2-19-3141/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

17. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3141

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a

korteriühistu vastu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. ja 31. mai 2022. a määrused

Kaebuse esitaja ja liik

X 1. augusti 2022. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a

korteriühistu (registrikood 80221442), lepinguline esindaja

Marko Jaani

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 1. augusti 2022. a määruskaebus Harju Maakohtu 30. mai 2022. a määruse

peale läbi vaatamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2022. a määrus ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust

esitada.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 27. veebruaril 2019 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Männiku tee

103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles palus:

1) tunnistada kehtetuks korteriühistu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku protokoll (nõue nr 1);

2 (4)

2) kohustada korteriühistut jõustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. a

direktiivi 2009/72/EÜ sätteid, võimaldades kõikidel korteriühistu liikmetel koheselt

vabalt valida elektritarnijat (nõue nr 2);

3) hüvitada avaldajale tekitatud lisakulud seoses korteriomanike sunniviisilise

kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega (nõue nr 3);

4) kohustada korteriühistut läbi viima elektriaudit ning viima voolutugevus vastavusse

ehitusloaga lubatud voolutugevusega (nõue nr 4).

2. Harju Maakohus keeldus 14. märtsi 2019. a määrusega avaldust menetlusse võtmast.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. septembri 2019. a määrusega maakohtu määruse ja saatis

asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

3. Avaldaja esitas 18. mail 2020 avalduse täpsustuse.

4. Harju Maakohus keeldus 7. septembri 2020. a määrusega menetlusse võtmast avaldaja

nõudeid nr 2 ja 4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. novembri 2020. a määrusega

maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

5. Avaldaja esitas 7. juunil 2021 ja 15. septembril 2021 taotlused ja avalduse täpsustused.

6. Harju Maakohus keeldus 21. septembri 2021. a määrusega menetlusse võtmast nõudeid

nr 2 ja 4, 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet ja hüvitisnõuet.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. novembri 2021. a määrusega maakohtu määruse osaliselt

ning saatis tühistatud osas avaldaja nõuete menetlusse võtmise maakohtule uuesti

otsustamiseks.

7. Avaldaja täpsustas 22. märtsil 2022 avaldust. Täpsustuse kohaselt esitas avaldaja

puudutatud isiku vastu järgmised nõuded:

1) tunnistada kehtetuks korteriühistu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsused;

2) võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat;

3) viima korteriühistu voolutugevus vastavusse ehitusloaga väljastatud voolutugevusega

ja viia läbi elektriaudit;

4) hüvitada avaldajale lisakulud seoses korteriühistu poolt sunniviisilise kinnihoidmisega

korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega.

8. Harju Maakohus eraldas 30. mai 2022. a määrusega tsiviilasjast nr 2-19-3141 (käesolev

tsiviilasi) iseseisvasse hagita menetlusse avaldaja järgmised nõuded:

1) kohustada puudutatud isikut võimaldama kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida

elektritarnijat, viima korteriühistu voolutugevus vastavusse ehitusloaga väljastatud

voolutugevusega;

2) kohustada puudutatud isikut viima läbi elektriaudit.

Maakohtu määrused ja põhjendused

9. Harju Maakohus eraldas 30. mai 2022. a määrusega tsiviilasjast nr 2-19-3141 (käesolev

tsiviilasi) iseseisvasse hagimenetlusse avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut hüvitama

avaldajale lisakulud seoses korteriühistu poolt sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu

poolt valitud elektritarnelepingutega. Kohus jätkas tsiviilasjas nr 2-19-3141 menetlust avaldaja

nõude, tunnistada kehtetuks korteriühistu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsused, osas.

10. Maakohus keeldus 31. mai 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel avaldaja avalduse korteriomanike 8. juuni 2016. a

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest.

3 (4)

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus Kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu, et

tsiviilasjas nr 2-21-9853 on avaldaja mh esitanud nõude tuvastada korteriühistu 8. juuni 2016. a

üldkoosoleku kõigi otsuste tühisus. Maakohus leidis, et tsiviilasja nr 2-19-3141 (käesolev

tsiviilasi) ja tsiviilasja nr 2-21-9853 asjaolud ja nõue kattuvad, kuivõrd mõlemas tsiviilasjas on

avaldaja eesmärk 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamine. Käesolevas tsiviilasjas

soovib hageja sama üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ja tsiviilasjas nr 2-21-9853

soovib avaldaja sama üldkoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamist. Maakohus leidis, et

avaldaja käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus korteriühistu vastu 8. juuni 2016. a

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes on juba sama eseme kohta ja samal alusel

menetluses tsiviilasjas nr 2-21-9853.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub:

1) tühistada maakohtu 30. mai 2022. a ja 31. mai 2022. a määrused;

2) jätkata asja menetlust ja liita selle menetlusega maakohtu 30. mai 2022. a määrusega

eraldatud tsiviilasjad nr 2-22-8031 ja 2-22-8033;

3) vajadusel liita 8. juuni 2016. a puudutav osa tsiviilasjast nr 2-21-9853 tsiviilasjaga nr 2-

19-3141;

4) vajadusel peatada osa menetlusest: „kohustada puudutatud isik Tallinn, Männiku tee

103/Pihlaka tn 2a korteriühistut hüvitada avaldajale lisakulud seoses korteriühistu poolt

sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega“ kuni

tsiviilasjas nr 2-19-3141 otsuste jõustumiseni;

5) tuvastada korteriühistu esindajate esindusõigus.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja väidete kohaselt on maakohus juba kolmandat korda eiranud ringkonnakohtu nõudeid,

millest tulenevalt on maakohtu 31. mai 2022. a määrus ebaseaduslik. Avaldaja hinnangul on

maakohtu 30. mai 2022. a tsiviilasjade eraldamise määrus kehtetu, sest menetlusse veel võtmata

nõudeid ei saa eraldada. Ka on avaldaja nõuded omavahel seotud ja neid ei saa eraldi menetleda.

Ka on maakohus ebaõigesti keeldunud menetlusse võtmast avaldaja nõuet tunnistada kehtetuks

korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsused, kuivõrd asjades esitatud asjaolud ei

kattu. Tsiviilasjas nr 2-21-9853 palub avaldaja kõikide märgitud üldkoosoleku protokollide, mh

8. juuni 2016. a üldkoosoleku protokolli, tühisuse tuvastamist seoses juhatuse liikmete

esindusõiguse puudumisega, aga tsiviilasjas nr 2-19-3141 soovib avaldaja koosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamist eelkõige mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-st 24¹ tulenevalt.

Avaldaja leiab, et vajadusel võib kohus menetlusökonoomikast lähtuvalt liita tsiviilasja nr 2-

21-9853 osa, mis käsitleb 8. juuni 2016. a koosoleku protokolli, tsiviilasjaga nr 2-19-3141.

12. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

13. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis ekslikult määruskaebuse menetlusse osas, milles

avaldaja vaidlustab maakohtu 30. mai 2022. a määrust nõuete eraldamise kohta, mistõttu tuleb

selles osas jätta määruskaebus TsMS § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel,

kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus

4 (4)

jättis seoses määruskaebusega tegemata. Muu hulgas kontrollib ringkonnakohus, kas

määruskaebuse esitajal on kaevatava määruse peale kaebeõigus. Nõuete eraldamise määruse

peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 375 koosmõjus § 477 lg-ga 1). Kui selgub, et

eraldamine ei olnud põhjendatud, saab kohus eraldamise tühistada (TsMS § 375 lg 2). Ka ei saa

ringkonnakohus võtta seisukohta avalduste liitmise kohta, sest seda saab otsustada maakohus

asja sisulisel lahendamisel.

15. Maakohtu 31. mai 2022. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata

menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et avaldus korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamiseks on juba sama eseme kohta ja samal alusel tsiviilasja nr 2-21-

9853 menetluses. Kolleegiumi hinnangul ei ole TsMS § 371 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldused

täidetud.

15.1. Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt kahes tsiviilasjas esitatud

avalduste asjaolud ja nõue kattuvad ainuüksi seetõttu, et mõlemas asjas on avaldaja eesmärk

korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamine. Maakohus on viidanud

Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsusele nr 2-16-19017/101, milles Riigikohus selgitas, et otsuse

tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud. Viidatud seisukohale

tuginedes saab küll teha järelduse, et avaldaja soov on lõpptulemusena suunatud korteriomanike

8. juuni 2016. a üldkoosolekul vastuvõetud otsustest vabanemisele, kuid see ei tähenda, et

kohtul oleks õigus ühe või teise nõude menetlusse võtmisest keelduda. Seaduse kohaldamine ja

nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega

(Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13). Alles asja sisulisel

lahendamisel saab kohus hinnata, kas avaldaja poolt esile toodud asjaolud võimaldavad

tuvastada otsuse tühisuse või on need otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohus peab

kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte, sest otsuse tühisuse korral ei

saa seda kehtetuks tunnistada (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-

19017/101, p 17.2).

15.2. Kolleegiumi hinnangul tuleb praeguses asjas esitatud avaldust ja tsiviilasjas nr 2-21-9853

esitatud avaldust vaadata läbi ühes menetluses. Maakohtul on otstarbekas liita asjad ühte

menetlusse (TsMS § 374 koosmõjus § 477 lg-ga 1).

15.3. Lisaks eelpool toodule märgib ringkonnakohus, et maakohtul ei saanud tekkida

TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alust ka seetõttu, et

avaldus, mille menetlusse võtmisest keelduti, oli esitatud ajaliselt varem, kui teises tsiviilasjas

esitatud avaldus. Nimelt on praeguses asjas esitatud avaldus 27. veebruaril 2019 ning

tsiviilasjas nr 2-21-9853 on avaldus esitatud 18. juunil 2021. Seega ei saanud maakohus

tugineda sellele, et kohtumenetluses oli juba samade poolte vahel sama asi samal alusel.

16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata teistele

määruskaebuses esitatud väidetele.

17. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude

jaotusest.

18. TsMS § 643 lg 4 (koosmõjus TsMS §-ga 659) võimaldab esitada määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule osas, millega ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebuse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 1). Muus osas ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)