2-21-12405/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. november 2022

Tsiviilasja number

2-21-12405

Tsiviilasi

Anne Sarri avaldus Viljandi linn, XXXXXXXXX

korteriühistu vastu kaasomandi eseme säilitamiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viljandi

linn,

XXXXXXXXX

korteriühistu

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Viljandi linn, XXXXXXXXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaili-Helina Kolts

Vastustaja: Anne Sarri (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ingrid Vinnal

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Viljandi

linn,

XXXXXXXXX

korteriühistu määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 16. mai 2022. a määrus

ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Anne Sarri (avaldaja) esitas 7. augustil 2021 avalduse Viljandi linn, XXXXXXXXX

korteriühistu (puudutatud isik) vastu kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste

1081 euro 42 sendi ning sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni

väljamõistmiseks.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale kaks korteriomandit asukohaga Viljandi linn XXXXXX

ja Viljandi linn XXXXXXXXX–X. Puudutatud isik on asutatud 12. jaanuaril 2018. Kuna

korterite 1–3 kohal olevad vintskappide katused lasid sadevett läbi ja avaldaja eriomand korter

nr 2 sai 2018. a-l tugevasti kahjustada, samuti olid korteril nr 3 veekahjustused, asendas

avaldaja juulis–augustis 2018. a vitskappide katusekatte, s.o kahjustunud tõrvapapi

katuseplekiga. Töö tegi Plekksepp OÜ. Avaldaja tasus 8. augustil 2018 vintskappide

katusematerjali vahetamise eest Plekksepp OÜ-le 2514 eurot 84 senti. Plekksepp OÜ tegi pärast

katuse ülevaatust avaldajale kirjaliku hinnapakkumuse. Töö eest tasuti pärast tööde teostamist

esitatud hinnapakkumuse alusel sularahas, mida kinnitab Plekksepp OÜ esindaja kinnitus, et on

saanud objekti XXXXXXXXX, Viljandi katusetööde ja materjali eest 2515 eurot. Asjaolule, et

vastavad katusetööd teostati, ei ole puudutatud isik vastu vaielnud.

Avaldaja esitas puudutatud isikule 24. märtsil 2021 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas

oma nõude puudutatud isiku nõudega summas 716 eurot 73 senti. Puudutatud isikul on

avaldajale tasumata (2514,84–716,73) 1798 eurot 11 senti. Kinnistusraamatu andmed korterite

kohta ei vasta tegelikele korteriomandite suurustele. Korterid nr 4 ja nr 5 on kaasomandi arvelt

laiendanud oma kortereid katusealusele pinnale. Tsiviilasja nr 2-21-17880 käigus tuvastab

kohus, kas ja millises osas on korterid nr 4 ja nr 5 oma eriomandeid kaasomandi arvelt

laiendanud. Arvestades teadaolevat eriomandite reaalset pinda (351,6 m2), moodustub korteri

nr 1 osa sellest (2514,84/351,6x38,2) 273 eurot 23 senti ja korteri nr 2 osa (2514,84/351,6x62)

443 eurot 46 senti. Kokku kahe korteri kohta on avaldaja osa (273,23+443,46) 716 eurot 69

senti. Arvestades avaldaja osa kaasomandi kulutustest maha, tuleb puudutatud isikult mõista

avaldaja kasuks välja (1798,11–716,69) 1081 eurot 42 senti.

Avaldaja on tasunud puudutatud isiku eest kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute

eest ning tal on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg 1 kohaselt õigus nõuda

puudutatud isikult kulude hüvitamist. KrtS § 37 lg-s 1 sätestatud nõue ei eelda kaasomanike

nõusolekut või korteriühistu üldkoosoleku otsust või korteriühistu nõusolekut tehtavate

toimingute osas. Hoone vintskappide katus on osa hoone põhikonstruktsioonist ja seega

korteriomanike kaasomandi eseme osaks ega ole avaldaja eriomandi eseme koosseisus

(KrtS § 4 lg-d 3 ja 4).

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta avaldus rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Majas on viis korterit, millest kaks kuuluvad avaldajale.

Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistul puudub

põhikiri. Avaldajale kuulub kaasomandist 33,5%, seega vähemus ning ta ei saa võtta üksinda

otsuseid vastu.

Hinnapakkumist ei saa pidada tõendiks, mis tõendab majandustehingut, millise kulu peab

kandma korteriühistu. Avaldusele lisatud fotod ei tõenda veekahjustust korterites nr 2 ja nr 3.

Samuti ei ole tõendatud, millal veekahju tekkis ning on tõendamata, mis tingis veekahju.

Korteriühistu liikmed on kooskõlas KrtS § 22 lg-ga 1 omavahel kokku leppinud, et iga

korteriomand hoolitseb tema kohal oleva katuse parandamise eest ning ühiselt kantakse vaid

sellised kulud, mis on kõigile vajalikud. Kõigile vajalikud kulud kantakse vastavalt

korteriomandi suurusele (ruutmeetritele). Ülejäänud kolme korteri omanikud on samuti oma

korterite kohal oleva katusematerjali täielikult vahetanud, kuid ei ole avaldajale nõuet esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 16. mai 2022. a määrusega avalduse, mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 1081 eurot 42 senti ja viivise nimetatud summalt alates kohtumääruse

jõustumisest kuni tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis

menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

põhjendatud menetluskulud 550 eurot ja viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

KrtS § 37 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks

vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda

korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. KrtS § 37 seletuskirjas on märgitud, et tekkinud

kulude osas on korteriomanikul nõue korteriühistu, mitte vahetult teiste korteriomanike vastu.

Seega on KrtS § 37 lg 1 selgelt erinormiks asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 suhtes, mis

sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste

kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike

kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

KrtS § 37 lg 1 ei sätesta erinevalt AÕS § 72 lg-s 4 märgitust, et korteriomaniku vastav

nõudeõigus

oleks

seotud

kaasomandiosa(de)

suurusega.

Seega

korteriomandite

kaasomandiosade proportsioonid ei ole käesoleva vaidluse eset ning rakendatavaid norme

silmas pidades kohtu hinnangul olulised.

Asjas pole vaidlust ning avaldaja on ka tõendanud, et ta on korteriomandite registriosa

nr 916039 ja nr 916139 omanik. KrtS § 4 lg-d 3–4 sätestavad, et eriomandi esemeks ei ole

hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone

reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole

kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Korterelamu vintskappide

katus on korteriomanike kaasomandi eseme osaks.

TsÜS § 63 p 1 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või

kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Avaldaja on tõendanud, et ta on teinud

amortiseerunud katusekatet osaliselt välja vahetades vajalikke kulutusi kaasomandi eseme

säilitamiseks. Nimetatu on tuvastatav Plekksepp OÜ hinnapakkumise ning sellele lisatud

kinnituse ja sadeveekahjustustest tehtud fotode alusel, millest nähtub, et korterelamu katus oli

avaldaja poolt viidatud kohas halvas seisukorras, põhjustades korteriomanike eriomanditele

reaalset kahju ja vajades seega kaasomandi säilitamiseks tarvilikke toiminguid.

Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku argumentatsiooniga, et KrtS § 37 lg 1 tähenduses

kulude kandmist saab tõendada üksnes raamatupidamislikult korrektne korteriühistule kui

maksjale vormistatud algdokument. Samuti ei saa olla nõuet välistavaks argumendiks see, et ka

teised korteriomanikud on omal kulul kaasomandi eset parandanud, kuid pole vastavat nõuet

esitanud. Plekksepp OÜ esindaja kinnitusega on tõendatud, et avaldaja poolt tellitud vajalikud

tööd on tehtud ning töövõtja on saanud selle eest tasuna sularahas 2515 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja esitanud kulu tõendavat dokumenti, ehk arvet

raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Avaldaja on esitanud

hinnapakkumise avaldajale, millel puuduvad arvele omased andmed nagu arve number,

toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldus, arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

Avaldaja lepinguline esindaja on poolte vahelises vaidluses tsiviilasjas nr 2-21-9042 2. mail

2022 toimunud istungil kinnitanud pooltevaheliste suhete kohta, et see on tavapärane praktika,

et kui mingi asi oli läbi ja teised ei olnud nõus panustama, siis tehti see vastava kaasomaniku

poolt korda, sh katused ja munakivitee. See on nende ehk majaelanike praktika, mida nad on

vaikimisi aktsepteerinud. Seega on maakohtu järeldus, et nõuet välistavaks argumendiks ei saa

olla see, et teised korteriomanikud on omal kulul kaasomandi eset parandanud, kuid pole

vastavat nõuet esitanud, meelevaldne ning ei ole kaasomanike kokkuleppega kooskõlas.

Avaldaja ei ole tõendanud tööde tegemist, esitatud fotod on identsed, fotodel enne ja pärast

tööde teostamist on sama katusematerjal. Puuduvad tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt ning

puuduvad ka fotod, millelt nähtub töö ja materjalide kulu. Fotolt nähtub maksimaalselt 5m²

katuseplekki ning ühelgi pildil ei ole valtsplekki.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku

väide, et avaldaja saab kulu tekkimist tõendada vaid arvega, on väär. Avaldaja on esitanud kulu

dokumendi, s.o tööde teostaja kinnituse teostatud tööde eest tasumise kohta. Puudutatud isik ei

ole menetluse kestel nimetatud dokumendi ehtsust kahtluse alla seadnud.

Avaldaja ei ole teises kohtuasjas öelnud, et poolte vahel oli tavapärane praktika, et kaasomandi

eseme korrashoiuks vajalike kulutusi ei pea üksteisele hüvitama.

Puudutatud isiku etteheited, et avaldaja ei ole tõendanud tööde tegemist, on väär. Puudutatud

isik avaldab esmakordselt käesolevas menetluses, et töö on tegemata. Kuna puudutatud isik ei

vaielnud tööde tegemisele vastu, ei esitanud avaldaja ka muid tõendeid tööde kohta, kui fotod

majast enne ja pärast tööde tegemist ja tööde tegija kinnituse.

Puudutatud isik ei ole määruskaebuses vaidlustanud kohtu poolt tuvastatut, et Plekksepp OÜ

esindaja kinnitusega on tõendatud, et avaldaja poolt tellitud vajalikud tööd on tehtud.

Puudutatud isik on esitanud uusi asjaolusid ja tõendeid, ja ka vastuväiteid, kuid ei ole

põhjendanud, miks ta neid maakohtus ei esitanud või mis takistas tal neid esitamast maakohtus.

Avaldaja esitas 9. novembril 2021 fotod elamu vintskappi seisukorrast enne ja pärast tööde

tegemist. Nimetatud avalduse lisas 2 on ekslikult esitatud juba lisas 1 sisalduv foto, mis on

olukord enne ehitust. Nimetatud fotodelt on näha elamu vintskappide olukord enne vintskapi

katusematerjali vahetust ja pärast tööde tegemist. Varasemalt on vintskapil olnud tõrvapapp ja

see on asendatud mõlemal pool maja katuseplekiga.

Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik jättis

avaldajale kaasomandi parandamisega kantud kulud hüvitamata ja põhjustas sellega käesoleva

menetluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise

ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule

uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

6. Korteriomandi ja kaasomandi asjad lahendatakse vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 13 hagita

menetluses. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja

kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses on

kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel jätnud välja selgitamata

kohtulahendi tegemiseks olulised asjaolud, rikkunud selgitamiskohustust ning jätnud määruse

olulises ulatuses põhjendamata. Sellega on maakohus rikkunud hagita menetluses kehtivat

uurimispõhimõtet (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg 5) ja määruse põhjendamise kohustust

(TsMS § 463 lg 2 ja § 442 lg 8). Ringkonnakohus ei saa maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada.

7. Maakohus on õigesti leidnud, et KrtS § 37 lg-st 1 tuleneb korteriomaniku õigus teha

kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu

nõusolekuta ning õigus nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et sättest tulenevalt on korteriomanikul tekkinud kulude osas

nõue korteriühistu, mitte vahetult teiste korteriomanike vastu.

Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu poolt tuvastatu üle, et avaldaja on esitanud

nõude korterelamu vintskappide katuse väidetavate remonditööde osas, nimetatud elamu osa

on korteriomanike kaasomandis ega kuulu avaldaja eriomandi eseme koosseisu.

Maakohus on ka õigesti viidanud TsÜS § 63 p-le 1, mille järgi on esemele tehtud kulutused

vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.

Maakohus ei ole aga kulude vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt hinnanud.

Kuigi katuse parandamistööde tegemise kulusid tuleb üldjuhul pidada vajalikuks, et elamu

säilitada ja hoida see elamiskõlbulikuna, vaidles puudutatud isik vastu tööde vajalikkusele.

Puudutatud isik leidis lisaks, et avaldaja ei ole tõendanud tehtud töid ja nende maksumust.

Määruskaebuse kohaselt on veekahjustus tõendatud (tl 114).

Maakohtu menetlus on piirdunud poolte seisukohtade vahetusega. Maakohus ei ole selgitanud

tõendamiskoormise jaotust. Maakohus on avaldaja esitatud fotodega ning Plekksepp OÜ

hinnapakkumise ning sellele lisatud kinnitusega (tl 7, 54jj) lugenud tõendatuks, et vaidlusalune

katus oli avaldaja viidatud kohas halvas seisukorras, põhjustades korteriomanike eriomanditele

reaalset kahju ja vajades seega kaasomandi säilitamiseks tarvilikke toiminguid, maakohus luges

ka avaldaja poolt esitatud nõude suuruse põhjendatuks.

Kuivõrd üldjuhul on elamu korrashoid korteriühistu ülesanne, siis on kulutuste hüvitamise

nõude eelduseks ka see, et korteriühistu otsust ei ole võimalik piisavalt kiiresti saada. Samuti

on oluline kulutuste maht. Vajalikuks saab pidada lekke kõrvaldamist, selleks ei pruugi olla

vaja terve katuse vahetamine.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud kõik puudutatud isiku vastuväited

tähelepanuta. Kui avaldaja nõuab vajalike kulude hüvitamist, tuleb tal TsMS § 230 lg 1 järgi

nõuetekohaselt tõendada nii seda, et kulutused olid vajalikud kui ka seda, et tööd on tehtud,

samuti tööde maksumust.

Puudutatud isik leidis , et tööde tegemine ei ole tõendatud, avaldaja poolt esitatud fotod katuse

seisukorra kohta enne ja pärast tööde tegemist on identsed. Avaldaja leidis vastuses

määruskaebusele, et puudutatud isik on alles määruskaebuses esmakordselt esitanud väite, et

tööde tegemine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 662 lg-st 3,

võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et avaldaja on esitanud samu fotosid katuse

seisukorra kohta enne ja pärast väidetavate tööde tegemist. Avaldaja nõustus vastuses

määruskaebusele, et 9. novembril 2021 menetlusdokumendile on ekslikult kahes lisas esitatud

üks ja sama foto (tl 54–55), kuid vaatamata sellele ei ole avaldaja lisanud õigeid (uusi) fotosid,

vaid leidis, et esitatud fotodelt on näha elamu vintskappide olukord enne vintskapi

katusematerjali vahetust ja pärast tööde tegemist. Sellist järeldust esitatud fotode põhjal teha ei

saa. 9. novembri 2021. a menetlusdokumendi lisas 1 allpool olevatelt piltidelt ei ole vintskappe

praktiliselt näha, teostatud töid ega katuse seisukorda ei ole piltidelt võimalik tuvastada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esitatud fotode põhjal tõsikindlalt tuvastada tööde tegemist.

Puudutatud isik leidis määruskaebuses, et korteriühistu katusel ei ole valtsplekki 30m2 , nagu

seda on hinnapakkumisel.

Maakohtul tuleb selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotust ning anda võimalus uute tõendite

esitamiseks.

Ringkonnakohus märgib et põhjendatud ei ole puudutatud isiku väide, et kulu tõendavaks

dokumendiks saab olla üksnes arve RPS § 7 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Kulu tekkimist ja kandmist

saab tõendada kõikide tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega.

8. Puudutatud isik on nõudele vastu vaieldes tuginenud ka korteriomanike omavahelisele

kokkuleppele, mille kohaselt hoolitseb iga korteriomanik tema kohal oleva katuse parandamise

eest ning ühiselt kantakse vaid sellised kulud, mis on kõigile vajalikud ning need kulud kantakse

vastavalt korteriomandi suurusele (ruutmeetritele). Sellise kokkuleppe olemasolule tugineb

puudutatud isik ka määruskaebuses. Avaldaja vaidles kokkuleppe olemasolule vastu.

Maakohus ei ole menetlusosaliste väiteid kokkuleppe kohta hinnanud. Ringkonnakohus leiab,

et maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta KrtS § 13 lg-t 1, mille kohaselt võivad

korteriomanikud kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid

õigussuhteid KrtS-s sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, kas korteriomanikel võib olla sõlmitud

kokkulepe vaidluse esemega seotud kulude kandmise kohta, puudutatud isikul tuleb oma

vastuväiteid tõendada.

11. Puudutatud isik taotles määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määrusega

avalduse rahuldamata jätmist. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, siis rahuldatakse määruskaebus osaliselt.

12. Puudutatud isik on lisanud määruskaebusele uue tõendi (2. mai 2022 kohtuistungi protokolli

tsiviilasjas nr 2-21-9042 ning selle helisalvestuse). Maakohus võtab nende suhtes hinnangu asja

uuel menetlemisel.

13. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke