3-20-2429/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2429

Haldusasi

X kaebus Saue Vallavolikogu 24. septembri 2020. a

otsuse nr 40 ja Saue Vallavalitsuse 30. septembri 2020.

a korralduse nr 1016 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2021. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Merike Roosileht

Vastustaja – Saue vald, esindaja KS

Kolmas isik – PLR28 OÜ, esindaja v.adv Kristo Kallas

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2021.

a otsus haldusasjas nr 3-20-2429 muutmata.

2. Mõista X-lt (isikukood XXXXXXXXX) PLR28 OÜ (registrikood 14817325) kasuks

välja apellatsioonimenetluse kulud 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot.

3. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. detsembril 2022

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-20-2429

2(12)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue Vallavolikogu kehtestas 30.06.2011 otsusega nr 45 Alliku külas Pilliroo tn 26 ja 28

kinnistute detailplaneeringu (DP), millega muudeti osaliselt Saue valla üldplaneeringut (ÜP).

DP-ga määrati mh hoonestustingimused kolme 3-korruselise korterelamu ja lasteaia rajamiseks.

DP seletuskirja p 4.2.1 kohaselt tuli DP viia ellu järgmiselt: I ehitusjärgus kohustub arendaja

omal kulul rajama 40-kohalise lasteaia; II ehitusjärgus kohustub arendaja omal kulul tellima

teeprojekti Instituudi teest kuni Möldre teeni ja taotlema vajalikud ehitusload, rajama Instituudi

tee peale- ja mahasõidu ning välja ehitama minimaalselt 5,6 m laiuse asfaltbetoonkattega

sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani, rajama asfaltbetoonkatte Pilliroo tänava

sõiduteele tee laiusega 5,6 m, kuni Tallinna piirini ja välja ehitama asfaltbetoonkattega

kergliiklustee laiusega 2 m Pilliroo tänaval kuni Möldre teeni ning taotlema eelnimetatud

teedele kasutusload; III ehitusjärgus toimub korterelamute rajamine.

2. DP elluviimiseks sõlmisid Saue Vallavalitsus ja Pilliroo Investeeringud OÜ 24.08.2011

kokkuleppe nr 16-8/102/2011. Lepingu p 5 kohaselt kohustus arendaja omal kulul valmis

ehitama 40-kohalise lasteaia. Lepingu p 6 järgi on arendajal kohustus tellida omal kulul tee-

ehitusprojekt Instituudi teest kuni Möldre teeni ning kokkulepe p 7 kohaselt kohustub arendaja

II ehitusjärgus omal kulul projekteerima ja rajama Instituudi teelt peale- ja mahasõidu ning

välja ehitama 6 m laiuse asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani,

rajama asfaltbetoonkatte Pilliroo tänava sõiduteele laiusega 6 m kuni Tallinna piirini ning

projekteerima ja välja ehitama asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 m Pilliroo tänavalt

kuni Möldre teeni ning taotlema eelnimetatud teedele kasutusload. Lepingu p 8 kohaselt ei

väljasta vald enne teede väljaehitamist ehituslube DP-ga kavandatud hoonetele ja lepingu p-s 9

on kokku lepitud, et DP elluviimiseks vajalik ehitusaegne liiklus saab toimuda üksnes Instituudi

teelt algava ning Veskimöldre ja Metsavahi kvartalite vahele rajatava tee kaudu.

3. DP kehtestamise otsuse peale esitatud kaebus jäeti haldusasjas nr 3-11-2186 rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 04.05.2015 otsuses (p 22), et väikeelamumaa muutmine

korruselamumaaks, nähes ette kolme korterelamu (kokku 90 korterit) ja lasteaia rajamise, ei

kujuta endast senise olukorra drastilist muutmist. DP-st ei nähtu, et arendaja erahuvisid oleks

selgelt eelistatud avalikele huvidele. Seda kinnitab mh asjaolu, et algselt kavandatud nelja

korterelamu asemele nähakse DP-s ette kolm korterelamut ning lisaks kohustub arendaja omal

kulul rajama DP alale lasteaia, mis peab valmima enne korterelamuid (DP seletuskirja p 4.2.1).

4. Saue Vallavalitsus ja Pilliroo Investeeringud OÜ sõlmisid 24.07.2018 lisakokkuleppe nr

1 järgmise sisuga: arendaja ei pea välja ehitama DP-s ette nähtud 40-kohalist lasteaeda (lepingu

p 5), kui arendaja nõustub hiljemalt kolme kalendrikuu jooksul peale lisakokkuleppe sõlmimist

andma vallale tasuta üle Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 kehtestatud DP

põhijoonisel viidatud üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid,

s.o tänased Pilliroo tn 30b (katastritunnus 72701:001:1798, pindala 2377 m2) ja Pilliroo tn 30a

(katastritunnus 72701:001:1799, pindala 2132 m2) maaüksused. Arendaja kohustub omal kulul

3-20-2429

3(12)

tellima teeprojekti Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani ning taotlema vastavad ehitusload. Tee

asukoht on näidatud lisakokkuleppe lisaks 2 oleval plaanil (lepingu p 6). Arendaja kohustub

omal kulul rajama Instituudi tee peale- ja mahasõidu ning välja ehitama 6 m laiuse

asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani ja rajama asfaltbetoonkatte

Pilliroo tänava sõiduteele laiusega 5 m kuni Tallinna piirini ja projekteerima ja välja ehitama

asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 m Pilliroo tänavalt kuni Möldre teeni ning

taotlema eelnimetatud teedele kasutusload. Sõidutee ja kergliiklustee asukoht on näidatud

lisakokkuleppe lisaks 2 oleval plaanil (lepingu p 7) Vald ei väljasta ehituslube Pilliroo tn 26 ja

28 kinnistute DP kohastele hoonetele enne, kui arendaja on täitnud oma tee-ehituse kohustused

(lepingu p 8). Kui arendaja soovib DP elluviimisel ehitusjärjekorda muuta (korterelamu(te)le

ehitusloa/lubade väljastamist enne tee-ehituse kohustuste lõplikku täitmist), peavad deposiidiga

olema kaetud kõik ehitusloa väljastamise hetkeks veel täitmata tee väljaehitamisega seotud

rahalised kohustused.

5. Pilliroo Investeeringud OÜ võõrandas Pilliroo tn 28a, 28b, 28c ja 28d kinnistud

08.11.2019 PLR28 OÜ-le, kes võttis üle DP-ga määratud teede ning tehnovõrkude ja rajatiste

väljaehitamise kohustused. Saue vald omandas tasuta Pilliroo tn 30a ja 30b maaüksused. Saue

Vallavalitsus ja PLR28 OÜ sõlmisid 18.02.2020 lisakokkuleppe nr 2 järgmise sisuga: arendaja

avaldab soovi muuta DP elluviimise ehitusjärjekorda selliselt, et korterelamute ehituslubade

väljastamine toimuks enne tee-ehituse kohustuste lõplikku täitmist. Arendaja deponeerib

korterelamute ehituslubade väljastamise hetkeks veel teostamata tee väljaehitamisega seotud

rahalised kohustused valla arveldusarvele. Tee ehitusmaksumust arvestatakse vastavalt

arendaja poolt tee-ehitajaga sõlmitud ehituslepingule ning selle osaks olevale mahutabelile.

6. Saue Vallavolikogu tunnistas 24.09.2020 otsusega nr 40 Saue Vallavolikogu

30.06.2011 otsusega nr 45 kehtestatud Alliku külas Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks. Seletuskirja tekstist jäeti välja p 4.2.1 „Planeeringu

elluviimise ehitusjärjekord“ ning jooniste hulgast jäeti välja joonis 3-1 „Detailplaneeringu

ehitusjärkude skeem“. DP rajatiste väljaehitamise kohustus jäi PLR28 OÜ kanda vastavalt

24.08.2011 kokkuleppele nr 16-8/247/2011 ning selle lisakokkulepetele nr 1 ja nr 2. Tegemist

ei ole DP olemusliku muutmisega, sest DP-s sätestatud ehitusõigust ega maakasutuse tingimusi

ei muudeta. Lasteaia osas märgiti, et valla omandis olev lasteaia ehitusõigusega kinnistu annab

vallale võimaluse vajalikul hetkel kas lasteaed ise ehitada või lasta seda teha erasektoril näiteks

hoonestusõiguse avaliku konkursi kaudu (seades viimasel juhul hoonestusõiguse tingimuseks

ka lasteaia käigus hoidmise kohustuse, mis praegu DP-s puudub). Selliselt oleks muudatuse

tulemusena oluliselt paremini tagatud DP-ga kavandatud avaliku huvi realiseerimine valla poolt

kontrollitaval viisil. Avaliku huvi seisukohalt on oluline ka üldkasutatava maa kinnistu tasuta

saamine valla omandisse, sest vastasel korral olnuks vald sunnitud tulevikus selle kinnisasja

avalikes huvides arendajalt õiglase hüvitise eest (st turuhinnaga) välja ostma.

7. Saue Vallavalitsus väljastas 30.09.2020 korraldusega nr 1016 ehitusload Pilliroo tn

28a, 28b ja 28c kinnistutele korterelamute püstitamiseks. Hoonetele antud ehitusload jõustuvad

pärast seda, kui DP-ga kavandatud Instituudi teelt algava ning Veskimöldre ja Metsavahi

kvartalite vahele rajatava tee ehitamise kohustuse täitmise tagamiseks on deponeeritud Saue

Vallavalitsuse arveldusarvele tee ehitamise maksumus. Hoonete ehitamisega seonduv transport

peab kulgema läbi katastriüksuste 72601:001:0394; 72601:001:0387 ja 19801:001:4144.

Hoonetele väljastatakse kasutusload üksnes pärast Instituudi teelt algava ning Veskimöldre ja

Metsavahi kvartalite vahele rajatava tee koos valgustusega, samuti planeeringus nimetatud

Pilliroo tänava kergtee ning Pilliroo tänavale paigaldatava asfaltkate valmimist (kasutusloa

väljastamist).

3-20-2429

4(12)

8. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.12.2020 kaebuse Saue Vallavolikogu 24.09.2020

otsuse nr 40 ja Saue Vallavalitsuse 30.09.2020 korralduse nr 1016 tühistamiseks. DP järgi pidi

arendaja ehitama omal kulul välja eralasteaia, kuid vald loobus sellest tingimusel, et arendaja

andis vallale tasuta üle üldkasutatava maa ja lasteaia ehitamiseks mõeldud kinnistud. Selliselt

käitudes ei arvestanud vastustaja avaliku huviga (vt Saue valla ÜP seletuskiri, lk 22), vaid lähtus

üksnes arendaja erahuvist. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, miks ei ole lasteaia

valmisehitamine vajalik. Lasteaia rajamata jäämine kahjustab piirkonna elanike (sh uusasukate)

laste huve. Saue vallas esineb vajadus lasteaiakohtade (eelkõige sõimerühma kohtade) järele ja

lasteaias käivate laste arv ei ole viimastel aastatel kuigivõrd muutunud. Ka ei nähtu otsusest

arendaja varalise kohustuse suurus lasteaia ehitamise korral. Pole põhjendatud, et kinnistute

vallale tasuta üleandmisega on säästetud maksumaksja raha. Otsusest ei nähtu, et vastustaja

oleks hinnanud kinnistute väärtust. Oluliselt on muudetud liikluskorraldust, sest juurdepääs DP

alale pidi toimuma Instituudi teelt ning Veskimöldre ja Metsavahi kvartali vahele jääva rajatava

tee kaudu. Juurdepääsu muudeti nii, et Instituudi tee rekonstrueerimisel suletakse eraldiseisvad

mahasõidud külgnevatesse elurajoonidesse ja ainus väljapääs Instituudi teele on Väriheina tee

poolt. See ei ole aga kooskõlas DP seletuskirja p-ga 4.5. Kortermajade ehitamisega suureneb

piirkonna liikluskoormus. Kaebajale ei antud võimalust avaldada otsuse eelnõu kohta arvamust.

Kaebajal on õiguspärane ootus, et DP viiakse ellu, sh ehitatakse lasteaed. Kaebajal on 5 alaealist

last, kellest noorimal oleks lasteaia ehitamise korral võimalus käia kodu kõrval lasteaias kuni

kooli minekuni 31.08.2023. Ehituslubade väljastamist ei ole piisavalt põhjendatud ja korraldus

on kaalutlusvigadega, samuti ei tagatud ärakuulamisõigust. Ehituslubade andmisel ei ole

kontrollitud mürataset, puudub sademevee ärajuhtimise projekt ning korterelamute

ehitusprojekte ei ole ehitisregistris. Korterelamute ehitamisega seonduvalt esineb oht, et

kaebaja jääb ilma veeta.

9. Saue vald palus vastuses jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või

alternatiivselt lõpetada menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus

rahuldamata. Kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud, kuidas rikub DP osaliselt kehtetuks

tunnistamise otsus tema subjektiivseid õigusi. Samuti ei riku kaebaja õigusi ehitusload. Kaebus

on lisaks esitatud tähtaja rikkumisega, sest kaebaja sai tegelikult tutvuda otsusega 29.09.2020

ja korraldusega 06.10.2020. DP-s sätestatud ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamine ei tähenda,

et vastustaja vabaneks koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 toodud kohustusest

tagada lasteaiaealistele lastele lasteaiakoht. Vallal puudus senini kindlus, kas ja millal asutakse

DP-d ellu viima, millal võiks valmida kavandatud eralasteaed ja millistel tingimustel see teenust

pakuks. Vastustaja on analüüsinud, kuidas mõjutaks lasteaia ehitamise kohustusest loobumine

teiste Saue valla lasteaedade koormust ja lasteaiajärjekordi. Pilliroo tn 30a ja 30b sotsiaalmaa

kinnistute tasuta omandamisega saavutas vastustaja võimaluse ehitada DP alale vajaduse korral

munitsipaallasteaed. Eralasteaialt teenuse ostmine oleks vallale pikemas perspektiivis kulukam

ja samas ei saaks vald kinnistu omanikuks. DP osaliselt kehtetuks tunnistamisel ei arvestatud

mitte arendaja huvidega, vaid eelkõige avalike huvidega (sh vastustaja finantshuvi). Kinnistute

tasuta üleandmisega on arendaja panustanud uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalsete

infrastruktuuri objektide rajamisse ja puudub vastuolu Saue valla ÜP-ga. Vaidlustatud otsusega

ei ole muudetud DP seletuskirjas ja põhijoonisel märgitud liikluskorraldust. DP on lähiaastate

ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2), kuid praegusel juhul ei ole DP-d asutud üheksa aasta

jooksul ellu viima. Kaebaja oli DP osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlusse kaasatud, kuna

ta on ühinenud elanike 25.03.2020 pöördumisega, ja kuna DP osaliselt kehtetuks tunnistamine

oli otseselt seotud ehituslubade väljastamise menetlusega, sai kaebaja sisuliselt avaldada oma

arvamust ka hoonete ehitamise osas. DP võib osaliselt kehtetuks tunnistada, kui jätkuvalt on

tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine (PlanS § 140 lg 2). Ehitusjärjekorra kehtetuks

tunnistamine ei takista terviklahenduse elluviimist, sest ehitusõigust ja maakasutustingimusi ei

muudetud. Vastustaja saab vajadusel munitsipaallasteaia rajada, kuigi seda praegu ei kavandata.

3-20-2429

5(12)

Kuna korterelamute ehitusaegne liiklus toimub Instituudi teelt algava arendaja poolt ehitatava

Tihniku tänava kaudu ja Pilliroo tänavat ei kasutata, siis ei riku võimalik mürahäiring kaebaja

subjektiivseid õigusi. Projektid on kättesaadavad ehitisregistrist. Sademeveekanalisatsioon on

Pilliroo tn 28a, 28b ja 28c hoonetega seotud rajatis ning selle ehitusprojekt on üks osa hoonete

ehitusprojektist (p-d 3.2 ja 3.3).

10. Kolmas isik PLR28 OÜ palus haldusasja menetlus lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu

või alternatiivselt jätta kaebus perspektiivituse tõttu läbi vaatamata.

11. Tallinna Halduskohus jättis 12.08.2021 otsusega rahuldamata vastustaja ja kolmanda

isiku taotlused jätta kaebus läbi vaatamata ja lõpetada menetlus (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning

jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja mõistis kaebajalt PLR28 OÜ kasuks välja

menetluskulu 3120 eurot (resolutsiooni p 4).

Kaebuse keskne väide, mis seondub nii subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi rikkumisega,

on see, et vastustaja vabastas arendaja otsusega põhjendamatult DP-s ettenähtud eralasteaia

valmisehitamise kohustusest. Tegelikult loobus vald arendajale pandud kohustest ehitada

lasteaed juba 24.07.2018 lisakokkuleppega nr 1. Seega asus vald kokkuleppel arendajaga DP

elluviimist muutma, mis sai 24.09.2020 otsusega volikogu heakskiidu. Kaebajal on alates DP

kehtestamisest olnud huvi, et tema lapsed saavad käia kohe kodu juures asuvas lasteaias. Kuigi

PlanS § 141 tekst viitab DP kehtestamise otsuse vaidlustamisele, tuleb normi sisustamisel

lähtuda selle eesmärgist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrus nr 3-19-1434, p 14).

Seega tuleb kaebaja kaebeõigust PlanS § 141 alusel jaatada nii subjektiivsete õiguste kui ka

avaliku huvi kaitseks. Kaebajale edastati teade otsuse kohta 29.09.2020 ja korralduse kohta

06.10.2020, kuid vastustaja ei ole kaebajalt küsinud kinnitust nende kättesaamise kohta ja

kaebaja ei ole nende kättesaamist kinnitanud (HMS § 27 lg 2 p 2). Dokumendihaldusprogrammi

kaudu saadetud e-kirjade avamisest ei järeldu, et haldusaktid olid neil kuupäevadel kaebajale

kätte toimetatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 12). Seega ei

saa väita, et kaebetähtaega oleks ületatud.

DP kehtestamine on kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3; nt

Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 14). Sama kehtib ka DP osaliselt kehtetuks

tunnistamise otsuse puhul. Vastustaja on DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses tuginenud

PlanS § 140 lg 1 p-le 2, pidades DP elluviimise takistuseks, et planeeringus ettenähtud lasteaed

oleks eralasteaed ja vald ei saaks kohustada arendajat osutama lasteaiateenust DP ala naabruses

elavatele lastele. Kohus nõustub, et lasteaeda saab avaliku huvi objektina kasutada kohalike

elanike huvides üksnes juhul, kui vastustajal oleks õigus kinnistu omanikku selleks kohustada,

kuid eralasteaia puhul selline võimalus puudub. DP elluviimist takistas ka asjaolu, et arendajal

(Pilliroo Investeeringud OÜ) puudus pärast pikka kohtumenetlust (haldusasja nr 3-11-2186

menetlus lõppes 14.10.2015) huvi DP-d kehtestatud tingimustel realiseerida ning vallal puudus

kuni planeeringuala omaniku vahetumiseni kindlus, kas ja millal asutakse DP-d ellu viima.

Kuna DP jäi kohtumenetluse tulemusel kehtima, selgitab see vastustaja huvi, et arendaja viiks

DP ellu, ning läbirääkimiste käigus see tulemus ka saavutati. Vastustaja on põhjendanud, et ei

ole pärast kinnistute omandamist (30.10.2018) munitsipaallasteaia ehitamist alustanud seetõttu,

et lasteaiakohtade nõudlus on ajas väga volatiilne ning see on aastatel 2019–2020 vähenenud,

võrreldes DP kehtestamise ajaga. Samuti on pärast DP kehtestamist lähipiirkonda rajatud 14

lasteaiarühma ja kavandatakse täiendavat kuuerühmalist munitsipaallasteaeda (kokku 480

lasteaiakohta). Seega ei ole äratuntav, et enne vaidlustatud haldusaktide andmist oli hädavajalik

ehitada 40-kohaline lasteaed. Vastustaja saab vajaduse korral ehitada munitsipaallasteaia ning

määrav ei ole, et valla arengukava ei sätesta, millal lasteaed kavatsetakse ehitada. Veenev on

vastustaja põhjendus, et DP alale kavandatava lasteaiaga ei saanud arengukavas arvestada, sest

3-20-2429

6(12)

puudus kindlus, et kinnistu jääb lõplikult valla omandisse. Vastustaja on DP osaliselt kehtetuks

tunnistamist otsuses piisavalt selgitanud. Kuna vallal on vajaduse tekkides jätkuvalt võimalik

ehitada DP alale lasteaed, siis on tagatud DP terviklahenduse elluviimine (PlanS § 140 lg 2).

Vallavalitsus ei ületanud arendajatega lepingute sõlmimisel oma pädevust ja volikogu on need

DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmisega hiljem heaks kiitnud.

Kuna DP terviklahendus on endiselt elluviidav, siis ei saa 24.09.2020 otsus rikkuda avalikku

huvi. Vastustaja on õigesti selgitanud, et Saue valla ÜP-st ei tulene kohustust lasteaed rajada,

vaid see võimaldab alternatiivselt osaleda uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse

infrastruktuuri objektide rajamises muul viisil. Praegusel juhul on arendaja panustanud kinnistu

tasuta üleandmisega, kuhu vastustaja saab ehitada munitsipaallasteaia, ja vastuolu Saue valla

ÜP-ga ei esine. Kaebajal ei saanud DP-st tekkida eeldust, et vastustaja tagab lasteaiakohad tema

lastele, sest varasem leping nägi ette, et arendaja ehitab eralasteaia, ning arendajal puudunuks

kohustust teenindada munitsipaallasteaia järjekorra lapsi. Sellisel kujul ei andnud DP kaebajale

realiseeritavat õigust nõuda vastustajalt lasteaiakoha teenuse osutamist DP alal. DP-s sätestatud

ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et vastustaja vabaneks KELS § 10 lg-s 1

sätestatud kohustusest tagada kaebaja lasteaiaealistele lastele lasteaiakoht. Kaebaja viieaastane

laps käib Veskitammi lasteaias (3,57 km kodust), mis on vastustaja peetav munitsipaallasteaed.

Kaebaja möönis istungil, et Veskitammi lasteaed on tema elukohajärgne munitsipaallasteaed ja

kuigi tal oli lootus, et lapsed saavad käia kodu lähedal lasteaias, ei saa öelda, et subjektiivset

õigust lasteaiakohale oleks rikutud. Seega loobus kaebaja väitest, et DP-s ettenähtud lasteaia

ehitamata jätmine rikub tema subjektiivset õigust. Ekslik on seisukoht, et vaidlustatud otsusega

muudeti liikluskorraldust, sest seda ei ole tehtud. Kolmas isik on ehitanud Tihniku tänava, mis

võimaldab juurdepääsu Instituudi teelt. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud, sest otsuse eelnõu

kohta oli piirkonna elanikel võimalik esitada oma arvamus, mida nad ka tegid. Teiste hulgas oli

23.08.2020 arvamuse andjaks kaebaja abikaasa W. Eeltoodud põhjustel tuleb 24.09.2020 otsuse

tühistamise nõue jätta rahuldamata.

Vallavalitsuse 30.09.2020 korraldusega väljastatud ehitusload on antud volikogu 24.09.2020

otsuse kui kehtiva haldusakti alusel. Kaebaja saab korraldust vaidlustada üksnes subjektiivsete

õiguste kaitseks, kuid väide subjektiivsete õiguste teostamise kohta on tõendamata. Kaebaja ei

ole näidanud, kuidas ületab ehituslubade alusel toimuv ehitustegevus mürataset. DP seletuskirja

p 4.5 näeb ette, et korterelamute ehitusaegne liiklus toimub Instituudi teelt algava arendaja poolt

ehitatava Tihniku tänava kaudu ja Pilliroo tänavat selleks ei kasutata. Iga suurema ehitusega

kaasneb teatavav mürahäiring, kuid see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kortermajade

ehitusprojekti seletuskirja (p-d 3.2–3.3) järgi on projekti osadeks sademeveekanalisatsioon ja

kuivendusdrenaaž ning hoone drenaaž. Ehitusprojekt on kättesaadav ehitisregistri kaud ja väide

projektdokumentatsiooni puudumise kohta on seega alusetu. Kaebaja ei ole suutnud põhjendada

ega selgitada väidet, et jääb kortermajade ehituse tõttu veeta. Kaebaja on esitatud üksnes ühe

piirkonna elaniku arvamuse, kuid see ei selgita, kuidas on ehitusprojekti seletuskirja p-s 2.3

kirjeldatud eeldatavad kortermaja elanike poolt tarbitavad veehulgad seotud kaebaja kinnistu

veevarustusega. Eeltoodu põhjal jääb ka 30.09.2020 korralduse tühistamise nõue rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. X palub 13.09.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 18.10.2022) tühistada

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kohus ei

ole põhjendanud, milliste tõendite põhjal saab väita, et DP terviklahendus on endiselt elluviidav

ja seetõttu ei saa 24.09.2020 otsus rikkuda avalikku huvi ning arendaja on panustanud uute

elanike teenindamiseks sotsiaalsete infrastruktuuride rajamisse ja 24.09.2020 otsus ei ole seega

vastuolus Saue valla ÜP-ga. Kohtu põhjendused Saue valla ÜP osas on vastuolulised (vt otsuse

3-20-2429

7(12)

p-d 16.1, 18.4, 19). DP osaliselt kehtetuks tunnistamise tühistamise nõue on põhjendatud, sest

vastustaja loobus õigusvastaselt arendajale DP-ga pandud eralasteaia ehitamise kohustusest,

mis oli kolme korterelamu püstitamise eelduseks. DP ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamisel

ei ole tagatud DP terviklahenduse elluviimine PlanS § 140 lg 2 tähenduses, sest puudub vaidlus,

et arendaja on lasteaia ehitusõiguse realiseerimisest loobunud, ning kuigi lasteaia maa on alates

01.11.2018 vastustaja omandis, ei ole Saue vald pidanud lasteaia rajamist vajalikuks, vaatamata

sellele, et Saue valla arengukavast nähtuvalt on vajadus lasteaiakohtade järele suurenenud (st

vald on eralasteaedade ja -hoidudega sõlminud varasema 59 lepingu asemel 68 teenuslepingut).

Vastustaja ei ole avalikku huvi kõnealuse eralasteaia rajamise vastu sisuliselt üldse kaalunud

ega DP osaliselt kehtetuks tunnistamist piisavalt põhjendanud, vaid lähtus arendaja erahuvidest

(arendaja on hinnanguliselt säästnud 2,5 miljonit eurot). Halduskohus ei ole selgitanud, milliste

tõendite põhjal ta jõudis teistsugusele järeldusele (mh ei ole hinnatud vallavanema 07.09.2020

pöördumist volikogu liikmete poole). Vaidlus 30.06.2011 kehtestatud DP õiguspärasuse üle on

lõplikult lahendatud haldusasjas nr 3-11-2186 ning DP kehtib ja see on täitmiseks kohustuslik

(sellele on juhtinud valla tähelepanu ka õiguskantsler 18.06.2020 pöördumises). Vastustaja on

24.09.2020 otsusega asunud sisuliselt muutma 14.10.2015 jõustunud kohtuotsust.

Halduskohus rõhutas, et DP seletuskiri on osa kehtestatud planeeringust, kuid pole arusaadav,

kuidas saab DP terviklahenduse elluviimine olla tagatud, kui DP on tunnistatud ehitusjärjekorra

osas kehtetuks ja eralasteaed jääb seetõttu rajamata. DP muutmiseks oleks tulnud koostada uus

sama planeeringuala hõlmav DP. Varem oli lasteaia ehitamine DP-st tulenev kohustus ja nüüd

on lasteaia ehitamine üksnes võimalus. Seega ei saa väita, et lasteaia ehitamiseks vajaliku maa

vallale tasuta üleandmisega on justkui asendatud varasem lasteaia ehitamise nõue. Vastustaja

ei ole lisaks tõendanud kavatsust ja võimekust ehitada eralasteaia asemele munitsipaallasteaed.

DP-s ettenähtud ehitusjärkude muutmise tulemusel on arendajal võimalik rajada korterelamud

mh enne avalike teede väljaehitamist. Samas oli lasteaia ja teede väljaehitamine korterelamute

püstitamise oluline eeldus ning DP vajalik lisatingimus. Vastustaja on asunud oma väidet, et

DP kehtestamise ajaga võrreldes ei ole piirkonnas enam lasteaiakohtade puudust, statistiliste

andmetega põhjendama alles kohtumenetluses (sh ei ole teada, kas andmed on adekvaatsed).

Samuti on arusaamatu, et kui väidetavalt on vallas lapsi vähem, siis miks planeerib vastustaja

täiendavat kuuerühmalist lasteaeda olukorras, kus pärast DP kehtestamist on Saue valda juba

rajatud 14 lasteaiarühma. Võib eeldada, et tegelikkuses on laste arv Saue vallas kasvutrendis ja

ei ole teada, kas pärast kortermajade rajamist suudetakse tagada vajalik lasteaiakohtade arv.

Vastustaja ei ole eeltoodut kaalunud ega põhjendanud, mis annab aluse 24.09.2020 otsus

tühistada. DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise korral tuleb tühistada ka selle

alusel antud 30.09.2020 korraldusega väljastatud ehitusload.

13. Saue vald palub 13.10.2021 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus märkis õigesti, et kuna vallal on vajaduse tekkides

jätkuvalt võimalik ehitada DP alale lasteaed, siis on DP terviklahenduse elluviimine jätkuvalt

tagatud. Saue valla ÜP (kehtis kuni 10.07.2021) nägi ette, et kui DP-s kavandatakse uusi

eluasemeid, tuleb lepingus määrata ka DP koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike

teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamisel või muul viisil rajamises

osalemisel. Praegusel juhul seisneb arendaja panus selles, et vastustajale anti tasuta üle kinnistu,

kuhu on võimalik ehitada munitsipaallasteaed. Seetõttu puudub ka vastuolu Saue valla ÜP-ga.

Halduskohtu põhjendused ei ole vastuolulised, sest DP terviklikkus ei tähenda, et DP-d ei võiks

põhjendatud juhtudel muuta või kehtetuks tunnistada (sh osaliselt). Kaebaja viited Saue valla

arengukavades märgitud eralasteaedade või -hoidudega sõlmitud lepingute arvule ei tõenda

suuremat vajadust lasteaiakohtade järele, vaid see peegeldab üksnes lapsevanemate suurenenud

valikuvõimalusi, et leida kõige sobilikum lahendus. KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust saab

3-20-2429

8(12)

vald siiski esmajärjekorras täita munitsipaallasteaedade baasil, mis omakorda eeldab, et vald on

lasteaiakinnistu omanik.

Vastustaja on DP-s märgitud eralasteaia rajamise vajadust DP osaliselt kehtetuks tunnistamisel

piisavalt kaalunud ja põhjendanud. Kuna tegemist olnuks eralasteaiaga, siis ei oleks vallal olnud

võimalik kohustada arendajat osutama lasteaiateenust DP ala lähistel elavatele lastele. Seevastu

annab lasteaia ehitusõigusega kinnistu omanikuks saamine vallale võimaluse vajalikul hetkel

ehitada lasteaed ise või koostöös erasektoriga, seades tingimuseks ka lasteaia käigushoidmise.

Järelikult on muudatuse tulemusel oluliselt paremini tagatud DP-s avalikes huvides kavandatu

realiseerimine valla poolt kontrollitaval viisil. Vastustajal puudub hetkel kavatsus ehitada DP

alale igal juhul munitsipaallasteaed ja seda ei saa otsustada enne praeguse kohtuvaidluse lõppu,

sest 24.09.2020 otsuse tühistamise korral tuleks vallal kinnistud tagastada. Ka DP järgi oli

arendaja „kohustus“ eralasteaed ehitada üksnes teoreetiline, sest vald ei saanuks sundida

arendajat DP-d realiseerima. Saue vallavanema 07.09.2020 kiri ei tõenda lähtumist arendaja

erahuvidest, sest see ei kinnita, et arendaja olnuks valmis DP ellu viima ka algselt määratud

tingimustel. Avalik huvi on praeguses olukorras kaitstud kordades paremini, võrreldes ajaga,

kui vaidlusalused kinnistud ei kuulunud vallale. Seejuures on valla arengukava järgi valla üheks

arengupõhimõtteks olnud, et mh perspektiivsete haridusasutuste alused maad peaksid kuuluma

vallale. Vastustaja võimekust lasteaed vajaduse korral rajada (st kui see projekt lisatakse valla

arengukavasse) kinnitab nt oluliselt suurema Kotka lasteaia ehitus, mis valmib 2022. a sügiseks.

14. PLR28 OÜ palub 13.10.2021 kirjalikus seisukohas (täiendatud 06.10.2022) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebus on perspektiivitu ning

sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Kaebaja on väitnud, et soovib saada oma

lapsele lasteaiakoha kodu kõrval, kuid möönis, et tema ainsal veel lasteaia eas oleval lapsel on

lasteaiakoht tegelikult olemas. Seega ei ole rikutud kaebaja õigust saada lapsele lasteaiakoht,

sest puudub subjektiivne õigus nõuda kohta konkreetses lasteaias ja vastustaja ei oleks kuidagi

saanud arendajat sundida andma kohta just kaebaja lapsele. DP-s ettenähtud teed ja trassid on

valmis ehitatud samal ajal korterelamute ehitamisega ning need on praeguseks juba valminud

ja ekspluatatsiooni antud. Valminud või lõppjärgus on ka korterelamud ning enamik korteritest

on müüdud ja kasutuses. Halduskohus leidis õigesti, et 24.09.2020 otsuse andmisel arvestati

avalikke huve ja seda on ka põhjendatud ning ehitusjärjekorra muutmisele vaatamata on DP

terviklahendus sama ja jätkuvalt elluviidav. Kohtu põhjendused ei ole vastuolulised. Kaebaja

ei ole mõistnud, et isegi kui miski võib olla tema huvides, ei tulene sellest talle veel nõudeõigust

kõnealuse huvi realiseerimiseks.

Täiendavate lasteaiakohtade rajamine on vastustaja otsustada ning seda tuleb teha kaalutletult

ja otstarbekalt. Vastustaja on põhjendanud, miks oli vajalik muuta ehitusjärjekorda ja omandada

lasteaiakinnistu ning miks ei olnud enam otstarbekas lähtuda DP-s ettenähtud ehitusjärjekorrast.

Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja kaalutlustega, ei tähenda, et vastustaja poleks kaalumist

teostanud või otsust põhjendanud. Viited kortermajadesse elama asuvate perede huvidele tuleb

jätta tähelepanuta, sest need ei puuduta kaebaja õigusi. Saue vallavanema 07.09.2020 kirjast ei

saa järeldada, et DP-s ettenähtud lasteaed tuleb tingimata rajada. Haldusasjaga nr 3-11-2186

seonduvad väited ei ole asjassepuutuvad, sest sellest ei tulene keeldu DP-d muuta või osaliselt

kehtetuks tunnistada. Ehitusjärkudest sõltumata ei ole kolmandal isikul olnud kunagi kohustust

lasteaed rajada, sest sellekohased kokkulepped sõlmiti varasema arendajaga ja neid ka muudeti

enne, kui PLR28 OÜ sai DP ala kinnistute omanikuks. Vastustaja ei pidanud 24.09.2020 otsuses

esitama statistilisi andmeid, mis kinnitavad lasteaiakohtade vajaduse vähenemist. Haldusakti

põhjendamise maht ei ole täpselt kindlaks määratud ja sellele ei pea lisama tõendeid. Vastustajal

on õigus ise otsustada, kuhu ja millises järjekorras lasteaiakohti rajada ning kui suuri lasteaedu

ehitada. Vastustaja senine tegevus kinnitab, et tal on võimekus vajaduse korral lasteaed rajada.

3-20-2429

9(12)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Vaidlust ei ole selle üle, et Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 kehtestatud

Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute DP seletuskirja p 4.2.1 nägi DP elluviimise järjekorra ette selliselt,

et esmalt tuli rajada 40-kohaline lasteaed ja seejärel teed ning alles kõige viimases etapis võis

püstitada korterelamud. Peamine vaidlusküsimus on selles, kas Saue Vallavolikogu 24.09.2020

otsusega nr 40 DP osaliselt kehtetuks tunnistamine (planeeringu elluviimise ehitusjärjekorra

osas) oli kooskõlas PlanS § 140 lg-tega 1 ja 2 ning Saue valla ÜP-ga või kujutas see endast DP

muutmist, milleks tulnuks koostada uus sama planeeringuala hõlmav DP (vt PlanS § 140 lg 7).

16. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja saab DP

osaliselt kehtetuks tunnistamise otsust PlanS § 141 kohaselt vaidlustada nii enda subjektiivsete

õiguste kui ka avalike huvide kaitseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrus nr 3-

19-1434, p-d 10–14). Saue Vallavalitsuse 30.09.2020 korraldusega nr 1016 antud ehituslube on

seevastu võimalik vaidlustada üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Halduskohus on

lisaks lugenud kaebuse õigesti tähtaegseks, sest haldusmenetluse käigus koostatud dokumendi

saab füüsilisele isikule elektronpostiga saatmise korral lugeda kättetoimetatuks alles siis, kui

adressaat on kinnitanud selle kättesaamist (HMS § 27 lg 2 p 2). Dokumendihaldusprogrammi

oleks võimalik käsitada asjakohase infosüsteemina HMS § 27 lg 2 p 1 tähenduses vaid juhul,

kui adressaadil on võimalik temale kättesaadavaks tehtud dokumendiga kõnealuses programmis

tutvuda (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrus nr 3-21-2724, p 11). Praeguses asjas

on selge, et dokumendihaldusprogrammi vahendusel saadeti vaidlustatud haldusaktid kaebajale

tegelikult elektronpostiga ja HMS § 27 lg 2 p 1 ei ole asjakohane (nt Tallinna Ringkonnakohtu

30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 12).

17. Saue Vallavolikogu tugines 24.09.2020 otsuses nr 40 DP osaliselt kehtetuks tunnistamisel

PlanS § 140 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2. Otsuse põhjendustest nähtuvalt ei asunud DP ala kinnistute

varasem omanik (Pilliroo Investeeringud OÜ) pika aja vältel Saue Vallavolikogu 30.06.2011

otsusega nr 45 kehtestatud DP-d ellu viima ning DP elluviimist on küll 2020. a-l alustatud ja

väljastatud on ehitusluba tee (st Tihniku tänava) ehitamiseks (vt Saue Vallavalitsuse 13.11.2019

korraldus nr 1341), kuid ilma 24.07.2018 ja 18.02.2020 lisakokkulepete sõlmimiseta oleks DP

ala kinnistute omanik planeeringu elluviimisest loobunud. PlanS § 140 lg 1 p 2 kohaselt võib

DP või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava

kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Kuna DP on tunnistatud kehtetuks

planeeringu elluviimise ehitusjärjekorra osas (seletuskirja p 4.2.1, joonis 3-1), kuid 24.09.2020

otsusega ei tunnistatud kehtetuks DP-s ettenähtud lasteaia ehitusõigust, on sisuliselt loobutud

üksnes nõudest, et lasteaed ja teed peavad olema valmis ehitatud enne korterelamute rajamist,

kusjuures lasteaia ehitamiseks ei nähta üldse ette mingit tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul

saab kujunenud olukorda kirjeldada selliselt, et DP-s ettenähtud lasteaia rajamisest on loobutud

tingimuslikult ehk kuni lasteaiakohtade vajaduse (taas)tekkimiseni. Kuigi on selge, et volikogu

24.09.2020 otsuse vastuvõtmise ajaks ei olnud arendajal PLR28 OÜ-l (Pilliroo tn 28a, 28b, 28c

ja 28d kinnistute omanik alates 18.11.2019) enam mingit soovi loobuda DP elluviimisest teda

eelkõige huvitavas osas (korterelamute rajamine), oli samas kujunenud olukord, et Saue vallal

kui planeeringu koostamise korraldajal (PlanS § 124 lg 10) ning ühtlasi Pilliroo tn 30a ja 30b

kinnistute omanikul alates 01.11.2018 puudus selleks hetkeks soov realiseerida DP-s ettenähtud

lasteaia ehitusõigust (krunt pos 4, praegune Pilliroo tn 30b). Olenemata sellest, et vaidlusalune

otsus on koostatud sisuliselt varem toimunu tagantjärele n-ö seadustamiseks (vt õiguskantsleri

18.06.2020 märgukirja nr 7-5/201047/2003583, milles juhiti vastustaja tähelepanu, et kehtivat

DP-d tuleb järgida mh arendajaga kokkuleppeid sõlmides), sai planeeringu osaliselt kehtetuks

tunnistamise aluseks 24.09.2020 seisuga olla ka vastustaja soov vähemasti ajutiselt loobuda DP

elluviimisest lasteaia rajamist puudutavas osas. Seega oli PlanS § 140 lg 1 p 2 tingimus täidetud.

3-20-2429

10(12)

18. PlanS § 140 lg 2 seab DP osaliselt kehtetuks tunnistamisele täiendava nõude, et ka pärast

DP osalist kehtetuks tunnistamist peab olema tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine.

PlanS ei sätesta, mida tuleb mõista DP terviklahenduse all, kuid PlanS-i eelnõu (Riigikogu XII

koosseisu 571 SE) seletuskirjas (lk 180) on viidatud, et üle viie aasta vanuste DP-de puhul on

DP kehtestaja valida, kas tunnistada DP kehtetuks või väljastada ehitusseadustiku (EhS) § 27

lg 1 alusel projekteerimistingimused (PT) vananenud DP täpsustamiseks. EhS § 27 lg 3 järgi ei

saa EhS § 27 lg 1 alusel PT-d anda mh DP-s kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks

muutmiseks. EhS-i eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 555 SE) seletuskirja (lk 54) kohaselt

tähendab DP olemuslik muutmine, et varasemalt kokku lepitud lahendusse sekkutakse nii, et

seda ei ole enam põhimõtteliselt võimalik ellu viia (st PT-d ei tohiks väljastada olukorras, kus

tegelikkuses tuleks koostada uus DP). Eeltoodust lähtudes tuleks PlanS § 140 lg 2 tähenduses

planeeringu terviklahenduse elluviimise võimatusena käsitada sellist olukorda, kus DP osaliselt

kehtetuks tunnistamine muudaks kehtestatud planeeringulahendust EhS § 27 lg 3 tähenduses

olemuslikult. EhS-i eelnõu seletuskirja (lk 54) järgi seisneb DP olemus ehitusõiguses.

19. DP terviklahendust on peetud PlanS § 140 lg 2 tähenduses võimalikuks jätkuvalt ellu viia

nt juhul, kui tööstuspargi rajamiseks koostatud DP tunnistatakse kehtetuks 4 krundi osas 9-st

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 3-18-715, p 13). Ringkonnakohtute praktikas

on DP olemuslikuks muutmiseks EhS § 27 lg 3 tähenduses hinnatud nt soovi PT-ga vähendada

DP-s ettenähtud ehituskeeluvööndit (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017 otsus nr 3-16-

2496, p 11), samuti olukorda, kus DP kohaselt oli kinnistule lubatud püstitada 4–8 korteriga

elamu, kuid taotleti PT andmist 2–3 korteriga elamu püstitamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu

18.06.2020 otsus nr 3-19-674, p 22), või 150 korteriga elamu asemel on soovitud püstitada 350

eluruumiga ühiselamu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-20-1344, p-d 14–

15). DP olemuslikku muutmist on lisaks nähtud selles, kui DP-s kavandatud gaasivarustuse

teenindamisega seotud ärihoone asemele kavandatakse hoopis tavandihoone-krematoorium (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 otsus nr 3-19-1749, p-d 30–37) või muudetakse oluliselt

krundi hoonestusala paiknemist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsus nr 3-20-712, p

31). Seevastu ei ole peetud DP olemuslikuks muutmiseks, kui planeeringuala kõrval asuvale

kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks pikendatakse DP-s ettenähtud tupikteed (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 3-15-1873, p 18) või PT-ga täpsustatakse tänava

liikluskorraldust selliselt, et DP kohaselt jalakäijatele eraldatud alale suunatakse ka jalgratturid

ja teised kergliiklejad (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2022 otsus nr 3-21-1611, p-d 17–18).

20. Praegusel juhul ei muutunud DP-s sätestatud ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamisega

ühegi planeeringualale jääva kinnistu ehitusõiguse sisu ega ulatus. Vajaduse korral on Pilliroo

tn 30b kinnistule jätkuvalt võimalik ehitada lasteaed. Kuigi DP elluviimise ehitusjärjekord võis

planeeringu kehtestamise ajal moodustada olulise osa terviklahendusest, ei pruukinud sellel olla

samasugust tähendust enam kui 9 aastat pärast DP kehtestamist. Kuigi 24.09.2020 otsuses ei

ole eraldi toodud välja andmeid lasteaiakohtade n-ö aktuaalse vajaduse kohta, nähtub otsusest

siiski, et nõudlus on muutlik ja vald ei pea praegu lasteaia rajamist vajalikuks ega otstarbekaks.

Kohtumenetluses on vastustaja täpsustanud, et kui DP menetluse ajal (2008) oli Alliku külas

sündide arv rekordiline ja lasteaiakohtade puudus suurim, siis hiljem on sündide arv langenud

ja samas on läheduses pärast DP kehtestamist rajatud või rajamisel kokku 480 lasteaiakohta.

Kaebaja on küll avaldanud kahtlust, et vastustaja esitatud statistika ei pruugi olla adekvaatne,

kuid ei ole seda millegagi põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et vastustaja

on esitanud kohtule teadvalt valeandmeid. Järeldust, et lasteaiakohtade vajadus on tegelikult

suurenenud, ei saa teha mh asjaolust, et vastustaja on sõlminud lepingud varasemast rohkemate

eralasteaedade ja -hoidudega, sest esiteks võib olla tõusnud vallas lapsehoiuteenust osutavate

isikute arv ja teiseks võib vastustaja soovida pakkuda vanematele suuremaid valikuvõimalusi.

KELS § 10 lg-s 1 sätestatud lasteaiakoha tagamise kohustuse asendamine lapsehoiuteenusega

3-20-2429

11(12)

on 1,5–3-aastaste laste puhul seaduses ettenähtud võimalus, ehkki selle kasutamine eeldab mh

vanema nõusolekut. Isegi kui laste arv oleks kasvutrendis, viitab ka kaebaja, et vastustaja on

juba ehitamas täiendavat 160-kohalist lasteaeda (Alliku külas asuv Kotka Lasteaed alustas tööd

01.09.2022) ning sellest ei saa järeldada, et 2 km eemale tuleks rajada veel 40-kohaline lasteaed.

21. Vastustaja on asjakohaselt ja piisavalt selgitanud, miks on peetud avalikku huvi paremini

kaitsvaks lahendust, et arendaja annab DP-s ettenähtud üldkasutatava maa (Pilliroo tn 30a) ja

ühiskondlike hoonete maa (Pilliroo tn 30b) kinnistud tasuta üle vallale, kes saab vajaduse korral

ehitada hiljem sinna munitsipaallasteaia, võrreldes sellega, et arendaja rajab planeeringualale

ise eralasteaia, mille puhul ei saa vastustaja olla kindel, et see ka tegelikult aitaks võimalikku

lasteaiakohtade nappust piirkonnas leevendada (st vastustajal puuduks kontroll, et eralasteaed

pakuks järjepidevalt teenust ja sinna võetaks vastu just DP ala lähistel elavaid lapsi). Kas ja kui

suures ulatuses on arendaja säästnud sellega, et vabanes kahe kinnistu (kogupindala 4509 m2)

vallale tasuta üleandmisega lasteaia ehitamise kohustusest, ei oma asja lahendamisel tähtsust,

sest tegemist on eeskätt vastustaja otstarbekusotsusega, mida kohus ei hinda (HKMS § 158 lg

3). Halduskohus leidis õigesti, et Saue valla ÜP-st (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29.11.2012

otsusega nr 89 ja kehtis kuni Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 uue Saue valla ÜP

kehtestamiseni) ei tulenenud vältimatut nõuet, et DP-ga uute eluasemete kavandamise korral

tuleb DP-st huvitatud isikul endal rajada uute elanike teenindamiseks vajalikud sotsiaalse

infrastruktuuri objektid (sh nt lasteaed), vaid arendaja panus võis seisneda ka selliste objektide

rajamises „muul viisil“ osalemises (vt ÜP seletuskirja p 14, lk 22). Üheks selliseks võimaluseks

on kahtlemata anda sotsiaalse infrastruktuuri objekti rajamiseks vajalik maa vallale tasuta üle,

nagu see on toimunud praegusel juhul. Kaebaja viidatud vallavanema 07.09.2020 pöördumine

volikogu liikmete poole (kaebaja 26.05.2021 seisukoha lisa 7) ei kinnita, et vaidlustatud otsuses

oleks silmas peetud üksnes arendaja huve, vaid sellest nähtub selgelt, et valla primaarne huvi

oli DP elluviimine eeskätt seoses teede (Tihniku tänava ja Pilliroo tänava kõnnitee) rajamisega.

22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda vastustaja võimekuses rajada vajaduse

korral Pilliroo tn 30b kinnistule 40-kohaline munitsipaallasteaed. Seda kinnitab juba ainuüksi

asjaolu, et Saue vald on pärast DP kehtestamist rajanud mitmeid oluliselt suuremaid lasteaedu.

Kuna Saue vallal puudub praegu soov DP alale vaidlusalune lasteaed ehitada, siis ei saanud ega

pidanud vastustaja esitama tõendeid, et vald kavatseb munitsipaallasteaia ehitada. Kuna kaebaja

lasteaiaealisele lapsele (sünd. 25.02.2016) on olnud tagatud koht teeninduspiirkonna järgses

munitsipaallasteaias, siis ei saa DP-s ettenähtud lasteaia rajamata jätmine rikkuda tema KELS

§ 10 lg-st 1 tulenevat õigust.

23. DP osaliselt kehtetuks tunnistamine ei olnud õigusvastane ka DP kohaste avalike teede

väljaehitamisega seonduvalt, sest 24.09.2020 otsusega ei ole muudetud DP seletuskirja p-s 4.5

sätestatud nõuet, et korterelamute ehitusaegne liiklus peab toimuma rajatava Tihniku tänava

kaudu ning 24.07.2018 lisakokkuleppe nr 1 p-ga 1.3 ja 18.02.2020 lisakokkuleppega nr 2 oli

tagatud, et arendaja tee-ehituse alased kohustused saavad igal juhul täidetud (st vajaduse korral

täidab need vald ise arendaja antud finantstagatise arvelt).

24. Kaebaja leiab ka ekslikult, et vastustaja on 24.09.2020 otsusega asunud sisuliselt muutma

14.10.2015 jõustunud Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsust ja Tallinna Ringkonnakohtu

02.04.2015 otsust haldusasjas nr 3-11-2186, mis on täitmiseks kohustuslikud. Tuleb arvestada,

et haldusasjas nr 3-11-2186 jätsid kohtud Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 45 (s.o DP

kehtestamine) peale esitatud kaebused rahuldamata. Kohtuotsustes ei ole tehtud vallale mingeid

ettekirjutusi, mida vastustajal tulnuks täita. Seetõttu on kaebaja viited kohtuotsuse ettekirjutuse

täitmata jätmise korral rahatrahvi määramise võimalusele asjakohatud. Ka õiguskantsler juhtis

vastustaja tähelepanu üksnes kohustusele täita kehtivat ja kohtute poolt õiguspäraseks hinnatud

3-20-2429

12(12)

DP-d, mitte ei märkinud, et täidetud poleks kohtuotsuseid. Asjaolust, et DP kehtestamise otsus

on läbinud kohtuliku kontrolli ja tunnistatud õiguspäraseks, ei piira iseenesest vastustaja õigust

tunnistada sama DP hiljem (osaliselt) kehtetuks, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus ja

kaalumine toimub õiguspäraselt.

25. Kuna DP osaliselt kehtetuks tunnistamine oli õiguspärane ja kaebus 24.09.2020 otsuse

tühistamiseks jääb rahuldamata ning apellatsiooniastmes ei ole 30.09.2020 korraldusele eraldi

vastuväiteid esitatud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi, et

korterelamute püstitamiseks väljastatud ehituslubade tühistamiseks ei ole alust (HKMS § 201

lg 4). Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaebuse nõuete muutmist tulenevalt sellest, et

praeguseks on Pilliroo tn 28a ja 28b korterelamutele vastavalt Saue Vallavalitsuse 02.02.2022

korraldusega nr 120 ja 01.06.2022 korraldusega nr 655 väljastatud kasutusload ning seega ei

ole nendele hoonetele väljastatud ehituslube enam võimalik tühistada (nt Riigikohtu 30.11.2010

otsus nr 3-3-1-63-10, p-d 18–21).

26. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 12.08.2021 otsus muutmata.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15

eurot ja kandnud apellatsiooniastmes esindajakulu 1356 eurot (koos käibemaksuga, vastab

esindaja 15 töötunnile tunnihinnaga 70 või 80 eurot + käibemaks). Nimetatud kulu kandmise

kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on õigusbüroo arvetega

nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Saue vald ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

28. PLR28 OÜ on palunud mõista kaebajalt tema kasuks välja apellatsiooniastmes kantud

esindajakulu 2080 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindaja 16 töötunnile tunnihinnaga 130

eurot + käibemaks). Sellise kulu kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega

ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11).

Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud kulu osaliselt ülepaisutatud, sest vaidluse all olevate

küsimuste ring ei ole esimese astme kohtumenetlusega võrreldes avardunud ja menetlusosalised

on suuresti korranud oma varasemaid väiteid. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades on põhjendatud esindajakuluks apellatsiooniastmes 1300 eurot, mis tuleb kaebajalt

HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kolmanda isiku kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad

kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.

29. Kolmanda isiku taotlus kohustada kaebajat tasuma kolmandale isikule hüvitatavatelt

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses jääb rahuldamata. Menetluskuludelt tasutava viivise

väljamõistmine on küll võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt, kuid

HKMS sellist võimalust ette ei näe (nt Riigikohtu 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27). HKMS

§ 1 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku

üksnes HKMS-s sätestatud juhtudel.

(allkirjastatud digitaalselt)