2-19-6738/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-6738

Kohtuasi

X hagi AS-i Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju

hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Postimees Grupp apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant) AS Postimees Grupp (registrikood

10184643), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Keres

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i Postimees Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i Postimees Grupp kanda. X-l ei ole

hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-6738

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 3. mail 2019 Harju Maakohtule AS-i Postimees Grupp (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.

Hagiavalduse kohaselt avaldas ajakirjanik ML ajalehes Postimees 1. veebruaril 2019 artikli

„Aegumine päästab riigi kurjategijate haardest“. Artiklis oli välja toodud seitsme kinnipeetava

ees- ja perekonnanimed, sünniaastad, karistuse kandmise aluseks olevad süüteod ning nende

kasuks Eesti Vabariigilt Euroopa Inimõiguste Kohtu väljamõistetud hüvitiste suurused. Artiklis

on kasutatud irooniat ning vaenu õhutamist artiklis mainitud isikute vastu.

Hagejat

on

võrreldes

teiste

artiklis

kajastatud

isikutega

ebavõrdselt

koheldud

(diskrimineeritud), sest artikli juurde on lisatud foto üksnes hagejast, mitte aga teistest isikutest,

keda samuti artiklis mainiti. Foto ei olnud teemakohane. Ainult hageja kohta on artiklis

spetsiifiliselt välja toodud pikem täpsustatud kirjeldus tema toimepandud kuritegude kohta.

Teiste puhul ei ole välja toodud, kes keda röövis, kellelt varastas ja kui palju ning mis soost olid

ohvrid. Artiklis tulnuks avaldada ka teiste kohta fotod ja täiendav info.

Artiklis on hageja kohta avaldatud ebaõige faktiväite – hageja on süüdi mõistetud nelja naise

vägistamises, kuid artiklis on nimetatud kannatanute arvuks viis.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja avaldas 31. jaanuaril 2019 hageja nimetatud artikli. Artikli eesmärk seondus Euroopa

Inimõiguste kohtu praktikaga, kus kinnipeetavatele mõisteti välja hüvitised ning selle

eesmärgiks ei olnud tõsta eraldi hagejat esile. Kui artiklis on kasutatud irooniat, siis kooskõlas

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga on see kooskõlas ajakirjaniku sõnavabadusega.

Kõik artiklis avaldatud faktiväited vastasid tegelikkusele, v.a hagejale süüks pandud kuriteo-

episoodide arv. Hagejale on inkrimineeritud nelja isiku vägistamine, kuid artiklis oli nimetatud

viit, mistõttu oli algselt artiklis hageja foto all ja tekstis sisalduv faktiväide osaliselt ebaõige.

Kostja on ebaõige faktiväite parandanud. Ebaõige faktiväide ei saanud teotada hageja au, sest

au teotav sisu sisaldus juba põhiväites, et hageja on vägistamise eest süüdi mõistetud, mitte

kõrvalväites, mitmes episoodis on hageja süüdi mõistetud. Hagejat puudutav artiklis sisalduv

teave oli juba varem avalik ning muutus seoses kinnipeetavate riigi vastu esitatud nõuetega taas

aktuaalseks. Artikli koostamisel on silmas peetud teema olulisust ja igakülgsust, mitte soovi

teotada hageja au. Arvestades seda, et hageja on sedavõrd mitmes kuriteos süüdi mõistetud, oli

avalikkuse huvi ning ajakirjanduse õigus juhtumit kajastada tunduvalt suurem, st kostjal oli

õigustatud huvi artiklis sisalduvate andmete avaldamise vastu.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks ei ole asjaolu, et artiklile lisati foto hagejast.

Hageja on toime pandud kuritegude ja nende episoodide paljususe tõttu avalikkuse kõrgendatud

huvi all ning kuna artikkel käis mh hageja kohta, oli foto avaldamine õiguspärane. Kostja ei ole

2-19-6738

avaldanud hageja kohta võrreldes teistega täpsemaid andmeid ning isegi kui see nii oleks, ei

saaks seda pidada ebavõrdseks kohtlemiseks ning see ei annaks alust mõista kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 2. juuli 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 200 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabi korras tasumata riigilõivu 300 eurot koos kohustusega

tasuda sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja avaldas veebiväljaandes 31. jaanuaril 2019 ajakirjaniku ML artikli „Aegumine

päästab riigi kurjategijate haardest“;

-

artikli päises kasutati fotot hagejast;

-

artiklis sisalduva foto juures oli tekst: „Viie naise vägistamise eest pikka vanglakaristust

kandev X saab riigilt umbes 6000 eurot“ ning artiklis hageja kohta lause: „Tema viimane

kehtiv karistus pärineb 2010. aastast, kui Harju maakohus mõistis talle 15 aastat

vangistust viie erineva vägistamisepisoodi eest“;

-

Harju Maakohus mõistis 15. oktoobri 2010. a otsusega hageja süüdi karistusseadustiku

§ 141 lg 2 p-de 1 ja 6 alusel ning karistas teda 15-aastase vangistusega selle eest, et ta

astus 9. oktoobrist kuni 15. novembrini 2009 nelja erineva isikuga nende tahte vastaselt

suguühendusse, kasutades selleks vägivalda;

-

kostja avaldas ebaõigeid andmeid, eksides kannatanute arvuga;

-

kostja parandas enda initsiatiivil algses artiklis sisalduvad ebaõiged andmed.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt avaldas kostja hageja kohta artiklis ebaõigeid

andmeid ja peab VÕS § 1043, § 1045 lg 4, § 1046 ja § 1047 alusel hüvitama hagejale sellega

põhjustatud mittevaralise kahju 200 eurot.

Hageja kohta on artiklis avaldatud faktiväiteid. Hageja kohta avaldatud väide, et ta kannab viie

naise vägistamise eest vanglakaristust, on ebaõige ja ilmselt hageja au teotav. Väide seostab

hagejat vääralt viie ohvri vägistamisega ning viie isiku vägistamise inkrimineerimine kutsub

esile avalikkuse negatiivse suhtumise hagejasse. Kostja on möönnud, et väide on ebaõige.

Hagejale on tegelikkuses süüks pandud nelja inimese vägistamist ja hageja on kuriteo toime

pannud nelja kannatanu suhtes. Väide, et hageja on süüdi mõistetud viies vägistamisepisoodis,

ei ole oluliselt rohkem au teotav kui väide, et hageja on süüdi mõistetud neljas

vägistamisepisoodis, kuid on ebaõige ega vasta tegelikkusele.

Kostjat saab pidada andmete avaldajaks. Kuigi artikli autoriks on ML, on ta kostja töötaja ning

avaldas artikli tööülesandeid täites kostja kui juriidilise isiku nimel.

Artiklis avaldati hageja kohta andmeid, mille teadasaamise vastu oli avalikkuse huvi õigustatud

TsMS § 1047 lg 3 tähenduses. Samas peavad need andmed olema enne avaldamist kontrollitud

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja avaldas andmeid, eksides

kannatanute arvuga.

Ebaõigete au teotavate andmete avaldamise korral tuleb lisaks VÕS § 1047 lg-tele 1–3

kohaldada ka VÕS § 1046 ja teha õigusvastasuse tuvastamiseks hinnanguline väärtusotsustus.

Algses artiklis sisaldunu on ebakohane väärtushinnang, hageja au teotavate andmete

2-19-6738

avaldamine põhjusel, et avaldatu ei vasta kannatanute arvu osas tegelikkusele. Väärtushinnang

on küll kujundatud õigete andmete alusel, kuid kostja ei ole hageja kohta tehtud kohtuotsust

korrektselt kajastanud ega kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega. Seega on kostja

ebaõigeid andmeid avaldades teotanud hageja au, mis on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane.

Õigusvastasust eeldatakse. Kostja ei ole tõendanud, et hageja õiguste rikkumine esialgse artikli

avaldamisega oli õigustatud VÕS § 1046 lg 2 alusel.

Kostja ei ole rikkunud hageja õigusi temast fotot avaldades. Hagejast foto avaldamine ei ole

eraldiseisvalt hageja au teotav. See seostub artikli sisuga ega riku ka eraldiseisvalt hageja

õigusi.

Hageja

tegude

teistest

pikema

käsitlemisega

ei

ole

tekitatud

hagejale

kahju.

Ajakirjandusväljaandel on õigus ise valida, millise artikli objektiga seonduvaid asjaolusid

käsitleda ja millises mahus seda teha.

Kostja on kahju tekitamises süüdi, sest ei kontrollinud enne artikli avaldamist andmeid piisava

põhjalikkuse ja hoolsusega.

Kuna kostja avaldas õigusvastaselt hageja au teotavaid andmeid, tuleb eeldada mittevaralise

kahju olemasolu. Arvestades rikkumise ulatust, sh seda, et väide, et hageja on süüdi mõistetud

viies vägistamisepisoodis, ei ole oluliselt rohkem au teotav kui väide, et hageja on süüdi

mõistetud neljas vägistamisepisoodis, aga ka seda, et kostja on ebaõiged andmed parandanud,

samuti ebakohase väärtushinnangu iseloomu ja avaldamise viisi, tuleb kostjalt hageja kasuks

VÕS § 134 järgi välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot.

3.3. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hagejal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid,

kuid kostjalt tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi

esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Riigilõivult tuleb TsMS § 179 lg 9 järgi tasuda alates

otsuse jõustumisest seadusjärgses määras viivist.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et avaldatud väidete

puhul oli tegemist väärtushinnanguga. Tegemist on faktiväitega, kuna selle tõesus või väärus

on (kohtumenetluses) kontrollitav. Maakohus ongi seda kontrollinud ja leidnud, et tegemist on

ebaõige faktiväitega.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et ebaõigete faktiväidete avaldamine oli õigusvastane.

Kostja ei ole ebaõigeid andmeid avaldades hageja au teotanud. Kostja eksis vägistatud naiste

arvus, st tegemist oli marginaalse eksimusega, mis ei teotanud hageja au. Ebaõige faktiväide

võib olla au teotav sellepärast, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga.

Keskmine mõistlik inimene ei väärtusta erinevalt sarivägistajaid, kes on vägistanud neli või viis

naist. Igal juhul on tegemist mitme vägistamisega. Hageja ei ole toonud esile, kuidas võimaldab

kostja avaldatud ebatäpsus hagejat väärtustada negatiivsemalt kui see hinnang, mis on hagejale

põhjendatult antav õigete andmete alusel.

2-19-6738

Juhul, kui ebaõige faktiväide teotas hageja au, tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue

jätta VÕS § 134 alusel rahuldamata, sest hageja õigused on taastatud ebatäpse faktiväite

parandamisega enne hagile vastuse esitamist.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Hageja nõustus maakohtu järeldustega ja märkis lisaks järgmist. Parandamine ei

tee olematuks seda, et alguses avaldas kostja ebaõigeid andmeid. Kuigi kostja parandas

ebaõiged andmed veebiväljaandes, avaldas ta hageja kohta ebaõigeid andmeid ka

paberväljaandes ning need on siiani parandamata. Kostja menetluskulud on ebamõistlikult

suured.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

7. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale

mittevaralise kahju selle eest, et kostja avaldas hageja kohta artiklis ekslikud väited, nagu oleks

hageja mõistetud süüdi ja kannaks karistust selle eest, et ta vägistas viis naist, kuigi tegelikult

on ta süüdi mõistetud nelja naise vägistamise eest. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta avaldas

ebatäpseid andmeid, kuid kostja hinnangul ei ole ta sellega kuidagi hageja au ja väärikust

teotanud ning on andmed enne hagile vastamist parandanud.

7.1. Esmalt märgib kolleegium, et nii kostja kui ka maakohus on artiklis hageja kohta avaldatud

väiteid käsitanud õigesti faktiväidetena VÕS § 1047 tähenduses.

Riigikohus on leidnud, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või

vormi

tõttu

võib

olla

konkreetses

kultuurikeskkonnas

halvustava

tähendusega.

Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või

väärust. Faktiväide on aga põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-

14, p 10).

Arvestades seda, et praegusel juhul avaldas kostja hageja kohta kahes lauses väite, et hageja

kannab karistust viie naise vägistamise eest / viie erineva vägistamisepisoodi eest, kuid

tegelikult oli hageja süüdi mõistetud nelja naise vägistamises / kuriteoepisoodis, on selgelt

tegemist eksimisega hagejat puudutavate faktiliste andmete avaldamisel VÕS § 1047 lg 1

tähenduses. Seega on kostja hageja toimepandud kuritegusid kajastades rikkunud hageja

isiklikke õigusi, kuna eksis ohvrite / -episoodide arvus. Seejuures on kostja avaldanud hageja

kohta küll ebaõigeid andmeid, kuid ei ole avaldanud nende väidetega otseselt ebakohaseid

hinnanguid, nagu leidis ekslikult maakohus. Küll aga võivad ebaõigeid andmeid sisaldavad

väited olla hageja au teotavad.

7.2. Selleks, et ebaõigete andmete avaldaja vastutaks VÕS § 1043 järgi mittevaralise kahju eest,

peab tema eksimine ohvrite / -episoodide arvus olema VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 järgi

õigusvastane. Selles osas on maakohtu põhjendused osaliselt ekslikud ning ringkonnakohus

muudab ja täiendab neid apellatsioonkaebuse väiteid arvestades alljärgnevalt.

2-19-6738

7.2.1. Kolleegium märgib, et üldjuhul saab ebaõigete andmete avaldamist pidada

õigusvastaseks sõltumata sellest, kas sellega teotatakse isiku au või mitte.

Isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega on

VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seega võib õigusvastane olla

ka selline ebaõigete andmete avaldamine, mis ei teota isiku au ja head nime. Seejuures tuleneb

VÕS § 1047 lg-st 1 eeldus, et ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane, ning andmeid

avaldanud isik peab vastutuse välistamiseks tõendama vastupidist.

Siinsel juhul ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 1047

lg 1 alusel järeldada, et hageja kohta ekslike andmete avaldamine ei olnud õigusvastane.

Arvestades seda, et kostja avaldas hageja kohta andmeid, mis tulenesid hageja kohta tehtud

jõustunud kohtulahendist, ei oleks ringkonnakohtul alust ka arvata, et kostja kui kutseline

ajakirjandusväljaanne ei pidanud teadma seda, et tegelikult oli hageja süüdi mõistetud neljas

kuriteoepisoodis nelja naise vägistamise eest. Seega saab ebaõigete andmete avaldamist pidada

VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastaseks.

Hoolimata VÕS § 1047 lg-s 1 sätestatust, ei loeta andmete avaldamist siiski õigusvastaseks, kui

avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Praeguses kohtuasjas ei ole kostja esile toonud ka VÕS § 1047 lg-s 3 nimetatud õigusvastasust

välistavaid asjaolusid. Kuigi hageja kohta andmete avaldamine oli avalikku huvi arvestades

õigustatud, nagu leidis õigesti ka maakohus, ei ole kostja selgitanud, kuidas sattusid ekslikud

andmed artiklisse ning mida ta tegi enne artikli avaldamist selleks, et kontrollida hageja

karistatust puudutavaid andmeid. Arvestades seda, et kostja on kutseline ajakirjandusväljaanne,

kes avaldas andmeid hageja toime pandud kuritegude kohta, oli tal kohustus kontrollida

põhjalikult hageja kohta avaldatavate andmete tõesust ning hageja kohta avaldatud andmete

sisu ning ta ei võinud suhtuda kontrollikohustusse kergekäeliselt (vt ka Riigikohtu 18. veebruari

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11).

Seega saab praegusel juhul pidada ekslike andmete avaldamist ülaltoodu kohaselt

õigusvastaseks sõltumata sellest, kas need teotasid hageja au või mitte.

7.2.2. Õigusvastane võib olla ka isiku au teotavate ebaõigete andmete avaldamine.

Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui

avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kui avaldaja ei suuda seda

tõendada, võib ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus olla samuti välistatud VÕS § 1047

lg-s 3 sätestatud alusel. Sellest juhindudes on Riigikohus leidnud, et au teotava faktiväite

õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja

hoolikusest faktide kontrollimisel (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-

05, p 16). Seejuures võib au teotava väite õigusvastasus olla välistatud ka VÕS § 1046 järgi

(vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11).

Siinsel juhul märgib kostja õigesti, et hageja ei ole toonud esile, kas ja kuivõrd on kostja ekslike

andmete avaldamine kahjustanud hageja mainet, kuid see ei anna alust jätta kostjalt hageja

kasuks mittevaralise kahju hüvitist välja mõistmata. Nagu ülal märgitud, tuleb mittevaraline

kahju hüvitada ka juhul, kui ebaõiged andmed ei teota hageja au ja head nime, st ei kahjusta

hageja mainet. Praegusel juhul saab aga maakohtu tuvastatud asjaolude alusel järeldada, et

2-19-6738

kostja avaldatu seda siiski mingil määral kahjustas. Kostja avaldatud väide, et hageja on süüdi

mõistetud viies vägistamisepisoodis, ei ole küll oluliselt rohkem au teotav kui väide, et hageja

on süüdi mõistetud neljas vägistamisepisoodis, kuid kätkeb endas siiski mõnevõrra

negatiivsemat hinnangut kui õigete andmete avaldamine. Vahe võib küll olla keskmise

mõistliku lugeja vaates vähene, kuid ei ole olematu ega anna alust järeldada, et see ei teotanud

üldse hageja au.

Lisaks tuleb hageja au teotamise puhul hinnata selle õigusvastasust ka VÕS § 1046 alusel. Isiku

au teotamine on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole

VÕS § 1046 lg 2 järgi õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1046

lg 1 esimese lause kohaselt on au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult

õigusvastane ning ebakohase väärtushinnangu avaldaja peab õigusvastasuse välistamiseks

põhistama ja tõendama väärtushinnangu andmise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu

20. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11).

Siinsel juhul tuleb arvestada, et tegemist oli kutselise ajakirjaniku eksimusega hageja sooritatud

kuritegude arvus, kuid see ei muutnud üldist järeldust, et hageja on süüdi mõistetud mitme naise

vägistamise eest, st tegemist oli au teotamisega vähesel määral ja kerge rikkumisega. Rikkumise

põhjust, ajendit ja eesmärki ei ole kostja aga kohtule selgitanud. Seetõttu ei saa kohus ka

hinnata, kas rikkumise eesmärki ja raskust arvestades võis olla rikkumine õigusvastane või

mitte. Ainuüksi sellest, et artikli eesmärgiks ei olnud hagejat esile tuua ja andmeid avaldati

seoses Euroopa Inimõistuse Kohtu praktikaga, ei saa järeldada, et rikkumine ei olnud

õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 järgi. Ka neid asjaolusid, mis annaksid alust pidada rikkumist

VÕS § 1046 lg 2 alusel õigustatuks, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud.

Ülaltoodut arvestades saab järeldada, et kostja avaldatud ebaõiged andmed teotasid vähesel

määral hageja au ning seda saab pidada õigusvastaseks.

7.3. Kuna hageja kohta avaldatud andmed ei vastanud tegelikkusele, andmete avaldamist ja

hageja au teotamist saab pidada õigusvastaseks ning maakohus tuvastas, et kostja on ebaõigete

andmete avaldamises ja au teotamises süüdi, tuleb kostjal VÕS § 1043 alusel hüvitada selle

rikkumisega põhjustatud mittevaraline kahju VÕS §-s 134 sätestatud ulatuses.

Isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule maksta VÕS § 134 lg 2 järgi mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. Ebaõigete andmete avaldamisega isiku au toetamise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel arvestatakse VÕS § 134 lg-te 5 ja 6 järgi rikkumise raskust ja ulatust ning

kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, aga ka vajadust

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes arvesse kahju tekitaja

varalist seisundit.

Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu

on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ning mittevaralise kahju eest

välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Seejuures saab ja tuleb

mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad aga vastama ühiskonna üldise

2-19-6738

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-18-13, p 22 ja 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13).

Siinsel juhul kaalus maakohus ülalnimetatud asjaolusid ning arvestas mh seda, et tegemist ei

olnud oluliselt hageja au teotavate andmete avaldamisega, aga ka seda, et kostja oli andmed

parandanud, ning asus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud mõista välja hüvitis 200 eurot.

Ringkonnakohtul ei ole alust kostja apellatsioonkaebuse väidete alusel sekkuda maakohtu

kaalutlusotsusesse, sest maakohus on kostja esile toodud asjaolusid hüvitise suurust määrates

arvestanud. Seejuures on kostja ilmselt parandanud andmed üksnes veebiväljaandes, kuid ei ole

avaldanud ebaõigete andmete parandamiseks teadet paberväljaandes. Lisaks tuleb arvestada, et

hagejal on õigus saada hüvitist ka juhul, kui ebaõiged andmed ei teotanud hageja au, kuid ei

vastanud tegelikkusele, ning ka seda, et maakohus on mõistnud välja väikseima hüvitise, mida

kohtud on Riigikohtu 2020. a kohtupraktika analüüsi kohaselt isikuõiguste rikkumise eest

sarnastel juhtudel välja mõistnud. Analüüsi kohaselt on isikuõiguste rikkumise eest keskmine

hüvitis olnud 1264 eurot ja mediaanhüvitis 800 eurot. Seejuures oli ühe väite või

väärtushinnangu avaldamise eest välja mõistetud väikseim hüvitis 200 eurot. Seda arvestades

ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust jätta kostjalt VÕS § 134 lg 5 alusel hüvitist välja

mõistmata.

8. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid muudab ja täiendab apellatsioonkaebuse väidete alusel

osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hageja on osalenud kohtumenetluses isiklikult ning

toimiku materjalide kohaselt ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik