Legislator Case Law & Legislation
1-22-6663/6 AI generated

1-22-6663/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 1-22-6663/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Süüdi tunnistada C.O KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud 26.04.2022, s.o 3 (kolm) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 (kolm)

Legislator headnote

AI generated

1-22-6663/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 (kolm)

Keywords

AI generated
time limits for seeking redress allegations of abuse action challenging schedule of claims cooling-off period risk of witness collusion late recusal request
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-22-6663

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2022, Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-22-6663 (22267000290)

Kohtunik

Indrek Nummert

Istungisekretär

Marie-Liis Orav

Prokurör

abiprokurör Maarja Gustavson

Kriminaalasi

C.O süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kokkuleppemenetluse korras

Süüdistatav

C.O

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada C.O KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.04.2022-

26.04.2022, s.o 3 (kolm) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 (kolm)

kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Lk 1 / 4

1-22-6663

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult täies ulatuses täitmisele

pööramata, kui C.O ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid,

olles kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas:

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on C.O käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 4 alusel on C.O käitumiskontrolli ajal kohustatud kriminaalhooldusametniku

poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 3 (kolme) kuu jooksul tegema

alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin)

vereanalüüsi.

Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. C.O on kohustatud uuringu vastuse

esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole

eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus

saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus

osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad

kinnitama, et C.O ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi

liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi

liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad

olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 3 (kolme) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi

tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%.

Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse

vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise

prooviga võrdsed või väiksemad.

KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest.

2. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista C.O-lt menetluskuludena riigituludesse tulenevalt KrMS

§ 179 lg 1 p 2 sundraha summas 981 eurot ning tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud

kaitsja tasu ja kulu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 135 eurot, kokku 1116

eurot.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul,

kohustades C.O-d tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt

hiljemalt kuu 10. kuupäevaks menetluskulude katteks 186 eurot kuni nõude tasumiseni.

Lk 2 / 4

1-22-6663

Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber 99922700037653. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja

number. Kohus selgitab, et antud vabatahtliku tasumise tähtajast mittekinnipidamisel esitatakse

nõue täitemenetlusse ja sellisel juhul isikule lisanduvad täitemenetluskulud ja kohtutäituri tasud

3. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele, kannatanule ning jõustumisel

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette

ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

C.O-d süüdistatakse selles, et tema XXXas Audru alevikus XXX:

•

2021 suvel täpselt tuvastamata kuupäeval öisel ajal haaras oma elukaaslasel N.F-il juustest

ja tõmbas, tekitades N.F-ile füüsilist valu,

•

24.04.2022 kella 12:00 paiku haaras N.F-il juustest ja raputas, tekitades N.F-ile füüsilist

valu.

Seega, C.O, tahtliku tegevusega, s.o teisele inimese füüsilist valu tekitava kehalise

väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime KarS § 121 lg

2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo

kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri

poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 3 kuud ja

27 päeva kuud vangistust, milline jäetakse KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimuslikult täies ulatuses

täitmisele pööramata 6 kuu pikkuse katseajaga, kohustusega alluda katseajal käitumiskontrollile ja

täita KarS § 75 lg 2 p 2 ning lg 4 kohustusi.

Lk 3 / 4

1-22-6663

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja

kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse,

et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel

on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtueelsel uurimisel süüdistatav on end osaliselt süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on

puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohalamiseks (tl 12).

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb C.O-lt riigituludesse välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2

alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4

määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 135 eurot, kokku

1116 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 6 kuu jooksul.

Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ja muid kriminaalmenetluses äravõetud esemeid ei ole.

Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, kannatanule ja jõustumisel elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

Lk 4 / 4