3-21-552/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-552

Haldusasi

X kaebus Keskkonnaameti 22.12.2020 otsustele

metsateatiste

nr

XXXXXXXXXXX,

YYYYYYYYYYYYY

ja

CCCCCCCCCC

registreerimata

jätmise

kohta

ning

15.02.2021

vaideotsusele nr 1-1/21/34

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja ASE

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja 13.10.2022 taotlus täiendavate tõendite haldusasja juurde

võtmiseks.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 otsus

haldusasjas nr 3-21-552 muutmata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-552

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 07.11.2020 Keskkonnaametile metsateatised WWW asuva XXX kinnistu

(katastriüksus XXX) eraldistel 28 (pindala 0,34 ha), 30 (pindala 1,01 ha) ja 34 (pindala 0,39

ha) lageraie tegemiseks. Metsateatised kanti metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse

(metsaregistrisse)

numbritega

CCCCCCCCCC,

XXXXXXXXXXX

ja

YYYYYYYYYYYYY.

2. Keskkonnaamet keeldus 22.12.2020 otsustega XXX kinnistu eraldistel 28, 30 ja 34

lageraiete registreerimisest metsaseaduse (MS) § 41 lg-te 7 ja 8 alusel.

Raieala asub Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis ning jääb II kategooria kaitsealuse

linnuliigi kanakulli elupaika. Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määrusega nr 10 kehtestatud

„Haanja looduspargi kaitse-eeskirja“ § 14 lg 3 kohaselt on Tavaala piiranguvööndi kaitse-

eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse.

Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakull Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle

arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–

500 paari kanakulle. Eesmärgiks on asurkonna arvukuse tõus. Suurimateks liiki ohustavateks

teguriteks on pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Kanakull pesitseb eelkõige

vanades raieküpsetes metsades, mistõttu on majanduslik surve tema pesapaikadele suur.

Lageraied viivad ühtlaste metsaalade killustumiseni, sellega võib väheneda kanakulli saagi

arvukus ja kättesaadavus.

Kanakull kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka ja vastavalt looduskaitseseaduse

(LKS) § 48 lg-le 2 tagatakse liigi vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris

registreeritud elupaikade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. 18.08.2020 seisuga on 421 kanakulli

pesapaigast kaitse all 183 ehk 43%. Ka Võrumaal on keskkonnaseire andmetest lähtuvalt

kaitse all alla poolte pesapaikadest. LKS § 48 lg 2 täitmiseks on seega vajalik täiendavate

esinduslike pesapaikade kaitse alla võtmine.

Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat pesapuistut kaua, isegi mitmete

põlvkondade jooksul. Lähestikku võib leiduda mitmeid varupesi, mida kasutatakse

vaheldumisi. Eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli pesapuud. Lähim pesapuu eraldisel 29 on

kavandatud raiealast ligikaudu 45 m kaugusel. Tegemist on hetkel soodsas seisundis kanakulli

elupaigaga ning antud elupaigas on kanakulli asustus registreeritud keskkonnaregistri

andmetel 2019. a-l.

Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 järgi on uuendusraie Haanja looduspargis lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul. Metsateatistega kavandatud tegevus mõjutab tugevalt kanakulli elupaiga soodsat

seisundit, sest raie tulemusel võib kanakullile sobiv elupaik hävida ja liigi arvukus Eestis

väheneda. Keskkonnaamet kaalub kanakulli elupaigas sihtkaitsevööndi moodustamise

vajadust. Keskkonnaamet ei soovita kavandada kanakulli elupaigas ka muid raieliike.

3. X esitas Keskkonnaameti keeldumistele vaide, mis jäi 15.02.2021 vaideotsusega nr 1-

1/21/34 rahuldamata.

3-21-552

3(9)

Soodsas seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal

pesitsuse mitte registreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused pole

muutunud (mets on endiselt säilinud). Kanakulli pesade mitteleidmine metsateatiste

menetluse ajal poleks toonud kaasa teistsuguse otsuse tegemist.

4. X esitas 17.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 22.12.2020 otsuste

ning 15.02.2021 vaideotsuse tühistamiseks.

Vastustaja võttis kohtumenetluses omaks, et XXX kinnistu eraldisel 29 ei asu kanakulli pesa.

Keskkonnaregistri kanded on ebatäpsed, nt 2016. ja 2017. a pesitsuste kannete algandmetes

on pesa id ebatäpne. 02.03.2021 vaatlusel on tuvastatud pesade hävinemine. Eraldisel 29

asuva väidetava pesa (id KKKKKKKK; kuusk) asukoht on tegelikult RRR kinnistul, kus

väidetav pesa osutus tuuleluuaks. Registris olev objekt koodiga NNNNNNNN (kask) on

2016. a-l hävinud pesa. Pesa oli püsielupaigana kaitse all 2004–2016 ning seejärel kustutati

registrist. Viimane pesitsus toimus seal 2011. a-l. 03.06.2021 vaatlusel pesitsusele viitavaid

märke ei tuvastatud. Samuti ei leitud sellel vaatlusel märke kuuse otsa ronimisest, millel

olevas pesas 2016. ja 2017. a-l väidetavalt seiret tehti ja isegi kotkapoegade tiivapikkust

mõõdeti. Seire toimumises tekitab kahtlusi ka asjaolu, et seireandmetes on objekti

KKKKKKKK pesapuuks märgitud kask, kuid 02.03.2021 näidati pesapuuna kuuske.

Keskkonnaregistri andmetel on QQQ kanakulli elupaik ÜÜÜÜÜÜÜÜ piiritletud registris

01.11.2019 ja piire on täpsustatud 31.12.2020. Kanakulli elupaik on moodustatud pärast

kanakulli pesapuude registreerimist keskkonnaregistris, mitte vastupidi. LKS § 4 lg 5 p 1

kohaselt on püsielupaik kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik.

Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et elupaiga määratlemisel ei ole olulise tähtsusega

kaitsealuse liigi pesapuu (sigimisala), mille ümber elupaik moodustatakse. Vastustaja

keelduvad otsused väidavad sõnaselgelt, et XXX kinnistu eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli

pesapuud, kuid tegelikkuses pole pesapuude olemasolu tõendatud. Pesapuude puudumine on

oluline kaalutlusviga.

Keskkonnaamet on 16.03.2021 taotluses nr 7-4/21/5554 „Ettepanek Haanja looduspargi

kaitse-eeskirja muutmiseks“ märkinud, et kehtiv kaitsekord võimaldab teha XXX kanakulli

elupaigas uuendusraiet. Vastustaja pole kaalunud tegevuse lubamist tingimuslikult, vaid on

keelanud kogu raietegevuse täielikult. XXX kinnistu on tsoneeritud Haanja looduspargi

piiranguvööndisse. Keelduvate otsuste tegemisel lähtus vastustaja aga kõrgendatud piirangute

ulatusest. Vastustaja kohaldas rangemat kaitsekorda ilma vastava õigusliku aluseta. Kaitse-

eeskirja § 1 lg 2 ei nimeta kanakulli kaitstava liigina. Kanakulli kaitse tegevuskavast nähtub,

et linnu arvukus pole kahanev ega nii halb, nagu vastustaja püüab näidata. Ühe tühja elupaiga

säilitamist ei saa pidada tähtsaks.

Vastustaja ei ole järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohast uurimispõhimõtet.

Haldusaktid anti kaalumisveaga ning vastustaja asus puudusi kõrvaldama kohtumenetluse

ajal. MS-s puudub säte, mis võimaldaks haldusmenetlust läbi viia menetlusosalise arvamust

ära kuulamata (HMS § 40 lg 3). Maaomanikuga pole kooskõlastatud kaitsekorralduslikke

tegevusi ning kanakulli väidetavast olemasolust kinnistul ja sellega kaasnevatest piirangutest

sai kaebaja teada alles metsateatiste menetluses.

5. Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides

avaldatud seisukohtade juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vaidlus puudub selles, et XXX kinnistu asub Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis

ning selle lõunaosa kattus II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli keskkonnaregistrisse

kantud elupaigaga (ÜÜÜÜÜÜÜÜ). Registris olev elupaik koosneb kahest lahustükist, millest

3-21-552

4(9)

suurem idapoolne lahustükk kattub XXX kinnistuga. Keskkonnaregistrisse on see kantud

pindobjektina 01.11.2019 (korrigeeritud 31.12.2020). Varem olid 3 pesapaika registreeritud

punktobjektina. Elupaigas on registreeritud 4 kanakulli pesapaika, millest registri andmetel

jäid kaks XXX kinnistu eraldistele 29 ja 30.

Vastustaja tuvastas 02.03.2021 toimunud kinnistu omanikule pesapuude näitamise käigus, et

eraldisel nr 29 ei ole pesa ning tegelik pesapuu asub ligi 50 m eemal RRR kinnistul. Kuna

kaitstakse elupaika, mis ei koosne vaid pesapuust, vaid ka pesametsast (piisava ulatusega

metsamassiivist, mis on määratletud kanakulli elupaigana), pole ebatäpsustel pesapuuga

seotud andmetes otsuseid mõjutavat tähendust. Vastustaja sai metsateatiste menetluses

tugineda keskkonnaregistris kättesaadavatele ja õiguslikult siduvatele andmetele. Vastustaja

pole jätnud uurimisprintsiipi kohaldamata, vaid on hinnanud raie lubamise või keelamise

seisukohast olulist teavet. Vastustaja on metsateatise menetluse ajal elupaiga piire täpsustanud

(eraldis 34 arvati osaliselt piiridest välja), millest järeldub, et olukord looduses polnud

vastustajale teadmata.

Vastustaja lähtus raiete keelamisel põhjendatult Tavaala piiranguvööndi eesmärgiks olevast

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitsest (§ 14 lg 3) ning Haanja looduspargi üldiseks

kaitse-eesmärgiks olevast looduse mitmekesisuse säilitamisest ja kaitsest (§ 1 lg 1 p 1).

Vastustajal tuli lähtuda nii siseriiklikust kaitse-eesmärgist kui ka rahvusvahelistest

kohustustest, arvestades, et Haanja looduspark kuulub Haanja loodus- ja linnualana ka Natura

2000 võrgustikku. Kanakulli pole kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 kaitstava liigina nimetatud, kuid

eeltoodu ei tähenda, et seda liiki ei pea Haanja looduspargis kaitsma.

LKS § 31 lg 2 p 5 sätestab, et kui kaitse-eeskirjaga pole sätestatud teisiti, on piiranguvööndis

uuendusraie (MS § 28 lg 4 p 1 lageraie) keelatud. Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1 kohaselt on

uuendusraie piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja, s.o Keskkonnaameti nõusolekul.

Lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 järgi ei

kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti

kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seega ei saa eeldada, et

kavandatavad uuendusraied, mis on kooskõlas kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud langi

suuruse piirangutega ja vastavad ka MS-s toodud nõuetele, on igal juhul lubatud. Kaitseala

valitsejal on õigus kaaluda uuendusraie lubamist.

Kaitse-eeskirja koostamise ajal ei olnud vastustajal kindlat teavet, kas kanakull piirkonnas

pesitseb. Kindel teave saadi 30.04.2015, kui XXX kinnistul leiti kanakulli pesa. QQQ

kanakulli elupaik piiritleti keskkonnaregistris 01.11.2019. Sellises olukorras tuli vastustajal

uuendusraie keelamise üle otsustada kaalutlusõiguse alusel. Õige pole kaebaja seisukoht, et

piiranguvööndis ei saa lageraiet täielikult keelata, vaid üksnes piirata kõrvaltingimuste

seadmisega. Õigusaktidest tulenev eeldus on selline, et lageraie on piiranguvööndis keelatud,

kui kaitseala valitseja ei ole seda lubanud. Lageraie keelamine ei tähenda, et vastustaja oleks

kohaldanud sihtkaitsevööndi piiranguid. Kaebajale ei tulene õigusnormidest õiguspärast

ootust lageraieks.

LKS § 46 järgi arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus

on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või

rikkumise tagajärjel; samuti liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime

jätkumisel sattuda hävimisohtu. Vastustaja on Eesti looduse infosüsteemile (EELIS) ja 2020.

a-l koostatud ekspertiisile tuginedes selgitanud, et kanakull on liigina ohualdis, viimastel

seireandmetel pole seisundi paranemist toimunud ning liik vajab tõhusamat kaitset.

Kohtul pole põhjust seada kahtluse alla seisukohta, et Eesti kanakulli asurkond on ebasoodsas

seisundis. Vastavalt LKS § 48 lg-le 2 tuleb tagada vähemalt 50% teadaolevate ja

3-21-552

5(9)

keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse. Kanakulli 421 elupaigast on kaitse all 183

ehk 43%. Vastustaja on selgitanud, et otstarbekas on kaitsta kanakulli esinduslikemaid

elupaiku juba olemasolevatel kaitsealadel ja vältida sealsete soodsas seisundis olevate

elupaikade kahjustamist, selle asemel et liigi soodsa seisundi saavutamiseks võtta kaitse alla

veelgi rohkem uusi püsielupaikasid.

Kanakulli kaitse tagamisel lähtutakse suuresti kanakulli kaitse tegevuskavast, mille kohaselt

tuleb jätkata kanakulli pesapaikade kaitse alla võtmist püsielupaikadena ning kaitstavatel

aladel järgida püsielupaikades rakendatavaid kaitsemeetmeid. Vastustaja on vaideotsuses

selgitanud, et vastavalt tegevuskavale kantakse kanakulli elupaigana keskkonnaregistrisse

pindalaline objekt, mis peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa. Kui

sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides

metsaeraldisi või looduslikke piire. Vaidlusalune elupaik piiritleti keskkonnaregistris

01.11.2019

ning

selle

piire

täpsustati

metsateatiste

menetluse

ajal

31.12.2020.

Keskkonnaregistri kande õiguspärasus pole käesoleva vaidluse esemeks. Enamus vaatluseid ja

ka elupaiga piiritlemise on teostanud Keskkonnaameti spetsialist TE, kes on muu hulgas

röövlindude ekspert ning kelle liigi ja elupaiga määrangus ei ole alust kahelda. Eraldiste 28,

30 ja 34 näol on tegu kanakulli pesapuude ümbruses paiknevate ning enam kui 60-aastaste

puistutega, mis on kanakulli kaitse tegevuskavale tuginedes liigile sobilikuks elupaigaks.

Soodsas seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal

pesitsuse mitteregistreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused ei ole

muutunud. Hetkel kasutuses oleva pesa puudumine varem teadaolevatel pesapuudel ei

tähenda, et kanakull pesapaigatruu liigina ei võiks asustada sama sobivat pesapuistut uuesti.

Välistatud pole ka läheduses varupesa olemasolu. TE on kanakulle kõnealuses elupaigas

näinud ka käesoleval aastal, kuigi pesa pole leidnud.

Lageraie olemus ning kanakulli elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad.

Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakullile ohuteguriks juba liiga intensiivsed

hooldusraied. Pesapaikade olemasolu on liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi. Vastustaja

ei ole lageraie negatiivset mõju kanakulli elupaiga seisundile hinnanud meelevaldselt.

Kaebaja omandiõigust pole rikutud, sest looduskaitselised piirangud tulenevad kehtivast

õigusest. Rikutud pole ka kaebaja õiguspärast ootust metsa majandamisel. Kaitsealal paikneva

kinnistu omanik on kohustatud arvestama looduskaitseliste piirangutega. XXX kinnistul pole

uuendusraie tegemine täiesti välistatud. Vastustaja on viidanud, et raied on lubatud eraldistel

2, 3, 6, 7, 10, 12, 14, 16, 24, 35, 34 (osaliselt), 37 ja 40, sest need ei jää kanakulli elupaika.

Kaebaja leiab alusetult, et vastustaja on 16.03.2021 kirjas möönnud, et QQQ kanakulli

elupaigas ei saa täna kehtivate õigusaktide alusel lageraiet piirata.

Vastustaja on põhjendanud, miks on raiest keeldutud. Keskkonnaameti metsahoiu

peaspetsialist KA suhtles kaebajaga 21.12.2020 telefoni teel ja selgitas, miks metsateatiste

menetlemine viibib. Samuti selgitati kaebajale, et eraldised 28, 30 ja 34 jäävad kanakulli

elupaika. Kaebaja andis teada, et tema lageraie keelamisega ei nõustu ja ei soovi

sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Seega on kaebaja haldusmenetluses ära kuulatud. Ärakuulamise

vormi osas on vastustajal kaalutusõigus (HMS § 5 lg 1), arvestades ka sama paragrahvi lg-s 2

toodud menetlusökonoomia põhimõtet. Seega pole menetlusnorme rikutud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 30.11.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde,

esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

3-21-552

6(9)

Kohus asus ise haldusorgani eest haldusakti põhjendama ning otsima põhjusi, et jätta

raietegevust keelavad haldusaktid kehtima. Selline tegevus pole õiguspärane. Keelavates

otsustes on märgitud, et eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli pesapuud. Tegelikult eraldisel 29

pesapuud ei ole ning eraldisel 30 asuv pesa on tunnistatud hävinuks.

Õige pole kohtu seisukoht, et elupaiga määratlemisel ei ole olulise tähtsusega pesapuu, mille

ümber elupaik moodustatakse. Kanakulli kaitsekorralduskavast ning LKS § 48 lg-st 2 ja § 4

lg-st 5 tulenevalt on määrava tähtsusega kanakulli pesapaikade (pesade) olemasolu

moodustatud kanakulli elupaigas. Ka loodusdirektiivi art 1 p f sätestab, et elupaik on

keskkond, kus liik elab igas eluetapis. Seega peab kanakull kasutama kinnistut pesitsemiseks

ja poegimiseks. Vastustaja on väitnud paljasõnaliselt, et kanakull on kasutanud XXX kinnistut

sigimis- ja elupaigana. Tõendamata on ka väide, et TE on kanakulle kõnealuses elupaigas

vaadelnud ka käesoleval aastal. Tõendatud on, et kanakull pesitses väike-konnakotka pesas

2011. ja 2012. a-l, hiljem pole kanakull XXX kinnistul pesitsenud.

Keskkonnaregistrisse 2019. a-l koodiga ÜÜÜÜÜÜÜÜ moodustatud kanakulli elupaiga kandel

puudub elupaiga moodustamise alus. Kinnistu omanikku ei kaasatud menetlusse.

Vaatlusprotokollidega on tõendatud, et pesapuud puuduvad. Vastustaja pole esitanud ühtegi

tõendit kanakulli olemasolu kohta. Tänaseni pole LKS § 48 lg 2 alusel moodustatud QQQ

kanakulli elupaika. Seega ei ole toimunud ka ala esinduslikkuse hindamist ega läbi viidud

ekspertiisi.

Pärast väike-konnakotka pesa alla kukkumist 2016. a-l ei ole kanakull nimetatud puud

pesitsemiseks kasutanud. Eraldisel 30 asuv pesapuu on hävinenud kotkapesa, mille pesapuul

pole toimunud pesitsemist alates 2015. a-st. Keskkonnaamet kustutas 2016. a-l väike-

konnakotka pesa püsielupaiga ja lubas seega metsa majandamist piiranguvööndis kehtivate

nõuete alusel. Seega ei eeldata 2016. a-st enam, et kanakull seda pesapuud kasutab.

Halduskohus väitis ebaõigesti, et kanakull pesitses kotkapesas edukalt 2015. ja 2016. a-l.

03.06.2021

vaatusprotokollis

on

pikaaegne

kotkaklubi

liige

JT

kinnitanud,

et

keskkonnaregistrisse kantud puul puudub kanakulli pesa, samuti puuduvad pesitsemisele

viitavad märgid. Keskkonnaregistrisse on pesana märgitud hoopis tuuleluud.

Vaidlusaluste haldusaktide andmise ajal oli olukord looduses vastustajale teadmata. Seega

rikkus vastustaja uurimispõhimõtet. Vastustaja tunnistas 02.03.2021 kanakulli pesad

hävinenuks.

Haanja looduspargi kaitse-eeskiri ei näe ette kanakulli pesapaikade kaitset. Liigid, kelle

elupaikasid kaitstakse, on loetletud kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2. Seega tuleb kanakulli kaitsmisel

rakendada LKS-st tulenevat isendi kaitse põhimõtet. Sellisel juhul tuleb reaalselt kindlaks teha

isendi olemasolu ja pesitsemine, koostada ekspertiisid ning kaasata kinnistu omanik

menetlusse.

Omandiõiguse riive korral on vastustajal kohustus kaaluda tegevuse lubamist tingimuslikult

(LKS § 14 lg 3). Halduskohus jättis tähelepanuta, et kanakulli kaitse tegevuskava näeb ette

soovituse, et väljaspool kaitsealasid ja püsielupaiku tuleb eramaadel asuvatel pesapaikadel

soovitada maaomanikel rakendada Kontkanen et al. (2004) pakutud meetmeid: lageraie

vältimine 50 m raadiuses ja harvendusraie vältimine 25 m raadiuses pesapuust. Nii on

vastustaja lubanud hooldusraiete tegemist RRR kinnistu kanakulli elupaika jäävatel

metsaeraldistel.

Halduskohus ei järginud uurimispõhimõtet ega kohustanud vastustajat esitama tõendeid

andmete osas, mis on olemas üksnes Keskkonnaametil. Nt on vastustaja esitanud väite, et

kanakull on liigina ohualdis. Samuti on tõendamata LKS § 48 lg 2 nõuetekohane

rakendamine. Eesti Ornitoloogiaühingu ajalehes „Hirundo“ 2019. a-l ilmunud artikli „Eesti

lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“ järgi on kanakulli haudepaaride

3-21-552

7(9)

arvuks 400–600 paari. Seega ei ole kanakulli arvukus kahanev, keskmisena 500 paari on

tänaseks olemas. Ühe tühja elupaiga saatus ei ole kogu liigi säilimise koha pealt oluline.

Vaidlustatud otsused ei sisalda kaebaja õiguste riive proportsionaalsuse analüüsi ega infot,

kuidas plaanitakse kaebajale hüvitada raie keelustamine. Kaebaja ärakuulamine toimus alles

pärast haldusaktide andmist, mitte menetluse ajal. Nõuetekohaseks ärakuulamiseks ei saa

pidada 21.12.2020 toimunud telefonivestlust.

8. Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas 13.10.2022 ringkonnakohtule taotluse järgmiste täiendavate tõendite asja

juurde võtmiseks: 1) Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti e-kiri; 2)

illustreeriv

foto

vaatega

moodustatavale

kanakulli

elupaigale;

3)

30.03.2022

metsakaitseekspertiisiakt nr 10000008415; 4) 15.10.2021 metsakaitseekspertiisiakt nr

10000006899; 4) Riigikogu keskkonnakomisjoni 07.07.2022 kiri nr 2-7/22-150/2. Kaebaja

soovib nende dokumentidega tõendada, et kanakull ei ole moodustatud elupaigas pesitsenud

ning kanakulli asemel on alale elama asunud kuuse-kooreürask.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja

seisuga, hindab kohus vaidlustatud haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise

või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Seega saab kohus praeguses asjas

hinnata, kas Keskkonnaamet jättis 22.12.2020 seisuga metsateatised õigesti registreerimata.

Kui mingid uued asjaolud (kuuse-kooreüraski levik või kanakulli mittepesitsemine 2021. ja

2022. a-l) ilmevad pärast haldusakti andmist, ei saanud haldusorgan nendega haldusakti

andmisel arvestada. Järelikult ei saa ka kohus kaebust rahuldada põhjusel, et vastustaja oleks

pidanud metsateatiste registreerimise üle otsustamisel muu hulgas silmas pidama kuuse-

kooreüraski poolt metsale tekitatavat kahju. Vajadusel võib kaebaja esitada uued

metsateatised.

Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Eeltoodut

arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja 13.10.2022 taotluse täiendavate tõendite asja juurde

võtmiseks rahuldamata.

10. Seoses asja läbivaatamise piiridega märgib ringkonnakohus, et kohus ei saa metsateatiste

suhtes käiva vaidluse raames hinnata, kas QQQ kanakulli elupaik (keskkonnaregistri kood

ÜÜÜÜÜÜÜÜ), sh selle piirid on keskkonnaregistrisse (alates 06.06.2022 EELIS-esse) kantud

õigesti. Metsateatiste menetlemisel saab vastustaja eeldada eelnimetatud kannete õigsust.

11. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1 kohaselt on kaitseala valitseja ehk

Keskkonnaameti nõusolekul piiranguvööndis lubatud uuendusraie. Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et uuendusraiete lubamine on Keskkonnaameti igakordne kaalutlusotsus.

Asjaolu, et kanakulli pole kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-s 2 kaitstava liigina nimetatud, ei tähenda,

et Keskkonnaamet ei saa selle liigi kaitsele viidates uuendusraie lubamisest keelduda. Loa

andmisel peab vastustaja lisaks kaitse-eeskirjale silmas pidama ka muid asjakohaseid

õigusakte. Kanakull on arvatud II kaitsekategooriasse ning seega on tegemist liigiga, mis on

ohustatud (LKS § 46 lg 2). Vastustaja peab vastavalt LKS § 48 lg-le 2 tagama liigi soodsa

seisundi. Lisaks on vastustaja õigesti arvestanud sellega, et Haanja looduspark kuulub Natura

2000 võrgustikku Haanja loodus- ja linnualana. Seega lähtub kaebaja väärast eeldusest, et

vastustaja pidi otsuse tegemisel lähtuma kitsalt Haanja looduspargi kaitse-eeskirja kaitse-

eesmärkidest.

3-21-552

8(9)

12. Vaidlustatud haldusaktides toodi välja, et eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli pesapuud.

Vaidlust pole selles, et eraldisele 29 märgitud pesapuu jääb tegelikult teisele kinnistule ning

pesapuudel pole viimastel aastatel pesitsetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

eeltoodu ei too kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Kuigi haldusaktid on teatavate

põhjendamispuudustega, on vastustaja 15.02.2021 vaideotsuses keeldumise asjaolusid

igakülgselt avanud, sh lugenud vaideotsuse põhjendused keeldumise otsuste täiendavateks

selgitusteks. Vaideotsuses on vastustaja tuginenud asjaolule, et vaidlusalused eraldised asuvad

II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli 01.11.2019 keskkonnaregistrisse kantud

elupaigas (kood ÜÜÜÜÜÜÜÜ). Samuti on viidatud LKS-i asjakohastele normidele, Natura

2000 reeglistikule ja kanakulli kaitse tegevuskavale. Vastustaja on esitanud põhjendused, miks

tuleb

Eestis

kanakulli

elupaiku

kaitsta,

miks

kantakse

kanakulli

elupaigana

keskkonnaregistrisse pindalaline objekt ning miks pole liigi kaitse seisukohast määrav, et

soodsas seisundis olevas elupaigas toimuks pesitsus igal aastal.

Kõigile nendele põhjendustele tugines ka halduskohus. Seega on põhjendamatu kaebaja

etteheide, et kohus on asunud haldusakte vastustaja eest põhjendama.

13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osas, et vastustaja oleks pidanud kaebaja

haldusmenetluses ära kuulama ning väidetavat telefonikõne ei saa pidada piisavaks. Sisuliste

vastuväidete esitamiseks peab isik saama haldusorgani seisukohtadega mõistliku aja jooksul

tutvuda. Kuigi metsateatiste menetlemiseks on seadusandja näinud ette lühikese tähtaja

(üldjuhul 15 tööpäeva), pikendas vastustaja antud juhul 07.11.2020 esitatud metsateatiste

menetlust asjaolude täpsustamiseks kahel korral ning tegi keelduvad otsused alles 22.12.2020.

Seega ei esinenud ka menetluslikku takistust kaebaja ärakuulamiseks.

Eeltoodud menetlusviga ei too samas kaasa haldusaktide tühistamist (HMS § 58), sest pole

kahtlust selles, kas kaebaja seisukohti teades oleks vastustaja teinud teistsugused otsused.

Lisaks on vastustaja kaebaja väiteid vaideotsuses põhjalikult analüüsinud.

14. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis oleksid jäänud

halduskohtu poolt tähelepanuta.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu tõlgendusega, et pesapaikade kaitsmisel ei

peeta silmas kitsalt pesade kaitsmist ning pesitsus ei pea pesapaigas olema püsiv.

Ringkonnakohus ei korda vastavat analüüsi. Käesolevas vaidluses ei saa kohus kontrollida,

kas QQQ kanakulli elupaik on keskkonnaregistris (EELIS-es) registreeritud õigesti. Registrile

esitatud andmete õigsuse ja asjakohasuse eest vastutab andmete esitaja ehk praegusel juhul

Keskkonnaamet (Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimääruse

§ 18 lg 1) ning kaebajal on õigus taotleda tema õigusi piiravate andmete muutmist. Samas ei

saa vastav haldusmenetlus toimuda metsateatiste registreerimise menetluses.

15. Halduskohus pole tõendite kogumisel eksinud. Kuna kanakull on II kaitsekategooria liik,

tuleneb tema ohustatus juba seadusest (LKS § 46 lg 2) ning seda asjaolu ei pidanud vastustaja

eraldi tõendama. Vastustaja on vaideotsuses seoses LKS § 48 lg 2 rakendamisega selgitanud,

et 18.08.2020 seisuga oli 421 kanakulli elupaigast kaitse all 43%. Vastustaja on vaideotsuses

muu hulgas toonud välja, miks on põhjendatud kaitsta elupaikasid, mis asuvad juba

olemasolevatel kaitsealadel, mitte võtta kaitse alla uusi püsielupaikasid, mis jäävad

kaitsealadest väljapoole: looduse mitmekesisuse kaitse on efektiivsem suuremapinnalistel

kaitsealadel kui väikestel killustunud elupaigalaikudel. Asjaolu, et kaebaja hinnangul pole ühe

tühja elupaiga saatus kogu liigi säilimise koha pealt oluline, ei tähenda, et vastustaja kaalutlus

on õigusvastane.

16. Küsimus sellest, kas kaebaja peab saama mingit hüvitist selle eest, et ta ei saa kõikidel

metsaeraldistel raiet teha, ei ole seotud 22.12.2020 haldusaktide õiguspärasuse üle käiva

3-21-552

9(9)

vaidlusega. Kaebaja ei ole selgitanud, mil viisil oleks võimalik lubada raiet tingimuslikult,

olukorras, kus kanakulli elupaiga hea seisundi tagamiseks tuleb vana mets säilitada.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustus Riigikohtu

04.11.2023 otsuses toodud

muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja kassat-

sioonkaebus

rahulda-

mata.

2. Jätta Tallinna Hal-

duskohtu

30. novembri 2021. a

otsuse ja Tallinna Ring-

konnakohtu

18. novembri 2022. a

otsuse

resolutsioonid

muutmata, muutes ot-

suste põhjendusi, lähtu-

des

käesoleva

otsuse

põhjendustest.

3. Asendada avaldata-

vas otsuses metsateatiste

numbrid, elupaiga ja

pesapaikade

koodid

ning

kinnistute

ni-

med tähemärkidega.