3-22-947/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTühistada Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokollilise otsuse Mõista Saaremaa vallalt Gutman & Gutman OÜ kasuks menetluskuludena välja 1520
Legislator headnote
AI generated3-22-947/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tühistada Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokollilise otsuse Mõista Saaremaa vallalt Gutman & Gutman OÜ kasuks menetluskuludena välja 1520
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-947
Haldusasi
Gutman
&
Gutman
OÜ
kaebus
Saaremaa
Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokollilise otsuse
nr 1-1/3 punkti 16 tühistamiseks ning Saaremaa valla
kohustamiseks Kõutsi II detailplaneeringu koostamise
algatamiseks või kaebaja 29.09.2021 taotluse uuesti
läbivaatamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – Gutman & Gutman OÜ, esindaja v.adv Liisa Linna
Vastustaja – Saaremaa vald, esindaja Kaire Müür
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kaebus.
2. Tühistada Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokollilise otsuse
nr 1-1/3 punkt 16 ning kohustada Saaremaa valda vaatama uuesti läbi kaebaja 29.09.2021
taotlus Kõutsi II detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
3. Mõista Saaremaa vallalt Gutman & Gutman OÜ kasuks menetluskuludena välja 1520
eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Gutman & Gutman OÜ esitas Saaremaa Vallavalitsusele 29.09.2021 taotluse
detailplaneeringu (DP) algatamiseks Saaremaa vallas Tirbi külas asuvale Kõutsi
katastriüksusele (kt 59201:005:0594). Taotluse kohaselt on DP eesmärgiks Kõutsi
2(6)
katastriüksuse ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks ning selleks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine.
2. Saaremaa Vallavalitsus koostas 27.10.2021 otsuse eelnõu, milles oli otsustatud DP algatada
tingimusel, et kinnistu jäetakse jagamata, maakasutus otstarve muutmata ning määratakse
hoonestusala, mille osas vähendatakse ehituskeeluvööndit. Taotleja esitas 12.11.2021
vastuväited eelnõule ning Keskkonnaamet (KeA) esitas 25.11.2021 kirjas nr 6-2/21/22720-2
omapoolse hinnangu planeeritava tegevuse kohta. Saaremaa vald saatis 22.12.2021 kirjaga
vastuse taotleja 12.11.2021 vastuväidetele ja esitas DP algatamata jätmise otsuse eelnõu
arvamuse avaldamiseks. Taotleja esitas 31.01.2022 koos täiendavate tõenditega oma arvamuse,
misjärel Saarema Vallavalitsus valmistas ette Tirbi külas Kõutsi II DP algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu 24.03.2022 vallavolikogu
istungile. Eelnõus vald nõustus DP koostamise algatamisega Tirbi külas Kõutsi katastriüksusel
eesmärgiga välja selgitada 1 elamu ja 1 abihoone ehitusõiguse ning ranna ehituskeeluvööndi
vähendamise võimalikkus, jäädes algses DP algatamise otsuse eelnõus toodud tingimuste juurde,
et hoonestusala tuleb määrata minimaalses ulatuses ja katastriüksuse sihtotstarbeks jääb
maatulundusmaa. Pihtla osavallakogu toetas DP algatamist ja keskkonnamõjude strateegilise
hindamise algatamata jätmist 15.03.2022 istungil ning ka Saaremaa Vallavolikogu planeeringu-
ja keskkonnakomisjoni 16.03.2022 koosolekul hääletati otsuse eelnõu poolt. Vastav eelnõu
esitati Saarema Vallavolikogu 24.03.2022 istungi päevakorda, kus see hääletuse tulemusel
toetust ei leidnud – 24.03.2022 istungi protokoll nr 1-1/3 punkt 16 (protokoll allkirjastatud
01.04.2022).
Saaremaa Vallavalitsus selgitas 21.04.2022 kirjas nr 5-2/5211-6 Gutman & Gutman OÜ-le, et:
„Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse eelnõud ei ole volikogu päevakorda lisatud, sest
24.03.2022 volikogu istungil toimunud hääletusega on volikogu oma tahet näidanud.
Hääletustulemus
on
protokolli
näol
kõigile
kättesaadav
https://saaremaa.volis.ee/gvolis/avalik/istungid/42271?kid=339696.
Eeltoodust
tulenevalt
loeme menetluse lõppenuks.“
3. Gutman & Gutman OÜ esitas 26.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub
tühistada Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokolliline otsus, millega jäeti
algatamata Tirbi külas Kõutsi II DP koostamine ning kohustada vastustajat algatama Kõutsi II
DP koostamine või alternatiivselt uuesti läbi vaatama kaebaja 29.09.2021 taotlus DP
koostamise algatamiseks.
Kohus võttis 24.05.2022 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Saaremaa
Vallavolikogu istungi protokollilise otsuse nr 1-1/3 punkt 16 ning kohustada Saaremaa valda
Kõutsi II DP koostamise algatamiseks või kaebaja 29.09.2021 taotluse uuesti läbivaatamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt menetluskulud. Kaebuse
põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.
1) Saaremaa vallavolikogu 24.03.2022 otsus jätta algatamata Tirbi küla Kõutsi II DP
koostamine on lõplik haldusakt. DP algatamisest keeldumine piirab kaebaja omandiõigust,
omab sellele lõplikke tagajärgi ja tuleb vormistada haldusaktina (vt haldusmenetluse seaduse
(HMS) § 43 lg 2). DP mittealgatamise otsus on haldusakt, sest DP algatamata jätmine kujutab
endast omandi kasutamise ja käsutamise vabaduse piirangut (Riigikohtu 03.12.2007 otsus nr 3-
3-1-41-06). Sellise haldusakti andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid ning järgida
haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid. Saaremaa vald jättis haldusakti sootuks
põhjendamata.
3(6)
2) Olenemata sellest, et vaidlustatav haldusakt ei vasta HMS § 56 lg-tele 1 ja 3 ja on formaalselt
õigusvastane, on tegemist ka sisuliselt õigusvastase haldusaktiga, kuivõrd kaebaja õigusi
tugevalt riivav haldusakt on antud kaalumiseta. Riigikohus on 27.01.2010 otsuses nr 3-3-1-79-
09 selgitanud planeeringu algatamisest keeldumisega seoses kaalutlusõigust.
Vastustaja kaalutlusi ei esitatud suuliselt istungil 24.03.2022, istungi protokollis ega eraldi
haldusaktina vormistatuna. Kaebaja hinnangul toetab vastustaja poolt koostatud eelnõu pigem
DP algatamist ning eelnõust ilmneb, et algatamist otseselt takistavaid asjaolusid ei esine.
Volikogu liikmed ei kaalunud ühtegi asjaolu ning otsustus oli üllatuslik. Juhul kui vastustaja
esitab oma põhjendused kaalutlusotsuse kohta alles kaebusele vastates, tuleb need jätta
tähelepanuta.
3) Kohaliku omavalitsuse haldusaktid ja haldustoimingud ning haldusmenetlus kogumis peavad
põhinema seaduslikul alusel ja olema põhiseadusega kooskõlas. Nõuetekohaselt tuleb
põhjendada ka volikogu kui kollegiaalorgani otsuseid (nt Riigikohtu 09.06.2004 otsus nr 3-3-
1-28-04, p 17). Kollegiaalorgani haldusotsustus on halduskohtus vaidlustatav üldalustel,
mistõttu see peab olema ka motiveeritud. Pole mingeid põhimõttelisi takistusi põhjalikumalt
motiveerida kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat otsustust
kollegiaalorgani otsuses eneses. Piisab, kui panna hääletamisele otsuse projekti motiivid. Küll
aga kollegiaalorgani otsustuse motiveerimise protsess on oluliselt keerukam kui ainuisikulise
organi otsustuse motiveerimine. Volikogul ei ole õigust meelevaldselt kõrvale kalduda
vallavalitsuse ja planeerimiskomisjoni esitatud otsuse eelnõust, vaid alused selleks peavad
tulema õigusaktidest (Riigikohtu 20.06.2002 otsus nr 3-3-1-30-02, p 30). Ka asjaolu, et
volikogu liikmed on rahva poolt valitud, ei anna volikogule õigust eirata õigusaktidest, sh tema
enda kehtestatud korrast tulenevaid nõudeid. Demokraatlikult valitud esinduskogu ei või oma
otsuseid teha meelevaldselt, vaid valikud peavad lähtuma ratsionaalsetest argumentidest
(Riigikohtu otsus nr 3-3-1-54-03, p 20).
4) Olukorras, kus planeeringulahenduse sobilikkus on leidnud vallavalitsuse poolt toetuse ja
teada ei ole ka, et sellele oleks ühegi naabri või kogukonna vastuseisu (kogukond toetas Kõutsi
II DP algatamist) ning vastuväiteid ei ole esitanud ka KeA, puudub mis tahes põhjus
elimineerida ehitusõiguse saamise võimalus ilma seda planeeringumenetluses sisuliselt
analüüsimata. Seega on möödapääsmatu, et vastustaja algatab kaebaja kinnistul DP menetluse
ning selle menetluse käigus selgub, kas arendustegevus on võimalik või mitte. Käesolevas asjas
kogutud andmete põhjal on võimalik kohustada vastustajat algatama DP-d. Seda toetab ka
kohtupraktika, kus volikogule esitatud vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt heaks kiidu
saanud eelnõu jäetakse vastu võtmata (nt Tartu Halduskohtu 14.06.2019 otsus nr 3-19-380).
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
1) Saaremaa Vallavalitsus esitas volikogu 24.03.2022 istungi päevakorda DP algatamist
käsitleva otsuse eelnõu. Volikogu istungil hääletuse tulemusel see eelnõu toetust ei leidnud. DP
algatamata jätmist käsitleva otsuse eelnõu ei ole volikogu istungi päevakorda esitatud, sest
24.03.2022 volikogu istungil toimunud hääletusega on volikogu ülalnimetatud taotluse
suhtes oma tahet väljendanud ja sellega on taotluse menetlus lõppenud. KeA asus seisukohale, et
väljakujunenud ja ajaloolisest asustusest tulenevalt ei ole ranna ehituskeeluvööndi vähendamine
põhjendatud ja ajaloolise elamisfunktsiooniga hoonestuse olemasolu ei ole tõendatud. Seetõttu
ei saa ka kaebuse esitajal tekkida õigustatud ootust, et planeering oleks sellisel kujul
kehtestatud.
2) Vastustajale ei saa panna kohustust DP-d algatada. Antud juhul on volikogu
hääletustulemuste näol ilmne, et volikogu ei ole nõus DP algatamisega, kohaliku
4(6)
omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud esinduskogu on selles küsimuses oma
seisukoha väljendanud ja sellega on taotluse menetlus lõppenud. Isegi kui kohus leiab, et taotluse
kohta tuleb ikkagi anda haldusakt, ei saa panna volikogule kohustust sellega algatada DP.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kaebaja on vaidlustanud Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokollilise otsuse
nr 1-1/3 punkti 16 osas, milles volikogu 24.03.2022 istungil ei kogunud kaebaja taotluse suhtes
vallavalitsuse poolt ettevalmistatud DP algatamise otsuse eelnõu hääletuse tulemusel toetust.
Vaidlus puudub, et vastustaja ei ole kaebaja taotletud DP algatamata jätmise kohta vormistanud
eraldi haldusakti ega esitanud kaebajale ka pärast volikogu 24.03.2022 istungit DP algatamata
jätmise kirjalikke põhjendusi. Vastustaja viis haldusmenetluse läbi selliselt, et vallavalitsus
valmistas kaebaja esitatud taotluse osas ette otsuse eelnõu DP algatamise ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta ja esitas selle volikogu istungile, kus hääletati
DP algatamise vastu ning loeti sellega kaebaja esitatud DP algatamise taotlus lahendatuks ja
menetlus lõppenuks. Kaebaja on eeltoodut arvestades õigesti käsitanud volikogu 24.03.2022
istungi protokollilist otsust tema taotluse kohta tehtud lõplikuks otsuseks (st DP koostamise
algatamisest keeldumiseks) ja taotlenud selle tühistamist.
Vaidlus seisneb selles, kas volikogu otsus peab vastama haldusaktile esitatavatele sisu- ja
vorminõuetele, eeskätt, kas volikogul on põhjendamiskohustus.
7. Kohtu hinnangul on vastus sellele vaidlusküsimusele ilmne ja elementaarne.
Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva
õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele
(HMS § 54). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema
kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele
kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti
põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56
lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest
haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
Kuna DP algatamisest keeldumisega otsustatakse sisuliselt taotletud haldusakt (DP) jätta
andmata, on DP algatamata jätmise korraldus HMS § 43 lg 2 kohaselt haldusakt. Sellise
haldusakti andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid, sealhulgas tagada taotluse esitaja
menetlusõigused, mh õigus olla enne haldusakti andmist ära kuulatud (HMS § 40). Niisamuti
tuleb järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid, sh HMS §-s 56 sätestatud
haldusakti põhjendamise kohustust (vt Riigikohtu 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06, p 32;
Riigikohtu 03.05.2007 määrus nr 3-3-1-41-06, p-d 20 ja 21).
Kohtupraktikas on haldusakti motiveerimise vajalikkust rõhutatud eelkõige isiku õiguste
hilisema kohtuliku kaitse kontekstis. Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab
tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kui haldusakti
adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjusi selle andmise hetkel, siis ei ole tal
efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi
haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks anti tema suhtes just selline
haldusakt. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle
kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse
põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult
tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Haldusorgani
enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses (nt Riigikohtu
5(6)
05.11.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11; 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 36; 22.05.2000 otsus
nr 3-3-1-14-00; 30.05.1997 määrus nr 3-3-1-14-97).
8. Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel järginud põhjendamiskohustust, millise
nõude järgimise vajalikkust on Riigikohus rõhutanud juba enne 2000ndaid aastaid kujundatud
kohtupraktikas. Kuivõrd haldusakt, millega jäetakse DP algatamata, on kaalutlusotsus, peab see
olema iseäranis põhjalikult motiveeritud. Kohalik omavalitsusüksus peab igal konkreetsel juhul
DP algatamise üle otsustades kaaluma, milline on avalikes huvides tehtava otsustuse mõju
isikute põhiõigustele ja huvidele, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas
see otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele (vt Riigikohtu 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-
06, p 32).
Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokollilise otsuse punkt 16 ei vasta HMS § 56
nõuetele, kuna ei sisalda põhjendusi ja kaalutlusi selle kohta, miks ja millistel alustel jäeti
kaebaja taotletud DP koostamine algatamata (sh miks ei nõustutud volikogu istungile esitatud
otsuse eelnõus toodud tingimustel DP algatamisega). Vaidlustatud protokollilisest otsusest ei
ole isegi tuvastatav, kas haldusorgan on üldse kaalutlusõigust sisuliselt teostanud. Vaidlustatud
otsus on põhjenduste puudumise tõttu kontrollimatu. See, et volikogu ei ole DP algatamisega
nõus, ei ole põhjendus. Ka demokraatlikult valitud esinduskogu ei või oma otsuseid teha
meelevaldselt (vrd Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 20).
Kaebusest nähtuvalt ei saadetud antud juhul kaebajale isegi 24.03.2022 istungi protokolli ning
kaebaja sai alles ajalehes „Saaremaa Teataja“ 08.04.2022 avaldatud teatest aru, et tema taotletud
DP-d ei algatata. Vastustaja ei väljastanud kaebajale tema DP algatamise taotluse rahuldamata
jätmise kohta põhjendusi ka pärast kaebaja suulist järelpärimist selle kohta, kas DP algatamata
jätmise kohta vormistatakse põhjendustega kaalutlusotsus. Vastustaja ei ole vastupidist väitnud
ega tõendanud. Haldusorgani eelkirjeldatud käitumine on muu hulgas vastuolus hea halduse
põhimõtetega. Kaebaja on kohtusse pöördunud põhjusel, et vastustaja ei ole andnud DP
algatamata jätmise kohta motiveeritud haldusakti, millest kaebajale nähtuks, millistel kaalutlustel
üldse sellise otsuseni jõuti.
9. Vaidlustatud otsus tuleb tühistada (HKMS § 5 lg 1 p 1). Kohus ei saa asuda ise haldusorgani
eest kaalutlusõigust teostama ega haldusakti resolutsiooni põhjendama (vt ka HKMS § 158 lg
3). Sellises olukorras puudub kohtul võimalus hinnata haldusakti sisulist õigsust.
HKMS § 41 lg 3 järgi võib kohustamiskaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat nii
haldusakti andma kui ka haldusakti andmist uuesti otsustama. Kohus leiab, et praegusel juhul
ei ole põhjendatud kohustada vastustajat andma konkreetse sisuga haldusakti ehk algatama
kaebaja taotluses toodud tingimustel DP. Kohus saaks haldusorganit kohustada andma
konkreetse sisuga haldusakti, kui ta on veendunud, et haldusakti andmisest ei oleks asja uuel
otsustamisel ühelgi tingimusel võimalik õiguspäraselt keelduda (vt ka Tallinna
Ringkonnakohtu 05.03.2021 otsus nr 3-20-231, p 14). Vastustajal on DP algatamise või
algatamata jätmise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum ning antud juhul ei ole kohtul
võimalik kindlalt väita, et vastustaja diskretsioon on redutseerunud nullini. Vastustajal on
võimalik kõiki olulisi asjaolusid ja huve arvestades ning kaalutlusõigust õiguspäraselt teostades
jõuda järeldusele, et DP algatamine kaebaja kinnistul siiski põhjendatud ei ole. Eeltoodut ei
väära pelgalt asjaolu, et vallavalitsus on ette valmistanud otsuse eelnõu DP algatamise kohta ja
naabrid/kogukond ei ole DP algatamisele vastu seisnud. Kui vastustaja jätab põhjendatud
otsusega kaebaja taotluse alusel DP algatamata, saab kaebaja sellega mittenõustumisel
pöörduda kohtusse. Eeltoodut arvestades kohustab kohus vastustajat kaebaja 29.09.2021 taotlust
uuesti läbi vaatama.
6(6)
10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kaebaja on esitanud menetluskulude nõude summas 2135 eurot (s.o õigusabikulud 2115 eurot
ilma käibemaksuta ja kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot). Esitatud on HKMS § 109 lg 1
kohased kuludokumendid, millest nähtuvalt on käesolevas asjas õigusabi kokku osutatud 11 h
ja 45 minuti ulatuses.
Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse
koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu
03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja
iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus
nr 3-18-752, p 19). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud esindaja kulu täies ulatuses vastustajalt
väljamõistmine. Kaebaja ei ole asjas peale kaebuse ja menetluskulude nimekirja esitanud muid
menetlusdokumente ning sisuline vaidlus seisnes üksnes selles, kas vastustaja on kaebaja
taotluse lahendanud HMS § 56 nõuetele vastava haldusaktiga. Tegemist on lihtsa ja vähese
mahuga asjaga ning asjas ei ole toimunud istungit. Eeltoodut arvestades vähendab kohus
väljamõistetavaid õigusabikulusid ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikuludena
välja 1500 eurot (ilma käibemaksuta).
Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 1520 eurot (s.o
õigusabikulu 1500 eurot + riigilõiv 20 eurot). Muus osas tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema
enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)