3-22-352/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 (17.11.2021 MTA nõudis 08.02.2022 korraldusega nr 12.2-3/056763-7 Xlt sunniraha tasumist 160 eurot,
Legislator headnote
AI generated3-22-352/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 (17.11.2021 MTA nõudis 08.02.2022 korraldusega nr 12.2-3/056763-7 Xlt sunniraha tasumist 160 eurot,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Maret Hallikma
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-352
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.02.2022 sunniraha tasumise
korralduse nr 12.2-3/056763-7 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja – X, lepinguline esindaja Aleksandra Hlebnikova-
Stepanova
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Perv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.12.2022, mis on puhkepäevale
langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.
Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või
ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja
arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta
on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 (17.11.2021
korraldus) Xt kui kolmandat isikut esitama hiljemalt 23.11.2021 MTA-le Debora Grupp AS-i ja
X vahel 02.12.2014 sõlmitud laenuleping 03/14 ja selle juurde käivad lisad ning kõikide X
pangakontode väljavõtted alates 01.12.2014 kuni 17.11.2021, selgitamaks Debora Group Limited
Eesti filiaali poolt antud laenu majanduslikku sisu.
2. MTA nõudis 08.02.2022 korraldusega nr 12.2-3/056763-7 Xlt sunniraha tasumist 160 eurot,
kuna X jättis osa 17.11.2021 korraldusega nõutud dokumentidest tähtajaks esitamata.
3-22-352
2(7)
3. Tallinna Halduskohtusse saabus 11.02.2022 X kaebus sunniraha tasumise korralduse
tühistamiseks.
4. Kohus jättis 15.02.2022 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu
tasumiseks ja kaebaja esindaja esindusõiguse tõendamiseks. Kaebaja kõrvaldas kaebuse
puudused tähtaegselt.
5. Kohus võttis 17.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks MTA.
6. Vastustaja esitas 18.03.2022 vastuse kaebusele.
7. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 31.03.2022.
8. 17.10.2022 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9. MTA sunniraha nõudmise korraldus on põhjendamatu ja tuleb tühistada.
10. MTA väljastas kaebajale 17.11.2021 korralduse, millega kohustas kaebajat kui kolmandat
isikut esitama hiljemalt 23.11.2021 MTA-le Debora Grupp AS-i ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud
laenuleping 03/14 ja selle juurde käivad lisad ning kõikide X pangakontode väljavõtted alates
01.12.2014 kuni 17.11.2021.
11. 24.11.2021 esitas kaebaja taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2021.
MTA rahuldas taotluse osaliselt, määrates uued tähtajad dokumentide esitamise osas kuni
06.12.2021 ja seletuste andmise osas kuni 07.12.2021. 21.12.2021 esitas kaebaja MTA-le uue
taotluse, kus palus korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 10.01.2022 (ka). MTA rahuldas
taotluse ning määras 17.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056763-2 täitmise tähtajaks dokumentide
esitamise osas kuni 10.01.2022 ning seletuste andmise osas kuni 17.01.2022.
12. Kaebaja 10.01.2022 esitas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 küsitud dokumentidest
vaid osa. 16.01.2022 vastas kaebaja, et DEBORA GRUPP Aktsiaseltsi ja X vahel 02.12.2014
sõlmitud laenulepingu 03/14 ja selle juurde käivaid lisasid ei ole maksuhalduril õigust nõuda
põhjusel, et dokumendi säilitamise tähtaeg on möödunud, lisaks viitas kaebaja MKS § 98 lg-s 1
sätestatud kolmeaastasele maksusumma määramise aegumistähtajale. Mis puudutab esitamata
pangakontode väljavõtteid, siis kaebaja teatas, et päringud tehti kõikidesse pankadesse, kuid
vastuse saatis üksnes Swedbank AS ning vastavad väljavõtted olid maksuhaldurile edastatud
10.01.2022.
13. 17.01.2022 toimus suuline vestlus kaebaja esindaja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova ja
maksuaudiitori vahel.
14. 18.01.2022 selgitas maksuhaldur, et vastavalt raamatupidamise seaduse § 12 lg-le 3 pikaajaliste
kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja
möödumist. DEBORA GRUPP Aktsiaseltsi ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud laenuleping 03/14
kehtis 02.12.2014 kuni 08.11.2017, seetõttu algab et DEBORA GRUPP Aktsiaseltsi ja X vahel
02.12.2014 sõlmitud laenulepingu 03/14 seitsmeaastane säilitamise periood 08.11.2017.
15. Kaebaja esindajad juhtisid 21.01.2022 vastuses tähelepanu sellele, et leping oli lõpetanud uue
lepingu sõlmimisel 2017. aastal ja seda nüanssi maksuhaldur peab ka arvesse võtma.
16. MTA juhtis 25.01.2022 tähelepanu asjaolule, et 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2
kohustas X’t esitama kõikide pangakontode väljavõtted alates 01.12.2014 kuni 17.11.2021.
Kaebaja 10.01.2022 on esitanud maksuhaldurile üksnes Swedbank AS-i väljavõtte. MTA
informeeris, et nende andmetel omab X arvelduskontot veel vähemalt ühes pangas (Luminor Bank
AS).
3-22-352
3(7)
17. 13.01.2022 esitas kaebaja Luminor Bank AS-i väljavõtte ja kaks faili nimega „Saksamaa
sissetulek palk 2017.pdf“ ja „Scan 2.pdf“. Kahe viimase dokumendi kohta selgitasid X esindajad,
et tegemist deklaratsioonidega, mida esitatakse Saksamaa maksuhaldurile. DEBORA GRUPP
Aktsiaseltsi ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud laenulepingu 03/14 osas viitas kaebaja uuesti MKS §
98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastasele maksusumma määramise aegumistähtajale, kuid siiski lubas
otsida lepingut arhiividest.
18. Kaebaja esitas 05.02.2022 raamatupidaja O haiguslehed, kus on nähtav, et haiguse perioodi on
pikendatud veebruari kuu lõpuni, seoses tervise halvenemisega. Kuna arhiivi dokumentidega saab
ainult tema aidata ja seoses sellega, et X on füüsiline isik ja ta ei ole kohustatud hoidma kehtetuid
dokumente 7 aastat, palus kaebaja esindaja pikendada tähtaega 3 päeva.
19. 08.02.2022 edastas MTA korralduse sunniraha nr 12.2-3/056763-7 tasumiseks, põhjendades
oma otsust sellega, et kaebaja on jätnud Maksu- ja Tolliameti 17.11.2021 korralduse nr 12.2-
3/056763-2 selles märgitud tähtajaks osaliselt täitmata. 08.02.2022 seisuga on maksuhaldurile
esitamata: 1) DEBORA GRUPP Aktsiaseltsi (registrikood 10918302) ja X vahel 02.12.2014
sõlmitud laenuleping 03/14 ja selle juurde käivad lisad ning 2) Kõikide X pangakontode väljavõtted
alates 01.12.2014 kuni 17.11.2021 (osaliselt on esitatud Swedbank AS-i ja Luminor Bank AS-i
väljavõtted).
20. Kaebaja leiab, et X on eraisik ja tal on õigus hävitada 3 aasta vanuseid dokumente. Vastavalt
MKS § 98 lg 1 on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku
tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel käesoleva seaduse §-
s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise
aegumistähtaeg viis aastat. 2017. aasta leping asendas 2014. aasta lepingut, seega 2014. a lepingut
ei loeta enam kehtivaks ning kaebaja leiab, et ta ei ole kohustatud seda dokumenti MTA-le esitama.
21. Vaatamata sellele nõustus kaebaja esitama vajalikud materjalid, kuid nõudis MTA-lt aega selle
dokumendi otsimiseks. Kuna X ei ela Eestis ja pole Debora Group Limited Eesti filiaaliga pikka
aega seotud olnud, siis ainuke, kes võis selle dokumendi üles leidma ja esitada on X volitatud isik
ja pearaamatupidaja O, kes viibis haiguslehel.
22. Oluline on märkida, et kaebaja ei keeldunud seda lepingut esitamast, vaid lubas selle
dokumendi otsida. Keegi ei ole süüdi selles, et pearaamatupidaja on haiguslehel ega saa dokumenti
füüsiliselt otsida. Pole ainsatki seadust, mis ütleks, et haiguslehel olevaid isikuid saab trahvida.
23. Pangaväljavõtete osas on maksuhaldurile korduvalt teatatud, et Saksamaal tuleb väljavõtted
tellida mitu kuud ette. Saksamaal on selle küsimusega kõik väga range ja keegi ei hakka lihtsalt
Saksamaa pangas väljavõtteid tegema. Sellega seoses esitas kaebaja haiguslehe koos taotlusega
tähtaja pikendamiseks vajalike dokumentide esitamiseks. On oluline veel kord rõhutada, et taotleja
ei keeldunud vajalike dokumentide esitamisest, vaid vastupidi oli nõus seda tegema ja palus selleks
rohkem aega.
Vastustaja seisukohad
24. MTA on seisukohal, et 08.02.2022 korraldus nr 12.2-3/056763-7 on õiguspärane ning puudub
alus selle tühistamiseks.
25. 17.11.2021 korraldusega kohustas MTA Xt kui kolmandat isikut esitama hiljemalt 23.11.2021
MTA-le Debora Grupp AS-i ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud laenuleping 03/14 ja selle juurde
käivad lisad ning kõikide X pangakontode väljavõtted alates 01.12.2014 kuni 17.11.2021,
selgitamaks Debora Group Limited Eesti filiaali poolt antud laenu majanduslikku sisu. Pole
vaidlust, et nimetatud korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva
ettekirjutusega.
26. MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise
tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada
3-22-352
4(7)
sunniraha. MKS § 67 lg-st 2 tuleneb, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust
hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.
27. Maksuhaldur esitas kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määras selles
tasumise tähtaja ning tegi hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue
sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128–132. MKS § 67 lõike 3 kohaselt ei või sellesama
kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000
eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640
eurot.
28. Vaidlustatud sunniraha korraldusega kohustati kaebajat tasuma 160 eurot, kuna kaebaja on
jätnud Maksu- ja Tolliameti 17.11.2021 korralduse selles märgitud tähtajaks osaliselt täitmata.
29. 17.11.2021 korralduse täitmise tähtaega on kaebaja taotlusel 2 korda otsusega pikendatud.
Esimene pikendamise taotlus rahuldati 26.11.2021 otsusega nr 12.2- 3/056763-2-23 osaliselt,
määrates uued tähtajad dokumentide esitamise osas kuni 06.12.2021 ja seletuste andmise osas kuni
07.12.2021. Teine 21.12.2021 kaebaja pikendamise taotlus rahuldati täies ulatuses 22.12.2021
otsusega nr 12.2-3/056763-2-44 ning määrati uueks täitmise tähtajaks dokumentide esitamise osas
kuni 10.01.2022 ning seletuste andmise osas kuni 17.01.2022. Maksuhaldur on 01.02.2022 kirjas
veelkord hoiatanud, et kui hiljemalt 04.02.2022 pole MTA poolt korraldusega nõutud dokumendid
esitatud, siis väljastatakse korraldus sunniraha tasumiseks.
30. Viimaseks maksuhalduri poolt otsusega määratud täitmise tähtpäevaks dokumentide esitamise
osas ongi 10.01.2022 ning seletuste andmise osas 17.01.2022. Teabe ja dokumentide esitamise
korraldus oli enne selle täitmise tähtaega kaebajale teatavaks tehtud ning kehtiv. Maksuhaldur oli
kaebaja suhtes vastutulelik ja andis veel korduvalt võimalusi dokumentide esitamiseks. Viimasest
kirjavahetusest on nähtav, et maksuhaldur on selgelt hoiatanud, et kui hiljemalt 04.02.2022
dokumente esitatud ei ole, väljastatakse kaebajale sunniraha korraldus.
31. Vastustaja juhib tähelepanu, et esmakordselt küsiti kaebajalt dokumente juba novembris 2021
ja kohtule vastuse esitamiseks ajaks ehk pea nelja kuu jooksul pole kaebaja siiski kõiki nõutud
dokumente esitanud. Selline käitumine pigem selgitab, et kaebaja ei soovi neid dokumente
maksuhaldurile esitada. Eeltoodust tulenevalt on otsistud kaebaja põhjendused nagu välisriigist
pangakonto väljavõtete saamine on niivõrd ajamahukas, et seda ei ole saanud nõutud ajaks teha.
32. Otsitud ja arusaamatud on ka kaebaja selgitused selles osas, et dokumentide esitamise venimine
on tingitud O haiguslehel viibimisest. Kaebaja on lisanud kaebusele O haiguslehe info. Nende järgi
viibis O haiguslehel perioodil 05.01.2022-31.01.2022 ja 01.02.2022-28.02.2022. Vastustaja juhib
tähelepanu, et korraldus kaebajale dokumentide esitamiseks tehti juba 17.11.2021, mille ta sai kätte
23.11.2021. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal aega ka O dokumentide küsimiseks ca 1,5 kuud enne
O haiguslehele jäämist. Selline aeg peaks olema raamatupidaja jaoks rohkem kui piisav leidmaks
raamatupidamisest üht laenulepingut koos selle lisadega.
33. Vaidlustatud korralduses on õigesti leitud, et pangakontode väljavõtteid saab esitada omanik
ehk X iseseisvalt, mistõttu ei saa O haiguslehel viibimine olla põhjuseks pangakontode väljavõtete
mitteesitamiseks. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega nagu tal pole kohustust dokumentide
säilitamiseks.
Kuigi
tavaline
füüsiline
isik
ei
ole
raamatupidamiskohustuslane
raamatupidamisseaduse mõttes, on ka füüsilistel isikutel kohustus pidada arvestust ja hoida alles
dokumente (MKS § 58, tulumaksuseaduse § 36 lg 2). Erialakirjandusest leiab kinnituse ka
seisukohale, et maksuarvestuse dokumente tuleb üldjuhul säilitada raamatupidamise seaduse §-s
12 sätestatud tähtaja jooksul (7 aastat) ning sama tähtaja annab MKS § 58 ka nendele
maksumaksjatele, kes ei ole raamatupidamiskohustuslased. Seega on täiesti selge, et kaebajal on
dokumentide säilitamise kohustus.
34. Kaebaja on väitnud, et kõik selles küsimuses vajalikud dokumendid on maksuhaldurile esitatud
juba varasemalt. Vastustaja sellise väitega ei nõustu ning selgitab, et 17.11.2021 korralduses
3-22-352
5(7)
nõutud laenulepingut ja pangakontode väljavõtteid pole maksuhaldurile esitatud. Samuti ei saa
maksukohustuslane otsustada, millised on maksuhalduri jaoks vajalikud dokumendid ja millised
mitte. Käesolevas asjas on maksuhaldur selgitanud, milliste asjaolude välja selgitamiseks nõutud
dokumente vajatakse, aga kaebaja on maksuhalduri pikast kannatlikkusest hoolimata jätnud
osaliselt 17.11.2021 korraldusega nõutud dokumendid esitamata. Sellest tulenevalt ongi
maksuhaldur väljastanud sunniraha korralduse, kuna sunniraha võib rakendada haldusaktiga
pandud kohustuse täitmisele kallutamiseks (MKS § 67 lg 2).
35. Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et sunnivahendi rakendamise eeldused olid täidetud, sunni
liik ja selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat
asjaolu. Sunnivahendi rakendamine eeldab kehtiva ettekirjutuse olemasolu, adressaati on hoiatatud
sunnivahendi rakendamise eest ning adressaat on jätnud ettekirjutuse tähtajaks täitmata. Käesoleval
juhul on kõik sunnivahendi rakendamise eeldused täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
36. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb
jätta tervikuna rahuldamata.
37. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama
vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt
kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr
3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Seega ei korda ma kohtuotsuses kõiki
korralduses ja MTA vastuses kohtule toodud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
38. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses
kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust
hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS-i kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused
järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav
tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati
hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata
(ATSS § 7); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS
§ 8 lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Sealjuures
on sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni
rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud
kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi
rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
39. Maksumenetluses sunniraha määramise osas sisaldab erinorme maksukorralduse seadus. MKS
§ 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi,
otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62
sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks
täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida
talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses
märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude
korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata
jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud,
et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot,
teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või
ületada kokku 2640 eurot. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1
sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks
tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmatajätmise korral võidakse rakendada
sunnivahendeid. Hoiatus vormistatakse sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjalikult.
3-22-352
6(7)
40. MTA kohustas 17.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056763-2 (dtl 12-4) kaebajat kui kolmandat
isikut esitama hiljemalt 23.11.2021 MTA-le Debora Grupp AS-i ja X vahel 02.12.2014 sõlmitud
laenuleping 03/14 ja selle juurde käivad lisad ning kõikide X pangakontode väljavõtted alates
01.12.2014 kuni 17.11.2021, selgitamaks Debora Group Limited Eesti filiaali poolt antud laenu
majanduslikku sisu.
41. Kaebaja korraldust vaidlustanud ei ole, korraldusega tehtud ettekirjutus on kehtiv seega oli
sunniraha määramiseks täidetud ATSS § 4 lg-st 1 tulenev esimene eeldus. MTA on nii 17.11.2022
korralduses kui ka hilisemalt (vt nt dtl 185) kaebajat hoiatanud sunniraha rakendamisest eest,
seega on täidetud ka ATSS §-st 7 tulenev teine eeldus. Vaidlustatud korraldusest tulenevalt tuli
kaebajal dokumendid esitada hiljemalt 23.11.2021, millist tähtaega pikendas MTA kaks korda,
määrates tähtajaks vastavalt 06.12.201 (dtl 101-103); 10.01.2022 (dtl 125-126), kuid vaatamata
sellele kaebaja korraldust seni täitmata osas ei täitnud. MTA võimaldas kaebajal veelkord
dokumente esitada hiljemalt 04.02.2022 (dtl 185), kuid kaebaja jätis endiselt dokumendid
esitamata. Seega oli täidetud ka ATSS § 8 lg-st 1 tulenev kolmas eeldus sunnivahendi
kohaldamiseks. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine.
42. Vastustaja viitab õigesti, et põhjendatud ei ole kaebaja argument, et laenulepingut ei olnud
võimalik esitada raamatupidaja haiguse tõttu. Kaebusele lisatud töövõimetuslehtede info kohaselt
(dtl 18-19) viibis kaebaja raamatupidaja haiguslehel perioodil 05.01.2022-31.01.2022 ja
01.02.2022-28.02.2022. Korraldus kaebajale dokumentide esitamiseks tehti juba 17.11.2021, mille
ta sai kätte 23.11.2021. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal võimalus dokumente esitada ca 1,5 kuud
enne O haiguslehele jäämist. Nõustun vastustajaga et selline aeg peaks olema raamatupidaja jaoks
rohkem kui piisav leidmaks raamatupidamisest üht laenulepingut koos selle lisadega.
43. Otsistud on kaebaja põhjendused nagu välisriigist pangakonto väljavõtete saamine on niivõrd
ajamahukas, et seda ei ole saanud nõutud ajaks teha. Vaidlustatud korralduses on õigesti leitud, et
pangakontode väljavõtteid saab esitada omanik ehk X iseseisvalt, mistõttu ei saa O haiguslehel
viibimine olla põhjuseks pangakontode väljavõtete mitteesitamiseks. Ei ole usutav, et Saksamaal
ei ole võimalik pangakontode väljavõtteid saada ligi kahe ja poole kuu jooksul, mil saabus MTA
poolt kaebaja viimati dokumentide esitamiseks antud tähtaeg (04.02.2022).
44. Nõustun vastustaja seisukohaga ka selles, et kuigi tavaline füüsiline isik ei ole
raamatupidamiskohustuslane raamatupidamisseaduse mõttes, on ka füüsilistel isikutel kohustus
pidada arvestust ja hoida alles dokumente (MKS § 58, tulumaksuseaduse § 36 lg 2), mis võivad
tähendust omada tema maksukohustuse kontrollimisel. Seega ei saa kaebaja dokumentide
esitamata jätmist põhjendada sellega, et tal polnud füüsilise isikuna dokumentide säilitamise
kohustust. Pean ka märkima, et kaebaja selgitused on menetluse käigus laenulepingu esitamise osas
vastuolulised – esmalt mainis kaebaja, et tal pole dokumentide säilitamise kohustust (millest võib
järeldada, et kaebajal ei olnud dokumendid säilinud), hiljem aga põhjendas dokumentide esitamata
jätmist raamatupidaja haigestumisega (mis viitab sellele, et dokumendid olid küll olemas aga neid
ei olnud raamatupidaja haigestumise tõttu võimalik esitada).
45. MTA määratud sunniraha ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks. Vaidlustatud korralduses
on MTA selgitanud, et on sunniraha määramisel võtnud arvesse, et korraldus on osaliselt täidetud
ja on määranud kaebajale sunniraha 160 eurot maksimaalse võimaliku 640 asemel (MKS § 67 lg
3). Minu hinnangul on seega kaebajale määratud sunniraha proportsionaalne, võrreldes kaebaja
poolt täitmata jäetud kohustusega.
46. Kokkuvõttes olen seisukohal, et sunniraha rakendamise eesmärgiks oli mõjutada kaebajat
17.11.2021 korraldust täitma. Kaebajale määratud sunniraha suurust ei saa pidada
põhjendamatuks ega ebaproportsionaalseks, samuti on täidetud kõik ATSS-st tulenevad
sunnivahendi määramise eeldused ning sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine.
Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
3-22-352
7(7)
47. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse
rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema
enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Hallikma