3-22-2094/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-2094

Haldusasi

P.T.i

kaebus

Põhja-Sakala

Vallavolikogu

22. septembri 2022. a otsuste nr 79, 80, 81, 82 ,83, 84,

85, 86, 87 ja 88 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.T.i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja P.T.

esindaja v.adv Margus Reiland

Vastustaja Põhja-Sakala vald

esindaja v.adv Martin Triipan

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2022. a

määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusvastaseks õigustloova

akti andmata jätmine, mille tõttu ei ole vallavolikogu esimehel ja vallavolikogu

liikmetel õigust vaidlustada ebaseaduslikult vastu võetud vallavolikogu otsuseid

halduskohtumenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määrusekaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on Põhja-Sakala Vallavolikogu liige ja oli kuni 22. septembrini 2022 ka volikogu

esimees. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põhja-Sakala

Vallavolikogu 22. septembri 2022. a otsuste nr 79, 80, 81, 82 ,83, 84, 85, 86, 87 ja 88 tühistamist

ning esialgse õiguskaitse kohaldamist, peatades kaebusega vaidlustatud otsuste kehtivuse

tagasiulatuvalt.

Kaebaja selgitas, et 30. augusti 2022. a vallavolikogu istungil esitati talle umbusaldusavaldus.

13. septembril 2022. esitasid 13 volikogu liiget kaebajale ettepaneku kutsuda volikogu istung

kokku korralisel ajal 22. septembril 2022. Kaebaja teavitas 15. septembri 2022. a e-kirjaga

volikogu liikmeid, et ta viibib ajavahemikus 15.-.18. september 2022. a Poolas lähetuses.

Põhja-Sakala vallavolikogu aseesimees Taavi Umal edastas 16. septembril 2022 volikogu

liikmetele kutse volikogu istungiks 22. septembril 2022. 21. septembril 2022. edastati kaebaja

palvel volikogu liikmetele kutse volikogu istungile 4. oktoobril 2022.

22. septembril 2022. a toimus Põhja-Sakala Vallavolikogu istung, mille protokolli nr 16

kohaselt otsustati avaldada umbusaldust Põhja-Sakala Vallavolikogu esimehele P.T.ile (otsus

nr 79), valiti volikogu uueks esimeheks Aino Viinapuu (otsus nr 80), vallavanemaks Karel Tölp

(otsus nr 81), otsustati vabastada vallavalitsuse liige Kadri Linder ametist ning liikmed Indrek

Jegorov ja Olavi Udam valitsuse liikme kohustustest (otsus nr 82), kinnitati vallavalitsus 7-

liikmelisena (otsus nr 83), nimetati vallavalitsuse viis liiget (otsus nr 84), nimetati vallavalitsuse

ametisse palgalised liikmed ja määrati nende koormus ning põhipalk (otsus nr 85), määrati

vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete soodustused (otsus nr 86), nimetati esindajad Eesti

Linnade ja Valdade Liitu (otsus nr 87) ning Viljandimaa Omavalitsuste Liitu (otsus nr 88).

Kaebaja istungil ei osalenud. Istungi korraldamisega võeti kaebajalt võimalus oma

tööülesannete täitmiseks. Ta ei saanud osaleda istungil tehtud otsuste sisulisel arutamisel ega

hääletada otsuste vastuvõtmise küsimuses. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal on

kaebeõigus kõigi otsuste osas.

2. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 5. oktoobri 2022. a määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Halduskohus osutas, et Riigikohtu halduskolleegium on asunud korduvalt seisukohale, et

omavalitsuse volikogude sisevaidluste lahendamine on küll halduskohtu pädevuses, kuid

volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt

kaebeõigus1.

Kaebaja ei ole kohtusse pöördunud kui üksikisik avaliku võimu kandja vastu, vaid kui volikogu

liige. Kaebaja ei kaota volikogu liikme staatust ja õigust osaleda kohaliku omavalitsuse

volikogu töös temale kui volikogu esimehele umbusalduse avaldamisega. Kaebajale volikogu

esimehena KOKS § 44 lg-st 1 ja Põhja-Sakala Vallavolikogu töökorrast tulenev õigus kutsuda

kokku volikogu istung ja juhatada volikogu istungeid ei ole subjektiivsed õigused, st õigused

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes.

Kaebaja valik oli jääda 22. septembri 2022. a istungist kõrvale, kaebuse kohaselt põhjusel, et ta

pidas istungi korraldamist ja kokkukutsumist seadusele mittevastavaks.

Kaebuse tagastamise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused

täidetud. Esialgses õiguskaitse kohaldamine ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Avalik huvi kaalub

üles kaebaja väidetud huvi jätkata volikogu esimehe tööd. Avalik huvi seisneb

tegutsemisvõimelises vallavolikogus ja vallavalitsuses.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. oktoobri

2022. a määruse tühistamiseks ning kaebuse menetlusse võtmiseks ja esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Juhul, kui kehtiv õigus ei võimalda määruskaebust rahuldada, palub kaebaja

tunnistada põhiseadusvastaseks õigusloova akti andmata jätmine, mille tõttu ei ole

vallavolikogu esimehel ja vallavolikogu liikmetel õigust vaidlustada ebaseaduslikult vastu

võetud vallavolikogu otsuseid halduskohtumenetluses.

Halduskohtu määruses toodud asjaoludel ei saa pidada kaebeõiguse puudumist ilmselgeks. 22.

septembri 2022 istungi korraldamisega võeti kaebajalt õigus mandaadi teostamiseks ja ta ei

saanud osaleda iseennast puudutavate otsuste tegemisel. Kaebaja on õigusvastaselt jäänud ilma

oma tööst, sissetulekust ja volikogu esimehe ametikohaga kaasnevatest hüvedest, samuti on

õigusvastase umbusaldamisega tekitatud mainekahju. Tegemist on sisuliselt töö kaotamisega,

kus lisaks õigusele teha tööga seotud tegevusi ja täita tööülesandeid on kaebaja kaotanud ka

1 RKHK 12. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-17-2784 (p 7).

õiguse teenida elatist oma valitud valdkonnas. Kui ka kõik muu kõrvale jätta, on ilmselge, et

vähemalt sissetuleku kadumisega on riivatud isiku subjektiivseid õigusi.

Kuivõrd umbusaldamine oma olemuselt on negatiivne kuvand isiku karjääris, siis mõjutab see

tõenäoliselt negatiivselt kaebaja edasist karjääri, võimalik, et ka järgmisi valimistulemusi.

Kaebaja on jagamatu menetlusosaline, kellel eksisteerivad üheaegselt nii üksikisiku, volikogu

liikme kui ka volikogu esimehe õigused. Kohtupraktikas ei ole kaebust tagastatud olukorras,

kus vaidlustatud on volikogu esimehe umbusaldamist, vallavanema valimist vms. Passiivne

valimisõigus laieneb ka volikogu esimeheks kandideerimisele ja valituks osutumise korral

volikogu esimehe volituste teostamiseks. Riivatud on nii rahva mandaadi aga ka volikogu

liikmete poolt antud mandaadi täitmist. Kaebaja õigusi riivab eraldiseisvalt ka see, et ta ei

saanud teostada volikogu esimehele kuuluvaid õiguseid. Näiteks võimalus esindada valda, st

olla avalikkuses nö „valla nägu“, on oluline võimalus realiseerida end eraeluliselt, tööalaselt

kui ka poliitiliselt.

Kui kohus leiab, et käesoleval juhul on vaidlustatud otsuste näol tegemist halduse siseaktidega,

mille kohtulikuks vaidlustamiseks seadus võimalust ei näe, siis on tegemist puuduva

õigustloova aktiga, mille olemasolu on põhiõiguste rikkumise vältimiseks vajalik ning mille

puudumine on vastuolus PS §-dega 14 ja 15.

Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, siis kaotab kohtuvaidlus suures osas mõtte, sest kogu

kohtumenetluse ajal on kaebaja umbusaldatud, valitud on uus volikogu esimees, vallavanem

jne. Kaebaja ja teised istungil mitteosalenud volikogu liikmed on ilma jäetud võimalusest otsida

uusi koalitsioone, esitada kandidaate ja osaleda volikogu diskussioonis.

4. Vastuses määruskaebusele vaidleb vastustustaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Vastustaja leiab, et kaebuses tugineb kaebaja volikogu sisesuhtest tulenevatele õigustele, mis

ei anna kaebeõigust. Volikogu esimehe valimine ja volikogu esimehele umbusalduse

avaldamine sarnanevad regulatsiooni mõttes KOKS § 47 lg-tele 1 ja 13, mille näitel on

kohtupraktikas leitud, et isegi kui seaduses tagatud õigusi rikutakse, ei anna see kaebeõigust.

Volikogu esimeest Põhiseaduse XIV peatükis ei nimetata, mis viitab, et volikogu esimeest

puudutav normistik on osaks volikogusisesest õigussuhtest ega puuduta passiivset

valimisõigust. Seda ei muuda asjaolu, et volikogu esimehe ametikoht Põhja-Sakala vallas on

palgaline. Volikogu esemehe sotsiaalsed garantiid on reguleeritud KOKS §-s 541.

Umbusaldamisega kaasnev võimalik mainekahju on tavapärane poliitikas osaleja risk, mille

vastu seadus kaitset ei paku.

Poliitiliste organite siseste vaidluste puhul saab kohtusse pöörduda, kui seadusandja on sellise

võimaluse ette näinud. Kaebajal on võimalik saavutada vaidlustatud otsuste ümbervaatamine,

kui tal on selleks piisav poliitiline toetus. Kuna volikogu liikmete õigused KOKS alusel ei ole

PS §-s 15 ja HKMS § 44 lg-s 1 nimetatud õigused, siis ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks.

Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka kaebuse sisulise põhjendamatuse tõttu, samuti

oleks see vastuolus ülekaaluka avaliku huviga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. PS §-st 15 tuleneb õigus kohtusse pöördumiseks üksnes juhul, kui rikutakse mõnda isiku

subjektiivset õigust. Sama põhimõte ilmneb selgesti ka halduskohtumenetluse kaebeõiguse

regulatsioonist (§ 44 lg 1), milles samuti on halduskohtusse kaebuse esitamise õigus seotud

isiku õiguste rikkumise faktiga.

7. Praegusel juhul heidab kaebaja vastustajale ette vallavolikogu kokkukutsumise korra

rikkumist, täpsemalt et Põhja-Sakala Vallavolikogu 22. septembri 2022. a istungi kutsus kokku

volikogu aseesimees olukorras, kus kaebaja volikogu esimehena ei olnud aseesimeest selleks

volitanud ega endale asendajat määranud. Seega puudus aseesimehel õigus volikogu istungi

kokkukutsumiseks.

8. KOKS § 43 lg 1 ls 1 järgi kutsub volikogu istungi kokku selle esimees või tema asendaja,

kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt

kehtestatud korras. Ringkonnakohus nõustub, et sellega on seadusandja reguleerinud volikogu

sisesuhteid – normist ei tulene volikogu liikmetele subjektiivset õigust, vaid üksnes võim nõuda

volikogult teatud viisil tegutsemist volikogusiseste õigussuhete raames. Seetõttu ei tulene

volikogu kokkukutsumise korra võimalikust rikkumisest volikogu liikmele õigust nõuda

volikogu istungil vastu võetud otsuste tühistamist halduskohtumenetluses. Halduskohus viitas

siinkohal põhjendatult Riigikohtu selgele praktikale, mis lubab sarnased kaebused tagastada

neid sisuliselt läbi vaatamata.

Riigikohus on sedastanud2, et volikogu liikmete õigused volikogu komisjonidesse kuulumisel

ei ole subjektiivsed õigused. KOKS § § 47 lg-tes 1 ja 13 nimetatud õiguste kaitseks esitatud

kaebus on kohane tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebeõiguse puudumine on

ilmselge. Sarnaselt puudutab ka volikogu istungi kokkukutsumine selgelt volikogu töö

korraldamise küsimust ega anna seetõttu volikogu liikmele kohtus kaitstavat õigust HKMS § 44

lg 1 tähenduses.

Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kaebaja väide, et istungi korraldamise korra rikkumisega

võeti temalt õigus teostada volikogu liikme õigust võtta osa volikogu istungist, päevakorras

olevate küsimuste arutamisest ja hääletamisest. Eksimused volikogu istungi kokkukutsumisel

võivad tõesti mõjutada volikogu liikme võimalust istungil osaleda, kuid ei muuda seetõttu

volikogu sisesuhet ega anna sellele välismõju. Liiati nähtub kaebaja väidetest üheselt, et kaebaja

oli istungi toimumisest teadlik, kuid otsustas istungile mitte ilmuda põhjusel, et pidas selle

korraldamist õigusvastaseks.

9. Iseenesest on võimalik, et volikogu kokkukutsumise korra rikkumisega tehtud otsus riivab

volikogu liikme muud õigust, millel on subjektiivset õiguse kvaliteet.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et volikogu istungil 22. septembril 2022 vastu võetud

otsused nr 80-88 kaebaja õigus ei riiva, sest nendega vabastati ametist, nimetati ametisse ning

volikogu esindajaks teisi isikuid. Lähemalt tuleb aga õiguste võimalikku riivet hinnata kaebaja

kui vallavolikogu esimehe umbusaldamise otsusega seonduvalt.

10. Määruskaebuses ongi kaebaja keskendunud väidetele tema õiguste rikkumisest seoses

umbusaldamise otsusega. Nimelt väidab kaebaja, et see otsus (otsus nr 79) tähendab kaebaja

jaoks sisuliselt töö kaotamist ja riivab seetõttu tema PS §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta, toob kaasa mainekahju, takistab volikogu liikme mandaadi

teostamist ja võtab võimaluse volikogu esimehe õiguste kasutamiseks.

11. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, kinnitab oma allkirjaga volikogu dokumendid

ja esindab kohaliku omavalitsuse üksust (KOKS § 42 lg 1). Volikogu esimehe valimine on

volikogu esmane ülesanne volikogu kogunemisel (KOKS § 44 lg 3) ning volikogu esimehe

koha vabanemisel tuleb kahe kuu jooksul valida uus esimees (KOKS § 52 lg 11 p 3). Volikogu

esimehe valimine on volikogu ainupädevuses küsimusena, mis tuleb otsustada volikogu

koosseisu häälteenamusega (KOKS § 22 lg 1 p 14 ja 18). Seega saab volikogu esimeheks

volikogu liige, kes on kandideerinud ja saanud volikogu koosseisu enamuse toetuse volikogu

esimehe ülesannete täitmiseks. Volikogu liikmele ega esimehele ei laiene avaliku teenistuse

seaduse (ATS) regulatsioon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (ATS § 2 lg 3 p 9). Kuna

2 RKHK 12. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-17-2784 (p 9).

seadus seda ette ei näe, siis laiene volikogu esimehele ka ATS-i normid, mis teguleerivad

teenistusest vabastamist ning õigust vaidlustada õigusvastast teenistusest vabastamist.

Neid küsimusi reguleerib KOKS. KOKS § 46 lg-te 1-31 järgi võivad volikogu esimehe volitused

lõppeda igal ajal umbusaldamisega, kui volikogu koosseisu enamus sellist otsust toetab.

Umbusaldamiseks ei pea olema volikogu esimehe isiku või tegevusega seotud põhjust,

määravaks on volikogu liikmete toetus või selle puudumine. Seega ei näe seadus ette volikogu

liikme õigust saada volikogu esimeheks ega volikogu esimehe õigust jääda ametisse ja täita

esimehe kohustusi, s.h esindada kohalikku omavalitusüksust, mõne kindla perioodi jooksul.

Selliselt sarnaneb volikogu esimehe valimise ja umbusaldamise Riigikohtu praktikas käsitatud

volikogu komisjonide moodustamise regulatsiooniga, kuna annab reeglid, millest kinnipidamist

saab volikogu liige nõuda üksnes volikogu sisesuhtes. Seadus ei paku kaitset volikogu liikme

võimalusele teostada ennast volikogu esimehe ameti kaudu või saada seeläbi varalist tulu või

tuntust ühiskonnas. Olukorras, kus volikogu esimehe ülesanded on lahutamatult seotud selle

ametiga, kaotab isik umbusaldamisega ühtlasi õiguse korraldada volikogu tööd. Et seegi õigus

puudutab volikogu liikme staatusest tulenevat sisesuhet, ei ole volikogu esimehe ülesannete

täitmise õigus seaduse alusel kaitstav õigus. Seadusandja ei ole sisesuhtest tuleneva õiguse

kaitseks eraldi korda kehtestanud. Kahtlemata ei saa subjektiivse õigusena kaitstavaks hüveks

pidada kaebaja poolt rõhutatud volikogu esimehe ametiga kaasnevat võimalust olla „valla

nägu“, panustada kohaliku omavalitsuse arengusse, teostada ennast läbi volikogu esimehe

ülesannete ja täita seega kohaliku elu otsustamisel ja korraldamisel väga määravat rolli.

12. Ekslik on kaebaja arusaam sellestki, et volikogu esimehe ülesannete täitmine on osa

passiivsest valimisõigusest. Valimistel saadud mandaadi teostamist on tõesti loetud passiivse

valimisõiguse kaitsealas olevaks. Kuid üksnes selle tähenduses, et valituks osutunud isikul on

õigus saada volikogu liikme volitused3. Praegusel juhul ei ole vaidluse all kaebaja volitused

volikogu liikmena (volikogu liikme staatuse kaotamine), seetõttu ei kuulu vaidluse ese

passiivse valimisõiguse kaitsealasse. Vastavalt ei ole kaebusega kaitstavaks õiguseks passiivne

valimisõigus ning selle pinnalt ei saanud kaebajal tekkida kaebeõigust.

13. Volikogu esimehe ametist vabastamisega kaasneva sissetulekust ilmajäämise leevendusena

näeb KOKS § 541 ette võimaluse maksta volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kuni

kolme kuu ametipalga ulatuses, kui volikogu esimees on töötanud kaks kuni kaheksa aastat.

Vähem kui kaks aastat volikogu esimehe ametis olnud isikule ametist vabastamise korral

hüvitise maksmise võimalust ei ole seadusandja ette näinud. Seega saab järeldada, et ametist

vabastamisega seotud ebamugavusi tuleb pidada volikogu liikme staatusega kaasnevaks riskiks,

mida seadusandja ei ole pidanud vajalikuks maandada. Küll säilivad umbusalduse tõttu ametist

vabastatud volikogu esimehel volikogu liikme õigused, s.h õigus saada tasu ja hüvitisi.

Ka selles küsimuses on kaebaja väited vastuolulised. Ühelt poolt väidab kaebaja, et volikogu

esimehe tasu on tema jaoks sissetulekuna äärmiselt oluline. Teisalt möönab kaebaja, et

4. oktoobril 2022 võinuks volikogu võinuks muutuda tegutsemisvõimetuks KOKS § 52 lg 1 p 3

kohaselt. See oleks toonud kaasa volikogu liikmete, s.h kaebaja, volituste lõppemise ja viinud

samuti kaebaja volikogu esimehena saadud tasu kaotamiseni (KOKS § 52 lg 2). Ometi märgib

kaebaja sellega seoses üksnes, et tegemist oleks tavapärase demokraatliku protsessiga, viidates

et volikogu esimehe amet ega sellest saadavad hüved ei olnud kaebaja jaoks isiklikult olulised.

14. Volikogu esimehe ametisse valimisest koostoimes Põhja-Sakala Vallavolikogu 18.

novembri 2021. a määruse nr 1 „Hüvituse, töötasu ja tasu määramine“ § 1 lg-ga 1 tekkis

kaebajal subjektiivne õigus, et vastustaja maksaks talle tasu volikogu esimehe ülesannete

täitmise eest. Kui vastustaja seda kohustust nõuetekohaselt ei täida, on kaebajal õigus pöörduda

kaebusega kohtusse kaebusega vastustaja õigusvastaselt maksmata tasu maksmiseks

kohustamiseks. Selline nõue saab puudutada tasu maksmist aja eest, mil kaebaja oli volikogu

esimehe ametis. Tasu maksmata jätmist kaebaja aga praegu ei väida.

3 Vt RKPjK 17. aprilli 2020. a otsus asjas nr 5-19-45 (p 42 ja seal viidatud praktika).

15. Nendel asjaoludel jagab ringkonnakohus halduskohtu arusaama, et kaebaja on pöördunud

kohtusse soovides kaitsta õigusi, millel ei ole subjektiivse õiguse kvaliteeti. Seetõttu ei ole

kaebus esitatud kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Riigikohtu praktika pinnal on

kaebeõiguse puudumine piisavalt selge, et õigustada kaebuse tagastamist ning mitte asuda

kaebeõiguse olemasolu või puudumist täiendavalt uurima kaebuse sisulisel läbivaatamisel.

16. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebaja alternatiivset taotlust tunnistada

põhiseadusvastaseks õigusloova akti andmata jätmine, mille tõttu ei ole vallavolikogu esimehel

ja vallavolikogu liikmetel õigust vaidlustada ebaseaduslikult vastu võetud vallavolikogu

otsuseid halduskohtumenetluses.

Nagu ringkonnakohus eelnevalt Riigikohtu praktikale tuginedes selgitas, soovib kaebaja

kaebusega lahendada volikogu sisesuhtes tekkinud vaidlust. Et sisesuhte reeglid ei anna

kaebajale subjektiivset õigust (PS) § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes, siis ei ole nõutav, et

seadusandja tagaks kaebajale õiguse pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kaebaja ei ole

nimetanud sisesuhtes tehtud otsustusega kaasnevat subjektiivse õiguse riivet, mis väljuks

volikogu sisesuhte raamest ja võiks panna seadusandjale kohustuse näha ette kohtulik

kaebeõigus.

Kaebaja heidab siinkohal halduskohtule ette, et halduskohus ei ole näidanud, millisel viisil

üldse oleks võimalik sedalaadi vaidlusi lahendada. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

vaidlusküsimused saab lahendada eelkõige volikogu ise. Kui tegemist oleks kaebaja osutatud

hüpoteetilise võimalusega, et umbusaldusavalduse võtavad vastu volikogu istungil kohal

olevad volikogu liikmed, kes ei moodusta volikogu koosseisu enamust, ei oleks tegemist

kehtiva otsusega. Sel juhul ei olekski otsus vastu võetud ja kaebaja saaks tugineda selle

tühisusele. Sellise otsuse, millele ei ole kehtestatud kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet, saaks

aga volikogu enamus ise kehtetuks tunnistada. Ka praegusel juhul nähtub kaebusest, et sellisel

viisil vaidluse lahendamise võimaluse välistab just see, et kaebajal ei ole talle meelepärase

tulemuse saavutamiseks piisavalt poliitilist toetust volikogus. See aga ei ole küsimus, mida

saaks lahendada kohtumenetluses.

17. Ringkonnakohus osutab täiendavalt veel sellele, et isegi juhul, kui seadus annaks kaebajale

kaebeõiguse enda umbusaldamise otsuse vaidlustamiseks kaebusega halduskohtus, ei oleks

kaebaja eesmärk, jätkamine volikogu esimehe ametis, kaebusega saavutatav. Olukorras, kus

volikogu on valinud uue esimehe, ei saaks kaebaja volitused volikogu esimehena ennistuda,

sest volikogul saab olla üks esimees. Seetõttu ei aitaks umbusalduse avaldamise otsuse

tühistamine kaebajat ning soovitud ameti saamiseks tuleks ikkagi leida selleks piisav toetus

volikogu liikmete hulgas.

18. Olukorras, kus kaebeõiguse puudumine on piisavalt selge, ei ole põhjendatud ka esialgse

õiguskaitse korras kaevatavate otsuste kehtivuse peatamine. Esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmist õigustavad nii kaebuse eduväljavaate puudumine kui ka ülekaalukas avalik huvi

kohaliku omavalitsuse organite tegutsemisvõime säilimiseks ja juhtimise stabiilsuse

tagamiseks. Kaebaja huvi, jätkuvalt täita volikogu esimehe ülesandeid, jääb kaalult avalikule

huvile selgelt alla.

19. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)