2-21-7287/75 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Vutt, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-7287

Tsiviilasi

Aleksei

Lobini

hagi

Sergei

Vangoneni

ja

Weldwork

OÜ

vastu

juhatuse

liikme

tagasikutsumiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Lobini apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/hageja:

Aleksei

Lobin,

ik XXXXXXXXXXX,

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman;

Vastustajad:

Sergei Vangonen (kostja I), ik XXXXXXXXXXX

Weldwork OÜ (kostja II), rk 12746130, seaduslik

esindaja Sergei Vangonen

kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus

Kiir

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 25. märtsi 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta Aleksei Lobini apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Aleksei Lobini kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja

jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aleksei Lobin (hageja) esitas 7. mail 2021 Tartu Maakohtule hagi, milles palus kutsuda

Weldwork OÜ (kostja II, osaühing) juhatuse liikme kohalt tagasi Sergei Vangoneni (kostja I)

ning saata kohtulahend täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Hageja palus kõik

menetluskulud jätta kostja I kanda.

Hagiavalduse kohaselt on osaühingu tegevusalaks metallkonstruktsioonide ja nende osade

tootmine. Hageja ja kostja I on osaühingu juhatuse liikmed, kelle esindusõigust ei ole

põhikirjaga piiratud. Hageja ja kostja I on osaühingu osanikud, kumbki 50% osalusega

Viru Maakohtu 11. septembri 2020. a otsusega kriminaalasjas 1-20-413 mõisteti kostjalt I

solidaarselt Weldmeister OÜ-ga osaühingu kasuks välja 84 400 eurot. Weldmeister OÜ

ainuosanik ja juhatuse liige on kostja I abikaasa Jelena Vangonen. Osaühing esitas kohtutäitur

A. Krekile avalduse viidatud kohtuotsuse täitmiseks. Jelena Vangonen esitas Weldmeister OÜ

esindajana taotluse täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitedokumendiks oleva kohtuotsuse

täitmisega ning osaühingu nimel esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kostja I.

Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused. Kostja I oli avanud osaühingu nimel konto Coop Pank AS-

s, kuhu Weldmeister OÜ kandis ajavahemikul 21. septembrist 23. septembrini 2020 osade

kaupa raha, kokku 58697,01 eurot, viitega kriminaalasjale nr 1-20-4134. Raha osaühingu

kontole laekumise päeval maksis kostja I summad tagasi Weldmeister OÜ-le erinevate

selgitustega.

Kostja I on rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust ja kahjustanud osaühingu

majandushuve. Edasine koostöö on muutunud osanike vahel võimatuks ja selle tõttu on vaja

kostja I osaühingu juhatusest äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 alusel tagasi kutsuda.

Näiliku tehinguga soovis kostja I näidata näilikku alust osaühingu kontolt 19. oktoobril 2018

kogu raha (84 400 eurot) ülekandmiseks Weldmeister OÜ-le. Selleks esitas kostja I

Weldmeister OÜ-le 8. oktoobril 2018 koostatud arve nr 1T summas 84 400 eurot, arve koostaja

on J. Vangonen, alus on näilik – lisakokkulepe nr 1, 31.12.2016. Kostja I teadis, et hageja

kavatseb esitada kuriteokaebuse seoses 84 400 euro omastamisega osaühingu kontolt ja koostas

arve, et jätta mulje aluse olemasolust raha ülekandmiseks. Oma vastuses on kostja I nimetanud

raha ülekandmise põhjuseks, et pidi raha kandma peamisele lepingupartnerile Weldmeister

OÜ-le.

Vale on kostja I selgitus, et osaühing võttis üürile Weldmeister OÜ territooriumil asuva

büroohoone, lao ja tehnika. Tsiviilasjas 2-19-15927 koostas Weldmeister OÜ juhatuse liige

J. Vangonen ja kostja I osaühingu juhatuse liikmena näiliku suulise üürilepingu sõlmimise

tõendamiseks dokumendid, mille kohaselt Weldwork OÜ nõue oli lõppenud tasaarvestusega ja

selle tõttu jättis kohus hagi rahuldamata. Weldmeister OÜ-l ei olnud nõuet osaühingu vastu. Ei

vasta tõele hageja ja kostja I tööjaotuse kirjeldus – kostja I oli seotud dokumentide

koostamisega, tal oli juurdepääs ettevõtte kontodele ja ta tegi ülekandeid. Kostja I oli

Weldmeister OÜ juhatuse liikmeks kuni 28. oktoobrini 2019, J. Vangonen oli ainuosanik.

Hageja ei ole konkurentsikeeldu rikkunud. Kostja I aktsepteeris osaühingu ja A.L. Stahl OÜ

koostööd, raha liikumine on nähtav osaühingu kontolt, mida kostja I on pidevalt kontrollinud.

2019. aasta osanike koosolekul soovis osaühingu likvideerida kostja I. Kostja I tegutseb ka

praegu vastuolus osaühingu huvidega.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjad selgitavad, et osaühing asutati eesmärgil müüa Weldmeister OÜ toodetud

metallkonstruktsioone. Selleks võeti üürile Weldmeister OÜ tehase territooriumil asuvad

bürooruumid, laud ja vajalik tehnika (asukoht Tiigi tn 7, Narva). Weldmeister OÜ nõustus

asjaoluga, et üüritasu tasutakse peale tegevuse käivitamist ja osaühingul kasumi tekkimist.

Osaühing tellis Weldmeister OÜ-lt metallkonstruktsioonid, ladustas need Weldmeister OÜ

tehase territooriumil ja müüs oma tellijatele. Tööjaotus oli juhatuse liikmete vahel jagatud,

kostja I ülesandeks oli metallkonstruktsioonide tootmine ja hageja ülesandeks oli osaühingu

raamatupidamise ja dokumentatsiooni korraldamine ja koostamine, sh sarnaselt kostjale I

suhtlemine partneritega. Hageja tegeles osaühingu pangamaksetega ja pangatehingutega.

2018. a sügisel sai kostjale I teatavaks, et hageja oli juhatuse liikmena teinud endale

väljamakseid ja kandnud kulusid, mis ei seondu osaühingu huvide ja varadega. Hageja oli

asutanud ka uue osaühingu, mis tegutseb samal tegevusalal ja mille ainuosanik ja juhatuse liige

ta on (A.L. Stahl OÜ). Osaühingu tegevus seiskus, kuna hageja kandis raha välja ning kostja I

kandis alles jäänud rahalised vahendid üle osaühingu peamisele tehingupartnerile Weldmeister

OÜ-le. Esiteks olid partneri ees täitmata kohustused ja teiseks eesmärgiks oli osaühingu raha

säilitamine.

Kostja I püüdis Weldmeister OÜ-le anda üle üüritud vara, et vältida kulude suurenemist.

Kostjalt I ja Weldmeister OÜ-lt solidaarselt välja mõistetud raha oli üle kantud selleks, et

tagada kohustuste täitmine ja vara säilitamine. 2019. a novembris sai kostja I teada, et hageja

on omastanud osaühingu raha summas 140 468,48 eurot – teinud endale väljamakseid, näilikke

tehinguid oma osaühinguga, omandanud vara ja teenuseid, mis ei seondu Weldmeister OÜ

tegevusega ja kandnud isiklikke kulusid osaühingu arvel. Kostja I on nimetatud asjaolude osas

esitanud kuriteoteate. Hageja soovib eemaldada kostjat I osaühingu juhatusest ning loobuda

osaühingu juhatuse liikmena osaühingu rahalistest nõuetest antud kriminaalasja raames.

Jelena Vangonen on kostja I endine abikaasa. Weldmeister OÜ oli kogu tegevusaja jooksul

osaühingu peamine koostööpartner ja kogu toodangu tootja. Hageja huviks on osaühingu

tegevuse lõpetamine, välistamaks tema vastu esitatud nõudeid. See on vastuolus hea usu

põhimõttega. Hageja poolt tekitatud kahju on kaks korda suurem kui väidetavalt kostja I poolt

tekitatud kahju. Sellises olukorras ei saa ühte juhatuse liiget eelistada teisele ja hagi ei saa

rahuldada. Tegemist on osanike konfliktiga, mis ei saa olla aluseks juhatuse liikme

tagasikutsumiseks. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisi ei ole. Lojaalsuskohustuse

rikkumiseks ei ole igasugune lähikondsega tehingu tegemine. Hageja etteheide kostjale I

tehingute tegemiseks kostja I endise abikaasaga ei ole tõsiseltvõetav, kuna osaühingu kogu

tegevus selle eksisteerimise ajal põhineski koostööl kostja I endise abikaasa osaühinguga.

Kostja I tasus Weldmeister OÜ 2019. aasta üürinõuded, arve nr 148, kohtuasjast 2-19-15927

tulenevaid kohustusi, töötasusid, makse, Weldmeister OÜ arve nr 118, mille alusel hüvitas

osaühing rikutud materjali ja tellija kahju. Tegemist ei olnud näilike tehingutega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus jättis 25. märtsi 2022. a otsusega hagiavalduse rahuldamata ja poolte

menetluskulud hageja kanda, v.a. hageja 28.jaanuari 2022. a dokumentide tutvumisega seonduv

kulu, mille maakohus jättis solidaarselt kostjate kanda.

Maakohus leidis, et käesoleva kaasuse puhul on vajalik esmajoones lähtuda osaühingu huvidest.

Asjaolu, et osaühingu osanikud ei suuda omavahel lahendada juhtimisküsimusi, ei saa olla

põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Kohus ei nõustu põhimõtteliselt hageja

seisukohaga, et kostja juhtimiskriis saaks ja tuleks lahendada kohtu poolt. Osaühingu juhtimise

üle peavad otsustama selle juhtorganid. Kohus on seisukohal, et hageja on täna esitanud nõude

mitte otseselt osaühingu huvides, aga püüdlusega lahendada osanike erimeelsusi ning tekkinud

patiseisu. Selleks ei ole ÄS § 184 lg 5 sätestatud meede sobiv. Weldwork OÜ ei tegutse enam

sisuliselt, seega ei ole võimalik juhatuse liikme tagasikutsumist põhistada asjaoluga, et läbi selle

oleks võimalik säilitada ühingu stabiilsus ja jätkusuutlikus ja kaitsta võlausaldajate ja teiste

huvitatud isikute huve. Osaühing on käesoleval hetkel kriminaalmenetluses võimalik kannatanu

ja osaühing on esitanud nõude hageja vastu ühingule tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega peab

kohus osaühingu huve hindama kitsalt nimetatud kriminaalmenetluse seisukohalt. Olenemata

sellest, et puuduvad tõsikindlad tõendid, et hageja võib kostja I juhatusest tagasikutsumisel

Weldwork OÜ nõudest loobuda, siis peab kohus seda siiski võimalikuks ning eluliselt

usutavaks. Hageja on menetluse kestel väitnud, et tema vastu esitatud nõudel puudub alus, kuid

ei ole selles osas esitanud tõendeid. Kohus leiab, et toimikus oleva kuriteoteate ja tsiviilhagi

pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et hageja oleks etteheidetavates tegudes süüdi, kuid samas ei

ole välistatud, et hageja võib olla kahju tekitanud. Antud asjaoludele saab anda hinnangu kas

kriminaalmenetluses või võimalikus tulevases tsiviilmenetluses.

Maakohus on seisukohal, et tõenäolistelt ei ole kohtule esitatud tervikpilti kostja I ja hageja

ärilistest kokkulepetest ja ettevõtete ülesehitusest. Samuti ei ole kohtule selgitatud ka vaidluse

tegelikke tagamaid. Kohtule esitatud andmete pinnalt on võimalik aru saada, et mõlemad

Weldwork OÜ osanikud omavad osasid teistes osaühingutes, kuid milline on nende roll osanike

omavahelistes kokkulepetes, ei ole kohtule tõendatud. Tänaseks on tekkinud olukord, kus

konflikti tulemusena on pooled hakanud süüdistama üksteist tehingutes, mis nende arvates on

tehtud, rikkudes juhatuse liikmete hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Kohus leiab, et sellises

olukorras on optimaalne tuvastada juhatuse liikme vastutus ÄS § 187 alusel ning ka selle alusel

nõude esitamine. Kohus ei pea õigeks võidujooksu juhatuse liikme tagasikutsumise nõuete

esitamisega ning selle kaudu osaühingu üle kontrolli saavutamisega. Kohus ei pea vajalikuks

analüüsida üksikasjalikult kõiki kohtule esitatud arvete põhjendatust ja majanduslikku sisu.

Hageja esitatud kahtlused baseeruvad pigem sellel, et esitatud tõendid on kostjate enda poolt

loodud ning puudus vajadus ja mõistlik põhjendus nimetatud tehingute tegemiseks. Nimetatud

väidetele hinnangu andmiseks ei ole hageja kohtule esitanud piisavalt tõendeid, kuid kohus on

ka seisukohal, et arvestades Weldwork OÜ tänast rolli kriminaalmenetluses ei ole see asja

lahendamise seisukohalt vajalik. Samas märgib kohus, et kaasuse asjaolusid arvestades ei saa

tõsikindlalt väita, et kostja I tegevus oleks selline, mille puhul saaks eeldada, et osaühing ei

taluks tema edasist juhatuse liikmeks olekut. Hageja on peamiselt tuginenud asjaolule, et ta

esitas kostja I kohta 31. detsembril 2018 kuriteokaebuse, samas käesoleva hagi esitas hageja

7. mail 2021, seega üle kahe aasta ei pidanud hageja kostja I tegevust selliseks, mis oleks

tinginud vajaduse teda tagasikutsuda. Kohus jääb varasemalt väljendatu juurde, et

osanikevahelised kokkulepped ja suhete skeem on tõenäoliselt keerukam, kui menetluses

esitatud dokumendid seda peegeldavad ning nõuete lahendamiseks ei saa kasutada ära asjaolu,

et hageja jõudis oma nõude kohtusse esitada esimesena.

Seega arvestades osaühingu tänast olukorda ja rolli kriminaalmenetluses jättis maakohus hagi

rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, v.a hageja poolt

28. jaanuaril 2022 kohtumajas originaaldokumentidega tutvumisega kaasnev kulu, mille kohus

jätab TsMS § 169 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Nimetatud kulu tingis asjaolu, et

kostjad olid esitanud originaaldokumendid, mis erinesid koopiatest, kuna tegemist oli lepingute

teiste eksemplaridega. See tingis hageja vajaduse käia originaalidega mitu korda tutvumas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 27. aprillil 2022 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

25. märtsi 2022. a otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja I

kanda. Alternatiivselt palus hageja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja hinnangul jättis maakohus hagi rahuldamata asjakohatutel põhjendustel. Maakohus ei

kontrollinud nõuetekohaselt ÄS § 184 lg-st 5 tulenevad eeldused kostja I tagasikutsumiseks,

vaid jättis hagi rahuldamata huvitatud isikute ebaselgetele huvidele tuginedes. Maakohus jättis

analüüsimata hageja ja kostja I esitatud tõendid, millest on tuvastatav kohustuste rikkumine

kostja I poolt. Maakohus käsitles ebaõigesti ÄS § 184 lg-t 5, leides, et tuvastatud asjaoludes on

viidatud normi asemel optimaalne tuvastada kostja I vastutus ÄS § 187 alusel. Hageja hinnangul

on asjas esitatud asjaolud, mis on mõjuvad põhjused ÄS § 184 lg 5 mõttes kostja I

tagasikutsumiseks kohtu poolt.

Kuna käesoleva asja hagi ese on kostja I juhatusest tagasikutsumine, on asjakohatu viidata

kriminaalasjale ning teha oletusi hageja varjatud eesmärgi kohta ning seda eriti olukorras, kus

kriminaalmenetlus on veel pooleli.

Samuti on hageja jaoks üllatuslik etteheide, et hageja ei esitanud tõendeid või tema esitatud

tõendid on ebapiisavad. Hageja hinnangul ei ole põhjust esitada tõendeid kostja I väidetele

vastamiseks hageja suhtes kriminaalmenetluse ja selles menetluses tsiviilhagi kohta. Muude

hageja väidete kohta täiendavate tõendite esitamise vajadust ei ole kohus hagejale selgitanud.

On ebaõige maakohtu hinnang, et kuna hageja esitas hagi üle kahe aasta pärast kostja I poolt

kostja II raha 84 400 eurot omastamist, ei ole kostja I viidatud tegevus selline, mille puhul saaks

eeldada, et kostja II ei taluks kostja I edasist juhatuse liikmeks olekut.

5. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei ole menetlusnorme rikkunud ja tõendeid on vajalikus ulatuses hinnatud

igakülgselt ja objektiivselt.

Kostja I on jätkuvalt seisukohal, et käesoleva menetluse eesmärgiks on hageja soov eemaldada

kostja I juhatusest ning loobuda juhatuse liikmena osaühingu rahalistest nõuetest antud

kriminaalasja raames või osaühingu ainuesindajana kiita tagantjärele heaks näilikud kulud ja

tehinguid, sh on võimalik ka ühingu lõpetamine pankrotimenetluses.

Kostja I rõhutab, et tänaseks on osaühingu ainsaks tegevuseks osalemine kriminaalmenetluses

hageja poolt kahjustatud isikuna ja tsiviilnõude menetlemisel hageja vastu (st osaühing on

võlausaldaja ja hageja on võlgnik). Muu tegevus või isegi selle perspektiiv tänaseks puudub.

Puudub vaidlus, et alates 2018. aastast ei osale hageja aktiivselt osaühingu tegevuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse

norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei

korda neid. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

Maakohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, mille üle pooltel puudub vaidlus:

a) Weldwork OÜ (kostja II, osaühing) tegevusalaks oli metallkonstruktsioonide ja nende osade

tootmine, osaühing ei tegutse enam aktiivselt;

b) A. Lobin (hageja) ja S. Vangonen (kostja I) on osaühingu (kostja II, asutatud 03.11.2014)

juhatuse liikmed. Juhatuse liikmete esindusõigust ei ole põhikirjaga piiratud. A. Lobin ja

S. Vangonen on kumbki 50 % osalusega Weldwork OÜ osanikud;

c) kostja I on tunnistatud süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ning temalt ja Weldmeister OÜ-lt on

solidaarselt mõistetud välja 84 400 eurot (dtl 41 jj);

d) kostja I on hageja suhtes esitanud kuriteoteate 140 468,48 euro omastamises (dtl 67 jj),

22.10.2021 on osaühing (kostja II) esitanud hageja vastu tsiviilhagi summas 138 189, 40 eurot

(dtl 222–225), kriminaalmenetlus on pooleli (dtl 150);

e) hageja on A.L. Stahl OÜ (asutatud 07.05.2018) osanik, mis tegutseb metallkonstruktsioonide

ja nende osade tootmise valdkonnas (dtl 62).

8. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millele

maakohus on hinnangu andnud ja väidetele piisava põhjalikkusega vastanud.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

ÄS § 184 lõike 5 alusel tekib juhtorgani liikme tagasikutsumise vajadus olukorras, kus

tagasikutsumist soovivatel osanikel juhtorgani liikme tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks

ÄS § 174 lõikes 1 nõutud häälteenamust kokku saada ei õnnestu.

Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on saada lahend, mis osaühingu ja juhtorgani

tagasikutsutava liikme vahelise õigussuhte lõpetab ning selle õigussuhte poolte jaoks ka siduv

on. ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav hagi on osaühingu huvide kaitse eesmärgil suunatud oma

kohustusi rikkuvast juhatuse liikmest vabanemisele ilma enamuse sellekohase tahteavalduseta.

ÄS § 184 lg 5 nõude peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuva põhjuse

olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) järgse kestvusvõlasuhte

ülesütlemise regulatsioonist ja praktikast, eelkõige VÕS §-dest 196 ja 631.

TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele

isikule lojaalsed.

ÄS § 187 lg-te 1, 2 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui

ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud mõjuvat

põhjust, mis annaks aluse kostja I tagasikutsumiseks juhatuse liikme kohalt.

Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja II ei ole tegutsev osaühing, siis osanike vahel

osaühingu juhtimise üle peetavad vaidlused ei pärsi otseselt osaühing juhtimist ega tekita kahju

osaühingule ega võlausaldajatele. Käesoleval juhul ei ole huvide konflikt mitte niivõrd juhatuse

liikme ja osaühingu vahel vaid osaühingu juhatuse liikmete vahel.

Asja materjalidest tuleneb, et nii hageja kui kostja I on asutanud osaühingud, sealjuures hageja

osaühing tegutseb samal tegevusalal, kus tegutses varem kostja II. Lisaks tuleb arvestada, et

kostja I ja kostja II on esitanud nõuded hageja vastu. Käesoleva hagi rahuldamisega langeks

suure tõenäosusega ära kostja II nõue hageja vastu, seega seni kuni ei ole tuvastatud kostja I

või hageja vastutus ÄS § 187 alusel, puudub alus hageja nõude rahuldamiseks.

Õige ei ole hageja väide, et maakohus ei kontrollinud ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud eelduseid.

Maakohus tuvastas faktilised asjaolud ja jõudis järeldusele, et menetlusosalised ei ole kohtu

ette toonud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Juhatuse liikme tagasikutsumiseks

vajaliku mõjuva põhjuse esiletoomise kohustus oli hagejal. Hageja piirdus väitega, et kostja I

ja kostja II nõuded on perspektiivitud. Maakohtu ülesanne ei olnud omal algatusel lahendada

kriminaalasjas esitatud nõudeid. Ringkonnakohus möönab, et maakohus saab ilma

kriminaalasja lahendit ära ootamata võtta seisukoha selles, kas kostja I on juhatuse liikme

kohustusi rikkunud ja kas see on piisav tuvastamaks, et esineb mõjuv põhjus juhatuse liikme

tagasikutsumiseks.

10. Ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ja

menetluskulud

apellatsioonimenetluses TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määrab hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist (TsMS

§ 177 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/