2-21-17477/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-17477

Tsiviilasi

R. H. hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2126,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja M. H. (isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Kostja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg-d 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. H. hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Jätta rahuldamata R. H. hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt

perioodi eest 08.11.2020 kuni 07.11.2021 (s.o ühe aasta eest enne hagi esitamist).

3. Mõista välja R. R.lt R. H. kasuks alates hagi 08.11.2021 esitamisest kuni

kohtuotsuse

tegemiseni

15.11.2022

(kaasa

arvatud)

seaduses

sätestatud

minimaalmääras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus kokku

2848,49 eurot (millest perioodi 08.11.2021 – 31.12.2021 eest 515,87 eurot (292 eurot

kuus), perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 eest 640,32 eurot (213,44 eurot kuus) ning

perioodi 01.04.2022 – 15.11.2022 eest 1692,3 eurot (225,64 eurot kuus)).

4. Mõista välja R. R.lt R. H. kasuks alates 16. novembrist 2022 kuni R. H. täisealiseks

saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõigete 3 – 5 alusel arvutatav minimaalne elatis

(s.o seaduses sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 209,20 eurot) + 3% eelneva

kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 46,44

eurot), millest on maha arvestatud pool lapsele makstavast lapsetoetusest). Kohtuotsuse

tegemise ajal on elatise suurus 225,64 eurot kuus.

Elatise kuumakse suurus muutub vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil,

mil senist baassummat indekseeritakse eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja

arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast.

Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määra

muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses

toetust makstakse.

Tsiviilasi nr 2-21-17477

2 (6)

5. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb R. R.l tasuda M. H.

arvelduskontole nr EExxx hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,

10. kuupäevaks. Makse selgituseks märkida kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

6. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud, kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 kostjalt

hageja kasuks välja mõistetud elatise võlgnevus 2848,49 eurot tuleb R. R.l tasuda ühe

maksena, kui R. R. ja hageja seaduslik esindaja M. H. ei lepi kokku teisiti.

7. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada R. R. poolt menetluse ajal tehtud võimalikke

elatise makseid. Menetluse ajal elatise maksmist peab tõendama R. R..

8. Menetluskulud jäävad kostja R. R. kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja

number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. 08.11.2021 esitas R. H. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi R. R. vastu elatise

väljamõistmiseks. Elatise asja lahendamine allub erandlikult lapse elukohajärgsele kohtule,

mistõttu Haapsalu kohtumaja edastas hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajale.

Tsiviilasi nr 2-21-17477

2 (6)

2. Kohus jättis puudustega hagiavalduse käiguta ning määrs hageja seaduslikule esindajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täiendada hagi aluseks olevaid asjaolusid,

põhjendada, miks kostja peab kandma üle poole hagiavalduses märgitud lapse kuludest, ning

välja arvutama ja kohtule esitama tagasiulatuvalt nõutava elatise summa koos arvutuskäiguga.

3. 02.03.2022 esitas hageja kohtule täiendavate põhjendustega hagiavalduse. Hageja märgib, et

lapse kulud on 437 eurot kuus ning palub kostjalt välja mõista elatise alates septembrist 2020

miinimumsummas. Tagasiulatuvalt perioodi eest enne hagi esitamist nõutava elatise summat

hageja välja ei arvutanud ega esitanud andmeid, mis võimaldanuks seda kohtul või kostjal teha.

4. 01.07.2020 määrusega kohus jättis menetlusse võtmata R. H. hagi R. R. vastu osas, milles

hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest rohkem kui üks aasta enne

hagi esitamist, alates septembrist 2020 kuni 07. novembrini 2020.

Kohus sama määrusega võttis menetluse R. H. hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks

seaduses sätestatud miinimumsummas alates hagiavalduse 08.11.2021 esitamisest ja

tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist (s.o alates 08.11.2020).

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest.

Samuti andis kohus hagejale tähtaja täpsustada kohtumääruse saamisest 14 päeva jooksul

tagasiulatuvalt nõutava elatise suurust (näidata ära arvutuskäik) ning esitada andmed kostja

poolt pärast 08.11.2021 lapse ülalpidamiseks antu kohta.

5. Kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte saanud e-toimiku

kaudu 04.10.2022. Seega kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 18.10.2020 kell

24.00.

Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud

taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui kostja hagile ei vasta.

6. Hageja seaduslikule esindajale on menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte saanud e-

toimiku kaudu 04.10.2022. Seega hagejale tagasiulatuva elatise nõude täpsustamiseks antud

tähtaeg 14 päeva lõppes 18.10.2020 kell 24.00. Hageja tagasiulatuva elatise nõude täpsustusi

kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole hageja esitanud kohtule taotlust tähtaja pikendamiseks või

ennistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

8. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi 6. lõikega juhul, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud, hagi

tagaseljaotsusega rahuldada ka osaliselt. Asjaoludega õiguslikult põhjendamata hageja nõude

jätab kohus tagaseljaotsusega rahuldamata.

9. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt.

Tsiviilasi nr 2-21-17477

2 (6)

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps

saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. See tähendab, et vanemate lahkumineku

järel on lapsega koos elav vanem kohustatud pöörduma elatise nõudega kohtu poole, kui lapsest

lahus elav vanem ülalpidamiskohustust rikub. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei anna

lapsele ülalpidamist regulaarselt ja/või piisavalt.

10. Kohus leiab, et hageja elatise nõue tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o

perioodi eest 08.11.2020 kuni 07.08.2021, ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt kostja osales lapse ülalpidamises, aga hageja arvates mitte piisavalt.

Hagiavalduses ei ole esitatud mingeid arvandmeid, mille põhjal oleks võimalik kostja antud

ülalpidamise ulatust ja/või kogunenud elatise võlgnevuse suurust kindlaks määrata.

Kohus 10.02.2022 määruses selgitas hagejale, et tagasiulatuvalt saab elatist nõuda kindlas

summas. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise summa tuli hagejal välja

arvutada ja esitada kohtule arvutuskäik. 04.10.2022 hagi menetlusse võtmise määruses andis

kohus hagejale täiendava tähtaja tagasiulatuva elatise nõude täpsustamiseks. Hageja ei ole seda

teinud. Hagiavalduse asjaoludest ei ole võimalik tagasiulatuva elatise summat tuletada.

02.03.2022 hagiavalduse terviktekstis palub hageja välja mõista tagasiulatuv elatist

miinimumsummas, samas põhjendustest selgub, et kostja on tegelikult lapse ülalpidamises

osalenud, kuigi lapse ema arvates mitte piisavalt. Seega ei saa kohus lähtuda ka eeldusest, et

tagasiulatuvalt nõutava elatise summa vastab sellel perioodil kehtinud miinimumelatise

summale. Hageja nõue ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult põhistatud.

Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja elatis

tagasiulatuvalt perioodi eest 08.11.2020 kuni 07.11.2021.

11. Hageja nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest 08.11.2021

miinimumsummas on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Kuni 31.12.2021.a kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates

01.01.2020. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.12.2017.a määrusega nr 189 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.01.2020 alampalgaks 584 eurot, see kehtis kuni

31.12.2021. Seega perioodil 08.11.2021 kuni 31.12.2021 oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummäär 292 eurot kuus. Kostja ei ole hagile vastanud ega nõudele vastuväiteid esitanud.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks pärast hagi kohtule esitamist elatist tasunud.

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 08.11.2021 kuni

31.12.2021 eest summas 515,87 eurot (novembris 23 päeva eest (292 : 30) x 23 = 223,87 eurot

+ detsembrikuu eest 292 eurot).

12. Alates 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused minimaalse elatise määramise

kohta. Jätkuvalt kehtib põhimõte, et lapsele makstav elatis üldjuhul ei tohi olla väiksem, kui

seaduses sätestatud alustel määratav minimaalne elatis.

01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 2-6 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

Tsiviilasi nr 2-21-17477

2 (6)

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

Vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeriti 1. aprillil 2022 elatise baassumma, mille

tulemusel uueks baassummaks alates 01.04.2022 kuni 30.03.2023 (s.o järgmise

indekseerimiseni) on 209,20 eurot. Samuti 01.04.2022 muutus baassummale lisatav 3% eelmise

kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast: kuni 30.03.2022 oli see 43,44 eurot, alates

01.04.2022 mõnevõrra suurem - 46,44 eurot.

13. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt viibib hageja kostja juures harva üksikute

päevade kaupa, hageja üldjuhul kostja juures ei ööbi. Kuna kostja hagile ei vastanud, loetakse

hageja esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Kuna laps viibib isa juures aasta

jooksul keskmiselt vähem kui 7 päeva kuus, siis elatise suurust see ei mõjuta.

Seega tuleb alates 01.01.2022 kostjalt hageja kasuks väljamõistetav elatis kindlaks määrata

järgmise valemi alusel: baassumma + 3% eelmise aasta Eesti Vabariigi keskmiseks

brutokuupalgast, millest lahutatakse ½ lapsele makstavast lapsetoetusest. Kohtule teadaolevalt

hagejate emale suure pere toetust ei maksta.

13.1. Hagi asjaolusid ja muutunud seadust arvestades oli perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022

miinimumelatise suurus 213,44 eurot kuus ning sellel perioodil kogunenud elatise võla katteks

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 640,32 eurot (3 x 213,44).

13.2. Alates 01.04.2022 on miinimumelatise suuruseks 225,64 eurot kuus. Perioodil 01.04.2022

kuni 15.11.2022 on seega kostjal kogunenud elatise võlgnevus hageja ees 1692,3 eurot (7,5

kuud x 225,64 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

14. Seega on alates 08.11.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.11.2022 (kaasa arvatud)

sissenõutavaks muutunud elatise summa (elatise võlgnevus) 2848,49 eurot. Kohus mõistab

selle summa kostjalt hageja kasuks välja ühe summana.

15. Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni R. H. täisealiseks saamiseni xx xx

xxxx tuleb kostjal hagejale maksta elatist 225,64 eurot kuus, s.o PKS § 101 lg-te 3 – 5 alusel

arvutatav elatise minimaalmäär. Elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui

määratakse indekseerimise teel uus baassumma ning arvutatakse sellele lisanduv 3% eelneva

kalendriaasta keskmisest brutopalgast.

Kui muutub lapsele makstava peretoetuse suurus, mida elatise suuruse määramisel on arvesse

võetud, muutub vastavalt ka elatise kuumakse suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud

suuruses peretoetust maksma hakatakse.

16. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise ette maksmise

kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul, ehk jooksva

kuu eest elatis peab laekuma kuu esimeses pooles. TsMS § 445 lg 1 alusel kohus märgib otsuse

resolutsiooni elatise maksmise kuupäeva.

Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse peab kostja tasuma ühekordse

summana mõistliku aja jooksul pärast tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ja hageja seaduslik

esindaja võivad kokku leppida teisiti (näiteks konkreetse tasumise kuupäeva ja/või osamaksete

kaupa maksmise).

17. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda M. H. arvelduskontole.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada R. R. poolt menetluse ajal makstud elatist. Hagejal ei ole

õigust nõuda kostjalt elatist osas, mida kostja tegelikkuses on menetluse ajal maksnud, aga mille

Tsiviilasi nr 2-21-17477

2 (6)

kohta ei esitatud kohtule andmeid. Elatise sundtäitmise korral tuleb kostjal menetluse ajal

tasutud elatise kohta viivitamata esitada tõendid kohtutäiturile.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole

teadaolevalt hüvitatavaid kulusid tekkinud. Elatise nõudelt riigilõivu ei võeta, hagejal ei olnud

menetluses lepingulist esindajat ja ei ole tekkinud õigusabikulusid, mille hüvitamist kostjalt

nõuda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik