2-22-101812/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-101812

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi K.V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1184,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja: K.V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K.V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja

vahel24.09.2018

sõlmitud

kliendilepingu

27757946,

17.12.2018

sõlmitud

seadmekindlustuslepingu, 03.10.2018 sõlmitud järelmaksu müügilepingu 1366137,

17.12.2018 sõlmitud järelmaksu müügilepingu 1394474 ja 19.12.2018 sõlmitud

järelmaksu müügilepingu 1395633 alusel väljastatud 30.04.2019 arvest nr

05201902817238, 31.05.2019 arvest nr 07201903950902, 31.07.2019 arvest nr

08201904521342, 31.08.2019 arvest nr 09201905094671, 30.09.2019 arvest nr

10201905653542, 31.10.2019 arvest nr 11201906174671, 30.11.2019 arvest nr

12201906659317, 31.12.2019 arvest nr 01202000345910, 31.01.2020 arvest nr

02202000818059, 25.02.2020 arvest nr 02202000945691, 25.02.2020 arvest nr

02202000945694, 25.02.2020 arvest nr 02202000945696, 29.02.2020 arvest nr

03202001290910 tulenev võlgnevus kokku 1115,55 eurot (millest 795,73 eurot

põhivõlgnevus, 167,97 eurot intressid, 25 eurot võla sissenõudmiskulud, 126,85 eurot

põhivõlalt perioodi 21.04.2020 kuni 18.04.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi K.V. vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes summas 5,00 eurot.

4. Välja mõista K.V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 795,73 eurot) alates 19.04.2022 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 17.11.2022 k.a summas 37,15 eurot.

Tsiviilasi nr 2-22-101812

2 (6)

5. Välja mõista K.V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 795,73 eurot) alates 18.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Jätta menetluskulud 99,55% ulatuses K.V. kanda ja 0,45% ulatuses Osaühingu

Aktiva Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 430 eurot (millest 280 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 428,07 eurot

mõista K.V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on K.V. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Tsiviilasi nr 2-22-101812

3 (6)

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 19.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K.V.lt (kostja) 1438,97 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2022

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus

lõpetas 01.03.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 15.03.2022 hagiavalduse käiguta ning määras

hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda

täiendavalt riigilõivu ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 18.04.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K.V. vastu,

milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 795,73 eurot, intressi 167,97

eurot, sissenõudekulud 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 126,85 eurot ning

edasiulatuva

viivise.

Hageja

22.09.2022

täiendas

kohtu

nõudel

hagiavaldust

sissenõudmiskulude osas.

Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Telia Eesti AS vahel 24.09.2018 sõlmitud kliendileping

27757946. 03.10.2018 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS järelmaksu müügilepingu nr 1366137,

mille alusel on kostja ostnud mobiiltelefoni Apple iPhone 8 64GB (hall) väärtusega kokku

714,90 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toote eest 48 kuu

jooksul. 17.12.2018 sõlmis kostja ja Telia Eesti AS järelmaksu müügilepingu nr 1394474, mille

alusel on kostja ostnud mobiiltelefoni Apple iPhone 6S 32GB (hall) väärtusega kokku 354,90

eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toote eest 18 kuu jooksul.

17.12.2018 sõlmis kostja ja Telia Eesti AS seadmekindlustus lepingu, mille alusel on kostja

kindlustanud mobiiltelefoni Apple iPhone 6S 32GB igakuise maksega 5,90 eurot. 19.12.2018

sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr 1395633, mille alusel on kostja ostnud mobiiltelefoni

Apple iPhone 6S 32GB (kuldne) väärtusega kokku 354,90 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on

kostja kohustatud tasuma ostetud toote eest 48 kuu jooksul. Ajavahemikul 30.04.2019 –

31.03.2020 esitas Telia Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole kohaselt tasunud:

30.04.2019 arve nr 05201902817238, 31.05.2019 arve nr 07201903950902, 31.07.2019 arve nr

08201904521342, 31.08.2019 arve nr 09201905094671, 30.09.2019 arve nr 10201905653542,

31.10.2019 arve nr 11201906174671, 30.11.2019 arve nr 12201906659317, 31.12.2019 arve nr

01202000345910, 31.01.2020 arve nr 02202000818059, 25.02.2020 arve nr 02202000945691,

25.02.2020 arve nr 02202000945694, 25.02.2020 arve nr 02202000945696, 29.02.2020 arve nr

03202001290910. Arvete alusel tuli kostjal tasuda põhiosa 1120,88 eurot ja intressi 167,97

eurot. Kostja on sellel perioodil tasunud 325,15 eurot. Hageja on tasumised arvestanud põhiosa

katteks. Telia Eesti AS loovutas 11.05.2021 oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase kogu põhivõla summalt 795,73 eurot arve nr

04202001764816 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 21.04.2020 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 18.04.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, s.o. 8%

aastas ning viivised alates 19.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Hagejal palub VÕS 1132 lõike 2 ja lepingu üldtingimuste p 4.9 alusel

välja mõista sissenõudekulud kogusummas 30,00 eurot. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu

Tsiviilasi nr 2-22-101812

4 (6)

määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit

korraldamata.

3. Pärnu Maakohus võttis 23.09.2022 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 17.10.2022

TsMS § 322 lg 1 alusel. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 31.10.2022 kell

24:00. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõuded müügilepingutest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes, kindlustuslepingust VÕS § 422 mõistes ja

tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. Tulenevalt VÕS § 403 lg-st 1 sätestatust ei

pidanud Telia Eesti AS täitma VÕS § 541 lõigetes 6 ja 7, § 551 lõikes 3, §-des 4031 ja 4034 ning

§ 407 lõigetes 21–23 nimetatud kohustusi. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

03.10.2018, 17.12.2018, 19.12.2018 sõlmitud müügi- ja tarbijakrediidilepingu ja 17.12.2018

sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja

seadmete eest. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel.

Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164

lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes

eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 795,73 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

Tsiviilasi nr 2-22-101812

5 (6)

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 795,73 eurot

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ajavahemiku eest 21.04.2020 kuni

18.04.2022 summas 126,85 eurot ning alates 19.04.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 21.04.2020 kuni 18.04.2022 summas 126,85 eurot.

9. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 19.04.2022 kuni otsuse tegemiseni, so

17.11.2022 välja kindla summana, so 37,15 eurot (795,73€ x 8% / 365 kp x 213 kp perioodi

eest 19.04.2022 kuni 17.11.2022) ning alates 18.11.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

10. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113²

lg 2 p 2 on sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise

kirja saatmine 15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult

sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega on põhjendatud

sissenõudmiskulud summas (15€ + 5€ + 5€) 25,00 eurot.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-22-101812

6 (6)

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 280 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 360,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik

ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik