3-21-1392/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKaebaja esitas Viru Vanglale taotluse 170 euro varalise kahju hüvitamiseks. Kahju põhjustati Viru Vangla jättis 6. mai 2021. a otsusega nr 6-16/159-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse
Legislator headnote
AI generated3-21-1392/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kahju põhjustati Viru Vangla jättis 6. mai 2021. a otsusega nr 6-16/159-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. november 2022, Tartu
Haldusasja number
3-21-1392
Haldusasi
Siim Grossbergi kaebus Viru Vangla tekitatud varalise
kahju hüvitamiseks summas 170 eurot seoses lõhutud
jalanõudega.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viru Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Siim Grosseberg
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2021. a otsus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15. detsember 2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaebaja esitas Viru Vanglale taotluse 170 euro varalise kahju hüvitamiseks. Kahju põhjustati
sellega, et kaebaja parandusse antud kingad sai ta tagasi olukorras, kus üks king oli puruks rebitud
ning tald ei olnud liimitud. Kaebaja ei saa kingi enam normaalselt kanda.
2. Viru Vangla jättis 6. mai 2021. a otsusega nr 6-16/159-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata, selgitades, et kingad olid kasutamisest kulunud ja kahjustada saanud ning kingadel
võis esineda mitmeid puuduseid. Isegi kui paranduses võisid kingadele tekkida väiksemad
kahjustused, olid need kõrvaldatavad ning need ei vähendanud kingade kasutusväärtust sellisel
määral, et õigustatud oleks rahalise hüvitise määramine.
3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse jalanõude lõhkumisega tekitatud varalise kahju
170 eurot hüvitamiseks.
Kaebuse kohaselt andis kaebaja kingad vanglale parandamiseks, kuid sai tagasi parandamata
kingad, mis olid veelgi rohkem katki. Kui enne parandusse viimist oli kinga tald veidi liimist lahti,
siis pärast parandustööde tegemist oli üks king pealtpoolt kahjustud ning tald ei olnud liimitud.
Katki oli üks aas, kust pidanuks nöör läbi minema. Kaebaja sidus nööriga kahjustada saanud koha
kinni, kuid see ei muuda fakti, et nende sihipärane kasutamine on raskendatud, kuna katkine koht
asub kinga pealmisel osal.
4. Vastuses kaebusele Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
Vastustaja osutas, et kaebaja jalanõud olid kandmise tõttu kulunud ja nende väärtus oli seega
oluliselt vähenenud. Inspektor-kontaktisiku selgituse järgi oli kinga üks tald veidi liimist lahti,
samuti oli katkine õmblusnöör. Arvestades, et kaebaja kingad olid kulunud (muidu ei oleks ka tald
lahtine olnud), on paratamatu, et kulunud pidi olema king tervikuna, sh ka õmblusnöör. Isegi kui
õmblusnööri katkemine avaldus jalanõude parandamisel, on tegu paratamatu tagajärjega.
Arvestades kingade üldist kulumist ning asjaolu, et kaebaja jätkas pärast kingade kättesaamist
nende kandmist, ei saanud vangla tegevus nende tarbimisväärtust oluliselt mõjutada.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5. Tartu Halduskohus 27. detsembri 2021. a otsusega rahuldas kaebuse osaliselt ning mõistis Viru
Vanglalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitise 40 eurot ja menetluskulud 3,53 eurot.
6. Halduskohus sedastas, et pärast jalatsite parandamist jätkas kaebaja kingade kasutamist, sidudes
kingal rebenenud koha nööriga kinni. Samuti kajastusid vaidlusalused Bugatti kingad ka pärast
parandamist kaebaja isiklike asjade nimekirjas ehk kaebaja ei esitanud vanglale teavet kingade
kasutuskõlbmatuks muutumise kohta ega taotlenud sel põhjusel kingade isiklike asjade hulgast
maha arvamist. Seega jalatsite kasutamist väidetavalt tekkinud lisakahjustused iseenesest ei
takistanud. Kingade kahjustusena ei ole käsitatav parandustöödel liimimistööde tegemata jätmine,
sest selles osas kaebaja kingade seisukord varasema olukorraga ei muutunud. Eelnev ei tähenda
siiski seda, et jalatsite väärtus säilis parandustööde eelses väärtuses. Lisakahjustuste tekkimise
korral eelduslikult kingade väärtus vähenes.
Vastustaja pidanuks kingi parandustöödeks vastu võttes kingade puudustega tutvuma ja need
dokumenteerima. Seda pole vastustaja teinud. Samuti ei ole dokumenteeritud esemete
kätteandmisega seonduvat. Kuivõrd vangla jättis parandustööde teostamise korrektselt
dokumenteerimata, siis ei ole praegusel juhul välistatud, et kinga peal oleva õmblusnööri
katkemine võis avalduda jalanõude parandamise tulemusena. Vangla möönab ka ise, et kingad
võisid saada parandamise käigus lisakahjustusi. Kaudselt viitab kahjustuste tekkimisele vangla
tegevuse tulemusena ka vanglaametniku selgitus, et kaebaja pöördus pretensioonidega
vanglaametniku poole vahetult pärast kingade kättesaamist.
Vangla ei ole tõendanud, et jalatsite kulumisaste oli sedavõrd tugev, et need olid muutunud
väärtusetuks. Üksnes asjaolust, et kinga tald vajas liimimist, ei saa samuti järeldada, et kingade
kulumisaste oli sedavõrd tugev, et nende väärtus oli olematu ning et lisakahjustuste tekitamine ei
saaks asja väärtust vähendada.
Kokkuvõttes on vangla tekitanud kingade kahjustamisega kaebajale varalist kahju ja on kahju
tekitamises süüdi.
Bugatti
kaubamärki
kandvate
kingade
hinnad
internetipoodides
www.nsking.ee,
www.weekendshoes.ee ja www.abcking.ee jäävad üldjuhul vahemikku 70 kuni 120 eurot. Selle
kaubamärgi mokassiinide hinnad jäävad vahemikku 70 kuni 80 eurot. Kaebajale hüvitise
määramisel tuleb arvestada jalanõude rahalist väärtust nende kahjustamise hetkel, samuti, et
kingad jäid kaebaja kasutusse. Kaebaja jalanõude rahaline väärtus on seega oluliselt väiksem uute
samasuguste jalanõude soetamismaksumusest. Lisakahjustuste kõrvaldamine oleks eelduslikult
võimalik ka täiendava parandamise tulemusena, kuid vara väärtus oleks sellest hoolimata
eelduslikult varasemaga võrreldes mõnevõrra väiksem. Arvestades kingadele tekkinud
lisakahjustuste ulatust, on kingade kahjustamise tõttu kaebajale tekkinud kahju (väärtuse
vähenemine) hüvitamiseks piisav vastustajalt välja mõista hüvitis 40 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist
ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on Bugatti kingad brändtoode, mille puhul saab eeldada ka
kvaliteeti. Liimist lahti läinud tald viitab üheselt sellele, et jalatsit on palju kantud ning võimalik,
et toote (kasulik) eluiga ületatud.
Kahjunõude menetlemisel tuvastati, et kinga üks tald oli veidi liimist lahti, samuti oli katkine
õmblusnöör. Arvestades, et kaebaja kingad olid kulunud (muidu ei oleks ka tald lahtine olnud), on
paratamatu, et kulunud pidi olema king tervikuna, sh ka õmblusnöör. Isegi kui see katkemine
avaldus jalanõude vangla käes olles, on tegu paratamatu tagajärjega. Kahju ei olnud riigivastutuse
seaduse (RVastS) § 7 lg 1 tähenduses välditav ning see välistab vangla vastutuse.
Välistatud pole seegi, et tegemist võis olla ka praaktootega, mille eest vangla samuti ei vastuta.
8. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see
rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10. Apellatsioonkaebuses väidab vastustaja, et kingade kulumise tõttu oli kingade parandamise
käigus kahjustuste tekkimine paratamatu ja seetõttu polnud kahju välditav RVastS § 7 lg 1
tähenduses.
Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase
tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei
olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste
kaitsmise või taastamisega.
Vastustaja on mõistnud ekslikult RVastS § 7 lg 1 teise lauseosa tähendust. Norm ei sätesta, et kui
kahju ei saanud ära hoida, siis kahju hüvitamise kohustust ei teki. Sättest tuleneb isikule kohustus
kasutada oma õiguste kaitseks esmalt neid võimalusi, mis on ette nähtud RVastS §-des 3, 4 ja 6,
s.o taotleda õigusi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamist, toimingu lõpetamist või soodsa
haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kui nende meetmetega ei õnnestu kahju tekkimist
ära hoida, siis on õigustatud kahju hüvitamise nõudmine. Ja vastupidi, kui nende meetmete kaudu
oleks saanud kahju tekkimist vältida, siis tuleb seda kahju hüvitamise õigussuhtes arvesse võtta.
Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Nimelt ei saanud kaebaja kingi parandamiseks
ära andes ette näha, et need saavad kahjustada ega taotleda selle ärahoidmiseks vastustajalt kindlal
viisil käitumist RVastS §-des 3, 4 või 6 alusel. Seetõttu puudusid kaebajal võimalused esmaste
õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused RVastS § 7 lg 1
järgi on täidetud. Tegelikult ei väida ka vangla, et kaebaja oleks esmased õiguskaitsevahendid
kasutamata jätnud ja seetõttu ei oleks kaebaja nõue õigustatud.
11. Vastustaja väite, et kahju tekkimine parandamise käigus ei olnud välditav, sisuks võib olla
hoopis see, et vastustaja tegevuse ja kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost tuleb eitada, sest
kahju oleks saabunud ka vastustaja tegevuseta.
Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidluse all, et kingad parandamise tõttu lisakahjustusi said.
Seega on kaebaja täitnud omapoolse tõendamiskoormuse. Kui vastustaja soovib väita põhjusliku
seose puudumist järelejõudva kausaalsuse tõttu (mingi aja jooksul oleks kahjustus tekkinud
sõltumata parandustööst), siis tulnuks vastustajal seda asjaolu tõendada. Vastustaja
apellatsioonkaebuse väidetest ei saa seda asjaolu aga tõendatuks lugeda. Kahjustuse esinemine
ainult ühel kingal ja kingade jätkuv kasutamine kaebaja poolt viitavad pigem sellele, et kingade
kasutusväärtus ei olnud ammendunud ega nende seisukord sedavõrd halb, et konkreetse kahjustuse
tekkimist tavapärase kasutuse tõttu saab pidada vältimatuks. Halduskohus osutas siinkohal
põhjendatult sellele, et kingade seisukorra fikseerimine nende parandamiseks vastuvõtmisel kui ka
tagasiandmisel oli eeldatavalt vastustaja ülesanne. Kaebajal olnuks keerukas kingade seisukorda
dokumenteerida ja saada seejuures ka vangla ametniku kinnitus andmete õigsuse kohta. Kuna
asjaolu tõendamise koormus on vastustajal, siis kannab ta ka seda riski, et tõendite puudumisel
tema vastuväide jääb arvestamata ega muuda asja lahendamist. Praegusel juhul nii ongi.
12. Vastustaja väidet võib mõista ka selliselt, et kuigi vastustaja oma tegevusega kahju tekitas, ei
olnud ta kahju tekkimises süüdi, s.t ei tegutsenud hooletult. See väide ei ole vaidluses aga
asjakohane. Riigivastutuse seaduses on süü kahju hüvitamise kohustuse eeldusena sätestatud
üksnes mittevaralise kahju osas (vrd RVastS § 7 lg 1, § 8 ja § 9 lg 1). Varalise kahju tekitamise
korral ei ole tähtsust, kas kahju tekitati süüliselt.
Ringkonnakohus jagab siinjuures üldisemat arusaama, et kingsepp, valdkonna spetsialistina,
eeldatavalt tunneb kingade ehitust ja suudab ka kasutatud kingi parandada neile uusi kahjustusi
tekitamata. Seega osutab juba kahjustuste tekitamise fakt sellele, et kingsepp ei olnud tööd tehes
piisavalt hoolas.
13. Veel väidab vastustaja, et tegemist võis olla praaktootega. Ka see väide ei muuda hinnangut
kahju hüvitamise eelduste kohta. Väide on hüpoteetiline ja vastustaja ei ole üritanud seda isegi
põhistada, tõendamisest rääkimata. Väide on vastuolus ka vastustaja põhisseisukohaga, et kingad
olid kasutamisest sedavõrd kulunud, et nende kasutusväärtus oli ammendunud. Pikaaegne
kasutamine viitab sellele, et toode oli nõuetekohane ja sellele ei olnud praaktootele omaseid
puudusi. Puudused oleks pikaajalisel kasutamisel eeldatavalt ilmnenud. Kuna see nii ei olnud, siis
võib arvata, et praaktootele omast disaini- või tootmisviga kingadel ei esinenud.
14. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud hüvitise suurust, seepärast
ringkonnakohus seda küsimust täiendavalt ei analüüsi.
15. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
16. HKMS § 108 lg 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole
esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu menetluskulusid kaebaja kasuks
välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 ls 3).
(allkirjastatud digitaalselt)