Legislator Case Law & Legislation
3-21-1392/32 AI generated

3-21-1392/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-1392/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas Viru Vanglale taotluse 170 euro varalise kahju hüvitamiseks. Kahju põhjustati Viru Vangla jättis 6. mai 2021. a otsusega nr 6-16/159-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

Legislator headnote

AI generated

3-21-1392/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kahju põhjustati Viru Vangla jättis 6. mai 2021. a otsusega nr 6-16/159-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

Keywords

AI generated
redraft protection of the euro cash changeover derogation in time of emergency improved country conditions economic hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-1392

Haldusasi

Siim Grossbergi kaebus Viru Vangla tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks summas 170 eurot seoses lõhutud

jalanõudega.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Siim Grosseberg

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2021. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15. detsember 2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Viru Vanglale taotluse 170 euro varalise kahju hüvitamiseks. Kahju põhjustati

sellega, et kaebaja parandusse antud kingad sai ta tagasi olukorras, kus üks king oli puruks rebitud

ning tald ei olnud liimitud. Kaebaja ei saa kingi enam normaalselt kanda.

2. Viru Vangla jättis 6. mai 2021. a otsusega nr 6-16/159-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata, selgitades, et kingad olid kasutamisest kulunud ja kahjustada saanud ning kingadel

võis esineda mitmeid puuduseid. Isegi kui paranduses võisid kingadele tekkida väiksemad

kahjustused, olid need kõrvaldatavad ning need ei vähendanud kingade kasutusväärtust sellisel

määral, et õigustatud oleks rahalise hüvitise määramine.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse jalanõude lõhkumisega tekitatud varalise kahju

170 eurot hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt andis kaebaja kingad vanglale parandamiseks, kuid sai tagasi parandamata

kingad, mis olid veelgi rohkem katki. Kui enne parandusse viimist oli kinga tald veidi liimist lahti,

siis pärast parandustööde tegemist oli üks king pealtpoolt kahjustud ning tald ei olnud liimitud.

Katki oli üks aas, kust pidanuks nöör läbi minema. Kaebaja sidus nööriga kahjustada saanud koha

kinni, kuid see ei muuda fakti, et nende sihipärane kasutamine on raskendatud, kuna katkine koht

asub kinga pealmisel osal.

4. Vastuses kaebusele Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja osutas, et kaebaja jalanõud olid kandmise tõttu kulunud ja nende väärtus oli seega

oluliselt vähenenud. Inspektor-kontaktisiku selgituse järgi oli kinga üks tald veidi liimist lahti,

samuti oli katkine õmblusnöör. Arvestades, et kaebaja kingad olid kulunud (muidu ei oleks ka tald

lahtine olnud), on paratamatu, et kulunud pidi olema king tervikuna, sh ka õmblusnöör. Isegi kui

õmblusnööri katkemine avaldus jalanõude parandamisel, on tegu paratamatu tagajärjega.

Arvestades kingade üldist kulumist ning asjaolu, et kaebaja jätkas pärast kingade kättesaamist

nende kandmist, ei saanud vangla tegevus nende tarbimisväärtust oluliselt mõjutada.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus 27. detsembri 2021. a otsusega rahuldas kaebuse osaliselt ning mõistis Viru

Vanglalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitise 40 eurot ja menetluskulud 3,53 eurot.

6. Halduskohus sedastas, et pärast jalatsite parandamist jätkas kaebaja kingade kasutamist, sidudes

kingal rebenenud koha nööriga kinni. Samuti kajastusid vaidlusalused Bugatti kingad ka pärast

parandamist kaebaja isiklike asjade nimekirjas ehk kaebaja ei esitanud vanglale teavet kingade

kasutuskõlbmatuks muutumise kohta ega taotlenud sel põhjusel kingade isiklike asjade hulgast

maha arvamist. Seega jalatsite kasutamist väidetavalt tekkinud lisakahjustused iseenesest ei

takistanud. Kingade kahjustusena ei ole käsitatav parandustöödel liimimistööde tegemata jätmine,

sest selles osas kaebaja kingade seisukord varasema olukorraga ei muutunud. Eelnev ei tähenda

siiski seda, et jalatsite väärtus säilis parandustööde eelses väärtuses. Lisakahjustuste tekkimise

korral eelduslikult kingade väärtus vähenes.

Vastustaja pidanuks kingi parandustöödeks vastu võttes kingade puudustega tutvuma ja need

dokumenteerima. Seda pole vastustaja teinud. Samuti ei ole dokumenteeritud esemete

kätteandmisega seonduvat. Kuivõrd vangla jättis parandustööde teostamise korrektselt

dokumenteerimata, siis ei ole praegusel juhul välistatud, et kinga peal oleva õmblusnööri

katkemine võis avalduda jalanõude parandamise tulemusena. Vangla möönab ka ise, et kingad

võisid saada parandamise käigus lisakahjustusi. Kaudselt viitab kahjustuste tekkimisele vangla

tegevuse tulemusena ka vanglaametniku selgitus, et kaebaja pöördus pretensioonidega

vanglaametniku poole vahetult pärast kingade kättesaamist.

Vangla ei ole tõendanud, et jalatsite kulumisaste oli sedavõrd tugev, et need olid muutunud

väärtusetuks. Üksnes asjaolust, et kinga tald vajas liimimist, ei saa samuti järeldada, et kingade

kulumisaste oli sedavõrd tugev, et nende väärtus oli olematu ning et lisakahjustuste tekitamine ei

saaks asja väärtust vähendada.

Kokkuvõttes on vangla tekitanud kingade kahjustamisega kaebajale varalist kahju ja on kahju

tekitamises süüdi.

Bugatti

kaubamärki

kandvate

kingade

hinnad

internetipoodides

www.nsking.ee,

www.weekendshoes.ee ja www.abcking.ee jäävad üldjuhul vahemikku 70 kuni 120 eurot. Selle

kaubamärgi mokassiinide hinnad jäävad vahemikku 70 kuni 80 eurot. Kaebajale hüvitise

määramisel tuleb arvestada jalanõude rahalist väärtust nende kahjustamise hetkel, samuti, et

kingad jäid kaebaja kasutusse. Kaebaja jalanõude rahaline väärtus on seega oluliselt väiksem uute

samasuguste jalanõude soetamismaksumusest. Lisakahjustuste kõrvaldamine oleks eelduslikult

võimalik ka täiendava parandamise tulemusena, kuid vara väärtus oleks sellest hoolimata

eelduslikult varasemaga võrreldes mõnevõrra väiksem. Arvestades kingadele tekkinud

lisakahjustuste ulatust, on kingade kahjustamise tõttu kaebajale tekkinud kahju (väärtuse

vähenemine) hüvitamiseks piisav vastustajalt välja mõista hüvitis 40 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist

ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on Bugatti kingad brändtoode, mille puhul saab eeldada ka

kvaliteeti. Liimist lahti läinud tald viitab üheselt sellele, et jalatsit on palju kantud ning võimalik,

et toote (kasulik) eluiga ületatud.

Kahjunõude menetlemisel tuvastati, et kinga üks tald oli veidi liimist lahti, samuti oli katkine

õmblusnöör. Arvestades, et kaebaja kingad olid kulunud (muidu ei oleks ka tald lahtine olnud), on

paratamatu, et kulunud pidi olema king tervikuna, sh ka õmblusnöör. Isegi kui see katkemine

avaldus jalanõude vangla käes olles, on tegu paratamatu tagajärjega. Kahju ei olnud riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg 1 tähenduses välditav ning see välistab vangla vastutuse.

Välistatud pole seegi, et tegemist võis olla ka praaktootega, mille eest vangla samuti ei vastuta.

8. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

10. Apellatsioonkaebuses väidab vastustaja, et kingade kulumise tõttu oli kingade parandamise

käigus kahjustuste tekkimine paratamatu ja seetõttu polnud kahju välditav RVastS § 7 lg 1

tähenduses.

Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega.

Vastustaja on mõistnud ekslikult RVastS § 7 lg 1 teise lauseosa tähendust. Norm ei sätesta, et kui

kahju ei saanud ära hoida, siis kahju hüvitamise kohustust ei teki. Sättest tuleneb isikule kohustus

kasutada oma õiguste kaitseks esmalt neid võimalusi, mis on ette nähtud RVastS §-des 3, 4 ja 6,

s.o taotleda õigusi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamist, toimingu lõpetamist või soodsa

haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kui nende meetmetega ei õnnestu kahju tekkimist

ära hoida, siis on õigustatud kahju hüvitamise nõudmine. Ja vastupidi, kui nende meetmete kaudu

oleks saanud kahju tekkimist vältida, siis tuleb seda kahju hüvitamise õigussuhtes arvesse võtta.

Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Nimelt ei saanud kaebaja kingi parandamiseks

ära andes ette näha, et need saavad kahjustada ega taotleda selle ärahoidmiseks vastustajalt kindlal

viisil käitumist RVastS §-des 3, 4 või 6 alusel. Seetõttu puudusid kaebajal võimalused esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused RVastS § 7 lg 1

järgi on täidetud. Tegelikult ei väida ka vangla, et kaebaja oleks esmased õiguskaitsevahendid

kasutamata jätnud ja seetõttu ei oleks kaebaja nõue õigustatud.

11. Vastustaja väite, et kahju tekkimine parandamise käigus ei olnud välditav, sisuks võib olla

hoopis see, et vastustaja tegevuse ja kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost tuleb eitada, sest

kahju oleks saabunud ka vastustaja tegevuseta.

Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidluse all, et kingad parandamise tõttu lisakahjustusi said.

Seega on kaebaja täitnud omapoolse tõendamiskoormuse. Kui vastustaja soovib väita põhjusliku

seose puudumist järelejõudva kausaalsuse tõttu (mingi aja jooksul oleks kahjustus tekkinud

sõltumata parandustööst), siis tulnuks vastustajal seda asjaolu tõendada. Vastustaja

apellatsioonkaebuse väidetest ei saa seda asjaolu aga tõendatuks lugeda. Kahjustuse esinemine

ainult ühel kingal ja kingade jätkuv kasutamine kaebaja poolt viitavad pigem sellele, et kingade

kasutusväärtus ei olnud ammendunud ega nende seisukord sedavõrd halb, et konkreetse kahjustuse

tekkimist tavapärase kasutuse tõttu saab pidada vältimatuks. Halduskohus osutas siinkohal

põhjendatult sellele, et kingade seisukorra fikseerimine nende parandamiseks vastuvõtmisel kui ka

tagasiandmisel oli eeldatavalt vastustaja ülesanne. Kaebajal olnuks keerukas kingade seisukorda

dokumenteerida ja saada seejuures ka vangla ametniku kinnitus andmete õigsuse kohta. Kuna

asjaolu tõendamise koormus on vastustajal, siis kannab ta ka seda riski, et tõendite puudumisel

tema vastuväide jääb arvestamata ega muuda asja lahendamist. Praegusel juhul nii ongi.

12. Vastustaja väidet võib mõista ka selliselt, et kuigi vastustaja oma tegevusega kahju tekitas, ei

olnud ta kahju tekkimises süüdi, s.t ei tegutsenud hooletult. See väide ei ole vaidluses aga

asjakohane. Riigivastutuse seaduses on süü kahju hüvitamise kohustuse eeldusena sätestatud

üksnes mittevaralise kahju osas (vrd RVastS § 7 lg 1, § 8 ja § 9 lg 1). Varalise kahju tekitamise

korral ei ole tähtsust, kas kahju tekitati süüliselt.

Ringkonnakohus jagab siinjuures üldisemat arusaama, et kingsepp, valdkonna spetsialistina,

eeldatavalt tunneb kingade ehitust ja suudab ka kasutatud kingi parandada neile uusi kahjustusi

tekitamata. Seega osutab juba kahjustuste tekitamise fakt sellele, et kingsepp ei olnud tööd tehes

piisavalt hoolas.

13. Veel väidab vastustaja, et tegemist võis olla praaktootega. Ka see väide ei muuda hinnangut

kahju hüvitamise eelduste kohta. Väide on hüpoteetiline ja vastustaja ei ole üritanud seda isegi

põhistada, tõendamisest rääkimata. Väide on vastuolus ka vastustaja põhisseisukohaga, et kingad

olid kasutamisest sedavõrd kulunud, et nende kasutusväärtus oli ammendunud. Pikaaegne

kasutamine viitab sellele, et toode oli nõuetekohane ja sellele ei olnud praaktootele omaseid

puudusi. Puudused oleks pikaajalisel kasutamisel eeldatavalt ilmnenud. Kuna see nii ei olnud, siis

võib arvata, et praaktootele omast disaini- või tootmisviga kingadel ei esinenud.

14. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud hüvitise suurust, seepärast

ringkonnakohus seda küsimust täiendavalt ei analüüsi.

15. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

16. HKMS § 108 lg 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu menetluskulusid kaebaja kasuks

välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 ls 3).

(allkirjastatud digitaalselt)