2-22-3891/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohustada ITAN Cars OÜ (likvideerimisel) likvideerijat esitama Estmak Capital Bank AS-ist perioodi kohta alates 6. augustist 2020 kuni konto sulgemiseni.
Legislator headnote
AI generated2-22-3891/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: augustist 2020 kuni konto sulgemiseni.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Määruse tegemise aeg ja koht
16.11.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-3891
Tsiviilasi
Estmak
Capital
OÜ
avaldus
ITAN
Cars
OÜ
(likvideerimisel) vastu teabe andmise kohustamiseks ja
dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: Estmak Capital OÜ (11559160), esindaja
vandeadvokaat Martin Raude
Puudutatud
isik:
ITAN
Cars
OÜ
(12319758,
likvideerimisel), esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja
Evelin Prunt
RESOLUTSIOON:
1. Rahuldada avaldus osaliselt.
2. Kohustada ITAN Cars OÜ (likvideerimisel) likvideerijat esitama Estmak Capital
OÜ-le tutvumiseks ITAN Cars OÜ (likvideerimisel) pangakonto väljavõtte Luminor
Bank AS-ist perioodi kohta alates 6. augustist 2020 kuni konto sulgemiseni.
3. ITAN Cars OÜ (likvideerimisel) likvideerijal tuleb täita punktis 2 nimetatud
kohustus viie tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, edastades
pangakonto väljavõtte e-posti aadressile xxx.
4. Jätta menetluskulud ITAN Cars OÜ (likvideerimisel) kanda.
5. Välja mõista ITAN Cars OÜ-lt (likvideerimisel) Estmak Capital OÜ kasuks
menetluskuluna 979 eurot.
6. ITAN Cars OÜ-l (likvideerimisel) tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda
Estmak Capital OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates
otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Kohtumääruse
peale
võivad
menetlusosalised
esitada
määruskaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule
Harju
Maakohtu
kaudu
päeva
jooksul
arvates
määruse
kättetoimetamisest.
Avaldaja nõue ja põhjendused
1. Estmak Capital OÜ esitas 16.03.2022 Harju Maakohtule avalduse ITAN Cars OÜ
(likvideerimisel) vastu teabe andmise kohustamiseks ja dokumentidega tutvumise
võimaldamiseks.
1.1.
Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut selgitama:
a) kus asub puudutatud isiku raha alates 01. novembrist 2020, ning esitama
avaldajale tutvumiseks dokument või dokumendid, millest nähtub, kes ja millisel
õiguslikul alusel hoiab puudutatud isiku raha alates 01. novembrist 2020;
b) esitama avaldajale tutvumiseks ITAN Cars OÜ (likvideerimisel) puudutatud
isiku pangakonto väljavõtte (Luminor Bank AS-is) perioodi kohta alates 6.
augustist 2020 kuni konto sulgemiseni;
c) esitama avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku bilanss seisuga 31. detsember
2020 ja 31. detsember 2021 ning kasumiaruanne perioodi kohta alates 4.
veebruarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 ja 1. jaanuarist 2021 kuni 31.
detsembrini 2021.
1.2.
Samuti määrata kindlaks kohtumääruse täitmise viis ja kord ning tähtaeg ja
kohustata puudutatud isiku likvideerijat täitma eelnimetatud kohustus viie tööpäeva
jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, edastades teave ja dokumendid e-posti
aadressile xxx või esitades teave ja dokumendid tutvumiseks puudutatud isiku
asukohas selliselt, et avaldaja esindaja saab tutvuda dokumentidega vähemalt neli
tundi ja teha dokumentidest fotosid või neid muul viisil jäädvustada.
1.3.
Avaldaja on puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 25% puudutatud isiku
osakapitalist.
1.4.
04.02.2022 esitas avaldaja nõude teabe saamiseks, millele puudutatud isik vastas
16.02.2022. 17.02.2022 esitas avaldaja teabe saamiseks uue nõude, milles palus
esitada eelnimetatud teave ja dokumendid. Puudutatud isik avaldaja teabenõuetele ei
vastanud.
Puudutatud isiku seisukoht
2. Puudutatud isik leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ning palub jätta see
rahuldamata.
2.1.
Avaldajal ei ole küsitud teave vajalik mis tahes osanikuõiguste teostamiseks,
mistõttu on avaldus vastuolus ÄS §-s 166 sätestatud teabe küsimise õiguse
eesmärgiga. Veebruaris 2020 on puudutatud isiku osanikud vastu võtnud otsuse
lõpetada tema majandustegevus ning osaühing likvideerida. Osaühingu lõppbilanss
ning vara jaotuskava koostati juunis 2020. Kõik osanike pädevusse kuuluvad
küsimused seonduvad osaühingu tegevusega (ÄS § 168 lg 1), kuid puudutatud isik
on likvideerimisprotsessis juba põhivara võõrandanud ning välistatud on ka
tegevuse jätkamise otsustamine. Järelikult ei ole avaldajal juba alates juunist 2020
olnud vajadust teostada puudutatud isiku osast tulenevat hääleõigust, mille
kasutamiseks võiks teoreetiliselt olla vajadus küsitud dokumentidega tutvumiseks.
2.2.
Teabenõuete esitamine ning erinevate õigusvaidluste algatamine takistab
puudutatud isiku likvideerimismenetluse lõpuleviimist ja kahjustab osaühingu huve.
Järjepidevalt üha uute teabenõuete esitamise eesmärk ei ole soov teostada kogutud
teabe alusel osast tulenevaid õiguseid, vaid otsida viise erinevate õigusvaidluste
algatamiseks. Pidevate teabenõuete esitamine ja kohtuvaidluste algatamine on
puudutatud isikule ka rahaliselt koormav. Avaldaja tegutseb teabenõuete esitamisel
pahauskselt, kasutades ära osaniku õigust nõuda likvideerijalt teavet nn
kalastamiseks, et leida seeläbi mingisugustki infot, mida oleks võimalik kas
olemasolevates või uutes kohtuvaidlustes ära kasutada.
2.3.
Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et puudus alus keelduda teabenõude
rahuldamisest, tuleb avaldus jätta igal juhul rahuldamata, sest puudutatud isikul
küsitud teave puudub.
2.4.
06.10.2022 täpsustas puudutatud isik 05.10.2022 menetlusdokumenti ja selgitas,
et puudutatud isiku allesjäänud vara on hoiustatud Luminor Bank AS-is puudutatud
isiku nimele avatud hoiukontol seni, kuni likvideerijal on lubatud puudutatud isiku
allesjäänud varast väljamakseid teha.
2.5.
10.11.2022 selgitas puudutatud isik, et puudutatud isiku arvelduskonto Luminor
Bank AS-is lõppes seoses puudutatud isiku likvideerimisega 30.09.2020. Luminor
Bank AS märkis 30.09.2020 kontolepingu korralise ülesütlemise teates, et kõik
puudutatud isikuga sõlmitud teenuselepingud on lõppenud ning raha on
deponeerinud Luminor Bank AS-i hoiukontol.
2.6.
Avaldaja on algatanud puudutatud isiku vastu kaks kohtumenetlust, millest
kohtuasja nr 2-20-12848 menetlus on Harju Maakohtu poolt peatatud ning millest
kohtuasi nr 2-20-11168 on käesoleval ajal Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
Kuivõrd mõlema viidatud kohtuasja lahendusest sõltub puudutatud isiku allesjääva
vara suurus ning puudutatud isiku osanikele väljamaksmisele kuuluvate
väljamaksete suurus, siis on puudutatud isik kohustatud raha hoiustama Luminor
Bank AS-i hoiukontol ÄS § 216 lg 2 kohaselt seni, kuni selgub, millisele osanikule
ja mis ulatuses on võimalik täpsemalt allesjäänud varast väljamakseid teha.
2.7.
Puudutatud isiku likvideerimismenetlus on käesolevaks ajaks sisuliselt
lõpetatud. See tähendab, et puudtatud isiku igapäevane majandustegevus on
lõppenud, võlad sisse nõutud, vara müüdud ning teadaolevad võlausaldajate nõuded
rahuldatud ja allesjäänud vara hoiustatud, nagu näeb ette ÄS § 209 lg 2. Seetõttu
kohaldub puudutatud isiku aruandlusele RPS § 26 lg-s 3 sätestatud erand.
Likvideerimisbilanss on koostatud ja osanikele esitatud ühes vara jaotuskavaga.
Puudub vaidlus, et avaldajale on vara jaotusplaan ning RPS § 26 lg-s 3 viidatud
lõppbilanss ka esitatud.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud
tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
3.1.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita
asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt
vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita
menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus
seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga
asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima
avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei
ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist
või kogub neid omal algatusel.
3.2.
Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt
teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg
3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või
dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse
üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse
keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui
juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse
kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Vastavalt
ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide
esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu
huvidele.
3.3.
Vaidlust pole, et avaldaja on puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 25%
puudutatud isiku osakapitalist.
3.4.
Riigikohus on selgitanud lahendis 3-2-1-114-13 (punktis 11), et ÄS § 148 lg 5
kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja
osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja
põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada
juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS
§ 166 lg-s 1 sätestatud õiguse võib osanik sama paragrahvi lg 3 järgi maksma panna
kohtus, kui juhatus teabe andmisest keeldub. Seega annab ÄS § 148 lg 5 kohaselt
osanikule õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused osa omamine.
3.5.
Eeltoodust nähtuvalt annab ÄS § 166 lg 1 osanikule õiguse saada juhatuselt
teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega ilma oma
õigustatud huvi põhistamata – st tema õigustatud huvi eeldatakse. Avaldaja on
puudutatud isiku osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada. Avaldaja on esitanud
puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist avalduse teabe saamiseks ja selles
vaidlus puudub.
3.6.
Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja
dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju
osaühingu huvidele. Riigikohtu praktikas on sisustatud ÄS § 166 lg-t 2 eeskätt
isikuandmete ja ärisaladuse kaitsega (vt Riigikohtu lahend 2-18-13213, p 20).
3.7.
Avaldaja on taotlenud teavet selle kohta, kus asub puudutatud isiku raha alates
01. novembrist 2020, ning esitama avaldajale tutvumiseks dokument või
dokumendid, millest nähtub, kes ja millisel õiguslikul alusel hoiab puudutatud isiku
raha alates 01. novembrist 2020.
3.8.
Kohus leiab, et tegemist ei ole ÄS § 166 lg 2 mõttes teabega, mille andmisest
võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.
3.9.
10.11.2022 selgitas puudutatud isik, et puudutatud isiku arvelduskonto Luminor
Bank AS-is lõppes seoses puudutatud isiku likvideerimisega 30.09.2020. Luminor
Bank AS märkis 30.09.2020 kontolepingu korralise ülesütlemise teates, et kõik
puudutatud isikuga sõlmitud teenuselepingud on lõppenud ning raha on
deponeerinud
Luminor
Bank
AS-i
hoiukontol.
Puudutatud
isiku
likvideerimismenetluse käigus pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud
raha hoiustamine Luminor Bank AS-i hoiukontol on toimunud vastavalt Luminor
Bank AS-i kontolepingu tingimuste p-le 16.7. Puudutatud isik esitas Luminor Bank
AS-i kontolepingu tingimused. Kohus loeb, et eelnevaga on puudutatud isik teabe
andmise kohustuse nimetatud nõude osas kohtumenetluses täitnud.
3.10. Avaldaja on taotlenud, et puudutatud isik esitaks avaldajale tutvumiseks ITAN
Cars OÜ (likvideerimisel) puudutatud isiku pangakonto väljavõtte (Luminor Bank
AS-is) perioodi kohta alates 6. augustist 2020 kuni konto sulgemiseni.
3.11. Kohus palus puudutatud isikul 27.10.2022 selgitada, mis takistab tal esitamast
avaldaja nõutud pangaväljavõtet. Kohus leiab, et tegemist ei ole ÄS § 166 lg 2
mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist
kahju osaühingu huvidele. Konto väljavõtte esitamine ei nõua kohtu hinnangul suurt
rahalist- ega ajakulu. Puudutatud isik ei ole kohtule välja toonud põhjuseid, mis
takistab tal nõutud väljavõtet esitada. Kohus leiab, et avaldus tuleb selles osas
rahuldada.
3.12. Avaldaja on palunud kindlaks määrata kohtumääruse täitmise viis ja kord ning
tähtaeg ja kohustata puudutatud isiku likvideerijat täitma eelnimetatud kohustus viie
tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, edastades teave ja dokumendid
e-posti aadressile xxx. Kohus rahuldab taotluse. Kooskõlas Riigikohtu avaldatud
seisukohaga (vt lahend 2-20-9006) ja TsMS § 477 lg 1 ja § 445 lg 1 tuleb
puudutatud isiku likvideerijal edastada nõutud pangakonto väljavõte avaldajale e-
posti aadressile xxx.
3.13. Riigikohus on lahendis 2-16-3492 selgitanud järgmist. ÄS § 166 lg 1 ei piira
iseenesest seda, mida osanik võib teabena ühingult küsida. Eeltoodu ei tähenda
kolleegiumi arvates aga siiski seda, et osanik võiks osaühingult teabenõude korras
küsida ükskõik mida. Kolleegium leiab, et ÄS § 166 lg 1 mõtte kohaselt ei saa
osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel)
olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib,
on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Samuti
nõustub kolleegium, et osaühingut ei saa kohustada koostama osaniku jaoks selliseid
dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks. Niisugune nõue ei ole ÄS § 166
lg 1 järgi võimalik, kuna viidatud sätte järgi saab nõuda üksnes dokumente, mis
ühingul olemas on. Sama seisukohta toetab Riigikohtu lahend 2-20-9006.
3.14. Avaldaja on taotlenud, et puudutatud isik esitaks avaldajale tutvumiseks
puudutatud isiku bilansi seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2021 ning
kasumiaruande perioodi kohta alates 4. veebruarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020
ja 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.
3.15. Puudutatud isik on kinnitanud, et tal pole võimalik esitada bilanssi seisuga
30.12.2020, 31.12.2021 ning kasumiaruannet perioodil 04.02.2020 – 31.12.2020 ja
perioodil 01.01.2021 – 31.12.2021, kuna puudutatud isikul raamatupidamises
sellised dokumendid puuduvad. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 166 lg 1 mõtte
kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei
ole olemas. Seega tuleb avaldus selles osas jätta rahuldamata.
Menetluskulud
4. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle
huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus
otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui
see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas
põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
4.1.
Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude puudutatud
isiku kanda jätmine, sest kohus rahuldab avalduse osaliselt ja osaliselt täitis
puudutatud isik teabe andmise kohustuse kohtumenetluses.
5. Avaldaja on teatanud, et tema menetluskulud on: riigilõiv 50 eurot, tõendi saamise
kulu 4 eurot ja kulu õigusabile 1175 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 4,7 tundi
tunnitasuga 250 eurot (käibemaksuta).
5.1.
Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub puudutatud isiku poolt
avaldajale hüvitamisele avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas
50 eurot.
5.2.
Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 143 p 2 kuulub tõendi saamise kulu 4 eurot
puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele.
5.3.
Kohus leiab, et avaldajale on osutatud seoses avalduse osalise rahuldamisega
õigusabi 3,7 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga, mis vastab esindaja
kvalifikatsioonile. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista õigusabikuluna 925
eurot (ilma km-ta). Kokku tuleb avaldajale puudutatud isikult välja mõista
menetluskuluna 979 eurot.
5.4.
Avaldaja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada puudutatud isikut
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
6. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Moonika Tähtväli
kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/