3-22-231/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-231

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Agata Tarraste

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X, riigi õigusabi korras määratud esindaja Aleksei

Ratnikov

Asja läbivaatamine

18.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 18.07.2022 esitatud taotlus

haldusasjas nr 3-22-231.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 18.03.2023 (kaasa arvatud).

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 14.11.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

nelja

kuu

võrra

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes

esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1-3 sätestatud alused.

1) PPA pidas Venemaa Föderatsiooni (VF) kodaniku Xi 27.01.2022 VSS-i alusel 48 tunniks

kinni ja toimetas isiku PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti

Vabariigis (EV) viibimiseks. Isikule 23.03.2019 tehtud ettekirjutus nr 1046645446 Eestist

3-22-231

2(5)

lahkumiseks on täitmata ning see on sundtäidetav alates 13.11.2020. Alates 04.11.2015 viibib

isik ilma seadusliku aluseta Eestis ning pole Eestist lahkunud.

2) PPA esitas 27.01.2022 halduskohtule taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja PPA

kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus andis

28.01.2022 määrusega nr 3-22-231 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.03.2022.

Halduskohus pikendas kinnipidamist 24.03.2022 määrusega kuni 24.07.2022 ning 21.07.2022

määrusega kuni 20.11.2022. Seega on X kinnipidamiskeskuses viibinud 10 kuud.

PPA palub kohtul võtta asja materjalide juurde 21.07.2022 tehtud kohtumäärus haldusasjas nr

3-22-231 ja PPA 18.07.2022 esitatud taotlus, kus on toodud isikuga seotud asjaolud, mis ei ole

muutunud.

3) Xi osas esineb endiselt põgenemisoht (VSS § 68 p-d 1 ja 5). Vaidlus puudub, et isikule

koostati ettekirjutus EV-st lahkumiseks ning tema suhtes kehtestati järelevalvemeetmed. Isik

aga ei lahkunud EV-st ega täitnud järelevalvemeetmeid. Alates 14.10.2020 asus isik ennast

vabaduses varjama, millega takistas enda väljasaatmist. Isik ei ole kinnipidamiskeskuses

hakanud tegelema enda dokumenteerimisega ning keeldub koostööst PPA-ga. Isik on väitnud,

et ei soovi lahkuda EV-st ning soovib endale siin elamisluba saada. PPA-s registreeriti

15.08.2022 isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus välislepingu alusel. Seejärel

26.09.2022 esitas isik PPA-le uue tähtajalise elamisloa taotluse elama asumiseks vanema

juurde. PPA teavitas 01.11.2022 isikut, et keeldub tähtajalise elamisloa andmisest täisealise

lapse elama asumiseks Eestis elava vanema juurde ning pikendas taotluse menetluse tähtaega

kuni 09.01.2023. PPA suhtles isikuga 14.11.2022 seoses tema elamisloa taotluse keeldumise

algatamisega ning isikule pakuti võimalust taotleda endale tagasipöördumistunnistus Venemaa

Saatkonnas. Sellega ei olnud isik nõus.

Lähtudes isiku käitumisest ja ütlusest on PPA arvamusel, et isik ei soovi endiselt EV-st lahkuda

ega taotleda endale tagasipöördumistunnistust. Sellega ei täida isik kaasaaitamiskohustust ja

takistab oluliselt enda väljasaatmist. PPA varasemas praktikas seoses VF-i kodanikele

dokumentide hankimisega nähtub, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga

(telefonikõned ja kokkusaamised saatkonna ametnikuga, dokumendi taotluse ankeedi täitmine

ja edastamine saatkonnale) aega umbes pool aastat (nt haldusasjad 3-19-2410, 3-19-1817,

3-21-1343, 3-22-1691). VF-ile isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aga

aeganõudvam ja võib võtta aega üle pooleteise aasta tulenevalt Venemaa ametivõimude

tegevusest (nt haldusasjad 3-18-629, 3-19-1690, 3-19-334, 3-20-735, 3-20-18, 3-19-2284).

Praegusel juhul on PPA korduvalt esitanud VF-ile taotlusi isiku dokumenteerimise osas

(viimane taotlus saadeti 18.08.2022). PPA sai 14.09.2022 VF-i Siseministeeriumilt vastuse

(koostatud 25.08.2022), milles paluti Xi Venemaa kodakondsuse tuvastamise eesmärgil

pöörduda Venemaa Suursaatkonna konsulaarosakonna poole ning korraldada nimetatud isikuga

vestlus. Samal päeval (14.09.2022) pöördus PPA Venemaa Suursaatkonna poole vestluse

läbiviimise osas ning vestlus viidi läbi 19.09.2022. PPA teavitas 23.09.2022 Venemaa

Siseministeeriumi toimunud vestlusest ning palus edastada vastus isiku dokumenteerimise ja

tagasivõtmise osas. Praeguse hetke seisuga on isiku dokumenteerimine pooleli. PPA ootab

Venemaa vastust isiku tagasivõtmise osas.

4) Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel. X ei ole oma varasema

käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist (VSS § 10). Isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei

austa ega järgi EV seadusi. Kuna isik ei ole nõus lahkuma Eestist ja tema soov vältida

väljasaatmist on nii suur, siis on PPA arvamusel, et vabaduses viibides hakkab isik uuesti ennast

3-22-231

3(5)

varjama PPA eest ning ei täida järelevalvemeetmeid. Eeltoodud tõttu võib ta jääda Eestis olles

PPA-le kättesaamatuks. Samuti puudub isikul reisidokument. Kinnipidamine on vajalik ja

proportsionaalne.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas täiendavalt, et isikul oli ja on siiani

iseseisvalt võimalus taotleda reisidokumenti, aga isik keeldub sellest. Kuna isik ei täida

kaasaaitamiskohustust, siis tuleb PPA-l suhelda Venemaa Siseministeeriumiga ning see võtab

rohkem aega. Seega isiku enda käitumine takistab oluliselt tema väljasaatmist. Arvestades, et

isik ei ole varasemalt täitnud ka PPA kehtestatutud järelevalvemeetmeid, siis võib isik

vabaduses olles veelgi rohkem takistada enda väljasaatmist. Praegune kohtuasi ei puuduta isiku

elamisloa taotlemise menetlust, ent PPA peab vajalikuks tähelepanu juhtida, et elamisloa

saamiseks peaks isikul muu hulgas olema ka dokument (isik seda praegu aga ei soovi saada).

Sealjuures kinnipidamiskeskuses viibimine ei takista kuidagi isiku õiguste kaitset elamisloa

taotluse menetluses. Lisaks on kinnipidamiskeskuses olemas õigusnõustajad, kes vajadusel teda

õigusküsimustes aidata saavad. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu, kuna Venemaa ameti-

asutused ei ole väitnud, et isiku puhul ei ole tegemist VF kodanikuga ning teda tagasi ei võeta.

3. Xi selgitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus Venemaale minema. Isiku väitel on ta VF

kodanik, ent muud sidemed tal Venemaaga puuduvad. Xi volitatud esindaja märkis täiendavalt,

et isiku puhul ei esine põgenemisohtu. Lahkumiskohustuse täitmata jätmist ei saa samastada

põgenemisohuga. Isik ei ole lahkumiskohustust täitnud peamiselt põhjusel, et ta soovib Eestis

olla ning on korduvalt taotlenud PPA-lt elamisluba Eestisse jäämiseks. Sealjuures PPA justkui

karistab isikut kinnipidamiskeskuses viibimisega selle tõttu, et kahe riigi vahel toimub juba

pikemat aega bürokraatlik kirjavahetus, mis ei ole viinud tulemuseni. Seega võib järeldada, et

VF ei ole huvitatud, et isik suunduks elama Venemaale. Samuti ei ole PPA arvestanud

asjaoluga, et isik ei ole kuidagi seotud VF-iga ning kõik isiku sidemed on seotud Eestiga. Mis

puudutab

järelevalvemeetmetest

kinnipidamist,

siis

isik

ei

pruukinud

varasemalt

järelevalvemeetmeid

piisavalt

hästi

mõista,

et

neid

kohaselt

täita.

Samuti

on

kinnipidamiskeskuses isiku võimalused elamisloa vaidlustamiseks piiratumad kui vabaduses

olles.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. PPA on taotlenud võtta asja materjalide juurde 21.07.2022 kohtumäärus haldusasjas nr

3-22-231 ja PPA 18.07.2022 esitatud taotlus. PPA on põhjendanud, et PPA 18.07.2022

taotluses on kirjeldatud isikuga seotud asjaolusid, mis ei ole muutunud. Seda, miks on Tallinna

Halduskohtu 21.07.2022 määrus vajalik võtta käesoleva asja juurde, ei ole PPA põhjendanud.

Kohus peab seega praegusel juhul põhjendatuks võtta asja materjalide juurde üksnes PPA

18.07.2022 esitatud taotlus, kuivõrd selles taotluses on kirjeldatud isikuga seotud asjaolusid

mõnevõrra üksikasjalikumalt võrreldes PPA 14.11.2022 taotlusega ning seega omab see asja

lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).

5. VSS § 25 lg 1 sätestab, et välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks halduskohus

pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja

kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui

esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või

tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib,

pikendab halduskohus pärast VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel

väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige

kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates.

3-22-231

4(5)

VSS § 23 lg 1 alusel saab halduskohus anda loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui:

1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3)

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

VSS § 23 lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema ka kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud

olulisi asjaolusid.

6. Kohtu hinnangul on PPA piisavalt põhjendanud isiku osas esinevat põgenemisohtu (VSS

§ 23 lg 1 p 1). Praegusel juhul osutavad puudutatud isiku põgenemise ohule nii VSS § 68 p-des

1, 5 ja 6 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud asjaolud kogumis. PPA tegi isikule

23.03.2019 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mille täitmise tähtaega pikendati korduvalt,

viimati kuni 12.11.2020. Isik aga ei lahkunud Eestist. Samuti kohaldas PPA isiku suhtes

09.04.2019 otsusega järelevalvemeetmeid, mille isik jättis ajavahemikul 13.08.2019–

07.10.2019 järgimata. Isik vahetas PPA-d teavitamata elukohta ja telefoninumbrit. Samuti ei

olnud ta PPA-le pikkade ajavahemike jooksul kättesaadav (nt 13.08.2019–07.10.2019, pärast

vanglast vabanemist kuni kinnipidamiseni 27.01.2022). Isik on selgelt väitnud, et ta ei soovi

Venemaale minna. Seda kinnitas ta ka 18.11.2022 toimunud kohtuistungil. Eeltoodud asjaolud

viitavad sellele, et isiku osas esineb põgenemisoht, st ta võib kinnipidamiskeskusest

vabastamise korral Eestist omal käel lahkuda või hakata siseriiklikult kõrvale hoiduma

väljasaatmismenetlusest. Sealjuures põgenemisohtu suurendab kohtu hinnangul ka see, et PPA

teatel on PPA 01.11.2022 teavitanud isikut sellest, et tema tähtajalise elamisloa andmisest tuleb

keelduda. Kohtu hinnangul ei ole isiku jätkuva põgenemisohu tõttu põhjendatud kohaldada ka

VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku üldsõnaline väide Eestis olevate

sidemete kohta ei vähenda põgenemiskohta ning seda eriti olukorras, kus varasemalt isik ei

järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid. Seega esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1

nimetatud alus isiku kinnipidamise pikendamiseks.

7. VSS § 25 lg 2 näeb samas ette, et enam kui kuueks kuuks pikendab halduskohus

väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega juhul, kui väljasaadetav ei täida

jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

Xil on käimasolevas väljasaatmismenetluses kohustus aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike

dokumentide muretsemisele. PPA on kohtule esitatud taotluses ja ka 18.11.2022 kohtuistungil

selgitanud, et isikule on korduvalt selgitatud võimalust enda dokumenteerimiseks, ent isik on

keeldunud vastavate toimingute tegemisest. Seetõttu tuleb PPA-l Venemaa Siseministeeriumi

kaudu taotleda isikule tagasipöördumistunnistus, kuid selliselt dokumendi saamine / hankimine

võtab PPA praktika järgi tunduvalt rohkem aega võrreldes olukorraga, kui isikud ise endale

reisidokumente taotlevad. Isik on jätkuvalt seisukohal, et ta ei soovi Venemaale minna ning ei

aita kogutud info kohaselt kaasa endale VF-i kodaniku dokumentide hankimisele. Seega isiku

väljasaatmine kestab kauem eeskätt tema enda käitumise tõttu. Sellises olukorras ei ole Xi poolt

põhjendatud tugineda riikidevahelise suhtluse aeganõudvusele, mis tingib tema kinnipidamise

venimise. Samuti ei ole kohtule usutav, et isik vabaduses olles endale dokumente hakkaks

taotlema ja vabatahtlikult lahkumiskohustuse täidaks. Seega esineb VSS § 23 lg 1 p-s 3

nimetatud alus isiku kinnipidamise pikendamiseks (kohtupraktika järgi tuleb dokumentide

hankimisega seonduva kaasaaitamiskohustuse rikkumist sisustada VSS § 23 lg 1 p 3, mitte p 2

olukorrana – vt nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11).

3-22-231

5(5)

Tallinna Ringkonnakohus on 18.11.2022 määruses selgitanud, et VSS § 23 lg 1 p 2

kohaldamine nõuab kaasaaitamiskohustuse muul viisil täitmata jätmist kui dokumentide

hankimisega seonduvalt, st see peaks seonduma eelkõige VSS § 264 lg 1 p-s 1 (väljasaatmist

täideviivatele valitsusasutustele suuliste ja kirjalike andmete ja seletuste esitamine), p-s 2 (isiku

valduses ja väljasaatmismenetluses tähtsust omavate andmete, dokumentide ja tõendite

esitamine) või p-s 4 (isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumine)

sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. PPA ei ole välja toonud, missugust muud VSS § 264

lg-s 1 sätestatud kohustust isik rikkus. Seega ei ole VSS § 23 lg 1 p-le 2 tuginemiseks

kaasaaitamiskohustus piisavalt konkretiseeritud.

8. Praegusel hetkel ei ole isiku väljasaatmine muutunud perspektiivituks. Isik on VF kodanik

ja VF-st dokumentide taotlemine ei ole lõppenud ega muutunud võimatuks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 02.07.2020 määrus nr 3-19-334, p 18). PPA on selgitanud, et PPA-sse saabus

14.09.2022 VF-i Siseministeeriumi vastus, milles paluti esmalt pöörduda Venemaa

Suursaatkonna poole selleks, et viia isikuga läbi vestlus. Seejärel on PPA teavitanud vestluse

läbiviimisest

Venemaa

Siseministeeriumi

ning

palunud

edastada

vastus

isiku

dokumenteerimise ja tagasivõtmise osas, ent sellele kirjale ei ole veel vastust tulnud. Seega

tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib, ent ei ole teavet, et VF keelduks

dokumentide väljastamisest ja isiku tagasivõtmisest.

9. Kohtu hinnangul ei ole kinnipidamine muutunud ka ajaliselt ebaproportsionaalseks. Isiku

kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ületa 18 kuud, mis tähendab, et see on

kooskõlas VSS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtajaga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et isiku

kinnipidamine võiks olla ebaproportsionaalne tervise või turvalisuse kaalutlustel (VSS § 23 lg

4).

10. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud (VSS § 25 lg 2

eeldused on täidetud) ja tuleb rahuldada ning pikendada Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 18.03.2023 (kaasa arvatud).

PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus

langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks,

samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik