2-21-10657/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10657

Kohtuasi

X

hagi

AKTSIASELTS

LASBET

vastu

AKTSIASELTS LASBET 18.06.2021.a aktsionäride

üldkoosolekul

vastuvõetud

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.02.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Leonid Tolstov ja Silvia Urgas (e-

post:XXX)

Kostja

(vastustaja):

AKTSIASELTS

LASBET

(registrikood 10282347, asukoht Punane tn 18, 13619

Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Edgar-Kaj

Velbri (e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2022.a määrus osas, milles maakohus jättis

menetluskulud X kanda (resolutsiooni punkt 2) ja teha selles osas uus määrus,

millega jätta menetluskulud AKTSIASELTS LASBET kanda.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Jätta X hagi AKTSIASELTS LASBET vastu AKTSIASELTS LASBET

18.06.2021.a

aktsionäride

üldkoosolekul

vastuvõetud

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata seoses

hagiavalduse tagasivõtmisega.

2. Jätta menetluskulud kostja AKTSIASELTS LASBET kanda.

2-21-10657

3. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude

nimekirjaga tuleb maakohtule esitada 30 päeva jooksul alates määruse

jõustumisest.

3. X määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta AKTSIASELTS LASBET

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 06.07.2021.a Harju Maakohtule AKTSIASELTS LASBET (kostja) vastu

AKTSIASELTS LASBET 18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

2. Kostja esitas 30.08.2021.a vastuse hagiavaldusele ning hageja vastas sellele 20.09.2021.a.

Kostja vastas hageja seisukohale 18.01.2022.a.

3. Hageja esitas 28.01.2022.a Harju Maakohtule taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks, kuna

hageja on sellega, et 10.12.2021.a võimaldati hagejal 18.06.2021.a otsuste osas oma hääleõigust

teostada, saavutanud hagi eesmärgi. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Kostja nõustus 03.02.2022.a hagi läbivaatamata jätmisega ning palus enda menetluskulud

hagejalt välja mõista.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 23.02.2022.a määrusega hagi seoses hagiavalduse tagasivõtmisega

läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1) ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni punkt 2).

Kohus määras, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude

nimekirjaga tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest (resolutsiooni

punkt 3).

6. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 172 lg 1 esimesele lausele

ja § 168 lg-le 2.

7. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

2-21-10657

Kohus oli seisukohal, et erandlikke asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude kostja kanda

jätmise, asjas ei esine.

8. Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd

antud juhul ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. AKTSIASELTS LASBET ei ole organi

otsust tühistanud ega nõustunud selle tühisust omaks võtma, vaid on kinnitanud 18.06.2021.a

üldkoosoleku otsuse. Seega kostja hageja nõuet kohtuväliselt rahuldanud ei ole. Kohus nõustus

kostja seisukohaga, et 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine ei kõrvaldaks kuidagi 18.06.2021.a

üldkoosoleku otsuste tühisust, kui need otsused oleks tühised – otsuse kinnitamine ei muuda

tühist otsust kehtivaks. Seega ei saaks 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine kuidagi

tuvastusnõude menetluse jätkamist mõjutada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2

ja 3, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ning teha uus määrus, millega jätta

menetluskulud kostja kanda, mõista hageja menetluskulud kostjalt välja ja mõista hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

10. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus menetluskulusid hageja kanda jättes

eksinud. 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine toimus ainult hagi esitamise tulemusena. Kostja

10.12.2021.a otsused on identsed 18.06.2021.a otsustega, mida hageja oma hagis vaidlustas.

Kuna erinevalt 18.06.2021.a otsustest võimaldati hagejal 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmisel

hääletada ning enne hääletamist otsuste eelnõudega tutvuda, on hageja saavutanud oma hagis

taotletud eesmärgi teostada kaalutletult aktsionäri hääleõigust. Ilma hagi esitamata puudunuks

kostjal vähimgi vajadus otsuste 10.12.2021.a ülekinnitamiseks. Väärib tähelepanu, et

10.12.2021.a otsuse vastuvõtmisel kõrvaldas kostja kõik puudused, mis esinesid 18.06.2021.a

otsuste vastuvõtmisel. Sellises olukorras oleks olnud mõttetu jätkata käimasolevat

kohtuvaidlust 18.06.2021.a otsuste kehtetuse või tühisuse üle. Kuna hageja esitas 06.07.2021.a

hagis nõuded otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks alternatiivselt, ei oma

tähtsust kohtu poolt välja toodu, et otsuse kinnitamine ei muudaks tühist otsust kehtivaks. Juhul

kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

11. Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks faktilisi asjaolusid arvestades äärmiselt

ebaõiglane. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, kuna hagejal ei võimaldatud 18.06.2021.a

otsuste vastuvõtmisel hääletada ega eelnevalt ka otsuste eelnõudega tutvuda. Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et kostja ei lubanud hagejal 18.06.2021.a üldkoosolekul viibida. Selliselt

ei jäänud hagejal üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. 10.12.2021.a võeti

vastu 18.06.2021.a otsustega identsed otsused ning hagejal võimaldati teostada kõigist 8

aktsiast tulenevat hääleõigust, sealjuures anti hagejale hääled ka neist 7 aktsiast tulenevalt, mida

hageja juba 18.06.2021.a omas. Sellises olukorras oleks menetluskulude hageja kanda jätmine

ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4), kuna hagejal oli kohtusse pöördumise ajal olemas õigustatud

huvi ja õiguskaitsevajadus ning hagi esitamine on viinud hageja ka oma eesmärgini teostada

18.06.2021.a otsuste vastuvõtmisel kaalutletult oma hääleõigust.

12. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja

nõude rahuldamise asemel on kostja hoopis kinnitanud 18.06.2021.a üldkoosoleku otsuse, s.o.

toiminud vastupidiselt hageja soovitule. Kui hagiavalduse selgeks taotluseks on kehtetuks

tunnistada 18.06.2021.a otsused või tuvastada nende tühisus, siis 10.12.2021.a otsuste

2-21-10657

tagajärjeks on hoopis nende otsuste kinnitamine. Seega ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud.

Hagejale võimaldati hääletamist 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmisel seetõttu, et 06.07.2021.a

on hageja omandanud 1 kostja aktsia ja saanud sellega kostja aktsionäriks. Käesoleval ajal ei

ole kostjal tõendeid, mis kinnitaks, et see aktsia oleks omandatud võõrandamistehingu teel.

Seetõttu pidi kostja võimaldama hagejal 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmisel hääletada. Kostja

märgib, et kinnitavad otsused võeti vastu õigusselguse huvides olukorras, kus hageja oli asunud

kostja aktsionäridele väitma, justkui tooks tema poolne kohtusse pöördumine kaasa probleemid

dividendimaksetega. Hageja väidab määruskaebuses jätkuvalt, justkui ei oleks lubatud tal

18.06.2021.a üldkoosoleku otsuste eelnõudega tutvuda. Tegemist on valeväitega. Kostja on

tõendanud, et 18.06.2021.a üldkoosoleku teade avaldati vastavalt seaduse nõuetele üleriigilise

levikuga päevalehes (kostja vastuse p 3.2). Vastavalt üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli

majandusaasta aruande, otsuste eelnõude jm dokumentidega võimalik tutvuda kostja kontoris

aadressil Punane tn 18, Tallinn. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud ega isegi üritanud

kasutada. Hageja ei ole kordagi üritanud kostja asukohas dokumentidega tutvuda. Samuti ei ole

esitatud ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks, justkui oleks 18.06.2021.a koosoleku kokku

kutsumisel rikutud ühegi isiku õiguseid. Neid asjaolusid arvestades oli hageja nõue seoses

üldkoosoleku otsuste tühisusega algusest peale perspektiivitu. Seda kinnitab ka asjaolu, et

10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine ei parandaks kuidagi 18.06.2021.a üldkoosoleku otsuste

tühisust, kui need otsused oleks tühised – otsuse kinnitamine ei muuda tühist otsust kehtivaks.

Seega ei saa 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine kuidagi tuvastusnõude menetluse jätkamist

mõjutada. Sellest hoolimata on hageja hagi tagasi võtnud ka tühisuse tuvastamise nõudes. See

kinnitab, et ka hageja möönab, et tema tuvastushagi on alusetu.

13. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus

määras, et menetluskulud jäävad hageja kanda (resolutsiooni punkt 2) ja teha selles osas uus

määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

15. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so üksnes menetluskulude jaotust

puudutavas osas. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.

16. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid

siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis

tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

17. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on menetluskulude

jaotamisel diskretsioonipiire ületades eksinud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus

maakohus lakooniliselt seisukohale, et erandlikke asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude

kostja kanda jätmise, asjas ei esine ning kuna kostja ei ole hageja nõuet ka rahuldanud, tuleb

menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Erinevalt maakohtust on

2-21-10657

ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul esineb erandlike asjaolude tõttu alus jätta

menetluskulud täielikult kostja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.

18. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi menetluse lõpetamisel hagi läbi vaatamata jätmise

tõttu on TsMS §-s 168 ette nähtud menetluskulude jaotuse eriregulatsioon, on TsMS § 162 lg 4

kohaldamine võimalik ka asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu

04.04.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-63-11, p 14). Samas ei piisa Riigikohtu seisukohtade kohaselt TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, kuna seadusandja on siin

kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine

eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu 15.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-126-14, p 16).

19. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt:

-

esitas hageja maakohtule 06.07.2021.a hagiavalduse ning palus tuvastada kostja

18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse, alternatiivselt

tunnistada eelnimetatud otsused kehtetuks (tlk 1-2). Hagiavalduse ja sellele lisatud

tõendite kohaselt omandas hageja 03.03.2021.a sõlmitud kinkelepingu alusel kostja

aktsionärilt 7 kostja aktsiat (tlk 4) ning kanti 03.05.2021.a aktsionärina aktsiaraamatusse

(tlk 5). Selle tulemusena palus kostja 26.05.2021.a hagejal esitada aktsiate omandamise

leping ja andis ühtlasi teada, et kostja teistel aktsionäridel on põhikirjast tulenevalt

hageja ees aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral ostueesõigus (tlk 19).

18.06.2021.a toimus kostja aktsionäride üldkoosolek, kuhu hagejat sisse ei lastud,

põhjusel, et ta ei ole aktsionär, milline fakt on tuvastatud kohtutäituri poolt (tlk 23-25),

ka ei võimaldatud hagejal enne üldkoosolekut tema poolt soovitud dokumentidega

tutvuda.

-

kostja vastuse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on hageja sõlmitud kinkeleping näiline

tehing, kuna aktsiad võõrandanud isik kinnitas kostjale 25.05.2021.a, et sai hagejalt

kostja aktsiate eest 03.03.2021.a lepingu alusel sularaha (tlk 81), mille tulemusena

teavitas kostja oma aktsionäre ostueesõiguse teostamise võimalusest. Aktsiate

võõrandaja on ostueesõiguse teostamise avalduse kätte saanud 09.08.2021.a (tlk 85).

-

hageja esitatud tõendi kohaselt kinnitab 89-aastane pensionärist aktsiate võõrandaja, et

kinkis hagejale 7 kostja aktsiat, mille eest sularaha saanud ei ole, kuid sai raha

pangaülekandega kahe Lasbet Tootmise aktsia eest ning allkirjastas kostja juhatust

usaldades eelnevalt valmis trükitud dokumendi, mille sisu ta tegelikult ei mõistnud (tlk

105).

-

kostja vastuse ja sellele lisatud tõendite kohaselt teostati hageja poolt omandatud

aktsiate suhtes 09.08.2021.a ostueesõigust (tlk 117), mistõttu ei olnud hageja

18.06.2021.a seisuga kostja aktsionär. Lisaks on 10.12.2021.a toimunud uus kostja

aktsionäride üldkoosolek, mille käigus kinnitati kõik 18.06.2021.a otsused (tlk 120-163)

ja hagejal lubati sellel üldkoosolekul hääletada vaid seetõttu, et ta sai 06.07.2021.a

tehinguga aktsionäriks, omandades 1 kostja aktsia väidetava kinkelepingu alusel (tlk

174 pöördel).

2-21-10657

-

hagi tagasivõtmise taotlusest nähtuvalt saadeti hagejale erinevalt 18.06.2021.a

üldkoosolekust enne 10.12.2021.a koosolekut otsuste eelnõud, kostja võimaldas hagejal

koosolekul hääletada, tunnustades hagejat seega aktsionärina (tlk 170 pöördel). Hagejal

oli 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmisel 8 häält, mis nähtub ka kostja poolt kohtule

esitatud hääletusprotokollist ja aktsionäride nimekirjast (tlk 122 pöördel, 146) ja

kinnitab, et hagi esitamise tagajärjel on kostja aktsepteerinud seda, et hageja on 8 aktsia

omanik, olles 7 aktsia omanik juba 18.06.2021.a (tlk 181).

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui hüpoteetiliselt eeldada TsÜS § 89 lg-st 2 alusel

aktsiate kinkelepingu tühisust selle näilikkuse tõttu, on hageja kohtusse pöördunud põhjendatult

mõlema nõude osas.

21. Nimelt ei tulene kehtivast õigusest, et tehing, mida näiliku tehinguga (so antud juhul kostja

poolt väidetud aktsiate tasuline võõrandamine) varjati, oleks samuti tühine. TsÜS § 89 lg 3

kohaselt kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Varjatud tehing on

TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kehtiv, kui see vastab sellise sisuga tehingu kehtivuse eeldustele, sh

vorminõuetele (vt Riigikohtu 19.04.2022.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-158, p 42). Kostja ei

ole tuginenud väitele ega põhistanud, et väidetav varjatud tehing oleks muude eelduste

esinemise tõttu tühine.

22. Lisaks tuleb arvestada, et TsÜS § 6 lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja

kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Üksnes see, et notariaalne müügileping

on näilik, ei muuda näilikuks osa üleandmisele suunatud käsutustehingut. Tulenevalt

abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus

õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (vt Riigikohtu 28.01.2015.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 22).

23. Seega tuleb järeldada, et hagejast sai kostja 7 aktsia omandi üleandmisel 03.03.2021.a

nende omanik ning tema kandmisega aktsiaraamatusse tuli aktsiad aktsiaseltsi suhtes ÄS § 220

lg 4 alusel üle läinuks lugeda alates hageja kandmisest aktsiaraamatusse, so 03.05.2021.a. Kuna

ostueesõigust teostati alles 09.08.2021.a (so pärast hagi esitamist) ning aktsiate omandamine

tõi kostja põhikirja p 2.8.1. (tlk 10) ja ÄS § 226 kohaselt hagejale kaasa kõigi seaduses ja kostja

põhikirjaga ettenähtud õiguste omandamise (sh õiguse osaleda kostja 18.06.2021.a aktsionäride

üldkoosolekul ja selle eelselt tutvuda dokumentidega), võis hageja ÄS § 301¹ lg 1 p 4 ja § 302

lg 1 alusel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

24. Hageja õiguskaitsevajadust tuleb igal juhul jaatada ka juhul, kui lähtuda eeldusest, et

aktsiate kinkeleping on algusest peale kehtiv ja need omandati tasuta. Võttes arvesse, et kostja

põhikirja p 2.7. (tlk 10) kohaselt on aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele teistel

aktsionäridel ostueesõigus ainult tasulise võõrandamise korral, ei saanud hagejale võõrandatud

7 aktsia osas sellisel juhul teistel kostja aktsionäridel ostueesõigust tekkidagi. Seega tuli kostjal

hagejale 18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul ja selle eelselt võimaldada aktsionäriõiguste

realiseerimine, sh hääleõiguse teostamine. Seda võimaldamata ning arvestades asjaolu, et

hageja nähtus 18.06.2021.a üldkoosoleku registreerimislehelt 7 aktsia omanikuna (tlk 91

pöördel), oli hageja pöördumine kohtusse põhjendatud mõlema nõude osas.

25. Võttes arvesse eeltoodut, samuti seda, et kostja 10.12.2021.a aktsionäride üldkoosolekul

kinnitati kõik 18.06.2021.a koosolekul vastu võetud otsused (tlk 120-121) ja hagejal, kes

nähtub registreerimislehelt mitte 1, vaid 8 aktsia omanikuna (tlk 122 pöördel), võimaldati

hääletada, on need asjaolud TsMS § 162 lg 4 mõttes erandlikeks asjaoludeks, mis võimaldavad

käesolevas asjas menetluskulud jaotada nõnda, et nii kostja kui hageja menetluskulud jäävad

2-21-10657

kostja kanda. Arvestades kostja eelkirjeldatud käitumist ning asjaolu, et hageja ei ole kohtusse

pöördunud alusetult, oleks menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane.

26. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni

juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

27. Kuna hageja määruskaebus rahuldatakse, jäävad selle menetlemisega seotud menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 kostja kanda.

Arvestades, et maakohus ei määranud asjas kindlaks menetluskulusid, ei määra neid kindlaks

ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

28. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest

määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/