1-20-3224/287 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2022 Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-3224

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov, Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

Marti Viljamaa süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg

2 p 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.06.2022 otsus

Apellant

süüdistatava Marti Viljamaa valitud kaitsja Anu Toomemägi-

Kivistik

Prokurör

Vahur Verte

Süüdistatav

Marti

Viljamaa

(isikukood

38112240272;

ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses – kd XVIII, tlk 192)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Marti Viljamaa kaitsja Anu Toomemägi-Kivistiku apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.06.2022 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Menetluse käik maakohtus:

Riigiprokuratuur edastas 18.05.2020 Harju Maakohtule menetlemiseks kriminaalasja nr 1-20-

3224 X süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning Marti Viljamaa süüdistuses KarS § 184 lg 2

p 1 järgi. Süüdistatavad anti 28.05.2020 määrusega kohtu alla, sest nad käitlesid süüdistuse

kohaselt ebaseaduslikult, ühiselt ja kooskõlastatult 01.12.2019 suures koguses narkootilisi

aineid. Süüdistatavate kinnipidamisel, XXX kinnistul, leiti ja võeti kinnistul asuvast garaažist

ära 56 pakendit (kogumassiga 62 615,88g) narkootilisi aineid. Eksperdi arvamuse järgi oli

kolmes pakendis puhta ainena 1064g kokaiini, ühes pakendis 12,58g hašišit, neljakümne kuues

pakendis 32 538g amfetamiini ning kuues pakendis 4439g MDMA-d. Lisaks leiti sõiduauto

VolvoXC90 r/n MH-6418 läbiotsimisel sõidukis olnud peidikust neli pakendit (kogumassiga

2092g) millest kahes pakendis oli puhta ainena 1383g amfetamiini ning kahes puhta ainena

709g MDMA-d. Süüdistuse järgi on NPALS § 31 lg 3 mõttes suur kogus amfetamiini 1,3g;

kokaiini 0,65g; MDMA-d 1,4g (puhtal kujul) ning hašišit 1g (puhtal kujul).

Esitatud süüdistuse kohaselt sattusid narkootilised ained XXX kinnistule nii:

1) suvel 2019, täpselt tuvastamata ajal, tutvusid Q ja tema elukaaslane C Läti Vabariigis,

Jurmalas W-ga. Q tutvustas end W-le Nikolaina. Pärast tutvumist suhtlesid Q ja W

suhtlusprogrammis Telegram. Sügisel 2019 tegi Q W-le ettepaneku sõiduauto ostmiseks

ja transportimiseks;

2) 11.11.2019 sõitis F Läti Vabariiki, kohtus seal Q juhendamisel W-ga ja andis üle

mobiiltelefoni, kuhu oli paigaldatud krüpteeritud suhtlust võimaldav programm, et W

saaks Q-ga suhelda;

3) 12.11.2019 sõitis W Q-lt saadud juhiste järgi Läti Vabariigist Pärnusse ja kohtus F-ga.

Kohtumisel andis F W-le auto ostmiseks sularaha 10 000 eurot. Q edastas W-le

sõiduauto Volvo XC9 r/n MH-6418 müügikuulutuse ja juhised sõiduki Läti Vabariigist

Eesti Vabariiki toomiseks. W ostis auto täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 20.11.2019

ja registreeris selle oma tuttava Jana nimele;

4) 20.11.2019 kell 18:19 sisenes Volvo XC90 r/n MH-6418 Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki. Sõiduki roolis oli tuvastamata isik, kuid kõrvalistmel W. Auto pargiti Q-lt

saadud juhiste järgi Tallinna bussijaamast üle tee asuvasse parklasse. Auto süütevõti jäi

kindalaekasse. W sõitis Q juhiste järgi tagasi Lätti;

5) Eestis kohandati Volvo XC90 r/n MH-6418 narkootikumide veoks, autosse ehitati

peidikud;

6) 25.11.2019 jäeti Volvo XC90 r/n MH-6418 peale ümber ehitamist uuesti Tallinna

bussijaamast üle tee asuvasse parklasse. Auto süütevõti jäi juhi kõrvalistme porimati

alla;

7) 25.11.2019 kell 06.50 saabusid bussiga Läti Vabariigist Tallinna bussijaama Q

juhendamisel Z ja W. Q edastas W-le krüpteeritud sõnumivahetuse kaudu juhised

parklast Volvo XC90 r/n MH-6418 leidmiseks. Sõiduauto kindalaekas oli 2000 eurot

sõidukulude katteks ja valge Iphone, kuhu oli paigaldatud krüpteeritud suhtlust

võimaldav programm. Nutiseadmes oli kaks vestlust tuvastamata isikutega: Õ ja

Maxim. Q-lt saadud juhiste järgi sõitsid Z ja W Volvoga XC90 r/n MH-6418 Läti

Vabariiki. Nad ületasid kell 09.57 riigipiiri ja jäid ööseks Riiga;

8) täpselt tuvastamata ajal, kuid peale 25.11.2019, pärast Riiga jõudmist, saatis Q

krüpteeritud sõnumiside kaudu W-le Riias müügiplatsil oleva sõiduauto Renault

Scenicu müügikuulutuse ja juhised selle ostmiseks. W ostis auto täpselt tuvastamata ajal

hinnaga 3500-3600 eurot. Ostetud Renault Scenic r/n MJ-1152 registreeriti Z nimele.

Sõiduauto tuli Q-lt saadud juhiste kohaselt tuua Eesti Vabariiki ja parkida sinna, kus

varem oli pargitud Volvo XC90 r/n MH-6418. Auto ületas Eesti riigipiiri 26.11.2019

kell 16.07, selle tõi Eestisse ja viis näidatud kohta W tuttav. Eestis kohandati Renault

Scenic r/n MJ-1152 narkootikumide veoks ning autolt eemaldati registreerimisnumbrid;

9) 26.11.2019 täpselt tuvastamata ajal hakkasid W ja Z sõiduautoga Volvo XC90 r/n MH-

6418 krüpteeritud suhtluskeskkonnast saadud juhiste järgi sõitma Riiast Hollandi

kuningriiki, Eindhovenisse, kuhu W võttis kaasa 11.11.2019 F-lt saadud telefoni.

Sõiduauto Volvo XC90 r/n MH-6418 ja selles olnud telefon Iphone jäid Z-le. Kasutaja

Õ edastas Z-le krüpteeritud sõnumiside kaudu juhised ja koordinaadid, kuhu jätta Volvo

XC90 r/n MH-6418. Z viis auto näidatud kohta, jättis selle lukustamata ning võtmed

bensiiniluugi taha. Samal päeval, täpselt tuvastamata ajal sai Z Õlt juhise võtta auto

samast kohast ära ja sõita sellega tagasi Riiga.

10) 29.11.2019 jõudis Z sõiduautoga Volvo XC90 r/n MH-6418 Riiga ning võttis

bussijaamast peale Saksamaalt naasnud W;

11) 01.12.2019 alustasid W ja Z sõiduautoga Volvo XC90 r/n MH-6418 sõitu Eesti

Vabariiki, riigipiir ületati kell 13.52. Auto viidi Õlt saadud juhiste järgi Viikingite külla

Saulas Harjumaal, kuhu W ja Z jõudsid kell 16.26. Auto uksed jäid ning süütevõti pandi

kindalaekasse. W ja Z läksid seejärel Viikingite külla majutuskompleksi;

12) täpselt tuvastamata ajal, kuid 01.12.2019 enne kella 16.40, sõitsid Marti Viljamaa ja

X sõiduautoga Volvo V70 r/n 444BGR Viikingite külla, sõiduauto Volvo XC90 r/n

MH-6418 juurde. X sai Marti Viljamaalt juhise võtta Volvo XC90 kindalaekast

süütevõti ning ta istus sõiduki juhikohale. Kell 16.50 alustasid sõiduautod Volvo V70,

mille roolis oli Marti Viljamaa ning Volvo XC90, mille roolis oli X, sõitu Vaida poole.

Kell 17.06 jättis Marti Viljamaa Volvo V70 Vaidas, Rukkilille tn ja Vana-Vaida tee

ristmiku vahetusse lähedusse ning istus X juhitud Volvo XC90 kõrvalistmele. Auto

hakkas Vaidast liikuma kell 17.08 ning kell 17.18 jõudsid X ja Marti Viljamaa

Vaskjalga, XXX kinnistul asuvasse garaaži. Seal võtsid X ja Marti Viljamaa sõiduautos

Volvo XC90 r/n MH-6418 olevatest peidikutest narkootilised ained. Marti Viljamaa

sorteeris garaaži tagaruumis autost välja võetud pakendeid;

13) 01.12.2019 kell 18.20 peeti Marti Viljamaa ja X kahtlustatavatena kinni;

14) 02.12.2019 kell 14.48 edastas kasutaja Õ W-le ja Z-le valget värvi Iphones oleva

krüpteeritud sõnumiside kaudu juhised koos kahe pildiga teenitud raha kätte saamiseks.

Sularaha 8000 eurot oli peidetud Tallinn-Tartu mnt-l oleva Saula bussipeatuse lähistele,

peale liiklusmärki viienda posti juurde, lume sisse. W ja Z leidsid raha kell 15.11 ja

sõitsid siis Õ soovitusel ühistranspordiga Tallinnasse, et sealt edasi bussiga Riiga sõita.

W ja Z peeti kinni kell 16.25. Kinnipidamisel leiti W juurest sularaha 8000 eurot ja Z

juurest sularaha 2000 eurot.

Riigiprokuratuur edastas 24.07.2020 Harju Maakohtule menetlemiseks kriminaalasja nr 1-20-

5280 Ä süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi, F süüdistuses KarS §-de 184 lg 2 p 1, 424 lg 2 järgi,

M süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, Ü süüdistuses KarS §-de 184 lg 2 p-de 1, 2 – 25 lg 2,

26 lg 1 järgi ning T süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Süüdistatavad anti kohtu alla

07.08.2020 määrusega.

Harju Maakohtu 06.10.2020 määrusega liideti kriminaalasjad nr 1-20-3224 ja 1-20-5280

ühisesse menetlusse, ühendatud kriminaalasjade numbriks jäi 1-20-3224.

Harju Maakohtu 04.01.2021 määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-20-3224 süüdistatavate F,

M, Ü ja T osas materjalid eraldi menetluseks seoses võimaliku kokkuleppemenetluse

kohaldamisega. Eraldatud asja materjalid edastati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kantseleile uue menetleja määramiseks.

Harju Maakohtu 14.01.2021 määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-20-3224 süüdistatava X

osas materjal eraldi menetluseks seoses võimaliku kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

Eraldatud asja materjalid edastati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleile uue

menetleja määramiseks.

Harju Maakohtu 30.11.2021 istungil avaldas prokurör, et süüdistatava Marti Viljamaa ja tema

kaitsjaga on sõlmitud 09.11.2021 kokkulepe ning süüdistatava Ä ja tema kaitsjaga on sõlmitud

30.11.2021 kokkulepe. Menetlusosalised soovisid asja lahendada kokkuleppemenetluses.

Kriminaalasja eesistuja jätkas samal istungil ainuisikuliselt süüdistatavate asja arutamist

kokkuleppemenetluses. Süüdistatav Ä ja tema kaitsja jäid kokkuleppe juurde, süüdistatav Marti

Viljamaa loobus kokkuleppemenetlusest.

Harju Maakohtu 13.12.2021 määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-20-3224 süüdistatava Ä

osas materjal eraldi menetluseks seoses võimaliku kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Harju

Maakohtu 13.12.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8590 mõisteti Ä kokkuleppemenetluse

korras süüdi KarS § 184 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. Kriminaalasjas tegi lahendi asja nr 1-20-3224

eesistuja (kohtunik Merle Parts).

Kriminaalasjas nr 1-20-3224 jätkati pärast Ä süüdi mõistmist asja arutamist Marti Viljamaa

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses. Kohtukoosseisu eesistuja oli kohtunik

Merle Parts.

Süüdistatava Marti Viljamaa kaitsja esitas 29.03.2022 istungil taandamistaotluse kogu

kohtukoosseisu vastu. Kaitsja leidis, et kujunenud menetluslikus olukorras rikutakse ausa

kohtumenetluse põhimõtet. Kaitsja pidas tõenäoliseks, et pärast Ä süüdi tunnistamist teeb

kohtukoosseis tema kliendi suhtes samuti süüdimõistva kohtuotsuse.

Harju Maakohtu 29.03.2022 määrusega jäeti süüdistatava Marti Viljamaa kaitsja

taandamistaotlus rahuldamata. Kohus märkis, et Marti Viljamaa kaassüüdistatava Ä

kokkuleppe arutamise ajaks olid kriminaalasjas [1-20-3224] kõik tõendid uuritud ning

kooskõlas KrMS § 250 lg 2 jätkab kohus kokkuleppemenetlusest keeldumise korral menetlust

üldises korras.

Maakohtu otsus:

Harju Maakohtu 30.06.2022 otsuse alusel tunnistati Marti Viljamaa süüdi KarS § 184 lg 2 p 1

järgi ning teda karistati 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Marti Viljamaa eelvangistus

arvestati KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti

01.12.2019. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Marti

Viljamaalt mõisteti välja 4239 eurot menetluskulusid (sh sundraha 1635 eurot ja ½

ekspertiisitasust 2604 eurot) ning määrati, et ta võib need tasuda 12 kuu jooksul, igakuise

maksega 353,25 eurot, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuses määrati kindlaks

asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed.

Maakohus tugines Marti Viljamaad süüdi mõistes kokkuvõtvalt järgmistele tõenditele ja

argumentidele:

1) Marti Viljamaa kaitsja esitas kohtuvaidlustes arvukalt erinevaid versioone toimunust,

kuid nende kinnitamiseks tõendeid ei esitatud või ei andnud esitatud tõendid teavet, mis

välistaks Marti Viljamaa süü;

2) süüdistusversioon ehk W, Z, X ja Marti Viljamaa omavaheline seotus on tõendatud

Marti Viljamaa kaassüüdistatavate poolt kohtueelses menetluses antud ja prokuröri

taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel kohtule esitatud ütlustega ning teiste asjas esitatud

ja uuritud tõenditega. X puhul saab kasutada üksnes 02.12.2019 antud ütlusi, sest

26.02.2020 ütlused pole usaldusväärsed. Ülekuulatava viide prillide puudumisele

esmasel ülekuulamisel, mis takistas tal kirjapanduga tutvumist, pole usutav. X esmased

ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Marti Viljamaa endiste

kaassüüdistatavate ütlused koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega võimaldavad teha

järelduse, et Marti Viljamaa ja X pidid olema teadlikud sõiduautos Volvo XC90 r/n

MH-6418 olnud narkootilistest ainetest. Marti Viljamaa pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega;

3) Marti Viljamaa seotust narkootiliste ainete käitlemisega kinnitavad tema elukohast ja

kasutuses olnud sõidukist leitud esemed ning märkmed;

4) Marti Viljamaa seotust varem sama asja raames süüdi mõistetud isikutega kinnitavad

ekspertide arvamused, mille järgi pärinesid 3 erineva ekspertiisi käigus käsitatud

narkootilised ained (sh 01.12.2019 leitud) samast partiist.

Marti Viljamaale mõistetud karistust põhjendas maakohus nii:

1) süü suuruse hindamisel tuleb arvestada narkootiliste ainete kogust, aineid leiti enam kui

62 kilo. Marti Viljamaa oma tegu ei tunnista;

2) Varem kriminaalkorras karistamata Marti Viljamaa täitis narkootiliste ainete käitlejate

ahelas konkreetset rolli. Tema ülesanne oli ained autodes olnud peidikutest välja võtta

ja ümber pakendada. Töö eest maksti talle tasu. Süüdistatava teopanust (n.ö

töömesilane) silmas pidades võib talle mõistetud karistus jääda sanktsiooni keskmisest

allapoole.

Süüdimõistetu Marti Viljamaa sai maakohtu otsuse koopia kätte 30.06.2022 (kd XVIII tlk 211).

Marti Viljamaa kaitsja apellatsioon:

Marti Viljamaa kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik esitas 15.07.2022 Harju Maakohtu

30.06.2022 otsusele apellatsioonkaebuse. Kaitsja taotleb Harju Maakohtu 30.06.2022 otsuse

täielikku tühistamist ja maakohtule kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus. Taotluse rahuldamise korral tuleb kaitsja arvates Marti Viljamaa vahi alt

vabastada kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Alternatiivselt taotleb kaitsja:

1) Harju Maakohtu 30.06.2022 otsuse täielikku tühistamist, uue otsuse tegemist, Marti

Viljamaa õigeks mõistmist, menetluskulude hüvitamist ning Marti Viljamaale kahju

hüvitamist aja eest, mil ta oli alusetult kinni peetud, s.o kuni 05.10.2021 (k.a) summas

34 555,98 eurot ning alates 06.10.2021 kuni süüdistatava vabastamiseni iga

kalendripäeva eest 51,27 eurot või -

2) Marti Viljamaale mõistetud karistuse olulist vähendamist ning õiglase karistuse

mõistmist, s.o lugeda koheselt kantava karistuse hulka vahi all viibitud aeg kuni lahendi

kuulutamiseni ning jätta ülejäänud osavangistus tingimisi täitmisele pööramata kas

KarS §-s 73 või äärmisel juhul KarS §-s 74 sätestatut järgides.

Kaitsja argumendid olid kokkuvõtvalt järgmised:

1) Kohtulahendi tegemisel rikuti menetlusnorme. Kriminaalasja arutanud kohus kinnitas

Marti Viljamaa kaassüüdistatava kokkuleppe, kuid see on vastuolus KrMS § 239 lg 2

p-ga 3. Prokuratuuri nägemuse järgi tegutses Marti Viljamaa grupis koos Äga (ja teiste

isikutega). Järelikult sisaldus sama kohtukoosseisu poolt üldmenetluses Marti Viljamaa

suhtes jätkamise korral vältimatult perspektiiv mõista Marti Viljamaa pigem süüdi, sest

vaid sellise lahendiga saab kohus teha iseenda varasema lahendiga kooskõlas oleva

otsustuse. Maakohus pidanuks kaitsja 29.03.2022 taandustaotluse saamisel taanduma.

Taandumata jätmist ei saa õigustada viitega, et kõik tõendid olid uuritud, sest prokurör

esitas kohtule 05.05.2022 veel ühe kirjaliku tõendi;

2) Marti Viljamaa süü on tõendamata. Maakohtu otsuse põhjendused on rajatud vaid

kaudsetele tõenditele. Maakohus jättis otsust tehes tähelepanuta kaitsja kohtuvaidlustes

esitatud argumendid. Kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik ning selle tagajärjel

kohaldati ebaõigesti materiaalõigust ehk KarS §-i 184 lg 2 p 1. Marti Viljamaa oli

kinnipidamise hetkel sündmuskohal juhuslikult;

3) ringkonnakohtul tuleb otsuse tegemisel kaitsja kohtuvaidlustes esitatud põhjendustel

kooskõlas KrMS § 3051 kõrvale jätta X 02.12.2019 kahtlustatavana antud ütlused,

02.12.2019 ütluste ja olustiku seostamise protokoll vähemalt ütlusi puudutavas osas

ning 03.05.2021 istungil prokuröri poolt esitatud MTA uurimisosakonna nõudekiri,

meilivahetus klienditeenindusega ja üleandmise-vastuvõtmise akt.

2.1) Kriminaalasjas ei ole tõendeid, et Marti Viljamaa oli teadlik Läti registreerimisnumbriga

sõiduki Eestisse toomise asjaoludest;

2.2) kriminaalasjas ei ole tõendeid, et Marti Viljamaa võttis narkootilised ained sõidukist välja.

Tegelikult ei ole objektiivseid tõendeid, et Marti Viljamaa sõitis X-ga kaasa. Kaitsja taotles

01.12.2019 kahtlustatavate kinnipidamisel osalenud ametnike üle kuulamist, kuid taotlus jäeti

rahuldamata;

2.3) prokurör käsitas kõiki kriminaalasjas varem süüdistatud isikuid grupina, kuid 04.01.2021

kohtuistungil kinnitasid Ü, T, M ja F, et nad ei tunne X ja Marti Viljamaad. Isikute ütlused

Marti Viljamaad ei puuduta. Kriminaalasjas esitati arvukalt tõendeid, millest Marti Viljamaad

puudutas vaid murdosa ning süüdistatav istus sel põhjusel koos kaitsjaga terve menetluse kohal,

kellegi teise süüasja vaadates-kuulates;

2.4) meelevaldne on maakohtu seisukoht, et kaitsja püstitas erinevaid versioone, neid

tõendamata. Kaitsja taotles menetlejate üle kuulamist täpsustamaks, mida Marti Viljamaa

kinnipidamise hetkel tegi ja kuidas toimus X esmane ülekuulamine. Kaitsja juhtis tähelepanu,

et 01.12.2019 kinnipidamise kohta puuduvad videosalvestised, mis aitaks täpsustada Marti

Viljamaa paiknemist ja tegevusi. Kaitsja märkis, et kriminaalasjas jäeti tegemata rida

ekspertiise (nt sõrmejälje ja DNA ekspertiis Läti registreerimisnumbriga sõiduki päraluugist

kontrollimaks X väiteid, kaubikust Citroen Berlingo ja Marti Viljamaa korterist leitud

käsikirjaliste märkmete käekirjaekspertiis);

2.5) kaitsjal õnnestus koguda tõendikillukesi, mis võimaldavad järeldada, et Marti Viljamaa

korterit ja kaubikut Citroen Berlingo kasutasid kolmandad isikud (sh võis seda teha K), s.o

elukohast ja sõidukist leitud esemeid ning märkmeid ei saa seostada Marti Viljamaaga;

2.6) X 02.12.2019 antud ütlused tuleb kõrvale jätta. X avaldas hiljem, 26.02.2020

kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta ei lugenud 02.12.2019 protokolli läbi, sest tal ei olnud prille

ning teksti dikteeris uurija. Maakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse kuulata üle menetleja;

2.7) Maakohtu väide, et X 02.12.2019 ütlusi kinnitab ütluste ja olustiku seostamise protokoll,

ei ole õige. X ei andnud menetlustoimingul uusi ütlusi, protokollis olevad fotod Marti Viljamaa

teadmist ja tegevust ei tõenda;

2.8) Marti Viljamaa valdusest leitud sidevahenditest ei leitud mitte ühtegi süüdistusakti(de)s

märgitud süüdistatava kontakti, mitte keegi peale X Marti Viljamaad ei tundnud. Marti

Viljamaa ei ole seotud valge Iphonega;

2.9) Kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda W, Z ja X. Maakohus on otsuses ekslikult viidanud Z

ristküsitlusele, kuid tegelikult ta keeldus ütluste andmisest. Kriminaalasjas pole tõendeid, mis

kinnitaksid X väidet, et Läti registreerimisnumbriga sõiduki süütevõtme sai ta kindalaekast

Marti Viljamaa juhiste abil;

2.10) puudub mõistlik põhjendus, miks pidi X minema Läti registreerimisnumbriga sõiduki

rooli, kui huvi sõiduki vastu oli Marti Viljamaal. Maakohus läks loogikaveast sujuvalt üle.

Teabe (millisest kohast ja mis sõiduk tuleb ära tuua) valdajaks oli X. Viimasel oli väidetavalt

kiire sünnipäevale minekuga, kuid ta jättis oma auto Vaida bussipeatuse juurde. Puudub

loogika, miks pidi Marti Viljamaa juhul, kui kogu tegevus toimus tema juhtimisel, võtma

lätlaste autost tahvelarvuti ning jätma selle X autosse;

2.11) kriminaalasjas jäeti ekspertiiside abil kontrollimata X väide, et Marti Viljamaa avas luuke

ja sorteeris pakke;

2.12) maakohus sedastas, et X ütlused riimuvad teiste tõenditega, kuid see väide on otsuses

sisustamata;

2.13) Viikingite küla turvakaamerate salvestusel ei ole Marti Viljamaa identifitseeritav. Sama

puudutab videosalvestisi, mis peaks väidetavalt tõendama, et Marti Viljamaa kasutas pidevalt

Citroen Berlingot. Viimaste puhul jättis maakohus käsitamata kaitsja taotluse jätta tõendid

KrMS § 3051 lg 3 alusel tähelepanuta;

2.14) maakohus väljus süüdistuse piiridest väites, et W ja Z reis, hotellibroneeringud või

Tallinn-Riia bussipileteid puudutav info oli teada Marti Viljamaale;

2.15) Marti Viljamaa kodust leitud vaakumpakendajal ei olnud narkootiliste ainete jälgi,

telefonid (sh pesukorvis olnud seadet) ei ole seostatavad 01.12.2019 sündmustega.

Kütusetšekid narkootiliste ainete käitlemist ei tõenda, käsikirjaliste märkmete kohta on

maakohus öelnud, et nende seos narkootiliste ainete käitlemisega pole mustvalgelt ja üheselt

kirjas.

Prokuröri seisukoht:

Prokuröri hinnangul ei rikkunud maakohus pärast Marti Viljamaa kaassüüdistatava kokkuleppe

kinnitamist üldmenetlust jätkates oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Apellandi väide KrMS §

339 lg 1 p 1 sätestatud võimalikule rikkumisele ei ole põhjendatud. Kohtuniku taandumata

jätmine ei ole käsitatav kohtulahendi tegemisena ebaseaduslikus kohtukoosseisus KrMS § 339

lg 1 p 1 tähenduses (RKKKo 3-1-1-123-05). Vaidlustatud asjas olid enne kokkulepete esitamist

kõik tõendid uuritud. Apellandi väide, et 05.05.2022 esitas prokurör veel ühe tõendi, ei ole õige.

Prokurör esitas kohtule kirjaliku teabe asitõendi ehk sõiduki Volvo XC90 r/n 434 HDH

kuuluvuse kohta, et kohus saaks kujundada seisukoha, kellele asitõend tagastada. Protokolli

järgi rõhutas prokurör teavet üle andes, et tegemist ei ole tõendiga, kaitsja vastu ei vaielnud.

Seadus ja kohtupraktika ei keela ega välista mitme süüdistatavaga kriminaalasjas erinevate

süüdistatavate osas menetlusliku seisukoha võtmist eri menetlusliikides. Apellant jättis

tähelepanuta, et kokkuleppe kinnitanud ning üldmenetluses lahendi teinud kohtukoosseis ei

kattu: kokkuleppemenetluses arutab asja maakohtunik ainuisikuliselt, kuid I astme kuritegu

käsutavas asjas koosneb kohtukoosseis KrMS § 18 lg 1 alusel kolmest kohtunikust.

Maakohtu otsus on selge, kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja kooskõlas kohtus

uuritud tõenditega. Kuigi Marti Viljamaale heidetakse ette tegutsemist isikute grupis, ei

tegutsenud ta grupis koos kõikide (endiste) kaassüüdistatavatega. Isikutel oli küll oma roll, kuid

kõik ei teadnud ega tundnudki üksteist. Sel põhjusel pole asjakohased kaitsja etteheited, et Marti

Viljamaa roll ja teopanus nähtub ainult X ütlustest. Maakohus ei mõistnud Marti Viljamaad

süüdi ainult X ütlustele tuginedes. Kohus analüüsis neid ütlusi kogumis teiste asjas kogutud

tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et pole õiguslikku keeldu isiku

süüditunnistamiseks kaudsete tõendite alusel.

Maakohus on õigesti viidanud, et kaitsja püstitas küll erinevaid kaitseversioone, kuid jättis need

tõendamata. Oma kaitseversiooni tuleb aktiivselt tõendada.

Maakohus on otsuses jälgitavalt põhistanud, miks otsuse tegemisel arvestati X 02.12.2019

ütlusi. Seaduslikku alust jätta kõrvale kolmest protokollist kaks, ei ole. Kooskõlas KrMS § 63

lg 1 on tõendiks süüdistatava ütlused, mitte konkreetne protokoll. Võimalike vastuolude korral

jäetakse tõendikogumist kõrvale vastuolulised ütlused. Kaitsja on apellatsioonis jätnud mulje,

nagu öelnuks X oma 02.12.2019 ütlustest hilisemal ülekuulamisel lahti. Tegelikult tegi X

26.02.2020 täpsustusi ning selgitas, et tekkinud on segadus, sest ta ei lugenud oma esmaseid

ütlusi üle ning kõik asjad ei olnud meeles.

Prokurör leiab, et süüdistatava Marti Viljamaa kaitsja Anu Toomemägi-Kivistiku apellatsioon

tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 30.06.2022 otsus tuleb jätta muutmata.

Menetluse käik ringkonnakohtus:

Tallinna Ringkonnakohus määras 06.09.2022 määrusega apellatsiooni arutamisele kirjalikus

menetluses, suulist menetlust kohtult ei taotletud. Tarvidust suuliseks menetluseks

ringkonnakohus ei näinud. Apellatsioonimenetluse pooltele tehti teatavaks asja arutav

kohtukoosseis, anti tähtaeg taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks ning tehti

teatavaks otsuse kuulutamise aeg.

Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul laekus kirjalik seisukoht kaitsjalt. Kaitsja jäi

apellatsiooni juurde ning esitas järgmised täpsustused:

1) Ä (kelle kokkuleppe asja arutavas koosseisus olev kohtunik kinnitas) ja Marti Viljamaa

olid vähemalt prokuröri nägemuse järgi seotud. Avakõnes väitis prokurör, et Ä kaasas

Marti Viljamaa. Kohtupraktikas on läbivalt rõhutatud, et õigusemõistmine mitte ei pea

olema, vaid ka näima õiglane. Praegusel juhul see nii ei olnud;

2) Apellatsioonis ei väideta, et kohus rajas otsuse X ütlustele ja kaudsetele tõenditele.

Apellatsioonis väidetakse, et kohus rajas otsuse kaudsetele tõenditele. Prokurör viitas,

et X ütlusi kinnitavad paljud kaudsed tõendid, kuid millised, see vastusest ei selgu.

Ringkonnakohtu seisukoht:

Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus, et Marti Viljamaa saatis ringkonnakohtule kirjaliku

avalduse (kd XIX tlk 19). Süüdistatava arvates esitas prokurör kriminaalasjas tahtlikult

valeandmeid, et kriminaalasjad nr 19930000316 ja 19930000287 liidetaks. Üks ühendamise

põhjus on Marti Viljamaa hinnangul vajadus saata Läti Vabariigi kodanikud W ja Z kiiresti

riigist välja. Lisaks palub süüdistatav, et ringkonnakohus kontrolliks, kas maakohtu eesistuja

eiras prokuröri (ebaseaduslikku) tegevust sihilikult või mitte.

Kolleegiumil tuleb kooskõlas KrMS sätestatuga lahendada apellatsioonkaebus ehk kontrollida

maakohtu otsuse seaduslikkust juhul, kui seaduses märgitud edasikaebetähtaja jooksul laekub

ringkonnakohtule menetlusdokument (menetlusdokumendid), mille koostaja näitab ära, mis

osas, millega ning mis põhjusel ta maakohtu otsusega ei nõustu. Süüdistatava avaldus saabus

02.08.2022 ehk peale apellatsioonitähtaega. Kaitsja apellatsiooni sai Marti Viljamaa kätte

18.07.2022. Seega pole süüdistatava avaldus ei apellatsioon ega KrMS § 322 lg 3 sätestatud

dokument. Lisaks ei saa märkimata jätta, et süüdistava avalduses esitatud mõttekäik on segane.

Selles ei sisaldu fakte, mis annaks järeldada, et prokurör ja/või maakohtu kohtukolleegiumi

eesistuja on toime pannud teo, mis vastaks mõnele karistusseadustikus sätestatud süüteo

kvalifikatsioonile ning sellest tulenevalt ei ole vajadust Marti Viljamaa avalduses sisalduvat

käsitada.

Ringkonnakohus lahendab esmalt kaitsja apellatsioonis tõstatatud küsimuse, kas Marti

Viljamaa kriminaalasjas otsuse teinud kohtukoosseis pidanuks taanduma pärast seda, kui

eesistuja lahendas Marti Viljamaa kaassüüdistatava kriminaalasja kokkuleppemenetluses (I).

Seejärel analüüsib kolleegium tõendite lubatavust (II) ja kaitsja apellatsioonis sisalduvat

kriitikat, mis puudutab maakohtu otsuse põhiosa ehk Marti Viljamaa teo tõendatus ning kaitsja

kohtuvaidluses esitatud argumentide käsitlus (III). Viimaks puudutab kolleegium

süüdistatavale mõistetud karistust ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV).

I

Kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohus peaks maakohtu 30.06.2022 otsuse menetlusõiguse

olulise rikkumise tõttu tervikuna tühistama ning kriminaalasi tuleks tagastada maakohtule

uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellandi hinnangul rikuti menetlusõigust KrMS §

339 lg 2 mõttes, sest Marti Viljamaa kriminaalasjas otsuse teinud kohtukoosseis ei taandunud

asja arutamisest pärast seda, kui koosseisu eesistuja mõistis kliendi (endise) kaassüüdistatava

kokkuleppemenetluse korras süüdi.

Kriminaalasjas puudub vaidlus, et kuni 30.11.2021 arutas maakohus üldmenetluses

kriminaalasja nr 1-21-3224 süüdistatavate Ä ja Marti Viljamaa suhtes kolmeliikmelises

koosseisus kooskõlas KrMS §-ga 18 lg 1. Menetlusosalised esitasid 30.11.2021 istungil kohtule

taotluse jätkata asja arutamist kokkuleppemenetluses. Maakohus rahuldas taotluse ning

kohtunikust eesistuja jätkas kooskõlas KrMS § 18 lg 2 asja arutamist ainuisikuliselt (kd XVIII

tlk 73). Kokkulepete arutamisel selgus, et Ä jäi kokkuleppe juurde, kuid Marti Viljamaa ei

jäänud (kd XVIII tlk 75 ja 76). Järelikult puudus tema suhtes alus kokkuleppemenetluse

kohaldamiseks KrMS § 239 lg 1 mõttes. Kohtunik teatas seejärel, et kuulutab Ä kohtuotsuse

13.12.2021 ning avaldab siis, milline kohtukoosseis jätkab Marti Viljamaa kriminaalasja

arutamisega. Lubatud ajal ehk 13.12.2021 eraldas maakohus kriminaalasjast nr 1-20-3224

materjalid Ä osas (kd XVIII tlk 97) ja kuulutas otsuse kriminaalasjas nr 1-21-8590 ehk Ä

süüdistuses KarS §-de 184 lg 1 – 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses. Samal päeval toimunud

korraldaval kohtuistungil (kd XVIII tlk 101-104) määras eesistuja kindlaks järgmise istungi aja,

kontrollimaks Marti Viljamaa vahistuse põhjendatust. Kaitsja teatas, et soovib esitada

menetluslikku taotlust, kuid eesistuja informeeris kaitsjat, et kõik taotlused vaadatakse läbi

kolmeliikmelises koosseisus ning rahvakohtunike puudumise tõttu peab kaitsja oma taotluse

esitama järgmisel kohtuistungil. Kaitsja esitas 29.03.2022 kogu kohtukoosseisu vastu

taandamistaotluse (kd XVIII tlk 101-102, taotlus tlk 105), mille kohus jättis KrMS § 250 lg 2

alusel rahuldamata (kd XVIII tlk 106-108). Maakohus rõhutas määruses, et taotluse

lahendamise hetkeks olid asjas nr 1-20-3224 kõik tõendid uuritud.

Kaitsja viitab apellatsioonkaebuses, et Ä kokkuleppe kinnitamine oli põhimõttelises vastuolus

KrMS § 239 lg 2 p-ga 3. Nimetatud sätte kohaselt ei kohaldata kokkuleppemenetlust mitme

süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse

kohaldamisega. Kriminaalasjade eraldamine on KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel võimalik üksnes

juhul, kui isik pärast kohtueelse menetluse lõppu taotleb kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses, kuid see ei ole võimalik KrMS § 239 lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolu tõttu.

Kolleegiumile arusaadavalt tõlgendab kaitsja tsiteeritud norme kitsalt, s.o väljend pärast

kohtueelse menetluse lõppu tähendab kaitsja arvates eelduslikult, et kohtulikul arutamisel ei ole

mitme süüdistatavaga kriminaalasjas inimesel oma süüdistuses enam võimalik riigiga

kokkulepet sõlmida, sest valik menetlusliigi osas tuleb teha vahetult pärast kohtueelse

menetluse lõppu. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja tõlgendus on liiga jäik. See läheb vastuollu

nii kehtiva praktikaga, kui ka KrMS §-ga 239 lg-ga 3, mille järgi võivad prokuratuur ja

süüdistatav taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõppu.

Kohtulik arutamine toimubki pärast kohtueelse menetluse lõppu. Kuigi KrMS mõtte järgi peaks

võimaldama soovitud menetlust isikutele, kes kokkuleppemenetlust tahavad, on gruppide n.ö

lõhkumine siiski teatud juhtudel küsitav, kuid käsilolevas asjas erinevalt kaitsjast kolleegium

ületamatut vastuolu KrMS § 239 lg 2 p-ga 3 ei näe.

KrMS §-d 239 lg 1, 3 ja 250 lg 1 alusel on üldmenetluse kriminaalasjas võimalik üle minna

kokkuleppemenetlusele. Kooskõlas KrMS § 250 lg 2 jätkatakse menetlust üldises korras, kui

kohus keeldub kokkuleppemenetlusest KrMS § 248 lg 1 p-de 1 või 2 alusel. Ringkonnakohus

möönab, et KrMS § 250 lg 2 sätestatu esmaseks eesmärgiks on tõenäoliselt selgelt öelda, et üld-

või lühimenetluses kokkuleppemenetlusele üleminekul ei tagasta kohus KrMS § 248 lg-tes 1

või 2 sätestatud aluste tuvastamisel kriminaalasja prokuratuurile, vaid asja arutamist jätkatakse

ning see jätkub endises menetlusliigis. Seadus ei sätesta (sh KrMS § 49), kas asja arutamist võib

jätkata sama kohtukoosseis või peab asja arutamist jätkama uus kohtukoosseis.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega kohtukoosseisul seadusest tulenevat kohustust asja

arutamisest taanduda.

Kaitsja on ilmselt maakohtule taandamistaotluse esitamisel ja hiljem, apellatsiooni koostamisel,

lähtunud RKKKo lahendi nr 3-1-1-63-13 p-s 20.1 märgitust. Kõnealuses lahendis sedastas

riigikohus, et tõenäoliselt saab KrMS § 339 lg 2 sätestatud oluliseks menetlusõiguse

rikkumiseks pidada situatsiooni, kus täideviimises süüdistatava inimese kriminaalasja arutab

(ja lahendab) kohtunik, kes on varem (kokkuleppemenetluse korras) teinud kohtuotsuse,

millega mõisteti süüdi samale kuriteole kaasaaitamises süüdistatud inimesed. Riigikohus ütles

sama, mida Marti Viljamaa kaitsja – kohtunik asetab end nii olukorda, kus täideviija

õigeksmõistmine tähendab sisuliselt oma varasema otsuse ekslikkuse tunnistamist (vt viidatud

punkt otsuses ning kaitsja taotluse lk 2 alt teine lõik). Viidatud lahendis leidis riigikohus, et

kuivõrd Eesti kohtunike eetikakoodeksi p 14 järgi peab õigusemõistmine ka näima aus, siis

pidanuks asja arutanud kohtunik KrMS § 49 lg 6 alusel taanduma. Ringkonnakohus möönab,

et käsilolevas asjas võinuks maakohus iseenesest ühe süüdistatava keeldumise korral

kokkuleppemenetlusest toimida ka nii nagu varem (vt siinkohal maakohtu 04.01.2021 määrus

kd II tlk 179 ja 14.01.2021 määrus kd VII tlk 100), kui kokkuleppemenetluse kasuks otsustanud

süüdistatavate kriminaalasjad eraldati eraldi menetlusse ning edastati kohtu kantseleile uue

menetleja määramiseks. Vaidlus puudub, et Ä osas maakohus nii ei toiminud.

Olenemata eeltoodust pole ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluses küsimuses tähtsust omavad

faktid võrreldavad asjas 3-1-1-63-13 tuvastatud asjaoludega ning sellest tulenevalt ei eksisteeri

arvestatavat tõenäosust, et menetlusõigust on oluliselt rikutud KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Ringkonnakohus põhistab oma seisukohta järgmiselt.

Ringkonnakohus

nendib,

et

üldmenetluses,

keset

kohtulikku

arutamist

taotletud

kokkuleppemenetlusest keeldumise korral on üldjuhul veidi problemaatiline nii uue, kui sama

kohtukoosseisu jätkamine. Uue koosseisu puhul tuleks asja arutamist alustada otsast peale,

endise koosseisu korral taandub küsimus nn kahe toimiku süsteemile, s.o üldmenetluses

komplekteeritakse kriminaaltoimik poolte valikul kohtule tutvustatud ehk esitatud tõenditest

ning isikulised tõendiallikad kuulatakse üle vahetult kohtus. Juhul, kui prokurör ja süüdistatav

soovivad

üldmenetluse

kriminaalasja

kohtulikul

arutamisel

asja

lahendamist

kokkuleppemenetluses, annab praktikas prokurör pärast kohtu poolt taotluse aktsepteerimist üle

kriminaaltoimiku, kuhu on reeglina koondatud kõik kohtueelses menetluses kogutud tõendid

(sh nii nende isikuliste tõendiallikate ütlused, keda on üldmenetluses juba jõutud ristküsitleda,

kui ka nende ütlused, keda ei ole veel küsitletud). Seejärel tuleb kohtul enne asjas otsuse

tegemist kriminaaltoimikuga tutvuda. Kokkuleppemenetlusest keeldumise korral tekib olukord,

kus asja arutav kohus on näinud kõiki tõendeid ning üldmenetlusega jätkamise korral muutuks

kahe toimiku põhimõte sisutühjaks. Käsilolevas asjas on kaitsja kirjeldatud probleemile

põgusalt viidanud, kuid seda tegelikult pole: maakohus on õigesti märkinud, et menetlusosaliste

otsustus, lahendada asi kokkuleppemenetluses, jõudis kohtu palge ette pärast kõikide asjasse

puutuvate tõendite esitamist. Kolleegium jagab prokuröri seisukohta, et 05.05.2022 istungil

esitatud dokument puudutas asitõendi kuuluvust, mitte Marti Viljamaa süüküsimust (vt kd

XVIII tlk 120). Kaitsja väide, et maakohus ei olnud enne Ä kokkuleppe arutamist kõiki tõendeid

uurinud, on seega ainetu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole erinevalt asjas nr 3-1-1-63-13 kirjeldatud asjaoludest

käsilolevas kriminaalasjas süüdistatavate Ä ja Marti Viljamaa väidetav ebaseaduslik tegevus

omavahel seotud sedavõrd tihedalt väitmaks, et ühe süüdimõistmise korral olnuks teise süüdi

tunnistamine sama kohtukoosseisu poolt oodatav. Kaitsja on süüdistatavate vahelise võimaliku

ühenduslülina kasutanud prokuröri avakõnes esitatud väidet, mille järgi kaasasid Q ja Ä oma

ebaseaduslikku tegevusse rea isikuid, kelle hulgas oli ka Marti Viljamaa (vt kd II tlk 150).

Ringkonnakohus tsiteerib siinkohal apellandi enda avakõnet (vt 04.01.2021 istungi protokoll

kd II tlk 159) „Marti Viljamaa ei tunne ühtegi teist kohtu alla antud isikut, kelle kriminaalasjad

on ühendatud ja kes on siin, kas kinnipeetavana kaitsja seljataga või istuvad saalis. Ehk siis

rääkida mingist suuremast grupi kooskõlastatud tegevusest Marti Viljamaa puhul kindlasti ei

saa, ka juhul kui tema süü narkootilise aine käitlemises leiaks tõendamist“. Kaitsja

ringkonnakohtule esitatud apellatsiooniski öelnud, et klient ei tunne kaassüüdistatavatest

kedagi peale X ning asja arutamisel jälgisid nii Marti Viljamaa kui tema kaitsja justkui kellegi

teise kriminaalasja. Ringkonnakohtule arusaadavalt ei puudutanud kaitsja hinnangul seega

enamus samas kriminaalasjas kohtu alla antud isikutest (sh Ä) ning nende tegevuse kohta

kohtule esitatud tõenditest vähimalgi moel tema klienti.

Ringkonnakohus märgib, et avakõnes väitis prokurör nii nagu kaitsja kirjutab, kuid pärast

kõikide tõendite uurimist jõudis prokurör siiski arusaamani, et Ä roll on esitatud ja uuritud

tõendite pinnalt sootuks väiksem, s.o süüdistatav ehitas sõidukitesse peidikuid ning andis Q-le

üle rahaümbrikke (vt Äga sõlmitud kokkulepe kd XVIII tlk 88-95). Ringkonnakohus märgib,

et nii algselt esitatud süüdistuses kui Äga sõlmitud kokkuleppes kirjeldatud asjaolude järgi pole

Ä ja Marti Viljamaa omavahel seotud. Kriminaalasjas esitatud tõendid võimaldavad järeldada,

et isikute grupis tegi Q korralduste järgi igaüks lõppeesmärgi saavutamiseks midagi. Kuigi iga

inimese panus oli lõpuks kas vähem või enam oluline osa tervikust, siis kõik asja läbivad

süüdistatavad üksteist tingimata ei tundnud ning täpselt ei teadnudki mis liigutusi ja millal teine

teeb selleks, et süsteem tervikuna töötaks. Nii näiteks ei tundnud käsilolevas asjas Marti

Viljamaa endised kaassüüdistatavad W ja Z inimesi, kes pidid Viikingite küla lähistele jäetud

sõidukile järgi tulema. Nende ülesanne konkreetsel juhul piirdus sõiduki Hollandisse viimisega,

sealt Eestisse toomisega, auto jätmisega kokkulepitud kohta ning selle järgmisel päeval sealt

võtmise ning (tõenäoliselt) Eestist minema viimisega. Pärast töökäsu täitmist said nad tasu ja

olid (kuni järgmise korrani) vabad. Prokurör taganes edasise menetluse jooksul avakõnes õhku

paisatud väitest, et Q ja Ä olid positsioonilt võrdsed. Sõlmitud kokkuleppes leidis prokurör, et

Ä tegevus tuleb kvalifitseerida KarS §-de 184 lg 1 – 22 lg 3 järgi ning seega asus prokurör

seisukohale, et avakõnes väljendatud seos Ä ja Marti Viljamaa vahel puudub.

Ringkonnakohus nendib, et noil põhjustel pole Ä süüdi mõistmine käsilolevas asjas

kriminaalasja eripära silmas pidades sellise kaaluga, mis annaks automaatselt alust öelda, et

süüdimõistva otsuse tegemine ühe süüdistatava suhtes tähendanuks kohtu jaoks vältimatult

sama teise osas. Esitatud süüdistus ja tõendid ei toeta kaitsja loogikat, et kohtunikust eesistujal

oli tõenäoliselt sisemine surve Marti Viljamaa tingimata süüdi mõista, sest vastupidisele

seisukohale asudes tulnuks tal tunnistada Ä suhtes langetatud otsuse ekslikkust. Ä süüdi

mõistmine ei puuduta käsilolevas asjas märkimisväärselt Marti Viljamaa süüküsimust.

Olukorras, kus erinevad lülid on üksteisest sedavõrd eraldatud nagu selles kriminaalasjas, siis

väga lihtsustatult taandub küsimus, kas Marti Viljamaa oli sündmuskohal juhuslikult

(kaitseversioon) või teadlikult (prokuröri nägemus) asja lahendava kohtu jaoks tegelikult ainult

olemasolevatele tõenditele.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et tegemist ei olnud olulise menetlusõiguse rikkumisega

KrMS § 339 lg 2 mõttes ning kaitsja taotlus otsuse tühistamiseks ja tagastamiseks maakohtule

arutamiseks uues kohtukoosseisus tuleb jätta rahuldamata.

II

Apellant on seisukohal, et maakohus pidanuks otsuse tegemisel kooskõlas KrMS § 3051 lg 3

jätma tõendite kogumist välja X 02.12.2019 kohtueelses menetluses antud ütlused (kd III tlk

178-181), 02.12.2019 ütluste ja olustiku seostamise protokolli (kd IV tlk 1-6), 06.12.2019 MTA

uurimisosakonna

nõudekirja

ning

sellele

järgnenud

meilivahetusega,

mis

toimus

klienditeenindusega ja üleandmise-vastuvõtmise akti (kd XIV tlk 36-40). Kaitsja taotleb, et

ringkonnakohus tunnistaks loetletud tõendid lubamatuks. Ringkonnakohus selleks põhjust ei

näe.

X 02.12.2019 ütluste puhul tuleb esmalt nõustuda prokuröri loogikaga, et erineval ajahetkel

antud ütluste vastuolu korral ei jäeta kõrvale protokolli tervikuna vaid protokollis talletatud

ütlused osas, milles esinevaid erisusi isik adekvaatselt põhjendada ei oska. Kriminaalasjas

keeldus X kohtus ristküsitlusel ütluste andmisest (kd III tlk 113) ning arusaadavalt ei olnud tal

võimalik kohtule ja menetlusosalistele vahetult selgitada, miks ta varasemal ülekuulamisel

öeldut osaliselt muutis. Maakohus lähtus vastuoludele hinnangu andmisel sel põhjusel

korrektselt X kohtueelses menetluses antud selgitusest (kd III tlk 198) ning kolleegium nõustub

täielikult maakohtu põhjendustega. Omalt poolt lisab kolleegium, et 02.12.2019 ja 26.02.2020

ütlusi võrreldes tuleb nentida, et X ei soovinud mitte midagi muuta 01.12.2019 episoodi puhul

(vt kd III tlk 198). Vastuolud kerkisid esile nendes ütlustes, mis puudutasid sõiduautosid

Peugeot ja Renault Twingo. Ringkonnakohtu hinnangul on X hämamisel väga lihtne põhjus:

kui vaadata isikule erinevatel ajahetkedel esitatud kahtlustusi, siis on ilmselge, et need on väga

erineva ulatuse ja kaaluga (vt X-le 02.12.2019 esitatud kahtlustus kd III tlk 179 ja 26.02.2020

esitatud kahtlustus kd III tlk 183-197). X-le 02.12.2019 esitatud kahtlustuses pole ridagi

sõiduautodest Peugeot ja/või Renault Twingo, kuid need läbivad 26.02.2020 isikule esitatud

kahtlustust. Seega oli X-l igati põhjust end esmasel ülekuulamisel räägitust distantseerida osas,

mis puudutas sõiduautosid Peugeot ja Renault Twingo ning leiutada mingisugunegi ettekääne,

õigustamaks oma ütluste muutmist. Kolleegiumi hinnangul on prokurör kohtuvaidlustes

kohaselt viidanud (vt kd XVIII tlk 152), et tegelikult rääkis X Renault Twingo kohta tõtt, kuid

pärast mahukama kahtlustuse esitamist sai X aru, et lobises esmasel ülekuulamisel midagi, mille

alusel võidakse teda seostada lisaks 01.12.2019 episoodile ka teiste episoodidega ja ta asus

ennast (küll veidi ebaõnnestunud argumentide abil) päästma. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium,

et kuivõrd 01.12.2019 episoodis vastuolusid pole, siis ei ole alust ega põhjust X 02.12.2019

ütluste tõendikogumist välja jätmiseks. Sama puudutab 02.12.2019 toimunud ütluste ja olustiku

seostamise protokolli (kd IV tlk 1-6). Ringkonnakohus ei näe, et X valetas 02.12.2019

ülekuulamisel,

kui

ta

rääkis

01.12.2019

episoodist,

ülekuulamisele

järgnenud

menetlustoimingul on X näidanud ette kohad, millest ta ülekuulamisel rääkis. Sarnaselt

maakohtuga ei näe ringkonnakohus mõjuvat põhjust, miks pidanuks kohtuistungil üle kuulama

Xga vaidlusaluseid menetlustoimingud läbi viinud menetlejad. Oluline on see, et X ei muutnud

neid ütlusi, mis omavad tähtsust Marti Viljamaa süüküsimuse lahendamisel 01.12.2019

episoodis.

Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust MTA uurimisosakonna nõudekirja ning sellele järgnenud

klienditeenindusega toimunud meilivahetuse ja üleandmise-vastuvõtmise akti (kd XIV tlk 36-

40) tõendite kogumist kõrvale jätmiseks. Apellatsioonis palus kaitsja pöörata tähelepanu

kohtuvaidluses esitatud argumentidele (kaitsekõne teesid kd XVIII tlk 176). Kohtuvaidluses

märkis kaitsja, et tõend on huvipakkuv selle lubatavuse kontekstis. Päring on edastatud

menetluse alustamata jätmise/alustamise/lõpetamise avalduse juurde, kus on olnud aluseks PPA

väärteomenetluse nõudekiri. Kaitsja avaldas arvamust, et järelikult võib olla tegemist

olukorraga, kus tõend on ebaseaduslik selle saamise asjaolusid arvestades: antud juhul pole

tegemist väärteomenetlusega või sellest välja kasvanud kriminaalmenetlusega. Lisaks küsib

menetleja välja konkreetset kuupäeva ja kellaaega käsitavaid andmeid kindla isiku suhtes.

Kaitsja arvates eeldab päring varjatud jälgimisel saadud infot ja selleks väljastatud luba, mille

olemasolus on alust kahelda.

Ringkonnakohus märgib, et kaitsja arutluskäik, mis puudutab MTA päringu edastamist

menetluse alustamata jätmise/alustamise/lõpetamise avalduse juurde, on ainetu. Kaitsja jätab

tähelepanuta, et kd XIV tlk 36 asuva päringu juures olevat meilivahetust (kd III tlk 37-39) tuleb

lugeda tagantpoolt ettepoole, mitte vastupidi. Vastatud, edastatud jne e-kirjade ja nende välja

printimise korral on kronoloogiline järjestus reeglina alt üles, mitte ülevalt alla. Nii lugedes on

näha järgmine:

1) 06.12.2019 kell 03.50 PM edastab MTA uurimisosakonna ametnik KS e-posti aadressilt

XXX@emta.ee e-kirja GM Eesti CirkleK e-posti aadressile EESTI@circlekeurope.com.

Kirja

teema

(subject)

on

11.2-1_0346-

6_Salvestiste_nõudekiri_Circle_K_Eesti_AS_20191206_19930000316.bdoc.

2) 09.12.2019 kell 10.27 on MTA ametniku KS 06.12.2019 kell 03.50 PM saadetud e-

kirjas

märgitud

adressaat

GM

Eesti

CirkleK

e-posti

aadressilt

EESTI@circlekeurope.com

edastanud

MTA

päringu

aadressile

klienditeenindus@circlekeurope.com. Kirja teemareal on märgitud FW: 11.2-1_0346-

6_Salvestiste_nõudekiri_Circle_K_Eesti_AS_20191206_19930000316.bdoc;

3) 09.12.2019 kell 10.53 on CircleK klienditeeninduse spetsialist KS e-posti aadressilt

klienditeenindus@circlekeurope.com

edastanud

adressaadile

GM

Circle

K

ServiceStation JÜRI (e-posti aadress 51018@circlekeurope.com) e-kirja, mille

teemareal

on

Menetluse

alustamata

jätmise/alustamise/lõpetamise

avaldus

[ref:_00DS8H6PR_5004Hvo7lh:ref]. Kirja sisu algab järgmiste sõnadega: „Hea

juhataja. Saadan Sulle Politsei- ja Piirivalveameti väärteo menetluse nõudekiri. Palun

loe põhjalikult läbi […].

4) 10.12.2019 kell 04.07 PM on GM Circle K ServiceStation JÜRI (e-posti aadress

51018@circlekeurope.com) saatnud KSl-e e-kirja, mille teemareal on Menetluse

alustamata

jätmise/alustamise/lõpetamise

avaldus

[ref:_00DS8H6PR_5004Hvo7lh:ref]. E-kirja saatjaks on CircleK Eesti AS Jüri

teenindusjaama juhataja Õ. Kirja sisu järgi on videosalvestiselt näha kõnekaarte ostev

isik ja sõiduk, videolõik on salvestatud ning saatja informeerib adressaati, kuidas on

võimalik salvestist saada;

5) 13.12.2019 kell 11.30 edastab MTA uurimisosakonna vanemuurija KS CircleK Eesti

AS Jüri teenindusjaama juhataja Õ 10.12.2019 kell 04.07 PM saadetud e-kirja

adressaadile MTA uurimine palvega registreerida e-kiri päringu vastusena. E-kirja

teemareal on endiselt Menetluse alustamata jätmise/alustamise/lõpetamise avaldus

[ref:_00DS8H6PR_5004Hvo7lh:ref].

Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu alusel on tegelikult jälgitav, millise teemareaga e-kirja

MTA päringu välja saatis ning millise teemareaga e-kiri pärast õige adressaadi leidmist MTA-

le tagasi saabus. Kokkuvõtvalt: vaadates MTA uurimisosakonna päringu registreerimisnumbrit

(kd III tlk 36) on selge, et see ühtib 06.12.2019 kell 03.50 PM saadetud e-kirja teemareal oleva

registreerimisnumbriga. Järelikult edastas MTA uurimisosakond päringu CircleK AS-le

06.12.2019 kell 03.50 saadetud e-kirjaga. MTA päringu adressaat saatis uurimisosakonna e-

kirja

koos

päringuga

09.12.2019

kell

10.27

pädevale

osakonnale

ehk

klienditeenindusosakonnale vastamiseks. Sealt omakorda edastati kiri 09.12.2019 kell 10.53

vastamiseks konkreetsele teenindusjaamale (Jüri), mille kohta päring saadeti. Algse MTA

06.12.2019 e-kirja teemarida muutus alles 09.12.2019 kell 10.53 e-kirjas. Ringkonnakohtu

hinnangul pole välistatud, et 09.12.2019 kell 10.53 e-kirja saatnud klienditeeninduse spetsialist

KS kasutas e-posti aadressi keerukuse tõttu n.ö põhjana mõnd vana e-kirja, kuid unustas

korrigeerida teemarida.

Kaitsja arvates osatakse päringus küsitud konkreetset informatsiooni nõuda eeldusel, et

paralleelselt toimetati (ebaseaduslikku) jälitusmenetlust. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu.

Esmalt tekib küsimus, miks tõstatas kaitsja tõendi lubatavuse küsimuse alles kohtuvaidlustes.

Prokurör esitas vaidlusaluse päringu alusel saadud salvestiste vaatlusprotokolli 14.01.2021

toimunud kohtuistungil. Kaitsjal puudusid vastuväited tõendi lubatavuse osas (vt kd III tlk 151).

Apellant esitas vaidlusaluse päringu ja e-kirja vahetuse 03.05.2021 kohtuistungil (kd XIII tlk

141) kommenteerides sealjuures üksnes, et [tõend] tõendab kuriteoga seotud asjaolusid, millel

puudub otsene seotus Marti Viljamaaga. Siin on näha lihtsalt, kes kasutab sõidukit ehk siis selle

salvestise väljaküsimise kohta dokument ja sellele vastus koos üleandmise dokumendiga. Tõend

loeti poolte kokkuleppel avaldatuks. Kaitseaktis (kd I tlk 12) on kaitsja märkinud, et soovib

tõendiga tõendada sõiduki kasutajate isikuid. Ringkonnakohus märgib, et tõendite avaldatuks

lugemine toimub küll poolte kokkuleppel ning siis kohtule tõendi sisu ei avata, kuid vastuväide

tõendi lubatavuse kohta juhul, kui see eeldab kohtult mingisuguste lisatoimingute tegemist,

tuleks siiski esitada tõendi esitamisel. Käsilolevas asjas viskas kaitsja oma väited üllatuslikult

õhku kohtuvaidlustes. Vastab tõele, et maakohus pole otsuses kaitsjale vastanud, kuid seda saab

teha kolleegium.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vääri kaitsja oletused olulist tähelepanu. Kaitsja ei ole kas

tõenditesse piisaval määral süvenenud või on nii maa- kui ringkonnakohut sihilikult eksitanud.

Kolleegium märgib, et kriminaalasjas on tegelikult väga hästi tõendatud, kuidas menetlejani

jõudis teave, et keegi ostis MTA 06.12.2019 päringus näidatud ajal ja kohas kõnekaarte.

Kolleegium märgib, et asitõendi vaatlusprotokolli järgi (kd V tlk 65-66) oli Marti Viljamaale

sarnanev isik tankla kassas, s.o süüdistatav sooritas tõenäoliselt tankla poest ostu ja/või tankis.

Ostu sooritamise korral annab müüja ostjale kinnituse ehk ostu-müügitšeki. Vaidlus puudub

selles, et menetluse käigus otsiti läbi menetlejale teadaolev süüdistatava elukoht (vt kd IV tlk

109-126). Läbiotsimisel leiti mh Super SIM-kaart (vt kd IV fotod nr 17-19 tlk 120-121) ning

CircleK Jüri teenindusjaama ostutšekid (vt kd IV foto nr 24 tlk 123). Tšekkide järgi on CircleK

Jüri teenindusjaamast 29.11.2019 kell 00.24 ostetud 3 Elisa kõnekaarti. Menetleja küsis

CircleK-st videosalvestusi lähtudes andmetest, mis olid kirjas Marti Viljamaa elukohast leitud

kviitungitel.

Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kaitsja taotluse apellatsioonis loetletud

tõendite tõendikogumist välja jätmiseks.

III

Apellandi väitel ei ole Marti Viljamaa talle süüks arvatud kuriteoga seotud ning tema sattumine

ning viibimine kohas, kust leiti 62kg (kogumass) erinevaid narkootilisi aineid, oli juhuslik.

Esmalt ei ole kolleegiumi arvates õige kaitsja seisukoht, et kohtuotsust pole võimalik rajada

kaudsetele tõenditele tuginedes. Vastupidi, riigikohtu praktika järgi peetakse menetlusõiguse

rikkumiseks, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid

nõudeid. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste

loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise

aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita,

et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool

mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või

tõendikogumist (vt viimati 4-21-950 ning sellele eelnevalt 1-20-1301). Kaudsetele tõenditele

rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest

asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha

tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega

tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue – hinnata tõendeid nende

kogumis (viimati RKKKo 1-18-86).

Käsilolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et mitte ühtegi olulist isikulist tõendiallikat

menetlusosalised maakohtus küsitleda ei saanud. Marti Viljamaa maakohtus ütlusi anda ei

soovinud (kd XV tlk 120), tema kohtueelses menetluses antud ütlusi kohtule ei esitatud (kd XV

tlk 121). Need, kes Marti Viljamaa süüküsimuse lahendamiseks tarvilike asjaoludega

eelduslikult kursis peaks olema ehk (endised) kaassüüdistatavad X, Z ja W keeldusid kohtus

ristküsitlusel ütluste andmisest (vt kd III tlk 143-144, kd XII tlk 35-38 ja kd XIV tlk 122-123).

Maakohus on otsuses korrektselt sedastanud, et kooskõlas KrMS § 15 lg-ga 3 ei saa

kohtulahend tugineda üksnes isiku ütlustele, keda vahetult küsitleda ei olnud võimalik (kd

XVIII tlk 201 ülevalt lugedes 4. lõik). Seejärel on maakohus ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatult öelnud, et vaidlusaluses asjas on peale nende isikute ütluste, keda vahetult

küsitleda polnud võimalik, ka teisi tõendeid.

Esmalt ei saa märkimata jätta, et kaitsja on apellatsioonis juhtinud õigesti tähelepanu, et

maakohus viitab põhjendamatult oma otsuses Z vahetult kohtus antud ütlustele (vt otsus kd

XVIII tlk 201, ülevalt 4 lõik). Vastab tõele, et Z ristküsitlust küll alustati (kd XII tlk 36-38),

kuid ta rõhutas pidevalt, et kõik on varasemates ütlustes kirjas. Pärast teistkordset õiguste

selgitamist isik keeldus ütluste andmisest. Seejärel taotles prokurör KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel

Z kohtueelses menetluses antud ütluste vastu võtmist. Ringkonnakohus märgib, et neid ütlusi,

mida Z kohtus vahetult andis, kasutada ei saa. Väga lihtsustatult isiku ristküsitlemist küll

alustati, kuid see katkestati. Kooskõlas KrMS § 288 lg 10 on katkestatud ristküsitlusel saadud

ütlused tõendiks ainult poolte nõusolekul. Kolleegium märgib, et viimane on tingimata tarvilik,

sest ristküsitlus võib katkeda esmasküsitleja voorus (nagu antud juhul) ning siis ei saa

teisesküsitleja näiteks realiseerida KrMS § 288 lg-s 3 sätestatud võimalust (kontrollida

suunavate küsimuste abil esmasküsitluses antud ütlusi). Kuivõrd praegusel juhul ei küsitud

pärast Z keeldumist prokuröri ja kaitsja seisukohta, mis saab tunnistaja kohtus antud ütlustest,

siis ei ole õige nendele otsuses ka viidata.

Maakohus on Marti Viljamaa süüküsimuse lahendanud X ütluste ning nendega haakuvate

tõendite abil. Lisaks on maakohus asunud seisukohale, et süüdistatava seotust narkootiliste

ainete käitlemisega kinnitavad tema elukohast ja kasutuses olnud sõidukist Citroen Berlingo

leitud esemed. Maakohtu argumentatsioon on otsuse lk-del 9-15 (vt kd XVIII tlk 200-206).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei pea vajalikuks seisukohtade taasesitamist.

X ütlustesse puutuvalt märgib ringkonnakohus, et sisuliselt soovib kaitsja võimatut:

apellatsioonist võib aru saada nii, justkui peaks iga X sõna kinnitama mingisugune täiendav

tõend. See ei ole võimalik. Kolleegiumi arvates piisab, kui isiku ütluste usaldusväärsuse

kinnituseks on küllaldaselt andmeid, mis võimaldavad järeldada, et inimene rääkis tõtt. Antud

juhul see nii ongi ja maakohus on viidanud, et X ütlused riimuvad nii jälitustoimingu

protokolliga, ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, W ja Z ütlustega (olukorras kus

viidatud isikud üksteist ei tundnudki), Iphonest leitud sõnumitega, läbiotsimise protokollidega

(kus miski paiknes), asitõendite vaatlusprotokollid (et Marti Viljamaa kasutas sõidukit, millega

ta X sõnul tema juurde saabus), X sõiduki läbiotsimise protokoll (kust leiti see, millest X rääkis

ehk lätlase nutiseade) jpm. Omalt poolt vastab kolleegium mõningatele apellatsioonis tõstatatud

küsimustele ja väidetele ning märgib täiendavalt järgmist.

Esmalt on W ja Z ütlustega jälgitavalt tõendatud süüdistuses kirjeldatu, kuidas sõiduauto Volvo

XC90 r/n MH-6418, milles asunud peidikutes oli 62kg (kogumass) narkootilisi aineid, Eesti

Vabariiki sattus. Maakohus on põhjendatult viidanud, et arvestades kriminaalasjas kogutud ja

esitatud tõendeid, tuleb W ja Z ütlusi pidada usaldusväärseks (vt maakohtu põhistused kd XVIII

tlk 201-202). Kaitsja väitel ei ole asjas tõendeid, et Marti Viljamaa oli teadlik Volvo XC90 r/n

MH-6418 Eestisse toomise asjaoludest. Kaitseversiooni järgi sattus Marti Viljamaa 01.12.2019

sündmuskohale juhuslikult. Kolleegiumi arvates räägivad selle vastu nii tõendid, kui Marti

Viljamaa käitumine. Ringkonnakohtu hinnangul teadis Marti Viljamaa väga hästi, kuhu ja

millal ta peab minema ning mida tegema.

X andis ütlusi (kd III tlk 110) selle kohta, et 01.12.2019 jõudis ta kella 16.00 paiku koju, seal

oli juba Marti Viljamaa, kes pakkus talle väikest otsa ehk X pidi Vaida tagant auto ära tooma.

X sõnul oli ta nõus, kuid viitas, et peab kella 19.00-20.00 paiku sünnipäevale minema, kuid

Marti Viljamaa lubas, et selleks ajaks on töö tehtud. X selgitas, et Marti Viljamaa tuli tema

juurde valge Citroen Berlingoga, kuid ta pakkus minekuks oma autot, sest sellel oli mootor alles

soe. Seejärel kirjeldas X, et nad sõitsid Viikingite küla parklani, kus oli Läti

registreerimismärgiga Volvo XC90. X asus selle rooli ning Marti Viljamaa läks X auto rooli.

Marti Viljamaa sõitis ees ja tegi X sõnul imelikke keerutusi enne, kui nad jõudsid Vaskjalga,

XXX kinnistule. X ütlusi alates Viikingite külla jõudmisest kinnitab 06.02.2020 koostatud

jälitustoimingu protokoll nr 11.1-319/22-19-3 (kd V tlk 105-106). Kriminaalasjas puudub

vaidlus, et 01.12.2019 kell 18.20 peeti X ja Marti Viljamaa XXX kinnistul kahtlustatavatena

kinni ning kell 19.56 alanud kinnistul asunud garaažis toimunud läbiotsimisel leiti sealt nii Läti

registreerimismärgiga Volvo XC90, kui pakid/pakendid kahtlaste ainetega (vt kd IV tlk 30-47).

Hiljem otsiti läbi Läti registreerimismärgiga Volvo XC90 (kd IV tlk 82-97) ning selles olnud

peidikutest leiti samuti küsitava ainega pakendeid. Maakohus on jälgitavalt ja ammendavalt

otsuses kajastanud, et XXX garaažist ja sõidukist Volvo XC90 r/n MH-6418 leitud pakendites

olid süüdistuses märgitud narkootilised ained (vt otsuses põhjendused tlk 205) ning neid oli

suur kogus NPALS mõttes.

Ringkonnakohus märgib, et viidatud jälitustoimingu protokolli järgi jõudsid Marti Viljamaa ja

X Vaskjalga XXX kinnistule 01.12.2019 kell 17.18 (vt uuesti kd V tlk 106). Süüdistatavad peeti

kinni kell 18.20. Järelikult olid mõlemad garaažis pea tunni ning läbiotsimisel leitu järgi on

õiged X ütlused, et nad võtsid selle aja jooksul Volvost pakendeid välja.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millel põhinevad apellandi väited sündmuskohale

sattumise juhuslikkusest ning objektiivsete tõendite puudumisest, et Marti Viljamaa võttis

aineid autost välja ja üleüldsegi ei sõitnud Marti Viljamaa X-ga kaasa. Isegi kui eeldada, et

ainult X oli teadlik Volvo nn lastist ning Marti Viljamaa läks X-ga mingisuguse tuju ajendil

kaasa, tekib väga palju küsimusi.

Kriminaalasjas on nii X ütlustega kui jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et Viikingite küla

juurde pargitud Läti registreerimismärgiga Volvo juures toimetasid kell 16.40 kaks inimest,

mitte üks inimene. Protokollis on märgitud, et veidi hiljem tunti inimesed ära, need olid X ja

Marti Viljamaa. Järgnevalt sõitis Marti Viljamaa juhitud auto X juhitud Läti

registreerimismärgiga sõiduki ees (vt X ütlused ja viidatud jälitustoimingu protokoll). Tekib

küsimus, miks pidi asjasse mittepuutuv Marti Viljamaa nii käituma? Isegi, kui isik otsustab

tuttavaga aja surnuks löömise eesmärgil kaasa minna, oleks loogiline, et ees sõidab see, kellel

oli vaja mingisugune auto punktist A punkti B toimetada.

Kaitsja arvates puudub mõistlik põhjendus, miks pidi X minema Läti registreerimisnumbriga

sõiduki rooli, kui huvi sõiduki vastu oli Marti Viljamaal. Kaitsja leiab, et tegemist on

loogikaveaga, millest maakohus läks sujuvalt üle. Kolleegiumi hinnangul on Marti Viljamaa

käitumine, mida kirjeldas X ning mis nähtub ka jälitustoimingu protokollist, äärmiselt loogiline

ja asjaolusid silmas pidades ka mõistlik. Kahtlemata on nutikas ennast narkootikume täis

sõidukist enne veendumist, et õhk on puhas, distantseerida (vt X ütlused ja jälitustoimingu

protokoll selle kohta, et alguses oli Volvo XC90 r/n MH-6418 roolis X ning Marti Viljamaa oli

Volvo V70 juhikohal ning pärast Volvo V70 maha jätmist jäi X Volvo XC90 r/n MH-6418

juhikohale). Kolleegium nendib, et sõiduki(te) planeeritud või juhusliku peatamise ja autosse

peidetu leidmise korral on nii teise sõidukiga ees kui kõrvalistmel istudes võimalik eitada

igasugust seost narkootikumidega.

Ringkonnakohtu hinnangul on Marti Viljamaa minek Vaskjalga XXX kinnistul asuvasse

garaaži tõendatud ja jälgitav. Järgnevalt tekib küsimus, miks asjasse mittepuutuv Marti

Viljamaa sealt ei lahkunud? X ja Marti Viljamaaga koos samal kinnistul kinni peetud tunnistaja

N (vt tunnistaja kinnipidamise protokoll kd XIV tlk 29-35 ning ütlused kd XI tlk 32-66) nägi

Marti Viljamaad alles siis, kui nad kõik olid nn maha joostud. Järelikult Marti Viljamaa

kinnistul ringi ei liikunud ning viibis garaažis. X ütlustega, jälitustoimingu protokolliga ja

süüdistatavate kinnipidamise protokollidega on tõendatud, et Marti Viljamaa oli seal koos X-

ga sisuliselt tund aega. Läbiotsimisprotokollidega on tõendatud, et selle aja jooksul võeti osa

Volvos XC90 r/n MH-6418 olnud narkootilistest ainetest auto peidikutest välja (osa pakendeid

oli läbiotsimise hetkel veel autos) ja pandi eraldi kottidesse. Kui võtjaks oli ainult X, siis tekib

küsimus, miks Marti Viljamaa pidi sinna juurde passima jääma? Juhul, kui keskmine, asjasse

mittepuutuv, inimene läheb midagi aimamata sõbraga kaasa, kuid näeb seejärel, kuidas sõber

hakkab kusagilt küla vahelt üles korjatud võõra riigi registreerimismärki kandva auto

sisemusest mingisuguseid pakendeid välja õngitsema, siis peaks inimesel tekkima rida küsimusi

ning ilmselgelt vähemalt soov lahkuda. Seda Marti Viljamaa millegipärast ei teinud.

Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et apellandi väide, mille järgi ei teadnud Marti Viljamaa mitte

midagi Volvo XC90 r/n MH-6418 Eestisse toomise asjaoludest, on ainetu. Jälitusprotokollidega

on tõendatud, et Marti Viljamaa ja X jõudsid lätlaste jäetud Volvo juurde praktiliselt kohe, ca

15 minuti jooksul, peale selle parkimist. Valge Iphone vaatlusprotokolli järgi (kd IV tlk 176-

211) toimus pärast Marti Viljamaa ja X kinnipidamist W ja kasutaja Õ vahel vestlus, milles

otsitakse autot ja Õ avaldas arvamust, et kardetavasti on nad kinni võetud. W peeti kinni

02.12.2019 kell 16.25 (kd IV tlk 16-18). Vaadeldud valge Iphone leiti 02.12.2019 Lõõtsa 8A

Tallinnas, Ülemiste Citys asuva Maksu-ja Tolliameti peahoone sissepääsu E juurest (kd IV tlk

173-175). Maakohtule esitatud tõendid kinnitavad, et Iphone pillas Maksu- ja Tolliameti

peaukse juurde maha eelnevalt kinni peetud W ja selle kaudu anti juhiseid W-le ja Z-le (vt W

ütlused kd XIV tlk 159, Z ütlused kd XII tlk 69-70). W selgitas, et pärast Volvo jätmist

Viikingite küla lähedale 01.12.2019 õhtupoolikul pidid nad selle järgmisel hommikul kätte

saama, kuid nad (Z-ga) nägid, et autot pole. Seega on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et

valges Iphones sisalduv sõnumivestlus (mis toimub 02.12.2019 enne W ja Z kinnipidamist)

puudutab kadunud Volvot XC90 r/n MH-6418 ning nende all mõeldakse Marti Viljamaad ja X.

Mitte kordagi pole räägitud isikutest ainsuses ning seega pole vettpidav kaitsja väide, et klient

oli 01.12.2019 Vaskjalas Pärna 10 asuvas garaažis juhuslikult.

Kaitsja etteheide, et kriminaalasja juures pole tõendina videosalvestisi, mis tõendaks Marti

Viljamaa kinnipidamise aega ja tegevusi, on sisutu. Ringkonnakohus ei leia, et videosalvestise

tegemata jätmine oleks menetlejale kuidagi ette heidetav. KrMS ei sätesta, et kahtlustatavate

kinnipidamine tuleks tingimata videosalvestada. Menetlejate üle kuulamine ringkonnakohtu

hinnangul asjale midagi juurde ei annaks: ei saa eeldada, et Marti Viljamaa tegeles just sellel

hetkel, kui ametnikud kohale jõudsid, autost pakendite välja võtmisega. Fakt, et ta seda sel

momendil ei teinud, ei tähenda automaatselt, et ta ei võinud seda veidi varem teha. Kaitsja heitis

menetlejale ette pakenditelt ning Volvo XC90 r/n MH-6418 päraluugilt tegemata sõrmejälje

ja/või DNA ekspertiisid, kuid kriminaalasjas pole märke selle kohta, et kaitsja oleks seda

varasemalt taotlenud. Menetlejale ei saa ette heita tõendi kogumata jätmist olukorras, kus tema

arvates on kõik vajalikud tõendid kogutud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et apellandi esitatud tõendid Marti Viljamaad ei õigusta.

Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi (vt kd XVIII tlk 205 alt viimane lõik – tlk

206) korrata, kuid lisab omalt poolt järgmist.

Esiteks osundab kaitsja, et Marti Viljamaa valdusest leitud sidevahenditest ei leitud mitte ühegi

süüdistusaktis märgitud (endise) kaassüüdistatava kontakti ning Marti Viljamaa ei ole seotud

valge Iphonega, mille kaudu anti W-le ja Z-le juhiseid. Kaitsja väide vastab tõele (vt siinkohal

17.01.2020 asitõendi vaatlusprotokoll kd XIV tlk 46-49 ja 03.12.2019 asitõendi

vaatlusprotokoll kd IV tlk 176-211). Esimese väite osas märgib ringkonnakohus, et jääb

varasemalt väljendatu juurde – antud juhul oligi tegemist isikute grupiga, mida iseloomustas

fakt, et liikmed valdavalt üksteist ei tundnudki. Sellega on selgitatav kontaktide puudumine.

Teise väite osas nendib kolleegium, et valge Iphonega pole keegi kunagi Marti Viljamaad

seostanudki. Tegemist oli sidevahendiga, milles oleva krüpteeritud suhtlusprogrammi kaudu

said nii süüdistusversiooni, kui asjas esitatud tõendite järgi juhiseid W ja Z. Fakt, et menetluse

käigus ei leitud seadet, mille kaudu Marti Viljamaa sai infot sõiduki Volvo XC90 r/n MH-6418

kohta ei tähenda, et ta poleks sellest teadlik olnud. Selles osas jääb ringkonnakohus oma

varasemate põhjenduste juurde – Marti Viljamaa oli autost ja selles olevast lastist teadlik.

Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et isikute

tegevus oligi ülimalt konspireeritud ja ettevaatlik. Info vahetamiseks saab kasutada ka

ühekordseid kõnekaarte ning neid saab käsitada ühekordselt kasutatavatena ehk need on

võimalik pärast konkreetse teabe laekumist ära hävitada/visata.

Järgnevalt osundab kaitsja, et kliendi seostamine valge Citroen Berlingoga, sealt leitud

esemetega ning Marti Viljamaa korterist leitud käsikirjaliste märkmetega (mis sisaldavad

viiteid narkootikumide käitlemisele) on meelevaldne. Kaitsja hinnangul õnnestus tal tõendada,

et nii Citroeni kui korterit kasutasid kolmandad isikud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

kaitsja argumendid jäävad tagajärjetuks.

Esmalt on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et isegi kui B OÜ-le kuulunud (vt kd XVI tlk

58) sõiduauto Citroen Berlingo r/n 323 MDD kasutasid teatud hetkedel kolmandad isikud (vt

siinkohal tunnistaja G ütlused kd XIII tlk 151-165), oli sõiduk 01.12.2019 ning sellele vahetult

eelnenud päevadel Marti Viljamaa kasutuses.

Sõiduauto Citroen Berlingo r/n 323 MDD otsiti läbi 01.12.2019 kell 23.00. Menetlustoimingu

protokolli (kd IV tlk 128-145) järgi oli sõiduk enne läbiotsimist pargitud XXX. Kriminaalasjas

on tõendatud, et samal aadressil oli X elukoht (vt 01.12.2019 X elukoha läbiotsimise protokoll

kd IV tlk IV). Auto paiknemine enne läbiotsimist kinnitab esmalt X ütlusi, et Marti Viljamaa

saabus 01.12.2019 tema juurde valge Citroen Berlingoga. Kriminaalasjas üle kuulatud

tunnistajad G (kd XIII tlk 151-165) ja L (kd XIII tlk 165-180) kinnitasid kohtus samuti, et neile

teadaolevalt sõitis Marti Viljamaa aeg-ajalt valge Citroen Berlingoga. Kolleegium nõustub

kaitsjaga, et ei Circle K ega Alexela tanklate videosalvestiste vaatluse tulemusel koostatud

protokollis (kd V tlk 65-71) pole fotodelt üheselt tuvastatav, kas Citroen Berlingot kasutas Marti

Viljamaa või mitte, kuid kolleegiumi hinnangul on süüdistatavat võimalik 25.11.2019 ja

29.11.2019 tanklakülastustega seostada tema enda korterist leitu tõttu.

Marti Viljamaa kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on tema elukohaks märgitud VVV.

Korter otsiti läbi 01.12.2019 (kd IV tlk 109-126) ning sealt leiti mh CircleK Jüri teenindusjaama

ja Alexela Jüri teenindusjaama kassatšekid (vt fotod 24 ja 27). Kolleegiumi hinnangul pidi

järelikult kaitsja viidatud Citroen Berlingot 25.11.2019 ja 29.11.2019 kasutanud kolmas,

menetlusega tuvastamata, isik minema Marti Viljamaa korterisse ning jätma esikus olevasse

punasesse karpi ostu-müügitšekid. Selle kohta, et Marti Viljamaa korterit kasutanuks nimetatud

ajavahemikul (25.11.2019-29.11.2019) keegi teine peale süüdistatava, tõendeid pole (vt

edaspidi). Järelikult on tõendatud, et Marti Viljamaa kasutas nii 01.12.2019 kui sellele

kuupäevale vahetult eelnenud ajal sõiduautot Citroen Berlingo r/n 323 MDD ning sellest

tulenevalt on mõistlik eeldada, et sõiduki läbiotsimisel leitud esemed kuulusid Marti

Viljamaale. Maakohus on kohaselt viidanud, et menetlustoimingu käigus autost leitud kilekotid,

teibirullid ja kummikindad on eraldiseisvalt täiesti süütud esemed, kuid käsiloleva

kriminaalasja kontekstis saab asjadele omistada sootuks teise, tõendusliku tähenduse.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi (vt kd XVIII tlk 204) korrata.

Marti Viljamaa elukoha (VVV) osas andsid ütlusi Marti Viljamaa kaitsja poolt kohtusse

kutsutud tunnistajad G (kd XIII tlk 153-165), L (kd XIII tlk 165-180) ja B (kd XIII tlk 180-

187). G selgitas, et tema teada oli Marti Viljakul VVV tänaval üürikorter, kus ta käis suvel

2019. Korter oli 1-toaline ja süüdistatav elas seal üksi. L andis ütlusi, et Marti Viljamaa elas

detsembris 2019 kinnipidamisest arvates mingi 2-2,5 aastat tagasi, ühe tüdruku juures, kuid

põhimõtteliselt elas süüdistatav kortermajas, VVV tänaval. Ajal, mil Marti Viljamaa tüdruku

juures elas, oli tema korteris keegi teine sees. Mingi vene nimega tüüp, kes võis seal elada

oktoobrist detsembrini 2019. Tunnistaja täpsustas, et ta ise ei tea seda, vaid jutud käisid.

Võimalik, et ta kuulis seda Marti Viljamaa venna käest. Seejärel täpsustas tunnistaja, et 2019.

aastal rääkis süüdistatav ise, et tema korteris elas vene nimega mees, kellel olid kusagil mingid

tätoveeringud. Tunnistaja B käis Marti Viljamaal VVV tn korteris külas viimati vist sügisel

2019. Tunnistaja arvates elas süüdistatav vahepeal ema juures. Hiljem täpsustas B, et ema

juures elas Marti Viljamaa noorest peast. Mingil hetkel elas Marti Viljamaa VVV tn korteris

süüdistatava tuttav, seda rääkis talle Marti Viljamaa ise. Nad said kokku ja siis süüdistatav ütles.

Tunnistaja ei teadnud, kui kaua see tuttav korteris elas, kuid Marti Viljamaa oli ise sel ajal kas

ema või pruudi juures.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja tunnistajate ütlustest on võimalik järeldada üksnes,

et Marti Viljamaa elas VVV tn korteris (VVV) ning mingisugusel ajal võis seal elada

süüdistatava tuttav, vene rahvusest tätoveeritud meesterahvas. Seda, millal tunnistajate

mainitud mees korteris elas, kolleegiumi arvates täpselt tuvastada ei ole võimalik. Kolleegiumi

arvates koorub tunnistajate ebakindlatest ja -määrastest ütlustest siiski välja tõsiasi, et VVV tn

korterit kasutas valdavalt Marti Viljamaa. Ringkonnakohus märgib siinkohal esmalt, et Marti

Viljamaa kinnipidamisel võeti süüdistatavalt ära võtmekimp koos nelja võtmega (kd IV tlk 24)

ning VVV asuva korteri läbiotsimisel avati ja suleti see Marti Viljamaa kinnipidamisel leitud

võtmetega (kd IV tlk 109-110).

Kaitseversiooni järgi võis Marti Viljamaa korterit kasutada ükskõik kes (sh keegi grupi

liikmetest) või nt K (vt foto kd XI tlk 114), keda ei olnud võimalik üle kuulata, sest ta on surnud

(vt apellatsioonkaebuse p 26-27). Kolleegiumi arvates ei ole K Marti Viljamaa korterist leitud

esemetega (eelkõige märkmetega) seotud. Vastab tõele, et K-l on olnud puutumus narkootiliste

ainete käitlemisega (kd XVI tlk 55-57) ning ta suri 08.04.2020 (kd XVI tlk 89). Samas on nii

rahvastikuregistris kui viidatud kohtuotsuses K emakeeleks märgitud vene keel. Läbiotsimisel

VVV korterist leitud käsikirjalised märkmed on kõik eranditult eestikeelsed (vt kd IV tlk 122

ja kd V tlk 10-46). Ringkonnakohus nendib, et enda jaoks olulised märkmed teeb inimene

tõenäoliselt emakeeles ka juhul, kui ta valdab eesti keelt kõrgtasemel. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et märkmete sisu viitab narkootikumide käitlemisele (vt maakohtu põhjendused

kd XVIII tlk 204), kuid mitte ainult. Kriminaalasjas on tõendatud (vt nt G ütlused kd XIII tlk

152-165, tunnistaja L ütlused kd XIII tlk 165-180 ja tunnistaja B ütlused kd XIII tlk 180-187),

et süüdistatav tegeles autoremondiga. Marti Viljamaa elukohast leitud käsikirjaliste märkmete

hulgas on ka selliseid, mis on seotud süüdistatava tegevusalaga (vt nt kd V tlk tlk 16 kapoti

liimimine või tlk 18 õlivahetus). Lisaks ei saa märkimata jätta, et Marti Viljamaa korterist leiti

mh märkmed, mis puudutavad nutiseadme kasutamist nn lennurežiimis (kd V tlk 26) ning

kõrvutades leitut W valduses olnud valge Iphone vaatlusprotokolliga (kd IV tlk 205) tuleb

nentida, et Marti Viljamaa korterist leitud üleskirjutus kattub Iphone suhtlusprogrammis

sisaldunud teabega (õpetusega), kuidas nutiseadet turvaliselt kasutada. Kolleegiumi hinnangul

lükkab eeltoodu ümber kaitsja väite, et tema kliendil puudus igasugune seos valge Iphone või

seda kasutanud isikuga/isikutega. Ringkonnakohus möönab, et iseenesest võinuks menetleja

teha käekirjaekspertiisi, kuid antud juhul ei saa pidada usutavaks seda, et märkmed tegi keegi

teine peale süüdistatava.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on faktid esitatud tõendite pinnalt tuvastanud

veatult ning sel põhjusel ei ole kaitsja apellatsioon põhjendatud osas, mis puudutab etteheiteid

tõendite käsitlemisele ja hindamisele. Süüdistatav pidi Eesti Vabariiki spetsiaalselt

narkootikumide veoks kohandatud toimetatud autos olnud peidikutesse pandud narkootilised

ained koos X-ga vastu võtma ning viimase garaažis ümber pakendama (vt läbiotsimisel leitud

kaal ning ainete paiknemine erinevates kottides kd IV tlk 30-47). Marti Viljamaale ette heidetud

teo kvalifikatsiooni ei ole kaitsja vaidlustanud.

IV

Kaitsja taotles Marti Viljamaale maakohtu 30.06.2022 otsuse alusel mõistetud karistuse

leevendamist. Ringkonnakohtu hinnangul jääb kaitsja taotlus tagajärjetuks. Kaitsja on esitatud

apellatsioonkaebuses keskendunud argumentidele, miks tuleks maakohtu otsus tervikuna

tühistada ning tema klient õigeks mõista. Apellant pole põhistanud oma taotlust, mis puudutab

karistuse leevendamist. Maakohus on Marti Viljamaale mõistetud karistust käsitlenud otsuse

osas V (kd XVIII tlk 206-208). Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust

kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning süüdistatavale mõistetud 5 aasta ja 6 kuu pikkune

vangistus jääb alla KarS § 184 lg 2 p 1 sanktsiooni keskmist määra. Arvestades käideldud aine

kogust ja karistust kergendavate asjaolude täielikku puudumist, on karistus kolleegiumi

hinnangul kohane ja vastab Marti Viljamaa süü suurusele. Fakt, et isik on varem

kriminaalkorras karistamata (vt Marti Viljamaa karistusregistri väljavõte kd XIII tlk 188-191)

ei tähenda, et tema suhtes tuleks automaatselt kohaldada KarS §-de 73 või 74 sätteid.

Kokkuvõtvalt jääb apellatsioonkaebus kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 1 rahuldamata ja Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.06.2022 otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/