hageja kohta on artiklis lisaks

„kommunistile“ öeldud ka „kominterni reha, kes igal hommikul marsib Internatsionaali saatel

Gatesi ja George Sorose taktis“ ning „Samaara pioneerilaagri enesekindel võsuke“, ei saa

keskmisel mõistlikul lugejal tekkida arusaama, et hagejat on artiklis peetud päriselt

kommunistiks. See ei haaku kuidagi ka artikli muu sisuga. Pigem on hagejat kujutatud pilkavas

kõverpeeglis, mille ühe osana on hagejat nimetatud illustreerivalt kommunistiks. Kogu loo

kontekstis ei saa ka lausest: „Tundub, et X puhul on tegemist psühhopaadiga, sest tema emailid

2-21-3130

on viisakad ja lõbusad, kuid tema artiklid ründavad ja kubisevad lausvaledest“ keskmine

mõistlik lugeja järeldada, et hagejal on päriselt diagnoositud isiksusehäire või ta käitub nagu

psühhopaatia all kannatav isik. Küll aga saab keskmine mõistlik lugeja järeldada, et artiklis

antakse hageja kohta pilkavaid halvustavaid hinnanguid.

Eeltoodut arvestades ei ole kostjate ülalnimetatud väited käsitatavad ringkonnakohtu hinnangul

faktiväidetena VÕS § 1047 tähenduses ning seetõttu ei pea kostjad ka avaldatud väiteid

VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükkama ega nende kohta parandust avaldama. Seda arvestades

ei ole ringkonnakohtul alust teha ebaõigete andmete ümberlükkamist ja parandamist puudutava

nõude osas lõppjäreldusena maakohtust erinevat otsust. Küll aga saab ülalnimetatud väiteid

arvestada hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kontekstis kui hageja kohta avaldatud

väärtushinnanguid VÕS § 1046 tähenduses.

9. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude.

9.1. Kolleegium märgib esmalt, et kostja vastutuse eeldustena tuli maakohtul tuvastada, kas

kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi ja tekitanud sellega hagejale kahju (VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 4), kas kahju tekitamine on õigusvastane ja ei esine õigusvastasust välistavaid

asjaolusid (VÕS § 1046 ja 1047) ning kas kostja on kahju tekitamises süüdi.

9.2. Hageja soovis mittevaralise kahju hüvitamist kõigi hagis nimetatud väidete, sh hageja

isikuandmete avaldamise eest ulatuses, mis on kohtu hinnangul õiglane. Kuigi hageja pidas

väidet „kommunist X“ ebaõigeks faktiväiteks, väidet „X puhul on tegemist psühhopaadiga“

ebaõigeks faktiväiteks või ebakohaseks väärtushinnanguks ning väiteid „neiul puuduvad

arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna“ ja

„kuritarvitab kommunist X oma positsiooni täiesti jultunult“ ebakohaseks väärtushinnanguks,

saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kõiki hageja esile toodud väiteid hageja kohta antud

hinnanguks VÕS § 1046 tähenduses. Samuti tõi hageja esile, et tema isikuandmeid on

õigustamatult avaldatud. Sellest tulenevalt tuli maakohtul vaidlust lahendades hinnata, kas

kostjad on ülalnimetatud väiteid avaldades rikkunud hageja isikuõigusi, sh teotanud hageja au

ja head nime ja/või avaldanud õigustamatult hageja isikuandmeid ning põhjustanud sellega

hagejale mittevaralist kahju.

9.3. Hageja nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on see, et kostjad on avaldanud hageja

kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, mis rikuvad õigusvastaselt hageja mainet.

Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi õigusvastane mh juhul, kui see tekitati kannatanu

isikliku õiguse rikkumisega, sh isiku au ebakohase väärtushinnanguga teotades VÕS § 1046

lg 1 tähenduses. Kui üldiselt võib isiku ja tema käitumise kohta avaldatud hinnang olla

positiivne või negatiivne, aga ka põhjendatud või põhjendamatu, siis kahjuhüvitamise nõude

aluseks saab olla eelkõige põhjendamatu negatiivne hinnang. Ka Riigikohus on leidnud, et

väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on

oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid

selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.

Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ka ebasündsast väljendusviisist, seejuures

peetakse väljendust ebasündsaks, kui selle vulgaarne inimväärikust alandav ja inimest mõnitav

tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-67-10, p 20; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).

2-21-3130

Siinses asjas asus maakohus seisukohale, et artikli naljatleva ja kohati absurdse tooni tõttu ei

saa keskmine mõistlik lugeja võtta artiklis avaldatud väiteid väärtushinnangutena ning satiiri

vormis avaldatu ei saa kellegi isiklikke õigusi rikkuda. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja

leiab, et ka satiirilises või huumori võtmes kirjutatud artiklid võivad sisaldada isiku kohta nii

kohaseid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Praegusel juhul avaldasid kostjad hageja kohta

väiteid, mis kõik kätkevad endas negatiivset, s.o halvustavat hinnangut hageja kohta. Kostjad

on avaldanud koroona teemal peavoolumeedias sõna võtnud isikute kohta pilkava artikli ning

nimetanud selles hagejat kommunistiks ja psühhopaadiks, mida saab Eesti kultuuriruumis

pidada negatiivse tähendusega sõnadeks isiku iseloomustamisel ning mida pidid sellisena

mõistma ka keskmised mõistlikud lugejad. Lisaks on kostjad andnud hagejale kui ajakirjanikule

negatiivse hinnangu, pidades teda sisuliselt ebakompetentseks ja oma ajakirjaniku positsiooni

kuritarvitavaks isikuks. Sellised väited rikuvad ringkonnakohtu hinnangul hageja head nime ja

näitavad teda halvas valguses ka siis, kui need on avaldatud huumori või satiiri võtmes.

Seejuures ei ole kostjad väitnud ega toonud esile, et hageja kohta ülalnimetatud väidetega

negatiivse hinnangu andmine oli asjaolusid arvestades sisuliselt põhjendatud, st tegemist oli

kohaste hinnangutega. Seega saab järeldada, et kostjad avaldasid hageja kohta ebakohaseid

hageja head nime ja au teotavaid hinnanguid VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.

9.4. Igasuguse isiku au ja head nime rikkuva negatiivse hinnangu avaldamine isiku kohta ei

tähenda siiski seda, et tegemist on õigusvastase ebakohase hinnangu avaldamisega, mille puhul

tuleb isikule hüvitada tekkinud mittevaraline kahju.

Õigusvastasust tuvastades tuleb kohtul VÕS § 1046 lg 1 II lause järgi arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, ning

isikliku õiguse rikkumine ei ole VÕS § 1046 lg 2 järgi õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve, ning õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest. Seejuures saab kohus lähtuda sellest, et au teotamine ebakohase

väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt eelduslikult õigusvastane ning

ebakohase väärtushinnangu avaldaja peab õigusvastasuse välistamiseks põhistama ja tõendama

õigusvastasust välistavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 20. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-37-15, p 11). Sellest tulenevalt peab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

lahendades ülalnimetatud asjaolusid koosmõjus kaaludes hindama, kas ebakohase

väärtushinnangu avaldanud isiku esile toodud ja tõendatud asjaoludel saab pidada rikkumist

õigusvastaseks või mitte. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

Siinsel juhul ei ole maakohus ülalnimetatud asjaolusid koosmõjus hinnanud, sest maakohtu

hinnangul ei olnud naljatleva ja satiirilise artikli raames võimalik hageja isiklikke õigusi üldse

rikkuda. Nagu ülal märgitud, saab ringkonnakohtu hinnangul ka huumori ja satiiri võtmes

kirjutatud artiklis negatiivseid hinnanguid avaldades rikkuda isiku isiklikke õigusi, kuid selline

rikkumine ei pruugi olla igal juhul õigusvastane. Arvestades siinse kohtuvaidluse asjaolusid

ning kostjate esitatud vastuväiteid, tuli maakohtul VÕS § 1046 lg 1 II lause ning lg 2 alusel

kaaluda, kas hageja pani end ise olukorda, kus võis eeldada tema kohta artikliosa ja selles

sisalduvate vaidlusaluste hinnangute avaldamist pilkaval toonil ning kas hageja

ajakirjanduslikku tegevust arvestades olid tema kohta avaldatud hinnangud sellise

raskusastmega, mida hageja pidi tulenevalt oma ametist ja avalikus debatis osalemisest taluma.

Samuti tuli maakohtul hinnata, kas hageja kohta selliste hinnangute avaldamine võis olla

õigustatud kostjate väljendusvabadust ja/või avalikkuse huvi arvestades, võttes mh arvesse

avaldamise konteksti ja vormi. Seda pole aga maakohus teinud.

2-21-3130

9.5. Ringkonnakohtu hinnangul saab kõiki asjaolusid VÕS § 1046 alusel koosmõjus hinnates

järeldada, et hageja kohta avaldatud väited „kommunist X“, „neiul puuduvad arusaamad

ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna“ ja „kuritarvitab

kommunist X oma positsiooni täiesti jultunult“ ei ole õigusvastased. Küll aga saab

õigusvastaseks pidada väidet „X puhul on tegemist psühhopaadiga“.

Esmalt märgib kolleegium, et kuigi artikkel avaldati meelelahutuslikus rubriigis „Rõõm“ ning

selle sisu oli naljatlev, ei välista ainuüksi artikli või selle avaldamisrubriigi meelelahutuslik

olemus iseenesest veel hageja kohta avaldatud väidete õigusvastasust. Ka nalja rubriigis või

naljana mõeldud artikkel võib sisaldada isiku head nime ülemääraselt kahjustavaid hinnanguid,

mille avaldamist ei saa pidada õigustatuks ainuüksi seetõttu, et artikkel oli oma olemuselt

mõeldud lugejatele meelelahutust pakkuma. Samuti ei välista isikute kohta avaldatud

ebakohase hinnangu õigusvastasust igal juhul see, kui avaldaja peab artiklit ise satiiriks. Satiiri

avaldamine on küll väljendusvabaduse osana põhivabadusena kaitstud, kuid väljendusvabadus

ei ole absoluutne õigus. Ka satiirilisi vm pilkavaid artikleid avaldades tuleb avaldajal arvestada

teise isiku isikuõigusi ning teist isikut pilkava artikli puhul peab kohus hindama, kas pilkaja

väljendusvabadust ning pilgatava isikuõigusi arvestades on pilge õigustatud ega ületa lubatud

piire. Küll aga võib ühiskonna seisukohalt olulisel teemal pilge koosmõjus rikkumise raskuse

ning pilgatava talumiskohustusega tähendada seda, et rikkumine ei ole õigusvastane.

Siinsel juhul oli hageja ajakirjanikuna aktiivselt kirjutanud erinevaid koroonaga seotud artikleid

ja võtnud koroonaga seotud debattides Faktikontrolli raames poole, sh oli hageja tunnistanud

mitmed kostjate avaldatud artiklid avalikult valedeks. Samuti oli hageja Läti meediaväljaandele

andnud kommentaare artikli tarvis, milles nimetati väljaannet Telegram Eesti kõige

populaarsemaks libainfot tootvaks portaaliks. Seega osales hageja ajakirjanikuna oma nimega

koroona kohta avaldatavat teavet puudutavas ühiskondlikus avalikus debatis ning seadis

kahtluse alla väljaandes Telegram avaldatu tõepärasuse ja usaldusväärsuse. Sellest tulenevalt

pidi ta arvestama, et tema ülalnimetatud tegevust ajakirjanikuna võidakse avalikkuses

kritiseerida, sh võidakse seda teha ka pilke, sarkasmi, iroonia vms vormis. Seetõttu ei saa

ringkonnakohtu hinnangul hageja enda käitumist ning koroonat puudutavas debatis aktiivselt

osalemist arvestades pidada õigusvastaseks hageja kujutamist illustratiivselt kommunistina ega

ka hageja kui ajakirjaniku pädevuse kahtluse alla seadmist ning hagejale ajakirjanikuna

sisuliselt üle piiride minemise (positsiooni kuritarvitamise) etteheitmist pilke vormis.

Arvestades hageja enda tegutsemist ajakirjanikuna ning avalikkuses aktiivselt koroona teemal

sõnavõtmist, pidi hageja taluma ka enda tööd puudutavat kriitikat, sh pilke vormis. Sellise

sisuga pilget saab pidada proportsionaalseks ning see ei rikkunud hageja head nime määral, mis

annaks alust pidada nende väidete avaldamist õigusvastaseks. Küll aga ei saa ringkonnakohtu

hinnangul pidada õigustatuks hageja nimetamist psühhopaadiks. Psühhopaat tähendab

psühhopaatia, s.o psüühikahäire all kannatavat isikut ning keskmine mõistlik lugeja võib seda

mõista kui halvustavat sõimusõna emotsionaalselt tasakaalutu isiku kohta. Sellise tugevalt

negatiivse hinnangu andmist ei saa hageja ajakirjanduslikku tegevust arvestades pidada

proportsionaalseks. Seejuures ei anna ka artiklis sisalduv selgitus „tema emailid on viisakad ja

lõbusad, kuid tema artiklid on ründavad ja kubisevad lausvaledest“ alust järeldada, et sellise

hinnangu andmine oli põhjendatud. Kuigi kostjad võisid olla häiritud hageja tegevusest

ajakirjanikuna, ei ole kostjad toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest ringkonnakohus

saaks järeldada, et hageja nimetamine avalikkuses psühhopaadiks oli adekvaatne reaktsioon

hageja tehtule. Ühtlasi ei teeni sellise hinnangu andmine ka kostja väidetud kunstilist (satiirilist)

eesmärki. Satiir tähendab isiku pilkamist, mitte kontekstiväliselt isiku solvamist ebasündsal

viisil. Teise isiku nimetamist psühhopaadiks saaks pidada õigustatuks küll juhul, kui isik oleks

andnud ise põhjust sellise tugevalt halvustava hinnangu andmiseks, kuid praegusel juhul ei saa

sellise raskusastmega rikkumist pidada hageja ajakirjanikuna tegutsemist ja sellest tulenevat

2-21-3130

talumiskohustust arvestades õigustatuks isegi olukorras, kus artikkel oli mõeldud

meelelahutuseks.

Eeltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka kostja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahendite valguses, mis puudutavad avaldaja väljendusvabadust (vt Vereinigung Bildender

Künstler vs. Austria, 25. jaanuar 2007, p 33–39; Alves da Silva vs. Portugal 20. oktoober 2009,

p 27; Eon vs. France, 14 märts 2013, p 60). Iseenesest on õige kostjate arusaam, et satiir on

kunstilise vormina väljendusvabaduse osana kaitstud ja sellesse sekkumist tuleb kohtul hoolega

kaaluda, kuid ka neist lahenditest järeldub, et kohtul tuleb hinnata, kas pilge ja liialdused jäävad

lubatu piiresse. Iseenesest võib ka sõimusõna olla teatud asjaoludel õigustatud, kuid ka sellisel

juhul peab olema selle kasutamine reaktsioon provokatsioonile ning väljendi kasutamine

põhjendatud (vt Oberschlick vs. Austria, 1. juuli 1997, p 33). Praegusel juhul on kostjad

väljunud lubatu piirest, sest hageja psühhopaadiks nimetamine ei olnud ringkonnakohtu

hinnangul kohane reaktsioon hageja tegutsemisele ajakirjanikuna ning artikli üldine naljatlev

toon ei õigusta sellist hageja isiklikku solvamist ja ründamist.

9.6. Hageja väited selle kohta, et kostjad on õigusvastaselt avaldanud ka hageja isikuandmeid,

ei ole põhjendatud.

Hageja ei ole toonud esile, milliseid andmeid on kostjad ebaseaduslikult hageja kohta

avaldanud. Kui hageja peab silmas oma nime ja ajakirjanikuna tegutsemist, siis nende andmete

avaldamist pidi hageja taluma, kuna ta osaleb ajakirjanikuna ise ühiskondlikus debatis ning on

avalikusele teada. Kuna hageja nimetamist psühhopaadiks ei saa ringkonnakohtu hinnangul

pidada faktiväiteks, siis ei saa selle avaldamist pidada ka hagejat puudutavate terviseandmete

avaldamiseks. Seega ei sisaldu ringkonnakohtu hinnangul kostjate avaldatud artiklis selliseid

andmeid, mis oleksid isikuandmetena praegusel juhul kaitstavad.

9.7. Ülaltoodut arvestades on kostjad tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju üksnes sellega, et

nimetasid hagejat psühhopaadiks, ning nad peavad hagejale VÕS § 1043 alusel õigusvastase

hinnanguga tekitatud kahju hüvitama, kui nad on selle tekitamises süüdi.

Ringkonnakohus selgitab, et kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamise

eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, seejuures arvestatakse isiku süü

hindamisel VÕS § 1050 lg 2 järgi mh tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja

muid isiklikke omadusi. Süü vormideks on VÕS § 104 lg 2 järgi hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Riigikohus on leidnud, et kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1

järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis (vt Riigikohtu 18. mai 2022.

a otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 16). Seega tuli kostjatel vastutusest vabanemiseks tõendada

oma süüd välistavad asjaolud. Kostjad ei ole aga toonud esile ega tõendanud oma süüd

välistavaid asjaolusid. Seetõttu saab ringkonnakohus lähtuda eeldusest, et kostjad olid hagejat

artiklis psühhopaadiks nimetades hooletud. Asjaolusid, mis kinnitaksid seda, et kostjad olid

hageja õigusi rikkuvat postitust tehes raskelt hooletud või tegid seda tahtlikult, ei ole hageja

esile toonud ega tõendanud. Arvestades seda, et kostjad avaldasid hageja kohta selle negatiivse

hinnangu meelelahutust pakkuvas rubriigis ning artiklis heideti nalja koroona teemal peavoolu

meedias teavet jaganud isikute üle, aga ka pilgati neid, on kostjad ringkonnakohtu hinnangul

jätnud hagejale kahju tekitavat hinnangut andes järgimata käibes vajaliku hoole, kuid ei ole

seda teinud olulisel määral ega tahtlikult.

9.8. Kuna kostjad on kahju tekitamises süüdi, siis peavad nad hagejale kahju hüvitama.

2-21-3130

Kolleegium selgitab, et hüvitatav kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või

mittevaraline, seejuures hõlmab mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi kahjustatud isiku

füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule maksta VÕS § 134 lg 2 järgi mittevaralise

kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Isiku au teotamise eest mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestatakse VÕS § 134 lg-te 5 ja 6 järgi rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, aga ka vajadust mõjutada

kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit.

Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu

on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ning mittevaralise kahju eest

välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Seejuures saab ja tuleb

mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad aga vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-18-13, p 22 ja 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13).

Siinsel juhul arvestab ringkonnakohus hüvitise suurust määrates seda, et kostjad on avaldanud

hageja kohta halvustava hinnangu meelelahustuslikus artiklis, mistõttu ei saanud see põhjustada

hagejale olulisi kannatusi. Arvestades seda, et hinnang avaldati veebiväljaandes Telegram, mis

ei ole peavoolumeedia väljaanne, on veebiväljaande artiklit lugenud ilmselt suur hulk inimesi,

kuid selle levik ei ole saanud olla väga ulatuslik. Riigikohtu 2020. a kohtupraktika analüüsi

kohaselt on isikuõiguste rikkumise eest keskmine hüvitis olnud kohtupraktikas 1264 eurot ja

mediaanhüvitis 800 eurot, seejuures oli väikseim hüvitis 200 eurot ühe rikkumise kohta.

Praegusel juhul on avaldatud üksnes üks keskmise raskusega õigusvastane väärtushinnang

hageja kohta, millega põhjustatud kahju ei saa pidada väga ulatuslikuks. Seetõttu on

kolleegiumi hinnangul põhjendatud mõista kostjatelt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis 200 eurot. VÕS § 137 lg 1 järgi vastutavad kostjad kahju tekitamise eest solidaarselt.

10. Hageja esitatud tuvastusnõuded tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Riigikohtu praktika järgi ei saa kannatanu juhul, kui ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist,

üldjuhul nõuda eraldi nõudena au teotamise õigusvastasuse tuvastamist, sest see on

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks eeldusi, mille kohus tuvastab kahju

hüvitamise nõude raames (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09,

p 17). Hageja ei ole põhjendanud, et tal on õiguslik huvi hinnangute õigusvastasuse

tuvastamiseks kohtulahendi resolutsioonis.

11. Ülaltoodut arvestades rahuldab kolleegium osaliselt apellatsioonkaebuse ja teeb asjas ise

uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt.

Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldab hageja kahjuhüvitamise nõude, mis hõlmab mh ka ebakohase väärtushinnangu

tuvastamise nõuet, kuid hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks jääb rahuldamata,

jätab kolleegium poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi

poolte enda kanda.

2-21-3130

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik