2-21-7959/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7959

Kohtuasi

UAB Galinta ir partneriai hagi Osaühingu Makro

Trade Baltic vastu 4994 euro 73 sendi ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5880 eurot 7 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja UAB Galinta ir partneriai (Leedu registrikood

134958886), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel

Viru

Kostja Osaühing Makro Trade Baltic (registrikood

10617776), lepinguline esindaja Karin Varikmägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Osaühingu Makro Trade Baltic 14. juuli 2022. a apellatsioonkaebus

menetlusse.

2. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.

3. Rahuldada Osaühingu Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 14. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-7959 ja saata

asi samale maakohtule tasaarvestuse vastuväite uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-7959

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. UAB Galinta ir partneriai (hageja) esitas 18. mail 2021 Pärnu Maakohtule Osaühingu Makro

Trade Baltic (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla

4994 eurot 73 senti, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 759 eurot

16 senti ning alates 19. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise 8% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, mille alusel kohustus hageja

vastavalt kostja tellimusele müüma ja tarnima kostjale Leedust Eestisse kuivaineid ning kostja

kohustus tasuma kauba eest kohe pärast kauba kättesaamist hageja esitatud arvete alusel. Kostja

on tarnitud kauba kätte saanud, hageja on esitanud kostjale kauba eest arved, kuid kostja ei ole

kogu ulatuses arveid tasunud. Hagi esitamise aja seisuga on kostjal tasumata 4994 eurot

73 senti. Kui kostjal oli pretensioone vaidlusaluste tarnete kohta, siis tulnuks need mõistliku aja

jooksul hagejale esitada ja neid selgitada. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtki kahjunõuet ega

tasaarvestusavaldust ning hageja ei ole aktsepteerinud kostja kreeditarveid.

Kuna kostja jättis hagejale arved osaliselt tasumata ja tasus neid viivitusega, peab kostja tasuma

hagejale alates arvete esitamise päevast ka seadusjärgses määras viivist, sest selline oli poolte

pikaajaline praktika.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt jättis kostja arved osaliselt tasumata, sest hageja oli rikkunud

mitmel korral oma kohustusi, mille tõttu koostas kostja hagejale kreeditarved ning vastavalt

poolte praktikale tasaarvestas need hageja nõuetega. Kostjal oli vaja kaupa riigihanke lepingu

täitmiseks ning pooltel oli suuline kokkulepe selle kohta, et kauba hind jääb muutumatuks kogu

hankeperioodi jooksul, kuid sellest hoolimata märkis hageja arvele kallima hinna. Lisaks oli

osa tarnitud kaubast kahjustatud.

Menetluse käik

3. Pärnu Maakohus arutas kohtuasja 5. jaanuari 2022. a kohtuistungil ja määras asjas otsuse

avalikult teatavaks tegemise ajaks 2. veebruari 2022.

4. Pärnu Maakohus uuendas 1. veebruari 2022. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 437 lg 1 alusel asja arutamise, sest kostja vastuväited ei olnud piisavalt selged ning

kohus ei olnud täitnud piisavalt selgitamiskohustust. Kuna kostja tõi kohtuistungil esile, et ta

on kreeditarved hageja nõudega tasaarvestanud, tuleb kostjal välja tuua, kas ta soovib esitada

2-21-7959

tasaarvestuse avalduse, ning tasaarvestuse avalduse esitamisel tuua esile asjaolud, mis on

tasaarvestuse eelduseks, sh millal tekkis kostjal hageja vastu nõue ja millal muutus see

sissenõuetavaks. Maakohus andis kostjale täiendava tähtaja asjaolude selgitamiseks ja

tõendamiseks hiljemalt 16. veebruaril 2022 ning hagejale tähtaja vastuväidete esitamiseks

hiljemalt 2. märtsil 2022.

5. Kostja saatis e-kirjaga 16. veebruaril 2022 oma seisukoha koos uute tõenditega nii kostja

lepingulise esindaja kui ka kohtuniku, kohtuistungisekretäri e-posti aadressile, samuti

e-postiaadressile parnumk.info@kohus.ee. Kostja esitas selgitused kreeditarvete kohta ning

lisas menetlusdokumendile 19 lisa.

6. Hageja esitas 2. märtsil 2022 seisukoha kostja menetlusdokumendile. Hageja palus jätta

kostja esitatud tõendid vastu võtmata, sest neist kaheksa on juba lisatud hagivastusele ning

ülejäänutel ei ole asjas tähtsust.

7. Pärnu Maakohus teatas 12. aprillil 2022, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks 22. aprillil

2022 ning lükkas 21. aprillil 2022 otsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasi kuni 29. aprillini

2022, et teha kindlaks, kas kostja 16. veebruari 2022. a seisukoht puudub tsiviilasja toimikust

tehnilistel põhjustel või on kostja esitanud selle hilinenult. Ühtlasi palus maakohus kostjal

viivitamatult edastada kohtule toimikust puuduva menetlusdokumendi. Maakohus teatas

28. aprillil 2022, et ei saa määratud ajal otsust avalikult teatavaks teha, kuna kostja e-kirjas

märgitud aadressidele ei ole kostja 16. veebruari 2022. a seisukoht jõudnud, kohus ei ole saanud

oma päringule IT-abilt vastust ning kostja ei ole esitanud menetlusdokumenti kohtule uuesti.

Maakohus kohustas kostjat viivitamatult edastama menetlusdokumendi ning märkis, et kuna

tegemist on suuremahulise dokumendiga, siis tuleks see edastada mitme e-kirjaga kohtu

menetlusposti aadressile pmkparnu.menetlus@kohus.ee. Kostja edastas 28. aprillil 2022

kohtule kaheksa e-kirjaga uuesti menetlusdokumendi ja selle lisad.

8. Hageja esitas 28. aprillil 2022 taotluse, milles palus jätta kostja 16. veebruari 2022. a

seisukoha vastu võtmata, sest kostja edastas kohtule lubatust mahukama e-kirja, mille kohta

pidi kostjale tulema veateade (kui hageja proovis kostja e-kirja ise kohtule edastada, siis tuli

veateade). Kirja kohalejõudmise korral pidanuks kostja saama vastuvõtukinnituse.

Menetlusdokumendi vastuvõtmine põhjustab menetluse viibimist, sest kohus on niigi pidanud

otsuse tegemist edasi lükkama.

9. Kostja palus arvestada asja lahendamisel 16. veebruari 2022. a seisukohta ja sellele lisatud

tõendeid, sest hageja on selle kätte saanud ja sellele vastanud. Kostja esitas seisukoha

tähtaegselt ega olnud teadlik sellest, et seisukoht ei jõudnud kohtusse. Kostjale ei tulnud

veateadet.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Pärnu Maakohus keeldus 14. juuni 2022. a otsusega kostja 16. veebruari 2022. a seisukohta

ja sellele lisatud tõendeid vastu võtmast ning rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 4994 eurot 73 senti, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 484 eurot 67 senti ja alates 19. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise, kuid mitte enam kui 4510 eurot 6 senti.

10.1. Maakohus jättis kostja 16. veebruari 2022. a menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid

TsMS § 66 ja § 331 lg 1 alusel vastu võtmata, sest kostja esitas menetlusdokumendi hilinenult

ja tal ei olnud selleks mõjuvat põhjust.

2-21-7959

TsMS § 336 lg 1 järgi võib kohtule esitada dokumente elektrooniliselt ja sellisel juhul loetakse

dokument TsMS § 336 lg-te 2 ja 3 järgi kohtule esitatuks, kui see on salvestatud

kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi ning dokumendi saatjale edastatakse

selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsiministri 28. detsembri 2005. a määrusega kinnitatud

kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 5 järgi tuleb e-kirjaga kohtule

menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud

kohtute veebilehel www.kohus.ee, e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni

20 MB ning mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksemamahulisteks

e-kirjadeks.

Kostja edastas 16. veebruaril 2022 asja menetleva kohtuniku, istungisekretäri ja Pärnu

Maakohtu info e-posti aadressile menetlusdokumendi, mille maht oli koos lisadega 24 MB.

Kostja väitel ei saanud ta menetlusdokumenti kohtule edastades veateadet, mistõttu tegi

maakohus päringu kohtute IT-abile. Päringu vastuse kohaselt ei ole logide järgi kostja

lepinguline esindaja ajavahemikul 16. veebruar 2022 kell 00.00 kuni 17. veebruar 2022

kell 00.00 e-kirju kohtuga vahetanud. Seega ei ole kostja esitanud kohtule tähtaegselt

seisukohta. Kostja ei ole ka põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Asjaolu, et kostja

väitel ei saanud ta teadet dokumentide kättetoimetamata jätmise kohta, ei saa lugeda mõjuvaks

põhjuseks, sest TsMS § 336 lg 2 järgi pidi kostja saama elektroonilise kinnituse dokumentide

andmebaasi salvestamise kohta. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et ta sai dokumentide

kättesaamiskinnituse. Seega ei saanud kostja eeldada, et dokumendid jõudsid kohtuni. Lisaks

ei edastanud kostja menetlusdokumenti kohtule menetlusdokumentide saatmiseks mõeldud

e-posti aadressile pmkparnu.menetlus@kohus.ee. Kohus selgitas 19. mai 2021. a hagi

menetlusse võtmise määruses, et kohtuniku või kohtuistungisekretäri e-postiaadressile saadetud

elektroonilisi menetlusdokumente ei loeta kohtule edastatuks.

10.2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt.

Maakohus tuvastas, et pooled olid sõlminud suulise lepingu, mille alusel hageja müüs ja tarnis

kostjale Leedust Eestisse kuivaineid. Hageja esitas tarnitud kauba eest kokku arveid

13 670 euro ulatuses, kuid kostja jättis arvete alusel kokku hagejale tasumata 4994 eurot

73 senti. Kuigi kostja väitel oli pooltel kauba hinna kokkulepe pikemaks perioodiks, kuid sellest

hoolimata saatis hageja talle korduvalt kallima hinnaga kaupa, ei ole kostja tõendanud sellist

hinnakokkulepet. Lisaks on kostja väitnud, et ta tasaarvestas kreeditarved hageja nõuetega, kuid

kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejal oli kostja eest kohustusi, mida tasaarvestada.

Ainuüksi ühepoolsed kreeditarved seda ei kinnita. Seega tuleb hageja põhivõlanõue rahuldada.

Kuna hageja põhivõlanõue on põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli

kokkulepe selle kohta, et arve tuleb tasuda arve esitamise päeval, tuleb VÕS § 82¹ lg 1 p 1 järgi

lugeda põhivõlg sissenõutavaks muutunuks alates arve kostjani jõudmisest. Sellest tulenevalt

oli hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis arvetelt kokku 484 eurot

67 senti. TsMS § 367 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv viivis kuni

põhivõla tasumiseni.

10.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda, kuid ei määranud

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

2-21-7959

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, võtta vastu

kostja 16. veebruari 2022. a seisukoha ja sellele lisatud tõendid, teha uue otsuse ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

11.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt andis maakohus 1. veebruaril 2022 kostjale tähtaja

seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 16. veebruaril 2022 ning kostja esitas 16. veebruari

2022. a e-kirjaga seisukoha koos lisadega hageja lepingulise esindaja, kohtuniku,

kohtuistungisekretäri ja Pärnu Maakohtu info e-posti aadressile. Maakohus ei saanud e-kirja

kätte. Hageja sai e-kirja kätte ja esitas sellele 2. märtsil 2022 vastuväited. Maakohus sai hageja

vastuväited kätte. Kostja ei teadnud, et kohus ei saanud kostja menetlusdokumenti kätte. Kostja

edastas kohtu nõudmisel menetlusdokumendi uuesti. Hageja palus jätta menetlusdokumendi

arvestamata, saates vastava taotluse kohtuniku e-posti aadressile, ning maakohus rahuldas

hageja taotluse, kuigi see oli esitatud valele e-postiaadressile.

11.2. Maakohus ei teavitanud enne otsuse tegemist, et ta ei võta kostja menetlusdokumenti

vastu ega arvesta seda otsuse tegemisel. Kui maakohus on rikkunud kvalifitseerimis- ja

selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus võimaluse korral rikkumise kõrvaldada, andes

pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Maakohus rikkus

TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust,

mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni.

11.3. Kostja lisas kaebusele Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2022. a määruse, kostja 16. veebruari

2022. a e-kirja, hageja 2. märtsi 2022. a seisukoha ning hageja 21. aprilli 2022. a e-kirja ja

sellele eelneva kohtu kirja.

Menetluse käik ringkonnakohtus

12. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. septembri 2022. a määrusega apellatsioonkaebuse

käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus palus kostjal täpsustada nii

apellatsioonkaebuse nõuet kui ka kaebuse põhjendusi, sh märkida, kas ja kuidas rikkus

maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis kostja 16. veebruari 2022. a seisukoha ja sellele

lisatud tõendid asja juurde võtmata, ning kuidas mõjutas see kohtuotsuse tegemist. Samuti palus

ringkonnakohus täpsustada, kas maakohtule etteheidetav tõendite väär hindamine puudutab

üksnes 16. veebruari 2022. a menetlusdokumendile lisatud tõendeid või ka muid asjas esitatud

tõendeid.

13. Kostja esitas 26. septembril 2022 menetlusdokumendi, milles täpsustas apellatsioonkaebuse

nõuet ja põhjendusi. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, milles on

arvesse võetud kostja 16. veebruari 2022. a seisukoht ja sellele lisatud tõendid, ning jätta

menetluskulud hageja kanda. Kostja kordas apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja märkis, et

apellandi esitatud asjaolud ja tõendid on apellatsioonkaebusega esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse,

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale

maakohtule tasaarvestuse vastuväite uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2-21-7959

15. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse normi viisil,

mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

16. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et kostjal ei olnud

16. veebruari 2022. a seisukoha ja sellele lisatud tõendite hilinenult esitamiseks mõjuvat

põhjust, mistõttu jättis maakohus vaidlust lahendades ekslikult kostja 16. veebruari 2022. a

seisukoha ja sellele lisatud tõendid, mille kostja esitas kohtule uuesti 28. aprillil 2022,

hilinemise tõttu vastu võtmata ja otsuses arvestamata. Sellega rikkus maakohus oluliselt

õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis hõlmab mh isiku õigust esitada kohtumenetluses oma

seisukohti, sh TsMS §-des 5 ja 7 sätestatud poolte võrdset võimalust oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata. Praegusel juhul jäi kostja maakohtu rikkumise tõttu ilma

võimalusest avaldada maakohtule tasaarvestuse vastuväidet puudutavaid väiteid ja neid

kinnitavaid tõendeid ning selle tulemusena jäi maakohtul eelmenetlus kostja tasaarvestuse

vastuväite osas nõuetekohaselt lõpuni läbi viimata. See toob TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise

eelmenetluse staadiumis.

17. Kolleegiumi hinnangul jäid kostjal küll tasaarvestuse vastuväidet puudutav seisukoht ja

tõendid maakohtu määratud tähtaja jooksul esitamata, kuid kostjal oli hilinemiseks mõjuv

põhjus TsMS § 331 lg 1 tähenduses.

17.1. Menetlusosaline peab esitama kohtule menetlusdokumendid kohtu määratud tähtaja

jooksul ning kui ta seda ei tee, siis ei ole tal TsMS § 66 järgi üldjuhul enam õigust seda

menetlustoimingut hiljem teha, sõltumata sellest, kas teda selle tagajärje eest enne hoiatati või

mitte, st menetlusosaline minetab õiguse vastavat menetlustoimingut teha ja peab arvestama

sellega kaasnevate negatiivsete menetluslike tagajärgedega. Erandina on menetlusosalisel

lubatud ka hiljem menetlustoiming teha, kuid seda üksnes juhul, kui kohus ennistab TsMS § 68

alusel seaduses sätestatud tähtaja, pikendab TsMS § 64 alusel enda määratud tähtaega või

otsustab TsMS § 331 alusel hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

menetleda. Seejuures saab kohus tähtaega ennistada ja pikendada ning hilinenult esitatut

arvestada eelkõige mõjuval põhjusel.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et tähtaja möödalaskmise põhjus on mõjuv, kui tegemist on

kohtu või menetlusosalise enda arvutisüsteemi tõrkega, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik

ise vahetult mõjutada, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning

vältimatu ja/või ületamatu. Seejuures on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks seda, kui

kohtu dokumentide vastuvõtusüsteem ei suuda mahupiirangu tõttu dokumenti vastu võtta

(vt Riigikohtu 23. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-53779, p 14 ja 18. veebruari 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p-d 10–15).

17.2. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et ta saatis 16. veebruaril 2022 asja menetleva

kohtuniku, istungisekretäri ja Pärnu Maakohtu info e-posti aadressile menetlusdokumendi

(digitaalselt allkirjastatud seisukoha koos 19 tõendiga). Maakohtu tuvastatu kohaselt oli

menetlusdokumendi maht 24 MB, st ületas korra § 5 lg-s 2 sätestatud kohtu e-posti aadressile

saadetavat

mahupiirangut

(20

MB).

Seega

ei

võimaldanud

kohtu

dokumentide

vastuvõtusüsteem mahupiirangu tõttu kostja dokumenti vastu võtta. Küll aga jõudis dokument

hageja esindaja e-posti aadressile.

2-21-7959

Kostja väitel uskus ta, et 16. veebruari 2022. a menetlusdokument on kohtule esitatud, sest ta

ei saanud veateadet selle saatmise ebaõnnestumise kohta, ning hageja esitas 2. märtsil 2022

kostja menetlusdokumendi kohta kohtule oma seisukoha. Iseenesest on õige maakohtu

tähelepanek, et TsMS § 336 lg 2 II lause ja korra § 7 järgi saadetakse e-kirja teel edastatud

menetlusdokumendi laekumise kohta automaatne vastuvõtukinnitus. Õige on ka hageja

tähelepanek, et juhul, kui saadetava e-kirja maht ületab adressaadi e-posti lubatud mahtu, saab

saatja üldjuhul automaatse veateate selle kohta, et kirja ei õnnestunud saata. Seda kinnitab ka

hageja esitatud veateade, mille ta sai, kui proovis ise kohtu e-postile kostja 16. veebruari 2022. a

menetlusdokumenti edastada. Automaatsete teadetega seonduv ei anna aga praegusel juhul

alust arvata, et kostja oleks saanud oodatavat hoolsust järgides menetlusdokumendi tähtaegselt

esitada. Olukorras, kus kostjale ei tulnud veateadet selle kohta, et e-kirja ei õnnestunud saata,

võis tegemist olla küll kostja poolse arvutisüsteemi (e-posti seadistuste või serveri) veaga, kuid

ka see võib anda alust lugeda dokument hilinenult esitatuks mõjuval põhjusel. Seega, olukorras,

kus kostja ei saanud veateadet, võis kostja uskuda, et saadetud e-kiri jõudis kohtuni. Ka asjaolu,

et kostja ei saanud e-kirja saatmise järel automaatset kinnitust dokumentide kohtusse jõudmise

kohta, ei anna alust järeldada, et kostja saanuks nõutavat hoolsust üles näidates dokumendi õigel

ajal esitada. Ainuüksi see, et seaduse järgi tuleb menetlusosalisele saata kohtusse dokumentide

laekumise kohta automaatne teade, ei tähenda seda, et menetlusosaline, kes ei saa automaatset

teadet, peab nõutava hoolsuse korral alati kohtule järelepärimise tegema dokumentide

laekumise kohta, ning minetab võimaluse esitada erandkorras dokumente hiljem, kui ta seda ei

tee. Arvestades seda, et praegusel juhul ei saatnud kostja e-kirja menetlusdokumentide

edastamiseks ettenähtud e-posti aadressile, ei oleks kostja saanud sellist teadet ka ilmselt saada.

See, et kostja edastas menetlusdokumendi korra § 5 lg-s 1 sätetatud e-posti aadressi asemel

kohtuniku, kohtuistungi sekretäri ja kohtu info e-posti aadressidele, ei anna samuti alust arvata,

et kostja oleks nõutavat hoolsust järgides saanud esitada menetlusdokumendi tähtaegselt.

Praegusel juhul jäi menetlusdokument tähtaegselt esitamata seetõttu, et kõigil kohtu e-posti

aadressidel on mahupiirang, mitte seetõttu, et kohus ei saanud seda kätte, kuna oli esitatud

valele e-postiaadressile. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et menetlusdokumendid tuleb

edastada korra § 5 lg 1 järgsele kohtu menetlusposti aadressile. Samas olukorras, kus

menetlusosaline esitab need ekslikult kohtuniku, kohtuistungi sekretäri ja kohtu info e-posti

aadressidele, mida kohus ei loe nõuetekohaseks esitamiseks, ja menetlusosaline esitab

menetlusdokumendi hiljem uuesti õigele e-posti aadressile, on menetlusosalisel samuti mõjuv

põhjus dokumendi esitamiseks hilinenult.

17.3. Ülaltoodut arvestades oli kostjal ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 331 lg 1 tähenduses

mõjuv põhjus hilinemiseks ning maakohus ei saanud mõjuva põhjuse puudumise tõttu jätta

kostja 28. aprillil 2022 uuesti esitatud 16. veebruari 2022. a seisukohta ja sellele lisatud tõendeid

hilinemise tõttu vastu võtmata ja asja lahendades arvestamata.

18. Arvestades seda, et hageja oli kostja seisukoha kohta maakohtule tähtaegselt seisukoha

esitanud, ei oleks maakohtul olnud alust jätta kostja seisukohta ja sellele lisatud tõendeid

arvestamata ka seetõttu, et see põhjustab asja lahendamise viibimist TsMS § 331 lg 1

tähenduses.

19. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ning asi saata samale maakohtule

tasaarvestuse vastuväite menetlemise jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada välja kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olevad

asjaolud, sh tuvastada, kas ja millisel õiguslikul alusel oli kostjal hageja vastu nõudeid ning kas

kostja on need nõuded kehtivalt hageja nõudega tasaarvestanud. Mh tuleb maakohtul otsustada

2-21-7959

ka kostja 16. veebruari 2022. a seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmise üle, arvestades mh

hageja vastuväiteid neile tõenditele.

20. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel

vastu võtmata, sest need sisalduvad juba toimiku materjalide hulgas. Elektrooniliselt edastatud

tõendeid ringkonnakohus ei tagasta.

21. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik