2-20-14303/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14303

Kohtuasi

KRISKE OÜ hagi VIILHALL OÜ vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KRISKE OÜ 08.11.2022 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

KRISKE

OÜ

(registrikood

11399086),

lepinguline esindaja Reet Vokk

Kostja:

VIILHALL

OÜ

(registrikood

12751545),

lepinguline esindaja Erki Casar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KRISKE OÜ 08.11.2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 07.10.2022

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud KRISKE OÜ kanda. VIILHALL OÜ-l ei

ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-14303

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 07.10.2022 otsusega rahuldamata KRISKE OÜ (hageja) hagi

VIILHALL OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. Hageja sai maakohtu otsuse kätte 07.10.2022 ja esitas 08.11.2022 apellatsioonkaebuse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd

see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse

esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 62 lg 1

alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS)

tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 järgi

algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,

millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva

saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, siis saabub tähtpäev ajavahemiku

viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva

saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul

menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt

peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella

24.00-ni (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 12, ning Riigikohtu

üldkogu 21.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56).

5. Kohtute infosüsteemi kohaselt sai hageja lepinguline esindaja vaidlustatud otsuse avaliku

e-toimiku infosüsteemi kaudu kätte 07.10.2022. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg kulgema 08.10.2022 ja lõppes 07.11.2022 kell 24.00.

6. Kohtute infosüsteemis on hageja apellatsioonkaebus registreeritud kuupäevaga 08.11.2022.

Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kohtu meiliserverisse saabunud 08.11.2022 kell

00.01 hageja lepingulise esindaja e-kiri apellatsioonkaebuse esitamise kohta (manuses esitatav

apellatsioonkaebus puudub). Kell 0.05 esitatud e-kirja manusesse on hageja lepinguline

esindaja lisanud ka esitatava apellatsioonkaebuse, mis on allkirjastamata.

7. TsMS § 336 lg 2 esimese lause järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui

see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, st e-kiri peab

menetlustähtaja kestel jõudma kohtuni ja saatmise aeg ei ole oluline (Riigikohtu 16.05.2011

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 13). Apellatsioonkaebus pidi TsMS § 62 lg 2 esimese lause

alusel ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt 07.11.2022 kell 24.00. Hageja esitas

apellatsioonkaebuse kohtule 08.11.2022, seega hilinenult.

8. Ringkonnakohus märgib ka, et saates tähtaja viimasel minutil apellatsioonkaebuse, võtab

kaebuse esitaja ise riski, et apellatsioonkaebus ei ole TsMS § 336 lg 2 mõttes esitatud

tähtaegselt (Riigikohtu 31.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10, p 11).

9. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

2-20-14303

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Apellant ei ole

ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud.

10. Kuivõrd apellant on esitanud apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega ning

ei ole taotlenud ka tähtaja ennistamist, tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

11. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastaspoolele

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule

esitatud.

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjal ei saanud apellatsioonimenetluses väljamõistmisele

kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (hageja on tasunud 2100 eurot).

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt