4-22-3843/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-3843

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2022, Tallinn (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-22-3843

Kohtunik

Merit Bobrõšev

Kaebaja

Vaidlustatud lahend Aleksandr Židzik (isikukood 37209030274, xxx kodanik, elukoht: xxx; e-post: xxx)

Aleksandr Židziku kaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 14 lg-st 2 kohus määras:

Jätta Aleksandr Židziku kaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai või pidi vaidlustavast kohtumäärusest teada saama. ASJAOLUD 1. 02.11.2022 registreeris Harju Maakohus A. Židziku kaebusena pealkirjastatud dokumendi. Kaebuses kirjeldab kaebaja mitmeid kokkupuuteid politseiametnikega ja viitab tema suhtes alustatud menetlusele. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja:

• sõiduki arestimise ja sõiduki asukoha varjamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning sõiduki tagasisaamisega seotud kulude hüvitamist kogusummas 67 eurot;

• et tema kutsumist politseijaoskonda ja majja sisenemise keelamist hinnataks avaliku ja tahtliku alandamisena;

• et sõiduki teisaldamise protokolli koostamine ja väljaandmise keeld tunnistataks vääraks;

• kaebuse punktis 1 kirjeldatud tegude osas politsei õigusvastasuse tuvastamist ja teha otsus mittevaralise kahju väljamõistmiseks riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel kohtu äranägemisel;

• kaebuse punktis 2 kirjeldatud korduvate tegude õigusvastasuse tuvastamist ja otsusega tehtud mittevaralise kahju väljamõistmist riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel;

• kaebuse punktis 3 toodud teokirjelduse osas, et kohus selgitaks välja, mida on kohtuväline menetleja seal kajastatud teabe osas ette võtnud;

• avaliku vabandamist, kuna kaebajat alandati suure rahvahulga ees;

4-22-3843

• kaebuse punktis 6 toodud teokirjelduse osas õigusvastasuse tuvastamist ja varalise ning mittevaralise kahju kompenseerimist kohtu õiglase äranägemise järgi.

• kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. Kohus, läbi vaadanud A. Židziku kaebuse, asub seisukohale, et tema kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kohtul puudub menetluslik pädevus esitatud kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

3. Analüüsides kaebaja kaebuse sisu, saab sellest ja eelkõige kaebaja taotlustest järeldada, et kaebaja ei vaidlusta ühtegi kohtuvälise menetleja tehtud lahendit, vaid kaebaja eesmärk on saavutada olukord, kus teatavad väärteomenetluse käigus teostatud menetlustoimingud tunnistataks õigusvastasteks ning kaebajale määrataks tema väidetavate õiguste rikkumise tõttu õiglane hüvitis.

4. Süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kõnealuse seaduse § 4 näeb ette, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kaebuse sisust järeldub, et kaebaja suhtes viidi läbi väärteomenetlust, mille käigus rikkus kohtuväline menetleja süüliselt menetlusõigust ja põhjustas seeläbi A. Židzikule kahju. Kõnealuse olukorra kirjeldus võib vastata SKHS § 7 tunnustele, mis näeb ette kahju hüvitamise sõltumata süüasja lõpptulemusest. SKHS §

14 lg 2 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Seadusandja ei ole ette näinud, et kaebaja kirjeldatud olukorras oleks kaebajal õigus pöörduda vahetult kohtu poole. Kohus ei saa läbi vaadata kaebust, kui seadusandaja pole selleks ette näinud asjakohast menetluskorda. Seega puudub kohtul menetluslik pädevus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja see toob kaasa kaebuse sisulise läbivaatamata jätmise.

5. Kaebaja on taotlenud sedagi, et kohus selgitaks välja, milliseid tegevusi on kohtuväline menetleja ette võtnud kaebaja punktis 3 kirjeldatud sündmuste osas. Siingi selgitab kohus, et kohtul on menetluslik pädevus teha järelpäringuid üksnes konkreetse kohtuasja raames. Kuna kohtumenetluses ei ole ühtegi menetlust, millele kaebaja on osutanud, siis puudub kohtul menetluslik pädevus ka päringu tegemiseks. Kohtul vastava pädevuse puudumine ei takista aga kaebajal endal politseiasutusele päringuid teha.

(digitaalselt allkirjastatud)