2-21-1435/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1435

Kohtuasi

Aktsiaseltsi

Tallinna

Olümpiapurjespordikeskus

avaldus Pirita Promenaad OÜ (pankrotis) pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi

Tallinna

Olümpiapurjespordikeskus

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus

(registrikood

10257237),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Joonas

Põder

Puudutatud isik Pirita Promenaad OÜ (pankrotis)

(registrikood

14452289),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Margus Kõiva ja Kuldar-Jaan Torokoff

Puudutatud isik BSWW Trust spółka z ograniczoną

odpowiedzialnością

(Poola

Vabariigi

registrikood

0000505020), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Künnap

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

vastu

võtmata

Aktsiaseltsi

Tallinna

Olümpiapurjespordikeskus

määruskaebusele lisatud tõendid (lisad 1–5).

2. Jätta vastu võtmata BSWW Trust spółka z ograniczoną odpowiedzialnością

20. jaanuari 2022. a seisukohale lisatud tõend (lisa 1).

3. Jätta

Aktsiaseltsi

Tallinna

Olümpiapurjespordikeskus

määruskaebus

rahuldamata.

4. Jätta Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määrus muutmata.

2-21-1435

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Tallinna Olümpiaspordikeskus (avaldaja, võlausaldaja I) esitas 28. jaanuaril 2021

Harju Maakohtule avalduse, milles palus nimetada Pirita Promenaad OÜ-le (pankrotis)

(puudutatud isik I, võlgnik) ajutise halduri ja kuulutada välja võlgniku pankroti.

2. Harju Maakohus jättis 9. märtsi 2021. a määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata,

lõpetas pankrotiavalduse menetluse ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas

23. märtsil 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse.

3. Avaldaja esitas 1. aprillil 2021 maakohtule pankrotiavalduse tagamise taotluse, milles palus

peatada kuni kohtuasjas lahendi jõustumiseni täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/2817. Harju

Maakohus rahuldas 5. aprilli 2021. a määrusega taotluse ja peatas täitemenetluse. BSWW Trust

spółka z ograniczoną odpowiedzialnością (puudutatud isik II, võlausaldaja II) esitas maakohtu

määruse peale määruskaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2021. a määrusega Harju Maakohtu 9. märtsi 2021.

a määruse muutmata, kuid tühistas Harju Maakohtu 5. aprilli 2021. a määruse ja tegi uue

määruse, millega jättis pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata. Maakohus jättis maa-

ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Määrused jõustusid 18. juunil 2021.

5. Puudutatud isik I (võlgnik) esitas 7. juunil 2021 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, mille järgi on tema lepingulise esindaja kulud kokku 6133 eurot (käibemaksuta).

Täpsemalt tegi võlgniku lepinguline esindaja tunnitasuga 177 eurot (käibemaksuta) võlgnikku

esindades toiminguid kokku 34 tunni 39 minuti ulatuses. Võlgnik palus hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.

6. Puudutatud isik II (võlausaldaja II) esitas 7. juunil 2021 Tallinna Ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema menetluskulud kokku 950 eurot 50 senti

(käibemaksuta), sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 900 eurot 50 senti. Täpsemalt

tegi võlausaldaja II lepinguline esindaja keskmise tunnitasuga 150 eurot 10 senti

(käibemaksuta) võlausaldajat II esindades toiminguid kokku 6 tunni ulatuses. Võlausaldaja II

palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista seadusjärgses määras viivise.

7. Võlausaldaja I ei esitanud võlgniku ega võlausaldaja II menetluskulude nimekirjade kohta

seisukohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021. a määrusega võlgniku ja võlausaldaja II

menetluskulude kindlaksmääramise avaldused ning mõistis võlausaldajalt I võlgniku kasuks

välja menetluskulude hüvitise 6133 eurot 5 senti ja võlausaldaja II kasuks välja menetluskulude

2-21-1435

hüvitise 950 eurot 50 senti, koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitistelt alates määruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku ja võlausaldaja II menetluskulude

kindlaksmääramise avaldused rahuldada. Arvestades Riigikohtu praktikat ja seda, et asi oli

keskmisest keerukam ja mahukam, on võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 177 eurot ja

võlausaldaja II lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot 8 senti põhjendatud. Võlgniku ja

võlausaldaja II menetluskulude nimekirjas kajastatud lepinguliste esindajate toimingud olid

võlgniku ja võlausaldaja II huvide kaitsmiseks vajalikud ning toimingutele kulunud aeg asja

keerukust, mahtu ja menetlustoiminguid arvestades põhjendatud. Põhjendatud kulu on ka

võlausaldaja II määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Avaldaja (võlausaldaja I) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ning jätta võlgniku ja võlausaldaja II menetluskulud nende enda kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt on menetluskulude väljamõistmine võlausaldajalt I äärmiselt

ebaõiglane, sest võlgnik varjas kohtu eest oma maksejõuetust ja jättis täitmata seadusest

tuleneva pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Võlausaldaja I esitas 15. juulil 2021 võlgniku

suhtes uue pankrotiavalduse, mille alusel Harju Maakohus algatas 15. septembri 2021. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-21-11144 võlgniku pankrotimenetluse ja määras ajutise halduri.

Ajutise halduri 15. oktoobri 2021. a aruande järgi on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning

10. novembri 2021. a e-kirja järgi pidi võlgniku juhatus mõistma hiljemalt 2021. a märtsis, mil

võlgniku suhtes algatati täitemenetlus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esitama võlgniku

pankrotiavalduse. Võlausaldajal I ei olnud võimalik eelnevale võlgniku ja võlausaldaja II

menetluskuludele vastuväite esitamiseks antud tähtaja jooksul tugineda.

Võlgnik ja tema osanikuks olev võlausaldaja II olid võlgniku püsivast maksejõuetusest

tegelikult teadlikud juba 22. veebruaril 2021, mil võlgnik vaidles vastu siinses asjas esitatud

pankrotiavaldusele. Võlgniku ja võlausaldaja II seisukohad, milles on tuginetud võlgniku

maksejõulisusele, on esitatud pahas usus eesmärgiga venitada pankrotimenetlust ja võimaldada

võlgniku Regati pst 3 kinnistu väljaviimine võlgniku vara koosseisust. Samuti on esitatud pahas

usus menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Võlgnik oleks pidanud esitama enda

pankrotiavalduse, mitte vaidlema võlausaldaja I pankrotiavaldusele vastu.

10. Puudutatud isik I (võlgnik) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle

rahuldamata.

Menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisel ei saa vaidlustada jõustunud kohtulahendiga

määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust

vaidlustatud määrust muuta.

11. Puudutatud isik II (võlausaldaja II) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle

rahuldamata, nõustudes võlgniku seisukohaga määruskaebusele.

Ajutise halduri aruandest ei tulene uusi asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tallinna

Ringkonnakohtu 18. juuni 2021. a määruse tegemise ajal oli teada, et võlausaldajal II on

võlgnikus vähemusosalus ning ta algatas hüpoteegi realiseerimise. Väited võlgniku ja

võlausaldaja II pahausksusest ja kokkumängust on paljasõnalised.

2-21-1435

Võlausaldajal II oli võlgniku vastu 13 973 412 euro 96 sendi suurune hüpoteegiga tagatud nõue

ning võlausaldajal I väidetavalt 66 612 euro 44 sendi suurune nõue. Täitemenetluse

peatamisega pankrotiavalduse tagamise korras oleks võlausaldaja II nõude täitmist hoitud kinni

oluliselt väiksema nõude pärast, kuigi ka pankrotimenetluse lõpptulemus olnuks sama,

s.o võlausaldaja II nõue oleks rahuldatud esimeses järgus. Samas oleks täitemenetlusega

viivitamisel viivise näol tekkinud kahju ületanud oluliselt võlausaldaja I nõuet.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Määruskaebusele ja vastusele

lisatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata.

14. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa rahuldada avaldaja määruskaebuse taotlust

jätta võlgniku ja võlausaldaja II menetluskulud nende enda kanda. Nimelt saab TsMS § 178 lg

1 I lause järgi menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus. Siinses asjas on menetluskulude

jaotus kindlaks määratud Harju Maakohtu 9. märtsi 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

18. juuni 2021. a jõustunud määrustega, kuid vaidlustatud määrusega on maakohus kindlaks

määranud üksnes menetluskulude rahalise suuruse. Kolleegiumil ei ole võimalik

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse

lahendamisel muuta varasema kohtulahendiga kindlaks määratud menetluskulude jaotust.

15. Ka juhul, kui tõlgendada määruskaebuse taotlust selliselt, et avaldaja soovib maakohtu

määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta puudutatud isikute menetluskulude

kindlaksmääramise avaldused rahuldamata, ei ole määruskaebuse väiteid arvestades alust

maakohtu määrust muuta.

15.1. Kolleegium selgitab, et asja menetlev kohus määrab TsMS § 174 lg 1 I lause järgi

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse

menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses ning menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 I lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega

ja asja keerukust arvestades. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes

juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

15.2. Avaldaja määruskaebuse väited võiks olla asjakohased menetluskulude jaotuse üle

otsustamisel, kuid need ei anna alust jätta puudutatud isikute menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusi rahuldamata või muuta nende rahuldamise ulatust.

2-21-1435

Kohus ei saa hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks määrates hinnata seda, kas

menetluskulude hüvitamine on õiglane või mitte. Seda ka mitte siis, kui ilmneb uusi asjaolusid,

mille tõttu võib menetluskulude jaotus osutuda ebaõiglaseks. Seda saab kohus TsMS § 162 lg 4

järgi arvestada menetluskulude jaotust määrates.

Iseenesest saab kohus menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates arvestada seda, kas

menetlusosaline on oma menetlusõigusi kuritarvitanud, kuid siinsel juhul ei ole alust seda

puudutatud isikutele ette heita ning jätta sel põhjusel avaldajalt menetluskulude hüvitist nende

kasuks välja mõistmata. Olukorras, kus avaldajale saavad hüvitatavate menetluskulude

kindlaksmääramise menetluse ajal teatavaks asjaolud, mille tõttu peab ta oma avalduse

rahuldamata jätmist ja avalduse tagamata jätmist tagantjärgi põhjendamatuks, st sisuliselt ei

nõustu jõustunud kohtumäärustega ja neis sisalduva menetluskulude jaotusega, ei ole kohtul

alust pidada põhjendamatuks menetluses menetlusosaliste tehtud toiminguid, mis olid edukalt

suunatud avalduse ja avalduse tagamise taotluse rahuldamata jätmisele. Seetõttu ei ole ka

määruskaebusele ja vastusele lisatud tõendid TsMS § 238 lg 1 tähenduses asjakohased ja tuleb

jätta vastu võtmata.

15.3. Kolleegium märgib, et avaldaja pidi kohtusse pöördumisel arvestama sellega, et kui kohus

ei nimeta tema pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, jäävad avalduse läbivaatamisega seotud

menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel tema kanda ning tal võib seetõttu tekkida kohustus

hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud.

16. Arvestades ülaltoodud põhjendusi ja seda, et võlausaldaja I ei ole esitanud sisulisi

vastuväiteid võlgniku ega võlausaldaja II menetluskuludele, sh nende lepinguliste esindajate

ajakulule ega tunnitasule, jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

17. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik