2-19-15767/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15767

Kohtuasi

C hagi Y vastu pärandi koosseisu tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Marje Mängel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C (hageja) esitas 9. oktoobril 2019 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

tuvastada, et kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ja korteriomand (registriosa nr ZZZZZZZZ)

kuuluvad W, mitte F pärandvara hulka.

2-19-15767

2. Harju Maakohus rahuldas 24. juuli 2020. a osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega hagi,

jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt riigituludesse vähem tasutud riigilõivu

700 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. detsembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse

osas, millega maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 700 eurot, ning tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega jättis selle kostjalt riigituludesse välja mõistmata.

Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis

5. aprilli 2021. a määrusega ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja esitas 27. mail 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitisena kokku 4445 eurot (käibemaksuga), mis

koosneb lepingulise esindaja kuludest 4095 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust

350 eurot. Täpsemalt tegi hageja lepinguline esindaja tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuga)

hagejat esindades kokku toiminguid 22 tunni 45 minuti ulatuses.

4. Hageja esitas 10. novembril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 1719 eurot (käibemaksuga),

mis koosneb üksnes lepingulise esindaja kuludest. Täpsemalt tegi hageja lepinguline esindaja

tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 9 tunni 33 minuti

ulatuses. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses

määras viivise.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 24. jaanuari 2022. a määrusega hageja menetluskulude kindlaks-

määramise avalduse osaliselt, määras hageja menetluskulude suuruseks 5934 eurot ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5934 eurot koos kohustusega tasuda sellelt

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivist mitte rohkem kui

5934 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata

230 euro 60 sendi ulatuses ning jättis kindlaks määramata hageja kassatsiooniastme

menetluskulud.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab asja sisu ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni arvestades pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks

180 eurot (käibemaksuga).

Hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja nende tegemine

põhjendatud, kuid neile kulunud aeg on osaliselt ebavajalik ja põhjendamatu. Hageja

lepingulisel esindajal kulus 17. aprilli 2020. a menetlusdokumendi koostamiseks ja selleks

vajalikeks toiminguteks 6 tundi 30 minutit, millest menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et

hageja lepinguline esindaja pidi olema eelnevalt asja materjalidega põhjalikult tutvunud ja

õigusliku positsiooni kujundanud, arvestades saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks 6 tundi.

Hagejal kulus 11. detsembri 2020. a kohtuistungiks valmistumisele 2 tundi, millest saab

mõistlikuks pidada 1 tundi 30 minutit, arvestades, et hageja oli eelnevalt asja materjalidega

põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud. Hageja pidi hagiavalduselt hagihinda

arvestades tasuma riigilõivu 300 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 5934 eurot, s.o lepingulise

esindaja 31 tunnile 18 minutile ajakulule vastav kulu 5634 eurot ning riigilõiv 300 eurot. Kuna

hageja ei osalenud kassatsiooniastme menetluses, ei tule kindlaks määrata hageja

kassatsiooniastme menetluskulude suurust.

2-19-15767

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega määrata kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

4080 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 3780 eurot lepingulise esindaja kulud.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei pöördunud hageja enne hagi esitamist oma nõuetega kostja

poole, kuigi tal oli selleks võimalus ja sellega saanuks kulusid vältida. Kostja ei andnud oma

käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning võttis hagi osaliselt kohe, s.o 9. märtsi 2020. a

eelistungil, õigeks. Selles osas ei ole hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt

põhjendatud, sest põhjendatud ja vajalikud ei saa olla sellised menetluskulud, mille tekkimist

oli võimalik vältida.

Asja keerukust arvestades saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

pidada 21 tundi, millele vastab 3780 eurot. Sellele lisandub veel riigilõiv 300 eurot, seega kokku

on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 4080 eurot.

7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Hageja esindaja ja W järelpärija Ü võtsid kostjaga enne kohtusse pöördumist telefoni teel

ühendust ja soovisid hageja nõude tunnustamist, mida on kinnitanud ka kostja. Hageja pöördus

kohtusse seetõttu, et kostja keeldus nõuet tunnustamast. Hageja kohtusse pöördumine on seega

olnud hädavajalik. Lisaks vaidles kostja hagivastuses hagile tervikuna vastu. Kostja teatas küll

eelistungil, et võtab hagi ühte kinnistut puudutavas osas õigeks, kuid ta vaidlustas maakohtu

otsust ka hagi osalisel õigeksvõtul põhinevas osas, väites, et ta ei ole hagi osaliselt õigeks

võtnud.

Vaidluse põhimaht ei lähtunud mitte üksikute varade eripärast, vaid abikaasade abielusuhte

lõppemise aja kindlakstegemisest ja õiguse kohaldamisest, mistõttu ei vähendanud hageja

lepingulise esindaja kulusid see, et kostja ei vaielnud ühe kinnistuga seotud nõudele

aktiivsemalt vastu.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

10. Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Kuigi kostja palub maakohtu määruse tühistada, on tema ülejäänud taotlusest ja määruskaebuse

põhjendustest võimalik aru saada, et ta vaidlustab maakohtu määrust osaliselt hageja

lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, täpsemalt 3780 eurot

ületavate lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Seda

arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

2-19-15767

11. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle

sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on

ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261,

p 14; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel

kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

12. Maakohus ei pidanud hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel arvestama

sellega, kas hageja pöördus enne hagi esitamist kostja poole vaidluse kohtuväliseks

lahendamiseks, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ega ka hagi osalise

õigeksvõtmisega kostja poolt. Neid asjaolusid arvestab kohus menetluskulude jaotamisel.

Täpsemalt võimaldab TsMS § 168 lg 6 jätta menetluskulud hageja kanda, kui kostja võtab hagi

kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Siinsel juhul jäid

menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda, mis näitab, et TsMS § 168 lg 6

kohaldamiseks ei olnud alust. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa aga

kohus TsMS § 168 lg 6 kohaldamise aluseks olevate asjaoludega arvestada.

Kolleegium lisab sellegipoolest, et kostja ei võtnud hagi kohe osaliselt õigeks, vaid vaidles

sellele 13. novembri 2019. a hagivastuses vastu ja palus jätta hagi tervikuna rahuldamata. Lisaks

palus kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada mh osas, millega maakohus

rahuldas hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi

tervikuna rahuldamata. Kolleegiumile jääb seega arusaamatuks, kuidas oleks hageja saanud

menetluskulude tekkimist vältida.

13. Kostja on määruskaebuses üldsõnaliselt väitnud, et asja keerukust arvestades saab hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 21 tundi, millele vastab

3780 eurot. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda

ainuüksi sellise üldise väite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus

teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi

konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kuivõrd kostja ei ole

seda teinud, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu kindlaksmääratud hageja lepingulise

esindaja kulude suurust.

14. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

15. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik