Legislator Case Law & Legislation
3-22-352/10 AI generated

3-22-352/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-22-352/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 (17.11.2021 MTA nõudis 08.02.2022 korraldusega nr 12.2-3/056763-7 Xlt sunniraha tasumist 160 eurot,

Legislator headnote

AI generated

3-22-352/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 (17.11.2021 MTA nõudis 08.02.2022 korraldusega nr 12.2-3/056763-7 Xlt sunniraha tasumist 160 eurot,

Keywords

AI generated
missing case documents banking documents failure to state reasons late payment of fees long-term credit deadline for communication
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-352

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.02.2022 sunniraha tasumise

korralduse nr 12.2-3/056763-7 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, lepinguline esindaja Aleksandra Hlebnikova-

Stepanova

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Perv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.12.2022, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 (17.11.2021

korraldus) Xt kui kolmandat isikut esitama hiljemalt 23.11.2021 MTA-le Debora Grupp AS-i ja

X vahel 02.12.2014 sõlmitud laenuleping 03/14 ja selle juurde käivad lisad ning kõikide X

pangakontode väljavõtted alates 01.12.2014 kuni 17.11.2021, selgitamaks Debora Group Limited

Eesti filiaali poolt antud laenu majanduslikku sisu.

2. MTA nõudis 08.02.2022 korraldusega nr 12.2-3/056763-7 Xlt sunniraha tasumist 160 eurot,

kuna X jättis osa 17.11.2021 korraldusega nõutud dokumentidest tähtajaks esitamata.

3-22-352

2(7)

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 11.02.2022 X kaebus sunniraha tasumise korralduse

tühistamiseks.

4. Kohus jättis 15.02.2022 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu

tasumiseks ja kaebaja esindaja esindusõiguse tõendamiseks. Kaebaja kõrvaldas kaebuse

puudused tähtaegselt.

5. Kohus võttis 17.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks MTA.

6. Vastustaja esitas 18.03.2022 vastuse kaebusele.

7. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 31.03.2022.

8. 17.10.2022 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. MTA sunniraha nõudmise korraldus on põhjendamatu ja tuleb tühistada.

10. MTA väljastas kaebajale 17.11.2021 korralduse, millega kohustas kaebajat kui kolmandat

isikut esitama hiljemalt 23.11.2021 MTA-le Debora Grupp AS-i ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud

laenuleping 03/14 ja selle juurde käivad lisad ning kõikide X pangakontode väljavõtted alates

01.12.2014 kuni 17.11.2021.

11. 24.11.2021 esitas kaebaja taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2021.

MTA rahuldas taotluse osaliselt, määrates uued tähtajad dokumentide esitamise osas kuni

06.12.2021 ja seletuste andmise osas kuni 07.12.2021. 21.12.2021 esitas kaebaja MTA-le uue

taotluse, kus palus korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 10.01.2022 (ka). MTA rahuldas

taotluse ning määras 17.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056763-2 täitmise tähtajaks dokumentide

esitamise osas kuni 10.01.2022 ning seletuste andmise osas kuni 17.01.2022.

12. Kaebaja 10.01.2022 esitas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 küsitud dokumentidest

vaid osa. 16.01.2022 vastas kaebaja, et DEBORA GRUPP Aktsiaseltsi ja X vahel 02.12.2014

sõlmitud laenulepingu 03/14 ja selle juurde käivaid lisasid ei ole maksuhalduril õigust nõuda

põhjusel, et dokumendi säilitamise tähtaeg on möödunud, lisaks viitas kaebaja MKS § 98 lg-s 1

sätestatud kolmeaastasele maksusumma määramise aegumistähtajale. Mis puudutab esitamata

pangakontode väljavõtteid, siis kaebaja teatas, et päringud tehti kõikidesse pankadesse, kuid

vastuse saatis üksnes Swedbank AS ning vastavad väljavõtted olid maksuhaldurile edastatud

10.01.2022.

13. 17.01.2022 toimus suuline vestlus kaebaja esindaja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova ja

maksuaudiitori vahel.

14. 18.01.2022 selgitas maksuhaldur, et vastavalt raamatupidamise seaduse § 12 lg-le 3 pikaajaliste

kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja

möödumist. DEBORA GRUPP Aktsiaseltsi ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud laenuleping 03/14

kehtis 02.12.2014 kuni 08.11.2017, seetõttu algab et DEBORA GRUPP Aktsiaseltsi ja X vahel

02.12.2014 sõlmitud laenulepingu 03/14 seitsmeaastane säilitamise periood 08.11.2017.

15. Kaebaja esindajad juhtisid 21.01.2022 vastuses tähelepanu sellele, et leping oli lõpetanud uue

lepingu sõlmimisel 2017. aastal ja seda nüanssi maksuhaldur peab ka arvesse võtma.

16. MTA juhtis 25.01.2022 tähelepanu asjaolule, et 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2

kohustas X’t esitama kõikide pangakontode väljavõtted alates 01.12.2014 kuni 17.11.2021.

Kaebaja 10.01.2022 on esitanud maksuhaldurile üksnes Swedbank AS-i väljavõtte. MTA

informeeris, et nende andmetel omab X arvelduskontot veel vähemalt ühes pangas (Luminor Bank

AS).

3-22-352

3(7)

17. 13.01.2022 esitas kaebaja Luminor Bank AS-i väljavõtte ja kaks faili nimega „Saksamaa

sissetulek palk 2017.pdf“ ja „Scan 2.pdf“. Kahe viimase dokumendi kohta selgitasid X esindajad,

et tegemist deklaratsioonidega, mida esitatakse Saksamaa maksuhaldurile. DEBORA GRUPP

Aktsiaseltsi ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud laenulepingu 03/14 osas viitas kaebaja uuesti MKS §

98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastasele maksusumma määramise aegumistähtajale, kuid siiski lubas

otsida lepingut arhiividest.

18. Kaebaja esitas 05.02.2022 raamatupidaja O haiguslehed, kus on nähtav, et haiguse perioodi on

pikendatud veebruari kuu lõpuni, seoses tervise halvenemisega. Kuna arhiivi dokumentidega saab

ainult tema aidata ja seoses sellega, et X on füüsiline isik ja ta ei ole kohustatud hoidma kehtetuid

dokumente 7 aastat, palus kaebaja esindaja pikendada tähtaega 3 päeva.

19. 08.02.2022 edastas MTA korralduse sunniraha nr 12.2-3/056763-7 tasumiseks, põhjendades

oma otsust sellega, et kaebaja on jätnud Maksu- ja Tolliameti 17.11.2021 korralduse nr 12.2-

3/056763-2 selles märgitud tähtajaks osaliselt täitmata. 08.02.2022 seisuga on maksuhaldurile

esitamata: 1) DEBORA GRUPP Aktsiaseltsi (registrikood 10918302) ja X vahel 02.12.2014

sõlmitud laenuleping 03/14 ja selle juurde käivad lisad ning 2) Kõikide X pangakontode väljavõtted

alates 01.12.2014 kuni 17.11.2021 (osaliselt on esitatud Swedbank AS-i ja Luminor Bank AS-i

väljavõtted).

20. Kaebaja leiab, et X on eraisik ja tal on õigus hävitada 3 aasta vanuseid dokumente. Vastavalt

MKS § 98 lg 1 on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku

tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel käesoleva seaduse §-

s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise

aegumistähtaeg viis aastat. 2017. aasta leping asendas 2014. aasta lepingut, seega 2014. a lepingut

ei loeta enam kehtivaks ning kaebaja leiab, et ta ei ole kohustatud seda dokumenti MTA-le esitama.

21. Vaatamata sellele nõustus kaebaja esitama vajalikud materjalid, kuid nõudis MTA-lt aega selle

dokumendi otsimiseks. Kuna X ei ela Eestis ja pole Debora Group Limited Eesti filiaaliga pikka

aega seotud olnud, siis ainuke, kes võis selle dokumendi üles leidma ja esitada on X volitatud isik

ja pearaamatupidaja O, kes viibis haiguslehel.

22. Oluline on märkida, et kaebaja ei keeldunud seda lepingut esitamast, vaid lubas selle

dokumendi otsida. Keegi ei ole süüdi selles, et pearaamatupidaja on haiguslehel ega saa dokumenti

füüsiliselt otsida. Pole ainsatki seadust, mis ütleks, et haiguslehel olevaid isikuid saab trahvida.

23. Pangaväljavõtete osas on maksuhaldurile korduvalt teatatud, et Saksamaal tuleb väljavõtted

tellida mitu kuud ette. Saksamaal on selle küsimusega kõik väga range ja keegi ei hakka lihtsalt

Saksamaa pangas väljavõtteid tegema. Sellega seoses esitas kaebaja haiguslehe koos taotlusega

tähtaja pikendamiseks vajalike dokumentide esitamiseks. On oluline veel kord rõhutada, et taotleja

ei keeldunud vajalike dokumentide esitamisest, vaid vastupidi oli nõus seda tegema ja palus selleks

rohkem aega.

Vastustaja seisukohad

24. MTA on seisukohal, et 08.02.2022 korraldus nr 12.2-3/056763-7 on õiguspärane ning puudub

alus selle tühistamiseks.

25. 17.11.2021 korraldusega kohustas MTA Xt kui kolmandat isikut esitama hiljemalt 23.11.2021

MTA-le Debora Grupp AS-i ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud laenuleping 03/14 ja selle juurde

käivad lisad ning kõikide X pangakontode väljavõtted alates 01.12.2014 kuni 17.11.2021,

selgitamaks Debora Group Limited Eesti filiaali poolt antud laenu majanduslikku sisu. Pole

vaidlust, et nimetatud korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva

ettekirjutusega.

26. MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise

tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada

3-22-352

4(7)

sunniraha. MKS § 67 lg-st 2 tuleneb, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust

hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.

27. Maksuhaldur esitas kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määras selles

tasumise tähtaja ning tegi hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue

sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128–132. MKS § 67 lõike 3 kohaselt ei või sellesama

kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000

eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640

eurot.

28. Vaidlustatud sunniraha korraldusega kohustati kaebajat tasuma 160 eurot, kuna kaebaja on

jätnud Maksu- ja Tolliameti 17.11.2021 korralduse selles märgitud tähtajaks osaliselt täitmata.

29. 17.11.2021 korralduse täitmise tähtaega on kaebaja taotlusel 2 korda otsusega pikendatud.

Esimene pikendamise taotlus rahuldati 26.11.2021 otsusega nr 12.2- 3/056763-2-23 osaliselt,

määrates uued tähtajad dokumentide esitamise osas kuni 06.12.2021 ja seletuste andmise osas kuni

07.12.2021. Teine 21.12.2021 kaebaja pikendamise taotlus rahuldati täies ulatuses 22.12.2021

otsusega nr 12.2-3/056763-2-44 ning määrati uueks täitmise tähtajaks dokumentide esitamise osas

kuni 10.01.2022 ning seletuste andmise osas kuni 17.01.2022. Maksuhaldur on 01.02.2022 kirjas

veelkord hoiatanud, et kui hiljemalt 04.02.2022 pole MTA poolt korraldusega nõutud dokumendid

esitatud, siis väljastatakse korraldus sunniraha tasumiseks.

30. Viimaseks maksuhalduri poolt otsusega määratud täitmise tähtpäevaks dokumentide esitamise

osas ongi 10.01.2022 ning seletuste andmise osas 17.01.2022. Teabe ja dokumentide esitamise

korraldus oli enne selle täitmise tähtaega kaebajale teatavaks tehtud ning kehtiv. Maksuhaldur oli

kaebaja suhtes vastutulelik ja andis veel korduvalt võimalusi dokumentide esitamiseks. Viimasest

kirjavahetusest on nähtav, et maksuhaldur on selgelt hoiatanud, et kui hiljemalt 04.02.2022

dokumente esitatud ei ole, väljastatakse kaebajale sunniraha korraldus.

31. Vastustaja juhib tähelepanu, et esmakordselt küsiti kaebajalt dokumente juba novembris 2021

ja kohtule vastuse esitamiseks ajaks ehk pea nelja kuu jooksul pole kaebaja siiski kõiki nõutud

dokumente esitanud. Selline käitumine pigem selgitab, et kaebaja ei soovi neid dokumente

maksuhaldurile esitada. Eeltoodust tulenevalt on otsistud kaebaja põhjendused nagu välisriigist

pangakonto väljavõtete saamine on niivõrd ajamahukas, et seda ei ole saanud nõutud ajaks teha.

32. Otsitud ja arusaamatud on ka kaebaja selgitused selles osas, et dokumentide esitamise venimine

on tingitud O haiguslehel viibimisest. Kaebaja on lisanud kaebusele O haiguslehe info. Nende järgi

viibis O haiguslehel perioodil 05.01.2022-31.01.2022 ja 01.02.2022-28.02.2022. Vastustaja juhib

tähelepanu, et korraldus kaebajale dokumentide esitamiseks tehti juba 17.11.2021, mille ta sai kätte

23.11.2021. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal aega ka O dokumentide küsimiseks ca 1,5 kuud enne

O haiguslehele jäämist. Selline aeg peaks olema raamatupidaja jaoks rohkem kui piisav leidmaks

raamatupidamisest üht laenulepingut koos selle lisadega.

33. Vaidlustatud korralduses on õigesti leitud, et pangakontode väljavõtteid saab esitada omanik

ehk X iseseisvalt, mistõttu ei saa O haiguslehel viibimine olla põhjuseks pangakontode väljavõtete

mitteesitamiseks. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega nagu tal pole kohustust dokumentide

säilitamiseks.

Kuigi

tavaline

füüsiline

isik

ei

ole

raamatupidamiskohustuslane

raamatupidamisseaduse mõttes, on ka füüsilistel isikutel kohustus pidada arvestust ja hoida alles

dokumente (MKS § 58, tulumaksuseaduse § 36 lg 2). Erialakirjandusest leiab kinnituse ka

seisukohale, et maksuarvestuse dokumente tuleb üldjuhul säilitada raamatupidamise seaduse §-s

12 sätestatud tähtaja jooksul (7 aastat) ning sama tähtaja annab MKS § 58 ka nendele

maksumaksjatele, kes ei ole raamatupidamiskohustuslased. Seega on täiesti selge, et kaebajal on

dokumentide säilitamise kohustus.

34. Kaebaja on väitnud, et kõik selles küsimuses vajalikud dokumendid on maksuhaldurile esitatud

juba varasemalt. Vastustaja sellise väitega ei nõustu ning selgitab, et 17.11.2021 korralduses

3-22-352

5(7)

nõutud laenulepingut ja pangakontode väljavõtteid pole maksuhaldurile esitatud. Samuti ei saa

maksukohustuslane otsustada, millised on maksuhalduri jaoks vajalikud dokumendid ja millised

mitte. Käesolevas asjas on maksuhaldur selgitanud, milliste asjaolude välja selgitamiseks nõutud

dokumente vajatakse, aga kaebaja on maksuhalduri pikast kannatlikkusest hoolimata jätnud

osaliselt 17.11.2021 korraldusega nõutud dokumendid esitamata. Sellest tulenevalt ongi

maksuhaldur väljastanud sunniraha korralduse, kuna sunniraha võib rakendada haldusaktiga

pandud kohustuse täitmisele kallutamiseks (MKS § 67 lg 2).

35. Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et sunnivahendi rakendamise eeldused olid täidetud, sunni

liik ja selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat

asjaolu. Sunnivahendi rakendamine eeldab kehtiva ettekirjutuse olemasolu, adressaati on hoiatatud

sunnivahendi rakendamise eest ning adressaat on jätnud ettekirjutuse tähtajaks täitmata. Käesoleval

juhul on kõik sunnivahendi rakendamise eeldused täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

36. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb

jätta tervikuna rahuldamata.

37. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama

vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr

3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Seega ei korda ma kohtuotsuses kõiki

korralduses ja MTA vastuses kohtule toodud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

38. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses

kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS-i kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused

järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav

tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati

hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata

(ATSS § 7); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS

§ 8 lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Sealjuures

on sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni

rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud

kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi

rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

39. Maksumenetluses sunniraha määramise osas sisaldab erinorme maksukorralduse seadus. MKS

§ 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi,

otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62

sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks

täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida

talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses

märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude

korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata

jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud,

et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot,

teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või

ületada kokku 2640 eurot. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1

sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks

tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmatajätmise korral võidakse rakendada

sunnivahendeid. Hoiatus vormistatakse sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjalikult.

3-22-352

6(7)

40. MTA kohustas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 (dtl 12-4) kaebajat kui kolmandat

isikut esitama hiljemalt 23.11.2021 MTA-le Debora Grupp AS-i ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud

laenuleping 03/14 ja selle juurde käivad lisad ning kõikide X pangakontode väljavõtted alates

01.12.2014 kuni 17.11.2021, selgitamaks Debora Group Limited Eesti filiaali poolt antud laenu

majanduslikku sisu.

41. Kaebaja korraldust vaidlustanud ei ole, korraldusega tehtud ettekirjutus on kehtiv seega oli

sunniraha määramiseks täidetud ATSS § 4 lg-st 1 tulenev esimene eeldus. MTA on nii 17.11.2022

korralduses kui ka hilisemalt (vt nt dtl 185) kaebajat hoiatanud sunniraha rakendamisest eest,

seega on täidetud ka ATSS §-st 7 tulenev teine eeldus. Vaidlustatud korraldusest tulenevalt tuli

kaebajal dokumendid esitada hiljemalt 23.11.2021, millist tähtaega pikendas MTA kaks korda,

määrates tähtajaks vastavalt 06.12.201 (dtl 101-103); 10.01.2022 (dtl 125-126), kuid vaatamata

sellele kaebaja korraldust seni täitmata osas ei täitnud. MTA võimaldas kaebajal veelkord

dokumente esitada hiljemalt 04.02.2022 (dtl 185), kuid kaebaja jätis endiselt dokumendid

esitamata. Seega oli täidetud ka ATSS § 8 lg-st 1 tulenev kolmas eeldus sunnivahendi

kohaldamiseks. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine.

42. Vastustaja viitab õigesti, et põhjendatud ei ole kaebaja argument, et laenulepingut ei olnud

võimalik esitada raamatupidaja haiguse tõttu. Kaebusele lisatud töövõimetuslehtede info kohaselt

(dtl 18-19) viibis kaebaja raamatupidaja haiguslehel perioodil 05.01.2022-31.01.2022 ja

01.02.2022-28.02.2022. Korraldus kaebajale dokumentide esitamiseks tehti juba 17.11.2021, mille

ta sai kätte 23.11.2021. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal võimalus dokumente esitada ca 1,5 kuud

enne O haiguslehele jäämist. Nõustun vastustajaga et selline aeg peaks olema raamatupidaja jaoks

rohkem kui piisav leidmaks raamatupidamisest üht laenulepingut koos selle lisadega.

43. Otsistud on kaebaja põhjendused nagu välisriigist pangakonto väljavõtete saamine on niivõrd

ajamahukas, et seda ei ole saanud nõutud ajaks teha. Vaidlustatud korralduses on õigesti leitud, et

pangakontode väljavõtteid saab esitada omanik ehk X iseseisvalt, mistõttu ei saa O haiguslehel

viibimine olla põhjuseks pangakontode väljavõtete mitteesitamiseks. Ei ole usutav, et Saksamaal

ei ole võimalik pangakontode väljavõtteid saada ligi kahe ja poole kuu jooksul, mil saabus MTA

poolt kaebaja viimati dokumentide esitamiseks antud tähtaeg (04.02.2022).

44. Nõustun vastustaja seisukohaga ka selles, et kuigi tavaline füüsiline isik ei ole

raamatupidamiskohustuslane raamatupidamisseaduse mõttes, on ka füüsilistel isikutel kohustus

pidada arvestust ja hoida alles dokumente (MKS § 58, tulumaksuseaduse § 36 lg 2), mis võivad

tähendust omada tema maksukohustuse kontrollimisel. Seega ei saa kaebaja dokumentide

esitamata jätmist põhjendada sellega, et tal polnud füüsilise isikuna dokumentide säilitamise

kohustust. Pean ka märkima, et kaebaja selgitused on menetluse käigus laenulepingu esitamise osas

vastuolulised – esmalt mainis kaebaja, et tal pole dokumentide säilitamise kohustust (millest võib

järeldada, et kaebajal ei olnud dokumendid säilinud), hiljem aga põhjendas dokumentide esitamata

jätmist raamatupidaja haigestumisega (mis viitab sellele, et dokumendid olid küll olemas aga neid

ei olnud raamatupidaja haigestumise tõttu võimalik esitada).

45. MTA määratud sunniraha ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks. Vaidlustatud korralduses

on MTA selgitanud, et on sunniraha määramisel võtnud arvesse, et korraldus on osaliselt täidetud

ja on määranud kaebajale sunniraha 160 eurot maksimaalse võimaliku 640 asemel (MKS § 67 lg

3). Minu hinnangul on seega kaebajale määratud sunniraha proportsionaalne, võrreldes kaebaja

poolt täitmata jäetud kohustusega.

46. Kokkuvõttes olen seisukohal, et sunniraha rakendamise eesmärgiks oli mõjutada kaebajat

17.11.2021 korraldust täitma. Kaebajale määratud sunniraha suurust ei saa pidada

põhjendamatuks ega ebaproportsionaalseks, samuti on täidetud kõik ATSS-st tulenevad

sunnivahendi määramise eeldused ning sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine.

Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.

3-22-352

7(7)

47. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma