2-22-14132/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-14132

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14132

Tsiviilasi

T.

B.

A. (XXX)

E. f.

hagi

L. S.

vastu

võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: T. B. A. (XXX) E. f. (rk XXX), lepinguline

esindaja: I. M.-V. (e-post XXX)

kostja: L. S. (ik XXX; viimane teadaolev elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks T. B. A. (XXX) E. f. hagi L. S. vastu

võla väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. T. B. A. (XXX) E. f. (hageja) esitas 23.09.2022 Tartu Maakohtule hagi L. S (kostja)

vastu 11.10.2019 laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

3. Rahvastikuregistri (tlk 20) andmetel oli kostja elukoht kuni 08.09.2019 XXX ning on

alates 09.09.2019 XXX on alates 04.09.2019 kostja lisa-aadress. XXX märkis hageja

kostja aadressiks ka hagiavalduses.

Tsiviilasjas nr 2-21-109976, kus olid menetlusosalisteks käesoleva tsiviilasja pooled, jättis

Tartu Maakohus 07.09.2021 määrusega hageja hagi menetlusse võtmata, sest hagi ei allu

Eesti kohtule; kohus tuvastas, et kostja elukoht ei ole mitte Eestis, vaid XXX. Menetluses

nr 2-20-104941 tagastati dokumendid aadressilt XXX märkega, et kostja ei ela/asu

aadressil, ning XXX omanik kinnitas 21.02.2020, et kostja ei ela ka seal; samuti ei

õnnestunud kohtutäitur Oksana Kutšmeil dokumente nimetatud aadressidel kätte

toimetada, sest kostja ei ela/asu seal. Tartu Linnavalitsusel puuduvad 08.07.2021 vastuse

2/3

kohaselt andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati

aadressilt XXX dokumendid hoiutähtaja möödumisel. Varasemas menetluses sai võlgnik

sellelt aadressilt 26.10.2020 dokumendid kätte. Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2021

vastuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-20-141714 on kostja alates 01.09.2019 ületanud XXX

piiri 14 korral. Kõik piiriületused algasid sisenemisega Eesti Vabariiki ja lõppesid

väljumisega Eestist XXX ning kostja viibis Eestis vähem kui päeva.

Rahvastikuregistri andmetel on XXX korter peale kostja elukohaks veel kaheksale

täisealisele ja ühele alaealisele isikule (tlk 21). Politsei- ja Piirivalveameti 30.09.2022

vastusest kostja piiriületuste kohta alates 01.04.2021 nähtub, et kostja on sisenenud XXX

Eestisse 13 korral, olnud Eestis päeva või kaks ning seejärel naasnud XXX (tlk 30-31).

Täitemenetluse registri järgi on kohtutäiturite Oksana Kutšmei ja Anne Böckleri

menetluses täiteasjad, kus kostja on võlgnik. Vastuseks kohtu päringule teatas kohtutäitur

Oksana Kutšei büroo töötaja 28.09.2022, et kostjale toimetati dokumendid kätte avalikult

(tlk 27). Anne Böckleri 12.10.2022 vastuse järgi ei ole kostjale õnnestunud dokumente

kätte toimetada (tlk 34). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati kostjale ka tsiviilasjas

nr 2-21-134874 menetlusdokumendid 2022. a kätte avalikult. Töötamise registris kanded

kostja kohta puuduvad ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja saanud Eestis

maksustatavat tulu (tlk 22, 23).

Kohtul ei ole õnnestunud tuvastada, et kostjal oleks Eestis elukoht tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 14 tähenduses. Kohtule teadaolevalt ei ole kostjal ka teistes Euroopa Liidu

liikmesriikides elukohta. Kogutud andmete põhjal on alust arvata, et kostja elab XXX.

4. Kuigi kostja elukoht võib olla XXX, puudub alus lähtuda Eesti Vabariigi ja XXX vahel

sõlmitud lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades

(õigusabileping). Kostja on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigi kodanik, seega ei

ole õigusabilepingu kohaldamise tingimused täidetud (õigusabilepingu art 1; vt nt ka

Riigikohtu 21.03.2018 määrus kohtuasjas nr 2-16-19080, p 8).

5. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012,

kohtualluvuse

ning

kohtuotsuste

tunnustamise

ja

täitmise

kohta

tsiviil-

ja

kaubandusasjades art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski

liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui

art 18 lg-st 1, art 21 lg-st 2 ning art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna viidatud sätetest

ei tulene praegusel juhul teisiti, tuleb kohtualluvus määrata TsMS alusel.

6. TsMS § 79 kohaselt võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi (lg 1)

ning kui elukoht ei ole teada, viimase teadaoleva elukoha järgi (lg 2). Kostjal puudub

Eestis elukoht ja ka viimane teadaolev elukoht ei ole Eestis. Tsiviilasi ei allu seega üldise

kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Kohtule esitatust ei nähtu, et poolte vahel oleks

sõlmitud kehtiv kohtualluvuse kokkulepe (TsMS § 104, § 106 lg 1 p 1).

7. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu

sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule,

saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab,

et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

Kuna hagi ei allu ei Tartu Maakohtule ega üldse Eesti kohtule, tuleb see jätta menetlusse

võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4 II lause alusel tagastatuks. Hagi on esitatud

elektrooniliselt, seega ei saa seda füüsiliselt tagastada.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

9. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (konto nr,

kontoomaniku nimi ja registrikood).

3/3

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik