1-21-5728/67 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7.november 2022 Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu

Kriminaalasja number

1-21-5728 (kohtueelses menetluses nr 1822100021)

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Kohtuistungi sekretär

Lea Kirotar

Kriminaalasi

Kajar Lepik süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1,2,3,4 ja KarS

§ 300 lg 1 järgi, Kaido Tamberg süüdistuses KarS § 201 lg 2

p-de 1,2,3,4 ja KarS § 2172 lg 1 järgi, Viktor Haljaste

süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 – KarS § 22 lg 3 järgi

üldmenetluses

Prokurörid

Juhtivprokurör Kairi Kaldoja ja abiprokurör Toomas

Koitmäe

Süüdistatavad

Kajar Lepik isikukood 38004142710; elukoht xxx Vabariigi

kodanik; emakeel - xxx keel; xxxharidusega; xxx;

kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; oli

kahtlustatavana kinni peetud 14.01.2020

Kaido Tamberg isikukood 36311106010; xxx, xxx Vabariigi

kodanik; emakeel - xxx keel; kõrgharidusega; Tartemik OÜ

tegevdirektor; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole

kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 14.-16.01.2020

Viktor Haljaste isikukood 36111045715; elukoht xxx

Vabariigi kodanik; emakeel - xxx keel, valdab ka xxx keelt;

xxxharidusega; xxx; varem kriminaalkorras karistatud Tartu

Maakohtu 21.11.2018 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 3-kuulise

vangistusega (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva) KarS

§ 74 sätete alusel tingimisi 1 aastase katseajaga; tõkendit ei ole

kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 14.-16.01.2020

Kannatanu esindaja

Otepää Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind

Kaitsjad

Kaido Tambergi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, Kajar

Lepiku kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, Viktor Haljaste kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa

Kohtuistungite toimumise

11., 12. ja 18.-20. jaanuar 2022; 8.-10. ja 28. veebruar 2022;

25. märts 2022; 11.,18., ja 22. aprill 2022; 16. mai 2022 ja

1 (133)

ajad

RESOLUTSIOON

20.september 2022

1. Kajar Lepik süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi ja karistada vangistusega 3

(kolm) aastat.

Kajar Lepik süüdi tunnistada KarS § 300 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Kajar Lepikule

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kajar Lepiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg

14.01.2020, s.o 1 päev ning mõista Kajar Lepikule kandmise kuuluvaks karistuseks 3 (kolm)

aastat 2 (kaks) kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 73 lg-te 1,3 alusel mitte pöörata Kajar Lepikule mõistetud karistust täielikult täitmisele,

kui ta 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu.

Kajar Lepiku katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7.11.2022.

2. Kaido Tamberg süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi ja karistada vangistusega

3 (kolm) aastat.

Kaido Tamberg süüdi tunnistada KarS § 2172 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm)

aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Kaido Tambergile

liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kaido Tambergi kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 14.01.-16.01.2020, s.o 3 päeva ning mõista Kaido Tambergile kandmise kuuluvaks

karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 73 lg-te 1,3 alusel mitte pöörata Kaido Tambergile mõistetud karistust täielikult

täitmisele, kui ta 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu.

Kaido Tambergi katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7.11.2022.

3. Viktor Haljaste süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi ja karistada rahalise

karistusega 200-kordses päevamääras (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Viktor Haljaste kahtlustatavana kinnipidamise aeg

14.01.-16.01.2020, s.o 3 päeva, mis vastab 9-le rahalise karistuse päevamäärale ning mõista

Viktor Haljastele kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 191-kordses päevamääras

(päevamäära suurus 10 eurot), s.o 1910 (üks tuhat üheksasada kümme) eurot.

KarS § 74 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõista Viktor Haljastele liitkaristuseks Tartu Maakohtu

21.11.2018 otsusega mõistetud vangistus 2 kuud 28 päeva KarS § 74 sätete alusel tingimisi 1-

aastase katseajaga ning käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus 191-kordses

päevamääras, s.o 1910 eurot. Jätta Tartu Maakohtu 21.11.2018 otsusega mõistetud karistus

täitmisele pööramata. Rahaline karistus kuulub täideviimisele iseseisvalt.

Viktor Haljaste rahaline karistus 1910 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või

EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või

EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922400002988 (märkides makse

selgituses: Rahaline karistus asjas 1-21-5728).

4. Jätta läbi vaatamata Otepää Vallavalitsuse avalik-õiguslik nõudeavaldus Kajar Lepiku ja

2 (133)

Kaido Tambergi vastu rahalise kohustuse summas 71 848,48 eurot ja viivise

kindlaksmääramiseks.

Jätta läbi vaatamata Otepää Vallavalitsuse avalik-õiguslik nõudeavaldus Kaido Tambergi vastu

rahalise kohustuse summas 749 700 eurot ja viivise kindlaksmääramiseks.

Jätta rahuldamata Otepää Vallavalitsuse tsiviilhagi Viktor Haljaste vastu varalise kahju 10

008,48 euro ja lisanduva viivise nõudes.

5. Tühistada Tartu Maakohtu 28.02.2022 määrusega Otepää Vallavalitsuse avalik-õigusliku

nõudeavalduse tagamiseks seatud arest 14.01.2020 Kajar Lepikult äravõetud varale, s.o raha

21 250 (kakskümmend üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, mis 17.06.2020 tasutud

Rahandusministeeriumi kontole Swedbankis viitenumbrile 3100082116 selgitusega „Politsei-

ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, kriminaalasi nr 1822100021 Kajar Lepik“. Nimetatud

summa aresti alt vabastada ja tagastada Kajar Lepikule (konto xxx AS-s LHV Pank).

6. Jätta läbi vaatamata Kajar Lepiku taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

7. Välja mõista Kajar Lepikult menetluskuluna sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend

üks) eurot riigituludesse.

Kajar Lepikult välja mõistetud menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või

EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või

EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700037093 (märkides makse

selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-5728).

8. Välja mõista Kaido Tambergilt menetluskuluna sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend

üks) eurot riigituludesse.

Kaido Tambergilt välja mõistetud menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või

EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või

EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700037080 (märkides makse

selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-5728).

9. Välja mõista Viktor Haljastelt menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada

kaheksakümmend üks) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 1748 (üks tuhat seitsesada

nelikümmend kaheksa) eurot 58 senti riigituludesse.

Viktor Haljastelt riigituludesse välja mõistetud menetluskulud (kokku 2729,58 eurot) tasuda 1

(ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole

EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank

viitenumbrile 99922700037116 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-5728).

10. Viktor Haljaste riigi õigusabi tasu ja kulu 983,58 euro ulatuses jätta riigi kanda.

11. Välja mõista Otepää Vallavalitsuselt menetluskuluna Viktor Haljaste riigi õigusabi tasu ja

kulu 683 (kuussada kaheksakümmend kolm) eurot 4 senti riigituludesse.

Otepää Vallavalitsuselt riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul

3 (133)

arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS

SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor

Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700037129

(märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-5728).

12. Välja mõista Viktor Haljastelt kannatanu esindaja tasu 148 (ükssada nelikümmend kaheksa)

eurot 50 senti Otepää Vallavalitsuse kasuks (konto EE351010202008200001 AS-s SEB Pank

või EE192200221016248664 AS-s Swedbank).

13. Välja mõista Kaido Tambergilt Otepää Vallavalitsuse kasuks kannatanu esindaja tasu

668,25 eurot.

Välja mõista Otepää Vallavalitsuselt Kaido Tambergi kasuks valitud kaitsja tasu 4126,40 eurot.

Tasaarvestada Kaido Tambergi ja Otepää Vallavalitsuse vastastikused menetluskulude nõuded

ja mõista Otepää Vallavalitsuselt välja valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 3458 (kolm tuhat

nelisada viiskümmend kaheksa) eurot 15 senti Kaido Tambergi kasuks (konto xxx AS-s

Swedbank).

14. Välja mõista Kajar Lepikult Otepää Vallavalitsuse kasuks kannatanu esindaja tasu 668,25

eurot.

Välja mõista Otepää Vallavalitsuselt Kajar Lepiku kasuks valitud kaitsja tasu 4032 eurot.

Tasaarvestada Kajar Lepiku ja Otepää Vallavalitsuse vastastikused menetluskulude nõuded ja

mõista Otepää Vallavalitsuselt välja valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 3363 (kolm tuhat

kolmsada kuuskümmend kolm) eurot 75 senti Kajar Lepiku kasuks (konto xxx AS-s LHV

Pank).

15. Kannatanu esindaja tasu 10 395 euro ulatuses jätta Otepää Vallavalitsuse enda kanda.

16. Välja mõista Eesti Vabariigilt menetluskuluna valitud kaitsja tasu 4002 (neli tuhat kaks)

eurot 60 senti Kaido Tambergi kasuks (konto xxx AS-s Swedbank).

17. Valitud kaitsja tasu 12 503 euro ulatuses jätta Kaido Tambergi enda kanda.

18. Välja mõista Eesti Vabariigilt menetluskuluna valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 3911 (kolm

tuhat üheksasada üksteist) eurot 4 senti Kajar Lepiku kasuks (konto xxx

19. Valitud kaitsja tasu 12 216,96 euro ulatuses jätta Kajar Lepiku enda kanda.

20. Jätta läbi vaatamata Kaido Tambergi taotlus valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 288 euro

ulatuses.

Jätta läbi vaatamata Kajar Lepiku taotlus valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 720 euro ulatuses.

21. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 7.11.2022. Kriminaalmenetluse

kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7.11.2022 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud

4 (133)

kohtule.

SÜÜDISTUS

1. Kaido Tambergi ja Kajar Lepikut süüdistatakse selles, et ajavahemikul august 2016

kuni 13.12.2016, eesmärgiga pöörata Sangaste valla vara kolmanda isiku ehk

Ühismajandamise OÜ (juhatuse liige Kajar Lepik, osanik Palu Invest OÜ, mille osanik

ja juhatuse liige on Kajar Lepik) kasuks, leppisid Sangaste abivallavanem Kajar Lepik ja

vallavanem Kaido Tamberg kokku Sangaste vallale kuuluva Raja kinnistu võõrandamise

kolmanda isiku kasuks. Selleks võõrandas Sangaste vald avalikku enampakkumist

korraldamata detailplaneeringu koostamise vajaduse ettekäändel Sangaste vallale

kuuluva Raja kinnistu. Kinnistu turuväärtus oli vähemalt 123 000 eurot. Esmalt

võõrandati kinnistu Kajar Lepiku ja Kaido Tambergi sisulise kontrolli all olevale MTÜ-

le Sangaste Asundused hinnaga 58 000 eurot. Kajar Lepik ja Kaido Tamberg kontrollisid

MTÜ Sangaste Asundused tegevust läbi Sangaste valla liikmelisuse ja isikliku mõju.

Peale seda, 13.12.2016 võõrandas MTÜ Sangaste Asundused Raja kinnistu 60 000

euroga Ühismajandamise OÜ-le. Samal päeval võõrandas Ühismajandamise OÜ Raja

kinnistu 110 000 euro eest OÜ-le Valga Puu. OÜ Valga Puu kandis 13.12.2016

tehinguga kokku lepitud 110 000 eurot Ühismajandamise OÜ arveldusarvele ja

Ühismajandamise OÜ kandis sellest 60 000 eurot MTÜ Sangaste Asundused kontole.

MTÜ Sangaste Asundused tasus omakorda 58 000 eurot Sangaste vallale. Seega,

omades kontrolli Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu üle ja mõjutades sellega

seotud tehinguid, pöörasid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Sangaste vallale kuulunud

Raja kinnistu ebaseaduslikult Ühismajandamise OÜ kasuks, kes tehingute tulemusena

sai rahalisi vahendeid vähemalt 50 000 eurot.

2. Kajar Lepik ja Kaido Tamberg tegutsesid valla raha omastades vähemalt otsese

tahtlusega. Nad teadsid, milline on kinnistu tegelik väärtus ja kuidas peaks toimuma

selle võõrandamise protsess selliselt, et vald kõige enam kasu saaks. Sellele vaatamata

võõrandati kinnistu selliselt, et vallale tekkis kahju vähemalt 50 000 euro suuruses.

3. Seega omastasid Kajar Lepik ja Kaido Tamberg Sangaste valla vara mitte vähem kui

50 000 eurot, s.o KarS § 121 p 2 järgi suures ulatuses toime pandud tegu.

4. Kaido Tambergi ja Kajar Lepikut süüdistatakse selles, et ajavahemikul aprill 2017

kuni oktoober 2017 leppisid nad kokku, et eesmärgiga pöörata Sangaste valla rahalisi

vahendeid Kajar Lepiku juhitava OÜ Sanva (osanik Ühismajandamise OÜ, mille

juhatuse liige oli Kajar Lepik) kasuks, sõlmib Sangaste Vallavalitsus OÜ-ga Sanva

töövõtulepingu Sangaste Vallavalitsuse hoone (XXX 7, Sangaste alevik) II korruse

ruumide remonttööde teostamiseks. Selleks sõlmis Sangaste vald, keda esindas

vallavanem Kaido Tamberg, OÜ-ga Sanva, keda esindas juhatuse liige C.K, 24.04.2017

töövõtulepingu nr 14-3.2/31. Töövõtulepingu järgi kohustus OÜ Sanva teostama

hiljemalt 1.10.2017 XXX 7 ruumides 38-46 akende viimistlustööd, elektritööd ja

küttesüsteemi remonttööd. Sangaste vald kohustus OÜ-le Sanva nimetatud tööde eest

tasuma kokku 9840 eurot, s.o 4920 eurot hiljemalt 30.04.2017 ja 4920 eurot pärast tööde

vastuvõtmist. Nii Kajar Lepik kui Kaido Tamberg olid teadlikud, et nimetatud tööde

teostamiseks ei ole OÜ-l Sanva pädevust ega töötajaid. Vallavanem Kaido Tamberg

kasutas ära oma positsiooni ja käskis OÜ Sanva juhatuse liikmel C.K-l 24.04.2017

koostatud töövõtulepingu allkirjastada. Tegelikult ei teostanud OÜ Sanva XXX 7 hoone

II korruse ruumides nr 38-46 töövõtulepingus nimetatud töid. Tulenevalt sõlmitud

töövõtulepingust ja Kaido Tambergi korraldusel kandis Sangaste Vallavalitsus OÜ

Sanva pangakontole 26.04.2017 4920 eurot ja 27.11.2017 4920 eurot. Kuivõrd Kajar

5 (133)

Lepik ja Kaido Tamberg olid teadlikud sellest, et OÜ-l Sanva puudub võimekus töid

teha, ent siiski tasuti täies mahus tööde eest, mida ei tehtud, toimus valla raha

omastamine vähemalt otsese tahtlusega.

5. Lähtudes oma tööülesannetest Sangaste vallas olid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik

inimesed, kellel oli tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise üle,

millest tulenevalt said Kaido Tamberg ja Kajar Lepik C.K-d ära kasutades korraldada

endale sobiva töövõtulepingu ja omastada OÜ Sanva kasuks Sangaste valla rahalisi

vahendeid. Seega omastasid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Sangaste valla raha kokku

9840 eurot.

6. Kaido Tambergi ja Kajar Lepikut süüdistatakse selles, et ajavahemikul juuli 2019

kuni august 2019 leppisid nad Viktor Haljastega kokku, et Viktor Haljaste teostab OÜ

Arboore kaudu Otepää Vallavalitsuse tellitavaid töid – kõnniteekivide paigaldamise

koos äärekiviga ning haljastuse Kultuurimaja pargi (aadressil Virulombi 2 Otepää)

kergliiklusteel. Otepää valla hankekorra kohaselt pidi Otepää Vallavalitsus kivide

paigaldustööde teostamiseks küsima hinnapakkumise vähemalt kahelt ettevõtjalt.

Reeglist mööda vaatamiseks organiseerisid Kajar Lepik ja Viktor Haljaste veel kaks

näilikku hinnapakkumist. Hinnapakkumised koostati selliselt, et kokku lepitud OÜ

Arboore pakkumine näiks teiste pakkumiste seas soodne. Viktor Haljaste hankis Otepää

Vallavalitsusele esitamiseks 15.07.2019 Estvalg Servis OÜ pakkumise summas 19

960,52 eurot ja 5.08.2019 OÜ Arboore pakkumise summas 21 478,08 eurot. Kajar

Lepik hankis Otepää Vallavalitsusele esitamiseks 1.08.2019 Rattar OÜ pakkumise

summas 25 932 eurot. Kõikides esitatud hinnapakkumistes oli teadlikult olulisel määral

üle hinnatud kivide paigaldamistööde tegelik maksumus. Tööde tegelik maksumus oli

mitte rohkem kui 11 469,60 eurot. Kajar Lepik ja Viktor Haljaste koostasid Otepää

Vallavalitsuse ja OÜ Arboore vahelise töölepingu kõnnitee kivide paigaldamise kohta

kuupäevaga 8.08.2019. Töövõtulepingule kirjutas tellija esindajana alla vallavanem

Kaido Tamberg. Sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt kandis Otepää Vallavalitsus

Kaido Tambergi korraldusel ajavahemikul 13.08.2019 kuni 16.09.2019 OÜ Arboore

arveldusarvele 21 478,08 eurot. Viktor Haljaste, omades juurdepääsu OÜ Arboore

pangakontodele, kandis kogu summa edasi OÜ Võsaraie arvelduskontole, kust see võeti

sularahas välja.

7. Kaido Tamberg ja Kajar Lepik tegutsesid vähemalt otsese tahtlusega, teades, et kolmest

esitatud hinnapakkumisest kaks on fiktiivsed ning see, mis edukaks tunnistati, oluliselt

paisutatud. Sellise hinnapakkumise valimisega ja valla raha kolmanda isiku kasuks

suunamisega tekitasid nad vallale kahju. Kuivõrd see plaan oli Lepikul ja Tambergil

juba hinnapakkumisi Viktor Haljaste abiga saades, siis tegutseti vähemalt otsese

tahtlusega.

8. Lähtuvalt oma tööülesannetest Otepää vallas olid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik

inimesteks, kellel oli tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise üle,

millest tulenevalt said Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Viktor Haljaste abil korraldada

sobiva töövõtulepingu ja läbi selle omastada kolmanda isiku ehk OÜ Arboore kasuks

Otepää Vallavalitsuse raha mitte vähem kui 10 008,48 eurot. Seega omastasid Kaido

Tamberg ja Kajar Lepik Otepää valla raha kokku 10 008,48 eurot.

9. Kaido Tambergi süüdistatakse selles, et 18.10.2016 otsustas Sangaste vallavolikogu

Kaido Tambergi ettepanekul ja tema ettekande järel anda vallavanemale õigus lõpetada

Sangaste valla osalemine OÜ-s Sangaste Mõis, võõrandades osaühingu osa MTÜ-le

Sangaste Asundused ja lubades ostuhinna 714 000 eurot tasuda hiljemalt 31.12.2021.

Kaido Tamberg oli seejuures teadlik, et MTÜ Sangaste Asundused ei ole võimeline

6 (133)

ostuhinda tasuma. 4.10.2017 müüs Sangaste vald, keda esindas notariaalselt tõendatud

osaühingu osa müügilepingu (edaspidi müügileping) sõlmimisel vallavanem Kaido

Tamberg, Sangaste vallale kuuluva OÜ Sangaste Mõis osa nimiväärtusega 749 700

eurot, mis moodustas 51% OÜ Sangaste Mõis osakapitalist, MTÜ-le Sangaste

Asundused. Kaido Tambergil oli vallavanemana kohustus järgida valla rahalisi huve.

Seejuures ei järginud Kaido Tamberg vallavanemana Sangaste valla varalisi huve,

sõlmides vallale kahjuliku lepingu. Müügilepingu järgi kohustus MTÜ Sangaste

Asundused ostuhinna tasuma hiljemalt 31.12.2021, mis on käsitletav laenuna ja on

vastuolus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-ga 37. Samuti oli

Sangaste vallavanem Kaido Tamberg valda müügilepingu sõlmimisel esindades nõus, et

MTÜ-le Sangaste Asundused lähevad lepingu sõlmimise (tõestamise) hetkest üle kõik

lepingu esemega ehk OÜ Sangaste Mõisa osaga (nimiväärtus 749 700 eurot) seotud

omandiõigused enne ostuhinna täielikku tasumist. Sellega kaotas Sangaste vald ning

Sangaste valla õigusjärglane XXX kontrolli OÜ Sangaste Mõis seni Sangaste vallale

kuulunud osa üle. Selline kahjulik leping, millega anti keelatud laen MTÜ-le Sangaste

Asundused ja tekitati olukord, kus vald andis OÜ Sangaste Mõis osa kogu omandiõiguse

MTÜ-le, kes ei ole võimeline müügilepingust tulenevat rahalist kohustust täitma, ei

olnud Sangaste valla varalistes huvides.

10. Alates 21.10.2017 moodustus Otepää valla, Sangaste valla, Palupera valla ja Puka valla

ühinemise teel uus avalik-õiguslik juriidiline isik ehk uus haldusüksus – XXX, kes on

Sangaste valla üldõigusjärglane ja seega on nimetatud kuriteos suur varaline kahju

(summas 749 700 eurot) tekkinud Otepää vallale.

11. Kaido Tamberg tegutses Sangaste Mõis OÜ osa võõrandades vähemalt kaudse

tahtlusega. Nimelt pidi ta aru saama, et MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord

ei võimalda nii suurt rahalist kohustust täita. Seetõttu pidi ta ka aru saama, et vald saab

sellise tehinguga suure kahju. Järelikult pani Kaido Tamberg usalduse kuritarvitamise

toime vähemalt kaudse tahtlusega.

12. Kajar Lepikut süüdistatakse selles, et tema oli 13.06.2017 Sangase Vallavalitsuse

korraldusega nr 80 määratud riigihanke eest vastutavaks isikuks, kellel lasus kohustus

15.06.2017 kell 15 Sangaste Vallavalitsuse poolt Riigihangete registri kaudu

väljakuulutatud lihthanke „Keeni põhikooli osaline rekonstrueerimine“ riigihanke

menetluse nõuetekohane läbiviimine. Eesmärgiga anda hankemenetluses eelis Oja

Ehitus OÜ-le rikkus Kajar Lepik riigihangete seaduse (RHS) § 3 p 3 (1.09.2017 alates §

3 p 2) üldpõhimõttena sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, mille järgi peab hankija

kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, võrdselt ja

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid

oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine ja eelise andmine väljendus selles, et Kajar

Lepik kaasas hanke hilisema võitja Oja Ehitus OÜ esindaja P.U hanke

ettevalmistusfaasis: P.U osales projekteerimisega seotud probleemide lahenduse

aruteludes, kus lepiti kokku Keeni põhikooli ehituse üksikasjad ja kasutatavad

materjalid; P.U osales hanke kvalifitseerimistingimuste väljatöötamises; Kajar Lepik lasi

P.U-l koostada ja esitada võrdlevaid hinnapakkumisi ehitustööde maksumuse kohta;

Kajar Lepik lasi P.U-l koostada Keeni põhikooli mahutabeli, mille koostamine eeldas

hanke detailide täpset tundmist. Olles kaasanud Oja Ehitus OÜ esindaja hanke

ettevalmistusprotsessi, määras Kajar Lepik ametlikuks hanke pikkuseks riigihanke

seaduses ette nähtud miinimumi (neli tööpäeva) lähedase tähtaja – viis tööpäeva, mis

tekitas Oja Ehitus OÜ-le eelisseisundi, mida hanke läbiviija pikema tähtaja andmisega ei

vähendanud, muutes teistele ettevõtetele hankes osalemise hanke mahtu arvestades

7 (133)

erakordselt keeruliseks. Sellega rikkus Kajar Lepik RHS § 3 p 3, mistõttu pani ta toime

riigihangete menetluse nõuete rikkumise. Kajar Lepiku tegevuse tulemusena osales

hankel „Keeni põhikooli osaline rekonstrueerimine“ ainsa pakkujana Kajar Lepiku

eelistatud Oja Ehitus OÜ, kes esitas 19.06.2017 pakkumuse summas 99 995 eurot. Kajar

Lepik tegutses riigihanke nõudeid rikkudes eesmärgiga anda eelis OÜ-le Oja Ehitus.

Seega oli ta tegevus suunatud just sellele, et hanke võidaks OÜ Oja Ehitus, st Lepik

tegutses kavatsetult. Riigihanke menetluse nõuete rikkumist pidi Lepik vähemalt

võimalikuks pidama, st tegutses selles osas vähemalt kaudse tahtlusega, kui OÜ-d Oja

Ehitus juba hanke ettevalmistamisprotsessi kaasas.

13. Loetletud kuritegusid toime pannes olid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik ametiisikuteks,

kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund KarS § 288 lg 1 mõistes. Alates

18.11.2013 oli Kaido Tamberg vastavalt Sangaste vallavolikogu otsusele nr 42 valitud

Sangaste vallavanemaks ning alates 30.10.2017 vastavalt Otepää vallavolikogu otsusele

nr 1-4-47 valitud Otepää vallavanemaks. Kajar Lepik oli loetletud tegude toimepanemise

ajal nimetatud Sangaste abivallavanemaks ja hiljem üle viidud Otepää

abivallavanemaks.

14. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 5 lg 1 kohaselt on avalik teenistus riigi või kohaliku

omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse

ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine. ATS § 6 lg 1 ja lg 3 p 3

kohaselt on Vallavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kelle ülesanne on

avaliku võimu teostamine. ATS § 7 lg 1 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või

kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. ATS § 7

lg 3 p 1 kohaselt on avaliku võimu teostamine muuhulgas ametiasutuse juhtimine.

15. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse

juht vallavanem. KOKS § 50 lg 1 p 1 kohaselt vallavanem korraldab vallavalitsuse tööd

ning lg 2 kohaselt vallavanem esindab vallavalitsust vastavalt seadusele, valla

põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Eeltoodust tulenevalt oli Kaido

Tamberg Sangaste vallavanemana ja Otepää vallavanemana ametiisikuks KarS § 288 lg

1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes ehk füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks alaline

ametiseisund.

16. KOKS § 30 lg 1 p 1-3 kohaselt on vallavalitsuse pädevuses kohaliku elu küsimuste

lahendamine ja korraldamine, mis on volikogu määruste või otsustega või valla

põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele või mis ei kuulu volikogu pädevusse.

Sangaste abivallavanema ametijuhendi punktide 8.1 ja 8.4 kohaselt olid abivallavanema

teenistusülesanneteks muuhulgas elamumajandusega seotud tegevuse korraldamine ning

riigihangete läbiviimise korraldamine. Otepää abivallavanema ametijuhendi punkti 8.1

kohaselt olid abivallavanema tööülesanneteks muuhulgas valla arendus-, ehitus-,

majandus- ja planeerimisalase tegevuse korraldamine. Seega oli Kajar Lepik Sangaste

valla abivallavanemana ning hiljem Otepää valla abivallavanemana ametiisik KarS §

288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõistes ehk füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks

ametiseisund.

17. Seega omastasid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik kolmanda isiku kasuks

ametiisikutena ja isikutena, kes on varem toime pannud omastamise, grupis

Sangaste valla ja Otepää valla raha kokku 71 848,48 eurot, s.o panid toime KarS §

201 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

18. Lisaks rikkus Kaido Tamberg seadusest tulenevat teise isiku varalise huvide

järgimise kohustust, millega tekitas suure varalise kahju, s.o pani toime KarS §

2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8 (133)

19. Lisaks pani Kajar Lepik kui ametiisik ühele osalejale eelise andmise eesmärgil

toime riigihangete menetluse nõuete rikkumise, s.o KarS § 300 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

20. Viktor Haljastet süüdistatakse selles, et tema, Kaido Tamberg ja Kajar Lepik leppisid

ajavahemikul juuli 2019 kuni august 2019 kokku selles, et Viktor Haljaste teostab enda

poolt nimetatud äriühingu OÜ Arboore kaudu Otepää Vallavalitsuse poolt tellitavaid

töid, milledeks on kõnniteekivide paigaldamine koos äärekiviga ning haljastuse

tegemine Kultuurimaja pargis asuval kergliiklusteel aadressil Virulombi 2 Otepää. Et

Otepää valla hankekorra § 8 nägi sellises olukorras ette vähemalt kahe hinnapakkumise

võtmist, organiseeris Viktor Haljaste lisaks OÜ Arboore hinnapakkumisele summas 21

478,08 eurot ka Estvalg Servis OÜ hinnapakkumise summas 19 960,92 eurot, teades, et

Estvalg Servis OÜ tegelikult tööde teostamisest huvitatud ei ole. Kajar Lepik

organiseeris lisaks veel OÜ Rattar nimega kolmanda hinnapakkumise summas 25 932

eurot. Tööde tegelik maksumus oli mitte rohkem kui 11 469,60 eurot. Kajar Lepik ja

Viktor Haljaste organiseerisid teadlikult ülehinnatud hinnapakkumised, et seeläbi Otepää

valla rahalisi vahendeid kolmanda isiku ehk OÜ Arboore kasuks pöörata. Kajar Lepik ja

Viktor Haljaste koostasid töövõtulepingu, mille tellijana allkirjastas Otepää

Vallavalitsuse esindaja Kaido Tamberg, töövõtjaks OÜ Arboore. Sõlmitud

töövõtulepingust tulenevalt kandis Otepää Vallavalitsus Kaido Tambergi korraldusel

ajavahemikul 13.08.2019 kuni 16.09.2019 OÜ Arboore arveldusarvele 21 478,08 eurot.

Viktor Haljaste, omades juurdepääsu OÜ Arboore pangakontodele, kandis kogu summa

edasi OÜ Võsaraie arvelduskontole, kust see võeti sularahas välja. Lähtuvalt oma

tööülesannetest Otepää vallas olid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik isikuteks, kellel oli

tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise üle, millest tulenevalt said

Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Viktor Haljaste abil korraldada sobiva töövõtulepingu ja

läbi selle omastada kolmanda isiku ehk OÜ Arboore kasuks Otepää Vallavalitsuse raha

mitte vähem kui 10 008,48 eurot.

21. Viktor Haljaste aitas Kajar Lepiku ja Kaido Tambergi täideviidavale teole kaasa ainelise

kaasabiga – hankis vajalikud hinnapakkumised. Seejuures teadis Viktor Haljaste, et

tegemist on näilike pakkumistega, mille koostajatel polegi tahtmist tööd tegema hakata.

Seega pani Viktor Haljaste kaasaaitamisteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, saades

aru, et selliselt toimides võivad Kajar Lepik ja Kaido Tamberg omastada valla raha OÜ

Arboore kasuks.

22. Seega, aidates kaasa Kajar Lepiku ja Kaido Tambergi kuriteole (valla vara

omastamisele kolmanda isiku kasuks), pani Viktor Haljaste toime KarS § 201 lg 2 p

4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

23. Süüdistatavad Kaido Tamberg, Kajar Lepik ja Viktor Haljaste ennast süüdi ei tunnista.

24. Kõik kaitsjad leiavad, et süüdistused pole põhjendatud ning süüdistatavad tuleb õigeks

mõista.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, OTSUSE PÕHJENDUSED

25. Kuna kohtumenetluses kerkis üles vaidlus osade tõendite lubatavuse küsimusel,

peatub kohus esmalt sellel probleemil (sh läbiotsimiste käigus saadud tõendid ja nende

vaatlusprotokollid, muud vaatlusprotokollid, jälitustoimingu protokoll, tunnistaja C.K

9 (133)

kohtueelses menetluses antud ütlused). Seejärel võtab kohus seisukoha, kas

süüdistatavaid K.Tambergi ja K.Lepikut saab pidada ametiisikuteks KarS § 288 lg 1

mõttes, sest neile on esitatud süüdistus kui ametiisikutele. Edasi analüüsib kohus igat

süüdistuse episoodi eraldi - Raja kinnistu võõrandamine, Sangaste Vallavalitsuse II

korruse ruumide remont, Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamine, OÜ

Sangaste Mõis osa võõrandamine, Keeni põhikooli rekonstrueerimise hankemenetlus.

Peale seda järgnevad kohtu põhjendused karistuste mõistmise, kannatanu rahaliste

nõuete, vara arestimise ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse ning

menetluskulude osas.

Tõendite lubatavus

26. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tõenditena vastu võtnud kohtueelse menetluse ajal

toimunud erinevate läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud esemete ning dokumentide

vaatlusprotokollid. Läbiotsimiste aluseks olevaid määrusi ja läbiotsimise protokolle

prokuratuur esialgu tõenditena ei esitanud (välja arvatud 14.01.2020 läbiotsimisprotokoll

K.Lepiku elukoha ja tema kasutuses oleva mootorsõiduki läbiotsimise kohta – V kd tl

186-189). Kohtumenetluse ajal vaatlusprotokollide tõenditena asja juurde võtmise

käigus tekkis prokuröride ja kaitsjate vahel korduvalt vaidlus vaatlusprotokollide

lisadeks olevate dokumentide asjakohasuse üle (kas ja millist tõendamiseseme asjaolu

need tõendavad). Ent vaidlus puudus nende tõendina lubatavuse üle aspektist, kas

tõendite saamine on toimunud seaduslikult. 16.05.2022 toimunud kohtuvaidluse käigus

tõstatas K. Lepiku kaitsja küsimuse (millega ühines ka kaassüüdistatav K. Tambergi

kaitsja) vaatlusprotokollide lubatavusest tõendina, kuna läbiotsimismääruste ja

läbiotsimise protokollide puudumise tõttu pole kohtul võimalik hinnata

menetlustoimingute seaduslikkust. Juhtivprokurör K. Kaldoja leidis, et selline etteheide

on esitatud hilinenult. Asja kohtuliku uurimise käigus pole kaitsjad läbiotsimiste

seaduslikkust kahtluse alla seadnud ning pooltest keegi läbiotsimise protokollide

tõenditena esitamist vajalikuks ei pidanud. Peale selle prokurör leidis, et

läbiotsimismäärus pole tõendiks KrMS § 63 lg 1 kohaselt.

27. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse ja üksnes

vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust

kontrollima. Vastupidisel juhul kuluks tarbetult aega ja ressurssi selliste menetluslike

asjaolude tõendamisele, mille üle vaidlust pole ega pruugigi tekkida (RKKKo 3-1-1-48-

13, p 9.2; RKKKo 1-17-5210, p 25). Kaitsjatega nõustudes kohus nendib, et tavapäraselt

on tõepoolest läbiotsimise käigus saadud tõendite puhul reeglina kohtule esitatud

vähemalt läbiotsimisprotokoll (sageli ka läbiotsimismäärus). Läbiotsimismäärus pole

tõesti KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendiks, ent vastava menetlustoimingu seaduslikkuse

hindamiseks vajalik tõend KrMS § 63 lg 2 kohaselt. Kohtul puudus igasugune alus

arvata, et käesolevas kriminaalasjas sellised menetlusdokumendid (läbiotsimismäärused

ja läbiotsimisprotokollid) üldse puuduvad. Juhtivprokuröri kinnitusel, mida ei

vaidlustanud kohtuistungil ka kaitsjad, sisaldab kohtueelse uurimise käigus koostatud

toimik ka läbiotsimiste aluseks olevaid määrusi ja läbiotsimisprotokolle. Kuna

läbiotsimiste seaduslikkust käesoleva kriminaalasja kohtulikus eelmenetluses ega ka asja

kohtuliku uurimise käigus keegi pooltest kahtluse alla ei seadnud, ei olnudki

prokuratuuril kohtu arvates vajalik läbiotsimise käiku puudutavaid tõendeid esitada.

Kohtu hinnangul ei tõstatanud kaitsjad tegelikult ka 16.05.2022 toimunud kohtuvaidluse

käigus sõnaselget kahtlust läbiotsimiste seaduslikkuse üle, vaid etteheide seisnes üksnes

asjaolus, et läbiotsimist puudutavate tõendite puudumise tõttu ei saa kohus hinnata

10 (133)

vaatlusprotokollides kajastatud tõendite saamise seaduslikkust. Ühtegi konkreetset

etteheidet, et mõne läbiotsimise puhul puudus seda lubav määrus, läbiotsimist pole

menetlusseadustikus ettenähtud korras dokumenteeritud või on eiratud mingil viisil

kellegi õigusi, kaitsjad 16.05.2022 toimunud kohtuvaidluse käigus ei esitanud. Peale

kohtuvaidluse lõppu ja süüdistatavate viimaste sõnade ärakuulamist lahkus kohus nõu

pidama ja määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 20.09.2022.

28. Kohtuotsuse tegemise käigus tekkis kohtul tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

14.06.2022 otsuses asjas 1-20-1208 avaldatud seisukohtadest (p-d 43-55) siiski vajadus

täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Viidatud

lahendis on muuhulgas käsitletud menetlejate poolt andmekandjatesse sisenemisega

seonduvat ja leitud, et kui menetleja on juurdepääsu andmekandjale saanud

ebaseaduslikult, on selle abil saadud tõendid lubamatud. Käesolevas asjas on muuhulgas

tõenditeks süüdistatavate K.Tambergi ja K.Lepiku kasutuses olnud arvutites olnud e-

kirjavahetus ja failid, mistõttu on kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluline, kuidas

menetleja sai juurdepääsu süüdistatavate arvutites olevale teabele. Kuigi pooled

kohtuvaidluse käigus läbiotsimiste käigus äravõetu vaatlusprotokollide tõenditena

lubatavust käsitlesid, ei olnud siis arutelu all nende lubatavus andmekandjatesse

sisenemise aspektist. Kohus pidas andmekandjatesse sisenemisega seonduvaid asjaolusid

vajalikuks täiendavalt kohtuistungil käsitleda ja anda pooltele võimaluse selles osas oma

arvamust avaldada ja vajadusel ka tõendeid esitada. 13.09.2022 määrusega uuendas

kohus käesolevas kriminaalasjas KrMS § 307 lg 1 p 1 alusel kohtuliku uurimise.

Läbiotsimiste käigus saadud tõendid

29. Asja arutamisega jätkamisel 20.09.2022 esitas juhtivprokurör kõik asjassepuutuvad

läbiotsimismäärused ja -protokollid, mille kohus vaatamata kaitsjate vastuväidetele (et

tõendid on esitatud hilinenult) vastu võttis. Kohus leidis, et prokuröri taotluse

rahuldamine ei tekita menetluses viivitust ning asja õigema lahendamise huvides on

põhjendatud kõik asjassepuutuvad läbiotsimismäärused ja -protokollid toimikusse

lisada. Läbiotsimistega seoses esitasid kaitsjad 20.09.2022 kohtuistungil ka sisulise

vastuväite - menetlustoimingutele allutatud isikutele pole selgitatud õigust keelduda

menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest (sh õigust keelduda arvutite avamiseks

vajalike paroolide ja PIN-koodide väljaandmisest). Juhtivprokurör leiab, et kuna

kahtlustatavad olid vahetult enne läbiotsimisi kahtlustatavana kinni peetud ja neile

õigusi selgitatud (sh õigus vaikida) ning õiguste deklaratsioon kätte antud, olid nad

õigustest teadlikud.

30. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrusega (VIII kd tl 89-94), mille kohus

tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine Otepää Vallavalitsuses Otepää

linnas vallavanema K. Tambergi ja abivallavanema K. Lepiku töökabinettides, samuti

vajadusel teistes ruumides, mida nad konkreetselt kasutavad oma tööülesannete

täitmiseks. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta Sangaste vallale kuulunud OÜ

Sangaste Mõis osade omandamise ja võõrandamise tehingutega seotud, Valgamaal

Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja kinnistu võõrandamise tehingutega seotud,

Otepää Vallavalitsuse poolt tellitud Otepää linnas Kultuurimaja pargis asuva

kergliiklustee töödega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või kriminaalasja

lahendamiseks vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide projektide ja

mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded, kassadokumendid,

pangadokumendid ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal;

11 (133)

märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul; andmekandjad ja

seadmed (sh arvutid ning teised elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi

mille on juurdepääs kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele

dokumentidele, kirjadele või teistele failidele, sh e-postkastide sisule. See tähendab ka

õigust otsida andmeid K. Tambergi ja K. Lepiku kasutuses olevatest arvutisüsteemidest

(sh pilved, võrgukettad).

31. PPA läbiotsimisprotokollist (VIII kd tl 95-98) nähtuvalt on 14.01.2020 toimunud

läbiotsimine K. Tambergi ja K. Lepiku töökabinettides ning muudes nende poolt

tööülesannete täitmiseks kasutatavates ruumides. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu

hulgas: dokumendid kokku 44-l lehel, mis suleti turvaklambriga 00574638; dokumendid

20-l lehel, mis suleti turvaklambriga 00574637. Ära on võetud ka muid dokumente, kuid

neid pole kohtule tõenditena esitatud, mistõttu puudub vajadus neid käsitleda.

32. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrustega (VIII kd tl 99-110), mille kohus

tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine K. Tambergi elukohas XXX,

sh kinnistul asuvates abiruumides, ja K. Tambergi kasutuses olevas sõidukis Toyota

RAV4 reg.nr xxx. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta K. Tambergi poolt

elukohas hoitavad ning Sangaste vallale kuulunud OÜ Sangaste Mõis osade omandamise

ja võõrandamise tehingutega seotud, Valgamaal Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja

kinnistu võõrandamise tehingutega seotud, Otepää Vallavalitsuse poolt tellitud Otepää

linnas Kultuurimaja pargis asuva kergliiklustee töödega seotud ja teised asitõendina

kasutavad ja/või kriminaalasja lahendamiseks vajalikud järgmised objektid:

dokumendid, dokumentide projektide ja mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid,

kuluaruanded, kassadokumendid, pangadokumendid ja teised andmekandjad nii

digitaalsel kujul kui ka paberkandjal; märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui

digitaalsel kujul; andmekandjad ja seadmed (sh arvutid ning teised

elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi mille on juurdepääs kriminaalasjas

tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele dokumentidele, kirjadele või teistele failidele,

s.h e-postkastide sisule. Elukoha läbiotsimismääruses on kirjas veel ka õigus otsida

andmeid K. Tambergi kasutuses olevatest arvutisüsteemidest (sh pilved, võrgukettad).

33. PPA läbiotsimisprotokollist (VIII kd tl 111-114) nähtuvalt on 14.01.2020 toimunud

läbiotsimine K. Tambergi elukohas ja sõidukis. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu

hulgas sülearvuti Dell Latitude E7440, mis pakendati kilepakendisse nr 224908. Ära on

võetud ka muid esemeid ja dokumente, kuid neid pole kohtule tõenditena esitatud,

mistõttu puudub vajadus neid käsitleda.

34. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrusega (VIII kd tl 115-118), mille kohus

tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine Otepää Vallavalitsuse

kasutuses olevates ruumides aadressil, Sangaste alevik,. Läbiotsimise eesmärgiks on

leida ja ära võtta Sangaste vallale kuulunud OÜ Sangaste Mõis osade omandamise ja

võõrandamise tehingutega seotud, Valgamaal Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja

kinnistu võõrandamise tehingutega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või

kriminaalasja lahendamiseks vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide

projektide ja mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded,

kassadokumendid, pangadokumendid ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka

paberkandjal; märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul;

andmekandjad ja seadmed (sh arvutid ning teised elektroonikaseadmed), millele on

talletatud või läbi mille on juurdepääs kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul

olevatele dokumentidele, kirjadele või teistele failidele, sh e-postkastide sisule.

35. PPA läbiotsimisprotokollidest (VIII kd tl 119-125) nähtuvalt on 14.01.2020 toimunud

12 (133)

läbiotsimine Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides aadressil XXX 7,

Sangaste alevik. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu hulgas: dokumentide kaustad

koos kinnitatud dokumentidega, mis pakendati ühte kilekotti ja suleti turvaplommiga

00574632; dokumentide kaust koos kinnitatud dokumentidega, mis pakendati kilekotti ja

suleti turvaklambriga 00574634; dokumentide kaustad, mis pakendati ühte kilekotti ja

suleti turvaplommiga 00574816; dokumentide kaustad, mis pakendati ühte kilekotti ja

suleti turvaplommiga 00574635; dokumentide kaustad koos kinnitatud dokumentidega,

mis pakendati ühte paberkotti ja suleti turvakleebisega C130010775.

36. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrustega (VIII kd tl 126-133), mille kohus

tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine K. Lepiku elukohas xxx, sh

kinnistul asuvates abiruumides, ja K. Lepiku kasutuses olevas sõidukis Subaru Forester

reg.nr xxx. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta Valgamaal Sangaste vallas

Risttee külas asuva Raja kinnistu võõrandamise tehingutega seotud, Otepää

Vallavalitsuse poolt tellitud Otepää linnas Kultuurimaja pargis asuva kergliiklustee

töödega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või kriminaalasja lahendamiseks

vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide projektide ja mustandite

väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded, kassadokumendid, pangadokumendid

ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal; märkmed ja

kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul; andmekandjad ja seadmed (sh arvutid

ning teised elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi mille on juurdepääs

kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele dokumentidele, kirjadele või

teistele failidele, sh e-postkastide sisule. Elukoha läbiotsimismääruses on kirjas veel ka

õigus otsida andmeid K. Lepiku kasutuses olevatest arvutisüsteemidest (sh pilved,

võrgukettad).

37. PPA 14.01.2020 läbiotsimisprotokollist (V kd tl 186-189) nähtuvalt on 14.01.2020 läbi

otsitud K. Lepiku elukoht ja sõiduk. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu hulgas:

sülearvuti Dell Vostro 14-5459, mis pakiti turvakotti (00)340167370596916971;

kiirköitja vahel olevad dokumendid, mis ühendati omavahel turvaklambriga 00005796;

kiirköitja vahel olevad dokumendid, mis ühendati omavahel turvaklambriga 00008713;

rahatähed, mis pakendati ümbrikusse ja suleti turvakleebisega G120036470.

Läbiotsimise käigus võeti kaasa ka muid esemeid ja dokumente, kuid neid pole kohtule

tõendina esitatud, mistõttu puudub vajadus neil põhjalikumalt peatuda.

38. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrustega (VIII kd tl 134-137; 141-144),

mille kohus tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine V. Haljaste

elukohas XXX-i ning korteriga seotud abiruumides, ja V. Haljaste kasutuses olevas

sõidukis VW Caddy Kombi reg.nr xxx. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta

Otepää Vallavalitsuse poolt tellitud Otepää linnas Kultuurimaja pargis asuva

kergliiklustee töödega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või kriminaalasja

lahendamiseks vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide projektide ja

mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded, kassadokumendid,

pangadokumendid ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal;

märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul; andmekandjad ja

seadmed (sh arvutid ning teised elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi

mille on juurdepääs kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele

dokumentidele, kirjadele või teistele failidele, sh e-postkastide sisule.

39. PPA 14.01.2020 läbiotsimisprotokollidest (VIII kd tl 138-140; 145-147) nähtuvalt on

14.01.2020 toimunud läbiotsimine V. Haljaste elukohas ja sõidukis. Elukoha

läbiotsimisel kaasa võetud esemetest midagi kohtule tõendina ei ole esitatud, mistõttu

13 (133)

kohus neil põhjalikumalt ei peatu. Sõiduki läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu hulgas:

dokumendid, mis pakendati turvakotti 224878 ja dokumendid, mis pakendati

turvaümbrikusse 224875.

40. K.Lepiku ja K.Tambergi töökabinettide ja elukohtade läbiotsimismäärustesse on

muuhulgas märgitud, et on õigus otsida ka andmeid K.Lepiku ja K.Tambergi kasutuses

olevatest arvutisüsteemidest. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui menetleja võtab

kriminaalasja juurde avalikult menetlustoiminguga arvuti ja hiljem vaatleb selles olevaid

e-kirju, siis on tegemist menetlustoimingutega, mis on kirjeldatud KrMS §-s 91

(läbiotsimine) ning §-s 86 (vaatlus). Järelikult seni on andmekandjatesse sisenemist

käsitatud vaatluse osana, mitte andmekandja läbiotsimisena RKKKo 3-1-1-14-14, p

460, RKKKo 1-20-1208, p 48). Seega ei tekita läbiotsimismäärustesse märgitu

(õigus otsida ka andmeid arvutisüsteemidest) iseenesest andmekandjatesse sisenemise

õiguslikku alust. Läbiotsimismäärustesse märgitu (õigus otsida ka andmeid

arvutisüsteemidest) sisaldub läbiotsimise eesmärkide loetelus, mitte vastavate

määruste resolutsiooni punktides 1, kus on ära nimetatud läbiotsimise kohad. Seega

tuleneb läbiotsimismäärustest, et läbiotsimiskohtadeks olid siiski töökabinetid ja

elukohad, mis on kooskõlas ka KrMS §-s 91 loetletud läbiotsimiskohtadega.

41. Kuigi arvutisüsteeme läbi ei otsita, ei tähenda see, nagu ei tohiks teatud juhtudel

läbiotsimise käigus otsitava leidmiseks arvutisüsteemis või muul teabekandjal oleva

teabega tutvuda (sarnaselt läbiotsimiskohast leitud paberkandjal olevate

dokumentidega). See võimaldab asjas tähtsusetud andmekandjad välja selekteerida.

Teine võimalus on, et arvutisüsteemi ei uurita läbiotsimise käigus, vaid andmekandjad

võetakse KrMS § 91 lg 10 alusel ära ja hiljem tehakse eraldi vaatlus KrMS § 86 lg 2

alusel (RKKKo 1-20-1208, p 48). Nii on toimitud ka käesoleval juhul. K.Tambergi ja

K.Lepiku elukohtade ja nende kasutuses olnud sõidukite läbiotsimise käigus äravõetud

arvutitega seonduvalt on läbiotsimisprotokollidesse kantud arvutitesse sisenemisega

seotud asjaolud, kuid sülearvutites olnud teabe (failid, erinevatel meilikontodel olnud

e-kirjavahetus) vaatluse kohta on koostatud eraldi vaatlusprotokollid (mille sisul peatub

kohus täpsemalt edaspidi). Ka on eraldi vaatlusprotokollid koostatud muude

läbiotsimiste käigus äravõetud esemete ja dokumentide vaatluse kohta (mille sisul

kohus samuti edaspidi täpsemalt peatub).

42. Kaitsjate 20.09.2022 kohtuistungil esitatud vastuväidete valguses tuleb kohtul võtta

seisukoht, kas eespoolnimetatud vaatlusprotokollid koos lisadega on õiguspäraselt

saadud tõendid või muudavad mingid läbiotsimiste käigus asetleidnud rikkumised

need lubamatuteks tõenditeks.

43. Kohtu hinnangul on läbiotsimised iseenesest toimunud vastavalt KrMS §-s 91 sätestatud

korrale. Läbiotsimiste aluseks on olnud prokuratuuri määrused, mille on lubatavaks

tunnistanud eeluurimiskohtunik. Läbiotsimised on toimunud läbiotsimismäärustes

lubatud kohtades ja eesmärgil. Kohtu hinnangul vastavad läbiotsimise protokollid ka

KrMS §-s 92 sätestatud nõuetele. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas

menetlustoimingule (antud juhul siis läbiotsimine) allutatud isikutele oli selgitatud

nende õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest (sh õigust keelduda

arvutite avamiseks vajalike paroolide ja PIN-koodide väljaandmisest). Kohtu hinnangul

on antud juhul seega asjakohane rääkida põhiseaduse (PS) §-s 22 lg 3 sätestatud

põhimõttest, mille kohaselt kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste

vastu (nemo tenetur se ipsum accusare-põhimõte). Riigikohtu kriminaalkolleegium on

14 (133)

selgitanud, et kõnealuse sätte mõtte kohaselt ei ole keegi kohustatud aitama kaasa enda

(või oma lähedase) toime pandud süüteo tõendamisele. Ehkki konventsioon sellist

põhiõigust ei sätesta, on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas järjekindlalt

väljendatud seisukohta, et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on

konventsiooni art 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles

ühtlasi tihedalt seotud art 6 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega. (Vt

RKKKo 4-18-6037/46, p 17) Enese mittesüüstamise privileeg tähendab, et prokuratuur

peab kriminaalasjas suutma tõendada isiku süü selliselt, et ei tugineta mingilgi viisil

isiku tahte vastaselt tema kaasabil saadud tõenditele (vt EIK 11. juuli 2006. a otsus nr

54810/00, Jalloh vs. Saksamaa, p 100). Järelikult ei tähenda see üksnes isiku

vaikimisõigust (s.o õigust keelduda ütluste andmisest KrMS § 71 alusel), vaid õigust

keelduda menetlejale igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest. Kuna arvutisüsteemidele

ligipääsu võimaldamise kohustust meie seadusandja seni kehtestanud ei ole, saab selline

kaasabi olla üksnes vabatahtlik, mis omakorda eeldab, et isik teab enda õigust sellise

kaasabi osutamisest keelduda (RKKKo 1-20-1208, p-d 50, 52).

44. Kõik menetlustoimingutele allutatud isikud pole käesoleval juhul olnud kahtlustatavad

või nende lähedased. Nii nähtub läbiotsimisprotokollidest, et Otepää Vallavalitsuse

(Otepää) ruumide (sh K.Tambergi ja K.Lepiku töökabinettide ja ruumide, mida nad

tööülesannete täitmiseks kasutavad) ning Otepää Vallavalitsuse ruumide (Sangaste)

läbiotsimise puhul oli menetlustoimingule allutatud isikuks vallasekretär J.S., kes on ette

näidanud ruume. Samuti oli Sangastes asunud ruumide puhul menetlustoimingule

allutatud isikuks olnud Sangaste Teenuskeskuse ja Puka Teenuskeskuse juhataja L.M.,

kes on avanud uksi. Läbiotsimisprotokollidest nähtub, et kaasabi läbiotsimistele on

osutanud ka finantsteenistuse juhataja I.S. ja raamatupidaja A.N., kes on teinud

digitaalsete dokumentide väljatrükke, samuti sotsiaaltöö spetsialist E.K., kes on ette

näidanud ja avanud Sangastes asuva Otepää Vallavalitsuse teenuskeskuse ruume.

Tuleb nentida, et J.S. või teistele läbiotsimistel kaasabi osutanud isikutele menetleja

poolt mingite õiguste selgitamise kohta andmed puuduvad. Samas pole J.S., L.M.,

K.Vaksi, L.K.i või E.K. näol kohtule teadaolevalt tegemist isikutega, kes oleksid olnud

antud kriminaalasjas ise kahtlustatavad või on süüdistatavatele lähedased isikud

KrMS § 71 lg 1 mõttes. Kohtu arvates läbiotsimismäärustes kirjeldatud asjaolud ei viita

ka kuidagi võimalikele J.S., L.M., K.., L.K. või E.K. poolt toimepandud kuritegudele.

Seega J.S.ja L.M. menetlustoimingule allutamisel või teiste isikute kaasabi kasutamisel

läbiotsimiste läbiviimisel kohtu arvates enda või oma lähedase mittesüüstamise

privileegi rikkumisest rääkida ei saa. Kohus loeb Otepää Vallavalitsuse (Otepää)

ruumide (sh K.Tambergi ja K.Lepiku töökabinettide ja ruumide, mida nad

tööülesannete täitmiseks kasutavad) ning Otepää Vallavalitsuse ruumide (Sangaste)

läbiotsimise käigus saadud dokumentide vaatlusprotokollid lubatavateks tõenditeks.

45. K.Lepiku elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et

menetlustoimingule oli lisaks K.Lepikule allutatud ka I.K., kelle väljaantud sülearvuti

Latitude E6430 võeti läbiotsimise käigus kaasa. Ka K.Tambergi elukoha ja tema

kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et lisaks K.Tambergile oli

menetlustoimingule allutatud ka N.G., kuid viimaselt midagi ära ei võetud. Ka pole

N.G. läbiotsimise käigus aktiivselt osalenud. Majja juurdepääsu on võimaldanud Kaido

Tamberg ise, kes on läbiotsmise käigus andnud ka selgitusi. V.Haljaste elukoha

läbiotsimise protokollist nähtub, et lisaks V.Haljastele oli menetlustoimingule allutatud

A.K.. Kuigi protokolli pole kantud, kes A.K. kahtlustatavale on, annab protokolli sisu

alust järeldusele, et tegemist võib olla V.Haljaste xxx. Protokolli on muuhulgas

15 (133)

märgitud, et lisaks suuremas toas asuvale V.Haljaste voodile on teises magamisoas

V.Haljaste xxx voodi. Läbiotsimise käigus on muuhulgas kaasa võetud tahvelarvuti

Prestigio Multipad Visconte V, mille kohta A.K. on avaldanud, et see on tema oma.

Samuti on kaasa võetud lauaarvuti SN 161842/13.09.06, mille kohta A.K. on

avaldanud, et see kuulub 5 aastat tagasi surnud vennale.

46. Ka I.K., N.G. ja A.K. mingite õiguste tutvustamise kohta igasugused andmed puuduvad.

Samas ei ole kohtule esitatud ka mingeid tõendeid, mis oleks pärit I.K.arvutist,

V.Haljaste elukohast kaasa võetud arvutitest või mille saamine oleks seotud N.G.

läbiotsimisele allutamisega. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt

määravat tähendust, kas õigust menetlejale kaasabi mitte osutada selgitati

kahtlustatavate lähedastele I.K., N.G. ja A.K..

47. Õige on juhtivprokuröri 20.09.2022 kohtuistungil märgitu, et vahetult enne

läbiotsimisi olid süüdistatavad kahtlustatavana kinni peetud, mille käigus neile

kahtlustava õigusi selgitati. Läbiotsimisprotokollidest nähtub, et läbiotsimine

K.Tambergi elukohas algas 14.01.2020 kell 8.18, K.Lepiku elukohas 14.01.2020 kell

9.08 ja V.Haljaste elukohas 14.01.2020 kell 8.37. Kahtlustatavana kinnipidamise

protokollid (V kd tl 107-109, 113-115, 119-121) tõendavad, et K.Tamberg peeti

kahtlustatavana kinni 14.01.2022 kell 8.18, K.Lepik 14.01.2020 kell 8.55 ja V.Haljaste

14.01.2022 kell 8.15. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollid sisaldavad ka KrMS §-

s 34 lg 1 sätestatud õiguste loetelu, millega tutvumist on kõik kahtlustatavad ka oma

allkirjaga kinnitanud. Peale selle näeb KrMS § 35-1 lg 2 ette kinni peetud

kahtlustatavale õiguste deklaratsiooni andmist. K.Lepikule allkirja vastu tutvustatud

õiguste deklaratsiooni on prokurör ka kohtule esitanud (VIII kd tl 148-149). Sellise

deklaratsiooni saamist on kahtlustatavana kinnipidamise protokollides oma allkirjaga

kinnitanud ka K.Tamberg ja V.Haljaste. Muuhulgas sisaldab õiguste deklaratsioon

punkti 4 pealkirjaga „Õigus vaikida“, mille all on selgitatud õigust keelduda

kriminaalmenetluses ütluste andmisest ning õigust anda ütlusi, mida võidakse

kasutada ütlusi andnud isiku vastu.

48. K.Tambergi elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokolli on kantud, et

vastuseks menetleja ettepanekule anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid on

K.Tamberg avaldanud, et läbiotsimismääruses märgitud asju ja dokumente tal ei ole. Ka

ei tulene protokolli sisust, et protokolli kantud esemed ja dokumendid on välja andnud

K.Tamberg ise. Pigem annab protokolli kantu alust järeldusele, et need on leitud

läbiotsimises osalenud ametnike tegevuse tulemusena. Kuigi K.Tamberg on

läbiotsijatele avanud maja ukse ja võimaldanud ligipääsu majja ning on menetleja

palvel võtnud autost välja sülearvuti koos kotiga, ei loe kohus seda märkimisväärseks

aktiivseks kaasabiks. Sama leiab kohus ka V.Haljaste elukoha läbiotsimise puhul. Ka

V.Haljaste on eitanud läbiotsimismääruses märgitud esemete ja dokumentide leidumist

enda elukohas ning protokollist ei nähtu, et V.Haljaste oleks protokolli kantud esemed

ja dokumendid ise välja andnud. Kuigi sõiduki läbiotsimise puhul on V.Haljaste

avaldanud, et annab välja kõik asjad, mis tema teada on seotud läbiotsimismääruses

märgitud teemaga, tuleneb läbiotsimisprotokolli sisust, et protokollis kajastatud

esemed ja dokumendid on autost leidnud ja ära võtnud pigem menetleja. Kuna

K.Tambergi ja V.Haljaste elukohtade ning nende kasutuses olevate sõidukite

läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed ning dokumendid pole menetleja

valdusse sattunud kahtlustatavate endi või nende lähedaste aktiivse kaasabi tulemusena,

leiab kohus, et protokollides loetletud esemete ja dokumentide endi puhul ei tõusetugi

16 (133)

enese mittesüüstamise privileegi võimaliku rikkumise küsimust.

49. K.Lepiku elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et

vastuseks menetleja ettepanekule anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid, on

ka K.Lepik avaldanud, et läbiotsimismääruses märgitud dokumente tal ei ole. Seejärel on

protokolli kantud, et K.Lepik toob enne läbiotsimise algust koridorist välja sülearvuti

koti koos sülearvutiga, mis võeti hiljem kaasa. Samuti annab K.Lepik üle

mobiiltelefoni, mis kaasa võetakse. Nagu kohus juba eespool viitas, et andis ühe

sülearvuti üle ka K.Lepiku I.K.. Edasi on protokollis kajastatud, mida ja kust

läbiotsimise käigus leiti. Läbiotsitava sõiduki lukustatud ukse on avanud K.Lepik ise

võtmega. Kohus ei loe sülearvuti koridorist otsmist märkimisväärseks aktiivset

kaasabiks. Kuna K.Lepiku elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed ning

dokumendid pole menetleja valdusse sattunud kahtlustatava enda või tema lähedase

aktiivse kaasabi tulemusena, leiab kohus, et protokollis loetletud elukohast leitud

esemete ja dokumentide endi puhul ei tõusetugi enese mittesüüstamise privileegi

võimaliku rikkumise küsimust. Küll võib K.Lepiku kaasabina vaadelda lukustatud

autoukse avamist. Samas pole autost leitut (mis pakendati turvakleebisega nr

G1200366473 suletud ümbrikusse) kohtule tõendina esitatud.

50. Küll aga vajab eraldi käsitlemist K.Tambergi ja K.Lepiku elukohtade ja nende kasutuses

olevate sõidukite läbiotsimisprotokollides märgitud andmekandjatesse sisenemise ja

nendest pärinevate tõendite õiguspärasus. K.Tambergi elukoha ja tema kasutuses oleva

sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud

sülearvutisse Dell Latitude E7440 sisenemiseks vajalikud andmed avaldas K.Tamberg.

Nii on K.Tamberg avaldanud, et arvutil sisenemiseks kasutajatunnust ei ole, kuid on

parool, mis on kantud protokolli. Läbiotsimisprotokolli kantu annab alust järeldusele, et

menetleja on juurdepääsu K.Tambergi arvutis olevale infole saanud K.Tambergi

kaasabil (viimase poolt avaldatud parooli kasutades).

51. Ka K.Lepiku elukoha ja sõiduki läbiotsimisprotokolli kantu annab alust järeldusele, et

menetleja on juurdepääsu K.Lepiku arvutis Dell Vostro 14-5459 olevale infole saanud

K.Lepiku kaasabil (viimase poolt avaldatud parooli kasutades). Nii nähtub

läbiotsimisprotokollist, et K.Lepik avas sülearvuti ise ja sisestas ise sinna parooli, mis

kantud protokolli. K.Lepik on selgitanud, et temal on e-mail automaatselt Outlookis

ning lisaks enda isiklikud e-mailid tulevad Google kontole automaatse sisselogimisena,

paroole peast öelda ei oska. Arvutis oli avatud internetibrauseri aken, millel oli näha

salvestatud G-maili kontod. Kontod avades tulevad ette erinevad e-mailid, mille

paroolid nähtavad. K.Lepiku arvutist vaadati muuhulgas järgnevate e-mailide paroolid:

XXX (parool kantud protokolli) ja I.S. e-mail xxx (parool kantud protokolli).

52. Pooled on kardinaalselt erinevatel seisukohtadel, kas kahtlustatavatele nende

kinnipidamisel õiguste selgitamisega (sh õigus vaikida) on täidetud ka menetleja

kohustus selgitada õigust keelduda igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest sh arvutites

olevale infole ligipääsemiseks vajalike paroolide avaldamisest. Erinevalt kaitsjatest ja

nõustudes juhtivprokuröri ja kannatanu esindajaga kohus leiab, et kahtlustatavatele

nende kinnipidamisel õiguste selgitamisega (sh õigus vaikida) on täidetud ka menetleja

kohustus selgitada õigust keelduda igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest sh arvutites

olevale infole ligipääsemiseks vajalike paroolide avaldamisest. Juba varem viidatud

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.06.2022 otsuses asjas 1-20-1208 oli fookuses

eelkõige kahtlustatavale lähedase isiku menetlustoimingule allutamine, kellele ei

17 (133)

selgitatud mitte mingisuguseid õigusi. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise

olukorraga. Läbiotsimise hetkeks olid K.Lepik ja K.Tamberg teadlikud oma

menetlusseisundist (kuriteos kahtlustatavad) ning sellega kaasnevatest õigustest.

K.Lepiku ja K.Tambergi menetlusseisund oli juba selline, mis oma olemusest

tulenevalt andis neile alust arvata, et ei pea menetlejaga tegema mingit koostööd.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et menetleja on saanud juurdepääsu K.Lepiku ja

K.Tambergi arvutites olevale teabele õiguspäraselt, mistõttu on arvutitest pärit oleva

teabe vaatlusprotokollid koos lisadega lubatavad tõendid.

Muud vaatlusprotokollid

53. Lisaks läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud esemete ja dokumentide

vaatlusprotokollidele on asjas tõenditeks ka muul viisil (järelepärimiste tulemusena

erinevatesse registritesse, infosüsteemidesse, pankadele jms) saadud dokumentide

vaatlusprotokollid koos lisadega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud vajadust

vaatlust teostada üksnes KrMS §-des 83 lg 1 ja 86 lg 1 loetletud eesmärkidel -

kuriteojälgede avastamine (nt võltsitud allkiri, sõrmejäljed), asitõendina kasutatavate

objektide äravõtmine, kriminaalasja lahendamiseks vajalike andmete kogumine.

Vaadeldava objekti omaduste ja tunnuste kirjeldamine vaatlusprotokollis on

kriminaalmenetluses vajalik eelkõige selliste objektide puhul, mida ennast või mille

omadusi ja tunnuseid ei saa mingil põhjusel kohtulikul arutamisel vahetult uurida või

mille vahetu uurimine kohtulikul arutamisel võib olla raskendatud või pole

otstarbekohane. Selliste objektide kohta, mis on loetletud KrMS § 63 lg-s 1 ja mille

vahetu uurimine on raskusteta võimalik kohtulikul arutamisel, ei ole aga

vaatlusprotokolli koostamine sootuks vajalik - see ei lisa olemasolevale tõendile midagi

ei kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt. Nii nt saab tõendamiseseme asjaolude

tuvastamiseks esitada kohtule dokumendi (KrMS § l23 lg 1) või ka foto, ilma et selle

kohta tuleks täiendavalt koostada dokumendi või foto vaatlusprotokolli (RKKKo 1-18-

437, p 56). Ka antud asjas on kriminaalasja lahendamiseks vajalikud andmed

(registritest, infosüsteemidest, vastused järelepärimistele jms), vaatlusprotokollide

koostamise ajaks olnud juba kogutud. Ka on selliseid tõendeid ilma eriliste raskusteta

kohtuistungil võimalik uurida. Seega tuleb nentida, et osade vaatlusprotokollide puhul

on kaheldav nende koostamise otstarbekus. Käesoleval juhul on kohtule esitatud ka

vaatlusprotokollides kajastatud ja neile lisatud dokumendid (andmebaaside,

infosüsteemide väljatrükid, dokumentide koopiad ja pangakontode väljavõtted) poolte

poolt vajalikuks peetud mahus. Seega saab kohus tugineda mitte üksnes

vaatlusprotokollidele, vaid eelkõige algdokumentidele.

Jälitustoimingu protokoll

54. Käesolevas asjas on üheks tõendiks 20.11.2020 jälitustoimingu protokoll (III kd tl 147-

162). K.Lepiku ja K.Tambergi kaitsjate taotlusel kontrollis kohus kohtumenetluse kestel

jälitustoimingute seaduslikkust, tutvudes jälitustoimikuga 20.01-28.01.2022. Oma

järeldused jälitustoimingute seaduslikkuse osas on kohus pooltele teatavaks teinud oma

9.05.2022 kirjas (VII kd tl 157). Kohus jääb ka siinkohal oma 9.05.2022 kirjas avaldatu

juurde ja leiab, et jälitustoimingu protokoll on asjas lubatavaks tõendiks, millele võib

asja lahendamisel tugineda. Jälitustoimingu protokolli kohaselt on kogutud teavet

järgmiste jälitustoimingutega: K.Tambergi kasutuses oleva telefoni salajane

pealtkuulamine ja salvestamine 1.07.-20.12.2019 ja K.Lepiku kasutuses oleva telefoni

salajane pealtkuulamine ja salvestamine 1.07.-20.12.2019. Tõendina on esitatud

18 (133)

salvestatud kõned ajavahemikul 3.07.-4.11.2019. Jälitustoimikust nähtuvalt oli kohus

lubanud ka muude jälitustoimingute tegemist, samuti on jälitustoiminguteks andnud

lubasid prokurör. Kuna kohtule on tõendina esitatud ainult telefonide pealtkuulamise

ja salvestamise käigus saadud teave, kohus muudel toimingutel ei peatu.

Jälitustoimingu protokollis sisalduvate jälitustoimingute tegemise aluseks on: Tartu

Maakohtu 28.06.2019 määrus KM7967/2019, millega lubati muuhulgas mõlema

süüdistatava (K.Lepik, K.Tamberg) kasutuses oleva telefoni pealtkuulamine ja teabe

salvestamine 1.07.-1.09.2019; Tartu Maakohtu 29.08.2019 määrus KM8225/2019,

millega lubati muuhulgas mõlema süüdistatava kasutuses oleva telefoni pealtkuulamine

ja teabe salvestamine 2.09.-1.11.2019; Tartu Maakohtu 31.10.2019 määrus

KM8524/2019, millega lubati muuhulgas mõlema süüdistatava kasutuses oleva telefoni

pealtkuulamine ja teabe salvestamine 2.11.-20.12.2019

55. Seega on jälitustoimingud tehtud kohtu lubades määratud ajal ja viisil. Kohus on load

välja andnud KrMS § 126-7 lg 1 alusel. Load on andnud pädev asutus.

Kohtumäärustest nähtuvalt lubade väljaandmise aluseks olevate kuriteokahtluste puhul

(KarS §-d 201 lg 2, 209 lg 2, 210, 2172, 294) on olnud tegemist kuritegudega, mis

kuuluvad nende kuritegude kataloogi (KrMS § 1262

lg 2), mille puhul on

jälitustoimingute tegemine lubatud. Ka on kohus tuvastanud, et K.Tamberg ja K.Lepik

on KrMS §-s 1262 lg 3 p 4 tähendatud isikud.

56. Kohus leiab, et kohtumäärustes on piisavalt põhjendatud kuriteokahtlust. Esmase loa

väljaandmise aluseks olid kuriteokahtlused seoses Sangaste valla poolt Raja kinnistu

võõrandamisega ja Sangaste valla poolt Keeni külas asuvate korteriomandite

omandamisega, mille puhul esialgselt leiti olevat K.Tambergi tegevuses KarS § 209 lg

2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused ja K.Lepiku puhul kelmusele

kaasaaitamise tunnused. Samuti oli sellel hetkel kuriteokahtlus K.Tambergi suhtes

KarS § 217-2 tunnustel seoses valla poolt Sangaste Lossi kinnistu võõrandamisega ja

OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega. KarS § 201 lg 2 p 3 alusel oli alustatud

menetlust seoses Otepää valla ja OÜ Sanva vaheliste tehingutega (haljastööd,

küttepuude müük, veemajandusega seotud arved), millega seoses kahtlustati näilike

arvete esitamises ja kinnitamises K.Tambergi ja K.Lepikut. Lisaks eeltoodule oli

alustatud menetlust ka KarS § 294 lg 2 p 4 tunnustel seoses Sangaste hooldekodu

pansionaadi müügiga V.S. juhitavale OÜ-le V., millega lähedasel ajal V.S. tegi raha

ülekandeid K.Tambergi pangakontole. Tartu Maakohtu 28.06.2019 määrusest nähtuvalt

sisaldas prokuratuuri taotlus kõigi kuriteokahtluste asjaolusid ja olemasolevate tõendite

ning kaastööteadete sisu kuriteokahtlustes kirjeldatud tehingute kohta ning neid on

analüüsinud veel ka kohus. Samad kuriteokahtlused on olnud ka jälitustoimingute

tegemise tähtaja pikendamist lubanud Tartu Maakohtu 29.08.2019 määruse ja

31.10.2019 määruste tegemise aluseks. Määruste sisust nähtub, et jälitustegevuse

käigus lisandus ka täiendavat infot OÜ-ga Sanva seotud tehingute ja Otepeää valla poolt

tellitavate muude tööde kohta (kultuurimaja objekt), vallale kuuluvate kinnistute

müümise ettevalmistamise kohta, Otepää Tervisekeskuse ehitamiseks EAS-ilt saadud

toetusest puudujääva osa katmise kohta valla vahenditest (viimases on kohus näinud

KarS § 210, s.o soodustuskelmuse koosseisu). Kuigi osa neist eespool loetletud

kahtlustest on ära langenud juba kohtueelse menetluse käigus, on süüdistus lõpuks

esitatudki seoses Raja kinnistu võõrandamisega, OÜ Sangaste Mõis osa

võõrandamisega, samuti OÜ-ga Sanva seotud tehinguga ja Otepää kultuurimaja pargi

kõnnitee kivide paigaldamisega. Seega ei olnud esialgsed kuriteokahtlused

põhjendamatud.

19 (133)

57. Kohtu arvates pole jälitustoimingute tegemisel eksitud ka ultima ratio põhimõtte vastu.

Jälitustoimingute tegemise vajadust on juba esimeses prokuratuuri taotluses põhjalikult

selgitatud ning esitatud ka ülevaade juba tehtud toimingutest, mida sai teha

kriminaalasjaga seotud isikute eest varjatult (välja oli nõutud asjasse puutuvate isikute

pangakontode väljavõtted ning asjassepuutuvate kinnistute dokumentatsioon, tehtud

väljatrükid Otepää valla ja Sangaste valla avalikult kättesaadavatest

dokumendiregistritest, analüüsitud kõneeristusi). Prokuratuuri arvates, millega on

nõustunud ka kohus, oli edasine tõendite kogumine muude menetlustoimingutega

kuritegude asjaoludest ja kriminoloogilisest eripärast lähtuvalt oluliselt raskendatud

ning kahjustanuks kriminaalmenetluse huve. Eeltooduga nõustub kohus ka käesolevas

menetluses. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kahtlustatavateks olid Otepää vallas

olulised ja juhtival ametipositsioonil olevad isikud – vallavanem ja abivallavanem.

Taolises olukorras oli vähetõenäoline, et vallavalitsusega seotud või valla osalusega

asutustega (näiteks MTÜ Sangaste Asundused) seotud inimesed, samuti vallaga

tehinguid teinud äriühingutega seotud inimesed oleksid huvitatud vallajuhte süüstavate

ütluste andmisest. Sellised potentsiaalsed tunnistajad oleksid vallajuhtide alluvuses

töötavad või mingil viisil neist majanduslikult sõltuvad isikud. Tulemust poleks andnud

ka vallavalitsusest dokumentide väljanõudmine, sest K.Tambergil ja K.Lepikul oli

tulenevalt oma ametiseisundist võimalik valida, milliseid dokumente väljastada. Tartu

Maakohtu 28.06.2019 määruses on viidatud ka asjaolule, et olemasoleva info alusel olid

K.Tamberg ja K.Lepik võtnud enda kontrolli alla endise Sangaste valla

dokumendiregistri ja arhiivi. Kohtu hinnangul ei olnud seega menetluse antud faasis

võimalik koguda selliseid kirjalikke või isikulisi tõendeid, millest eraldivõetuna või

kogumis teiste dokumentide või muude väljaspool jälitustegevust kogutavate tõenditega

piisaks uuritavate kuriteokahtluste kõrvaldamiseks või kuritegude tõendamiseks. Samas

oli kahtlustatavate ametiseisundist tulenevalt kõrge avalik menetlushuvi välja

selgitamaks kahtlustuste paika pidavust. Tartu Maakohtu 29.08.2019 määruse sisust

tuleneb, et juba toimunud jälitustoimingute (telefonide salajane pealtkuulamine)

tulemusena lisandus infot võimalike täiendavate kuriteokahtluste (näiteks Otepää

kultuurimaja kõnnitee objektiga seotud tööde tegemine, vallale kuuluvate maade

müügiga) kohta, mis vajasid veel täiendavat kontrollimist.

58. Seoses kaitsjate viidatud Riigikohtu 18.06.2021 otsusega asjas 1-16-6179 märgib kohus

järgmist. Viidatud asjas oli põhiküsimuseks, kas ESS § 1111 lg 2 alusel mh

süüteomenetluse eesmärkidel säilitatud ja KrMS § 901 lg 2 alusel prokuratuuri loal

sideettevõtjalt saadud liiklus- ja asukohaandmed on tõendina lubatavad. Käesoleval

juhul pole tegemist selliste tõenditega, nagu viidatud asjas, mistõttu puudub alus

otsesõnu juhinduda Riigikohtu 18.06.2021 otsuses märgitust. Käesoleval juhul on

jälitustoimingud tehtud kohtu loal, mistõttu ei tõusetu siseriikliku õiguse vastuolu

Euroopa Liidu õigusega asjaolu tõttu, et tõendeid on kogutud prokuratuuri loal.

Erinevalt KrMS § 90-1 varem kehtinud redaktsioonist (mis ei konkretiseerinud, milliste

kuritegude puhul andmete nõudmine sideettevõtjalt on lubatud), on jälitustoimingute

puhul see olnud reguleeritud (KrMS § 126-2 lg 2). Seega ei tõusetu siseriikliku õiguse

vastuolu Euroopa Liidu õigusega ka asjaolu tõttu, et käesoleval juhul toimunuks

tõendite kogumine kuritegude raskusel vahet tegemata.

Tunnistaja C.K kohtueelses menetluses antud ütlused

59. Vaatamata kaitsjate vastuseisule on kohus KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel tõendina vastu

võtnud tunnistaja C.K kohtueelse menetluse käigus 29.05.2020, 20.11.2020 ja

20 (133)

30.11.2020 antud ütlused (VI kd tl-d 133-135, 138-141, 155-157). Kohus jääb ka

siinkohal oma 28.02.2022 istungil avaldatud seisukoha juurde, et tunnistaja C.K

kohtueelse menetluse käigus antud ütluste tõendina vastuvõtmiseks esineb KrMS §-s

291 lg 1 p 3 sätestatud alus ning täidetud on ka KrMS §-s 291 lg 3 ettenähtud eeldused.

60. Erinevalt kaitsjatest ja nõustudes prokuröridega kohus leiab, et käesoleval juhul pole

C.K terviseseisundi hindamiseks vajalik ekspertiisi määramine. Riigikohus on

selgitanud (RKKKo 3-1-1-45-07, punktis 17.3), et inimese lugemine haigestunuks ei

sõltu prokuratuuri ega kohtu suvast, vaid eeldab tema terviseseisundile hinnangu

andmist ehk haiguse diagnoosimist. Selline hinnang on oma olemuselt tervishoiuteenus,

mida saab tervishoiuteenuse korraldamise seaduse alusel osutada vaid registreeritud

tervishoiutöötaja, kelleks on Tervishoiuametis registreeritud arst, hambaarst, õde või

ämmaemand. Käesoleval juhul on kohtu käsutuses C.K tervisliku seisundi kohta lisaks

tema põhjalikule haigusloo väljavõttele (VI kd tl 110-130) perearsti 4.02.2022 tõend

(VI kd tl 55), milles ta on kinnitatud, et C.K oma tervisliku seisundi tõttu pole võimeline

kohtuistungil osalema ning on seda järeldust kohtu arvates ka veenvalt põhjendanud. Et

C.K seisund ka peale tõendi väljaandmist edaspidi oluliselt ei paranenud, kinnitas

perearst kohtule ka oma 25.02.2021 e-kirjas (VI kd tl 131).

61. Kohtu arvates pole alust kahelda ütluste andja isiku ja ütluste andmise asjaolude

usaldusväärsuses (KrMS § 291 lg 3 p 1). Riigikohus on selgitanud (RKKKo 3-1-1-89-

12, p-d 15 ja 16), et selles kontekstis ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üldisemalt ütluste

andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. C.K tunnistajana ülekuulamise protokollid

kinnitavad, et tunnistaja on üle kuulatud menetlusnorme järgides. Ka muude C.K kohta

kohtule teadaolevate asjaolude (nagu kohus edaspidi tuvastab, on tegemist on pikaaegse

OÜ Sanva juhatuse liikmega) pinnalt puudub kohtul alus tema isiku usaldusväärsuses

kahelda.

62. Küll on süüdistatavad viidanud asjaolule, et C.K võib olla nende suhtes vaenulikult

meelestatud. Nii on K.Tambergi arvates C.K töö kaotuse pärast K.Tambergi ja

K.Lepiku peale solvunud ja tal on tekkinud isiklik vaen nende vastu (VII kd tl 152). Ka

K.Lepiku ütluste kohaselt suhted C.K-ga peale viimase koondamist muutusid halvaks

ja tema arvates on C.K ütlused antud solvumisest (VII kd tl 144 pöördel, 148).

Tunnistaja C.K kohtueelses menetluses 29.05.2020 antud ütlustes (VI tl 133-137) on

oma suhteid K.Tambergiga iseloomustanud kui tööalaseid (ülemuse alluva suhe), kuid

kinnitanud, et vihavaenu tal K.Tambergi vastu ei ole. Samas on ta kinnitanud ka

vihavaenu puudumist K.Lepiku vastu, kuid on viimast iseloomustanud omakasu ja

küüned enda poole tegutseva inimesena. Kahtlemata peab kohus süüdistatavate poolt

esile toodud asjaolu C.K ütluste usaldusväärsuse hindamisel kaaluma, ent see ei välista

iseenesest nende ütluste tõendina vastuvõtmise lubatavust.

63. Kuna süüdistus Sangaste vallavalitsuse hoone remondi episoodis käsitleb OÜ Sanva

tegevust ning C.K oli süüdistuses käsitletud ajal OÜ Sanva juhatuse liige, omavad tema

ütlused tähtsust kriminaalasja kui terviku seisukohalt oluliste asjaolude tõendamisel

(KrMS § 291 lg 3 p 2).

64. KrMS § 291 lg 3 p 3 kohaselt peab tõendi taotleja vastaspoolel olema küllaldane

võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Juba eespool viidatud lahendis (3-1-1-89-

12, p 18) on Riigikohus selgitanud, et selline vastuväidete esitamise võimalus ei eelda

tunnistaja küsitlemisvõimalust. C.K ütlustele on süüdistatavatel ja kaitsjatel olnud

21 (133)

võimalus esitada vastuväited alates nende asja juurde võtmisest, mida nad on ka teinud.

Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdistatavad avaldanud arvamust tunnistaja C.K

ütluste andmise ajendite osas. Samuti käsitlesid kaitsjaid neid ütlusi kohtuvaidluse

käigus.

65. C.K on üle kuulatud vahetult, mistõttu on täidetud ka KrMS-s 291 lg 3 p 4 sätestatud

eeldus.

Kaido Tambergi ja Kajar Lepiku ametiseisund

66. Esmalt peatub kohus küsimusel, kas süüdistatavaid Kaido Tambergi ja Kajar Lepikut

saab pidada ametiisikuteks KarS § 288 lg 1 mõttes, sest neile on esitatud süüdistus

ametiisikuna toimepandud kuritegudes, mis eeldavad subjektina ametiisikut. Kuigi KarS

§ 300 lg 1 ei nimeta koosseisu subjekti, tuleb sätte paiknemist ametialaste süütegude

peatükis arvestades asuda seisukohale, et subjekt saab olla vaid ametiisik KarS § 288 lg

1 mõttes (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura, 2021, lk 915).

67. KarS § 288 lg 1 kohaselt ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on

avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud

ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või

vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Korruptsioonivastase

seaduse (KVS) § 2 lg 2 kohaselt ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse

töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus,

sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku,

sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või

piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse

tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda

selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku

ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav

tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu

tegemises, tegevusetuses või viivituses.

68. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p-de 2-3 kohaselt on

vallavalitsuse pädevuses lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis on

volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele

või mis ei kuulu volikogu pädevusse. ATS § 6 lg 1 ja lg 3 p 3 kohaselt on vallavalitsus

kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine.

KOKS § 49 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse juht vallavanem. KOKS § 50 lg 1 p 1

kohaselt vallavanem korraldab vallavalitsuse tööd ning lg 2 kohaselt vallavanem esindab

vallavalitsust vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud

pädevusele.

69. Sangaste Vallavolikogu 18.11.2013 otsusega nr 42 (I kd tl 55) valiti vallavanemaks

Kaido Tamberg.

70. Otepää valla dokumendiregistri 27.12.2019 väljatrükist (I kd tl 56) nähtuvalt on

dokumendiregistrisse registreeritud (pealkirjaga Otepää vallavanema valimine) Otepää

Vallavolikogu 30.10.2017 otsus nr 1-4-47. Otepää Vallavolikogu 30.10.2017 otsusega nr

1-4-47 (I kd tl 57) valiti Otepää vallavanemaks Kaido Tamberg.

22 (133)

71. Sangaste Vallavolikogu 24.04.2014 otsuse nr 14 p 1 alusel (I kd tl 49) kinnitati alates

1.05.2014 vallavalitsuse liikmeks abivallavanem Kajar Lepik. Volikogu otsuse

sõnastusest tuleneb, et abivallavanemaks oli K.Lepik nimetatud juba varem.

72. Vallavanem K.Tambergi 28.03.2013 käskkirjaga nr 15.2-1/3 (I kd tl 50) on kehtestatud

abivallavanema ametijuhend ning on tunnistatud varasem kehtetuks. Vallavanema

28.03.2013 käskkirjaga nr 15.2-1/3 kehtestatud abivallavanema ametijuhendis (I kd tl

51-52) on ära toodud mh ametikoha põhieesmärk ja teenistusülesanded.

Abivallavanema ametijuhendi järgi oli K.Lepiku teenistusülesanneteks mh

elamumajanduse korraldamine ning riigihangete korraldamine (p-d 8.1, 8.5). Süüdistuses

on ekslikult viidatud ametijuhendi p-le 8.4, mis nimetatud teguvusi ei reguleerinud.

Abivallavanema vahetuks juhiks oli vallavanem.

73. Otepää valla dokumendiregistri 27.12.2019 väljatrükist (I kd tl 53) nähtuvalt on

dokumendiregistrisse registreeritud (pealkirjaga Otepää Vallavalitsuse kinnitamine)

Otepää Vallavolikogu 30.10.2017 otsus nr 1-4-49. Otepää Vallavolikogu 30.10.2017

otsusega nr 1-4-49 (I kd tl 54) kinnitati Otepää Vallavalitsuse koosseisus vallavanem

Kaido Tamberg ja vallavalitsuse liikmed Kajar Lepik ja R.P..

74. Avalikult

kättesaadava

Otepää

abivallavanema

ametijuhendi

(https://www.otepaa.ee/abivallavanem) kohaselt on abivallavanema ülesanneteks

arendus-, ehitus-, majandus- ja planeerimisalase tegevuse korraldamine (p 8.1).

75. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrusega nr 86 kehtestati Otepää valla, Puka valla ja

Sangaste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.04.1995

määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine.

Osundatud määruse § 1 lg 1 kohaselt Otepää valla, Puka valla ja Sangaste valla

ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus. Viidatud määruse § 1 lg 2 sätestab, et

uue haldusüksuse nimeks määratakse XXX. Määruse nr 86 § 7 lg 1 kohaselt määrus

jõustub Riigi Teatajas avaldamise järgneval päeval. Määruse nr 86 § 7 lg 2 sätestab, et

paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 ning §-d 2 ja 5 jõustuvad Otepää Vallavolikogu

valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Otepää valla valimiskomisjoni 20.10.2017

otsuse nr 8-1.11.10 punkti 3 kohaselt valimistulemused loeti väljakuulutatuks ja otsuse

punktis 1 nimetatud isikute volikogu liikme volitused algavad otsuse avalikustamisele

järgneval päeval (nimetatud otsus on avalikult kättesaadav Otepää valla kodulehel http://

avalik.amphora.ee/otepaa/index.aspx?type=12&id=161539). Seega on Vabariigi

Valitsuse 25.05.2017 määrusega nr 86 ja Otepää valla valimiskomisjoni 20.10.2017

otsusega tõendatud, et alates 21.10.2017 moodustus Otepää valla, Sangaste valla,

Palupera valla ja Puka valla ühinemise teel uus avalik-õiguslik juriidiline isik ehk uus

haldusüksus – XXX, kes on Sangaste valla üldõigusjärglane.

76. Eeltoodu tõendab, et süüdistusega hõlmatud ajavahemikul, s.o aastatel 2016 kuni 2019

oli K.Tamberg Sangaste vallavanem ja hiljem Otepää vallavanem ning K.Lepik

Sangaste abivallavanem ja hiljem Otepää abivallavanem (ühtlasi ka vallavalitsuse

liige). Seega olid nad ametiisikuteks KarS § 288 lg 1 mõttes, sest neil oli

ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks kohaliku omavalitsuse asutuses.

Raja kinnistu

77. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna korruptsioonikuritegude büroo 7.01.2020

vaatlusprotokolli ühes lisadega (I kd tl 86-132) kohaselt vaadeldi Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse (RIK) andmeid kinnistu nimega Raja (registriosa number

2568940) kohta; Sangaste Vallavalitsuse dokumendiregistri dokumente; RIK-i andmeid

kinnistu Raja omanike ja teiste seotud isikute kohta ning MTÜ Sangaste Asundused ja

23 (133)

Ühismajandamise OÜ pangakontosid erinevates pankades. Vaatlusprotokollis

kirjeldatud andmebaaside väljatrükid (välja arvatud äriregistri andmed), dokumentide

koopiad ja pangakontode väljavõtted on vaatlusprotokollile lisatud.

78. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks olev registriosa nr 2568940 väljatrükk (tehtud

6.11.2019) koos katastriüksuse plaani väljatrükiga (I kd tl 91-96, 98) tõendab, et kinnistu

nimetusega Raja (katastritunnus 72401:003:0015) asub Risttee külas Otepää

(varasemalt Sangaste) vallas Valga maakonnas, selle suurus on 28,30 ha ja sihtotstarve

elamumaa. Esimese omanikuna on registriosa teise jakku 2013. aasta aprillis sisse

kantud Eesti Vabariik. Keskkonnaministeeriumi 22.02.2011 käskkirjaga nr 255 (I kd tl

99-100) otsustati jätta riigi omandisse riigi maareservina Valga Maakonnas Sangaste

vallas Risttee külas asuv Raja maaüksus, pindalaga 28,30 ha, sihtotstarbega elamumaa.

79. Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt (VII kd tl 149-151, 154-155) oli Sangaste

vallal juba alates aastast 2008 huvi soetada Raja kinnistu asunduse rajamiseks, kuid siis

riik sellega ei nõustunud. Ootamatult pakkus riik seda võimalust 2012 aasta lõpus või

2013 aasta alguses. Kinnistu hinnati 58 000 eurole, kuid volikogu pidas seda liiga

kõrgeks. Siis pakkus riik võimalust kinnistu osta 65 %-lise hinnaga 2-aastase

järelmaksuga, milline tehing ka toimus.

80. Süüdistatava K. Lepiku ütluste kohaselt (VII kd tl 142-143) ei töötanud ta Sangaste

Vallavalitsuses, kui vald Raja kinnistu riigilt järelmaksuga ostis. Tagantjärgi kuulduna

K. Lepik teab, et sinna taheti teha krunte noorperede või lihtsalt uutele vallakodanikele.

81. Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt (VI kd tl 71-77) on ta olnud aastaid Sangaste

Vallavolikogu liige. Valla poolt Raja kinnistu (samuti ka Lahemaa kinnistu) riigilt

soetamise mõte oli meelitada noori maale, et ehitada sinna elamufond.

82. Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt (VI kd tl 99 pöördel-103) teab ta Sangaste

Vallavalitsuses maakorraldajana töötanuna, et vald taotles Raja kinnistu

munitsipaliseerimist, soovides sinna hakata rajama elamukrunte, et noored saaks maale

tulla. 2015 aastal algatati detailplaneering, mis on vajalik maa kruntideks jaotamiseks.

83. Tunnistaja L.N-i ütluste kohaselt (VI kd tl 77-78) oli ta aastatel 2015-2017 Sangaste

Vallavolikogu liige. Raja kinnistu kuulus mingi ajal vallale. Eesmärk oli noori peresid

maale meelitada ja seda kinnistut kruntideks jagada.

84. Tunnistaja F.L-i ütluste kohaselt (VI kd tl 79 pöördel- 82) oli ta alates 2016. aastast kuni

valdade ühinemiseni Sangaste Vallavolikogu asendusliige. Raja kinnistu kuulus mingil

ajal vallale. Sinna taheti teha noored maale elama projekti.

85. Tunnistaja O.I. ütluste kohaselt (VI kd tl 84-86) oli ta viimase Sangaste Vallavolikogu

liige. Vald taotles Raja kinnistu riigilt endale, et noorte perede valda tulekuks teha sinna

elamukrunte.

86. Tunnistaja O.L. ütluste kohaselt (VI kd tl 88-89) oli ta kuni Sangaste valla lõpuni

vallavolikogu liige. Raja kinnistuga seonduvaid asjaolusid I. P. täpsemalt enam ei

mäleta, kuid ta teab, et kinnistu eesmärk oli mõõta välja krundid neile, kes soovivad

sinna elama asuda ja kodu rajada.

87. Seega on süüdistatavate ja tunnistajate ütlused kattuvad asjaoludes, et Raja kinnistu

riigilt Sangaste vallale omandamise eesmärk oli kasutada seda elamukruntide

pakkumiseks valda elama tulevatele noortele peredele. Süüdistatavate ning tunnistajate

ütlusi Raja kinnistu omandamise asjaolude ja eesmärkide kohta kinnitavad ka

dokumentaalsed tõendid.

88. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Sangaste Vallavolikogu 28.02.2013 istungi

protokolli nr 1 (I kd tl 101-103) kohaselt otsustas volikogu (päevakorrapunkt 10 all)

taotleda Keskkonnaministeeriumilt Risttee külas asuva Raja maaüksuse otsustuskorras

24 (133)

võõrandamist Sangaste vallale. Ettekande selle kohta on teinud vallavanem K. Tamberg.

Otsustust on põhjendatud asjaoludega, et Sangaste valla üldplaneeringus on

munitsipaalomandisse taotletava maana määratud Raja maaüksus perspektiivne elamuala

ja riigivaraseaduse kohaselt võib riigile kuuluvat elamumaa sihtotstarbega hoonestamata

kinnisasja võõrandada maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele alla

hariliku väärtuse. Samal volikogu istungil (päevakorrapunkt 11 all) otsustati samal

põhjusel (perspektiivse elamualana) valla omandisse taotleda ka Lossiküla külas asuvat

Lahemaa maaüksust suurusega 16,33 ha.

89. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude

büroo 4.02.2020 vaatlusprotokolli ühes lisadega (III kd tl 77-86) kohaselt vaadeldi

14.01.2020 Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides aadressil XXX 7,

Sangaste alevik, XXX, XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud

esemeid, mis on pakendatud kilekotti ning suletud turvaplommiga nr 00574634 (sh

erinevaid Sangaste Vallavolikogu istungite protokollide ja otsuste koopiad).

90. 4.02.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast Sangaste Vallavolikogu 28.02.2013 otsusega

nr 7 (III kd tl 86) otsustati taotleda Keskkonnaministeeriumilt Risttee külas asuva Raja

maaüksuse (katastritunnus 72401:003:0015, sihtotstarve elamumaa, pindala 28,30 ha)

otsustuskorras võõrandamist Sangaste vallale Riigivaraseaduse § 34 alusel. RVS § 34

kohaselt võis riigile kuuluvat elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasja

võõrandada maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele alla hariliku väärtuse

(kinnisasja müügihind on 65% selle harilikust väärtusest).

91. 4.02.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast Sangaste Vallavolikogu 26.09.2013

istungiprotokollist nr 5 (III kd tl 84-85) nähtub, et vallavanem K. Tamberg informeeris

volikogu riigilt vallale taotletava Risttee külas asuva Raja kinnistu ja Lossiküla külas

asuva Lahemaa kinnistu hariliku väärtuse määramiseks koostatud eksperdihinnangust.

Volikogu andis nõusoleku määratleda võõrandamislepingutes kinnisasjade väärtused

vastavalt eksperdihinnangutes määratud väärtustele.

92. K. Tambergi kaitsja poolt kohtule esitatud DTZ Kinnisvaraekspert eksperthinnangust

(VI kd 211-230) nähtuvalt on Maa-Ameti tellitud ja 2013. aasta mais toimunud

hindamise tulemusena Raja kinnistu turuväärtuseks määratud 58 000 eurot. Muuhulgas

on eksperthinnangus märgitud, et kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt, samuti puuduvad igasugused tehnovõrgud (sh elektriliin, vee-, kanalisatsiooni-

sidetrassid).

93. 4.02.2020 vaatlusprotokolli lisadeks olevatest Sangaste Vallavolikogu 21.07.2014

istungiprotokollist nr 4 ja Sangaste Vallavolikogu 21.07.2014 otsust nr 19 nähtuvalt (III

kd tl 78-83) otsustati osta Eesti Vabariigilt Risttee külas asuv Raja kinnistu ja Lossiküla

külas asuv Lahemaa kinnistu hinnaga 59 475 eurot. Otsusest nähtuvalt volitati

vallavanem K. Tambergi sõlmima Eesti Vabariigiga kinnistute võõrandamisleping kahel

tingimusel: ostja tasub ostuhinna kahe aasta jooksul võõrandamislepingu sõlmimisest

ning ostja tasub lepingu sõlmimise kulu.

94. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva 22.07.2014 Tartu notar Kairi Aariku koostatud

ja tõestatud notariaalakti (I kd tl 104-109) kohaselt Eesti Vabariik, mille nimel tegutses

Keskkonnaministeeriumi esindajana Tiina Vooro (kelle esindusõigust kinnitasid

7.11.2013 ja 8.11.2013 notariaalaktidega tõestatud riigivara valitsema volitatud asutuse

esindaja Keskkonnaministeeriumi volikirjad - I kd tl 111-113) ja Sangaste vald, mida

esindas vallavanem Kaido Tamberg (kelle esindusõigust tõendas Sangaste Vallavolikogu

18.11.2013 otsus nr 42 K. Tambergi vallavanemaks valimise kohta - I kd tl 110)

sõlmisid lepingu, millega Sangaste vald ostis Eesti Vabariigilt lepingu esemeks I ja II

olevad kinnistud koguväärtusega 91 500 eurot. Lepingu esemeks I on Raja, Risttee küla,

Sangaste vald, XXX asuv kinnistu nimetusega Raja koos selle oluliste osadega ja

25 (133)

päraldistega (katastritunnus 72401:003:0015, pindala 28,30 ha, maa sihtotstarve

elamumaa), mille väärtuseks 58 000 eurot. Lepingu esemeks II on Lahemaa, Lossiküla

küla, Sangaste vald, XXX asuv kinnistu Lahemaa koos selle oluliste osadega ja

päraldistega (katastritunnus 72402:002:0070, pindala 16,33 ha, maa sihtotstarve

elamumaa), mille väärtuseks on 33 500 eurot. Müüja võõrandas kinnistud alla hariliku

väärtuse (lepingu p 1.13.8). Sangaste vald oli kohustatud tasuma kõnealuse lepingu

esemete väärtusest 65% ehk 59 475 eurot lepingu sõlmimisest arvates 2 aasta jooksul.

Müüja ja ostja lepivad kokku, et ostja kohustub lepingu esemeks olevaid kinnistuid

kasutama sihtotstarbeliselt. Ühtlasi lepiti kokku lepingu esemete koormamises

ühishüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks summas 59 475 eurot. Ka on lepingus

muuhulgas märgitud (lepingu p 1.13.6), et lepingu esemeks oleval Raja kinnistul puudub

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Lepingus viidatud hüpoteegi olemasolu nähtub

ka juba varem viidatud Raja kinnistu registriosa väljatrükist. Ka nähtub sealt, et Sangaste

vald on omanikuna Raja kinnistu registriosa esimesse jakku kantud 2014. aasta

augustis.

95. Prokurörid kohtuvaidluses juhtisid tähelepanu asjaolule, et tehing notari juures leidis

aset Sangaste vallavolikogu 21.07.2014 istungile järgneval päeval, kusjuures istung ise

toimus tööpäeva lõpus (mis tõesti istungi protokolli kantud kellaaegadest nähtub).

Sellise suhteliselt keeruka ning kahepoolse tehingu tegemine notari juures ei saanud

sündida üleöö ning vajas kindlasti ettevalmistamist. Seega tuleb nõustuda prokuröride

järeldusega, et tehingu sisu ja tingimused, samuti tehingu toimumise aeg olid varasemalt

kokku lepitud, mis viitab vallavanema kindlusele tehingut heakskiitva volikogu otsuse

saamisel.

96. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude

büroo 24.01.2020 vaatlusprotokolli ühes lisadega (III kd tl 87-129) kohaselt vaadeldi

14.01.2020 Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides aadressil XXX 7,

Sangaste alevik, XXX, XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud

dokumendid, mis on pakendatud kilekotti ning suletud turvaplommiga nr 00574632.

24.01.2020 vaatlusprotokollile lisatud

Sangaste Vallavolikogu 25.08.2015

istungiprotokollist nr 6 (III kd tl 99-102) nähtub, et volikogu otsustas algatada Risttee

külas asuva Raja katastriüksuse detailplaneeringu (päevakorrapunkt 8). Muuhulgas tehti

sama otsustus ka Lossikülas asuva Lahemaa katastriüksuse kohta (päevakorrapunkt 9).

Mõlemas päevakorrapunktis tegi ettekande vallavanem K. Tamberg. Protokolli kantu

kohaselt detailplaneeringute eesmärgiks on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine,

krundi ehitusõiguse määramine, hoonestusala piiritlemine ning tehnovõrkude ja -

rajatiste asukoha määramine.

97. Eeltoodust tuleneb, et Sangaste vald taotles riigilt valla omandisse perspektiivse

elamualana paralleelselt nii Raja kinnistut kui ka Lossiküla külas asuvat Lahemaa

kinnistut, mille riik samuti 2014. aasta juulis Sangaste vallale võõrandas. Mõlema

kinnistu osas algatati 2015. aasta augustis detailplaneeringud, mille eesmärgiks oli

planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine,

hoonestusala piiritlemine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Erinevalt

Raja kinnistust (mille võõrandamise asjaoludel kohus edaspidi peatub) otsustas

vallavolikogu Lahemaa kinnistu võõrandada enampakkumisel.

98. 24.01.2020 vaatlusprotokolli lisadeks olevate Sangaste Vallavolikogu 8.10.2015

istungiprotokolli nr 7 (III kd tl 95-97) ja Sangaste Vallavolikogu 8.10.2015 otsuse nr 32

26 (133)

(III kd tl 98) kohaselt otsustati müüa Lossikülas külas asuva Lahemaa kinnistu avalikul

enampakkumisel alghinnaga 45 000 eurot kahel tingimusel: omandaja kohustub sõlmima

müüjaga halduslepingu detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmiseks ning

omandaja kohustub koormama Lahemaa kinnistu ostueesõigusega müüja kasuks.

Sangaste Vallavolikogu 11.11.2015 istungiprotokolli nr 8 (III kd tl 90-92) ja Sangaste

Vallavolikogu 11.11.2015 otsuse nr 36 (III kd tl 94) kohaselt otsustati kinnitada

Lossikülas külas asuva Lahemaa kinnistu müümiseks korraldatud enampakkumise

võitjaks 59 621 euro suuruse pakkumise teinud S.E.. Et Sangaste vald võõrandas

Lahemaa kinnistu hinnaga 59 621 eurot enampakkumises osalenud S.E. koos

abikaasaga, tõendab 21.12.2015 Valga notar Katri E.S-i koostatud ja tõendatud

notariaalakti (III kd tl 138-146). Lepingust nähtub, et müüja oli ostuhinnast 30 000 eurot

müüjale juba enne lepingu sõlmimist tasunud ja ülejäänu kohustus tasuma lepingu

sõlmimise päeval. Ka oli lepingus ette nähtud intress tasumisega viivitamise eest.

99. Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt (VI kd tl 101) ei realiseerunud noored maale projekt

tegelikult ka Lahemaa kinnistul.

100.

7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Maa-ameti 17.12.2015 6.4-1/18451

vastusest Sangaste Vallavalitsusele (I kd tl 114 ja pöördel) nähtuvalt pöördus Sangaste

Vallavalitsus Keskkonnaministeeriumi poole Raja ja Lahemaa kinnistutele Eesti

Vabariigi kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks. Kuna Sangaste Vallavalitsus on

täitnud vallale riigivaraseaduse § 34 alusel Valga maakonnas Sangaste vallas Risttee

külas asuva Raja (registriosa nr 2568940, katastritunnus 72401:003:0015) ja Lossiküla

külas asuva Lahemaa (registriosa nr 2571440, katastritunnus 72402:002:0070) kinnistute

müügilepingust tuleneva kohustuse ja tasunud riigile 59 475 eurot, annab Maa-amet

Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena nõusoleku kinnistute registriosadest

numbritega 2568940 ja 2571440 Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks.

Kirjas on kohtu hinnangul ekslikult viidatud Tartu notar Andrus Ruuli poolt 10.07.2014

tõestatud riigile kuuluvate kinnistute müügilepingule, ühishüpoteegi seadmise lepingule

ja asjaõiguslepingule. Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p 94), võõrandas riik

Raja ja Lahemaa kinnistud Sangaste vallale 22.07.2014 Tartu notar Kairi Aariku

tõestatud lepinguga. Kirjas toodud andmed võimaldavad selle sisu seostada just

nimetatud lepinguga. Et hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 2015. aasta detsembris Raja

kinnistu registriosast kustutati, nähtub ka juba varem viidatud registriosa väljatrükist.

101.

Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse punktid 87-97), oli Raja kinnistu riigilt

Sangaste vallale omandamise eesmärgiks kasutada seda elamukruntide pakkumiseks

valda elama tulevatele noortele peredele, milleks algatati ka detailplaneering.

Süüdistatava K. Tambergi ja rea tunnistajate ütlused kogumis tõendavad ka asjaolu, et

projekti elluviimise nimel teatud aeg ka tegutseti - peeti läbirääkimisi piirinaabritega,

raadati kinnistul oleval metsa, otsiti võimalusi kinnistu varustamiseks elektriga. Nagu

kohus juba eespool tuvastas ( vt otsuse p 92), puudus Raja kinnistul juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt. Samuti puudus kinnistul elektrivarustus.

102.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt peale Raja kinnistu omandamist

vallale alustati läbirääkimisi piirinaabritega – T.L. ja Ilmjärve Kogudusega. T.L. lubas

läbirääkimistele kogudusega kaasa aidata tingimusel, kui vald müüb talle Raja kinnistust

10 ha. Alustati kinnistu raadamisega (puhastamisega võsast). Saavutati kokkulepe

Elektrileviga, kes lubas omal kulul välja ehitada toitekaabli ja alajaama.

103.

Süüdistatava K. Lepiku ütluste kohaselt noorte perede jaoks Raja kinnistul

27 (133)

kruntide tegemise plaani suurimad mured olid ligipääsuteega. Peeti läbirääkimisi T.A. ja

Ilmjärve kirikuga. Ühel talvel (2015 või 2016 aastal) tegi OÜ Sanva kinnistul raadamist

(lõikas välja sihte ja piire), kuid materjal jäi metsa, sest T.L. ei andnud ligipääsu

materjali välja vedamiseks. K. Lepiku teada soovis T.L. algul mingit osa kinnistust

osta, hiljem oli jutt, et tervet kinnistut. Ilmselt alustati sellepärast ka detailplaneering,

sest muidu ei oleks saanud maatükke lahti mõõta. Ka vajas lahendamist elektriliitumise

probleem.

104.

Tunnistaja T.L. ütluste kohaselt (VI kd tl 29-31) asus ta aastatel 2008-2009

rajama kodu Sangaste valda Risttee külla ja peale naabruses asuva Raja kinnistu

munitsipaliseerimist hakkas huvi tundma ka selle omandamise vastu. Alates aastast

2014 suhtles ta vallavanem K. Tambergiga. T.L. teada soovis vald Raja kinnistule

rajada elamute piirkonda, kuid neil polnud kinnistule ligipääsu. Ligipääsu

võimaldamist uuris vald T.L. käest, kuid T.L. seda võimalikuks ei pidanud. K.

Tambergi palvel uuris T.L. ligipääsu võimaldamist üle naabruses asuva Ilmjärve kiriku

kinnistu.

105.

Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt peale Raja kinnistu omandamist hakati tegema

ettevalmistusi projekti realiseerimiseks – läbi rääkima naabritega juurdepääsuteede

tekitamiseks, lahendama elektrivarustusega seotud küsimusi. Kinnistul tehti ka juba

raadamistöid – võsast puhastamine, sihtide, piiride puhastamine.

106.

Ka tunnistaja I.A. on kinnitanud, et tema teada T.L. tahtis Raja kinnistust maad

osta, kuid see polnud võimalik enne detailplaneeringu kehtestamist. Raja kinnistule

juurdepääsu osas pidas I.A. ja vallavanem läbirääkimisi kõrval oleva krundi omanikuks

oleva kirikuga ja mingil ajal tegi OÜ Sanva kinnistul metsa.

Kinnistu võõrandamine MTÜ-le Sangaste Asundused

107.

Mingil hetkel võeti suund Raja kinnistu võõrandamisele OÜ-le MTÜ Sangaste

Asundused.

108.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt hakkas mingil põhjusel Raja kinnistule

ligipääsude saamise asi venima. Kogudus hakkas nõudma kõrgemat hinda. T.L. tahtis

ära osta kogu kinnistut, kuid K. Tamberg teatas talle, et vald eelistab üksnes ca 10 ha

müüki temale, et projektiga kinnistule elamute ehitamiseks jätkata. Kuna asi venis,

kadus ära võimalus Elektrilevilt tasuta liitumise saamiseks ja kogu projektile oleks

lisandunud kulusid ca 500 000 euro ulatuses. Kõik need asjaolud kokku tegid vallale

projektiga edasimineku finantsiliselt võimatuks. Volikogu otsustas Raja kinnistu müüa

MTÜ-le Sangaste Asundused. MTÜ-l oli võimalik osa maad ära müüa ja saada raha,

millega tasuda võlg riigile. Vallal endal polnud see võimalik.

109.

Süüdistatava K. Lepiku ütluste kohaselt T.L. ja Ilmjärve kirik alguses lubasid

ligipääsu, kuid hiljem enam ei lubanud. Teine suur probleem oli, et elektriliitumise

oleks saanud väga suurte kuludega. Kolmandaks oleks maksnud raha ka vesi ja

kanalisatsioon. Vallal ei olnud sellist ressurssi. Kuna vald ise ei tegele kinnisvara

haldamise või planeerimisega, siis mingi hetk tegi volikogu otsuse müüa see edasi MTÜ

Sangaste Asundused, kellel juhil A.K. oli pädevust ja oskust kinnistuga edasi tegeleda -

nii detailplaneeringuga kui rahastuse sinna leidmisega. Et aasta lõpuks oli vaja kinnistu

eest ära maksta, teab ka K. Lepik, kuna pearaamatupidaja käis iga päev rääkimas, et vald

peab ära maksma riigile ja eelarve on varsti tasakaalust väljas.

110.

Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt mingil hetkel tekkis idee, et projekti

elluviimisega hakkaks tegelema valla poolt asutatud MTÜ Sangaste Asundused, kellele

volikogu otsustaski kinnistu võõrandada. Müümise eesmärk oli ka tagada vallale

28 (133)

vahendite olemasolu, et riigile ära maksta. MTÜ asi oli korraldada, kuidas ta need leiab.

111.

Käesoleval ajal Otepää Vallavalitsuse vallasekretärina töötava tunnistaja O.P.

ütluste kohaselt (VI kd tl 188 pöördel-192) töötas ta enne valdade ühendamist ka

Sangaste vallas vallasekretärina. O.P.pani kokku volikogu istungite päevakorrad ja

valmistas ette otsuste eelnõud. Muuhulgas valmistas ta ette Raja kinnistu MTÜ-le

Sangaste Asundused müügiga seonduva volikogu otsuse, kuid müügi põhjust ja

tingimusi O.P. enam ei mäleta. Põhjenduse esitas see, kes soovis kinnistu müügi

arutamist volikogus, kuid O.P. ei mäleta, kes see oli. Vara müügi otsustamine toimus

tavapärases korras.

112.

Tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt (VI kd tl 90-95) Sangaste Vallavalitsuses

projektijuhina töötades sai ta K. Tambergi ettepanekul mingil ajal MTÜ Sangaste

Asundused juhatuse liikmeks. MTÜ Sangaste Asundus tegeles postipunkti avamise

projekti elluviimisega. Selle üheks liikmeks oli Sangaste vald. 1-2 päeva enne notari

tehingut K. Tamberg või K. Lepik ütles, et vald müüb MTÜ-le Raja kinnistu. Siis sai

A.K. teada, et sinna tulevad tulevikus peremajad, et meelitada valda uusi inimesi.

113.

Tunnistaja L.N-i ütluste kohaselt (VI kd tl 77-78) mingil ajal Raja kinnistu

võõrandati MTÜ-le Sangaste Asundused. K. Tambergi selgituste alusel sai L.N aru, et

see oli vajalik valla toimimiseks (kuna eelarves nappis raha) ning vallaametnike

töökoormuse vähendamiseks (kuna projekti arendamine oli töömahukas). MTÜ

majandusliku seisu kohta L.N ei tea.

114.

Tunnistaja F.L-i ütluste kohaselt (VI kd tl 79 pöördel- 82) Raja kinnistu müüdi

edasi MTÜ-le Sangaste Asundused. Miks seda vaja oli, F.L täpselt aru ei saanud, kuid

vallavanema K. Tambergi selgituste alusel tundus, et MTÜ hakkab projektiga edasi

tegelema. Kas MTÜ-l oli tasumiseks rahalisi vahendeid, seda F.L ei tea.

115.

Tunnistaja B.H ütluste kohaselt kinnistu võõrandati MTÜ Sangaste Asundusele

detailplaneeringu koostamiseks, arenduste tegemiseks, kruntide jaotamiseks. Miks vald

seda ise ei teinud, seda tunnistaja ei mäleta.

116.

7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Sangaste Vallavolikogu 10.08.2016

istungi protokolli nr 7 (I kd tl 115 ja pöördel, sama tõend esitatud ka 24.01.2020

vaatlusprotokolli lisana – III kd tl 135-136) arutati muuhulgas (päevakorrapunkti 2 all)

Risttee külas asuva Raja kinnistu võõrandamist MTÜ-le Sangaste Asundus. Antud

küsimuses tegi vallavanem Kaido Tamberg volikogu istungil ettekande. Protokollist

nähtuvalt on K. Tamberg selgitanud kinnistu võõrandamise vajadust järgmiselt. Valla

omandis on Risttee külas asuv Raja kinnistu, Sangaste Vallavolikogu 25.08.2015

otsusega nr 26 on algatatud Raja katastriüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks on

planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine,

hoonestusala piiritlemine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine.

Detailplaneeringu koostamiseks ja elluviimiseks oleks otstarbekas kaasata arendaja,

Sangaste valla liikmelisusega MTÜ Sangaste Asundused, kes kinnistu omanikuna oleks

kohustatud kandma ka detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisega seotud kulud.

Kinnistu võõrandataks hinnaga 58 000 eurot, millest 40 000 eurot tasutakse 2016. aasta

jooksul ja 18 000 eurot 2017. aasta jooksul. Kinnistu võõrandamist pooldasid kõik

istungil viibinud 9 volikogu liiget.

117.

Sangaste Vallavolikogu 10.08.2016 otsusega nr 41 (I kd tl 116, sama tõend

esitatud ka 24.01.2020 vaatlusprotokolli lisana – III kd tl 137) otsustati võõrandada

Risttee külas asuv Raja kinnistu (kinnistu registriosa nr 2568940) otsustuskorras MTÜ-le

Sangaste Asundused hinnaga 58 000 eurot ja tehti vallavalitsusele ettepanek sõlmida

MTÜ-ga Sangaste Asundused pärast Raja katastriüksuse detailplaneeringu koostamise

tellimise üleandmise halduslepingu sõlmimist kinnistu müügileping järgmiselt:

29 (133)

omandaja koormab kinnistu ostueesõigusega müüja kasuks; omandaja tasub ostuhinnast

40 000 eurot 2016. aasta ja 18 000 eurot 2017. aasta jooksul; omandaja tasub lepingu

sõlmimise kulu.

118.

7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva 19.10.2016 Valga notar Katri E.S-i

koostatud ja tõendatud notariaalakti (I kd tl 117-122 pöördel) kohaselt Sangaste vald,

mida esindas volikirja alusel Kajar Lepik ja MTÜ Sangaste Asundused (registrikood

80270765), mida esindas registrikaardile kantud juhatuse liige A.K. sõlmisid lepingu,

millega Sangaste vald müüs MTÜ-le Sangaste Asundused aadressil Raja, Risttee küla,

Sangaste vald, XXX asuva kinnistu, katastritunnus 72401:003:0015, pindala 28,30 ha,

sihtotstarve elamumaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr

2568940) 58 000 euroga. Ostuhinnast 40 000 eurot kohustus MTÜ Sangaste Asundused

tasuma Sangaste valla kontole nr EE421010202000578003 SEB Pank pangas hiljemalt

31.12.2016 ning 18 000 eurot hiljemalt 31.12.2017. Tasumisega viivitamise korral on

müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,22 % tähtajaks tasumatasummalt iga viivitatud päeva

eest. Ühtlasi leppisid müüja ja ostja kokku, et koormavad lepingu eseme asjaõigusliku

ostueesõigusega Sangaste valla kasuks. Lepingus viidatud ostueesõiguse olemasolu

nähtub ka juba varem viidatud Raja kinnistu registriosa väljatrükist. Sama leping on

kohtule esitatud ka 5.02.2020 vaatlusprotokolli lisana (III kd tl 190-196). Nimetatud

vaatlusprotokolli koos lisadega (III kd tl 174-200) kohaselt on vaadeldud Kajar Lepiku

elukohast (XXX-i, Tartumaa) läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud turvaklambriga

00008713 ühendatud esemeid.

119.

Juba varem viidatud Raja kinnistu registriosa väljatrükist nähtub, et MTÜ

Sangaste Asundused kanti Raja kinnistu registriosa teise jakku omanikuna sisse 2016.

aasta oktoobris.

120.

Sangaste Vallavalitsus esitas 19.10.2016 Sangaste Asundused OÜ-le arve nr 8

(5.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa - III kd tl 199), mille kohaselt tuleb MTÜ-l

kui ostjal tasuda I makse summas 40 000 eurot hiljemalt 31.12.2016 seoses Raja kinnistu

(72401:003:0015) müügiga. Nagu kohus edaspidi tuvastab (otsuse p 148), tasus MTÜ

Sangaste Asundused kogu kinnistu hinna 58 000 eurot Sangaste Vallavalitsusele ära

14.12.2016.

121.

Süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi ning Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste

Asundused võõrandamise otsuse aluseks olevast vallavanema ettekandes avaldatut

kogumis hinnates saab teha järelduse, et Raja kinnistu MTÜ-le võõrandamise

eesmärgiks vähemalt näiliselt oli jätkuvalt kasutada seda elamukruntide pakkumiseks

valda elama tulevatele noortele peredele, millise projektiga pidi siis MTÜ edasi

tegelema. Nii said sellest aru volikogu liikmed kui ka tolleaegne MTÜ Sangaste

Asundused juhatuse liige A.K.. Süüdistatavate ütlustest tuleneb ning seda on

kinnitanud ka tunnistaja O.S., oli kinnistu võõrandamine vajalik ka selleks, et

vallavalitsus saaks täita kinnistu omandamisel riigi ees tekkinud rahalise kohustuse.

Nagu kohus eespool tuvastas (otsuse p 94), tulenes 22.07.2014 lepingust tõepoolest, et

Sangaste vald pidi Raja kinnistu ostuhinna tasuma kahe aasta jooksul arvates lepingu

sõlmimisest, millise kohustuse tagamiseks seati kinnistule ka hüpoteek Eesti Vabariigi

kasuks. Ent nagu kohus eespool tuvastas (otsuse p 100), tasus Sangaste vald ostuhinna

juba 2015. aasta lõpuks, mil kustutati ka hüpoteek kinnistusraamatust. Seega on täiesti

väärad süüdistatavate väited, et Raja kinnistu võõrandamine MTÜ-le Sangaste

Asundused (kui ka selle edasine võõrandamine, millel kohus peatub veel edaspidi) oli

tingitud vajadusest täita valla rahaline kohustus riigi ees.

30 (133)

MTÜ Sangaste Asundused

122.

Hindamaks Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamise

põhjendatust, peatub kohus MTÜ tegevusel ja majanduslikul olukorral lähemalt.

123.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt MTÜ Sangaste Asundused oli loodud

selleks, et viia läbi arendusi ja projekte, kus vald ei saanud olla taotleja või polnud valla

osalus lubatud. K. Tamberg oli kuni lahkumiseni vallavanema ametkohalt seal valla

esindaja. MTÜ tavapärane tegevus oli postipunktiga tegelemine ja veel mõned väiksed

asjad.

124.

Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt tegeles MTÜ Sangaste Asundused

kogukondlike projektide vedamisega, postipunktiga, muude kogukondlike teenustega.

125.

Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt tegeles MTÜ Sangaste Asundused erinevate

asjadega – postipunktis, noortekeskuses, Sangaste lossi juures.

126.

Tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt MTÜ Sangaste Asundus tegeles postipunkti

avamise projekti elluviimisega. Selleks oli vaja ruumid korda seada. Kui postipunkt sai

avatud, võeti teenuse osutamiseks tööle Eesti posti endine töötaja.

127.

Süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi MTÜ Sangaste Asunduse liikmete ja

tegevuse eesmärgi osas tõendavad ka erinevad MTÜ-d puudutavate dokumentide

koopaid ja väljatrükid.

128.

7.01.2020 vaatlusprotokolli on kantud äriregistri andmed muuhulgas MTÜ

Sangaste Asundused kohta, kuid pole lisatud vastavasisulist registriandmete

väljatrükki. Küll on see kohtule esitatud eraldi tõendina. Äriregistri teabesüsteemi

27.09.2019 väljatrükist MTÜ Sangaste Asundused (registrikood 80270765)

üldandmetest (I kd tl 68-69) nähtuvalt on see registrisse kantud 21.07.2008 aadressiga

XXX 7, Sangaste alevik, XXX, XXX. MTÜ juhatuse liige perioodil 8.08.2016-

12.06.2018 oli A.K.; perioodil 12.06.2018-10.07.2019 H.K. ja alates 10.07.2019 C.K.

Äriregistri andmetel on erinevate majandusaasta aruannete kohaselt põhitegevusalaks

olnud muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused.

129.

5.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega (III kd tl 201-226) nähtub,

et Kajar Lepiku elukohast (XXX-i,) läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud

turvaklambriga 00005796 ühendatud esemete hulgas on olnud muuhulgas 1.07.2008

MTÜ Sangaste Asundused asutuslepingu koopia (III kd tl 224). Viimasest nähtub, et

Sangaste vald (keda esindas vallavanem K. Tamberg) ja OÜ Sanva asutasid MTÜ

Sangaste Asundused, aadressiga Sangaste alevik, Sangaste vald, Valgamaa. MTÜ

eesmärk on noorperede eluasemeprobleemide lahendamine; tööjõu piirkonda

sissetoomine ja kinnistamine ning elamufondi väljaarendamine ja haldamine. Asutajad

kinnitasid MTÜ põhikirja (III kd 225-226), milles muuhulgas (p 15) oli märgitud, et

ühingu lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist

allesjäänud vara üle Sangaste vallale.

130.

PPA

teabehaldus-

ja

menetlusosakonna

keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 23.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega (III

kd tl 227-252) kohaselt on vaadeldud Kajar Lepiku töökabinetist ja tema kasutuses

olevatest ruumidest (Lipuväljaku 13, Otepää) toimunud läbiotsimise käigus leitud ja

kaasa võetud turvaklambriga 00574638 (III kd tl 229) suletud dokumendid. Nende

hulgas on olnud MTÜ Sangaste Asundused põhikirja koopia 15.07.2016 kehtestatud

redaktsioonis (III kd tl 242-243). Ühingu eesmärkidesse on lisandunud ka

sotsiaalteenuste osutamine. Põhikirja p 15 kohaselt ühingu lõpetamise korral läheb

pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle üldkoosoleku

31 (133)

otsusega määratud õigustatud isikule.

131.

5.02.2020 vaatlusprotokolli lisade hulgas on Ühismajandamise OÜ juhatuse

liikme Kajar Lepiku 17.11.2016 avaldus (III kd tl 197) MTÜ Sangaste Asundused

esindajale A.K., milles palub võtta MTÜ Sangaste Asundused liikmeks

Ühismajandamise OÜ alates 18.11.2016. MTÜ Sangaste Asundused 18.11.2016

juhatuse protokolli (III kd tl 198) kohaselt otsustati võtta MTÜ Sangaste Asundused

liikmeks Ühismajandamise OÜ (registrikood 11376524). A.K. on koostanud 18.11.2016

MTÜ Sangaste Asundused liikmete nimekirja (III kd tl 180), mille kohaselt seisuga

18.11.2016 kuuluvad liikmete nimekirja SA Sangaste Loss, Sanva OÜ, Sangaste

Vallavalitsus, Ühismajandamise OÜ. Kajar Lepiku avaldusest (III kd tl 176) ja MTÜ

Sangaste Asundused 5.03.2018 juhatuse protokollist (III kd tl 177) nähtuvalt oli

Ühismajandamise OÜ MTÜ Sangaste Asundused liikmeks kuni 2018 märtsini.

132.

Süüdistatava K. Tambergi ja tunnistajate ütlusi MTÜ Sangaste Asundus

tegevusvaldkondade kohta tõendavad ka 5.02.2020 vaatlusprotokolli lisadeks olevad

erinevad lepingud (III kd tl 178-188) sh: Sangaste valla ja MTÜ Sangaste Asundused

vahel 1.02.2017 sõlmitud käsundusleping raamatukoguteenuse osutamise kohta; MTÜ

Sangaste Asundused ja Sangaste valla vahel 7.02.2017 sõlmitud leping Keeni külas

noortekeskuse hoone kasutamiseks noortekeskusena; toetusleping, millega vallavalitsus

kohustus eraldama toetuse vallaeelarvest 5000 eurot MTÜ-le Sangaste Asundused

Sangaste vallamaja hoones (Sangaste vald, Sangaste alevik, XXX 7) asuvate ruumide nr

28, 29, 30A remontimiseks ja sisustamiseks postiteenuse ja raatukoguteenuse osutamisel

ning MTÜ kohustus osutama postiteenust ja raamatukoguteenust; 8.08.2017

toetusleping, mille kohaselt vallavalitsus kohustus toetama MTÜ-d Sangaste Asundused

2017 tegevusperioodi jooksul 2000 euroga Sangaste raamatukogu-postipunkti

käigushoidmisel postiteenuse- ja raamatukoguteenuse osutamiseks piirkonna rahvale;

19.12.2017 vara tasuta kasutamise leping Sangaste alevikus XXX-i 7 asuva valla- ja

seltsimaja hoone kaheksa ruumi kasutada andmiseks tervishoiu- ja apteegiteenuse

osutamise kohana; MTÜ Sangaste Asundused ja Livia Levandi vahel 27.01.2017

sõlmitud tööleping Sangaste levikus XXX 7 hoones asuva teeninduspunkti klientide

teenindamise kohta.

133.

Seega kuigi tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt MTÜ Sangaste Asundus tegeles

üksnes postipunkti avamise projekti elluviimisega, tuleneb eeltoodust, et MTÜ

tegevusvaldkonnad olid siiski laiemad ning noorperede eluasemeprobleemide

lahendamine oli MTÜ asutamisel lausa selle eesmärk. Seega vallajuhtide nägemus, et

valda elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise projekti

elluviimisega võiks tegeleda MTÜ Sangaste Asundused, oli selle tegevuse eesmärke

arvestades kohtu hinnangul iseenesest täiesti mõistetav. Ent süüdistatavad ise on

viidanud asjaoludele, et projekti elluviimisega oleks kaasnenud suured kulud. Samuti

pidi MTÜ Sangaste Asundused Sangaste vallale tasuma kinnistu ostuhinna (2016. aasta

lõpuks vähemalt 40 000 eurot). Kohtu arvates tuleb olemasolevate tõendite valguses aga

eitada MTÜ Sangaste Asundused majanduslikku võimekust sellised kulusid kanda,

samuti ostuhinda tasuda.

134.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt oli ta valla esindajana MTÜ varalise

olukorraga väga hästi kursis. MTÜ-l oli raha tavalise tegevuse eelarve ulatuses.

135.

Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt MTÜ-l Sangaste Asundused oli vara niipalju, kui

volikogu oma otsustega andis.

136.

Tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt MTÜ sai osa raha oma teenuse pakkumisest,

32 (133)

osa raha valla toetustest.

137.

7.01.2020 vaatlusprotokollile lisatud MTÜ Sangaste Asundused pangakontode

EE251010220114704017 ja EE551010220253305225 väljavõtetest (I kd tl 132) nähtub,

et 2016. aasta jooksul olid peamisteks regulaarselt kontodele laekuvateks rahalisteks

vahenditeks erinevate isikute hooldustasud, suurimateks laekumisteks krediidilimiidi

ülekanded ja Lõuna-Eesti Hooldekeskuse võõrandamise tasu. Ajavahemikul 2016 mai

lõpp kuni detsembri keskpaik oli kontol rahalisi vahendeid vaid mõnesaja euro ulatuses.

Enne Raja kinnistu eest Ühismajandamise OÜ poolt tasutud summa laekumist MTÜ-l

tegelikult puudusid piisavad rahalised vahendid kinnistu eest Sangaste vallale

tasumiseks.

138.

Konto EE551010220253305225 väljavõttest nähtub, et alates 2017 jaanuarist on

suurimad laekumised olnud Sangaste Vallavalitsuselt erinevate toetuslepingute alusel

(7.02.2017 5000 eurot; 21.08.2017 2000 eurot), OÜ-le Sanva arve alusel 26.04.2017

4900 eurot. Rahandusministeeriumilt (PRIA) 12.09.2019 toetused 5511 ja 1377 eurot;

Sangaste Vallavalitsuselt arve alusel 25.10.2017 10 000 eurot ja 28.12.2017 20 000

eurot. Aastatel 2018 ja 2019 (väljavõttes kajastatud andmed kuni 19.03.2019) pole

kontole märkimisväärselt suuri summasid laekunud. Tavapärased laekumised

väljavõttes kajastatud ajavahemikul on olnud mõnekümne või mõnesaja euro ulatuses.

139.

5.02.2020 vaatlusprotokollile lisatud Sangaste Vallavalitsuse 27.10.2017

korraldus nr 150 (III kd tl 205) ja 27.10.2017 vara tasuta võõrandamise leping (III kd tl

203-204) tõendavad, et vald võõrandas MTÜ-le Sangaste Asundused otsustuskorras

tasuta murutraktori John Deere 1565 jääkmaksumusega 3152,88 eurot. Sama

vallavolikogu otsus kohtule esitatud ka 4.03.2020 vaatlusprotokolli lisana ( V kd tl

140). Lisaks on Sangaste Vallavalitsuse 27.10.2017 korraldusega nr 15 (V kd tl 139)

otsustatud MTÜ-le Sangaste Asundused otsustuskorras võõrandada ka sõiduauto

Mitsubishi i-MiEV (jääkväärtusega 0 eurot).

140.

24.01.2020 vaatlusprotokollile lisatud Sangaste Vallavolikogu 29.06.2017

otsusega nr 25 (III kd tl 109) kinnitatud Sangaste valla 2016 konsolideeritud

majandusaasta aruandes ( III kd tl110-129) on muuhulgas märgitud, et MTÜ Sangaste

Asundused tuludeks 2016 oli 14 987 eurot ja kuludeks 3560 eurot, tulem 11 048 eurot.

141.

Seega tuleneb tunnistajate ütlustest kui muudest dokumentaalsetest tõenditest, et

MTÜ Sangaste Asundused regulaarsed sissetulekud olid suhteliselt väikesed ning pärit

enamasti vallalt, samuti oma vara sai ta vallalt. Raja kinnistu võõrandamine selle

majandamiseks ja selle eest tasumiseks sisuliselt mittevõimekale MTÜ-le Sangaste

Asundused muudab kaheldavaks selle tehingu eesmärgi - et MTÜ Sangaste Asundused

jätkaks valda elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise projekti ellu

viimist. Kuna kinnistul puudus juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, varustatus

elektriga ja muu elamiseks vajalikuga (näiteks vesi, kanalisatsioon), oleks kõige selle

rajamiseks tulnud teha kulutusi, mida MTÜ Sangaste Asundused eelarve ilmselgelt

poleks võimaldanud.

Detailplaneeringu lõpetamine ja kinnistu edasi võõrandamine

142.

Asjaolus, et Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamise

eesmärgiks oli valda elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise

projekti elluviimine, annab alust kahelda ka sündmuste edasine käik. Peale Raja kinnistu

MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamise kohta vallavolikogu otsuse tegemist lõpetati

33 (133)

Raja katastriüksuse detailplaneering ning veel enne 2016. aasta lõppu vahetas Raja

kinnistu kaks korda omanikku.

143.

5.02.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast MTÜ Sangaste Asundused juhatuse

liige A.K.u

avaldusest nähtub, et ta esitas 12.10.2016 Sangaste

Vallavalitsusele/Volikogule avalduse (III kd tl 189), milles palub lõpetada kinnistu

asukohaga Raja (katastriüksus nr 72401:003:0015), Risttee küla, Sangaste vald,

Valgamaa detailplaneeringu menetlemine, kuna algselt kinnistule planeeritud tegevust ei

soovi lähiajal teostada ja maad planeeritakse edasi kasutada metsamaana. Sama tõend on

kohtule esitatud ka 4.03.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisana (V kd tl 131). 4.03.2020

vaatlusprotokolli kohaselt (V kd tl 129-130) on vaadeldud 14.01.2020 Otepää

Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud,

kilekotti pakendatud ning turvaklambriga nr 00574635 suletud esemeid.

144.

24.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Sangaste Vallavolikogu 30.11.2016

istungiprotokolli nr 10 (III kd tl 132-133) ja Sangaste Vallavolikogu 30.11.2016 otsuse

nr 63 (III kd tl 134) kohaselt otsustati lõpetada Risttee külas asuva Raja katastriüksuse

detailplaneeringu koostamine ning tunnistati kehtetuks varasem volikogu 25.08.2015

otsus nr 26 detailplaneeringu algatamise kohta. Sellekohase ettekande volikogu

istungil tegi vallavanem K. Tamberg. Protokolli kui otsuse kohaselt oli otsustuse

põhjuseks asjaolu, et kinnistu omanik MTÜ Sangaste Asundused on esitanud taotluse

detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks, mistõttu puudus täiendav vajadus

detailplaneeringu koostamise lõpetamise ja varasema volikogu otsuse kehtetuks

tunnistamise analüüsimiseks. Otsuse poolt hääletasid kõik 6 istungil viibinud volikogu

liiget.

145.

7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva 13.12.2016 Valga notar Katri E.S-i

koostatud ja tõendatud notariaalakti (I kd tl 122-126 pöördel) kohaselt MTÜ Sangaste

Asundused (registrikood 80270765), mida esindas registrikaardile kantud juhatuse liige

A.K. ja Ühismajandamise OÜ (registrikood 11376524), mida esindas registrikaardile

kantud juhatuse liige Kajar Lepik sõlmisid lepingu, millega MTÜ Sangaste Asundused

müüs Ühismajandamise OÜ-le aadressil Raja, Risttee küla, Sangaste vald, XXX asuva

kinnistu, katastritunnus 72401:003:0015, pindala 28,30 ha, sihtotstarve elamumaa

(100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 2568940) hinnaga 60

000 eurot, mis tuli tasuda

MTÜ Sangaste Asundused kontole nr

EE551010220253305225 SEB Pangas hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates käesoleva

lepingu sõlmimisest. Digiallkirja kinnituslehest (I kd tl 122 pöördel) nähtuvalt on notar

lepingu allkirjastanud 13.12.2016 kell 13.09. Sama leping on kohtule esitatud ka

5.02.2020 vaatlusprotokolli lisana (III kd tl 193-196). Raja kinnistu registriossa kanti

MTÜ Sangaste Asundused omanikuna sisse 19.12.2016.

146.

7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva 13.12.2016 Valga notar Katri E.S-i

koostatud ja tõendatud notariaalakti (I kd tl 127-131 pöördel) kohaselt Ühismajandamise

OÜ (registrikood 11376524), mida esindas registrikaardile kantud juhatuse liige Kajar

Lepik ja Valga Puu (registrikood 10600304), mida esindas registrikaardile kantud

juhatuse liige S.K., sõlmisid lepingu, millega Ühismajandamise OÜ müüs Valga Puu

OÜ-le aadressil Raja, Risttee küla, Sangaste vald, XXX asuva kinnistu, katastritunnus

72401:003:0015, pindala 28,30 ha, sihtotstarve elamumaa (100%), koos selle oluliste

osadega ja päraldistega (registriosa nr 2568940). Kinnistu müügihind lepingu kohaselt

on 110 000 eurot, mille Valga Puu OÜ hoiustas enne lepingu sõlmimist Valga notar

Katri E.S-i notarikontole ja notar kinnitas, et nimetatud summa on notarikontole

laekunud. Lepingu kohaselt pidi notar edastama hoiustatud raha Müüja kontole nr

34 (133)

EE751010220069915016 SEB Pangas 2 pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu

kinnistusosakonnale esitamisest. Digiallkirja kinnituslehest (I kd tl 127 pöördel)

nähtuvalt on notar lepingu allkirjastanud 13.12.2016 kell 13.40. Raja kinnistu

registriossa kanti Valga Puu OÜ omanikuna sisse 19.12.2016.

147.

7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Raja kinnistu registriosa väljatrükist

nähtub ka, et selle omanikuna on 18.10.2017 kinnistamisavalduse alusel 25.10.2017

sisse kantud kaasomanikena Sibul Grupp OÜ ja Valga Puu OÜ ja hiljem on Valga Puu

OÜ kuuluvale mõttelisele osale seatud hüpoteeke AS LHV Pank kasuks.

148.

7.01.2020 vaatlusprotokolli lisas oleva Sangaste Asundused MTÜ ja

Ühismajandamise OÜ pangakontode väljavõtete tabelist (I kd tl 97) nähtub, et Raja

kinnistu müügist Ühismajandamise OÜ-lt Valga Puu OÜ-le laekus 13.12.2016 Valga

notar Katri E.S kontolt Ühismajandamise OÜ-le 110 000 eurot, millest

Ühismajandamise OÜ samal päeval, s.o 13.12.2016 kandis 60 000 eurot MTÜ-le

Sangaste Asundused. MTÜ Sangaste Asundused kandis laekunud rahast 14.12.2016 58

000 eurot Sangaste Vallavalitsuse kontole. Vaatlusprotokolli kantu on kooskõlas

vaatlusprotokollile lisatud DVD-Ril olevate pangakontode väljavõtetega (I kd tl 132).

149.

Peale Raja kinnistu valla poolt MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamist

kinnistuga toimunut on erinevad sellega kokku puutunud isikud selgitanud järgmiselt.

150.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt ka peale Raja kinnistu MTÜ-le

Sangaste Asundused võõrandamist jätkas ta kontakte T.L.aga, et viimane veenaks

kogudust kinnistule juurdepääsu võimaldama. Samuti lubati T.L.ale, et viimane saab 10

ha maad osta, kui tasub 30 000 eurot enne novembrit 2016. Ent kahjuks ei õnnestunud

T.L.aga 2016 oktoobris pikemat aega ühendust saada. Viimane võttis K. Tambergiga

ühendust alles detsembris. Kuna T.L.aga kokkulepitule loota enam ei saanud, tegi K.

Tamberg K. Lepikule ettepaneku leida kinnistule teine ostja või mingi muu lahend.

Kaaluti ühe võimalusena saada raha kasvava metsa raieõiguse osalisest müügist. Selleks

telliti kinnistule metsakorralduskava, mis valmis 2016 novembriks. Novembri lõpus

lõpetati volikogu otsusega detailplaneering. Raja kinnistu edasimüümisest MTÜ poolt

sai K. Tamberg teada alles hiljem.

151.

Süüdistatava K. Lepiku ütluste kohaselt peale Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste

Asundused võõrandamist läks selle juht A.K. kooli ja tal hakkasid asjad kuhjuma. A.K.

ei suutnud detailplaneeringut ellu viia ja loobus sellest. Aasta lõpp oli tulemas.

Eelarvesse oli raha planeeritud. Pearaamatupidaja käis iga päev rääkimas, et vald peab

ära maksma riigile ja eelarve on varsti tasakaalust väljas. Siis sai A.K: räägitud, kuid ta

ütles, et ei jõua projekte kirjutada. Ostuhuvilised olid alt hüpanud. Asi nägi väga halb

välja. Mingi hetk palus vallavanem K. Lepiku abi probleemi lahendamisel, et otsida

võimalikke lahendusi, kuidas kinnistu realiseerida, et vald saaks raha ja riigile ära

maksta. K. Lepik otsustas maa oma ettevõttega Ühismajandamise OÜ 60 000 euroga ära

osta. Vallasekretär selles huvide konflikti ei näinud. A.K. oli nõus ja K. Lepik pani

notarisse aja. Siis tekkis Valga Puu OÜ pakkumine ja K. Lepik sai notari juurde samale

päevale ka teise aja. Kaks tehingut sattusid ühele päevale juhuslikult. I. Tikule ta ei

näidanud, mis hinnaga kinnistu edasi müüb, et viimasel ei tekiks soovi kinnistu eest

rohkem raha saada. K. Tambergiga sellest juttu ei olnud, et K. Lepik ostab Raja kinnistu

enda äriühingule ja müüb siis edasi. Ka ei rääkinud ta K. Tambergile kinnistu

edasimüügi hinnast.

35 (133)

152.

Tunnistaja O.S.e ütluste kohaselt noorteküla projekt ei realiseerunud. MTÜ

võõrandas kinnistu. Aasta lõpus läks asi kriitiliseks. K. Tambergilt tuli info raskustest

projekti elluviimisel (juurdepäästeede rajamine läks keeruliseks, naabrite apaatsus ja

vastuseis). Kui vahepeal oli plaan, et osa kinnistust ostab ära T.L., mis oleks aidanud

finantseerimist tagada, siis ka need kokkulepped jooksid liiva. Vallavanema selgituste

kohaselt oli riigile vaja ära maksta ja ainuke võimalus oli kinnistu või sellest osa ära

müüa.

153.

Tunnistaja I. Tiku ütluste kohaselt valda uute inimeste meelitamiseks Raja

kinnistule majade rajamise projekt polnud tema arusaamist mööda asi, millega pidi kohe

tegelema hakkama, vaid lihtsalt plaan, millega tol hetkel ei tegeletudki. A.K. ise oli

koormatud teiste projektidega ja käis ka koolis. Ülekoormuse tõttu halvenes isegi

tervislik seisund. Miks idee kõrvale lükati, seda A.K. ei tea. Lepingu sisulise poolega

A.K. kursis ei olnud, vaid sai seda lugeda vahetult enne tehingut. MTÜ ei jäänud

kinnistu omanikuks kauaks ajaks. Ühel päeval tuli K. Tambergilt või K. Lepikult teade,

et kinnistu müüakse maha. Vallale kinnistu eest maksmise tähtaeg oli saabumas. K.

Tamberg või K. Lepik ütles, et kinnistul on ostja olemas ja selle probleemi saab

lahendada. Notari aja sai A.K. teada K. Lepikult. Mingil ajal tegi A.K. avalduse

detailplaneeringu lõpetamiseks. See suunis tuli ilmselt K. Tambergilt. Miks seda oli vaja

teha, A.K. ei mäleta. Hiljem on A.K. teada saanud, et kinnistu müüdi edasi palju

kallimalt ja A.K. tunneb ennast petetuna, keda on tehingus ära kasutatud.

154.

Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt MTÜ Sangaste Asundused esindaja I.K. esitas

2016 avalduse Raja kinnistul detailplaneeringu lõpetamiseks kuna maakasutuse eesmärk

muutus. I.A. oli mulje, et A.K. tegi seda, mis kästi. I.A. teab, et kirikuga kokkuleppele

ei saadud. Ka teab ta, et mingil ajal tahtis T.L. Raja kinnistust maad osta.

155.

Tunnistaja T.L. ütluste kohaselt uuris Sangaste vald temalt Raja kinnistule

juurdepääsu lubamist, kuid seda ta ei lubanud. K. Tambergi palvel uuris T.L. ligipääsu

võimaldamist üle naabruses asuva Ilmjärve kiriku kinnistu, kuid kokkulepet ei

saavutatud. Erinevatel aegadel oli K. Tambergiga juttu sellest, kas T.L.al oleks võimalik

soetada terve kinnistu või ainult enda krundiga piirnev osa. Jutt oli hinnast 3000 eurot

hektari kohta. Mille taha tehing jäi, seda T.L. ei tea. Ühel hetkel sai T.L. K. Tambergilt

telefonitsi teada, et viimane ei saanud T.L.at kätte ja nüüd on kinnistul uus omanik

Valga Puu OÜ. K. Tamberg oli tõesti T.L.ale paar päeva varem helistanud, kuid T.L.al

oli jäänud kõne vastu võtmata.

156.

Nagu kohus juba eespool tuvastas, puudus Raja kinnistul juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt. Seega on mõistetav, et vallajuhid selle probleemiga tegelesid.

Süüdistatavate väiteid, et piirinaabritega (T.L. ja Ilmjärve kogudus) juurdepääsu osas

kokkuleppeid ei saavutatud, on kinnitanud ka T.L. ise ning tunnistajad I.A. ja O.S..

157.

Ka on tõendid (süüdistatavate ütlused, tunnistajate T.L, O.S. ja I.A. ütlused)

kattuvad asjaolus, et T.L. soovis Raja kinnistu (või osa sellest) ära osta. T.L. ja

K.Tambergi ütlused on kattuvad asjaolus, et nende vahel oli isegi kokkuleppe hinnas

saavutatud. Kuigi tunnistaja T.L. on kinnitanud ka seda K.Tambergi väidet, et ta mingil

hetkel jättis viimase telefonikõnele vastamata, on tunnistaja ning süüdistatava ütlused

erinevad asjaolu osas, kaua T.L. K.Tambergile kättesaamatuks jäi. Erinevalt

K.Tambergi väidetust, et T.L. oli kättesaamatu lausa paari kuu vältel (2016. aasta

oktoobrist detsembrini), on T.L. kinnitanud, et nii võis juhtuda vaid paar päeva

36 (133)

detsembris.

158.

Tõendid (süüdistatava K.Lepiku ja tunnistaja A.I. ütlused) on kattuvad asjaolus,

et A.I. oli ülekoormatud ega jõudnud valda elama tulevatele noortele peredele

elamukruntide pakkumise projekti elluviimisega tegeleda.

159.

Raja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu osas kokkulepete

mittesaavutamine on kahtlemata asjaolu, mis takistas valda elama tulevatele noortele

peredele elamukruntide pakkumise projekti elluviimist. Ka võisid projekti elluviimist

mõjutada T.A. peetud läbirääkimised ning MTÜ Sangaste Asundused juhatuse liikme

A.K. ülekoormatus. Ent kohtu arvates ei seleta need asjaolud vajadust 2016. aasta teisel

poolel Raja kinnistut korduvalt edasi müüa, kuna mingit hädavajadust projekt just sama

aasta lõpuks realiseerida polnud. Nagu kohus juba eespool tuvastas, on väär

süüdistatavate väide, et Sangaste vallal oli vaja raha, et riigile Raja kinnistu ostuhind

tasuda. See oli tasutud juba aasta varem. Isegi kui kokkulepped juurdepääsu osas või

T.L. kinnistust osa võõrandamise kohta oleks saavutatud 2016 teisel poolel, poleks

ajaliselt projekti 2016. aasta lõpuks ikkagi jõutud realiseerida, sest see oleks eeldanud

suures mahus maakorralduslike töid, läbirääkimisi potentsiaalsete ostjatega jne.

160.

Süüdistatavate väitele, et kuni viimase hetkeni (detsembrini 2016) püüti valda

elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise projekti elluviimisega

jätkata, räägib vastu detailplaneeringu lõpetamine 2016. aasta novembris. Ilma

detailplaneeringuta ei saanud sellist projekti niikuinii enam realiseerida. Sel ajal

Sangaste Vallavalitsuses maakorraldajana töötanud I.A. ütluste kohaselt maa kruntideks

jagamine ja ehitusõiguse andmine sai toimuda üksnes detailplaneeringu alusel. Kuigi

detailplaneeringu lõpetamise taotluse volikogule esitas MTÜ Sangaste Asundused

juhatuse liige A.K., on viimane kinnitanud, et suunis selleks tuli vallavanem

K.Tambergilt. Seega pärineb viimaselt ka taotluse sisuline põhjendus - algselt kinnistule

planeeritud tegevust ei soovi lähiajal teostada ja maad planeeritakse edasi kasutada

metsamaana. A.K. on detailplaneeringu lõpetamise taotluse kirjutanud juba 12.10.2016,

kui leping MTÜ ja vallavalitsuse vahel Raja kinnistu võõrandamiseks oli tegelikult isegi

veel sõlmimata (toimus see 19.10.2016). Seega isegi veel enne Raja kinnistu

võõrandamise lepingu sõlmimist oli tegelikult teada, et vallavolikogu 10.08.2016 otsuse

tegemise aluseks olnud projektiga tegelikult edasi ei minda.

161.

Kuigi A.K. oli MTÜ Sangaste Asundused tolleaegne juhatuse liige, tuleneb

tema ütlustest, et Raja kinnistuga seoses toimis ta K.Tambergilt või K.Lepikult

saadud suuniste alusel ega olnud ise tehingute sisulise poole ettevalmistamisega seotud.

Nagu kohus eespool leidis, oli MTÜ Sangaste Asundused üheks liikmeks Sangaste

Vallavalitsus. A.K. ise oli ka vallaametnik. Seega said süüdistatavad A.K. korraldusi

anda ka oma ametiseisundist tulenevalt ning on mõistetav, miks A.K. vallajuhtide

korraldusi arvestas. Asjaolu, et Raja kinnistu osas tegelikke otsustusi tegid K.Lepik ja

K.Tamberg, mitte A.K., nähtub ka kinnistule metsamajanduskava koostamise käigust

(millel kohus peatub veel edaspidi, vt otsuse p-d 165-174). Eeltoodu alusel kohus

nõustub süüdistuse väitega, et K.Lepik ja K.Tamberg kontrollisid MTÜ Sangaste

Asundused tegevust läbi Sangaste valla liikmelisuse ja oma ametiseisundist tuleneva

isikliku mõju.

162.

A.K. ei leppinud Raja kinnistuga seonduvate tehingute puhul ise kokku isegi

mitte notari aegu. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei

37 (133)

korruptsioonikuritegude büroo 26.05.2020 asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega (IV

kd tl 1-249) kohaselt on vaadeldud Kajar Lepiku elukohast (XXX-i) 14.01.2020

läbiotsimise käigus leitud sülearvutis Dell Vostro 14-5459 S/N: 18R2K82 olnut teavet.

Arvutis olnud andmekandjast Samsung 860 EVO S/N: S3Z2NB0KC56324L

andmemahuga 500 GB on tehtud üks-ühene tõmmis koopiafailidest. Vaatluse käigus on

vaadeldud meilikontol kajar@sangastevv.ee e-kirju. 26.05.2020 vaatlusprotokolli

lisadeks olevast 12.10.2016, 17.10.2016 ja 12.12.2016 Kajar Lepiku e-kirjavahetusest

(IV kd tl 42, 46-48; 42) nähtub, et Kajar Lepik edastas notarile Sangaste Vallavolikogu

10.08.2016 otsuse nr 41 (millega otsustati võõrandada Risttee külas asuv Raja kinnistu

MTÜ-le Sangaste Asundused) ja lepib kokku notari aegu seoses Raja kinnistu müügiga.

Notari broneeritud aja 19.10.2016 kell 11.30 edastas Kajar Lepik A.K.

163.

26.05.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevas 12.12.2016 e-kirjas (IV kd tl 49) Valga

Notaribüroole K.Lepik kirjutab hinnad, millega MTÜ-lt kinnistu ostetakse (60 000) ja

müügihind, millega Valga Puu OÜ-le müüakse (110 000).

164.

Süüdistatavate väitele, et kuni viimase hetkeni (detsembrini 2016) püüti valda

elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise projekti elluviimisega

jätkata, räägib vastu ka asjaolu, et lisaks Raja kinnistu detailplaneeringu lõpetamise

taotluses viidatud kinnistu edasise kasutamise eesmärgile (kasutamine metsamaana)

asusid süüdistatavad selle eesmärgi nimel ka aktiivselt tegutsema.

165.

Tunnistaja N.I. ütluste kohaselt (VI kd tl 32-33) sai ta OÜ-s Valga Puu

metsakorralduse spetsialistina töötades osaühingu juhatajalt S.K.lt 2016 septembris

korralduse organiseerida Sangaste vallale Raja kinnistu metsamajandamise kava. Kava

tegi ära metsakorraldaja I.E., kes käis kohal ning korraldas andmete edastamise ka

metsaregistrisse. Mingi aeg hiljem palus S.K. arvutada nende andmete alusel

metsakinnistule hind.

166.

Tunnistaja I.E. ütluste kohaselt (VI kd tl 37 pöördel-38) töötades aastatel 2016-

2017 OÜ-s Valga Puu koostas ta juhatuse liikme S.K. korraldusel Raja kinnistule

Sangaste vallas metsamajandamise kava. Kohapeal käies oli näha, et raiutud oli paaris

kohas, keskel oli üks poolehektariline haava noorendik. Mingeid sihte või koridore I.E.

mäletamist mööda polnud välja lõigatud.

167.

Tunnistaja S.K.i ütluste kohaselt (VI kd tl 99) on ta aastaid olnud OÜ Valga Puu

juhatuse liige. Mingil ajal omandas OÜ Valga Puu Raja kinnistu. Esmalt oli Sangaste

vald tellinud sellele kinnistule metsamajandamise kava. Selle soovi edastas S.K.

K.Tamberg. Kui kava oli tehtud, pöördus detsembris S.K. poole K.Lepik sooviga teha

kinnistule hindamine. Kui hindamine oli tehtud, oli vestlus, kas Valga Puu OÜ on ise

valmis selle hinnaga ostma ning toimus tehing.

168.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikontol kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud

Kajar Lepik 26.09.2016 kell 8.33 e-kirjas (IV kd tl 18) on viimane edastanud Kaido

Tambergile katastrinumbri 72401:003:0015. Nagu juba eespool tuvastas, on

katastritunnusega 72401:003:0015 Raja kinnistu (registriosa nr 2568940).

169.

Tunnistaja N.I. ülekuulamise käigus kohtule tõendina üleantud e-kirjavahetusest

nähtub järgmine (V kd tl 142-184). K.Tamberg on 26.09.2016 hommikul (kell 8.49)

S.K.lt uurinud kinnistu katastritunnusega 72401:003:0015 takseerimise kohta, kaua see

aega võtaks, selgitades, et tellijaks on Sangaste vald. S.K. omakorda on N.I. teatanud,

et Sangaste vald tellib Valga Puu OÜ-lt kava, asjaga on kiire. Vastuseks K.Tambergile

38 (133)

teatab S.K., et välitööd saavad tehtud nädala lõpuks, kava kinnitamiseks on aega 1 kuu.

170.

26.05.2020 vaatlusprotokolli lisadeks olevast 1-2.10.2016 e-kirjavahetusest

nähtub, et 1.10.2016 on I.E. saatnud K.Tambergile ülevaatamiseks Raja kinnistu metsa

majandamise ja uuendamise kava, mille viimane on 2.10.2016 edastanud K. Lepikule,

manuses lisatud kavas on selle koostamise ajana märgitud 30.09.2016.

171.

Tunnistaja N.I. ülekuulamise käigus kohtule tõendina üleantud 7.-8.11.2016

toimunud e-kirjavahetusest OÜ-ga Valga Puu seotud isikute vahel (S.K, A.A. I.E., L.N.)

nähtub, et tehtud tööde eest koostas Valga Puu OÜ 8.11.2016 Sangaste Vallavalitsusele

arve nr 165221 (V kd tl 145) summas 445,20 eurot seoses metsakorralduse välitööde ja

metsamajanduskava koostamisega Raja maaüksusel. 7.12.2016 edastas I.E. S.K. Raja

kinnistu metsa majandamise ja uuendamise kava (V kd tl 146-166 pöördel). Kava

koostamise ajana on selles märgitud 4.11.2016. Seepeale on S.K. A.A. küsinud, kui

kiiresti viimane kinnistu hinna saab teha. N.I. on teatanud (V kd tl 167) S.K. , et Raja

kinnistu hind hetkel on 123 000 eurot, lisades manuses kinnistu hindamise andmed (V

kd tl 168-184). A.A. on muuhulgas märkinud, et kinnistu on väga ilus. Metsa on 26,5

ha ja sellest 23 ha on valmis ja küps mets. Hindamisandmete kohaselt on kinnistu

väärtus 145 760 eurot, ostuhind 123 000 eurot, investeeringu tulu 22 760 eurot.

172.

Tunnistaja L.N. ütluste kohaselt (VI kd tl 49-50) on ta aastaid olnud Valga Puu

OÜ juhatuse liige ning koostas 2016 Raja kinnistule tehtud metsamajandamise kava eest

arve. Arve koostas kava tellinud Sangaste Vallavalitsusele aasta lõpus, kuid mingi aeg

hiljem vallavalitsusele saldokinnituse saatmise ajal tuli välja, et arve on tasumata.

Sangaste Vallavalitsuselt tuli info, et arve tuleb ringi teha MTÜ-le Sangaste Asundused,

mida L.N. ka tegi.

173.

26.05.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast 5.-6.01.2017 e-kirjavahetusest

erinevate isikute vahel (sh OÜ Valga Puu raamatupidaja, Sangaste Vallavalitsus, A.K.)

nähtub, et tekkis segadus, kes peab Raja kinnistu metsakorraldustööde ja

metsamajanduskava koostamise eest tasuma. Esmalt on OÜ Valga Puu raamatupidaja

pöördunud saldo kinnitamiseks Sangaste Vallavalitsuse poole. Peale viimaselt teate

saamist, et vallavalitsus pole omaniku vahetumise tõttu nõus arvet tasuma, on Valga

Puu OÜ koostanud 31.12.2016 kuupäeva kandva arve nr 165307 Sangaste Asundused

MTÜ-le (IV kd tl 51; sama arve esitatud ka 5.02.2020 vaatlusprotokolli lisana III kd tl

200) summas 445,20 eurot seoses Raja kinnistule metsamajanduskava koostamisega ja

edastanud selle MTÜ-le maksmiseks. MTÜ Sangaste Asundused e-posti aadressil

saadetud arvele on A.K. reageerinud küsimusega „Mis värk sellega on?“. Seepeale on

Kaido Tamberg selgitanud, et tegemist on metsa hindamisega ja K.Lepik andnud A.K.

korralduse arve ära maksta.

174.

Eeltoodust tuleneb, et juba 2016. aasta septembri lõpus (26.09.2016) hakkasid

süüdistatavad K.Tamberg ja K.Lepik huvi tundma Raja kinnistul oleva metsaressursi

kindlakstegemise vastu. Tunnistaja I.E. kohtuistungil selgitas, et metsamajanduskava

tellimise kohustust omanikul ei ole, ent see tellitakse, kui omanik soovib teada, palju tal

seal ressursse on. Kuigi metsamajanduskava tellimise ajaks oli Sangaste vallavolikogu

otsustanud juba Raja kinnistu võõrandamise MTÜ-le Sangaste Asundused, oli leping ise

veel sõlmimata ning K.Tamberg tellis metsamajandamise kava OÜ-lt Valga Puu

Sangaste Vallavalitsuse nimel, mis tekitas hiljem segadust tööde eest tasumisel. Esmase

kava (mis kannab koostamise kuupäeva 30.09.2016) on süüdistatavad saanud kätte juba

1-2.10.2016. Kuigi Raja kinnistu täpne väärtus selgus hiljem (detsembris 2016), ei

39 (133)

saanud asjaolu, et kinnistul on üle 20 ha küpset metsa, jääda metsakorralduskavast

süüdistavatele märkamata. Isegi kui lähtuda K.Tambergi väidetust, et Raja kinnistule

metsakorralduskava tellimine toimus seoses sellega, et valla rahaprobleemide

lahendamiseeks kaaluti ühe võimalusena saada raha kasvava metsa raieõiguse osalisest

müügist, jääb kohtule arusaamatuks, miks seda tehingut ei võinud teha vald ise.

175.

Nagu kohus eespool tuvastas, võõrandas MTÜ Sangaste Asundused Raja

kinnistu 2016. aasta detsembris Ühismajandamise OÜ-le. Ka seda tehingut on

süüdistatavad põhjendanud asjaoluga, et vallal oli raha vaja, et aasta lõpuks riigile Raja

kinnistu ostuhind tasuda. Nagu kohus eespool leidis, on see väide väär. Nagu kohus

eespool tuvastas, puudus MTÜ-l Sangaste Asundused tegelikult majanduslik võimekus

2016. aasta lõpus Raja kinnistu eest lepingus ettenähtud osamakse 40 000 eurot tasuda.

MTÜ Sangaste Asundused võõrandas kinnistu detsembris OÜ Ühismajandamine

hinnaga 60 000 eurot, s.o kinnistu soetamisele ligilähedase hinnaga. Nagu MTÜ

Sangaste Asundused pangakonto väljavõte kinnitab, sai üksnes tänu viimati nimetatud

tehingule MTÜ vallale ära tasuda kogu kinnistu hinna. MTÜ Sangaste Asundused

majanduslik olukord kogumis peatselt järgnenud sammude astumisega detailplaneeringu

lõpetamiseks eesmärgiga hakata maad kasutama hoopis teisel eesmärgil (metsamaana)

annab alust järeldusele, et Raja kinnistu edasivõõrandamine oli süüdistatavatel paanis

algusest peale. Omades oma ametikohast tulenevat kontrolli Sangaste vallale kuulunud

Raja kinnistu üle ja MTÜ Sangaste Asundused üle, said süüdistatavad mõjutada

sellega seotud tehinguid.

176.

Süüdistatava K.Lepiku kinnitusel, mida tõendavad ka äriregistri andmed, et on

Ühismajandamise OÜ puhul tegemist K.Lepikuga seotud äriühinguga. 7.01.2020

vaatlusprotokolli on kantud äriregistri andmed Ühismajandamise OÜ (registrikood

11376524) kohta, mille kohaselt on selle osanikud alates 29.12.2014 2/3 ulatuses olnud

OÜ Palu Invest (registrikood 12593382; osanik ja juhatuse liige alates 6.01.2014

K.Lepik) ning 1/3 ulatuses alates 22.06.2011 Tõlliste Vallavalitsus (mis valdade

ühinemise tulemusena kustutati 8.01.2018 registrist, moodustus Valga Vallavalitsus).

Vastavasisulist registriandmete väljatrükki pole vaatlusprotokollile lisatud. Samas on

äriregistri andmed avalikult kättesaadav teave. Kohus on kontrollinud vaatlusprotokolli

Ühismajandamise OÜ ja Palu Invest OÜ kohta kantu õigsust äriregistrist ja loeb

registriandmetele tuginedes tõendatuks, et Ühismajandamise OÜ osanikeks 2016. aastal

olid 1/3 ulatuses Tõlliste Vallavalitsus ja 2/3 ulatuses Palu Invest OÜ ning juhatuse liige

K.Lepik. Palu Invest OÜ registriandmetel on viimase osanikuks ja juhatuse liikmeks

(sh ka 2016 aastal) K.Lepik.

177.

Prokuratuuri taotlusel on tunnistajana üle kuulatud O.K., kes andis ütlusi (VI kd

tl 95-97) Ühismajandamise OÜ tegevuse kohta ajal, mil O.K. seal töötas. Kohtu arvates

erilist tõenduslikku väärtust tunnistaja O.K.u ütlused asja lahendamise seisukohalt

käesolevas episoodis (ega ka järgmistes) ei oma. O.K. kinnitas, et K.Lepik oli tema

ülemus. Asjaolu, et K.Lepik oli Ühismajandamise OÜ juhatuse liige, on tõendatud ka

äriregistri andmetega.

178.

Kohtule on prokuratuur käeoleva episoodiga seoses tõendina esitatud PPA

teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo

15.01.2020 vaatlusprotokolli koos lisadega (I kd tl 133-138), mille kohaselt vaadeldi

14.01.2020 Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevate ruumide (aadressil XXX 7, Sangaste

alevik, XXX, XXX) läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud kilekotti pakendatud

40 (133)

esemeid, mis on suletud turvaklambriga nr 00574816. Pakend sisaldab 12 kausta, mis

sisaldavad andmeid (arvete, aktide näol) Ühismajandamise OÜ ostjate, tarnijate kohta,

samuti kassa kohta ja SEB pangas oleva kohta konto). Kohtule on tõenditena esitatud

vaatlusprotokolli lisadeks olnud 3 arvet. 23.12.2016 on Ars Scientia OÜ esitanud

Ühismajandamise OÜ-le arve nr 21 (I kd tl 136) summas 3500 eurot seoses juriidilise

nõustamisega (56h). Arvel on selle väljastajana märgitud O.S.. 8.02.2017 on Ars

Scientia OÜ esitanud Ühismajandamise OÜ-le arve nr 2017-1 (I kd tl 138) summas 1500

eurot seoses juriidilise nõustamisega jaanuar-aprill 2017 (24h). Arvel on selle

väljastajana märgitud Rando Undrus.

179.

Nagu kohus eespool tuvastas, on K.Lepik Ühismajandamise OÜ juhatuse liige.

Asjaoluga, et K.Lepik oli läbiotsimise ajal ühtlasi ka Sangaste valla abivallavanem, on

seletatav, et vallavalitsuse ruumidest leiti Ühismajandamise OÜ-ga seotud dokumente.

Tunnistaja O.S.e kohtuistungil antud ütluste kohaselt, mis nähtub ka juba eespool

viidatud Sangaste Vallavolikogu istungi protokollidest ja volikogu otsustest, oli O.S.

mitmeid aastaid Sangaste Vallavolikogu esimees. O.S. ütluste kohaselt, mis nähtub ka

Ars Scientia OÜ arvetest, oli O.S. ühtlasi seotud ka nimetatud äriühinguga. O.S.e

ütluste kohaselt on tegemist tema ettevõttega, mis tegeleb juriidilise nõustamisega.

Seega võib küll nõustuda juhtivprokuröri 11.01.2022 istungil esitatud väitega, et Raja

kinnistuga seotud vallavolikogu otsuste tegemise juures olnud O.S. toimetas mitmel

pool – nii vallas kui Ühismajandamise OÜ-s. Ent asjas pole millegagi tõendatud, et Ars

Scientia OÜ arvetes kajastatud õigusalane nõustamine oli seotud just Raja kinnistuga.

Ka pole käesolevas menetluses O.S.ele esitatud mingeid etteheiteid. Seega ei oma

15.01.2020 vaatlusprotokolli lisadeks olevad Ars Scientia OÜ arved kohtu arvates asja

lahendamise seisukohalt mingit tõenduslikku väärtust. 15.01.2020 vaatlusprotokolli

lisaks on ka notar Kairi E.S 13.12.2016 arve Ühismajandamise OÜ-le arve (I kd tl 137)

nr 32674 summas 317,21 eurot seoses kinnistu tehinguga kaasnevate notari tasu,

riigilõivu ja ärakirjade väljastamisega. Nagu kohus eespool tuvastas, toimusid

13.12.2016 tehingud, milles osales Ühismajandamise OÜ.

180.

Nagu kohus eespool tuvastas, müüs Sangaste vald Raja kinnistu MTÜ Sangaste

Asundused hinnaga 58 000 eurot. Tegemist oli hinnaga, milliseks oli kinnistu hinnatud

paar aastat varem selle riigilt Sangaste vallale võõrandamise käigus. Tolleaegse

tehingu hind tugines 2013. aastal toimunud hindamisele. Seega müüs vald kinnistu ära

kolm aastat vana hinna alusel. Nagu kohus eespool tuvastas, hindas Valga Puu OÜ

Raja kinnistu ostuhinnaks 2016 detsembris 123 000 eurot ja Ühismajandamise OÜ

müüs Raja kinnistu selle omandamise järgselt kohe edasi OÜ-le Valga Puu hinnaga

110 000 eurot, saades seega tehingu tulemusena rahalist kasu 50 000 eurot. Kohus leiab,

et kuigi Raja kinnistu tegelik turuväärtus selgus alles 2016. aasta detsembris, oli ka

juba mõni kuu varem süüdistatavatel küllaldane alus arvata, et kinnistu väärtus on

tunduvalt rohkem kui 58 000 eurot. Seda enam asjaolu valguses, et 2016 oktoobrikuu

alguses oli süüdistatavatel teada ka juba kinnistul oleva metsaressursi suurus. 58 000

euro näol oli tegemist juba mitme aasta taguse hinnaga. Maade hinnad on ajas

muutuvad ning kui pole just käimas mõnda majanduskriisi, on neile pigem iseloomulik

tõusta. Seega Raja kinnistu müümine MTÜ-le Sangaste Asundused oli Sangaste vallale

kahjulik tehing. Peale kinnistu MTÜ-le võõrandamist toimunud tehingute tulemusena

teenis lõpuks tulu abivallavanema K.Lepikuga seotud äriühing. Süüdistatavad

K.Tamberg ja K.Lepik oma ametiseisundist tulenevalt pidanuks tegutsema Sangaste

valla huvides, ent ei teinud seda.

41 (133)

181.

Nagu kohus eespool tuvastas, omandas Sangaste vald Raja kinnistuga samal ajal

(2014 aastal) riigilt ka Lahemaa kinnistu kasutamaks seda samuti elamukruntide

pakkumiseks valda elama tulevatele noortele peredele. Lahemaa kinnistu müüs

Sangaste vald ära 2015. aastal enampakkumisel. Süüdistava K.Tambergi ütluste

kohaselt erines Raja kinnistu võõrandamise protsess Lahemaa kinnistu võõrandamise

protsessist seetõttu, et kuni viimase hetkeni loodeti ligipääsudes kokkuleppele saamist, et

elamukruntide projekt läbi viia. Nagu kohus eespool tuvastas, teatud hetkeni

vallavalitsus selle eesmärgi nimel ka tõesti tegutses, ent mitte enam 2016. aasta sügisel.

Vallavolikogu tegevus

182.

Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamise aluseks oli Sangaste

vallavolikogu 10.08.2016 otsus. Nagu vallavolikogu selle päeva istungi protokollist

nähtub, hääletasid otsuse poolt kõik hääletamises osalenud volikogu liikmed. Volikogu

töökorralduse kohta on tunnistajad andnud järgmisi ütlusi.

183.

Tunnistaja O.P. ütluste kohaselt (VI kd tl 188 pöördel-192) Sangaste vallas

vallasekretärina töötades pani ta kokku volikogu istungite päevakorrad ja valmistas

ette otsuste eelnõud. Samuti ta saatis ta kutsed koos arutamisele tulevate küsimuste

materjalidega volikogu liikmetele enne istungit välja. Kui kellelgi tekkis küsimusi, võis

alati O.P. küsida.

184.

Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt (VI kd tl 101) tegi volikogus ettekandeid

põhiliselt vallavanem, keda usaldati, sest ta oli pikalt vallavanem olnud.

185.

Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt (VI kd tl 71 pöördel, 74 pöördel-75) puudus

Sangaste vallavolikogus klassikaline vastuseis. Poliitilisi kaklusi ei olnud. Kui oli

eriarvamusi, suudeti need läbi rääkida. Enamiku arutatavaid küsimusi tõi volikogu ette

vallavalitsus. Üheks päevakorrapunktiks tavapäraselt oli vallavalitsuse informatsioon,

kus kõik said kasutada vaba mikrofoni. Vallasekretär tagas, et volikogu liimetele oli

õigeaegselt arutamisele tulevatest küsimustest teatatud. Volikogu istungid pikad ei

olnud ja enamik otsuseid olid üksmeelsed. Samas polnud volikogu liikmed ka nagu

„lambukesed“. Näiteks kooli ja lasteaia reformi puhul läks volikogus üle tüki aja päris

korralikuks madinaks. Kedagi hääletama ei survestatud ja kõigil oli võimalus vabalt oma

arvamust avaldada.

186.

Tunnistaja L.N-i ütluste kohaselt (VI kd tl 78-79) volikogu tööõhkkond oli hea,

materjalidega sai tutvuda ning mingit survestamist ei toimunud. L.N usaldas volikogus

ettekandeid teinud vallavanem K.Tambergi. Endal tal mingeid küsimusi ei tekkinud.

187.

Tunnistaja O.T. ütluste kohaselt (VI kd tl 84-86) volikogu istungil arutamisele

tulevate päevakorrapunktide kohta saadeti materjalid ette, ettekandjate käest võis alati

küsida ning mingit survestamist ei toimunud.

188.

Tunnistaja O.L. ütluste kohaselt (VI kd tl 88-89) Raja kinnistuga seotud

küsimusi volikogu istungitel arutati. Esitatud ettepanekute poolt O.L. hääletas, kuna on

alati uskunud, et vallavalitsus tegutseb valla ja rahva huvides. Usaldus vallavalitsuse

vastu oli üldine. Materjalid oli enne koosoleku toimumist seaduses ettenähtud ajal kätte

toimetatud. Ka pole volikogu liikmeid survestatud.

189.

Tunnistaja F.L-i ütluste kohaselt (VI kd tl 79 pöördel-81) ei saanud ta alati

täpselt aru, miks oli ühte või teist asja vaja teha (näiteks Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste

Asundused müüa või detailplaneering lõpetada), kuid seda põhjendas vallavanem nii

veenvalt, et F.L ei olnud vastu. Hääletades tugines F.L vallavanema poolt volikogus

esitatud infole. Takkajärgi hinnates peab F.L vastuvõetud otsuseid valeks, sest Raja

kinnistuga skeemitati ja tehti rahaks. F.L tunneb, et tema usaldust on kuritarvitatud ja

teda petetud. Samas volikogu istungitel teda keegi ei mõjutanud, võimalus oli esitada

42 (133)

küsimusi, kuid F.L seda ei teinud.

190.

Tunnistaja B.H ütluste kohaselt (VI kd tl 83-84) volikogu istungitel mingit

survestamist ei toimunud. Võis küsimusi esitada ja oli diskussioone. B.H arvates ei ole

ta ka midagi valesti teinud.

191.

Tunnistaja E.A. ütluste kohaselt (VI kd tl 169) oli ta volikogu liikmena

volikogus arutamisele tulenevatest küsimustest eelnevalt informeeritud ja sai

materjalid ette. Probleemide korral sai küsida. Mingit survestamist otsuste

vastuvõtmisel ei toimunud.

192.

Tunnistajate ütlustest tulenevalt kohus ei sea kahtluse alla, et Sangaste vallas

täideti volikogu kokkukutsumise, volikogus küsimuste arutamise ja hääletamise korda

(KOKS §-d 43-45). Ka puudub kohtul puudub igasugune alus arvata, et volikogu

liikmeid oleks keegi otsuste tegemisel survestanud. Samas tuleneb tunnistajate ütlustest

ja nähtub ka volikogu istungite protokollidest, et volikogu liikmed hääletasid mingis

küsimuses istungil tehtud ettekande alusel ning vallavanemat usaldati. Nagu kohus

eespool tuvastas, oli Raja kinnistuga seotud küsimuste puhul ettekandjaks vallavanem

K.Tamberg, kes põhjendas kinnistu MTÜ-le võõrandamist vajadusega jätkata valda

elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise projekti elluviimist. Ent

selle projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ta volikogu liikmeid ei informeerinud.

Seega jäigi volikogu liikmetel mulje, et tegemist on igati valla huvides ja

perspektiivika projektiga. Et peatselt peale Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste

Asundused võõrandamise otsuse tegemist võeti Raja kinnistuga toimimiseks hoopis

teine suund, ka sellest vallajuhid volikogu liikmeid ei informeerinud. Maa

võõrandamise tehinguni MTÜ-ga Sangaste Asundused jõuti alates volikogu otsuse

tegemisest paar kuud hiljem. Asjaolude muutumise korral saanuks vallavalitsus KOKS

§ 30 lg 2 alusel taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse

uuesti läbivaatamist, kuid seda ei tehtud.

193.

K.Lepik tegi tehingu (Raja kinnistu võõrandamine MTÜ-le Sangaste Asundused)

vallavolikogu otsusele tuginedes. Ilma seda tehingut tegemata poleks kinnistu valla

omandist välja läinud. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt olukorras, kus

ametiisik allkirjastab lepingu, mille sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud

mõni muu ametiisik või organ, ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks

protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni

teostamist (RKKKo 3-1-1-79-07, p 11; 3-1-1-28-05, p 9).

194.

Lisaks A.K. ja mõnele endisele Sangaste vallavolikogu liikmele (F.L) on Raja

kinnistuga toimunu kahtlusi tekitanud veel mõnes isikus.

195.

13.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (V kd tl 1-56) kohaselt on

vaadeldud Kajar Lepiku elukohast (XXX-i) 14.01.2020 läbiotsimise käigus ära võetud

sülearvutist Dell Vostro 14-5459 S/N: 18R2K82 leitud teavet. Arvutis olnud

andmekandjast Samsung 860 EVO S/N: S3Z2NB0KC56324L andmemahuga 500 GB in

tehtud üks-ühene tõmmis koopiafailides, mille kontrollsumma arvutati. Vaatluse käigus

on vaadeldud meilikonto XXX e-kirju.

196.

13.04.2020 vaatlusprotokollile lisatud K.V. 21.02.2018 e-kirjas (V kd tl 28-37)

erinevatele adressaatidele (sh K.Tamberg, O.S.) on küsitud manuses lisatud

Ühismajandamise OÜ 2016 majandusaastas aruandes kajastatud Risttee külas Sangaste

vallas asunud kinnistu müügitulu kohta, paludes selgitada, kes täpsemalt see „meie“ on,

kes 50 000 eurot tulu sai. Tõepoolest kajastab manuses lisatud Ühismajandamise OÜ

2016 majandusaasta aruanne 2016 detsembris toimunud Ristee külas asuva kinnistu

43 (133)

tehingut MTÜ-ga Sangaste Asundused. Tehingu kohta on aruandes märgitud, et see

toimus maa edasimüügi eesmärgil ning müügitulu oli 50 000 eurot meie kasuks.

Aruande on 28.04.2017 allkirjastanud K.Lepik. Edasisest kirjavahetusest (V kd tl 43)

nähtub, et K.Tamberg on korduvalt kinnitanud (nii oma 21.02.2018 vastuses K.R.le kui

1.03.2018 vastuses K.R. 1.03.2018 e-kirjale, et Sangaste vald sai maa müügist otsest ja

mõõdetavat varalist kasu.

197.

PPA

teabehaldus-

ja

menetlusosakonna

keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 10.11.2020 vaatlusprotokollist koos lisadega sh lisad

DVD+R-il (II kd tl 26-48) kohaselt vaadeldi 14.01.2020 Otepää vallavanema Kaido

Tamberg ja abivallavanema Kajar Lepiku tööruumidest (XXX, Otepää) läbiotsimisel

finantsteenistuse juhataja I.S. poolt digiallkirjastatuna välja antud elektroonilisi

väljavõtteid dokumentidest, mis asuvad konteineris Politseile.asice ning raamatupidaja

A.N. poolt digiallkirjastatuna välja antud elektroonilisi väljavõtteid dokumentidest, mis

asuvad konteineris Poliseile2.asice. 10.11.2020 vaatlusprotokolli juures olevast Otepää

Vallavalitsuse 29.03.2018 nr 13-5/484-1 vastusest (II kd tl 43) K.R. 27.03.2018

teabenõudele nähtub, et vallavanem K.Tamberg edastab lingi dokumendile, millega

Sangaste vald taotles riigilt vallaomandisse Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja

kinnistu ning samuti lingi õigusaktile, millega Sangaste vald otsustas punktis 1 märgitud

kinnistu võõrandada MTÜ-le Sangaste Asundused. Otepää vallavolikogu

revisjonikomisjoni 25.04.2018 koosoleku protokollist (II kd tl 44) nähtuvalt on K.R.

kirja alusel arutatud Raja kinnistuga toimunut. Viidatud kiri on leitud PPA teabehaldus-

ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 23.01.2020

asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt K.Lepiku töökabinetist ja ruumidest (Lipuväljaku

13, Otepää) 14.01.2020. toimunud läbiotsimise käigus.

198.

23.01.2020 vaatusprotokolli lisaks olevast K.R. 2.04.2018 e-kirja väljatrükist (III

kd tl 234-236) nähtuvalt on K.R. edastanud kirja teemal „Konkreetse korruptsiooni

kahtlus“ ühes Raja kinnistut puudutavate dokumentidega revisjonikomisjoni liikmetele.

Revisjonikomisjoni liige Irja Sõnum on edastanud vastava e-kirja 3.04.2018

K.Tambergile ning K.Tamberg omakorda K.Lepikule sisuga „infoks, et selline

mustamine on tulemas“. Oma e-kirjas K.R. informeerib revisjonikomisjoni liikmeid, et

tema andmetel on K.Lepiku poolt juhitav Ühismajandamise OÜ Raja kinnistuga

toimunud tehingutest teeninud 50 000 eurot korruptiivset tulu. Kinnistul on toimunud

suuremahulised raietööd. K.R. kahtlustab, et K.Tamberg valetas Sangaste volikogule

tehingu eesmärgi osas ja mingit elamumaa arendamist kinnistut võõrandades tegelikult

ei planeeritud. Kirjavahetuse väljatrükkidele on tehtud erinevaid käsikirjalisi märkmeid

(mh erinevate tehingute hindade kohta ja mh: „Minu andmed erinevad Teie andmetega

kuna tegemist ärisaladusega siis pean teise osapoolega läbi arutama. MTÜ 1) Ligipääsu

ei saanud; 2) tähtaeg lähenes – raha oli vaja. Vald 1) elektrit ei saanud normaalsetel

tingimustel ampri tasu alusel!; 2) eelarve oli lõhki ja raha polnud. Müügitulem pole

kasum – lepingu sisu ei lubanud Valga Puu avalikustada!“).

199.

Otepää vallavolikogu revisjonikomisjoni 25.04.2018 koosoleku protokollist

nähtuvalt K.Tamberg on selgitanud Raja kinnistu riigi omandist valla omandisse

taotlemise protsessi ja edasisi tegevusi (koostatava detailplaneeringu järgne ehitusalade

planeerimine, läbirääkimised õigeusu kirikuga ja Eesti Energiaga, võõrandamine MTÜ-

le Sangaste Asundused). K.Lepik on koosolekul selgitanud, miks Ühismajandamise

OÜ ostis kinnistu MTÜ-lt Sangaste Asundused ja osaühingu edasisi tegevusi kinnistuga,

lisades et ei saa avaldada Ühismajandamise OÜ ja Valga Puu OÜ vahelise müügilepingu

tingimusi viimase nõusoleku puudumise tõttu. Samuti selgitas, et aruandes kajastatud

numbrid ei kajasta täiendavaid kohustusi, mis OÜ-le Ühismajandamise lepinguga

kaasnesid.

44 (133)

200.

Eeltoodust tuleneb, et süüdistatavad on ka varem põhjendanud Raja kinnistuga

toimunud tehingut sarnaste asjaoludega nagu kohtus (probleemid kinnistule

juurdepääsuga, elektriga varustamisega, valla rahaprobleemid), pidades seda vallale

kasulikuks tehinguks. Erinevalt süüdistatavatest leiab kohus teisiti. K.Lepik

revisjonikomisjoni istungil on viidanud, et Ühismajandamise OÜ-le tekkisid Raja

kinnistu omandamisega seoses mingid täiendavad kohustused (konkretiseerimata küll

millised). Kohtu hinnangul 13.12.2016 MTÜ Sangaste Asundused ja Ühismajandamise

OÜ vaheline leping ei sisalda mingeid ostja lisakohustusi.

Asjaolude kokkuvõte, õiguslik hinnang

201.

KarS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule

usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine.

202.

Raja kinnistu näol oli tegemist Sangaste vallale kuuluva varaga. Seega oli see

süüdistatavatele võõras vara. Süüdistatavate K.Tambergi ja K.Lepiku näol oli tegemist

ametiisikute - Sangaste vallavanema ja abivallavanemaga, kellel oma ametiseisundist

tulenevalt oli õigus teha otsustusi ja tehinguid vallale kuuluva varaga. Seega on võib

Raja kinnistut lugeda süüdistavatele K.Tambergile ja K.Lepikule usaldatud varaks.

203.

Sangaste vald

võõrandas avalikku enampakkumist korraldamata

detailplaneeringu koostamise vajaduse ettekäändel Sangaste vallale kuuluva Raja

kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused hinnaga 58 000 eurot. Ettepaneku volikogule

sellise tehingu tegemise otsustamiseks tegi 10.08.2016 K.Tamberg ja lepingu sõlmis

19.10.2016 valla esindajana K.Lepik. Kinnistu turuväärtus oli vähemalt 123 000 eurot.

Seega võõrandas vald kinnistu turuväärtusest tunduvalt odavamalt.

204.

K.Lepik ja K.Tamberg kontrollisid MTÜ Sangaste Asundused tegevust läbi

Sangaste valla liikmelisuse ja oma ametiseisundist tuleneva isikliku mõju. 13.12.2016

võõrandas MTÜ Sangaste Asundused Raja kinnistu hinnaga 60 000 eurot K.Lepikuga

seotud Ühismajandamise OÜ-le. Samal päeval, s.o 13.12.2016 võõrandas

Ühismajandamise OÜ Raja kinnistu hinnaga 110 000 eurot OÜ-le Valga Puu. Peale

seda, kui OÜ Valga Puu 13.12.2016 tasus kinnistu hinna Ühismajandamise OÜ-le, tasus

viimane kinnistu hinna 60 000 eurot MTÜ-le Sangaste Asundused, mis omakorda

tasus 58 000 eurot Sangaste vallale.

205.

Omades kontrolli Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu üle ja mõjutades

sellega seotud tehinguid (nii kinnistu võõrandamist vallalt MTÜ-le Sangaste Asundused

kui MTÜ-lt Sangaste Asundused OÜ-le Ühismajandamise), pöörasid K.Tamberg ja

K.Lepik algselt Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu kolmanda isiku

Ühismajandamise OÜ kasuks, mis tehingute tulemusena sai rahalisi vahendeid 50 000

euro ulatuses ( s.o kinnistu ostu- ja müügihinna vahe). Samas kui vald võõrandas

kinnistu tunduvalt alla selle turuväärtuse ning hilisemat kinnistu müügihinda

arvestades jäi vallal saamata 52 000 eurot (süüdistuses loetud kahjuks vähemalt 50 000

eurot).

206.

Süüdistatavate tegevuse ebaseaduslikkus seisneb valla varaliste huvide

kahjustamises. KOKS § 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus moodustatud valla- või

linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt lasub igal

45 (133)

valla varaga toimetaval ametnikul (sh ka vallavanemal ja abivallavanemal) kohustus

tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla huvides on valla vara kasutamine kõige

otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Sangaste valla huvides polnud Raja kinnistu

võõrandamine alla turuväärtuse.

207.

Süüdistuses on muuhulgas viidatud ATS §-le 7 lg 1, mille kohaselt ametnik on

isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja

usaldussuhtes. Eeltoodu tähendab seda, et ametnik peab olema lojaalne ja eelkõige oma

tegevuses lähtuma avalikust huvist, milleks on konkreetse riigiasutuse või kohaliku

omavalitsuse huvi. ATS § 2 lg 3 p 10 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,

siis ATS-i valla- või linnavalitsuse liikmele ei kohaldata. Eeltoodu valguses on

problemaatiline K.Lepikule ja K.Tambergile (kes kohtu hinnangul vallavalitsuse

juhina samuti kuulub vallavalitsuse koosseisu) ette heita ATS §-st 7 lg 1 tulenevat

lojaalsuskohustuse rikkumist. Ent kohtupraktikas on omastamise koosseisuliseks

tunnuseks oleva ebaseaduslikkuse (kohaliku omavalitsuse varaliste huvide kahjustamise

puhul) sisustamisel piisavaks peetud ka viidet KOKS §-le 2 lg 1 (vt Tartu

Ringkonnakohtu 1.11.2017 otsus asjas 1-14-10988, p 17.2.5 https://www.riigiteataja.ee/

kohtulahendid/fail.html?id=216910247).

208.

Süüdistus käsitleb K.Tambergi ja K.Lepikut kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2

mõttes. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt

faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Pole nõutav, et täideviijana

käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest

hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli

all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline (vt nt

RKKKo 3-1-1-18-18-08, p 14 koos edasiste viidetega).

209.

Nagu kohus eespool tuvastas, langetas Sangaste vallavolikogu 10.08.2016 otsuse

Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandada vallavanem K.Tambergi

ettekande alusel. Raja kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks

MTÜ-le Sangaste Asundused sõlmis 19.10.2016 K.Lepik. Korralduse kinnistu edasi

müüa sai MTÜ Sangaste Asundused juhatuse liige A.K. samuti vallajuhtidelt ning

ostjaks osutus K.Lepikuga seotud äriühing Ühismajandamise OÜ. Kohus leiab, et

algselt vallale kuulunud Raja kinnistuga tehingute tegemisel, mille tulemusena

K.Lepikuga seotud OÜ Ühismajandamise sai rahalisi vahendeid 50 000 euro ulatuses,

oli süüdistatavatel K.Tambergil ja K.Lepikul vaikiv kokkuleppe ja mõlemate teopanus

oli oluline. Tegemist on kohtu arvates kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes.

210.

KarS § 121 p 2 kohaselt suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Kuna süüdistatavate toimepandu tagajärjel sai kolmas isik Ühismajandamise OÜ

rahalisi vahendeid 50 000 euro ulatuses, on tegemist omastamisega suures ulatuses.

211.

K.Lepik ja K.Tamberg panid omastamise toime otsese tahtlusega. Süüdistavatel

oli küllaldane alus arvata, et Raja kinnistu tegelik väärtus 2016. aasta sügisel on

tunduvalt rohkem kui 58 000 eurot ning selle võõrandamine sellise hinna eest on vallale

kahjulik tehing. Kinnistu võõrandamisel rahaliselt mittevõimekale MTÜ-le Sangaste

Asundused oli ettenähtav, et viimane on ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks

sunnitud kinnistu edasi müüma.

46 (133)

212.

Kohtu arvates süüdistatavate süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad.

213.

Seega on süüdistatavate K.Lepiku ja K.Tambergi toimepandu käesolevas

episoodis eraldi võttes kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi.

Sangaste Vallavalitsuse hoone remonditööd

OÜ Sanva juhtimine ja tegevus

214.

Prokuratuur on pidanud vajalikuks esitada arvukalt tõendeid OÜ Sanva

tegevuse ja äriühingu juhtimise kohta nii süüdistuses käsitletud aastal kui enne ja pärast

seda. Kuna süüdistuse versiooni kohaselt on süüdistatavad ära kasutanud OÜ Sanva

juhatuse liiget C.K-d ja nö tühjalt seisvat äriühingut omastamise toimepanemisel, tuleb

kohtul samuti OÜ Sanva tegevust ja äriühingu juhtimist analüüsida.

215.

Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist (28.10.2020 seisuga) OÜ Sanva

(registrikood 10353627) üldandmete kohta (I kd tl 63 ja 65) nähtuvalt on äriühing

registrisse kantud 21.01.1998. Kuni 13.11.2017 oli äriühingu aadressiks Keeni küla,

Sangaste vald, XXX ja edaspidi XXX 7, Sangaste alevik, Sangaste (hilisem Otepää)

vald, XXX. Äriühingu juhatuse liige perioodil 21.01.1998-13.02.2002 oli Kaido

Tamberg; perioodil 13.02.2002-13.11.2017 C.K ja alates 13.11.2017 C.K Sanva OÜ

osanik perioodil 21.01.1998-7.06.2012 oli Sangaste vald, perioodil 7.06.2012-

12.07.2016 SA Sangaste Loss, perioodil 12.07.2016-14.05.2018 Ühismajandamise OÜ,

perioodil 14.05.2018-25.03.2020 Codex Consult OÜ ja alates 25.03.2020 Seiklus ja

Elamus OÜ. Äriregistri andmetel Sanva OÜ põhitegevusalaks EMTAKi järgi on alates

4.08.2016 olnud muu puhastustegevus, kuni 6.06.2018 oli ka auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamine.

216.

Nagu kohus eespool on tuvastanud (Raja kinnistu episood, vt otsuse p 176) on

OÜ Ühismajandamine süüdistatava K.Lepikuga seotud äriühing, kuna selle üheks

osanikuks on OÜ Palu Invest, mille osanik ja juhatuse liige on K.Lepik. Ka oli K.Lepik

süüdistuses käsitletud ajal OÜ Ühismajandamise juhatuse liige.

217.

OÜ Sanva töötajate registri andmetel (I kd tl 181) oli aastatel 2016-2018

registris kaks töötajat C.K ja C.K L.N, kes töötasid ainult aastal 2016.

218.

Sanva OÜ 2017. aasta majandusaasta aruande (I kd tl 166-173) kohaselt

äriühingu käive oli 96 714 eurot ja kahjum 56 791 eurot. Aruandes on muuhulgas

märgitud, et kaugkütte teenuse pakkumine lõpetati 2016. aasta novembrist.

219.

Tunnistaja C.K kohtueelses menetluses 29.05.2020, 20.11.2020 ja 30.11.2020

antud ütlustes (VI tl-d 133-137,138-154, 155-157) on kokkuvõtlikult kinnitatud

järgmist. OÜ Sanva tegeles Sangaste vallas heakorratöödega (niitmine), vee- ja

kanalisatsioonitrassidega, sooja ja sooja vee tootmisega. 2016. aasta oktoobris lõpetas

OÜ Sanva sooja- ja sooja vee toomise ja müügi Sangaste vallas, kuna Sangaste

katlamaja koos soojatootmiseks vajalike seadmetega renditi SW Energia OÜ-le. C.K oli

Sanva OÜ juhatuse liige kuni 13.11.2017, kuid tegelikult koondati 2016. aasta lõpus

koos traktorist L.N-iga. Juhatuse liikme kohalt ei soovinud K.Lepik C.K-d millegipärast

minema lasta. C.K teada ei jäänud OÜ-le Sanva enam ühtegi töötajat ja pidi tegevuse

lõpetama. Kuni C.K koondamiseni 2016. aasta lõpus juhtis ettevõtte tegevust

K.Tamberg. Kõik rahalised otsused tegi K. Tamberg, ilma viimase nõusolekuta ei

saanud ühtegi pangaülekannet teha. K.Tamberg palkas ka Sanvale raamatupidajad, kes

47 (133)

talle sobilikud olid. Kõik rahalised liikumised käisid K. Tambergi ja raamatupidaja

kokkuleppel. Kui Sanvale mingi teenuse osutamise eest raha tekkis, siis lühikese aja

jooksul liikus see reeglina K.Tambergi korraldusel Sanva kontolt mõnele teisele kontole

edasi. Raha liigutamiseks esitati Sanvale mingi teenuse eest arveid. Kuigi C.K-l tekkis

mõni kord kahtlusi arve õigsuses, pidi ta need juhatajana kinnitama. Uuris selgitusi K.

Tambergilt, kuid sisuliselt selgitusi teada ei saanud. Kuna C.K-l seljatagust polnud, ei

saanud ta K.Tambergile vastu hakata. C.K teada kuulus OÜ Sanva tema juhatuse

liikmeks oleku ajal Sangaste vallale, mistõttu ta täitis K.Tambergi korraldusi. Kuna

K.Tamberg oli vallavanem, eeldas C.K, et viimane teab, kuidas valla ettevõtte tegevust

peab ajama ja ta ei tahtnud K.Tambergiga tülli minna. Peale C.K koondamist võttis OÜ

Sanva pangakontod ja meilpostkasti 2016. aasta lõpus üle K.Lepik. C.K 2017. aastal

sisuliselt Sanva OÜ tegevusega kokku ei puutunud. Sanva OÜ igapäevatöö ja

juhtimisega tegeles reaalselt Kajar Lepik. C.K teada ka uus juhatuse liige C.K sisulist

tööd ei ole teinud.

220.

Süüdistatava Kajar Lepiku ütluste kohaselt (VII kd tl 143 pöördel-145) tegeles

OÜ Sanva katlamaja kütmisega, teede hooldusega, pisiremontöödega. Katlamaja

kütmine läks 2016 lõpus OÜ-lt Sanva üle OÜ-le SW Energia. Peale koondamist 2016.

aasta lõpus OÜ Sanva palgalise juhatuse liikme kohalt läksid suhted C.K-ga halvaks,

kuna viimane müüs maha osa OÜ Sanva asju. C.K koondamise põhjuseks oli Sangaste

katlamaja opereerimise üleminek OÜ-lt Sanva SW Energiale. Siis lõppes ka hakkepuidu

teema. Kuni koondamiseni tegeles igapäevase arvete saatmise kooskõlastamisega C.K.

2017 tegeles sellega K.Lepik kui omanik. K.Tambergiga ta OÜ Sanva igapäevatöö

küsimusi ei arutanud.

221.

Süüdistatava K.Tambergi ütluste kohaselt (VII kd tl 151 pöördel-152) oli C.K

OÜ-s Sanva palgaline juhataja kuni kütmine anti üle SW Energiale. Siis jäi C.K tööst

ilma. Vormiliselt oli ta juhataja edasi, kuid tegelikult Sanva asjadega enam ei tegelenud.

K.Tamberg pole kunagi sundinud C.K-d kuhugile alla kirjutama. C.K oli teatud asjades

hea töötaja, kuid tal on alkoholiprobleemid, mille taha jäid teatud tööülesannete

täitmised. K.Tamberg ja K.Lepik püüdsid C.K-d aastaid raja peal hoida.

222.

Tunnistaja I.S.i istungil antud ütluste kohaselt (VI kd tl 47-49) on ta aastaid

teinud Sanva OÜ-le raamatupidamist. OÜ Sanva pakkus kütte-, soojateenust Sangaste

alevikus ja Sangaste lossile. 2017. aastal andis tööülesandeid K.Lepik. Enne Kajar

Lepikut juhtis ettevõtet C.K. Muutus toimus, kui kütte pakkumine ära lõpetati. Siis

koondati töötajad ära. Arvete tasumine K.Lepiku ajal toimus nii, et K.Lepik saatis K.S.

meilitsi juhise, millised arved on vaja raamatupidamisse panna ja ära maksta. Nii K.S.

ka toimis. Vahepeal andis korraldusi ka K.Tamberg. K.S. sõnul Sanval sularaha kassat ei

olnud, vähemalt mitte tema käes.

223.

Tunnistaja C.K arusaam, et kogu tema OÜ Sanva juhatuse liikmeks oleku ajal

kuulus äriühing Sangaste vallale, on tegelikult ekslik. Nagu äriregistri andmetest nähtub,

oli Sangaste vald osanikuks ainult kuni 2012. aasta juunini ning edasiselt oli osanikuks

SA Sangaste Loss kuni 2016 juulini, mil osanikuks sai OÜ Ühismajandamise.

Süüdistatava K.Tambergi ütluste kohaselt oli Sangaste vald üheks SA Sangaste Loss

asutajaks. 7.01.2020 vaatlusprotokolli (Sangaste Vallavalitsuse dokumendiregistri

vaatlus, e-kinnisturaamatu ja e-äriregistri vaatlus – I kd tl 86-90) kohaselt kuulus

K.Tamberg aastatel 2008-2017 SA Sangaste Loss nõukokku. Seega oli K.Tamberg oma

ametikohast tulenevalt seotud ka SA-ga Sangaste Loss, mistõttu C.K-l võiski jääda

48 (133)

mulje, et K.Tamberg ajab OÜ-s Sanva valla asju.

224.

C.K ütlustest tulenevalt osales K.Tamberg aastaid OÜ Sanva igapäevases

juhtimises ning C.K juhatuse liikmena oli sunnitud K.Tambergi korraldustele alluma.

Süüdistatavad on viidanud asjaolule et C.K ütlusi on mõjutanud solvumine ja vihavaen

töö kaotuse pärast. Isegi kui eeldada, et C.K on süüdistatavate peale solvunud, ei ole

siiski alust kahelda C.K ütlustes asjaolude osas, et K.Tamberg OÜ Sanva juhtimises

osales ning juhatuse liige C.K pidi tema korraldustega arvestama. C.K sellesisulisi ütlusi

kinnitavad ka muud tõendid.

225.

14.05.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (I kd tl 139-160) kohaselt on

Kajar Lepiku elukohast (XXX-i) läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti Dell Vostro

14-5459 S/N: 18R2K82 andmekandjast Samsung 860 EVO S/N: xxx andmemahuga 500

GB tehtud üks-ühele tõmmis koopiafailides. Vaatluse käigus on vaadeldud meilikonto

ousanva@gmail.com e-kirju.

226.

11.11.2014 e-kirjas (I kd tl 142) kirjutab K.Tamberg I.S.ile järelepärimise, et mis

seisud on? Kuidas on see kuu prognoosid liising, laen, palgad? Kas puudu ka jääb? Kas

võlglastega tegelesite ja kirjad saatsite?

227.

14.11.2014 e-kirjas (I kd tl 143) tuletab K.Tamberg meelde, et pole saanud

nädala ülevaadet, lisades, et võlad tuleb markeerida ja sisse nõuda.

228.

18.11.2014 e-kirjavahetuses (I kd tl 144) K.V. uurib K.Tambergilt, mis vallale

mineva arvele kirjutada, viidates et lihtsalt traktori kasutus ei lähe läbi. K.Tamberg

vastab, et arvele märkida kogus, töötunnid, summa seoses puulehtede äraveoga

traktorihaagisega valla haljasalalt ja utiliseerimine.

229.

30.12.2015 e-kirjas (I kd tl 145) palub K.Tamberg K.S. teha kiiresti arve

2550+km seoses teehooldusega, akti kirjutavad juurde Kajar ja C.K. Saab võlad ära!

230.

30.12.2015 saadab K.Lepik K.Tambergile 30.12.2015 Tööde teostamise akti nr 4

(I kd tl 146-147) Sangaste vallateede ca 30 km hööveldamise/profileerimise kohta

perioodil oktoober-detsember 2015 (93 tundi ja 52 minutit), lisades, et ta ei mäleta peast

tunni hinda. K.Lepik palub akti üle vaadata, tunnid ja minutit arvutada ja akti panna.

231.

6.01.2016 e-kirjas K.Tamberg (I kd tl 148-149) edastab Tartemik OÜ 31.12.2015

arve nr 311215 OÜ-le Sanva kuiva oksamaterjali- ja võsa ostu kohta vahelaost (327 tm)

maksumusega 1602,30 eurot, lisades, et müüdud hakkevõsa arve tuleb kindlasti sisse

võtta eelmise aasta seisuga, sest kaup oli eelmisel aastal juba nagunii ja ta ei taha

arvestust 2016 lõhki ajada.

232.

26.01.2016 e-kirjas (I kd tl 153) K.Tamberg palub saada ülevaadet Sanva

võlgadest ja võlglastest, samuti planeeritud laekumistest ja püsikuludest jaanuar-aprill,

millele 28.01.2016 vastates on K.S. teinud ülevaate OÜ Sanva võlgadest ja laekumistest.

Seepeale K.Tamberg 31.01.2016 vastab, et OÜ Ühismaj. tuleks esimesel võimalusel

kohe klaariks teha! Nende kokkulepitu juba vanast-aastast venimas ja raha selleks ju

saadi ka. O.M. võiks iga kuu 2 saada näiteks? Samuti uurib võimalusi võlglastest KÜ-

delt kiiremini sisse nõuda.

233.

16.02.2016 e-kirjas palub K.Tamberg Sanva OÜ-l koostada arve Oja Ehitus OÜ-

le seoses täiteliiva ostmisega kolmel objektil (I kd tl 154).

234.

21.02.2016 e-kirjavahetusest (I kd tl 155-156) nähtuvalt K.Tamberg palub

19.02.2016 I.I.l koostada OÜ Sanvale Tartemik OÜ arve sisuga 368 tm virnastatud kuiva

oksa ja võsa ost hakkeks Aigro vahelaost summas 1803,2 eurot. 20.02.2016 edastas

I.I.sellesisulise arve 19.02.2016 arve nr 190216 K.Tambergile, kes omakorda

21.02.2016 edastas selle I.S.ile.

235.

8.03.2016 e-kirjaga (I kd tl 157) edastas Kajar Lepik OÜ-le Sanva K.L.Service

49 (133)

OÜ 8.03.2016 arve nr 16011 summas 5004 eurot hakkepuidu 834 tk kohta, märkides

kirjas „Kaido asi“.

236.

29.-30.09.2016 e-kirjavahetusest nähtuvalt (I kd tl 159-160) tegi

Konkurentsiamet Sanva OÜ-le 22.09.2016 järelepärimise kütuse tarnelepingutega

seoses. K.Tamberg on palunud saata vastuseks sellise teksti: Vastuseks Teie kirjale

teatame, et OÜ Sanva ei ole sõlminud pikaajalisi puiduhakke tarnelepinguid põhjusel, et

suurematel tarnijatel puudub huvi meie suhteliselt väikese tootmismahu tõttu. Haket

ostetakse vajadusel ühekordsete lepete alusel või ka toodetakse seda ise. 2015/16

kasutati enamasti puiduhaket, mida toodeti tellitud hakkimisteenusega omaenese

materjalist, mis saadi tänu raadamistööde lepingule Sangaste valla kinnistutel. Tooraine

osteti vallalt ja ka teistelt ladustatud võsa- ja hakkemüüjatelt. Kui võtta aluseks Teie

toodud RMK franko vahelao hind (millest tuletub ka hakketootmise keskmine omahind)

ja lisada transport tarbijani, siis saame arvestusliku hinna. See on samas suurusjärgus

meie hinnataotluse esitamise aegsega ning sellega sooja omahinna alanemist 5% võrra ei

saa eeldada. Täpselt sellise vastuse edastas Sanva OÜ juhataja C.K Konkurentsiametile

30.09.2016.

237.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud

30.09-4.10.2016 K.S., K.Tambergi ja K.Lepiku e-kirjavahetusest nähtuvalt (VI kd tl 41)

arutatakse OÜ Sanva töötajatele C.K-le ja L.N-ile lõpparve tegemist.

238.

20.09.-17.10.2016 toimunud e-kirjavahetusest OÜ SW Energia finantsjuhi,

K.Tambergi ja K.Lepiku vahel (IV kd tl 43-45 pöördel) nähtuvast on arutatud Sangaste

valla poolt soojatrasside rendile andmist SW Energia OÜ-le. K.Tamberg teavitab SW

Energia OÜ finantsjuhti, et seoses Sanva OÜ seisma panemisega tuleb maksta

koondamistasusid ja võlajääke summas 20 000 eurot, mida K.Tamberg palub arvestada

renditasu suuruse määramisel. K.Tamberg on rõhutanud, et seda on vaja teha just nüüd

lepingu sõlmimisel, eesmärgiks pole raha teenida, vaid Sanva koheselt klaariks teha.

Eesmärk on Sanva OÜ-ga kütmine lõpetada, Sangaste küte üle anda ja järgmisest aastast

jõuda ehk ka Lossiküla terviklahenduseni.

239.

14.05.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevast 19.12.-20.12.2016 e-

kirjavahetusest (V kd tl 195-201) nähtuvalt on K.K. 19.12.2016 C.K-le edastanud K.L

Service 16.12.2016 arve nr 16059 OÜ-le Sanva summas 2696,75 eurot hakkepuidu

kogusega 227 tk kohta ning 20.12.2016 on K. Tamberg edastanud OÜ-le Sanva

Tartemik OÜ 19.12.2016 arve nr 191216 teenuse eest „oksad hakkeks vahelaos

(väljatulek)“ summas 1700 eurot, täpsustades oma e-kirjas, et arve on sept 2016 hakke

eest. C.K on oma 20.12.2016 e-kirjas vastanud, et tema neid ei kinnita. Tunnistaja K.S.

ütluste kohaselt tema arvates keeldus C.K neid kinnitamast, kuna ei teadnud nendest

arvetest midagi. K.S. maksis arved ära, sest K.Tamberg ütles, et tuleb maksta. Et ta pole

arvetes näidatud materjali näinud, on C.K kinnitanud ka oma 29.05.2020 antud ütlustes.

240.

Eeltoodust tuleneb, et läbi aastate on K.Tamberg tundnud huvi OÜ Sanva

majandamise ja selle rahalise olukorra vastu. K.Tamberg on andnud muuhulgas

raamatupidajale korraldusi, milliseid arveid tasuda ja kuidas võlglastega käituda.

K.Tamberg on muuhulgas ka C.K-le andnud korraldusi, milliseid akte allkirjastada ja

kuidas mõnele järelepärimisele vastata. Ka OÜ Sanva edasist saatust peale

kütmisteenuse lõpetamist on K.Tamberg arutanud K.Lepikuga. Süüdistatav K.Tamberg

on viidanud asjaolule, et C.K-l jäid vahel tööülesanded täitmata temast endast tingitud

asjaoludel (alkoholi tarvitamise tõttu) ja C.K-d tuli raja peal hoida. Olemasolevate

tõendite alusel puudub kohtul võimalus K.Tambergi sellise väite õigsust hinnata.

Asjaolu, et C.K oli aastaid OÜ Sanva juhatuse liige, kuid äriühingu osanikud tema

tagasi kutsumist vajalikuks ei pidanud, annab alust järeldusele, et C.K sai juhatuse

liikme ülesannete täitmisega siiski hakkama. Isegi kui eeldada süüdistatava K.Tambergi

50 (133)

väite õigsust, et C.K-d tuli aegajalt abistada (mis on isegi eluliselt usutav mõne keerulise

kirja koostamisel nagu vastus Konkurentsiametile), ei ole kohtu hinnangul sellise

abistamisena vaadeldavad K.Tambergi konkreetsed korraldused raamatupidajale üks või

teine arve ära maksta.

241.

Nagu kohus eespool tuvastas, oli C.K äriregistri andmetel OÜ Sanva juhatuse

liige kuni 13.11.2017. Töötajate registri andmed, süüdistatavate ütlused, tunnistaja K,S.

ja tunnistaja C.K enda kohtueelses menetluses antud ütlused tõendavad, et OÜ Sanva

juhataja ametikohalt koondati C.K 2016. aasta lõpus ning edasi ta OÜ Sanva sisulise

juhtimisega ei tegelenud. K.Lepiku kinnitusel tegeles alates 2017. aastast OÜ Sanva

sisulise juhtimisega tema ning sama on kinnitanud ka tunnistajad C.K ja K.V. Tõendid

on kattuvad ka asjaoludes, et ümberkorraldused OÜ Sanva juhtimises ja tegevuses olid

tingitud Sangaste katlamaja koos soojatootmiseks vajalike seadmetega rendile andmisest

SW Energia OÜ-le 2016. aasta sügisel (novembris), mil OÜ Sanva lõpetas kaugkütte

teenuse pakkumise Sangastes.

242.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud

16.12.2016 e-kirjavahetusest K.Lepiku ja K.S. vahel (VII kd tl 1-2) nähtuvalt on K.S.

seoses OÜ Sanva 16.12.2016 arvega nr 1077 teehöövli eest pöördunud K.Lepiku poole,

et viimane arve üle vaataks ja avaldaks arvamust maksetähtaja osas.

243.

30.12.2016-2.01.2017 e-kirjavahetuses K.S., K.Lepiku ja K.Tambergi vahel

(VII kd tl 11-12) on K.S. teinud ülevaate OÜ Sanva rahalisest olukorrast ja võlglastest.

K.Tamberg on vastanud. „Vaja teha hooldekeskusele survet. Kui ei tule, räägin bossiga.

Minul (Tartemikul) on saada ka veel varasemast ajast hakke eest, millise arve lisan.

Kajar kursis. Lossilt tuleb raha järgm nädal, võimalusel ka varem. Manuses on lisatud

Tartemik OÜ arve nr 30117 OÜ-le Sanva summas 1999,90 eurot raiejääde ja võsa

hakkeks eest. K.Lepik on andnud korralduse Tartemiku arve ära maksta.

244.

13.04.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto XXX vaatlus) lisatud 22.02.-

6.03.2017 e-kirjavahetusest (V kd tl 11-12) nähtub, et C.K edastas K.Lepikule

22.02.2017 If P&C Insurance AS kindlustuspakkumise Sanva OÜ laaduri reg.märgiga

xxx kohta ning edasiselt ongi kindlustustingimuste osas läbirääkimisi pidanud K.Lepik.

245.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisade

hulgas olevas 13.06.2017 e-kirjavahetuses K.Tambergi, K.Lepiku ja K.L. vahel (VII tl

24-27 pöördel) on K.Tamberg saatnud K.Lepikule Tartemik OÜ 8.05.2017 arve nr 1010

OÜ-le Sanva kirjeldusega „Kuiv ladustatud materjal hakkeks FOB“ 360 m3 summas

2160 eurot, mille K.Lepik on edastanud K.L. palvega ära maksta.

246.

13.06.2017 e-kirjavahetuses (VII kd tl 26-27 pöördel) edastab K.Tamberg

K.Lepikule maksmiseks 12.06.2017 leping-arve nr 12.06.2017, mille kohaselt Kaido

Tamberg müüb Sanva OÜ-le 1500 euro eest kuiva ehituslikku saematerjali. K.Lepik on

selle samuti edastanud K.L. palvega: „Ja see ka“.

247.

28.06.2017 e-kirjavahetusest K.Lepiku, K.Tambergi ja S.T. vahel (VII kd tl 28-

33) nähtub, et Sanva OÜ esitas SA-le Sangaste Loss arve 2016/2017 hooajal katlamaja

hooldus- ja remontööde eest. E.M. teatab, et arvele juurde on vaja ka tööde teostamise

akti (lepingut). K.Tamberg annab K.Lepikule juhised, mida lepingus ära märkida, peale

mida K.Lepik saadab ettevalmistatud akti teksti K.Tambergile akti pealkirjaga Selline?

Manuses on 1.06.2017 Tööde teostamise akt nr 1/1, mille koostajaks on märgitud C.K ja

sisaldab loetelu erinevatest töödest: katlamaja seadmete hooldus ja puhastamine,

korstna puhastus ja hooldus, laoseadmete remont ning lao korrastamine ja tuha

eemaldamine/ära vedu, puiduhakke välilaost siselattu transport, välilao korrastamine,

katuse hooldus ja jooksev remont ajavahemikul 1.09.16-31.05.17.

51 (133)

248.

3.07.2017 e-kirjavahetuses (VII tl 34-35) on K.Tamberg K.Lepikule edastanud

Tartemik OÜ 20.06.2017 arve nr 1012 Sanva OÜ-le kirjeldusega „Kuiv ladustatud oks

hakkeks“ summas 420 eurot, mille K.Lepik on edastanud K.S. palvega: „Ole hea ja

maksa see ära“.

249.

4.07.2017 e-kirjas (VII kd tl 36-37) saadab K.Lepik K.Tambergile kruusa

müügi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 7 ning märgib, et kui sõnastus sobib, siis

allkirjastage C.K-ga ära. Kadri lubas arve juurde teha. Akti koostajaks on märgitud C.K

ja materjali vastuvõtjaks K.Tamberg.

250.

Ka eeltoodust tuleneb, et C.K OÜ Sanva tegelikus juhtimises 2017. aastal enam

ei osalenud. C.K on tema nimele tulnud OÜ-d Sanva puudutavad küsimused

edastanudki K.Lepikule või on K.Lepik ja K.Tamberg otsustanudki OÜ-ga Sanva

seotud asju omavahel. OÜ-le Sanva esitatud arvete tasumise on otsustanud K.Lepik.

Kuigi C.K-l äriregistrisse kantud juhatuse liikmena tuli aeg-ajalt mingeid dokumente

allkirjastada, on tema poolt allkirjastamiseks vajalike dokumentide sisu

kooskõlastanud omavahel K.Tamberg ja K.Lepik.

251.

Edaspidi pöördub ka järgmine OÜ Sanva juhatuse liige N.G. kõikvõimalike

küsimuste korral K.Lepiku poole ning infovahetus OÜ-ga seonduvates küsimustes

toimub K.Lepiku ja K.Tambergi vahel.

252.

13.04.2020 vaatlusprotokollile lisatud 6.04.2018 e-kirjas (V kd tl 44) on N.G.

pöördunud K.Lepiku poole seoses Sanva OÜ maavarade kaevandamise deklaratsiooni

esitamisega: „Ei saa hakkama. Ei näe ühtegi kehtivat luba, millele volitus anda.“

253.

22.-29.05.2018 e-kirjavahetusest (VII kd tl 85-94) nähtuvalt on OÜ Sanva koos

OÜ-ga Kivikandur taotlenud Siimu kruusakarjääri kaevandamise loa

ümberregistreerimist OÜ Kivikandur nimelt Sanva OÜ nimele. 9.10.2017 taotluse

esitajaks on märgitud T.M. ja C.K, kes küll on ka kirjavahetuse adressaatide hulgas, ent

infovahetus on toimunud K.Lepiku ja K.Tambergi vahel.

254.

8.11.2018 e-kirjas on (V kd tl 47-48) on K.Lepik palunud saata K.S. Sanva

OÜ 2018. aasta kontoväljavõtte.

255.

16.01.2019 e-kirjas (V kd tl 50) pealkirjaga „kopp“ Kajar Lepik õpetab N.G.,

kuidas Transpordiameti e-teeninduses sõiduki omanikuvahetust läbi viia (Sanva OÜ-lt

Palu Invest OÜ-le).

256.

22.03.2019 e-kirjavahetuses on R.Org edastanud K.Lepikule teate OÜ-le Sanva

kuuluva kaevandamisloa pikendamise kohta, mille K.Lepik on omakorda edasi saatnud

Kaido Tambergile märkides, et saime pikenduse 10 aastat (VII kd tl 105-106).

257.

Kuigi prokurörid kohtuvaidlus käigus viitasid ka 13.04.2020 vaatlusprotokolli

lisale 59, pole seda tegelikult tõendina kohtule üle antud.

258.

Prokuröride kohtuvaidluses avaldatu kohaselt on lisaks süüdistuse esemeks

olevale 24.04.2017 töövõtulepingule kaheldavad ka mitmed muud OÜ Sanva tehingud

2016 ja 2017. aastal sh eelkõige puiduhakke ostmine, saematerjali müümine, mida

puudutavad juba eespoolkäsitletud K.L Service OÜ 16.12.2016 arve nr 16059, Tartemik

OÜ 19.12.2016 arve 191216, Tartemik OÜ 8.05.2017 arve nr 1010, 12.06.2017 leping-

arve nr 12.06.2017, Tartemik OÜ 20.06.2017 arve nr 1012.

259.

C.K kohtueelse menetluse käigus 29.05.2020 antud ütluste kohaselt tema

Tartemik OÜ 19.12.2016 arves 191216 märgitud kaupa/teenust (oksad hakkeks

vahelaos) näinud ei ole. OÜ-l Sanva puudus üldse vajadus puiduhaket kokku osta, sest

oktoobris 2016 andis Sanva OÜ sooja tootmiseks (katlamaja) SW Energiale üle. C.K ei

näe ühtegi loogilist põhjendust, miks pidanuks Sanva peale seda üldse puiduhaket kokku

ostma. Sanval ei olnud hakkega midagi teha, kuskil hoida ega ka edasi müügi eesmärgil

52 (133)

osta. Seega ei ole Tartemik OÜ arve sisu ja põhjendus Sanvaga kuidagi seotud. C.K pole

ka näinud K.L Service OÜ 16.12.2016 arves nr 16059 märgitud hakkepuitu. Kui OÜ

Sanva tegeles veel kuni 2016 oktoobrini sooja ja sooja vee tootmisega (katlamaja

kütmisega), siis tellis hakkepuitu ainult C.K mitte keegi teine ning ta võttis koorma

isiklikult vastu.

260.

C.K 20.11.2020 antud ütluste kohaselt Tartemik 8.05.2016 arvel nr 1010

märgitud kaubast – kuiv ladustatud materjal hakkeks FOB ei tea C.K mitte midagi.

Maikuus ei ole hakkega midagi peale hakata. Sanval ei olnud ladu, kus haket ladustada.

C.K sõnul tundub kahtlane lühike arve tasumise tähtaeg (1 nädal), tavaliselt oli selliste

arvete tasumise tähtaeg 1 kuu. Sanva OÜ ja K.Tambergi vahelist leping-arvet nr

12.06.2017 näeb ta esimest korda ning sellel ei ole tema allkirja. Arvel olev kauba

nimetus – kuiv ehituslik saematerjal – tundub olevat ebatõenäoline. Ei mäleta, et sellist

kaupa oleks 2017 suvel millekski vaja läinud. Kui Sangaste katlamaja oli veel Sanva

opereerida, on Sanva Tartemikult võsa (haket) ostnud, kuid kindlasti ei ole mitte kunagi

Tartemikult ehituslikku saematerjali ostnud. OÜ Tartemik 20.06.2017 arvest nr 1012 ei

tea C.K midagi. Tema ei ole kaupa tellinud ega vastu võtnud. Juunis ei ole mõtet

hakkepuitu osta, seda enam et Sanva ei opereerinud Sangaste katlamajaga. Arve sisu ei

tundu tõepärane.

261.

Süüdistatava K.Tambergi ütluste kohaselt (VII kd tl 154) kuulub OÜ Tartemik

talle ja ta on äriühingu juhatuse liige. OÜ Tartemik tehingud OÜ-ga Sanva on olnud

tavapärane äritegevus. Ka on ta eraisikuna endale kuulunud metsast müünud OÜ-le

Sanva saematerjali.

262.

14.05.2020 asitõendi vaatlusprotokollile (meilikonto ousanva@gmail.com

vaatlus) lisatud 15.01.2016 e-kirjavahetusest (I kd tl 150-152) nähtuvalt on SEB Pank

ärikliendi osakonna kliendihaldur teatanud Sanva OÜ-le arvelduslaenulepingu

2013005825 tähtaja lõppemisest ja küsinud, kas soovitakse arvelduslaenu tähtaja

pikendamist. Samuti on esitatud küsimusi OÜ Sanva majandusnäitajate kohta viimasel

paaril aastal ja tehtud ettepanek esitada lähima perioodi bilanss ja kasumiaruanne.

Vastuseks järelepärimisele on K.V. vastanud, et alates 2015. aasta veebruarist Sanva

OÜ Keeni alevikus soojateenust ei paku.

263.

Seega vähenes OÜ Sanva vajadus küttematerjali järele juba 2015. aastal. Nagu

kohus eespool tuvastas, lõpetas OÜ Sanva kütteteenuse osutamise 2016 novembris ka

Sangastes. Eeltoodu alusel on tõesti arusaamatu, mistõttu oli OÜ-l Sanva veel 2017.

aastal vaja osta hakkepuitu ja muud puitmaterjali.

264.

C.K on 20.11.2020 ja 30.11.2010 antud ütlustes kommenteerinud veel mitmeid

OÜ-le Sanva 2017 tasumiseks esitatud arveid (VI kd tl 147, 148, 149,150, 152,153,

154,160). Nii on C.K kinnitanud, et K.L Service OÜ 30.06.2017 arvest nr 17034 ei tea

ta midagi. Lossiküla katlamajas ei ole pikka aega ühtegi remonttööd tehtud, liiatigi veel

2017 OÜ K.L Service poolt. Selline K.L Service poolt Sanva OÜ-le arve esitamine

tundub ilmselge raha kantimisena.

265.

K.L Service 31.07.2017 arve nr 17039 on C.K arvates umbmääraselt sõnastatud.

Sanva tegeles kruusa ja liiva müümisega Siimu II karjäärist. K.L Service OÜ ei ole

kunagi Sanvale kruusa purustamise teenust pakkunud. Ka selle arve puhul on tunne, et

ümmarguse arvega sooviti Sanvast raha välja kantida. C.K teada ei ole K.L Servicel

mingit võimekustki kruusa purustada.

266.

Tartemik OÜ 7.08.2017 arve nr 1016 kirjeldus on üldsõnaline. C.K ei näe ühtegi

põhjendust, et Sanva oleks pidanud Tartemikult mingisuguseid kinnitustarvikuid ostma,

kuna polnud ühtegi töötajat.

53 (133)

267.

K.L Service OÜ 4.09.2017 arve nr 17051 esitamine on C.K arvates Kajari

ilmselge tegevus, et raha lihtsalt Sanvast välja viia. Sanva ja Sangaste vallavalitsuse

vahel oli sõlmitud leping, et Sanva opereerib Siimu II karjääris, aga peab Sangaste

vallale andma igal aastal kokkulepitud kruusa tasuta. Karjäär asub Sangaste valla

territooriumil. Ei ole loogiline, et Sanva opereerib Siimu II karjääris ja hakkab ostma

kruusa K.L Service OÜ-lt.

268.

Samuti ei tea C.K K.L Service OÜ 31.10.2017 arvest 17063, Tartemik OÜ

13.03.2018 arvest nr 1001, Palu Invest OÜ arvest 18003 ega Tartemik OÜ 21.06.2019

arvest nr 210619 mitte midagi ning need tunduvad raha väljaviimisena. Samuti ei tea ta

midagi Sanva OÜ 28.02.2017 arvest nr 1093 OÜ-le Ühismajandamise.

269.

Nagu kohus eespool tuvastas, koondati C.K 2016. aasta lõpus OÜ Sanva juhataja

ametikohalt ja 2017. aastal ta OÜ Sanva sisulise juhtimisega enam ei tegelenud ning

tegelikult andis arvete tasumiseks korraldusi K.Lepik. Seetõttu on õige kaitsjate

seisukoht, et OÜ Sanva juhtimiselt kõrvalejäänuna C.K tegelikult OÜ Sanva edasisest

tegevusest ei tea. Seda enam ei saa ta teada midagi 2018 ja 2019. aastal toimunud

tegevusest, milliste arvete osas on teda samuti kohtueelse menetluse käigus küsitletud.

Siiski oli C.K kuni 13.11.2017 äriühingu juhatuse liige ehk seaduslik esindaja, kellel

äriseadustikust tulenevalt oli OÜ Sanva esindamise õigus sh õigus sõlmida äriühingu

nimel igasuguseid lepinguid ja korraldada nende täitmist. C.K ütlusi arvestab kohus

üksnes aspektist, kas ja mida OÜ Sanva oma juhatuse liikme, s.o C.K isikus 2017. aastal

tegi või ei teinud. Kuid OÜ Sanva alates 2017. aastast aset leidnud tegevusega seotud

asjaolude tuvastamisel ei oma C.K ütlused kohtu arvates määravat tähendust. C.K

arvamused raha kantimise või OÜ-st Sanva raha alusetu väljaviimise kohta jätab kohus

tähelepanuta, kuna tegemist on järelduste tegemise ja hinnangute andmisega, mis ei ole

tunnistaja ülesanne.

270.

Asjaolu, et K.Lepik OÜ-d Sanva alates 2017. aastast juhtis, pole sisuliselt eitatud

ka süüdistuses. Kohus peab võimalikuks, et OÜ Sanva sai oma majandustegevust jätkata

ka olukorras, kus C.K faktiliselt enam juhatuse liikme ülesandeid ei täitnud (välja

arvatud mõnede dokumentide allkirjastamine). Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt

osaühingut juhib ja esindab juhatus ning ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu

raamatupidamist juhatus. ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud vastu võtta otsuseid ka

juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes. Kuna OÜ Sanva osanik alates 2016. aasta

suvest oli OÜ Ühismajandamise, kelle juhatuse liige oli K.Lepik, oli K.Lepikul

osaniku esindajana tegelikult õigus korraldada OÜ Sanva igapäevast majandustegevust.

Seega saavad OÜ Sanva alates 2017. aastast aset leidnud tegevusega seotud asjaolusid

(ka näiteks vaidlusaluse töövõtulepingu täitmisega seoses) tõendada ka süüdistatava

K.Lepiku ütlused.

271.

Nagu kohus eespool tuvastas, nähtub 2016 aasta sügisel peetud e-kirjavahetusest

(vt 20.09.-17.10.2016 e-kirjavahetus seoses soojatrasside rendile andmisega SW Energia

OÜ-le), et süüdistatavatel oli kavas Sanva OÜ seisma panna. Sellisele järeldusele

annab alust ka asjaolu, et kõik OÜ Sanva töötajad 2016. aasta lõpus koondati. Samas

tuleneb erinevatest eespoolkäsitletud arvetest, et OÜ Sanva majandustegevus jätkus.

Süüdistatava K.Lepiku ütluste kohaselt (VII kd tl 146) kuulus OÜ-le Sanva veel mingit

vara (teehöövlid, traktor, kärusid ja muid tööriistu). K.Lepiku väite usaldusväärsust

kinnitab asjaolu, et ka OÜ Sanva 2017. aasta majandusaasta aruandes on materiaalsed

põhivarad leidnud kajastamist. Ka eespoolkäsitletud 16.01.2019 e-kirjavahetusest

K.Lepiku ja R.G. vahel tuleneb, et veel sel ajal kuulus OÜ-le Sanva mingi sõiduk.

54 (133)

Nagu kohus eespool tuvastas, kuulus OÜ-le Sanva kaevandamisluba. Et OÜ Sanva

tegeles kruusa ja liiva müümisega Siimu II karjäärist, on kinnitanud ka tunnistaja C.K.

Ka nähtub majandusaasta aruandest, et OÜ-l Sanva oli 2017. aastal ka pikaajalisi

laenukohustusi. Seega ei saa kohtu arvates nõustuda prokuröride kohtuvaidluses

avaldatud seisukohaga, et OÜ Sanva oli 2017. aastal nö tühjalt seisev äriühing. OÜ-le

Sanva kuulus vara ning ta oli seotud ka pikaajaliste laenukohustustega. OÜ Sanva

osaniku esindajana oli K.Lepikul võimalik äriühingu edasist tegevust korraldada.

272.

Lisaks juba eespoolkäsitletud tehingutele on prokurörid kohtuvaidluse käigus

tähelepanu pööranud veel 26.05.2020

vaatlusprotokolli (meilikonto

kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisaks olevale 5.09.2017 e-kirjavahetuse manuses olevale

Sanva OÜ 4.09.2017 arvele nr 1116 Oja Ehitus OÜ-le summas 6000 eurot

ehitusteenuse eest augustis (IV kd tl 233-236 pöördel). Samuti 26.05.2020

vaatlusprotokollile lisatud 22.03.-10.09.2017 toimunud e-kirjavahetusele (IV kd tl 73-

77), kus K.Lepik on algselt küsinud hinnapakkumist Krabi Grupp OÜ-lt 10-le pargipingi

(hinnalagi 160+km hinnalagi) ja prügikastile, paludes teha see OÜ-le Sanva.

Kirjavahetusest nähtub, et kauba valmimisel palub Kajar Lepik teha arve tegelikult K.L

Service OÜ nimele ning nii on ka toimunud, mis nähtub manuses olevast OÜ Krabi

Grupp 10.09.2017 arvest OÜ-le K.L Service.

273.

Samuti 26.05.2020 vaatlusprotokollile lisatud 22.09.2017 e-kirjavahetusele (IV

kd tl 77-78), kus Kajar Lepik saadab I.K. edasi OÜ AN Service 12.09.2017 arve nr 1076

Sangaste Vallavalitsusele kasvupinnase eemaldamise tööde kohta ja palub teha

omakorda OÜ-le AN Service K.L arve alt sama sisuga asja peale 2000 pluss km arve.

274.

13.04.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto XXX vaatlus) lisatud 20.12.2017 e-

kirjavahetusele (V kd tl 26-27), milles on K.Lepik I.S.ile kirjutanud: „Kuna kontroll

sai läbi- sisu neid ei huvitanud ja käibemaksu kohuslaseks end võtsin, siis võiks arved

uuesti ära vahetada. Kanna uuesti 259 tagasi ja asi korras sellega ning siis ei pea mingeid

lepinguid tegema. Manuses on Palu Invest OÜ 1.11.2017 arve nr 17019 Sanva OÜ-le

summas 4750 eurot kaabli ja tarvikute eest.

275.

Ka on prokurörid viidanud raharingile erinevate K.Lepikuga seotud äriühingute

vahel sh 7.09.2017 kandis OÜ Oja Ehitus 6000 eurot OÜ-le Sanva, 15.11.2017 kandis

OÜ Sanva 6000 eurot OÜ-le K.L Service, 4.12.2017 kandis OÜ Sanva 6000 eurot OÜ-le

AN Service, 6.12.2017 kandis OÜ AN Service 6000 eurot OÜ-le K.L Service,

13.12.2017 kandis OÜ Ühismajandamise 6000 eurot OÜ-le AN Service, 18.12.2017

kandis OÜ AN Service 6000 eurot OÜ-le Palu Invest.

276.

Ka on prokuratuur kohtule tõenditena esitanud erinevaid 26.05.2020

vaatlusprotokolli, s.o meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatluse lisadeks olnud OÜ

Ühismajandamise ja OÜ Tartemik vahelisi arveid (VII kd tl 18-23, 66-69).

277.

Eeltoodu alusel on prokurörid leidnud, et toimunud on üksnes raha keerutamine

erinevate äriühingute vahel ning sealjuures kasutati skeemitamiseks ka OÜ-d Sanva.

278.

Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p 176), on K.Lepikuga seotud OÜ Palu

Invest, kelle osanik ja juhatuse liige ta on. Ka tõendavad äriregistri andmed, et

K.Lepikuga seotud äriühing on K.L Service. Nii nähtub äriregistri teabesüsteemi

väljatrükist K.L Service OÜ (registrikood 12163658) üldandmete kohta (I kd tl 66-67),

et äriühingu juhatuse liige alates 3.03.2015 on olnud Kajar Lepik, kes on ka selle

ainuosanik ja asutaja. Küll ei saa nõustuda prokuröride väitega, et K.Lepikuga seotud

äriühing on OÜ Oja Ehitus. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist Oja Ehitus OÜ

(registrikood 12822581) üldandmetest (I kd tl 72-74) nähtub, et äriühingu asutajateks,

55 (133)

osanikeks ning juhatuse liikmeteks kuni 2019. aasta sügiseni olid V.N. ja P.U ja sealt

edasi on osanikuks ja juhatuse liikmeks P.U.

279.

Et prokuröride viidatud rahaülekanded panagakontodel on toimunud, samuti on

toimunud OÜ Ühismajandamise ja OÜ Tartemik vaheliste arvete alusel ülekanded

pangakontodel, tõendab PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 2.12.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (I kd

tl 161-165). 2.12.2020 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud AS SEB Pank

19.03.2019 vastuskirja nr 112-2-6/23278110 ühes Sanva OÜ arvelduskonto nr

EE681010202010618005 väljavõttega alates 1.01.2013-19.03.2019 ning AS LHV Pank

19.03.2019 vastuskirja ühes AN Service OÜ arvelduskonto nr EE287700771002266744

väljavõttega perioodi 1.01.2013-19.03.2019 kohta.

280.

Samuti on OÜ Sanva, OÜ Ühismajandamise ja OÜ Oja Ehitus kontodel

toimunud kandeid (sh prokuröride viidatud kanded) kajastatud PPA teabehaldus- ja

menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 3.11.2020

vaatlusprotokollis (I kd tl 75-85). 3.11.2020 vaatlusprotokolli koos lisadega kohaselt on

vaadeldud samuti AS SEB Pank 19.03.2019 vastuskirja nr 112-2-6/23278110 ja

sellele lisatud Sanva OÜ arvelduskonto nr EE681010202010618005 väljavõtet perioodi

1.01.2013-19.03.2019 kohta, samuti Ühismajandamise OÜ arvelduskonto nr

EE751010220069915016 väljavõtet perioodi 1.01.2013-1.02.2019 kohta ning Swedbank

AS 3.11.2020 vastuskirja nr A09.04-200-01.01/2462-2 ühes Oja Ehitus OÜ

arvelduskonto nr EE772200221062855247 väljavõttega perioodi 1.01.2016-31.12.2019

kohta.

281.

OÜ Ühismajandamise erinevates pankades olevatel kontodel toimunut kajastavad

lisaks 3.11.2020 vaatlusprotokollile ka 7.01.2020 vaatusprotokoll koos lisadega ( I kd

tl 86-132), mille kohaselt on muuhulgas vaadeldud lisaks Ühismajandamise OÜ AS-s

SEB Pank olevale kontole ka AS-s Swedbank ja AS-s LHV Pank olevate pangakontode

väljavõtteid (vastavalt konto EE982200221036395694 väljavõte perioodi 1.01.2013-

21.06.2019 kohta ja EE897700771003609290 perioodi 1.01.2013-27.06.2019 kohta).

282.

Erinevate äriühingute arvete omavaheline seostamine (nagu nähtub 22.09.2017 e-

kirjavahetusest) või arvete ümbertegemine (nagu nähtub 20.12.2017 e-kirjavahetusest)

äratab tõepoolest kahtlusi. Ka on prokuröride poolt esile toodud rahaülekannetele

iseloomulik, et tegemist on sarnaste ja ümmarguste summadega. Süüdistatav K.Lepik

on selgitanud erinevate äriühingute vahel toimunud tehinguid maksude

optimeerimisega, kuid kinnitas, et arvetel näidatutel on ka majanduslik sisu.

Süüdistatava K.Tambergi kinnitusel on OÜ Tartemik tehingute näol tegemist

tavapärase majandustegevusega. Samas nähtub erinevate äriühingute (OÜ Sanva, OÜ

Ühimajandamise, OÜ AN Service) kontode väljavõtetest, et kontodel on toimunud ka

hulgaliselt muid erinevaid ülekandeid, mis pole nii sarnased ja ümmargused. Nii nähtub

OÜ AN Service kontolt xxx, et OÜ-de K.L Service ja AN Service vahel olnud kandeid

ka hoopis teistsuguste summadega (näiteks 10.02.2017 ja 7.06.2017 255 eurot,

21.06.2017 750 eurot, 14.07.2017 355 eurot). Sanva pangakontol nr xxx pole

toimunud kanded üksnes OÜ Sanva ja OÜ Ühismajandamise, K.L Service, OÜ AN

Service või OÜ Tartemik vahel, vaid peale 2016. aasta lõppu (kui lõppes kütteteenuse

osutamine Sangastes) on toimunud palju erineva sisuga kandeid (sh näiteks MTÜ-lt

Sangaste Asundused, SA-lt Sangaste Loss, AS-lt Sanwood, OÜ-lt SW Energia, ka

Otepää Vallavalitsuselt). Samuti on OÜ Sanva tasunud korrapäraselt laenukohustusi.

Eeltoodu annab alust järeldusele, et OÜ Sanva ei olnud tegelikult oma tegevust

lõpetanud ja nö tühjalt seisev nagu on leidnud prokurörid.

56 (133)

283.

Kohtu arvates väljub käesoleva kriminaalasja raamidest hinnangu andmine, kas

kõik eespoolkäsitletud arvetes kajastatud tehingud on ka tegelikult toimunud või on

neil puudunud majanduslik sisu ja tegemist on näilike arvetega. Kohtu arvates pole

olemasolevate tõendite alusel isegi võimalik seda teha, sest arvetel kajastatud tehingute

osas puuduvad muud tõendid (näiteks kõigi tehingutega seotud isikute sellesisulised

ütlused). Kohtule ei ole teada, et OÜ-le Sanva või mõnele teisele eespoolkäsitletud

äriühingule oleks riik teinud maksualaseid etteheiteid. Mõnes maksualases süüteos pole

kellelegi etteheiteid esitatud ka käesolevas kriminaalasjas. Eeltoodu alusel kohus leiab,

et prokuröride viidatud erinevad tehingud ja rahaülekanded ei võimalda teha mingeid

tõsikindlaid järeldusi süüdistuses käsitletud 24.04.2017 Sangaste valla ja OÜ Sanva

vahelise töövõtulepingu kohta, mis süüdistuse versiooni kohaselt on samuti tegeliku

majandusliku sisuta.

24.04.2017 töövõtuleping Sangaste valla ja OÜ Sanva vahel

284.

24.01.2020 vaatlusprotokollile (Otepää Vallavalitsuse ruumidest leitu vaatlus)

lisatud töövõtulepingu (III kd tl 104) kohaselt Sangaste vald, tegutsedes Sangaste

Vallavalitsuse kaudu vallavanema Kaido Tambergi isikus ja Sanva OÜ juhatuse liikme

C.K isikus, sõlmisid 24.04.2017 töövõtulepingu Sangaste alevikus XXX 7 asuva

Sangaste Vallavalitsuse hoone ruumides nr 38, 39, 41-46 akende viimistlustööde,

elektritööde ja küttesüsteemi remonttööde teostamiseks hiljemalt 1.10.2017. Lepingu

kohaselt Tellija tasub Töövõtjale 9840 eurot (koos käibemaksuga) vastavalt esitatud

arvetele kahes osas: 4920 eurot hiljemalt 30.04.2017 ja 4920 eurot pärast tööde

vastuvõtmist. Töövõtuleping on K.Tambergi ja C.K poolt allkirjastatud ja

vallavalitsuses registreeritud 25.04.2017 nr 14-3.2/31 all.

285.

Tunnistaja C.K kohtueelse menetluse käigus 20.11.2020 antud ütluste kohaselt

(VI kd tl 138-154) on ta allkirjastanud Sangaste valla ja Sanva OÜ vahelise 24.04.2017

töövõtulepingu, kuid tegi seda lepingu sisusse süüvimata. Leping võidi jätta

vallasekretäri kätte allkirjastamiseks või hõikas K.Tamberg C.K-le, et viimane

allkirjastaks lepingu.

286.

Süüdistatava Kajar Lepiku ütluste (VII kd tl 143 pöördel-144; 145 pöördel-148)

kohaselt OÜ Sanva tegi lepingu vallavalitsusega Sangaste Vallavalitsuse arhiivibloki

ruumide remondiks. Oma nõusoleku sellega tegeleda andis OÜ Sanva juhatuse liige

C.K, kuna ta oli 2016 palgaliselt juhatuse liikme kohalt koondatud ja tahtis raha

teenida.

287.

Seega on tõendid (töövõtuleping, süüdistatava K.Lepiku ja tunnistaja C.K

ütlused) kattuvad asjaolus, et 24.04.2017 töövõtuleping Sangaste valla ja OÜ Sanva

vahel sõlmiti. Kuigi C.K on viidanud, et lepingu sisusse ta ei süüvinud, on ta

selgesõnaliselt kinnitanud, et on sellele alla kirjutanud. Kuna C.K sel ajal oli OÜ Sanva

juhatuse liige, oli ta äriühingu seadusliku esindaja õigustatud lepinguid sõlmima.

Süüdistatava K.Lepiku väide, et C.K oli sellise lepingu sõlmimisest ise huvitatud (kuna

tahtis raha teenida), pole siiski millegagi tõendatud. Tunnistaja C.K ütlustest ei tulene

kuidagi, et ta oleks olnud huvitatud töövõtulepingus ettenähtud tegevustega

tegelemisest.

288.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud

28.06.2017 e-kirjavahetusest (IV kd tl 244-245) nähtub, et Sangaste Vallavalitsus on

edastanud K.Lepikule printeris (printer@sangastevv.ee) skaneeritud Sangaste valla ja

Sanva OÜ vahelise 24.04.2017 kuupäeva kandva töövõtulepingu (registreeritud

57 (133)

25.04.2017 nr 14-3.2/31 all). Erinevus varem viidatud lepingu tekstist seisneb ruumide

loetelus (lepingu p 1), kus on remonditavate ruumidena märgitud ruumid nr 38-46.

Erinevalt varem viidatust sisaldab lepingu antud variant ka ruumi nr 40. Eeltoodust

järeldub, et töövõtuleping sõlmiti algselt veidi teisiti. Seda kinnitavad ka muud tõendid.

289.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud

K.Lepiku 1.08.2017 e-kirjas (VII kd tl 75-76) saadab ta juba eespoolviidatud

skaneeritud lepingufaili edasi K.Tambergile ja O.P. märkusega, et ruum 40 on vaja

lepingust välja võtta ja allkirjad uuesti peale, kuupäev jääb samaks.

290.

30.11.2020 ülekuulamisel on tunnistaja C.K kinnitanud (VI kd tl 155-160), et ka

muudetud lepingul on tema allkiri, kuid ta ei tea, kes ja miks lepingut muutis. C.K

initsiatiivil pole seda tehtud.

291.

Süüdistatava K.Lepiku ütluste kohaselt (VII kd tl 143 pöörde-144) tehti lepingus

muudatus, kuna selgus, et sotsiaalosakonna juhataja E.K. soovis saada ühte ruumi (nr

40) enda töötajale, milleks tal oli võimalik 1000 eurot saada mingist projektist. Siis

läkski ruum 40 lepingust välja ning asemele tuli ruum nr 48 ja osaliselt nr 47. O.P. pidi

lepingus muudatuse tegema, võttis ühe ruumi lepingust välja, kuid unustas teise ruumi

panna.

292.

Tunnistaja E.K. ütluse kohaselt (VI kd tl 40-41) tehti 2017. aasta suvel Sangaste

Vallavalitsuse majas toimunud remondi käigus endisesse kaminaruumi (ruumi nr 40)

tugiisikute ja koduhooldustöötajate vastuvõtu ruum, mida rahastati tugiisikute ja

koduhooldustöötajate palkamisest ettenähtud projekti raames. Selle projekti raames

hüvitati ka kulutused ruumis 47 veneaegse kilbi väljavahetamiseks ning uute

elektrijuhtmete veole.

293.

Tunnistaja E.K. viidatud projekti (selle sisu ja rahastamist) puudutab tema

24.03.2017 e-kiri K.Tambergile ja K.Lepikule (26.05.2020 vaatlusprotokolli, s.o

meilikonto kajar@sangaste.ee vaatlus lisa - VII kd tl 71). Selles on E.K. teinud

ülevaate eelmisel päeval toimunud EFS projekti infopäeval teadasaadust sh projekti

rahade kasutamise tingimustest ruumide remondiks.

294.

Seega on tõendid (süüdistatava K.Lepiku, tunnistaja C.K ütlused, e-

kirjavahetuses toodu) kattuvad ka asjaolus, et 24.04.2017 kuupäeva kandva

töövõtulepingut sama aasta suvel muudeti, mille tulemisena jäi lepingust välja ruum 40.

C.K on kinnitanud, et on ka muudetud lepingule alla kirjutanud. Tunnistaja C.K väidet,

et lepingu muutmine polnud tema initsiatiiv, kinnitavad ka teised tõendid. K.Lepiku ja

tunnistaja E.K. ütlustest tuleneb, et lepingu muudatus oli tingitud asjaolust, et vallamajas

toimuvat remonti oli võimalik osaliselt rahastada EFS projekti raames. Asjaolu, et mingi

projekti raames on võimalik tugiisikute ja koduhooldustöötajate teenust ja selleks

vajalike ruume rahastada, on süüdistatavatele tõesti teatavaks saanud E.K. e-kirja alusel

juba 2017 märtsis. Ent E.K. kirjas ei ole mingeid konkreetseid ettepanekuid ruumide

osas, mille remonti võiks selle projekti raames rahastada. E.K. on tõstatanud mitmeid

küsimusi, mida peaks viima volikogu ette. Projekt oli uus ja vajas elluviimiseks aega.

Seetõttu kohus ei nõustu prokuröride kohtuvaidluses esitatud etteheitega, et süüdistatava

K.Lepiku selgitus lepingus tehtud muudatuse põhjusest oleks asjakohatu. On eluliselt

usutav, et ruum, mille remonti siis hiljem tegelikult rahastati ESF projekti raames, selgus

peale 24.04.2017 töövõtulepingu sõlmimist.

295.

Kuna on tõendatud, et 24.04.2017 kuupäeva kandvat töövõtulepingut sama aasta

suvel muudeti, lähtub kohus käesoleva asja lahendamisel selle muudetud variandist (III

kd tl 104), mille kohaselt pidi Sanva OÜ remonti tegema ruumides nr 38, 39, 41-46.

58 (133)

296.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud

e-kirjavahetusest (IV kd tl 242-243) nähtub, et Sangaste Vallavalitsuse printeris

printer@sangastevv.ee on 28.06.2017 skaneeritud OÜ Sanva arve 26.06.2017 arve nr

1108 Sangaste Vallavalitsusele summas 4920 eurot. Samas on ka märge, et arve on

tasutud ettemaksuarve 1098 alusel. Arve kirjelduses on märgitud „Töö teostamine

vastavalt töövõtulepingule 14-3.2/31“, mis on edastatud K.Lepikule.

297.

2.12.2020 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, mis on kooskõlas ka sellele

lisatud OÜ Sanva pangakonto väljavõttega, on Sangaste Vallavalitsus kandnud

26.04.2017 OÜ Sanva kontole 4920 eurot (selgitusega arve nr 1098) ja 28.11.2017

4920 eurot (selgitusega arve nr 1126). Seega on Sangaste Vallavalitsus 24.04.2017

töövõtulepingus ettenähtud tasu tööde eest OÜ-le Sanva tasunud.

298.

24.04.2017 töövõtulepingu (selle lõplikus variandis) kohaselt oli ette nähtud

vallavalitsuse ruumides nr 38, 39, 41-46 akende viimistlustööde, elektritööde ja

küttesüsteemi remonttööde tegemine. Tunnistaja C.K kohtueelse menetluse käigus

20.11.2020 antud ütlustes on pidanud lepingut kahtlaseks muuhulgas asjaolu tõttu, et

Sangaste vallamajas polegi selliseid ruume nagu 38-46, kuna toad on nummerdamata.

Kohtu arvates on muude tõenditega ümberlükatud C.K tõstatud kahtlus, et Sangaste

Vallavalitsuse hoones polegi töövõtulepingus märgitud numbritega ruume. Kohtule on

tõendina üle antud Sangaste vallamaja II korruse plaan (V kd tl 185), kus ruumid on

nummerdatud. Selle plaani vormistus viitab selle pärinemisele mõnest vallavalitsuse

hoone projektdokumentatsioonist vms. Asjaolu valguses, et selle plaani alusel oskasid

mitmed vallavalitsuse hoones töötanud või käinud isikud kohtuistungil kirjeldada

kohapealset olustikku, annab alust järeldusele, et plaan kajastab tegelikkust õigesti.

299.

Sangaste vallamaja II korruse plaani ning süüdistatava K.Lepiku ja tunnistajate

(E.K., U.J) kohtuistungil ruumide asukoha ning otstarbe kohta antud ütlusi kogumis (VI

kd tl 33 pöördel-34; tl 40-41; VII kd tl 143 pöördel-144) hinnates saab lugeda

tõendatuks järgmise ruumide otstarbe: 31 – abivallavanem, 32 – raamatupidaja, 33 –

vallavanem, 34 – ehitusspetsialist, 35 – serveriruum, 36 – fuajee, 37 – abiruum, 38 –

WC, 39 – kraanikauss, 40 – kaminaruum (hilisem tugiisikute ja koduhooldustöötajate

ruum), 41 – abiruum, 42 ja 43 – arhiiviruumid, 44 – õmblusmasinad ja istumisnurk, 45 –

töötute tugiisiku tööruum, kontoriruum, 46 – trepikoda, 47 – koridor, 48 – seif. Sangaste

vallamaja II korruse plaanist nähtub, et ruumid 31-36 jäävad ühele poole treppi (plaanil

allpool) ja ruumid 37-48 teisele poole treppi (plaanil üleval pool).

300.

Asjas on tõendatud ning prokuröride kohtuvaidluses avaldatu kohaselt pole seda

kahtluse alla sisuliselt seatud ka süüdistuses, et Sangaste Vallavalitsuse ruumides 2017.

aastal remonditöid tehti. Vaidlus on asjaoludes, kes ja millises mahus neid tegi ning

kuidas toimus tasustamine. Süüdistuse versiooni kohaselt remonditöid vallavalitsuse

hoone teisel korrusel ei teinud OÜ Sanva, vaid teised isikud, kes said selle eest ka

vallalt raha. Süüdistusakti kuriteo asjaolusid kirjeldavast osast nähtub, et nende teiste

isikute all on silmas peetud OÜ-d AN Service ja OÜ-d Oja Ehitus. Asjaolule, et

24.04.2017 töövõtulepingus ettenähtud töid tegid tegelikult OÜ AN Service ja OÜ Oja

Ehitus ning Sangaste vald on neile ka tööde eest tasunud, on viidatud ka kannatanu

avalik-õiguslikus nõudeavalduses (I kd tl 13 pöördel).

301.

Tunnistaja U.J ütluste kohaselt (VI kd tl-d 33 pöördel-34, 37) mingil ajal tehti

vallavalitsuse teise korruse ruumides remonti. Teine korrus oli tööst väljas. Tunnistaja

aastat ei mäleta, kuid mäletab, et oli talv ja lund sadas. Kõik tehti ümber ringi -

59 (133)

seinaplaadid, põrandakatted, isegi vist mööbel. Esimesel korrusel toimus remont

tunnistaja mäletamist mööda hiljem, kuid ta võib aastad segi ajada. Kes remonti tegi,

U.J ei tea. Mingil ajal pandi esimese ja teise korruse vaheline trepikoda kinni. Sealt

enam käimist ei toimunud ja käidi trepikojast numbriga 46. Tualettruum 39 avati

kunagi hiljem. Alguses oli tualettruum esimesel korrusel.

302.

Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt (VI kd tl 102 pöördel) toimus vallamajas mingil

ajal erinevaid remonditöid. Toimus esimese ja teise korruse ühendamine, trepi paigaldus,

teise korruse remont. Värviti seinu, lagesid, pandi põrandaid, arvatavasti tehti ka

elektritöid. Tunnistaja aastat ei mäleta, kuid remonditööd toimusid jupiti. Kes remonti

tegi, tunnistaja ei tea.

303.

Tunnistaja E.K.u ütluste kohaselt (VI kd tl 40-42) tugiisikute ja koduhooldustöö

projekti raames tehti vallavalitsuse ruumides 2017 suvel järgmised tööd: ruumis 40

tugiisikute ja koduhooldustöö töötajatele ruumi tegemine, ruumis 47 veneaegse

elektrikilbi väljavahetamine uue vastu, uute elektrijuhtmete vedu ruumist 47 ruumi 40,

ruumis 40 uued pistikud, laelambid. Elektrijuhtmed läksid läbi ruumist 41 seal vahetati

lambid välja. Ruumides 47, 41, 40 toimusid ka üldised renoveerimistööd (lae vahetus,

seina värvimised). Osaliselt said need projektist rahastatud, osaliselt jäid Sangaste valla

kanda. Projekti raames oli tuba 40 ja natukene teistes niipalju kui vaja on. Kõik muu oli

valla tellida ja valla maksta. Remonti tegi OÜ AN Service. Sangaste vald maksis OÜ-le

AN Service ja pärast võis esitada Tallinnale väljamakse taotluse toimunud tööde kulude

katmiseks. Ka ruumides 44 ja 45 toimusid elektritööd, üldised sanitaartööd sh

aknapõsed. Kas ruumides 31-37 sel aastal remonti tehti, ei suuda E.K. täpselt

meenutada. Mingil ajal (kas 2017 aasta lõpus või 2018 aasta alguses) sai ruumi 38

dušikabiin, ruumi 36 ja trepi ning välisseina vahele pandi kraanikausid ja muud asjad.

Kas OÜ Sanva teisel korrusel mingeid töid tegi, tunnistaja ei tea. Kaido Tamberg oli

valla remondiga seotud nii palju kui lepingutele annab allkirjad vallavanemana ja

kinnitab arved.

304.

Tunnistaja O.L. ütluste kohaselt (VI tl 42-45) tegi AN Service OÜ Sangaste

Vallavalitsuse hoones 2017. aastal elektritöid (kaabeldused, valgustid, kilbid).

Elektritöödega kaasnesid ka siseviimistlustööd, kuid neid tegi OÜ-le AN Service

alltöövõtu korras keegi teine, keda O.L. ei mäleta. Tööd toimusid ruumides 37-47

(viimases oli suurem kilp). Osade ruumide eest tasus OÜ Sanva, osade eest Sangaste

Vallavalitsus.

305.

Vastuolu tõttu asjaolu osas, kes tööde eest maksis, on prokuröri taotlusel ja

KrMS § 289 lg 1 alusel kohtuistungil avaldatud tunnistaja O.L. kohtueelse menetluse

käigus antud ütlused: „Saan kinnitada, et XXX 7 Sangaste alevik Sangaste vana

vallamaja teise korruse ruumide kõikide elektri- ja viimistlustööde eest on AN Servicele

tasunud ainult Sangaste Vallavalitsus.“ Seega erinevalt kohtus väidetust (et tööde eest

tasusid nii OÜ Sanva kui Sangaste Vallavalitsus) on tunnistaja kohtueelse menetluse

käigus kinnitanud, et tasus ainult vallavalitsus. Ütluste erinevust selgitas O.L.

kohtuistungil asjaoludega, et pidi ülekuulamisele ilmuma 10 minutilise etteteatamisega

ilma mingi ettevalmistuseta, uurija küsis ainult vallavalitsuse kohta ja O.L.l polnud

mitme aasta tagused asjas meeles. Hiljem on arvetest vaadanud, mis arved mis tööde

kohta on esitatud. Oli paar-kolm paarituhandelist arvet. Arvetele kantust meenub

tunnistajale arhiivikilp.

306.

Tunnistaja E.S. ütluste kohaselt (VI kd tl 45-47) on ta OÜ AN Service juhatuse

60 (133)

liige. OÜ AN Service tegi 2017. aastal Sangaste vallamajas elektritöid, tööd tellis

Sangaste vald. Suhtlus toimus K.Lepikuga, kohal käis O.L.. Tööd toimusid erinevates

etappides erinevatel aegadel. Kui tööd olid tehtud, tasus OÜ-le AN Service Sangaste

vald. E.S. teada ei olnud vallavalitsuse hoone remonditöödega seotud OÜ Sanva. OÜ

Sanva on ka OÜ-le AN Service maksnud mingite tööde eest, kuid mitte vallavalitsuse

tööde eest. OÜ-ga Sanva on koos tehtud töid Keenis. OÜ AN Service ise ei tee

viimistlustöid. Elektritöödega kaasnevaid väiksemaid viimistlustöid teevad töömehed

ise (panevad seina sees vaod kinni). Viimistlustööde tarbeks on tehtud alltöövõttu. Nii

võis olla ka vallavalitsuses, kuid E.S. seda täpselt ei tea ega alltöövõtjat ei mäleta.

307.

Tunnistaja R.V. ütluste kohaselt (VI kd tl 170 pöördel-173) tegi ta 5-6 aastat

tagasi K.Lepikuga suuliselt sõlmitud kokkulepe alusel Sangaste Vallavalitsuse hoone

teisel korrusel viimistlustöid. Oli krohvimine, värvimine, põranda vahetus. Samal ajal

toimusid ka elektritööd. Tunnistaja mäletamist mööda tegi ta tööd talvel, kuna küte oli

sees. Töödele kulus aega kuskil üle kuu. Vahel käis abis ka O.K.. Kuigi tunnistaja

vallavalitsuse teise korruse plaaniga tutvudes oli esmalt segaduses, milliste numbritega

ruumides ta töid tegi, jäi ta lõpuks selle juurde, et need olid ruumist 46 vasakule jäävad

ruumid 38, 39 ,40, 41, 42, 43, 44, 45, 47.

308.

Tunnistaja P.U ütluste kohaselt (VI kd tl 206, 208) on OÜ Oja Ehitus Sangaste

Vallavalitsuses teinud remonti lähiminevikus ühel korral. Midagi suurt ei tehtud. Toimus

sanitaarremont ehk ruumide värskendamine. Tööd toimusid ruumides 36, 35, 34, 33, 32,

31. Plaanil tunneb P.U ära trepikoja nr 36 järgi. See oli nagu aatrium, äärtes olid

kabinetid. Ruume 45, 44, 43, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 48, 47 ta ei tea. Kas tööde tegemise

ajal oli väljas soe või külm, seda tunnistaja ei mäleta.

309.

Tunnistaja C.K kohtueelse menetluse käigus 20.11.2020 antud ütluste kohaselt

(VI kd tl 138-154) poleks ta 24.04.2017 töövõtulepingut allkirjastanud, kui oleks

lepingusse süüvinud. OÜ-s Sanva ei olnud tollel ajal ühtegi töötajat, ühtegi pädevat

ehitajat või elektritöö tegijat. C.K kahtleb, et Sanva OÜ sai selliseid töid teha. Kahtlane

on, et lepingus pole tööde mahtu. 30.11.2020 ülekuulamisel on tunnistaja C.K

kinnitanud (VI kd tl 155-160), et tema ega Sanva OÜ ei ole vallamajas lepingus

märgitud töid teinud ega võtnud kedagi alltöövõtu korras tegema.

310.

Süüdistatava Kajar Lepiku ütluste (VII kd tl 143 pöördel-144; 145 pöördel-148)

kohaselt jäi C.K-l asi venima, töödeni ta ei jõudnudki. K.Lepik äriühingu omanikuna

võttis töö C.K-lt üle, hakkas ise OÜ Sanva asju ajama ja leidis lepingus olevatele töödele

alltöövõtjad. E.K. projekti raames toimus remont ruumis 40 ja vahetati välja kilp

ruumis 47. Selle eest maksis vald ehitajale. Ehitaja tuli läbi OÜ AN Service. Kuna OÜ

AN Service on elektrifirma, tellis viimane alltöövõtu korras maalriteenuse. Ülejäänud

ruumid jäid OÜ-le Sanva. Ka ülejäänud ruumides tegi OÜ AN Service kõik elektritööd,

aga tasus neile selle eest OÜ Sanva. Maalritööde tegija otsis K.Lepik. Krohvimise,

maalri- ja laetööd tegi K.Lepiku ettevõte OÜ KL Service. OÜ-l KL Service oli leping

erinevate ehituspoodidega, nii oli K.Lepikul KL Service juhatuse liikmena lihtsam

materjali võtta ja leida töötajaid. Veidi vahetati ka torustikku, kuna tagumistes

ruumides ei läinud radikad soojaks. Küttesüsteemi torude töid käisid tegemas mingid

Valga venelased, kuid K.Lepik ettevõtet ei mäleta. Elektritööd toimusid suvel,

maalritööd paar kuud hiljem. Aasta lõpuks olid kõik tööd tehtud. Vald maksis OÜ-le

Sanva, OÜ Sanva maksis nii OÜ-le AN Service elektritööde eest kui OÜ-le KL

Service. OÜ Oja Ehitus tegi remonditöid vallavalitsuse esimesel korrusel ja teise

61 (133)

korruse teises tiivas sama aasta lõpus või järgmise aasta talvel. All ruumides on praegu

perearsti ruumid ja üleval juuksur.

311.

Süüdistatava Kaido Tambergi ütluste kohaselt (VI kd tl 151, 155) toimusid 2017.

aastal lähestikusel ajal remondid Sangaste vallamaja eri tiibades. Parema tiiva poolt

ehitas OÜ Oja Ehitus ja nüüd on seal perearsti keskus. Teises tiivas on praegu valla

haldusruumid ja arhiiv, kus tehti elektritöid ja viimistlust. K.Lepiku puhkusel viibimise

tõttu võttis need tööd aktiga vastu K.Tamberg. Tööd oli tehtud vastavalt aktis märgitule.

Nende töödega ühildati ka E.K. projekti alusel tehtud tööd. Vastuseks küsimusele, kas

OÜ Sanva tegeles remonditöödega, vastas K.Tamberg kohtuistungil, et reaalses elus

võtavad firmad hanke võitmise korral igasuguseid töid vastu ja pruugi ise mitte midagi

teha. Selleks on allhanked ja tellid pädeva töötegija.

312.

Kohtu hinnangul tõendavad süüdistatavate, tunnistajate E.K., O.L. ja E.S.

ütlused kogumis, et osa remonditöid Sangaste Vallavalitsuse teise korruse ruumides

2017. aasta suvel toimusid EFS projekti alusel ja neid tegi OÜ AN Service. Tunnistaja

E.K. ütlustest tuleneb, et projekti raames toimus remont ruumis 40, juhtmete vedu läbi

ruumi 41 ja elektrikilbi vahetus ruumis 47. Nendes ruumides elektritööde tegemist on

kinnitanud ka tunnistaja O.L., kellel on meeles elektrikilbiga seonduv. Et OÜ AN

Service vallavalitsuse ruumides elektritöid tegi, on kinnitanud ka E.S.. Eeltoodut

kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid.

313.

26.05.2020 vaatlusprotokolli (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisade

hulgas ( IV kd tl 247-249) on 20.07.2017 Sangaste valla (Kaido Tamberg isikus) ja AN

Service OÜ (juhatuse liikme E.S. isikus) vahel sõlmitud töövõtuleping Sangaste

Vallavalitsuse arhiivi ja töötoa renoveerimiseks/ehitamiseks. Lepingu kohaselt tööd

algavad lepingu sõlmimisest ja antakse tellijale hiljemalt 30.09.2017. Tööde maksumus

on 2021,03 eurot (koos käibemaksuga). Kuigi lepingu tekstis on valla esindajana

märgitud K.Tamberg, nähtub digiallkirjade kinnituslehest, et tegelikult kirjutas alla

K.Lepik. Sama lepingu saadab K.Lepik oma e-kirjaga 20.07.2017 edasi ka E.K.le (IV

kd tl 246). Lepingus on juttu muuhulgas töötoa renoveerimisest. E.K. ütlustest

tulenevalt toimuski EFS projekti raames tugiisikute ja koduhooldustöötajate tarbeks

ruumi tegemine. Seega on alust seostada 20.07.2017 töövõtulepingut EFS projektiga.

314.

2.12.2020 asitõendi vaatlusprotokolli koos lisaga (OÜ Sanva ja OÜ AN Service

pangakontode vaatlus - I kd tl 161-165) on Sangaste Vallavalitsus kandnud 15.08.2017

AN Service OÜ pangakontole 1061,03 eurot (selgitusega arve nr 1065) ja 31.08.2017

960 eurot (selgitusega arve 1072), s.o kokku 2021,03 eurot. Summa kattuvus

20.07.2017 töövõtulepingus annab alust seostada neid makseid just antud lepinguga.

315.

Süüdistatava K.Lepiku ütlused, tunnistajate E.K.u ja O.L. ütlused tõendavad ka

seda, et OÜ AN Service tegi elektritöid peale ruumide 40, 41 ja 47 ka teistes

vallavalitsuse hoone sama tiiva ruumides. Ent tõendid on vastuolulised asjaolu osas,

kes nende tööde eest maksis. Kuigi tunnistaja O.L. kohtuistungil kinnitas, et osade

vallavalitsuses tehtud tööde eest OÜ-le AN Service tasus OÜ Sanva, tekitab tema

ütluste usaldusväärsuses kahtlust vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega.

Peale selle on O.L. väide (et osade vallavalitsuses tehtud tööde eest tasus OÜ Sanva)

vastuolus ka tunnistaja E.S. ütlustega, kes kinnitas, et kõigi vallavalitsuse hoones

toimunud tööde eest tasus OÜ-le AN Service Sangaste vald.

316.

Iseenesest asjaolu, et OÜ Sanva on OÜ-le AN Service millegi eest maksnud, on

tõendatud. 2.12.2020 vaatlusprotokollist nähtub, et peale arvukate Sangaste

62 (133)

Vallavalitsuse ülekannete on 2017. aasta juunis ja juulis OÜ AN Service pangakontole

kandnud OÜ Sanva kahel korral 2000 eurot (arvete 1061 ja 1066 alusel) ja detsembris

6000 eurot (arve 1100 alusel). Kaitseversiooni kohaselt tõendabki arve 1066 asjaolu,

et osades vallavalitsuse ruumides tegi OÜ AN Service tööd alltöövõtu korras OÜ Sanva

tellimisel.

317.

10.02.2020 vaatlusprotokolli ühes lisadega (III kd 163-167) kohaselt on

vaadeldud 14.01.2020 Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides aadressil XXX

7, Sangaste alevik, XXX, XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud

dokumente, mis on pakendatud paberkotti ning suletud turvakleebisega nr C12 0010775.

Üheks selle vaatlusprotokolli lisaks on AN Service OÜ 20.07.2017 arve nr 1066 OÜ-le

Sanva summas 2000 eurot (VI kd tl 232). Tööde kirjelduses on märgitud elektritööd ja

erinevad elektritarvikud. Arvel on selle adressaadi all märgitud ka aadress Keeni küla,

Sangaste vald. Prokurörid leiavad, et selle aadressi puhul on tegemist arves märgitud töö

objektiga. Kohus leiab, et kuna aadress on märgitud arve adressaadi alla, on see

seostatav mitte töö objekti, vaid pigem arve adressaadiga. Seda enam asjaolu valguses,

et OÜ Sanva aadress äriregistri andmetel kuni 2017. aasta novembrini oligi Keeni.

318.

Erinevalt prokuröridest kohus leiab, et üksnes AN Service OÜ 20.07.2017 arves

nr 1066 näidatud aadressi alusel ei saa teha järeldusi selle seotuse kohta ühe või teise

objektiga. Prokurörid on viidanud asjaolule, et OÜ AN Service on Sangastes asuvate

objektide puhul seda ka oma arvetes näidanud. Nii on prokurörid viidanud 26.05.2020

vaatlusprotokollile (meilikonto kajarlepik@sangastevv.ee vaatlus) lisatud 12.09.2017 e-

kirjavahetusele, mille hulgas on OÜ AN Service 2017 mais koostatud hinnapakkumised

(Sangaste Tammepargi objektidega seonduv - VII kd tl 55-63). Viidatud

hinnapakkumistes on tõesti näidatud aadress Sangaste alevik, kuid see võib olla ka

seotud hinnapakkumiste adressaadi, s.o Sangaste Vallavalitsusega, mis asus Sangaste

alevikus. Sarnaselt (adressaadi all aadress Sangaste alevik) on OÜ AN Service oma

hinnapakkumised Sangaste Vallavalitsusele vormistanud ka näiteks juunis 2017

(26.05.2020 vaatlusprotokollile lisatud 12.06.2017 e-kirjavahetus seoses arvutivõrgu ja

invaWC paigaldustöödega Keeni koolimajas - IV kd tl 65-68). Samas sisaldub viidatud

hinnapakkumistes tõesti ka viide objektile, mis vaidlusaluses 20.07.2017 arves puudub.

319.

Küll aga räägivad arve nr 1066 seotusele Sangaste Vallavalitsuses tehtud töödega

vastu tunnistaja E.S. ütlused, mille kohaselt on OÜ Sanva maksnud OÜ-le AN Service

mitte vallavalitsuses, vaid mingite muude Keenis tehtud tööde eest. Peale selle räägib

arve nr 1066 seotusele Sangaste Vallavalitsuses tehtud töödega arve kuupäev. Arves

pole märgitud, et tegemist oleks ettemaksu arvega. Seega on alust arvata, et arves

näidatud tööd pidanuks hiljemalt 20.07.2017 olema juba tehtud. Nagu kohus eespool

tuvastas, leping OÜ-ga AN Service arhiivi ja töötoa renoveerimiseks (s.o EFS projekti

raames tehtavate tööde kohta) sõlmiti 20.07.2017. Süüdistatava K.Lepiku ütluste

kohaselt ehitaja tuli majja läbi OÜ AN Service. Seega OÜ AN Service tehtavate tööde

algus ei saanud olla varem kui 20.07.2017. Eeltoodu alusel kohus leiab, et AN Service

OÜ 20.07.2017 arve nr 1066 ei tõenda asjaolu, et osad Sangaste Vallavalitsuse tehtud

tööd tegi OÜ AN Service alltöövõtu korras OÜ Sanva tellimisel ja viimase poolt

tasustatuna.

320.

2.12.2020 asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisatud OÜ AN Service pangakonto

väljatüki kohaselt on Sangaste Vallavalitsus 2017. aastal (sh ka suvel ja sügisel)

tasunud mitmeid AN Service OÜ arveid. Kuigi kohtule pole teada kõigi nende arvete

63 (133)

sisu, annavad tunnistaja E.S. ütlused (et vallavalitsuses toimunud tööde eest tasus vald)

alust järeldusele, et nende hulgas peavad olema ka vallavalitsuse hoones toimunud tööde

eest esitatud arved. Eeltoodut kokkuvõttes loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluses

töövõtulepingus märgitud ruumides elektritööd tegi OÜ AN Service, mille eest vald on

ka OÜ-le AN Service tasunud. Seega ei saanud OÜ AN Service elektritöid teha

alltöövõtu korras OÜ-le Sanva, nagu väidavad süüdistatavad.

321.

Teine arve, mis kaitseversiooni kohaselt tõendab OÜ-le Sanva alltöövõtu

tegemist, on K.L Service 31.10.2017 arve nr 17063 OÜ-le Sanva sisuga

„Viimistlustööd“ summas 6000 eurot (VII kd tl 81, sama ka VI kd tl 151). Et OÜ Sanva

on K.L Service 31.10.2017 arve nr 17063 tasunud, tõendab 2.12.2020

vaatlusprotokollile lisatud OÜ Sanva pangakonto väljatrükk. K.Lepiku väitel tegigi

viimistlustöid tema ettevõte OÜ K.L Service.

322.

13.04.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto XXX vaatlus) lisatud e-kirjavahetuse

kohaselt (VII kd tl 79-81) 8.11.2017 kell 14.27 K.Lepik edastab e-kirja I.K., milles

K.Lepik palub teha OÜ-le Sanva arve 31.10 kuupäevaga: Viimistlustööd 5000 + km.

K.K. edastab K.Lepikule soovitud arve 8.11.2017 kell 14.39, s.o K.L Service OÜ

31.10.2017 arve nr 17063 OÜ-le Sanva OÜ summas 6000 eurot kaubanimetusega

„Viimistlustööd“.

323.

Kuna K.Lepik on OÜ K.L Service juhatuse liige, pole iseenesest midagi

eriskummalist asjaolus, et korralduse arve koostamiseks on andnud K.Lepik. Prokurörid

kohtuvaidluses juhtisid tähelepanu arve koostamiseks kulunud lühikesele ajale (15

minutit). Kohtu arvates ei võimalda ka arve koostamiseks kulunud ajavahemik teha

erilisi järeldusi selle sisu tegelikkusele vastavuse osas.

324.

OÜ-le Sanva raamatupidamist teinud tunnistaja K.S. ütluste kohaselt sai ta

K.Lepikult juhised, millised arved vajavad maksmist. Eeltoodust järeldub, et arvete ja

rahade liikumine OÜ-de K.L Service ja OÜ Sanva OÜ vahel oli täielikult K.Lepiku

kontrolli all ja tema määrata.

325.

Tunnistaja O.L. ütlustest tulenevalt tegi elektritöödega kaasnenud viimistluse OÜ

AN Service alltöövõtja. Olemasolevad tõendid ei võimalda tuvastada, kes see oli. R.V.

ei saa seostada OÜ-ga A.N Service, sest temast pole midagi rääkinud OÜ-ga AN Service

seotud isikud E.S. ja O.L.. Enda seotust OÜ-ga AN Service pole kinnitanud ka tunnistaja

R.V. ise. Süüdistatava K.Lepiku ütlustest tulenevalt tegi ülejäänud viimistlustööd OÜ

Sanva alltöövõtjana OÜ K.L Service, ent ta pole samuti konkretiseerinud, kes see oli.

Tunnistaja R.V. ütluste kohaselt tegi vallavalitsuses erinevaid viimistlustöid tema ja ta

sai tasu sularahas K.Lepiku käest. Tunnistaja R.V. ütlused annavad alust järeldusele, et

süüdistatava K.Lepiku viidatud viimistlustööde tegija võibki olla R.V.. Samas ei saa

pidada R.V. OÜ K.L Service töötajaks, kellele oleks töötasu makstud OÜ K.L Service

rahaliste vahendite arvelt. OÜ K.L Service töötajate registri väljavõtte (I kd tl 180)

kohaselt aastatel 2016-2018 on ainukese töötajana registreeritud K.K., kellele on tehtud

detsembris 2017 väljamakse summas 2723,03 eurot. OÜ K.L Service majandusaasta

aruandest nähtuvalt oli OÜ K.L Service sularahakassas 31.12.2016 seisuga 55 eurot ja

31.12.2017 seisuga 64 eurot. Kuna majandusaasta aruanne kajastab sularahakassa seisu

aasta lõpu seisuga, ei välista see iseenesest, et majandusaasta kestel oli kassas siiski

rohkem rahalisi vahendeid. R.V. töömahtu ja ajalist kestust arvestades ei ole eluliselt

usutav, et tema töötasu oleks piirdunud mõnekümne euroga. Asjaolud, et R.V. pole

OÜ K.L Service töötaja ega saanud vähemalt ametlikult töötasu, muudavad

64 (133)

kaheldavaks, et OÜ K.L Service tegi alltöövõttu R.V. näol. Samas ei saa seda ka

välistada, sest kokkuleppeid võidakse sõlmida ka suuliselt ja töötasu maksta nö

ümbrikupalgana. K.Lepiku ja tunnistaja R.V. ütlustest tuleneb, et nii see antud juhul

oligi. Kohus möönab, et paljude lepingute (sh töövõtulepingud) sõlmimine igapäevaelus

toimubki suuliselt ning keelatud pole ka töötasu maksmine sularahas. Ent maksumaksja

raha kasutus peaks olema läbipaistev ja kontrollitav. Kahetsusväärselt pole see antud

juhul nii olnud, mis on kaasa toonud ka suured tõendamisraskused käesolevas

kriminaalasjas.

326.

Et viimistlustööd reaalselt toimusid, ei saa olemasolevate tõendite valguses

eitada. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et vallavalitsuse ruume oleks edasi kasutatud

seisukorras, mida kirjeldas kohtuistungil K.Lepik - aknapõsed puruks lõhutud, saepuru

kukkus pähe. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et remonditööde järgselt said ruumid

heakorrastatud. Kohtu arvates saab lugeda tõendatuks, et vähemalt osa viimistlustöösid

võis alltöövõtu korras teha OÜ K.L Service (R.V. näol).

327.

Vaidlusalune töövõtuleping nägi ette ka küttesüsteemi tööd. Sangaste

Vallavalitsuse remondi asjaolude osas ülekuulatud tunnistajatest pole keegi rääkinud

midagi küttesüsteemi töödest. Nende tööde tegemist on kinnitanud üksnes

süüdistatavad ning K.Lepik on viidanud Valga venelastele, kes väidetavalt neid töid

tegid. Peale süüdistatavate väidete puuduvad antud juhul igasugused muud tõendid,

kes ja mida küttesüsteemi töödest tegi. K.Lepiku ütlused viitavad järjekordsele

alltöövõtule. Erinevalt eespoolkäsitletud elektri- ja viimistlustöödest, mille kohta on

kohtule esitatud vähemalt nende tööde väidetavalt alltöövõtu korras tegemist kinnitavad

arved (mille tasumine kajastub ka pangakontodel), puuduvad küttesüsteemi tööde puhul

isegi sellised tõendid. Seetõttu kohus leiab, et pole tõendatud, et küttesüsteemi tööd tegi

OÜ Sanva või mõni tema alltöövõtja.

328.

Süüdistatavate ja tunnistajate E.K.u, I.A., U.J ütlustest tuleneb, et remonditöid

vallavalitsuse majas toimus eri aegadel. U.J mäletamist mööda toimus esimese korruse

remont teise korruse remondist hiljem. Ka on ta mäletanud, et ruumi 39 tekkis

tualettruum hiljem. Tunnistaja E.K.u mäletamist mööda mingid tööd toimunud 2017.

aasta lõpus või 2018. aasta alguses ja täpsemalt on tal meeles kraanikausside ja

dušikabiini paigutamine. Tunnistaja E.K. ütlusi, et osa töid tehti aasta lõpus või aasta

alguses kinnitab ka 26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee

vaatlus) lisatud 28.11.2017 e-kirjavahetus (VII kd tl 77-78). P.U on 28.11.2017

K.Lepikule saatnud OÜ Oja Ehitus hinnapakkumise Sangaste Vallavalitsusele

maksumusega 9182,40 eurot. Hinnapakkumises on tööde loetelus II korruse trepikoja

kinni ehitamine, trepikoja- ja WC ukse paigaldus, WC poti torustiku avade puurimine,

vee- ja kanalisatsioonitorude vedamine, wc poti ja kraanikausi paigaldus. I korruse tööde

loetelus on WC boksi seinte ehitus, WC ukse paigaldus, WC-poti ja kraanikausi

torustiku avade puurimine, vee- ja kanalisatsioonitorustiku vedamine, wc-poti ja

kraanikausi paigaldus, E. ruumi ukseava lammutus ja ava taastamine ning siseukse

paigaldus. K.Lepik edastas pakkumise K.Tambergile teatades, et siia läheb juurde veel

ca 1000 apteegi väikse lisaseina ehitus ja arhiivi viimistlus ning uurib, kas tellib ära, raha

peaks eelarves olema.

329.

3.11.2020 vaatlusprotokollile lisatud Oja Ehitus OÜ arvelduskonto nr xxx

väljavõttest nähtub, et Sangaste Vallavalitsus on 2017. aastal teinud kontole kandeid

kokku viie OÜ Oja Ehitus arve alusel. Nagu kohus edaspidi tuvastab (otsuse p 581), on

65 (133)

neist kaks (arved 0508 ja 0109) seotud Keeni põhikooli rekonstrueerimistöödega. Kohtu

arvates puudub alus seostada ülejäänuid arveid vaidlusaluses töövõtulepingus märgitud

ruumides toimunud remondiga. Hinnates kogumis tunnistajate E.K. ja P.U ütlusi ning

OÜ Oja Ehitus hinnapakkumises toodut, leiab kohus, et OÜ Oja Ehitus hinnapakkumises

toodu ei puuduta vaidlusaluses töövõtulepingus märgitud ruumides toimunud remonti,

vaid maja teises tiivas toimunud remonti. Alust sellele annab just asjaolu, et tunnistaja

E.K. kirjeldus kraanikausside (ja muude asjade) paigutamise kohast vastab teise

korruse plaanis märgitud ruumile 36, mis asub vaidlusaluste ruumidega võrreldes maja

teises tiivas. Ka tunnistaja P.U ütlused käsitlevad ruume maja teises tiivas. Eeltoodu

alusel leiab kohus, et pole tõendatud, et vaidlusaluses töövõtulepingus märgitud

ruumides oleks mingeid töid 2017. aastal teinud OÜ Oja Ehitus, mille eest oleks

Sangaste Vallavalitsus OÜ-le Oja Ehitus tasunud.

330.

Küll viitab K.Lepiku 28.11.2017 e-kirjas märgitu arhiiviruumide viimistlemise

vajadusele. Nagu kohus eespool tuvastas, paiknevad arhiiviruumid vaidlusaluses maja

tiivas (ruumid 42, 43). K.Lepiku ütlustest tulenevalt said aasta lõpuks remonditud kõik

ruumid. Tunnistaja R.V. väitel tegi ta tööd ka arhiiviruumides (ruumides 42 ja 43).

Kohus nendib, et olemasolevate tõendite alusel jääb ebaselgeks, kes ja millal siis

tegelikult arhiiviruumid remontis. Kohtu arvates ei saa K.Lepiku 28.11.2017 kirjas

toodu alusel lugeda tõendatuks, et arhiiviruume hakkas aasta lõpus remontima OÜ

Oja Ehitus, kuna nende hinnapakkumine ei sisalda seda tööd. Et Oja Ehitus OÜ oleks

arhiiviruumides tööd teinud, pole kinnitanud tunnistaja ka P.U.

331.

Kui asuda seisukohale, et R.V. näol tegi OÜ-le Sanva viimistlustööde osas

alltöövõttu OÜ K.L Service, on alust arvata, et viimane ei teinud töövõtulepingus

märgitud ruumides siiski kõiki töid. 7.01.2020 vaatusprotokollile lisatud

Ühismajandamise OÜ SEB Pangas oleva pangakonto xxx väljatrükist (vaatlusprotokolli

lisaks oleval DVDR-il – I kd tl 132) nähtub, et Sangaste Vallavalitsus on 11.01.2018

tasunud OÜ Ühismajandamise 28.12.2017 arve nr T91 summas 1770 eurot, mille sisuks

on märgitud: Remont, restaureerimine, lammutamine - Ruum nr 43 maalritööd ja

ülemise WC kõrvalruumi dušš. Arve sisu ja tunnistaja E.K. ütlused (et mingil ajal

2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses tehti ruumi 38 dušikabiin) annavad kohtu

hinnates alust järeldusele, et dušikabiini paigaldamisega tegeles hoopis

Ühismajandamise OÜ. Käesoleva asja lahendamise seiskohalt ei oma asja määravat

tähendust, kes dušikabiini paigaldamisega tegeles, kuna vaidlusalune töövõtuleping

sanitaartehnilisi töid tegelikult ette ei näinudki. Ent oluline on eespool märgitud arves

tehtud viide ruumile 43, mille viimistlustööd sisaldusid ka vaidlusaluses

töövõtulepingus.

332.

Asjas puuduvad dokumentaalsed tõendid, millal 24.04.2017 töövõtulepingus

märgitud tööd Sangaste vallale üle anti. Süüdistatava K.Tambergi kinnitusel võttis ta

tehtu aktiga vastu ning lepingus ettenähtud tööd olid selleks hetkeks tehtud. Sellised

aktid käesolevas asjas puuduvad. Asjaolu, et Sangaste Vallavalitsus tasus tööde eest

teise (s.o viimase) osamakse OÜ-le Sanva 28.11.2017, annab alus arvata, et selleks

ajaks pidanuks kõik tööd olema tehtud ja vallale (K.Tambergi isikus) üle antud.

Asjaolu, et tööd võttis vastu K.Tamberg, annab alust järeldusele, et korralduse

vallavalitsusele tööde eest tasuda andis K.Tamberg. Samas K.Lepiku ütlustest tuleneb,

et kõik tööd said tehtud aasta lõpuks. Kuigi Sangaste Vallavalitsus on 24.04.2017

töövõtulepingus ettenähtud tasu OÜ-le Sanva täielikult ära maksnud 27.11.2017,

polnud kõik tööd kohtu tuvastatu kohaselt (viimistlus arhiiviruumides) selleks hetkeks

66 (133)

veel isegi tehtud.

333.

Põhiline süüdistatavate ja kaitsjate vastuväide süüdistusele on, et remonditööd

2017. aastal Sangaste Vallavalitsuse teise korruse ruumides on tehtud. Nagu kohus

eespool leidis, ei saa olemasolevate tõendite valguses seda ka eitada. Kohtu hinnangul

on süüdistatavad ka ise möönnud, et OÜ-l Sanva 2017. aastal võimekust 24.04.2017

töövõtulepingut täita ei olnud ning seda saigi täita üksnes alltöövõttu kasutades. OÜ

Sanva seaduslik esindaja (juhatuse liige) C.K pole alltöövõtulepingute sõlmimist

kinnitanud. Samas ei välista tema ütlused iseenesest alltöövõtu toimumist, sest 2017.

aastal tegeles OÜ Sanva tegevuse juhtimisega osaniku esindaja K.Lepik, kes võis

selliseid kokkuleppeid sõlmida. Kuigi puuduvad kirjalikud alltöövõtulepingud, ei

välista see iseenesest selliste lepingute olemasolu, sest lepinguid võidakse sõlmida ka

suuliselt. Ent sellisel juhul peaks lepingute olemasolu lisaks süüdistatavate ütlustele

tõendama veel mõni muu tõend. Nagu kohus eespool leidis, pole OÜ AN Service

20.07.2017 arvet ja selle alusel OÜ Sanva poolt OÜ-le AN Service tasutut võimalik

seostada Sangaste Vallavalitsuse hoones tehtud töödega. Seega pole tõendatud, et

vaidlusaluses töövõtulepingus ettenähtud elektritöid oleks teinud OÜ AN Service kui

OÜ Sanva alltöövõtja. Peale K.Lepiku paljasõnalise väite ei tõenda küttesüsteemi tööde

tegemist mõne OÜ Sanva alltöövõtja poolt üldse ükski muu tõend, mistõttu pole

tõendatud, et küttesüsteemi tööd tegi OÜ Sanva või mõni tema alltöövõtja. Küll on

kohus lugenud tõendatuks, et viimistlustööd võis alltöövõtu korras teha OÜ K.L

Service (R.V. näol).

334.

Kuna pole tõendatud elektritööde ja küttesüsteemi tööde tegemine OÜ Sanva

või mõne tema alltöövõtja poolt, on vähemalt osa 24.04.2017 töövõtulepingu alusel

Sangaste Vallavalitsuse poolt OÜ-le Sanva tasutust tasutud alusetult. 24.04.2017

töövõtulepingu enda alusel pole võimalik kindlaks määrata, kui suure osa tasust iga töö

rahaliselt moodustas. K.L Service 31.10.2017 arves nr 17063 OÜ-le Sanva on

viimistlustööde hinnaks loetud 6000 eurot. Kuna puuduvad muud tõendid, mille

alusel määrata iga töö rahalist osakaalu kogu töövõtulepingus märgitud tasust, lähtub

kohus K.L Service 31.10.2017 arves märgitust, mille kohaselt viimistlustööd maksid

6000 eurot. Seega elektritööde ja küttesüsteemi tööde eest tasus Sangaste Vallavalitsus

OÜ-le Sanva alusetult 9840-6000, s.o 3840 eurot.

Asjaolude kokkuvõte, õiguslik hinnang

335.

Sangaste valla rahalised vahendid on süüdistatavatele K.Tambergile ja

K.Lepikule võõras vara. Süüdistatavatel oli oma ametiseisundist tulenevalt õigus teha

otsustusi ja tehinguid vallale kuuluva varaga. Seega võib valla rahalisi vahendeid

lugeda süüdistavatele usaldatud varaks.

336.

Sangaste vald, keda esindas vallavanem Kaido Tamberg, sõlmis OÜ-ga Sanva,

keda esindas juhatuse liige C.K, 24.04.2017 töövõtulepingu nr 14-3.2/31, mille kohaselt

kohustus OÜ Sanva teostama hiljemalt 1.10.2017 Sangastes XXX 7 asuva

vallavalitsuse ruumides 38, 39 ja 41-46 akende viimistlustööd, elektritööd ja

küttesüsteemi remonditööd. Sangaste vald kohustus OÜ-le Sanva nimetatud tööde eest

tasuma kokku 9840 eurot, s.o 4920 eurot hiljemalt 30.04.2017 ja 4920 eurot pärast tööde

vastuvõtmist. Sangaste Vallavalitsus kandis töövõtulepingu alusel OÜ Sanva

pangakontole 26.04.2017 4920 eurot ja 27.11.2017 4920 eurot. 24.04.2017

töövõtulepingu allkirjastas K.Tambergi korraldusel töövõtja esindajana C.K, kuid OÜ

67 (133)

Sanva tegevust juhtis sel ajal osaühingu osaniku OÜ Ühismajandamise esindajana

K.Lepik. Nii K.Lepik kui K.Tamberg olid teadlikud, et OÜ Sanva 24.04.2017

töövõtulepingus ettenähtud töid tegelikult ise teostada ei saanud, kuna selleks puudusid

töötajad. Tegelikult OÜ Sanva (või mõni tema alltöövõtja) töövõtulepingus nimetatud

elektritöid ja küttesüsteemi töid ei teinud. 24.04.2017 töövõtulepingus ettenähtud

akende viimistlustööd 6000 euro ulatuses tegi K.Lepiku korraldamisel alltöövõtu korras

OÜ K.L Service.

337.

Vaatamata asjaolule, et OÜ Sanva (või mõni tema alltöövõtja) töövõtulepingus

nimetatud elektritöid ja küttesüsteemi töid ei teinud, luges K.Tamberg töövõtulepingu

täidetuks ja K.Tambergi korraldusel tasus Sangaste Vallavalitsus OÜ-le Sanva

24.04.2017 töövõtulepingus ettenähtud tööde eest täies mahus.

338.

Lähtuvalt oma tööülesannetest Otepää vallas olid K.Tamberg ja K.Lepik

ametiisikuteks, kellel oli tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise

üle. K.Tambergi ja K.Lepiku poolt 24.04.2017 töövõtulepingu täies mahus täidetuks

lugemine, mille tulemusena Sangaste Vallavalitsus maksis OÜ-le Sanva alusetult välja

3840 eurot tööde eest, mida ei tehtud, on vastuolus valla rahaliste huvidega.

Süüdistatavate tegevuse ebaseaduslikkus seisneb valla varaliste huvide kahjustamises.

KOKS § 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus moodustatud valla- või linnaelanike

õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt lasub igal valla

varaga toimetaval ametnikul ( sh ka vallavanemal ja abivallavanemal) kohustus

tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla huvides on valla vara kasutamine kõige

otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Sangaste valla huvides polnud tasuda 24.04.2017

töövõtulepingu alusel OÜ-le Sanva tööde eest, mida viimane (kas ise või alltöövõtja

abil) ei teinud. Seega on süüdistatavad K.Tamberg ja K.Lepik toiminud ebaseaduslikult.

339.

Süüdistatavate tegevuse tagajärjel kandis Sangaste Vallavalitsus OÜ Sanva

kontole 9840 eurot, kuigi tehtud tööde (s.o akende viimistlustööd) tegelik maksumus oli

6000 eurot (koos käibemaksuga). Seega pöörasid süüdistatavad K.Tamberg ja K.Lepik

valla rahalisi vahendeid 3840 euro ulatuses kolmanda isiku ehk OÜ Sanva kasuks.

340.

24.04.2017 töövõtulepingu allkirjastas Sangaste valla esindajana K.Tamberg.

Kuigi töövõtja poolt on lepingule alla kirjutanud C.K, korraldas OÜ Sanva tegevust

2017. aastal K.Lepik. Seega korraldas viimane ka 24.04.2017 töövõtulepingu täitmist.

K.Tamberg võttis tehtud tööd vastu ja andis korralduse OÜ-le Sanva tasu välja maksta.

Omastamise toimepanemiseks oli süüdistatavatel K.Tambergil ja K.Lepikul kohtu

arvates vaikiv kokkuleppe ja mõlemate teopanus oli oluline. Tegemist on kohtu arvates

kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes.

341.

K.Lepik ja K.Tamberg olid teadlikud sellest, et OÜ-l Sanva endal puudub

võimekus 24.04.2017 töövõtulepingus ettenähtud töid teha. OÜ Sanva tegevust juhtiva

ja 24.04.2017 töövõtulepingu täitmist korraldava isikuna oli K.Lepikul teada, milliseid

töid Sanva OÜ alltöövõtu abil tegi ning milliseid ei teinud. Seega pani K.Lepik

omastamisteo toime otsese tahtlusega. Et 24.04.2017 töövõtulepingu raames polnud

tehtud küttesüsteemi remonditöid, ei saanud märkamata jääda ka K.Tambergile. Kuigi

elektritööd töövõtulepingus märgitud ruumides olid tehtud, ei saanud K.Tambergile

vallavanemana olla teadmata, et nende tööde eest oli vallavalitsus tasunud OÜ-le AN

Service. Seega pani ka K.Tamberg omastamisteo toime otsese tahtlusega.

68 (133)

342.

Kohtu arvates süüdistatavate süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad.

343.

Nagu kohus eespool tuvastas, on K.Lepik ja K.Tamberg varem omastamise

toime pannud. Nende poolt toimepandu on käesolevas episoodis eraldi võttes

kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi.

344.

Kohus on vähendanud süüdistuse mahtu, leides, et omastamine toimunud

väiksemas ulatuses kui on märgitud süüdistuses. See ei tingi aga antud juhul

süüdistatavate osalist õigeksmõistmist. Süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata

jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei

tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele.

Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peab mõni süüdistuses osutatud iseseisev

kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema - olgu siis

tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest faktikogumist, mis on süüdistusse

märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele.

Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes

asjaolus (RKKKm 1-20-470, p 23).

Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamine

345.

Tõendid (süüdistatavate ütlused, dokumentaalsed tõendid) on kattuvad

asjaoludes, et augustis-septembris 2019 toimusid Otepää linnas kultuurimaja pargis

(Virulombi tn 2 Otepää) asuva kergliiklustee renoveerimistööd, mille käigus paigaldati

teele betoonkivisillutis (kõnniteekivid). Tööd toimusid Otepää Vallavalitsuse ja OÜ

Arboore vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel ning tööde faktiliseks teostajaks oli

süüdistatav V.Haljaste (koos teiste tuvastamata isikutega).

346.

Süüdistatava Kaido Tambergi ütluste kohaselt (VII kd tl 140-142) toimusid

2019 aasta suvel tööd Otepää lipuväljakul tööd. Lipuväljaku tööde käigus leiti

võimalus teha ka töid kultuurimaja juures, kasutades selleks lipuväljakult ülesvõetud

kive. Otepää lipuväljakul toimuvate tööde vastu tundis tema ammune tuttav V.Haljaste

huvi ja K.Tamberg suunas ta K.Lepiku poole, kes nende tööde tegijatega igapäevaselt

suhtles. Töö sai tehtud ja selle eest tasutud.

347.

Süüdistatava Kajar Lepiku ütluste kohaselt (VII kd tl 137-139) toimus 2019

aasta suvel Otepää kultuurimaja ees pargis kõnniteekivide paigaldamine. Kohalikel

ettevõtjatel huvi puudus. Siis tuli K.Lepikul meelde V.Haljaste, kes oli kunagi tööd

küsinud. V.Haljaste oli objektist huvitatud. Edasi toimus hinnapakkumiste kogumine ja

võitja väljaselgitamine. Tööd võeti vastu üleandmise-vastuvõtmise aktidega ja rahad

maksti välja.

348.

Süüdistatava Viktor Haljaste ütluste kohaselt (VII kd tl 131-136) otsis ta 2019

aasta suvel tööd ja helistas ammusele tuttavale K.Tambergile, kes ütles, et võib-olla

tuleb midagi. Edasi suhtles K.Lepikuga, kes kutsus konkursil osalema ja kultuurimaja

juures objekti vaatamata. Peale hinnapakkumiste tulemuste selgumist tegi ta töö ära enda

leitud Läti poistega.

349.

PPA

teabehaldus-

ja

menetlusosakonna

keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 10.11.2020 vaatlusprotokolli lisadega, sh lisad DVD+R-il

(II kd tl 26-48) kohaselt vaadeldi 14.01.2020 Otepää vallavanema Kaido Tambergi ja

abivallavanema Kajar Lepiku tööruumidest (XXX, Otepää) läbiotsimisel

69 (133)

finantsteenistuse juhataja I.S. poolt digiallkirjastatuna välja antud elektroonilisi

väljavõtteid dokumentidest, mis asuvad konteineris Politseile.asice ning raamatupidaja

A.N. poolt digiallkirjastatuna välja antud elektroonilisi väljavõtteid dokumentidest, mis

asuvad konteineris Poliseile2.asice.

350.

10.11.2020 vaatlusprotokolli lisaks on tellija Otepää Vallavalitsuse (keda esindab

Kaido Tamberg) ja töövõtja Arboore OÜ (keda esindab S.Y) vahel sõlmitud 8.08.2019

kuupäeva kandev töövõtuleping (II kd tl 32-35) kõnnitee kivide paigaldamiseks koos

äärekividega Kultuurimaja pargis asuval kergliiklusteel (Virulombi tn 2 Otepää)

vastavalt töövõtja 5.08.2019 hinnapakkumisele. Tellija kohustus tööde eest tasuma 17

898,40 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama tõend on kohtule esitatud ka 23.01.2020

vaatlusprotokolli (K. Lepiku töökabineti ja muude kasutuses olevate ruumide

läbiotsimisel leitu ja turvaklambriga 00574638 suletud dokumentide vaatlus) lisana (III

kd tl 246-247) ja 14.09.2020 vaatlusprotokolli (meilikonto kajar.lepik@otepaa.ee

vaatlus) lisana (V kd tl 67-69, VII kd tl 120-128). Kusjuures just viimane sisaldab ka

S.Y digitaalallkirja kinnituslehte, millest nähtuvalt on ta lepingu allkirjastanud

8.08.2019 kell 21.09. K.Tamberg on lepingu allkirjastanud 9.08.2019 kell 12.16.

351.

23.01.2020 vaatlusprotokolli lisade hulgas on 29.08.2019 Tööde vastuvõtmise akt

(III kd tl 249), mille kohaselt XXX (Tellija), keda esindab Kaido Tamberg põhimääruse

alusel, võtab vastu Arboore OÜ (Töövõtja), keda esindab juhatuse liige S.Y, objektil

Otepää Virulombi 2 teostatud pinnase ettevalmistuse mahuga 511 m2 ja kõnnitee

äärekivi paigalduse 390 tk. Sama tõend on esitatud ka 14.09.2020 vaatlusprotokolli

(meilikonto kajar.lepik@otepaa.ee vaatlus) lisana (V kd tl 70-71).

352.

23.01.2020 vaatlusprotokolli lisade hulgas on 12.09.2019 Tööde vastuvõtmise akt

(III kd tl 248), mille kohaselt Arboore OÜ (Töövõtja), keda esindab juhatuse liige S.Y,

annab üle ja XXX (Tellija), keda esindab Kaido Tamberg põhimääruse alusel, võtab

vastu paigaldatud betoonkivisillutise mahuga 388m2 ja haljastuse 254 m2. Sama tõend

on esitatud ka 14.09.2010 vaatlusprotokolli (meilikonto kajar.lepik@otepaa.ee vaatlus)

lisana (V kd tl 78-79).

353.

10.11.2020 vaatlusprotokolli lisadest nähtub, et 8.09.2019 Otepää

Vallavalitsusega Otepää kultuurimaja pargi renoveerimiseks sõlmitud lepingu alusel on

Arboore OÜ esitanud arveid järgmiselt – 9.08.2019 arve nr 09/08 summas 6000 eurot

(ettemaks lepingus lubatud ulatuses); 29.08.2019 arve 29/08 summas 13 611,84 eurot (sh

pinnase ettevalmistus, kõnnitee äärekivi paigaldus); 12.09.2019 arve nr 12/09 summas

1866,24 eurot (sh betoonkivi sillutise paigaldamine, haljastus, maha arvestatud

ettemaks) 1866,24 eurot. Seega on arveid esitatud kokku summas 21 478,08 eurot (II kd

tl 28-30).

354.

PPA

teabehaldus-

ja

menetlusosakonna

keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 18.11.2020 vaatlusprotokolli lisadega, sh lisad DVD+R-il

(II kd tl 66-73) kohaselt vaadeldi AS SEB Pank OÜ 16.01.2020 vastuskirja nr 25148167

ning selle lisadena edastatud Arboore OÜ ja Võsaraie OÜ kontode väljavõtteid perioodil

1.01.2019-16.01.2020. Vaatlusprotokollis on märgitud ja see nähtub ka DVD+R-il

salvestatud OÜ Arboore pangakonto nr EE901010220277754221 väljatrükist, on

Otepää Vallavalitsus OÜ Arboore 9.08.2019, 29.08.2019 ja 12.09.2019 arved tasunud.

13.08.2019, 3.09.2019 ja 16.09.2019 on Otepää Vallavalitsuselt OÜ Arboore kontole

laekunud kokku 21 478,08 eurot. Asjaolud, et töö võttis vastu K.Tamberg ja

vallavalitsuse juhina oli tal õigus korraldusi anda muuhulgas ka pangaülekannete

70 (133)

tegemiseks, annavad alust arvata, et korralduse 8.08.2019 töövõtulepingus ettenähtud

tasu OÜ-le Arboore ülekandmiseks andis K.Tamberg.

355.

Asjas on tõendatud, et OÜ Arboore tegi V.Haljaste näol peale kultuurimaja

objekti Otepää vallas veel töid. V.Haljaste on kinnitanud, et peale kultuurimaja objekti

tegi OÜ Arboore Otepää Vallavalitsusele oktoobris või novembris veel ühe objekti

muuseumi juures. K.Lepik on kinnitanud, et pärast kultuurimaja objekti tegi V.Haljaste

veel Otepää lipumuuseumi esise parkla ja paar objekti Pukas. Ka K.Tambergi teada tegi

V.Haljaste vallas veel mingi objekti.

356.

10.11.2020 vaatlusprotokolli lisadeks on muuhulgas Arboore OÜ ja Otepää

valla vahel sõlmitud tööde vastuvõtmise aktid ja arved (II kd tl 31, 33-36) muude

objektide: Otepää lipumuuseumi esise parkla ehituse, Otepää lipumuuseumi liputoa ja

Puka teeninduskeskuse ees oleva trepi parandamise ja invaparkimiskoha tegemise kohta.

Samad tõendid sisalduvad OÜ Arboore juhatuse liikme S.Y poolt PPA nõudel

väljastatud dokumentatsiooni hulgas. Et ta on esitanud PPA nõudel talle istungil

tutvustatud dokumendid (V kd tl 207-248) kinnitas tunnistaja S.Y ka kohtuistungil.

Nende hulgas on ka Objekti Puka teeninduskeskuse ees oleva trepi parandamise ja

invaparkimiskoha tegemise 30.12.2019 Tööde vastuvõtmise akt (V kd tl 209), milles on

ära märgitud Kultuurimaja pargis ärajäänud tööd: kõnnitee äärekivi paigaldus 75 tk ja

betoonsillutis 25m2.

357.

Arboore OÜ 30.12.2019 arvest nr 30/12 (II kd tl 31; V kd 241) Otepää

Vallavalitsusele nähtub, et objekti Puka teeninduskeskuse ees oleva trepi parandamise ja

invaparkimiskoha tegemise arvest on maha arvestatud Kultuurimaja pargis ärajäänud

tööd (kõnnitee äärekivi paigaldus 75 tk ja betoonsillutis 25m2 summas kokku 1352,50

eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga seega 1623 eurot)). Samas pinnase

ettevalmistamise ja haljastuse osas pole tasaarveldamist tehtud.

358.

Süüdistatavate K.Tambergi ütluste kohaselt tööde tegemise käigus selgus, et

kõnniteed ei saa teha ühe eraomaniku maale, kes varem oli selleks nõusoleku andnud,

tehtud tööde maht pakkumisega võrreldes vähenes. Inimliku apsaka tõttu jäi see töö

vastuvõtmisel ja tasumisel arvestamata. Selles osas toimus OÜ-ga Arboore hiljem

tasaarveldus, kui viimane tegi vallas veel ühe objekti.

359.

Süüdistatava K.Lepiku ütluste kohaselt jäi üleandmise -vastuvõtmise aktide

koostamisel kahe silma vahele, et tehtud tööde maht oli tegelikult väiksem, kuna

kergliiklustee üks ots läks eramaale, mille omanik oli algul sellega nõus, kuid siis

keeldus. See oli inimlik eksitus. Järgmise OÜ Arboore objektiga toimus tasaarveldus

ning Arboore OÜ maksis üle 1500 euro tagasi.

360.

Prokurörid kohtuvaidluses avaldasid arvamust, et Puka objekti puhul on

toimunud samuti hindadega manipuleerimine, kuna OÜ Arboore küsitud hinnad olid

veel kõrgemad kui Otepää kultuurimaja pargis tehtud töödel. Kuna süüdistust selles osas

pole esitatud, puudub kohtul alus ja vajadus neid prokuröride väiteid hinnata.

Süüdistatavate K.Tambergi ja K.Lepiku ütlustele ning Arboore OÜ 30.12.2019 arvele

nr 30/12 (II kd tl 31) tuginedes asub kohus seisukohale, et tasaarvestus OÜ Arboore ja

Otepää Vallavalitsuse vahel toimus ja tegelikult läks Otepää kultuurimaja pargi

kõnniteekivide paigaldamine Otepää vallale maksma 19 855,08 eurot (21 478,08 -1623).

Hinnapakkumised

71 (133)

361.

Süüdistatavate ütlused ja dokumentaalsed tõendid on kattuvad ka asjaoludes, et

OÜ-ga Arboore töövõtulepingu sõlmimisele eelnes hinnapakkumiste kogumine ning

OÜ Arboore osutus valituks kolme hinnapakkumise hulgast. Nendeks olid 23.01.2020

vaatlusprotokollile (K. Lepiku töökabineti ja muude kasutuses olevate ruumide

läbiotsimisel leitu ja turvaklambriga 00574638 suletud dokumentide vaatlus) lisatud

järgmised hinnapakkumised:

362.

Estvalg Servis OÜ (esindajana märgitud R.S.) 15.07.2019 hinnapakkumine (III

kd tl 252) maksumusega 16 634,10 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 19

960,92 eurot). Pakkumine sisaldab pinnase ettevalmistust mahuga 526 m2 (11,10

eur/m2), kõnnitee äärekivi paigaldust 384 jm (11,80 eur/jm), betoonkivisillutise

paigaldust mahuga 393 m2 (13,30 eur/m2) ja haljastus 273 m2 (3,80 eur/m2).

363.

Rattar OÜ 1.08.2019 (tellijana esindajana märgitud Kajar Lepik)

hinnapakkumine (III kd tl 251) maksumusega 21 610 eurot ilma käibemaksuta (koos

käibemaksuga 25 932 eurot). Pakkumine sisaldab vanas osas aluse korrigeerimist koos

dreenikihiga ca 20 cm mahuga 544 m2 (15 eur/m2) ja uues osas äärekivi paigaldust 384

jm (25 eur/jm) ning vana betoonkivisillutise paigaldust mahuga 385 m2 (10 eur/m2).

364.

Arboore OÜ (esindajana märgitud S.Y) 5.08.2019 hinnapakkumine (III kd tl 250)

maksumusega 17 898,4 eurot, millele lisandub käibemaks. Pakkumine sisaldab pinnase

ettevalmistust mahuga 511 m2 (12,20 eur/m2), kõnnitee äärekivi paigaldust 390 m2

(13,10 eur/m2), betoonkivisillutise paigaldust mahuga 388m2 (14,80 eur/m2) ja

haljastust 254 m2 (3,20 eur/m2).

365.

Samad, s.o OÜ Arboore 5.08.2019 hinnapakkumine ja OÜ Estvalg Servis

15.07.2019 hinnapakkumine maksumusega on 16 634,10 eurot ilma käibemaksuta (koos

käibemaksuga 19 960,92 eurot) on ka 14.09.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (meilikonto

kajar.lepik@otepaa.ee vaatlus) lisadeks. 5.08.2019 on aadressilt Estvalg@mail.ru

K.Lepikule saadetud 15.07.2019 Estvalg Servis OÜ hinnapakkumine (V kd tl 63-64) ja

6.08.2019 on S.Y L.Lepikule saatnud Arboore OÜ 5.08.2019 hinnapakkumise (V kd tl

65-66 pöördel).

366.

Estvalg Servis OÜ 15.07.2019 hinnapakkumine maksumusega 16 634,10 eurot

ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 19 960,92 eurot) on kohtule tõendina esitatud

ka 24.01.2020 vaatlusprotokolli (K.Lepiku tööruumidest leitud ja kaasa võetud

turvaklambriga 00574637 suletud dokumentide vaatlus - II kd tl 77-86) lisana.

367.

Asjas on tõendatud, et tegelikult eksisteeris veel üks Estvalg Servis OÜ

15.07.2019 kuupäeva kandev hinnapakkumine. 14.09.2020 vaatlusprotokollile

(meilikonto kajar.lepik@otepaa.ee vaatlus) lisatud e-kirjavahetusest nähtub, et aadressilt

Estvalg@mail.ru 16.07.2019 kell 11.56 on Kajar Lepikule saadetud Estvalg Servis OÜ

15.07.2019 hinnapakkumine (V kd tl 61-62), mille kohaselt on objekti: Kultuurimaja.

Otepää linn. maksumuseks 12 576,90 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 15

092,16 eurot). Pakkumine sisaldab pinnase ettevalmistamist hinnaga 9,80 eurot m2

(kogumaht 464 m2), betoonsillutis 10 eurot m2 (kogumaht 372 m2), kõnniteeäärekivi

hinnaga 10,80 jm (kogumaht 372 jm), haljastus 3,10 eurot m2 (kogumaht 184 m2).

Sama tõend on kohtule esitatud ka 7.10.2020 vaatlusprotokolli lisana. PPA teabehaldus-

ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 7.10.2020

vaatlusprotokolli koos lisadega (II kd tl 158-182) kohaselt on vaadeldud 14.01.2020

XXX-i Kajar Lepiku elukoha läbiotsimise käigus leitud sülearvutist Dell Vostro 14-5459

S/N:18R2K82, milles andmekandja Samsung 860 EVO S/N:xxx andmemahuga 500 GB

tehtud üks-ühele tõmmis koopiafaile. Nende hulgas (vaatlusprotokollis p 15 nimetatud)

fail nimega otepää vald.docx. Faili väljatrükist (II kd tl 182) nähtuvalt on tegemist

72 (133)

Estvalg Servis OÜ 15.07.2019 hinnapakkumisega, mille kohaselt on objekti:

Kultuurimaja. Otepää linn. maksumuseks 12 576,80 eurot ilma käibemaksuta (koos

käibemaksuga 15 092,16 eurot).

368.

Samasugune hinnapakkumine on olnud ka K.Tambergi valduses olnud arvutis.

PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude

büroo 11.10.2020 vaatlusprotokolli lisadega (II kd tl 22-25) kohaselt vaadeldi

14.01.2020 Kaido Tambergi elukoha aadressil xxx läbiotsimise käigus leitud ja kaasa

võetud sülearvuti Dell Latitude E7440 s/n 7L6VN32 SSD Samsung 850 EVO 250GB s/n

xxx kõvakettal olevaid faile. Nende hulgas on olnud aadressilt Estvalg@mail.ee

16.07.2019 kell 20.24 edastatud e-kiri ühes manusega pealkirjaga otepää.vald.docx.

Nimetatud manuseks (II kd tl 24) on Estvalg Servis OÜ 15.07.2019 hinnapakkumine

Otepää Vallavalitsuse objektile: Kultuurimaja. Otepää linn. Tööde maksumus

hinnapakkumise kohaselt ilma käibemaksuta 12 576,80 eurot (koos käibemaksuga 15

092,16 eurot).

369.

Asjaolude kohta, kuidas hinnapakkumiste hankimine toimus ning OÜ-ga Arboore

töövõtulepingu sõlmimiseni jõuti, on süüdistatavad andnud järgmised ütlused.

370.

Süüdistatava Kajar Lepiku ütluste kohaselt kohalikel ettevõtjatel kultuurimaja

pargi kõnnitee objekti vastu huvi puudus. Vaja oli 2-3 pakkumist. V.Haljaste oli

objektist huvitatud. V.Haljaste lubas teha pakkumise ettevõtte poolt, kelle all ta töötab.

Kuna oli vaja ka konkureerivat pakkumist, küsis K.Lepik V.Haljastelt, kas viimane

oskab kedagi soovitada. V.Haljaste ütes, et Valgas on mingi samu töid tegev ettevõte,

kellega ta lubas suhelda. Selleks osutus R.S. OÜ Estvalg Servis, kes tegi teise

pakkumise. K.Lepik võttis ühendust varasema tuttava O.N. OÜ-st Rattar, kellega sai

Tartus kokku. Viimane pidas varasemaid hinnapakkumisi normaalseteks, pigem isegi

odavapoolseteks ning kirjutas mahtudele taha ka omad hinnad. Kuidas OÜ Rattar

hinnapakkumine K.Lepikuni jõudis, seda ta ei mäleta. Algselt võitis Estvalg Servis OÜ

hinnapakkumine. Kuna K.Lepikul R.S. numbrit ei olnud, palus ta V.Haljastel R.S. edasi

öelda, et viimane helistaks. Mingil hetkel tuli info, et R.S. loobub, kuna on palju tööd.

Seega võitis hinna poolest teine olnud OÜ Arboore pakkumine. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastas valla poolt K.Tamberg ja rahad maksti välja. K.Lepiku

teada K.Tamberg hinnapakkumistega kokku ei puutunud, kuid just talle juhuslikult meili

peale ei saadetud, kuid nendest vallavanemaga juttu oli.

371.

Ka süüdistatava Kaido Tambergi ütluste kohaselt kohalikel ehitajatel olid juba

omad objektid ning nad keeldusid kultuurimaja objektist. Hinnapakkumistega tegeles

K.Lepik.

372.

Süüdistatava Viktor Haljaste ütluste kohaselt kutsus K.Lepik teda konkursil

osalema ja kultuurimaja juures objekti vaatamata. V.Haljaste käis objektil mitu korda.

Kui andmed valmis said, edastas V.Haljaste need S.Y-le OÜ-st Arboore, kelle all

V.Haljaste tööd teeb. S.Y koostas hinnapakkumise ja saatis Otepää Vallavalitsusele.

Tööde mahud ütles ta ka R.S. OÜ-st Estvalg Servis, kellega koos ta on ka tööd teinud.

R.S. polnud sel hetkel tööd. Kuna V.Haljastel polnud nii palju töötajaid, arvas ta, et tal

oleks R.S. parem tööd teha. R.S. ta hindasid ei pannud, hinnad pani viimane ise.

Kummale ta esimesena helistas, seda V.Haljaste ei mäleta. R.S. koostas ka

hinnapakkumise ja saatis Otepää Vallavalitsusele. Hinnapakkumistest K.Lepiku ja

K.Tambergiga juttu ei olnud. R.S. aga pakuti tööd kusagil Tallinna lähistel, mille ta

vastu võttis. Kultuurimaja objekti tegi ära V.Haljaste koos enda leitud Läti poistega.

Objekti andis üle V.Haljaste. Paberid kirjutas S.Y.

73 (133)

373.

Tunnistaja R.S. ütluste kohaselt (VI kd tl 97-98) on V.Haljaste tema

koostööpartner, kes vahel leidis R.S. tööd ja vahel R.S. V.Haljastele. V.Haljaste soovil

tegi ta hinnapakkumised Otepää kultuurimaja esise objekti kohta. V.Haljaste käis

objektil, mõõtis ja andis andmed R.S., kes saatis need V.Haljastelt saadud meiliaadressil.

374.

Tunnistaja S.Y ütluste kohaselt (VI kd tl 103 pöördel-106) on ta OÜ Arboore

omanik. OÜ Arboore on põhiliselt tegelenud metsatöödega, aga ka kõnniteede

rekonstrueerimisega. Üheks äriühingu töötajaks on olnud V.Haljaste, kelle ülesanne oli

otsida objekte ja tööd läbi viia. S.Y ülesanne oli vormistada dokumendid ja maksta. OÜ

Arboore 5.08.2019 hinnapakkumise vormistas ja saatis Otepää Vallavalitsusele S.Y. Ta

allkirjastas ka töövõtulepingu ja tööde vastuvõtmise aktid. S.Y ise objektil ei käinud.

Kõik andmed (mahud, hinnad, teostatud tööde andmed) sai ta V.Haljastelt.

375.

Käesolevas episoodis on üheks tõendiks 20.11.2020 jälitustoimingu protokoll (III

kd tl 147-162). Jälitustoimingu protokoll kajastab muuhulgas süüdistatavate omavahelist

suhtlust 2019 aasta suvel ja sügise hakul, mis oma sisult ning muid asjas olemasolevaid

tõendeid arvestades on ilmselgelt seotud Otepää kultuurimaja kõnnitee objektiga.

376.

3.07.2019 helistab Kaido Tamberg Viktor Haljastele ja ütleb, et peaks millalgi

need teed ära vaatama.

377.

10.07.2019 helistab K.Tamberg taas V.Haljastele ning märgib, et kui ta on tööst

huvitatud, siis peab mingi pakkumise tegema. Haljaste märgib, et ta luges ära, palju seal

on. Kokku tuleb 380 ruutu kuskil. Tamberg kinnitab Haljastele, et põhimõtteliselt saab

tegema hakata.

378.

12.07.2019 helistab K.Tamberg jällegi V.Haljastele. On reede ja tööpäeva lõpp.

V.Haljaste ütleb talle „no esmaspäeval, saada mulle meiliaadress“ ja L.Tamberg sõnab,

et „saada minu meili peale siis“. Kohe kiiresti mõtleb ümber, öeldes hoopis „ei ära

saada“, „helista, ma ütlen meili sulle siis“. V.Haljaste küsib veel, mis ta objektiks paneb

ja K.Tamberg vastab, et pane kultuurimaja. Seega on kindel, et jutt käib just

kultuurimajast ja sellega seoses on tarvis esmaspäeval mingi pakkumine K.Tambergile

saata. Kõne lõpus rõhutab K.Tamberg veel üle, et saada esmaspäeval kindlasti.

379.

15.07.2019 kell 9.42, ehk siis esmaspäeva hommikul K.Tamberg helistab

V.Haljastele, et küsida, kas ta ikka saadab „selle“. V.Haljaste kinnitab, et saadab kuskil

lõuna ajal. K.Tamberg arvab, et saame kokku ja siis räägime. Küll aga huvitab teda, et

kas „see“, mille V.Haljaste saadab, on see, mis teile läheb endal.

380.

16.07.2019 helistab V.Haljaste K.Tambergile ja ütleb, et veel ei saanud ja paari

tunni pärast tuleb. Selle peale vastab K.Tamberg, et peab tegema, muidu jääte ilma ja

lisab ka, et tal on vaja maksumust teada.

381.

Sama päeva õhtul helistab K.Tamberg V.Haljastele:„Viktor, ma pole mitte

midagi saand „sealt“. V.Haljaste vastab, et „ta ju saatis“ ja „lõunaaeg tegi ära ja

lõunaajal saatis“. K.Tamberg küsib ka, kui palju summa umbes oli, mille peale

V.Haljaste vastab, et üksteist või kaksteist tuhat kuskil.

382.

Nagu kohus eespool tuvastas, said K.Tamberg ja K.Lepik 16.07.2019 õhtul oma

e-posti aadressile Estvalg Servis OÜ 15.07.2019 hinnapakkumise, mille kohaselt on

Otepää kultuurimaja objekti maksumuseks 12 576,90 eurot ilma käibemaksuta (koos

käibemaksuga 15 092,16 eurot). Eeltoodust järeldub, et kultuurimaja pargi

kõnniteekivide paigaldamise tööde võimalik maksumus (ca 12 tuhat eurot ilma

käibemaksuta) oli esmakordselt nii V.Haljastele, K.Lepikule kui K.Tambergile teada

juba 16.07.2019. Sellisele töö hinnale on V.Haljaste viidanud ka 16.07.2019

74 (133)

telefonikõnes K.Tambergiga. Ent augustis jätkub asjaajamine hoopis teistsuguste

andmetega hinnapakkumiste alusel.

383.

6.08.2019 helistab V,Haljaste K.Lepikule ja ütles, et sai numbri Kaidolt.

Küsimuse peale, kas Kajar sai „need paberid“, vastas K.Lepik, et sai ühe ja üks tal nüüd

on. K.Lepik lisas „Kui teine ka saadetakse ära, siis on korras. Ühesõnaga hakka

tegelema, minu poolt on roheline tuli. Küll see teine tuleb.“ K.Lepik ütleb V.Haljastele,

et tal tuli mingi 19 000ne kopikatega, mille peale V. Haljaste avaldab, et siis see on

Valgast.

384.

Nagu kohus juba eespool tuvastas, sai K.Lepik 5.08.2019 aadressilt

Estvalg@mail.ru 15.07.2019 kuupäeva kandva Estvalg Servis OÜ hinnapakkumise

maksumusega 16 634,10 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 19 960,92 eurot).

Hinnapakkumisele on äriühingu aadressina märgitud Valga aadress. Äiregistri

teabesüsteemi väljatrükist Estvalg Servis OÜ (registrikood 11351139) kohta (I kd tl 59

ja 60 pöördel) nähtub, et alates 1.08.2008 on äriühingu aadressiks J.Kuperjanovi 68-27,

Valga linn, XXX. Seega rääkisid K.Lepik ja V.Haljaste oma 6.08.2019 telefonikõnes

15.07.2019 kuupäeva kandvast Estvalg Servis OÜ hinnapakkumisest maksumusega 16

634,10 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 19 960,92 eurot).

385.

6.08.2019 helistab V.Haljaste K.Lepikule ja küsib, et kas on tulnud. Kuna

K.Lepik ei saa enam vaadata, siis palub V.Haljaste, et K.Lepik vaataks hommikul, sest

see, kes pidi saatma, käib metsas. Lisaks ütleb V.Haljaste, et „sellega peab tegema

lepingu, mis praegu tuleb“.

386.

7.08.2019 kell 14.07 andis K.Lepik V.Haljastele teada, et kõik on korras ja eile

oli ära tulnud.

387.

Nagu kohus juba eespool tuvastas, sai K.Lepik 6.08.2019 S.Y-lt Arboore OÜ

5.08.2019 hinnapakkumise maksumusega 17 898,4 eurot, millele lisandub käibemaks.

Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist Arboore OÜ (registrikood 14664181) kohta (I kd

tl 58) nähtub, et äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik on alates 18.02.2019 S.Y ning

Arboore OÜ põhitegevusala on metsamajandust abistavad tegevused. Seega rääkisid

K.Lepik ja V.Haljaste oma 6.-7.08.2019 telefonisuhtluses OÜ Arboore

hinnapakkumisest.

388.

14.09.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (meilikonto

kajar.lepik@otepaa.ee

vaatlus) lisatud e-kirjavahetusest (V kd tl 67-69 ja VII kd tl 120-128) nähtub, kuidas

valmis OÜ-ga Arboore sõlmitud lepingu tekst ja toimub selle allkirjastamine. Samuti

sisaldub selle kohta teavet jälitusprotokoll.

389.

7.08.2019 kell 16.29 saadab E.G. Kajar Lepikule kirja, mille manuses on

muuhulgas töövõtuleping „kõnnitee kivide paigaldamine“, mis on 16.04.2019 sõlmitud

Valga Vallavalitsuse ja OÜ Arboore vahel. Jälitusprotokollist nähtuvalt 8.08.2019 kell

13.01 helistab V.Haljaste L.Lepikule ja annab teada, et „saatsime sulle nagu sa tahtsid

selle“. Jutt on nüüd siis lepingust, mille eelmisel päeval E.G. K.Lepikule saatis. K.Lepik

aga on rahulolematu ja ütleb, et te saatsite selle pildi variandis ja ta ei saa seda muuta. Ta

lisab, et „ma ei saa ju jätta Valga Vallavalitsus sinna“. K. Lepik soovib, et fail Wordi

ümber trükitakse. 8.08.2019 täpsustab V.Haljaste K.Lepikult veel üle Otepää andmed,

mille peale K.Lepik vastab, et võtku kodulehelt ja leping on ikka Tambergiga.

390.

8.08.2019 kell 16.31 saadab E.G. K.Lepikule kirja, mille manuses on doc-

formaadis fail „töövõtuleping“.

391.

8.08.2019 kell 18.15 saadab K.Lepik S.Y-le kirja, et Arboore OÜ pakkumine

75 (133)

osutus parimaks ning edastab tutvumiseks lepingu. S.Y on lepingu digiallkirjastanud

8.08.2019 kell 21.07 ja saadab selle allkirjastatult K.Lepikule kell 21.10.

392.

8.08.2019 kell 18.13 saadab K.Lepik J.S. (kes on vallasekretär) kirja, mille

manuseks on 8.08.2019 kuupäeva kandev töövõtuleping „kõnnitee kivide

paigaldamine“, kirja teemareal palub K.Lepik J.S., et ta kohe hommikul selle üle

vaataks.

393.

9.08.2019 kell 8.17 hommikul vastab J.S. K.Lepikule, et „päris omapärane“.

394.

Jälitusprotokollist nähtuvalt 9.08.2019 suhtlevad K.Lepik ja K.Tamberg telefonis

omavahel ning K.Lepik ütleb, et ta tegi talle lepingu.

395.

14.09.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (meilikonto

kajar.lepik@otepaa.ee

vaatlus) lisatud e-kirjavahetusest (V kd tl 67-69 ja VII kd tl 120-128) nähtuvalt

K.Tamberg on lepingu digiallkirjastanud 9.08.2019 kell 12.16 ja selle allkirjastatult kohe

K.Lepikule tagasi saatnud.

396.

Süüdistatavate ütlusi, tunnistajate A.A. ja S.Y ütlusi ja jälitusprotokollis toodut

kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et hinnapakkumiste hankimisega puutusid

vallavalitsuse poolelt kokku nii K.Tamberg kui K.Lepik. Kuigi V.Haljaste väitel tal

K.Tambergi ja K.Lepikuga hinnapakkumistest juttu ei olnud, on see ümber lükatud

jälitusprotokollis tooduga. Kuigi K.Tambergi väitel tegeles hinnapakkumistega üksnes

K.Lepik, on see samuti ümber lükatud jälitusprotokollis tooduga. Et hinnapakkumiste

küsimisega tegelesid mõlemad (K.Tamberg ja K.Lepik) on K.Tamberg ka ise

kinnitanud vastustes Enelin Alteri teabenõuetele.

397.

Jälitusprotokollist ning ka muudest tõenditest nähtub, et kultuurimaja kõnnitee

projektiga seonduvate probleemidega tuli süüdistatavatel tegeleda ka veel peale objekti

valmimist.

398.

Nii nähtub jälitusprotokollist, et 20.09.2019 helistab K.Lepik V.Haljastele ja

küsib, kui palju ruutmeetrit seda kivi lõpuks maha sai sinna parki. V.Haljaste hakkab

arutlema ja jõuab järeldusele, et 350-360 ruutu läks kivi. K.Lepik selgitab, et keegi

urgitseb ja küsib, palju ikka tehti ja millised hinnad.

399.

10.11.2020 vaatlusprotokolli (K.Lepiku ja K.Tambergi tööruumidest leitu vaatlus

- II kd tl 37-49), 24.01.2020 vaatlusprotokolli (K.Lepiku tööruumidest leitu vaatlus – II

kd tl 79-82 ) ning 13.04.2020 vaatlusprotokolli (meilikonto XXX vaatlus – V kd 1-56)

lisadeks on muuhulgas kirjavahetus seoses E.A. teabenõuetega, mille viimane esitas

2019 sügisel Otepää Vallavalitsusele seoses Otepää kultuurimaja pargis asuva

kergliiklustee renoveerimisega. Otepää vallavanema 25.09.2019 vastusest nähtub, et

objekti hinnapäringud on küsitud telefonitsi või objektil kohtudes ning sellega tegelesid

K.Tamberg kui K.Lepik. Manusena on edastatud hinnapakkumised ja teostatud tööde

aktid. E.A. 6.10.2019 teabenõudes soovitakse kultuurimaja pargis tehtud heakorratööde

digitaalselt allkirjastatud pakkumusfaili saabumise kuupäeva ja kellaajaga. 10.11.2020

vaatlusprotokolli lisaks olevas Otepää Vallavalitsuse 14.10.2019 nr 4-5/4-5/2191-5

vastuses E.Alteri 6.10.2019 teabenõudele vallavanem Kaido Tamberg vastab, et

hinnapäringud on küsitud kas telefonitsi või objektil kohtudes. Kirjaga ühes edastati

pakkumused. Vastuseks

E.Alteri täiendavale teabenõudele Rattar OÜ

originaalpakkumuse puudumise kohta on vallavanem K.Tamberg 25.10.2019 selgitanud,

et Rattar OÜ pakkumus toodi vallamajja paberkandjal. E.A. esitas uue teabenõude

25.10.2019, milles soovib vastust, et miks ei ole pakkumus dokumendiregistris

registreeritud ega skaneeritud pakkumusel kirja saabumise kuupäeva ega numbrit. Oma

uues 22.11.2019 teabenõudes on E.A. soovinud teada, millisel kuupäeval on pakkumusi

ja pakkumustest loobumisi arutatud Otepää Vallavalitsuse istungil. Samuti soovib teavet

76 (133)

Arboore OÜ pakkumuses olnud suure äärekivi mahuga. Vallavanema Kaido Tambergi

23.12.2019 nr 4-5/2191-15 vastusest teabenõudele nähtub, et odavaim pakkuja loobus

pakkumisest suuliselt. Samuti selgitatakse, et Arboore OÜ pakkumuses oli tegemist

kirjaveaga ning pakkus siiski äärekivi jm hinnaga.

400.

Kuigi teabenõuetele on vastanud vallavanem K.Tamberg, annavad tõendid alust

järeldusele, et vastuste ettevalmistamisega oli seotud ka K.Lepik. Jälitusprotokollis

sisaldub K.Lepiku ja K.Tambergi vaheline suhtlus 25.09.2019, kus K.Lepik teatab

K.Tambergile, et pani vastuse E. Amphorasse üles. K.Tambergi 25.09.2019 vastuse

väljatrükk on olnud ka K.Lepiku tööruumides (II kd tl 81). K.Lepiku tööruumides on

olnud E.A. 17.10.2019 teabenõude väljatrükk koos käsikirjaliste märkmetega, kus

ongi märgitud, et „odavaim loobus telefonitsi pakkumisest“ (II kd 79-80). 13.04.2020

vaatlusprotokollist nähtub, et K.Lepiku meilikontol on olnud osa E.A. teabenõuetest ja

neile koostatud vastustest. Nii on K.Lepik 23.12.2019 K.Tambergile edastanud

23.12.2019 vastuse teabenõudele (V kd tl 55-56). 14.09.2020 vaatlusprotokollist

nähtuvalt on samasisulise e-kirja K.Lepik K.Tambergile saatnud veel ka 27.12.2019

(V kd tl 72).

401.

V.Haljaste vahendas hinnapakkumiste saamist OÜ-lt Estvalg Servis kui ka OÜ-lt

Arboore ning koostas ka nende sisu. Kuigi äriühingute juhatuse liikmed on kinnitanud,

et hinnapakkumised vormistasid ja saatsid nad Otepää Vallavalitsusele ise, on nad

selleks vajalikud andmed saanud V.Haljastelt ning tegid seda V.Haljaste soovil, kellel

oli vaja tööd. Kuigi V.Haljaste väitel OÜ Estvalg Servis hinnapakkumise puhul

(erinevalt OÜ Arboore hinnapakkumisest) ta ise tööde hindasid Aleksandr Azarevitšile

ette ei andnud, on see väide muude tõenditega (millel kohus peatub veel edaspidi, vt

otsuse p-d 425-427) ümber lükatud.

402.

V.Haljaste ja K.Tambergi vahel 3.-10.07.2019 toimunud telefonisuhtluse ning

V.Haljaste ja K.Lepiku vahel 6.-7.08.2019 toimunud telefonisuhtluse sisu annab alust

järeldusele, et Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamise töövõtja leiti

mitte hinnapakkumiste alusel, vaid V.Haljastega eelnevalt sõlmitud kokkulepe alusel.

Juba juulis avaldas K.Tamberg V.Haljastele, et põhimõtteliselt võiks viimane tööd

tegema hakata ja kiirustas teda tagant hinnapakkumist esitama (muidu jääb ilma).

K.Lepik andis 6.08.2019 V.Haljastele loa (rohelise tule) töö tegemiseks veel enne kui

üldse oli saabunud OÜ Arboore hinnapakkumine. Seega plaanis oligi töövõtuleping teha

OÜ-ga Arboore. Kusjuures seda ütles V.Haljaste, kellega leping teha, mitte ei olenenud

see hinnapakkumistest. V.Haljaste avaldatu, et leping tuleb teha sellega, kelle

hinnapakkumine veel tuleb (s.o OÜ Arboore oma), annab alust järeldusele, et omavahel

oli kokku lepitud ka see, et OÜ Estvalg Servis hinnapakkumine töösse ei lähe.

403.

Kohtu arvates OÜ Estvalg Servis hinnapakkumise alusel polnud antud äriühingul

väljavalituks osutumisel üldse kavas reaalselt tööd tegema hakata.

404.

Süüdistatava V.Haljaste väitel jäi OÜ Estvalg Servis kõrvale asjaolu tõttu, et

A.Azarevitš sai tööd mujal paremal objektil.

405.

Asjaolu osas, kas OÜ Estvalg Servis soovis hinnapakkumistes nimetatud objektil

töid tegema hakata, on aga tunnistaja A.A. kohtus ja kohtueelses menetluses antud

ütlused vastuolulised. Kui tunnistaja kohtus kinnitas, et soov objektil tööd tegema

hakata oli olemas, siis kohtueelse menetluse käigus on ta seda eitanud. Prokuröri

taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel on istungil avaldatud A.A. kohtueelses menetluses

antud ütlused: „Mul ei olnud kavatsust sellel konkursil osaleda ja ma ei soovinud neid

77 (133)

ehitustöid teostada.“ Kohtu hinnangul ei osanud tunnistaja seda vastuolu veenvalt

selgitada, viidates üksnes V.Haljastele, kel see soov oli olemas. Vastuolu kohtus ja

kohtueelses menetluses antud ütlustes muudab ebausaldusväärseks tunnistaja A.A.

kohtus antud ütlused, et OÜ-l Estvalg Servis oli soov objektil töid tegema hakata,

mistõttu tuleb need tõendite hulgast välja jätta.

406.

Asjaolu osas, kumma äriühingu (kas OÜ Arboore või OÜ Estvalg Servis) all

oleks V.Haljaste tööle hakanud, on äärmiselt segased ka V.Haljaste enda kohtuistungil

antud ütlused. Nii kinnitas V.Haljaste algul, et tahtis pakkumist võita koos A.A. , kuna

temaga oleks parem tööd teha. Seejärel avaldas, et tahtis seda koos S.Y-ga, viidates

seega OÜ Arboore juhatuse liikmele S.Y-le. Seejärel V.Haljaste väljendas taas, et soovis

tööd hakata tegema OÜ-ga Estvalg Servis. Samas selgitades, et tal olid juba Lätist

töömehed, et OÜ-ga Arboore tööd teha. Peale selle, et V.Haljaste kohtuistungil antud

ütlused asjaolu osas, kumma äriühingu all ta oleks tööle hakanud, on segased, on need

tegelikult ka vastuolus V.Haljaste ja K.Lepiku vahel 6.-7.08.2019 toimunud

telefonisuhtluses avaldatuga, millest otseselt tuleneb, et OÜ Estvalg Servis ei pidanudki

reaalselt tööd tegema hakkama.

407.

Ka asjaolu valguses, et algusest peale puudus OÜ-l Estvalg Servis enda esitatud

hinnapakkumise alusel plaan reaalselt tööd tegema hakata, ei saa rääkida parima

pakkuja loobumisest nagu on väitnud süüdistatavad. Kuna Estvalg Servis OÜ

15.07.2019 hinnapakkumise maksumusega 16 634,10 eurot ilma käibemaksuta (koos

käibemaksuga 19 960,92 eurot) esitamine ei pidanudki täitma selliste hinnapakkumiste

eesmärki (osaleda antud objekti konkursil ja asuda tööle), on sisuliselt tegemist fiktiivse

hinnapakkumisega.

408.

Nagu kohus eespool tuvastas, on Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide

paigaldamise kohta Otepää Vallavalitsuses olemas olnud veel Rattar OÜ 1.08.2019

hinnapakkumine.

409.

Tunnistaja T.A. (kes on äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt Rattar OÜ

registrikood 11804871 juhatuse liige - I kd tl 61 ja 62 pöördel) ütluste kohaselt (VI kd tl

187-188) teeb ta hinnapakkumisi peamiselt ise, kuid mõnikord teeb neid ka abikaasa.

Linnavalitsustele tehtavad hinnapakkumised saadab üldjuhul meiliga ja digitaalselt

allkirjastatuna. Varasemalt on hinnapakkumisi viidud kohale ka paberkandjal, kuid

enam mitte käesoleval ajal. Tutvudes kohtuistungil Rattar OÜ 1.08.2019

hinnapakkumisega kultuurimaja pargis asuva kergliiklustee renoveerimise kohta (VI kd

tl 185, sama tõend ka III kd tl 251) T.A. kinnitas, et see ei tule talle tuttav ette, kuigi

visuaalselt vastab see Rattar OÜ poolt vormistatavatele hinnapakkumistele. Kas varem

on OÜ Rattar mingeid töid Otepää Vallavalitsusele teinud, seda T.A. ei mäleta.

K.Lepikuga on T.A. suhelnud korduvalt, kuid ta ei mäleta, mis objektidega seoses.

410.

Seega ei ole tunnistaja T.A. kinnitanud süüdistatava K.Lepiku ütlusi Rattar OÜ

1.08.2019 hinnapakkumise saamise asjaolude kohta.

411.

Kuigi istungil tunnistaja T.A. Rattar OÜ poolt Otepää vallas tehtud töid ei

mäletanud, on Rattar OÜ neid siiski teinud (seda küll endises Sangaste vallas).

10.02.2020 vaatlusprotokolli (Otepää Vallavalitsuse ruumidest leitu vaatlus) üheks lisaks

on Rattar OÜ poolt Sangaste Vallavalitsusele koostatud hinnapakkumine (III kd tl 169)

Keeni Koolimaja objektile ühes 9.05.2017 arvega nr 170024 (III kd tl 168).

Hinnapakkumine sisaldub ka

26.05.2020 vaatlusprotokolli (meilikonto

78 (133)

kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisade hulgas ( IV kd tl 56-57), millest nähtub et OÜ

Rattar hinnapakkumine on saadetud K.Lepiku e-posti aadressile, kuid see pole

digiallkirjastatud.

412.

Asjaolu, et T.A. OÜ Rattar hinnapakkumisi digiallkirjastab, tõendab aga

14.09.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (meilikonto kajar.lepik@otepaa.ee vaatlus) lisaks

olev OÜ Rattar 8.10.2019 hinnapakkumine Otepää Vallavalitsusele lipumuusemi esise

ala korrastamise kohta (V kd tl 87), mille ta esitas vastuseks 7.10.2019 K.Lepiku

sellekohasele hinnapäringule (V kd tl 86).

413.

Asjaolude valguses, et Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisele

ajaliselt suhteliselt lähedal olnud Lipumuusemi esise ala korrastamisega seoses on

olemas nii K.Lepiku sellesisuline hinnapäring kui OÜ Rattar digiallkirjastatud

hinnapakkumine, pole eluliselt usutav, et kultuurimaja objekti puudutav 1.08.2019

kuupäeva kandev hinnapakkumine sattus Otepää Vallavalitsusese mingil muul viisil

(paberkandjal) ja allkirjastamata. See suurendab ka tunnistaja T.A. ütluste

usaldusväärsust, et Rattar OÜ sellist hinnapakkumist pole teinud. Seega on tegemist

fiktiivse hinnapakkumisega.

414.

Olemasolevad tõendid ei võimalda tõsikindlalt tuvastada, kes Rattar OÜ

1.08.2019 kuupäeva kandva hinnapakkumise koostas. Erinevalt OÜ Estvalg Servis ja

OÜ Arboore hinnapakkumistest puudub V.Haljastel igasugune puutumus Rattar OÜ

hinnapakkumisega. K.Lepiku arvutis oli varasemast üks Rattar OÜ hinnapakkumine.

K.Lepikul oli olnud suhtlemist T.Andersoniga ning K.Lepik tegeles Otepää kultuurimaja

pargi kõnniteekivide paigaldamise objekti hinnapakkumistega just nende kogumise

lõppfaasis. Eeltoodud asjaolude valguses loeb kohus just K.Lepikut isikuks, kes selle

hinnapakkumise hankis.

415.

Süüdistatavate suhtumist hinnapakkumiste võtmisse iseloomustab ka

jälitusprotokollis kajastuv suhtlus 2019 oktoobris järgmise objektiga seoses. Nagu

kohus eespool tuvastas, tegi OÜ Arboore Otepää vallas 2019 sügisel ka muid objekte sh

Otepää lipumuuseumi esise parkla. 9.10.2019 kõnes Lepiku ja Haljaste vahel arutatakse

uut objekti. Lepik ütleb, et ootab veel ka kolmandat hinnapakkumist, mille peale

Haljaste küsib, et „oota sa tahad kolmandat ka veel vä?“. Lepik selgitab, et tal juba on

kolmas, sest tal on endal ka üks tuttav. Samas lisab, et „kõik on korras sellega, et võid

töösse võtta selle.“ Kui Haljaste küsib, et millal lepingu teeme, siis vastab Lepik, et

lepingu teevad esmaspäeval, sest tuleks paar päeva anda aega seedida, siis on asi

korrektne. 14.09.2020 vaatlusprotokolli lisas olevast OÜ Arboore ja Otepää

Vallavalitsuse vahelisest töövõtulepingust (V kd tl 89-90) nähtub, et see on sõlmitud

15.10.2019. Seega võib eelnevat suhtlust pidada seotuks just selle objektiga. Eeltoodu

annab alust järeldusele, et enne, kui kõik hinnapakkumised, mida tegelikult tuleks

võrrelda ja millest siis parim välja valida, on laekunud, on kokkulepped tehtud.

416.

Iseloomustamaks K.Lepiku ja K.Tambergi suhtumist hinnapakkumiste võtmisse

ja edukaks tunnistamisse on prokuratuur kohtule esitanud e-kirjavahetuse 2017 aasta

suvest, mil oli vaja Sangaste lasteaia küttesüsteemis avariitöid teostada ning selle

teostajaks valiti OÜ Püroterm (24.05.2020 vaatlusprotokolli, s.o meilikonto

kajar@sangastevv.ee vaatlus - VII kd tl 52-54 pöördel). Nimetatud e-kirjavahetusest

nähtub, et 20.07.2017 Püroterm OÜ-lt saadud pakkumise edastas K.Tamberg 1.08.2017

kell 9.14 J.S. ja Kajar Lepikule kirjaga „Simsoni pakkumine ka valitsusse ja edukaks ja

79 (133)

leping sõlmida..“ K.Lepik teatas 1.08.2017 kell 10.39 Kaido Tambergile, et 2 teist

pakkumist ka vaja. Veel samal päeva pärastlõunal 1.08.2017 kell 14.50 saatis K.Lepik

K.Tambergile ja J.S. ning koopiana U.J hanke „Sangaste lasteaia küttesüsteemi avarii

likvideerimine“ 1.08.2017 protokolli, millega Sangaste Vallavalitsus tunnistas edukaks

Püroterm OÜ pakkumuse kui madalaima hinnaga esitatud pakkumus ning tingimustele

vastavate pakkumuste hulgast. Eeltoodust järeldub, et K.Tamberg otsustas tunnistada

ühe pakkumise edukaks ilma, et oleks teisi pakkumisi üldse näinud.

417.

Nagu kohus eespool tuvastas, eksisteerib OÜ Estvalg Servis 15.07.2019

kuupäeva kandev hinnapakkumine kahes variandis. Esimene tööde maksumusega ilma

käibemaksuta 12 576,80 eurot (koos käibemaksuga 15 092,16 eurot), mis oli valminud

hiljemalt 16.07.2019, mil A.A. selle K.Tambergile ja K.Lepikule saatis. Teine

maksumusega 16 634,10 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 19 960,92 eurot),

mille A.A. saatis K.Lepikule 5.08.2019.

418.

Süüdistatava V.Haljaste ütluste kohaselt käib ta objekte mitu korda vaatamas

ning tegi seda ka käesoleval juhul. Algul näitas K.Lepik objekti ette. Järgmisel päeval

käis V.Haljaste mõõtmas. Pärast käis veel, sest ühte kohta oli vaja üles tõsta. Objektil

teeb ta mõõtmised, skeemi. Seejärel teeb rehkendused. Algul teeb mustandi, mõnikord

veel mitugi. Hindasid tuli kogu aeg muuta, sest kogu aeg tuli midagi uut juurde (ühte

kohta tuli üles tõsta, algul oli sees ainult töö, siis pani juurde kivid, siis töösõidu,

söögid).

419.

Süüdistatava L.Lepiku ütluste kohaselt käis V.Haljaste objekti mitu korda

vaatamas. Vahepeal muutusid ka kultuurimaja juhataja soovid (algul tahtis ühte, siis juba

risti teerada).

420.

Tunnistaja A.A. on ka kinnitanud, et hinnapakkumisi tehti ja üks

hinnapakkumine oli 19 960,92 eurot ja teine 15 092,16 eurot (koos käibemaksudega).

Väiksema summaga hinnapakkumine sai tehtud vist esimesena, kuid A.A. pole selles

kindel. Teine sai koostatud sellepärast, et V.Haljaste väitel maht ja tingimused muutusid.

421.

Asjaolu osas, mille tõttu sai koostatud teine hinnapakkumine, on tunnistaja A.A.

kohtueelses menetluses ja kohtus andnud erinevaid ütlusi. Prokuröri taotlusel ja KrMS

§ 289 lg 1 alusel on kohtuistungil avaldatud A.A. kohtueelses menetluses antud ütlused:

„Kuid hiljem palus Viktor Haljaste lõpphinda muuta, et pakkumine kallim oleks“.

Ütluste erinevuse põhjust tunnistaja A.A. kohtuistungil veenvalt selgitada ei osanud,

viidates üksnes koroona tagajärjel tekkinud mäluprobleemidele. Küll jäi ta selle juurde,

et muutus maht. Ütluste vastuolu muudab tunnistaja A.A. kohtus antud ütlused

ebausaldusväärseks asjaolu osas, miks OÜ Estvalg Servis hinnapakkumise maksumus

muutus, mistõttu tuleb need tõendite kogumist välja jätta.

422.

Asjaolu osas, kuidas numbrid Estvalg Service OÜ (kui ka OÜ Arboore)

hinnapakkumistesse tekkisid, võimaldab järeldusi teha PPA teabehaldus- ja

menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 4.03.2020

vaatlusprotokoll koos lisadega (II kd tl 5-18), mille kohaselt vaadeldi 14.01.2020 Viktor

Haljaste sõiduautost VW Caddy Kombi reg.nr xxx läbiotsimise käigus leitud ja kaasa

võetud turvaümbrikusse nr 224878 pakendatud esemeid. Pakend sisaldas erinevate

aastate kalendermärkmikke ning dokumendikaustasid ja- taskut, mille vahel on erinevad

dokumendid ja lahtised paberid. Nendes on andmeid, mis ilmselgelt on seostatavad

Otepääl asuvate objektidega sh süüdistuses märgitud Otepää kultuurimaja pargi

80 (133)

kõnniteekivide paigaldamise objektiga.

423.

Läbipaistvate kaantega kalendermärkmik 2015 vahel on käsikirjaliste

märkmetega paberid. Esietendus „Taevas, muld ja tulevik“ pileti (II kd tl 7 ja pöördel)

ühele poole on kirjutatud „kergliiklustee renoveerimine“, „Otepää renoveerimine“ ning

Kajar Lepiku e-mail aadress kajar@otepaa.ee. Pileti teisel poolele on kirjutatud „Pargi

tee katte ehitus“. Märkimiku vahel olnud A4 formaadis paberile on suurelt kirjutatud

31.08.2018, kellaaeg 9.20 ning Kajar xxx. Kalendermärkmiku 2015 tiitellehel (II kd tl

10) on number 56627688. Eeltoodu annab alust järeldusele, et V.Haljaste ja K.Lepik

seoses Otepää kultuurimaja kõnniteekivide paigaldamise objektiga suhtlesid.

424.

Kalendermärkmiku 2015 vahel olevatest A4 paberi lehtedel (II kd tl 9 pöördel -

12 pöördel) tehtud käsikirjalistes märkmetest nähtuvad erinevad arvutused ja hinnad mh

äärekivide paigalduse ning haljastuse kohta Otepää erinevatel objektidel. Märkmete sisu

annab alust neid seostada muuhulgas ka Otepää kultuurimaja pargi kõnnitee objektiga.

425.

Arboore OÜ 16.04.2019 hinnapakkumise pöördel (II kd tl 9 pöördel) pealkirja

all „ESTVALG SERVIS“ on käsitsi tehtud erinevad arvutused erinevate tööde kohta (sh

pinnase ettevalmistamine, kõnnitee äärekivi paigaldus, betoonkivisillutise paigaldus,

haljastus). Kusjuures on näha, et arvutusi on tehtud paralleelselt erinevate numbritega

(osa numbreid on ülemisel ja osa alumisel real). Nii on pinnase ettevalmistuse puhul

ülemisel real märgitud arvud 511, 12,2 ning allpool 526, 11,1 ja 5312,60; kõnnitee

äärekivi puhul on ülemisel real märgitud arvud 390, 13,1 ning alumisel real 384, 11,8 ja

4531,20; betoonsillutise puhul ülemisel real 388, 14,8 ning alumisel real 393, 13,3 ja

5226,9; haljastuse puhul alumisel real 254, 3,2 ja teisel ülemisel real 273, 3,8 ja 1037,4.

Kuna eelnevate tööde puhul on ülemisel real märgitud arvud kasti sees ja kasti sees

on ka haljastuse puhul alumisel real näidatud arvud, annab see alust seostada neid

eelnevalt ülemistes ridades näidatud arvudega. See tuleneb ka tehtud arvutustest. Kõiki

neid arve on samal lehel ka kokku korrutatud ja saadud vastavalt pinnase

ettevalmistuse puhul ühel juhul lõppsummaks 6234,2 (ülemiste ridade lõppsumma) ja

teisel juhul 5312,60 (alumiste ridade lõppsumma); kõnnitee äärekivi paigalduse puhul

ühel juhul 5109 (ülemiste ridade lõppsumma) ja teisel juhul 4531,20 (alumiste ridade

lõppsumma); betoonkivisillutise paigaldamise puhul ühel juhul 5742,4 ülemiste ridade

lõppsumma) ja teisel juhul 5226,90 (alumiste ridade lõppsumma); haljastuse puhul ühel

juhul 812,8 (ülemiste ridade lõppsumma) ja teisel juhul 1037,40 (alumiste ridade

lõppsumma). Kokkuvõtlikult on ühel juhul kõigi tööde lõppsummaks märgitud 17

898,40 (ülemistel ridade lõppsumma) ja teisel juhul 16 098,10 (alumiste ridade

lõppsumma).

426.

Prokurörid juhtisid kohtuvaidluses õigesti tähelepanu asjaolule, et arvutustes

sisaldub üks arvutusviga. Nii on pinnase ettevalmistuse alumisel real näidatud arvude

korrutis tegelikult 5838,60 (526 x 11,10), mitte 5312,60 nagu märkmetes näidatud.

Seega kõigi tööde õige lõppsumma (alumiste ridadel näidatust tulenevalt on tegelikult 16

634,10, mitte 16 098,10 nagu märkmetes. Summa 17 898,40 on OÜ Arboore

5.08.2019 hinnapakkumises märgitud maksumuseks (ilma käibemaksuta) ning 16 634,10

on vastav Estvalg OÜ 15.07.2019 kuupäeva kandvas augustis koostatud

hinnapakkumises märgitud maksumusele (ilma käibemaksuta).

427.

Eeltoodu annab alust järeldusele, et V.Haljaste tegigi kahte hinnapakkumist

paralleelselt, muutes mahte ja muutes hindu ning kõik hinnapakkumistes esitatud

81 (133)

andmed pärinesid V.Haljastelt. Kuna arvutused sisaldavad ka OÜ Estvalg Servis

hinnapakkumise hindu, lükkab see ümber V.Haljaste kohtus esitatud väite, et A.A. ta

hindu ette ei andnud.

428.

4.03.2019 vaatlusprotokolli üheks lisaks on ka käsikirjalised märkmed ja

arvutused pealkirjade all „Otepää“ (II kd tl 12 – sisaldab ka skeemi) ja „Projekt: Otepää

Kultuurimaja“ (II kd tl 12 pöördel), mis sisaldavad kalkulatsioone erinevate tööde eest

(pinnase ettevalmistamine, kõnnitee äärekivi paigaldus, betoonkivisillutise paigaldus,

haljastus). Süüdistatava K.Lepiku ütlustest tuleneb, et kultuurimaja juhataja tahtis parki

ristuvaid teid. Skeemil ongi kujutatud ristuvaid teid ja ära toodud ka nende laiused (2)

ja pikkused eri suundades (kokku 184). Eeltoodu ja ka osaliselt arvude kattuvus lehe

esimesel küljel ja pöördel olevate arvude vahel annab alust järeldusele, et mõlemal lehe

küljel olevad märkmed puudutavad just Otepää kultuurimaja kõnniteekivide

paigaldamise objektiga seonduvat. Lehe teisel küljel on tehtud järgmisi arvutusi: pinnase

ettevalmistamine 464x9,20, s.o 4268,80; kõnnitee äärekivi paigaldus 372x10.80, s.o

4017,60; betoonsillutuskivi paigaldus koos liiva kihiga 372x10, s.o 3720; haljastus

184x3,10, s.o 570,40. Kõik kokku 12 576,80. Nimetatud summa on vastav esialgselt

koostatud OÜ Estvalg 15.07.2019 hinnapakkumises märgitule (maksumus ilma

käibemaksuta). Hinnapakkumises endas sisaldub ilmselge eksitus pinnase

ettevalmistamise ruutmeetri hinnas, millena on märgitud 9,8. Arvutus samas (maht x

ühiku hind) on täpselt see, mis V.Haljaste märkmetes, kui pinnase ettevalmistamise

puhul m2 hind oli 9,2.

429.

Võrreldes Estvalg Servis OÜ kahte hinnapakkumist paistab silma suur erinevus

mahtude vahel. Nii erinevad pinnase ettevalmistamise mahud 62 m2 võrra, kõnnitee

äärekivi paigaldus 12 jm võrra, betoonsillutise paigaldus 21 m2 võrra, haljastus 89 m2

võrra. Ka on suurenenud kõigi tööde ühikuhinnad. Asjaolu valguses, et viimati

käsitletud märkmed sisaldavad juba ka ristuvate teede tegemist, ei saanud tööde maht

suureneda süüdistatava K.Lepiku viidatud asjaolu tõttu (et kultuurimaja juhataja hakkas

tahtma ristuvaid teid). Süüdistatav V.Haljaste on viidanud asjaolule, et kusagil tuli teed

tõsta, millega ta alguses polnud arvestanud. Sellise vajadusega võib küll seletada pinnase

ettevalmistamise tööde mahu suurenemist, kuid ei saa kohtu arvates seletada kõnnitee

äärekivide suuremat kulu (mida on hinnapakkumistes arvestatud jooksvates meetrites).

Samuti jääb kohtule arusaamatuks, kuidas pinnase tõstmise tagajärjel suureneb

betoonkivisillutise pindala. V.Haljaste on viidanud transpordikulude ja toidurahade

juurde arvestamisele. Kohus ei sea kahtluse alla, et töövõtjal sellised kulud on, kuid

selliste kulude tõttu ei saa kuidagi suurenda objekti pindala, vaid ilmselt sisalduvad need

töö ühiku hinnas. V.Haljaste ütluste kohaselt on ta sellist tööd teinud 15 aastat. Seega on

tegemist antud valdkonnas kogenud inimesega. Seega pole eluliselt usutav, et suured

tööde mahu erinevused võisid tekkida mõõtevigadest. V.Haljaste väidet, et esmalt

polnud tal üldse materjalikulu sisse arvestatud, ei pea kohus samuti eluliselt usutavaks.

V. Haljaste avaldas objekti ligikaudse maksumuse (üksteist või kaksteist tuhat kuskil)

K.Tambergile 16.07.2019 telefonikõnes ning samal päeval saatis A.A. K.Tambergile ja

K.Lepikule välja ka juba samas suurusjärgus hinnapakkumise. Kui telefonikõnes oli

juttu üksnes töö enda hinnast, kuhu pidi materjali hind veel lisanduma, puudus

igasugune vajadus vormistada hinnapakkumist. Estvalg Servis OÜ esialgses

hinnapakkumises pole ka midagi märgitud selle kohta, et tegemist oleks üksnes töö

(teenuse) enda hinnaga, millele lisandub materjalikulu.

430.

Kohtu arvates Estvalg Servis OÜ esimese hinnapakkumise aluseks olevad

82 (133)

käsikirjalised märkmed ja arvutused pealkirjade all „Otepää“ ja „Projekt: Otepää

Kultuurimaja (II kd tl 12 -12 pöördel) on tehtud V.Haljaste mõõtmiste tulemusena ja

kajastavad reaalset olukorda kõige õigemini. Hilisemad hinnapakkumised on saadud

mitte mõõtmise, vaid arvutuste tulemusena, mille eesmärgiks oli hinnapakkumiste

maksumust tõsta.

431.

Nagu kohus eespool tuvastas, tegi OÜ Arboore V.Haljaste näol Otepääl peale

kultuurimaja kõnnitee objekti vallas muidki objekte, sh Otepää lipumuuseumi juures ja

Pukas. 4.03.2019 vaatlusprotokollis (14.01.2020 Viktor Haljaste sõiduautost VW Caddy

Kombi reg.nr xxx läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud turvaümbrikusse nr 224878

pakendatud esemed) vaadeldud esemete hulgas on muuhulgas olnud Kalendermärkmiku

2015 vahel olnud A4 paberitel peakirjaga „OTEPÄÄ“ (II kd tl 11) ja „Otepää

lipumuuseumi esise parkla ehitus“ olevad käsikirjalised märkmed ja arvutused (II kd tl

11 pöördel) erinevate tööde (pinnase ettevalmistamine, kõnnitee äärekivide paigaldus,

betoonsillutise paigaldas, haljastus jms) kohta. Nendes on pinnase ettevalmistamise

maksumusena märgitud 13,4, kõnnitee äärekivi paigalduse maksumusena 14,80,

betoonkivisillutise paigaldamise maksumusena 18,30. Samade

andmetega

hinnapakkumise (väljatrükk V kd tl 236) Otepää lipumuuseumi esise parkla kohta on

Valga Vallavalitsusele teinud OÜ Arboore 3.10.2019 (sisaldub OÜ Arboore juhatuse

liikme S.Y poolt PPA nõudel väljastatud dokumentatsiooni hulgas). Et Otepää

Vallavalitsus pakutud tingimustel töövõtulepingu OÜ-ga Arboore sõlmis ja tehtud tööd

vastu võttis, tõendavad ka S.Y poolt menetlejale edastatud töövõtulepingu ja tööde

vastuvõtmise aktide väljatrükid (V kd tl 211-212; 239-240). Samad tõendid on ka

14.09.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (meilikonto kajar.lepik@otepaa.ee vaatlus)

lisadeks (Arboore OÜ 3.10.2019 hinnapakkumine - V kd tl 81-83; tööde vastuvõtmise

aktid V kd tl 94-98 pöördel); arved (V kd tl 104-106).

432.

Viktor Haljaste sõiduautost VW Caddy Kombi reg.nr xxx läbiotsimise käigus

leitud ja kaasa võetud turvaümbrikusse nr 224878 pakendatud esemete hulgas on olnud

Kalendermärkmik 2016 vahel olnud A4 leht käsikirjaliste märkemetega (pöördel Otepää

Vallavalitsuse 30.12.2019 istungi päevakord). Märkmete sisu ja kattuvus teise

tasaarveldamist puudutava tõendiga (OÜ Arboore arve nr 30/12) viitab nende seotusele

kultuurimaja pargis ära jäänud töödega. Märkmetes on juttu 75 äärekivist ja 25m2

betoonkivisillutise paigaldamisest. Samad andmed sisalduvad ka arves nr 30/12.

4.03.2020 vaatlusprotokollis vaadeldud kalendermärkmiku 2011 vahel olnud 28-31. mai

2015 kuupäevadega lehelt nähtuvad teedeehituse ja haljastusega seotud tööde mahud ja

hinnad. Nende märkmete sisu on kattuv OÜ Arboore arves nr 30/12 Puka objekti kohta

esitatuga.

433.

4.03.2020 vaatlusprotokolli lisade hulgas on veel märkmeid Otepää

lipumuuseumi liputoa tööde kohta (II kd 15,18).

434.

Seega tõendavad V.Haljaste sõidukist leitud märkmed, et erinevate OÜ

Arboore või Estvalg Servis OÜ hinnapakkumiste aluseks olnud töömahud ja hinnad

arvestas välja just V.Haljaste.

435.

4.03.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Kalendermärkmiku 2014 vahel on olnud

Estvalg Servis OÜ 29.10.2018 arve nr 55 Albert Ehitus OÜ-le objekti Valga peaväljak

teostatud tööde kohta summas (II kd tl 13). Kohtu hinnangul ei oma see tõend asja

lahendamise seisukohalt erilist tõenduslikku väärtust. OÜ-d Estvalg Servis puudutava

arve olemasolu V.Haljaste valduses viitab V.Haljaste seotusele OÜ-ga Estvalg Servis,

mis tuleneb tegelikult ka juba eespool tuvastatust.

83 (133)

436.

Kohtule on tõendina esitatud ka 4.03.2020 vaatlusprotokoll koos lisadega (II kd tl

1-4), mille kohaselt on vaadeldud 14.01.2020 Viktor Haljaste sõiduautost VW Caddy

Kombi reg.nr xxx läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud turvaümbrikusse nr 224875

pakendatud esemeid. Kuigi süüdistusakti kohaselt peaks ka antud tõendid tõendama

vaidlusaluse projekti (s.o Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamine)

ülepaisutatust, siis kohtu hinnangul ei oma need asja lahendamise seisukohalt olulist

tõenduslikku väärtust. 4.03.2020 vaatlusprotokolli lisadeks on olnud muuhulgas Bauhof

Group AS 19.12.2019 arve nr 1000197111 OÜ-le Arboore ja Iizi logoga paber

käsikirjaliselt kirjutatud pangakonto numbriga. Bauhof Group AS 19.12.2019 arvest nr

1000197111 nähtuvalt on Arboore OÜ ostnud Bauhof Group AS-ist mh erineva

suurusega äärekive. Kuna aga vaidlusalused hinnapakkumised materjali (näiteks

äärekivide maksumust) eraldi ei kajasta, on raske kui mitte võimatu teha järeldusi, kas

äärekivide hind vastab kaupluse arves märgitutele. Iizi logoga paberile käsikirjaliselt

kirjutatud kontonumbrit EE912200001104704007 ei oska kohus kellegagi seostada.

17.07.2019 Tööde vastuvõtmise allkirjastamata akt pöördele kirjutatud telefoninumber

56627688 viitab K.Lepikule. Muudest asjas olemasolevatest tõenditest nähtub (näiteks

jälitustoimingu protokoll - III kd tl 147-148), et tegemist on K.Lepiku kasutuses oleva

telefoninumbriga. Et K.Lepik ja V.Haljaste omavahel suhtlesid, pole süüdistatavad

ise ka tegelikult vaidlustanud. Samal lehel on ka e-posti aadress rain.saar@gmail.com.

14.09.2020 vaatlusprotokollile lisatud K.Lepiku 7.10.2019 e-kirjast (V kd tl 80)

nähtub, et sellisele aadressile on K.Lepik saatnud hinnapäringu Otepää Lipumuuseumi

esise ala korrastamiseks. Eeltoodu viitab V.Haljaste seotusele Otepää Lipumuuseumi

hinnapakkumiste kogumisega.

Objekti maksumus

437.

Nagu kohus eespool tuvastas, sõlmiti Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide

paigaldamise tööettevõtuleping OÜ Arboore 5.08.2019 hinnapakkumise alusel. Nagu

kohus eespool tuvastas, on see hinnapakkumine koostatud mitte reaalsete mõõtmiste

tulemusena, vaid V.Haljaste poolt esialgse Estvalg Servis OÜ hinnapakkumise aluseks

olnud mahtude ja hindade ümberarvestamise tulemusena. V.Haljaste on töömahtusid

arvestuslikult suurendanud. Nagu kohus eespool leidis, töömahtude suurendamiseks

objektiivsed põhjused puudusid. Juba ainuüksi asjaolu, kuidas OÜ Arboore

hinnapakkumise maksumus kujunes, annab alust kahelda selle usaldusväärsuses.

Süüdistuse sisust tulenevalt on aga vaja tuvastada Otepää kultuurimaja pargi

kõnniteekivide paigaldamise tegelik maksumus, kuna esitatud on etteheide, et OÜ

Arboore hinnapakkumine oli ülepaisutatud. Süüdistuses on Otepää kultuurimaja pargi

kõnniteekivide paigaldamise tegelikuks maksumuseks loetud 11 469,60 eurot (koos

käibemaksuga).

438.

Erinevalt K.Tambergi kaitsjast kohus leiab, et vaidlusaluse objekti tööde tegeliku

maksumuse määramiseks polnud iseenesest ilmtingimata vajalik ekspertiisi

määramine, kuigi kaitsja viidatud Riigikohtu 5.05.2006 otsuse 3-1-1-21-06 sisust

nähtuvalt oli sarnase töö (tänavale ja kõnniteedele erinevate katendite paigaldamine)

tegelike mahtude kindlakstegemiseks ekspertiis määratud. Süüdistus on lähtunud

töövõtulepingu sõlmimise aluseks olnud Arboore OÜ pakkumuses esitatud

töömahtudest, kuid loetud tööde hinda ülepaisutatuks. Selliste tööde keskmise hinna

(turuhinda) osas saab kohtu arvates järeldusi teha ka erinevate hinnapakkumiste alusel.

Samal põhimõttel, s.o hinnangute võrdluse teel, tehakse kohtupraktikas kindlaks paljude

84 (133)

asjade võimalikke ehk hinnangulisi turuväärtusi. Näiteks on kohtupraktikas jaatatud

liisinguesemeks olevate sõidukite turuväärtuse tõendamist sarnaste autode

müügikuulutuste ja arvetega (RKTKo 3-2-1-118-08, p 20). Eksperdi arvamus kui tõend

ei ole eelistatavam teistest tõenditest ning ekspertiisi määramine on nõutav juhul, kui

tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on

usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel.

439.

Kohtueelses menetluses on menetleja esitanud hinnapäringuid kergliiklustee

renoveerimiseks lähtudes Arboore OÜ pakkumuses esitatud töömahtudest: pinnase

ettevalmistamine 511 m2; kõnnitee äärekivi paigaldus 390 m2; betoonsillutise paigaldus

388 m2; haljastus 254 m2.

440.

OÜ TAVT on oma 28.01.2020 e-kirjaga on esitanud kaks hinnapakkumist (II kd

tl 49-51) sh uue kivi paigaldamisega ja kasutatud kivi paigaldamisega. Esimese

hinnapakkumise kohaselt on tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 12 518,80 eurot

(koos käibemaksuga 15 022,56 eurot) ja teise hinnapakkumise kohaselt 13 294,80 eurot

(koos käibemaksuga 15 953,76 eurot). Hinnavahe tuleb betoonkivisillutise paigaldamise

hinna erinevusest (14 eurot/m2 ja 16 eurot/m2).

441.

Greeny OÜ 29.01.2020 e-kirjas esitatud hinnapakkumise kohaselt (II kd tl 52-

53) on tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 10 658 eurot (koos käibemaksuga 12

789,60 eurot). Pakkumise esitaja on ka kinnitanud, et hinnad sisaldavad pinnase

ettevalmistamist ja konkreetse hinnapakkumise tegemiseks on vaja kindlasti ka kohapeal

olukorraga tutvuda.

442.

AEG Kivi OÜ 7.01.2020 e-kirjas esitatud hinnapakkumise kohaselt (II kd tl 56-

57) on tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 9558 eurot (koos käibemaksuga 11

469,60 eurot), kusjuures on märgitud, et pakkumine ei sisalda materjale. PPA uurija

7.01.2020 e-kirjast (II kd tl 55) nähtub, et viimane ongi palunud pakkumine teha ainult

tööle (teenusele). Edasises e-kirjavahetuses (II kd tl 54) on Aeg Kivi OÜ täiendavalt

selgitanud, et kasutatud kivi paigaldamisest hind ei muutu. Kivide puhastamine, kui on

väga vana kivi, võib pea maksta uue kivi hinna.

443.

Seega tugineb süüdistus kõige odavamale, s.o Aeg Kivi OÜ 7.01.2020

hinnapakkumisele (koos käibemaksuga 11 469,60 eurot).

444.

Erinevalt OÜ-ga AEG Kivi toimunud e-kirjavahetusest puuduvad teiste

hinnapakkumiste puhul menetleja vastavad nõudekirjad. Asjaolu valguses, et PPA

uurija 7.01.2020 e-kirjas on küsitud üksnes töö (teenuse) hinda OÜ-lt AEG Kivi, on

alust arvata, et analoogse hinnapäringu tegi uurija ka teistele äriühingutele. Vastasel

korral ei täidaks hinnapakkumiste küsimine oma eesmärki (võimaldada hindu võrrelda).

Seega võib asuda seisukohale, et kõik eespoolkäsitletud hinnapakkumised sisaldavad

üksnes töö (teenuse) hinda, kuid ei sisalda materjalide hinda. Üksnes Greeny OÜ

hinnapakkumises on

tähelepanu juhitud asjaolule, et hinnapakkumise

konkretiseerimiseks on vajalik ka objektil olukorraga tutvuda. Kohus järeldab sellisest,

et hinnapakkumise tegija objektiga tutvunud ei olnud. Kuigi teiste hinnapakkumiste

puhul sellist asjaolu pole välja toodud, peab kohus eluliselt usutavamaks, et objektiga ei

tutvunud ka teised.

445.

Tuleb nentida, et ka OÜ Arboore hinnapakkumisest sõnaselgelt ei ole välja

loetav, kas ja kuidas on sinna sisse arvatud materjalide enda hind. Süüdistatavate

kinnitusel sisaldas see ka materjalide hinda (välja arvatud kõnniteekivide enda

maksumus, kuna antud juhul kasutati tellijal juba olemasolevaid, s.o teiselt objektilt

85 (133)

ülesvõetud kive). Ent muud vajalikud materjalid (äärekivid, aluspinna tegemiseks

vajalikud materjalid – näiteks killustik, liiv, haljastuse tegemiseks vajalikud materjalid –

muld, vajadusel muruseeme) tuli ikkagi juurde hankida. Kuna asjas pole mingeid

viiteid, et Otepää Vallavalitsus oleks peale OÜ-ga Arboore sõlmitud töövõtulepingus

märgitud hinna sama objektiga seoses veel midagi maksnud, loeb kohus

usaldusväärseks süüdistavate ütlused, et OÜ Arboore hinnapakkumine sisaldas ka

materjalide (v.a kõnniteekivid) hinda.

446.

Süüdistatava V.Haljaste ütluste kohaselt objektid on erinevad ning

hinnapakkumisi ei saa teha ilma objektil käimata. Ka tuleb suur erinevus

hinnapakkumistes, mis on tehtud koos materjaliga või ilma. Hind sõltub ka asjaolust, kas

kasutatakse uut või vana kivi. Vana kivi on kallim. Käesoleval juhul oli tegemist Otepää

keskväljakult võetud kasutatud kividega, mida oli vaja puhastada.

447.

Süüdistatava K.Tambergi arvates ei saa kohtueelse menetluse käigus menetleja

hangitud hinnapakkumisi võrrelda OÜ Arboore hinnapakkumisega, kuna need on tehtud

kohal käimata. Objektiga tutvumata ei saa hinnata ettevalmistavate tööde mahtu, mis

sõltub pinnasest. Samuti on need hinnapakkumised ilma materjalita (äärekivid, killustik,

muld), kuid OÜ Arboore oma on koos materjaliga.

448.

Süüdistatava K.Lepiku arvates ei saa kohtueelse menetluse käigus menetleja

hangitud hinnapakkumisi võrrelda OÜ Arboore hinnapakkumisega, kuna nende esitajad

pole objektil käinud ega tea aluspinda. Ka ei saa omavahel võrrelda pakkumisi koos

materjaliga ja ilma materjalita. Käeoleval juhul kasutati Otepää keskväljakult ülesvõetud

kive, mida oli vaja sorteerida ja puhastada.

449.

Nõustudes süüdistavate ja nende kaitsjatega ka kohus leiab, et käeoleva asja

lahendamisel ei saa tugineda Greeny OÜ, TAVT OÜ ja AEG Kivi OÜ

hinnapakkumistele ja seda eelkõige asjaolu tõttu, et need ei sisalda materjalide hinda.

Seega ei saa nende alusel kindlaks teha vaidlusaluse objekti õiget maksumust.

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et hinnapakkumised on kujundatud objektil

käimata. Süüdistatavate seisukohta, et objektil käimine on oluline, kinnitab tegelikult

ka Geeny OÜ hinnapakkumises märgitu. Süüdistuses on lähtutud kõige odavamast, s.o

OÜ AEG Kivi hinnapakkumisest. Samas on teiste hinnapakkumiste valguses näha, et

hinnad võivad olla ka kõrgemad. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul õige lähtuda

ilmtingimata kõige odavamast, vaid pigem hindade keskmisest.

450.

Kohtueelses menetluses on kogutud ka tõendeid selle kohta, milliseid töid ja

millise hinnaga teostas OÜ Arboore naabervallas, s.o Valga vallas. Vastuses PPA

teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo

24.11.2020 nõudekirjale on Valga Vallavalitsuse vallavanema 17.12.2020 vastustes

koos lisadega (II kd tl 58-65) esitatud Arboore OÜ ja Valga Vallavalitsuse vahel

sõlmitud 16.04.2019 töövõtulepingu nr 8-1/.10/74 koopia, 17.07.2019 tööde

vastuvõtmise akti koopia, 3.05.2019 tööde vastuvõtmise akti koopia, mis puudutavad

objektil Puiestee 6a,Valga seoses kõnniteekivide paigaldamisega tehtud töid (sh pinnase

ettevalmistus, kõnnitee äärekivi paigaldus, sõidutee äärekivi paigaldus, betoonsillutise

tegemine ning haljastus). Valga Vallavalitsuse 18.12.2020 e-kirjale lisatud juba

eespoolviidatud 16.04.2019 töövõtulepingu nr 8-1/.10/74 Lisas 1 olevast Arboore OÜ

16.04.2019 hinnapakkumisest nähtuvalt on pinnase ettevalmistuse maksumus 3

eurot/m3, kõnnitee äärekivi paigaldus 9,20 eurot/tk, sõidutee äärekivi paigaldus 16

86 (133)

eurot/tk, betoonsillutis 18 eurot/m2 ning haljastus 2 eurot/m2. Sama töövõtulepingu lisa

on olnud ka 4.03.2020 vaatlusprotokollist koos lisadega (II kd tl 1-4) nähtuvalt

14.01.2020 Viktor Haljaste sõiduautost VW Caddy Kombi reg.nr xxx läbiotsimise

käigus leitud ja kaasa võetud turvaümbrikusse nr 224878 pakendatud esemete hulgas

(Kalendermärkmiku 2015 vahel - II kd tl 9).

451.

Süüdistatava V.Haljaste ütluste kohaselt mõjutasid Valgas tehtud tööde hinda

asjaolud, et seal ei pidanud kaevama, pidi ainult asfalti üles võtma ja kivid panema ning

seal oli uus kivi. Ka ei pidanud ta Valgas kuhugi sõitma.

452.

Kui võrrelda Valgas asuva objekti kohta tehtud Arboore OÜ hinnapakkumist

Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide

paigaldamise

kohta tehtud

hinnapakkumisega, ongi kõige suurem erinevus pinnase ettevalmistamise ühikuhinnas

(3 ja 9,20). Kohtu arvates võib selline erinevus küll olla seotud V.Haljaste poolt esile

toodud asjaoluga. Kui ei pidanud kaevama, ei pidanud olulisel määral ka pinnast täitma.

Seega saigi tööjõukulu ja materjalikulu olla väiksem. V.Haljaste väide, et Valga objekti

pinnase ettevalmistustöö erines vaidlusalusest Otepää objektist, pole millegagi ümber

lükatud. Seetõttu kohus leiab, et vaidlusaluse Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide

paigaldamise tegeliku maksumuse osas ei saa teha järeldusi Valga objekti hinna

alusel.

453.

Kohtu käsutuses on erinevaid hinnapakkumisi, mille puhul puudub kahelda

nende õigsuses - OÜ Arboore hinnapakkumine Otepää lipumuuseumi esise parkla

kohta, OÜ Arboore hinnapakkumine Valgas asunud objekti kohta, OÜ Rattar 8.10.2019

hinnapakkumine Otepää Vallavalitsusele lipumuusemi esise ala korrastamise kohta.

Peale nimetatud hinnapakkumiste on kohtu käsutuses andmed OÜ Arboore poolt Pukas

tehtud objekti maksumuse kohta. Neis olevaid ühikuhindu kõrvutades saab teha

järelduse - et hinnad on varieeruvad. Kõrvutades ka Greeny OÜ, TAVT OÜ ja AEG

Kivi OÜ hinnapakkumisi, saab tegelikult teha sama järelduse – samuti hinnad

varieeruvad. Seega pole taolisel tööl ühtset hinda. Nagu kohus eespool leidis, poleks

välistatud vaidlusaluse objekti tegelikku maksumust kindlaks teha ka erinevate

hinnapakkumiste (näiteks nende keskmiste) alusel, mis on olnud ilmselt kohtueelses

menetluses hinnapäringute

tegemise eesmärk. Ent kahetsusväärselt

on

hinnapakkumised Greeny OÜ-lt, TAVT OÜ-lt ja AEG Kivi OÜ-lt küsitud ilma

materjali maksumuseta, mistõttu kohus ei saa neid kasutada.

454.

Eespool tuvastatud

asjaolude valguses (süüdistatavate omavahelised

kokkulepped töö teostamise osas, kahe fiktiivse hinnapakkumise olemasolu, OÜ

Arboore hinnapakkumises olevate andmete saamine mitmesuguste ümberarvestuste

tulemusena) leiab kohus, et OÜ Arboore hinnapakkumine ei saa kajastada Otepää

kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamise objekti tööde maksumust õigesti. Nagu

kohus eespool tuvastas, on Estvalg Servis OÜ esimene hinnapakkumine tehtud

V.Haljaste mõõtmiste tulemusena ja kajastab reaalset olukorda kõige õigemini.

Seetõttu peab kohus võimalikuks tugineda sellele ja leiab, et Otepää kultuurimaja pargi

kõnniteekivide paigaldamise tööde tegelik maksumus oli 15 092,16 eurot (koos

käibemaksuga), millest tuleb maha arvata ekslikult esialgu tööde hinna sisse arvatud ja

tasaarvestatud 1623 eurot (koos käibemaksuga). Seega loeb kohus antud objekti

tegelikuks maksumuseks 13 469,16 eurot (koos käibemaksuga). Seega tasus XXX OÜ-

le Arboore tööde tegelikult maksumusest enam 6385,92 eurot (19 855,08-13 469,16).

87 (133)

Rahade liikumine

455.

Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p 354), laekus Otepää kultuurimaja pargi

kõnniteekivide paigaldamise eest Otepää Vallavalitsuse poolt tasutu OÜ Arboore

pangakontole. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 18.11.2020 vaatlusprotokollist koos lisaga DVD+R-il (II

kd tl 66-73) nähtub, et OÜ Arboore pangakontolt on perioodil 13.08.2019-14.01.2020

tehtud regulaarseid ülekandeid Võsaraie OÜ pangakontole nr EE491010220260008227

sh 13.08.2019 3000 eurot arve 12/08 alusel, 4.09.2019 5000 eurot arve 02/09 alusel,

7.09.2019 3000 eurot arve 04/04 alusel, 20.09.2019 1760 eurot arve 16/09 alusel,

24.10.2019 3350 eurot arve 21/10 alusel (kokku summas 18 110 eurot). Sellised arved

on OÜ Arboore juhatuse liikme S.Y poolt menetlejale üleantud dokumentatsiooni

hulgas (V kd tl 229-234). Nimetatud arvetele nende esitamise aluseks kantu (Otepää

kultuurimaja pargi renoveerimine, kõnnitee kivide paigaldus koos äärekividega

Kultuurimaja pargis asuval kergliiklusteel) annab alust seostada arveid Otepää

kultuurimaja pargi kõnnitee objektiga. Seega on õige süüdistuses väidetu, et Otepää

Vallavalitsuse poolt Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamise eest OÜ-le

Arboore tasutu liikus OÜ Võsaraie pangakontole.

456.

OÜ Arboore on OÜ Võsaraie kontole teinud ka muid ülekandeid. Nagu kohus

juba eespool tuvastas (vt otsuse p n355), tegi OÜ Arboore Otepää vallas peale

kultuurimaja objekti ka muid töid. Kõigi objektide eest tasutuna on OÜ Arboore

kontole ajavahemikul 13.08.19-2.01.2020 Otepää Vallavalitsuselt laekunud 42 055,68

eurot. Erinevate OÜ Võsaraie arvete alusel on OÜ Arboore kontolt ajavahemikul

13.08.2019-16.01.2020 OÜ Võsaraie kontole kantud kokku 41 888,20 eurot. OÜ

Võsaraie kontol peale OÜ-lt Arboore laekunu sel perioodil muud laekumised peaaegu

puuduvad (välja arvatud 9.01.2020 OÜ-lt Maa Kontakt 105 eurot, OÜ-lt Rendiplats

13.12.2019 800 eurot ja 2.12.2019 2245 eurot). OÜ Võsaraie konto väljatrükk tõendab,

et Võsaraie OÜ pangakontolt on toimunud regulaarsed sularaha väljamaksed perioodil

14.08.2019-15.01.2020 (kokku 42 290 eurot).

457.

Kuigi süüdistuses on leitud, et OÜ Arboore kontolt tegi ülekandeid OÜ Võsaraie

kontole V.Haljaste, pole see kohtu hinnangul tõendatud. Süüdistatav V.Haljaste on

kinnitanud üksnes sularaha väljavõtmist OÜ Võsaraie pangakaardiga. OÜ Arboore

juhatuse liikme S.Y ütluste kohaselt on OÜ Arboore pangakontole olnud juurdepääs

ainult tal endal ja pangakaarti ta teistele andnud ei ole. Süüdistatava V.Haljaste ja

tunnistaja S.Y ütlustest tuleneb, et igasuguste dokumentide vormistamisega OÜ-s

Arboore tegeles S.Y, mitte V.Haljaste.

458.

AS SEB Pank 16.01.2020 vastuskirjast nr 25148167 (II kd tl 74-76) politsei

järelepärimisele ühes sellele lisatud pangakaartide andmetega nähtub, et Arboore OÜ

SEB ärikliendi internetipanga leping nr 255223 (xxx; xxx) sõlmiti 27.02.2019 ning selle

kasutusõigust omavad S.Y (XXX) ja K.M. (xxx). Eeltoodu annab alust järeldusele, et

V.Haljastel puudus juurdepääs OÜ Arboore pangakontole. Seega ei saanud ülekandeid

OÜ Arboore kontol teha V.Haljaste, vaid ilmselt tegi neid S.Y ise.

459.

AS SEB Pank 16.01.2020 vastuses toodu tõendab ka asjaolu, et perioodil

1.01.2019-16.01.2020 Võsaraie OÜ SEB ärikliendi internetipanga leping nr 241845

(arvelduskonto xxx) sõlmiti 28.02.2017 ja selle kasutusõigust omab S.Y (XXX).

Tunnistaja S.Y on kinnitanud, et Võsaraie OÜ pangakaart oli ka V.Haljaste valduses

ning viimane võis sellega OÜ Võsaraie kontolt raha välja võtta. Et ta seda tegigi, on

88 (133)

süüdistatav V.Haljaste ka ise kinnitanud.

460.

V.Haljaste ütluste kohaselt töö eest tuli raha pangakontole, mille V.Haljaste tema

käes olnud OÜ Võsaraie pangakaardiga välja võttis. Rahast maksis osa töömeestele, osa

viis poodi materjali eest ja osa jäi V.Haljastele endale töörahaks. Mis hetkel OÜ

Võsaraie mängu tuli, seda V.Haljaste ei tea. Pangakaardi sai S.Y käest.

461.

Tunnistaja S.Y ütluste kohaselt Otepää kultuurimaja pargi kergliiklustee

rekonstrueerimise tööd tegi tegelikult allhanke korras samuti S.Y-le kuuluv OÜ

Võsaraie. OÜ Arboore koostas ainult dokumente ja osales hinnapakkumisel. S.Y tahtis,

et V.Haljastega seotud objektid oleks eraldi ettevõttega. Kultuurimaja objektiga seotud

rahad võttis OÜ Võsaraie kontolt välja V.Haljaste, kelle käes oli OÜ Võsaraie

pangakaart. Kas ja mitu töötajat OÜ-l Võsaraie tol ajal oli, seda S.Y ei mäleta.

462.

Haigekassa andmebaasi 9.01.2020 väljatrüki (II kd tl 19) kohaselt on Viktor

Haljaste (36111045715) omanud haigekassa kindlustatust erinevate töölepingute alusel

- perioodil 16.02.2016-12.05.2018 Valga Linnavalitsusega, alates 13.03.2018 Valga

Vallavalitsusega ja perioodil 18.06.2019-31.12.2019 Arboore OÜ-ga. Töötajate registri

väljatrükist (II kd tl 20) on Arboore OÜ teinud väljamakseid Viktor Haljastele juuni

2019-oktoober 2019. Nimetatud asjaolu kinnitab ka töötajate registri väljatrükk Arboore

OÜ kohta (II kd tl 21). Eeltoodu tõendab, et Viktor Haljaste oli süüdistuses käsitletud

ajal OÜ Arboore töötaja, kusjuures alates juunist 2019 ainuke töötaja.

463.

Seega tuleneb uuritud tõenditest, et V.Haljaste oli 2019. aasta teisel poolel OÜ

Arboore töötaja ning ta ise ei tea midagi alltöövõtu tegemisest OÜ-s Võsaraie. Oma

abilised palkas V.Haljaste ise. Samuti ei osanud OÜ Võsaraie tegevuse ja töötajate

kohta midagi täpsemalt selgitada ka tunnistaja S.Y. Eesti Maksu- ja Tolliameti avaliku

andmebaasi (https://maasikas.emta.ee/rating/search) andmetel puudus aastal 2019 OÜ-l

Võsaraie igasugune käive, polnud töötajaid. Eeltoodu alusel on alust kahelda tunnistaja

S.Y ütlustes, mille kohaselt Otepää kultuurimaja kergliiklustee rekonstrueerimise tööd

tegi tegelikult allhanke korras OÜ Võraraie, kuigi viimase arvete alustel on

kultuurimaja objektiga seonduvad rahasummad liikunud OÜ Võsaraie kontole. Kohtu

hinnangul nendes arvetes näidatud tehingutel tegelik majanduslik sisu puudus ning

sisuliselt on toimunud lihtsalt raha keerutamine erinevate S.Y-ga seotud äriühingute

vahel.

Asjaolude kokkuvõte ja õiguslik hinnang

464.

Sangaste valla rahalised vahendid on süüdistatavatele K.Tambergile ja

K.Lepikule võõras vara. Süüdistatavatel oli oma ametiseisundist tulenevalt õigus teha

otsustusi ja tehinguid vallale kuuluva varaga. Seega võib valla rahalisi vahendeid lugeda

süüdistavatele usaldatud varaks.

465.

Otepää Vallavalitsuse tellimisel toimusid ajavahemikul juuli 2019 kuni august

2019 Otepää Kultuurimaja pargi (aadressil Virulombi 2 Otepää) kergliiklusteel

kõnniteekivide paigaldamine koos äärekividega ning haljastuse tegemine. K.Tamberg ja

K.Lepik leppisid V.Haljastega kokku, et neid töid teeb V.Haljaste OÜ Arboore kaudu.

466.

Otepää Vallavolikogu 18.01.2018 määrusega nr 2 kehtestatud Hankekorra

89 (133)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/426012018028&Leiakehtiv) §-s 8 on ette nähtud, et

konkurentsi olemasolul teeb riigihanke eest vastutav isik või temaga kooskõlastatult

vallavalitsuse hallatava asutuse juht ettepaneku pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele

isikule. Konkurentsi puudumisel või muul põhjendatud vajadusel võib ettepaneku

pakkumuse esitamiseks teha ühele isikule. V.Haljaste hankis Otepää Vallavalitsusele

esitamiseks 15.07.2019 Estvalg Servis OÜ hinnapakkumise maksumusega 19 960,52

eurot (koos käibemaksuga) ja 5.08.2019 OÜ Arboore hinnapakkumise maksumusega 21

478,08 eurot (koos käibemaksuga). K.Lepik hankis 1.08.2019 Rattar OÜ

hinnapakkumise kogumaksumusega 25 932 eurot (koos käibemaksuga).

467.

Tegelikult oli Estvalg Servis OÜ hinnapakkumine fiktiivne, kuna selle esitajal

puudus tegelik soov hankes osaleda. Samuti oli fiktiivne Rattar OÜ hinnapakkumine,

kuna see äriühing ei olnud seda tegelikult koostanud. OÜ Arboore hinnapakkumises oli

tööde maksumus näidatud tegelikust suuremana. Tööde tegelik maksumus oli mitte

rohkem kui 13 469,16 eurot (koos käibemaksuga).

468.

Koostöös V.Haljastega koostas K.Lepik 8.08.2019 kuupäeva kandva Otepää

Vallavalitsuse ja OÜ Arboore vahelise töövõtulepingu, millele tellija esindajana kirjutas

9.08.2019 alla vallavanem K.Tamberg. Viimane võttis 29.08.2019 ja 12.09.2019 tööde

vastuvõtmise aktide alusel objektil tehtud tööd vastu. Tehtud tööde eest kandis Otepää

Vallavalitsus K.Tambergi korraldusel ajavahemikul 13.08.2019 kuni 16.09.2019 OÜ

Arboore pangakontole 21 478,08 eurot, kust see kanti edasi OÜ Võsaraie pangakontole,

millelt V.Haljaste selle sularahana välja võttis. 2019. aasta lõpus Otepää Vallavalitsuse

ja OÜ Arboore vahel toimunud tasaarvestuse tulemusena kujunes Otepää kultuurimaja

pargi kõnniteekivide paigaldamise lõplikuks maksumuseks Otepää valla jaoks 19

855,08 eurot (koos käibemaksuga).

469.

Lähtuvalt oma tööülesannetest Otepää vallas olid K.Tamberg ja K.Lepik

ametiisikuteks, kellel oli tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise

üle. K.Tambergi ja K.Lepiku poolt V.Haljastega enne hinnapakkumiste lõplikke

tulemusi kokkulepe sõlmimine, fiktiivsete hinnapakkumiste kasutamine ning

ülepaisutatud hinnapakkumise alusel töövõtulepingu sõlmimine on vastuolus Otepää

valla hankekorraga ja valla rahaliste huvidega. KOKS § 2 lg 1 kohaselt on kohalik

omavalitsus moodustatud valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest

lähtudes. Eeltoodust tulenevalt lasub igal valla varaga toimetaval ametnikul ( sh ka

vallavanemal ja abivallavanemal) kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla

huvides on valla vara kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Sangaste

valla huvides polnud Otepää Kultuurimaja pargi kergliiklusteel kõnniteekivide

paigaldamise töövõtulepingu sõlmimine töö tegelikust hinnast kallimalt. Seega on

süüdistatavad K.Tamberg ja K.Lepik toiminud ebaseaduslikult.

470.

Süüdistatavate tegevuse tagajärjel kandis Otepää Vallavalitsus OÜ Arboore

kontole 19 855,08 eurot, kuigi tööde tegelik maksumus oli 13 469,16 eurot (koos

käibemaksuga). Seega pöörasid süüdistatavad K.Tamberg ja K.Lepik V.Haljaste

kaasabil valla rahalisi vahendeid 6385,92 euro ulatuses kolmanda isiku ehk OÜ

Arboore kasuks.

471.

Nagu kohus eespool tuvastas, pidasid läbirääkimisi V.Haljastega tööde tegemise

osas ja tegelesid hinnapakkumiste kogumisega nii K.Tamberg kui K.Lepik.

Töövõtulepingu koostamise korraldas K.Lepik ja sellele alla kirjutas K.Tamberg.

Viimane võttis tehtud tööd ka vastu ja andis korralduse OÜ-le Arboore tasu välja

maksta. Omastamise toimepanemiseks oli süüdistatavatel K.Tambergil ja K.Lepikul

90 (133)

vaikiv kokkuleppe ja mõlemate teopanus oli oluline. Tegemist on kohtu arvates

kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes.

472.

Kuna K.Tambergil ja K.Lepikul oli juba 2019. aasta juulikuu keskpaigast

ülevaade Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamise maksumuse kohta, oli

neil alust arvata, et hilisemad samast allikast (V.Haljaste) pärinevad hinnapakkumised

on ülepaisutatud. V.Haljastega toimunud telefonisuhtluse sisu arvestades oli neile ka

arusaadav, et OÜ Estvalg Servis hilisem hinnapakkumine on fiktiivne. Kuna OÜ Rattar

polnud tegelikult hinnapakkumist esitanud, oli süüdistatavatele arusaadav, et ka see on

fiktiivne. Seega panid K.Tamberg ja K.Lepik omastamisteo toime otsese tahtlusega.

473.

V.Haljaste aitas K.Tambergi ja K.Lepiku teole kaasa ainelise abiga – hankis kaks

hinnapakkumist (OÜ Arboore ja OÜ Estvalg Servis teine hinnapakkumine), teades, et

üks neist on ülepaisutatud hindadega ja teine fiktiivne. Selliselt toimides sai V.Haljaste

aru, et Otepää Vallavalitsus maksab OÜ-le Arboore tasu töö tegelikust hinnast rohkem

ja toimub valla rahaliste vahendite omastamine OÜ Arboore kasuks. Kuna V.Haljaste

suhtles nii K.Tambergi kui K.Lepikuga, oli talle arusaadav, et valla rahaliste

vahendite omastamise panevad kaassüüdistatavad toime koos. Kohtu hinnangul pani

V.Haljaste omastamisele kaasaaitamise toime otsese tahtlusega.

474.

Kohtu arvates süüdistatavate süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad.

475.

Nagu kohus eespool tuvastas, on K.Lepik ja K.Tamberg varem omastamise

toime pannud. Nende poolt toimepandu on käesolevas episoodis eraldi võttes

kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p-de 1,3 ja 4 järgi. V.Haljaste poolt toimepandu on

kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 4 – 22 lg 3 järgi.

476.

Kohus on ka käesolevas episoodis vähendanud süüdistuse mahtu, leides, et

omastamine toimunud väiksemas ulatuses kui on märgitud süüdistuses. See ei tingi aga

antud juhul süüdistatavate osalist õigeksmõistmist.

OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamine

477.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt andis riik umbes 20 aastat tagasi

Sangaste lossi vallale üle. Loss vajas tohutut remonti. Lossi haldamiseks ja

arendamiseks, Euroopa tõukefondidest rahastuse hankimiseks moodustati erinevatel

aegadel erinevaid juriidilisi isikuid - Lossi Haldus OÜ, SA Sangaste Loss, OÜ Sangaste

Mõis. Viimasesse sisenes vald lossi kinnistuga.

478.

Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt on Sangaste vallas oldud seda meelt, et valda ja

lossi ei saa samaaegselt pidada, kuna loss on tohutu kuluallikas. Erainvestoritega loodi

ühisettevõte Sangaste Mõis, milles vald sai osaluse lossikompleksi eest.

479.

Süüdistatava K. Tambergi ja tunnistaja O.S.e ütlusi OÜ Sangaste Mõis asutamise

ning Sangaste lossi aluse maa kuuluvuse asjaolude kohta kinnitavad ka dokumentaalsed

tõendid.

480.

Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist (27.11.2019 seisuga) Sangaste Mõis OÜ

(registrikood 12822581, aadress Sangaste loss, Lossiküla, XXX, XXX) kohta (I kd tl

70-71) nähtuvalt on äriühing registrisse kantud 25.03.2015. Äriühingu juhatuse liige

91 (133)

perioodil 25.03.2015-23.11.2017 oli H.K. (varasem S.); perioodil 23.11.2017-6.07.2018

A.K.; perioodil 6.07.2018-16.04.2019 H.R. ja alates 6.07.2018 Kajar Lepik. Äriregistri

andmetel on Sangaste Mõis OÜ tegevusalaks alates 11.03.2015 enda või renditud

kinnisvara üürile andmine ja käitlus. Äriühingu asutajatena ja esmaste osanikena on

registrisse sisse kantud OÜ Lossihaldus, OÜ SMK Invest, Sangaste vald ja SA Sangaste

Loss.

481.

PPA korruptsioonikuritegude büroo 14.12.2020 vaatlusprotokolli ühes lisadega,

sh lisad CD-R-il (III kd tl 1-51) kohaselt vaadeldi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse

andmeid kinnistu Sangaste Loss ning äriühingu Sangaste Mõis OÜ kohta. Lisaks

vaadeldi Sangaste Mõis OÜ-ga seotud isikute ja ettevõtete pangakontosid.

482.

Vaatlusprotokolli lisaks olevast Sangaste Vallavolikogu 27.02.2015 otsusest nr 5

(III kd tl 25) nähtub, et volikogu otsustas osaleda Sangaste Mõis OÜ asutamisel ja

võõrandada Sangaste Mõis OÜ-le mitterahalise sissemakse tegemiseks Sangaste lossi

kinnistu (1819240). Vallavanemat Kaido Tambergi volitati allkirjastama osaühingu

asutamislepingut, põhikirja, osanike lepingut ja mitterahalise sissemakse üleandmise

lepingut, vallavalitsusel tuli nimetada osaühingu Sangaste valla poolne osanikuõiguste

teostaja.

483.

Valga notar Katri E.S-i 11.03.2015 koostatud ja tõendatud notariaalakti (III kd tl

24-27 pöördel) kohaselt asutasid Sangaste vald, OÜ Lossihaldus, SA Sangaste Loss ja

OÜ SMK Invest osaühingu nimega OÜ Sangaste Mõis. Osakapitali suurus on 1 400

000 eurot, mis koosneb neljast osast, mis jagunesid asutajate vahel järgmiselt: Sangaste

vallale hakkab kuuluma osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis moodustab 51%

osakapitalist; OÜ-le Lossihaldus hakkab kuuluma osa nimiväärtusega 266 000 eurot,

mis moodustab osakapitalist 19%; SA-le Sangaste Loss ja OÜ-le SMK Invest

hakkasid kuuluma osad nimiväärtusega 210 000 eurot, mis moodustab 15 %

osakapitalist. Asutamislepinguga määrati asutajate osa eest tasumine järgmiselt:

Sangaste vald tasub osa eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on kinnistu

„Sangaste lossi“, registriosa nr 1819240; OÜ Lossihaldus ja SA Sangaste Loss tasuvad

osa eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on kinnistul „Sangaste lossi“,

registriosa nr 1819240 teostatud investeeringud; OÜ SMK Invest tasub osa eest 210 000

eurot ja ülekursi 90 000 eurot. Lepingu kohaselt hindab mitterahalise sissemakse

väärtuste piisavust osaniku osa nimiväärtusele OÜ Sangaste Mõis juhatus; mitterahalise

sissemakse väärtuse hindamisel võetakse aluseks asja või õiguse harilik väärtus;

mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist nõuetele vastavuse osas kontrollib

vandeaudiitor. Notariaalaktile on juurde lisatud OÜ Sangaste Mõis põhikiri (III kd tl 28-

29).

484.

14.12.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast 11.03.2015 Valga notar Katri E.S-i

koostatud ja tõendatud notariaalakti (III kd tl 17-23) kohaselt sõlmiti Sangaste valla,

mida esindas vallavanem Kaido Tamberg ning asutamisel oleva Sangaste Mõis OÜ,

mida esindas juhatuse liige H.K. vahel „Kinnistu mitterahaliseks sissemakseks

üleandmise leping ja asjaõigusleping, kinnistamisavaldus“, millega Sangaste vald andis

OÜ-le Sangaste Mõis üle lepingu esemeks oleva, aadressil Sangaste lossi, Lossiküla,

Sangaste vald, XXX asuva kinnistu, katastritunnus 72402:002:1050, pindala 19 284m²,

sihtotstarve ärimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr

1819240). Lepingu eseme väärtus lepingu kohaselt on 714 000 eurot.

92 (133)

485.

Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk ja 14.12.2020 vaatlusprotokolli lisaks olev

Sangaste Mõis OÜ 15.04.2016 osanike koosoleku protokoll nr 1-16-2 (III kd tl 39 ja

pöördel) tõendavad, et edaspidi otsustasid osanikud suurendada osakapitali suurust 70

000 euro võrra vastavalt osaluste suurusele, peale mida Sangaste valla osa

nimiväärtuseks saab 749 700 eurot, SA Sangaste Loss ja OÜ SMK Invest osade

nimiväärtuseks saab 220 500 eurot ja OÜ Lossihaldus osa nimiväärtuseks saab 279 300

eurot. Osakapitali suurendamisele vastava summa pidid kõik osanikud tasuma hiljemalt

31.12.2016. Osanike maksekorraldustest (III kd tl 31-38) nähtuvalt osanikud tasusid

kokku 70 000 eurot perioodil mai-detsember 2016. Vaatlusprotokollile lisatud kontode

väljavõtetest nähtub (mis on kajastatud ka vaatlusprotokollis ülevaatena osakapitali

sissemaksetest ja nende tagastamisest) tasusid osanikud 2017 osakapitali suurendamise

sissemaksed uuesti, misjärel osanikele 2016 aastal tasutud sissemaksed tagastati.

Sangaste vald tasus osamakse 35 700 eurot uuesti 4.08.2017. Äriregistri andmetest

nähtub, et OÜ Sangaste Mõis osakapitali suurus 1 470 000 eurot ja osanike uued

osamaksu suurused (sh Sangaste vald 749 700 eurot) on registrisse kantud alles

18.08.2017.

486.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt oli mingil hetkel lossi arendamiseks

võimalik saada rahastust „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ projektist

(edaspidi PKT projekt) ent sealt saadava rahastuse korral ei olnud vallal kasulik olla

taotleja ega projekti läbiviija. Ka oli vajalik tasuda omaosalus (valla puhul 500 000

eurot). Volikogu käskis K. Tambergil leida rahalised vahendid. K. Tamberg leidis

MES-ist soodsa laenu, kuid selle tingimuseks oli, et kohaliku omavalitsuse roll ei tohi

äriühingus olla üle 10 %. Projekti tähtajad lähenesid, rahastus oli olemas. K. Tamberg

selgitas volikogule olukorda ja volikogu otsustas vallale kuuluva Sangaste OÜ osa müüa

tingimuslikult MTÜ-le Sangaste Asundused. Müügi eesmärk oli saavutada projekti

läbiviimine. Seejärel saaks vald nelja aasta jooksul otsustada, kas võtab osa tagasi.

487.

Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt leiti, et valla osalus OÜ-s Sangaste Mõis on

parem anda MTÜ-le Sangaste Asundused, kuna osalusega tekib ka tulevastes

investeeringutes omafinantseeringu leidmise kohustus. Sellisel juhul peab MTÜ

Sangaste Asundused korraldama ja leidma võimalused lossi igapäevaselt üleval hoida

ja arendada ning realiseerima PKT projekti. Mõte oli, et MTÜ-l tekib vastutus

majandada, mis pole valla põhitegevus.

488.

Tunnistaja O.P. ütluste kohaselt valmistas ta küll Sangaste vallasekretärina ette

volikogu otsuste eelnõud, kuid Sangaste Mõis OÜ osa võõrandamise tingimusi ta paika

ei pannud. J. S. sai aru, et valla esmane huvi oli leida lossi projektidele kuskilt rahastust,

et vald ei peaks kandma omaosalust ja ostja võtaks selle enda peale. Sel ajal oli töös

PKT projekt „Avasta ja imesta“. Osa müük MTÜ-le oli vallapoolne initsiatiiv.

489.

Tunnistaja L.N-i ütluste kohaselt osalus Sangaste mõisas anti üle MTÜ-le

Sangaste Asundused, kuna vallal nappis raha mõisa korda tegemiseks. Viimane saaks

mingite abirahadega selle korda teha ja vallal on see mure kaelast. MTÜ majandusliku

seisu kohta L.N ei tea.

490.

Tunnistaja F.L-i ütluste kohaselt lõpetas Sangaste vald osaluse Sangaste Mõisas,

kuna vallal ei olnud raha teha projekte. Sangaste Mõis oleks siis saanud mingitest

projektidest raha juurde. Ta hääletas otsuse poolt vallavanema ettekande põhjal.

93 (133)

491.

Tunnistaja K.K. kohtuistungil prokuröri küsimustele vastates esmalt avaldas, et

valla osalus OÜ-s Sangaste Mõis oli vaja võõrandada, et loss edasi areneks. Kui see

otsus oleks tegemata jäänud, oleksid seal müüride vahel ilmselt kased kasvanud. Seejärel

K. Tambergi kaitsja sellekohasele täpsustavale küsimustele vastates tunnistaja selgitas,

et oli eelnevalt vastates segaduses ja mõtles midagi muud kui MTÜ-d. Valla osaluse

võõrandamise asjaolud ei ole tal meeles.

492.

Süüdistatava ja tunnistajate ütlusi Sangaste valla osaluse OÜ-s Sangaste Mõis

võõrandamise asjaolude kohta MTÜ-le Sangaste Asundused kinnitavad ka

dokumentaalsed tõendid.

493.

24.01.2020 vaatlusprotokolli (Otepää Vallavalitsuse ruumidest leitu ja

turvaplommiga nr 00574632 pakendatud esemete vaatlus) lisaks olevast Sangaste

Vallavolikogu 10.08.2016 istungi protokollist nr 7 ( III kd tl 135-136; sama tõend

kohtule esitatud ka 23.01.2020 vaatlusprotokolli lisana – III kd tl 231) on muuhulgas

arutatud projekti „Mõisaajastu leiutiste külastuskeskuse „Avasta ja imesta“ avamise

Sangaste mõisa ringtallis omafinantseeringu tasumise tagamist. Vallavanem K.

Tambergi ettekande kohaselt on OÜ Sangaste Mõis meetme „Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamine“ raames toetuse saamiseks esitanud EAS-ile nimetatud

projektitaotluse. Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15 % projekti

abikõlblikest kuludest. Sangaste vallale kuulub 51% OÜ Sangaste Mõis osakapitalist.

Seoses vajadusega Sangaste mõisakompleksi investeerimisprojektide võimaliku

täiendava finantseerimise vajadusega on Sangaste Mõis OÜ 3.08.2016 osanike

koosolek otsustanud suurendada osakapitali olemasolevate osade nimiväärtuse

suurendamise teel kuni 1 000 000 euro võrra aastatel 2017-2018 sõltuvalt teiste

võimalike finantseerimisallikate selgumisest. K. Tamberg on teinud ettepaneku tasuda

omafinantseering summas kuni 510 000 eurot OÜ Sangaste Mõis osakapitali

suurendamiseks tehtava rahalise sissemakse kaudu aastatel 2017-2018, mida valdav

enamus hääletamises osalenud volikogu liikmetest ka toetas.

494.

14.12.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast Sangaste Vallavolikogu 18.10.2016

istungi protokollist nr 9 (III kd tl 41-42) nähtuvalt arutati (päevakorrapunkti 4 all) OÜ-s

Sangaste Mõis Sangaste valla osalemise lõpetamist. Ettekande volikogu istungil selles

päevakorrapunktis tegi vallavanem K. Tamberg. Sangaste Vallavolikogu 18.10.2016

otsusega nr 53 (III kd tl 43-44) lõpetati Sangaste valla osalemine OÜ-s Sangaste Mõis

ning otsustati võõrandada OÜ Sangaste Mõis osa (nimiväärtusega 714 000 eurot) MTÜ-

le Sangaste Asundused hinnaga 714 000 eurot. Müügilepingu tingimused määrati

kindaks järgmiselt: ostja peab ostuhinna tasuma hiljemalt 31.12.2021; kui ostja soovib

enne ostuhinna lõplikku tasumist OÜ Sangaste Mõis osa või osa sellest võõrandada,

tuleb ostuhind tasuda 30 päeva jooksul tervikuna, kui võõrandati terve osa või osa

osalisel võõrandamisel proportsionaalselt võõrandatud osa osakaalule ostuhinnast; ostjal

on õigus maha arvata ostuhinnast kõik dokumentaalselt tõestatud investeeringud, mida

ostja teeb PTK projekti „Avasta ja imesta“ objektidesse või mõne rahastamisotsuse

saanud Sangaste mõisakompleksi arendamisega seotud rahastatava projekti osaluse

raames. Otsust on põhjendatud järgmiselt. Sangaste mõiskompleksi arendamiseks

meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ rahastatava OÜ Sangaste Mõis

projektiga seoses tuleb omanikul leida lisavahendeid omaosaluse finantseerimiseks, mis

Sangaste valla puhul võib ulatuda kuni 510 000 euroni. Selleks et vald ei peaks tegelema

omaosaluse finantseerimisega ja mõisakompleksi aktiivse arendamisega on otstarbekas

võõrandada OÜ Sangaste Mõis vallale kuuluv osa valla osalusega MTÜ-le Sangaste

94 (133)

Asundused. Võrreldes volikogu otsuse sisu istungiprotokollist nähtuva vallavanema

ettekande sisuga võib nentida, et volikogu otsustas selle küsimuse sarnaselt vallavanema

tehtud ettepanekutega. Ettekandja on vastanud volikogu liikmete küsimustele

osaühingu osa müügist laekuva raha kasutamise ja MTÜ Sangaste Asundused liikmete

koosseisu kohta. Osa võõrandamist puudutava otsuse poolt hääletasid 10 hääletamises

osalenud 11-st volikogu liikmest.

495.

24.01.2020 vaatlusprotokollile lisatud Sangaste Vallavolikogu 31.08.2017

istungi protokollist nr 6 (III kd tl 105-107) arutati K. Tambergi ettekande alusel

Sangaste Vallavolikogu 18.10.216 otsuse nr 53 muutmist. Sangaste Vallavolikogu

31.08.2017 otsusega nr 29 ( III kd tl 108) muudeti volikogu 18.06.2016 otsust nr 53

seoses OÜ Sangaste Mõis osakapitali ja Sangaste valla omandis oleva osa nimiväärtuse

suurendamisega ning otsustati varasemas otsuses arv 714 000 läbivalt asendada arvuga

749 700. Otsuse poolt hääletasid kõik hääletamises osalenud 7 volikogu liiget.

496.

14.12.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva 4.10.2017 Valga notar Katri E.S-i

koostatud ja tõendatud notariaalakti (III kd tl 45-49) kohaselt Sangaste vald, mida

esindas vallavanem Kaido Tamberg ja MTÜ Sangaste Asundused (registrikood

80270765) mida esindas registrikaardile kantud juhatuse liige A.K. sõlmisid lepingu,

millega Sangaste vald müüs MTÜ-le Sangaste Asundused OÜ Sangaste Mõis

(registrikood 12822581; asukohaga Sangaste loss, Lossiküla, Sangaste vald, XXX) osa

nimiväärtusega 749 700 eurot, mis moodustab 51 % osaühingu osakapitalist. Ostuhinna

749 700 eurot kohustus MTÜ Sangaste Asundused tasuma Sangaste valla kontole nr

EE421010202000578003 SEB Pangas hiljemalt 31.12.2021. Tasumisega viivitamisel on

müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud

päeva eest ( p-d 3.1, 3.2). Pooled on ka kokku leppinud, et kui ostja soovib enne

ostuhinna lõplikku tasumist OÜ Sangaste Mõis osa või osa sellest võõrandada, tuleb

ostuhind tasuda 30 päeva jooksul tervikuna, kui võõrandati terve osa või osa osalisel

võõrandamisel proportsionaalselt võõrandatud osa osakaalule ostuhinnast (p 3.5). Ka on

pooled kokku leppinud, et ostjal on õigus maha arvata ostuhinnast kõik dokumentaalselt

tõestatud investeeringud, mida ostja alates lepingu sõlmimisest on teinud PTK projekti

„Avasta ja imesta“ objektidesse või Sangaste mõisakompleksi arendamisega seotud

rahastatava projekti osaluse raames. Nimetatud investeeringute mahaarvamiseks tuleb

ostjal esitada vastav taotlus ja investeeringuid tõendavad dokumendid müüjale (p-d 3.7

ja 3.8). Pooled on kokku leppinud, et kõik lepingu esemega seotud õigused ja

kohustused lähevad ostjale üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest (p 4.1). Pooled on

ka kokku leppinud, et Ostjal on õigus kogu järelmaksu aja jooksul tagastada lepinguese

Müüjale, kandes sellega seotud kulud (p 5.1). Notar on selgitanud Müüjale muuhulgas

võimalust (p 3.4) sõlmida esialgu lepingu eseme müügiks võlaõiguslik kokkulepe ja

peale raha tasumist asjaõiguslik kokkulepe omandi ülekandmiseks või seada pandiõigus

lepingu esemeks olevale osale. Müüja avaldab, et selgitus on arusaadav, kuid ei soovi

tagatiste lisamist käesolevasse notariaalakti. Notar on osalejatele selgitanud (p 3.5), et

vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 37 kohaselt

võib kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast

viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks

ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. Järelmaksuga müük

on võrdsustatav laenu andmisega. Notaril puudub võimalus selgitada, kas Ostja on

eelpool nimetatud seaduse mõtte järgi Müüjast viimasel kolmel aastal sõltunud ja

eelarveaastal sõltuv üksus. Eeltoodust tulenevalt võib olla tegemist vaieldava tehinguga.

Osalejad avaldavad, et Ostja on käsitletav KOFS § 2 p 9 nimetatud isikuna: sõltuv üksus

95 (133)

– raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse

valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt,

muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all

olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku

omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10

protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. Notar selgitas müüjale lepingu punktis 6.4,

et viimasele kaasnevad ohud seoses sellega, et omand lepingu esemele antakse ostjale

üle enne ostuhinna täielikku tasumist.

497.

4.10.2017 on notar äriregistrile esitanud avalduse (III kd tl 40) kustutada

registrikaardilt osanik Sangaste vald osamaksuga 749 700 eurot ja kanda registrisse

MTÜ Sangaste Asundused osamaksuga 749 700 eurot. Juba varem viidatud äriregistri

andmetest OÜ Sangaste Mõista kohta nähtub, et MTÜ Sangaste Asundused on

osanikuna registrisse kantud 4.10.2017. Äriregistri andmetest nähtub ka, et hiljem on

veel toimunud muudatusi äriühingu osakapitalis ja osanike hulgas, mille tulemusena on

suurenenud osakapital 1 820 000 euroni ning osanikena lisandunud TPEhitus OÜ ja OÜ

Rasnia.

498.

Süüdistatava K. Tambergi ütlused ja tunnistajate ütlused on seega kattuvad

asjaoludes ning see tuleneb ka Sangaste vallavolikogu 18.10.2016 otsuse põhjendavast

osast, et OÜ-s Sangaste mõis Sangaste vallale kuulunud osa MTÜ-le Sangaste

Asundused võõrandamise eesmärk oli saada Sangaste mõiskompleksi arendamiseks

rahastust PKT meetmest ning vältida omaosaluse finantseerimist valla poolt. Et MTÜ

saaks Sangaste lossi (mõisa) arendamiseks mingitest projektidest rahastust ja vald ei

peaks sellega tegema, on aru saanud ka volikogu liikmetest tunnistajad.

499.

Samas oli vallavolikogu 10.08.2016 istungil PKT meetmest rahastuse saamiseks

ja projekti omafinantseeringu tasumiseks otsustanud teha OÜ Sangaste Mõis

osakapitali suurendamiseks rahalise sissemakse. Nagu kohus eespool tuvastas, Sangaste

vald tasus edaspidi OÜ Sangaste Mõis osakapitali suurendamiseks 35 700 eurot. Kuna

valla osaluse suurus peale Sangaste vallavolikogu 18.10.2016 otsuse tegemist oli

suurenenud, tingis see ka vajaduse seda otsust muuta, mida vallavolikogu 31.08.2017

tegigi.

500.

Kohtu hinnangul esineb vallavolikogu 10.08.2016 ja 18.10.2016 otsustes

vastuolu. Kui 18.10.2016 otsuse tegemise eesmärk oli vältida valla poolt OÜ Sangaste

Mõis tegevusse rahalist panustamist, siis paar kuud varem oli juba otsustatud seda teha.

Mõlemad otsused on tehtud vallavanem K. Tambergi ettekande alusel.

501.

14.12.2020 vaatlusprotokollile lisatud OÜ Sangaste Mõis LHV Pangas asuva

konto xxx väljatükist nähtub, et Sangaste Vallavalitsus toetas OÜ-d Sangaste Mõis

tegelikult veel ka edaspidi. Nii on 20.03.2017 Sangaste Mõis OÜ kontole laekunud

Sangaste Vallavalitsuselt tegevustoetuslepingu alusel 2500 eurot.

502.

Nagu kohus juba eespool (Raja kinnistu episoodis, vt otsuse p 192) märkis, ei

sea kohus volikogu liikmetest ja vallasekretärist tunnistajate ütlustest tulenevalt

kahtluse alla, et Sangaste vallas täideti volikogu kokkukutsumist, volikogus küsimuste

arutamist ja hääletamist reguleeruvaid sätteid (KOKS §-d 43-45). Ka puudub kohtul

igasugune alus arvata, et volikogu liikmeid oleks keegi otsuste tegemisel survestanud.

Samas tuleneb tunnistajate ütlustest ja nähtub ka käesolevas asjas kohtu käsutuses

olevate vallavolikogu istungite protokollidest, et volikogu liikmed hääletasid mingis

96 (133)

küsimuses istungil tehtud ettekande alusel ning alati peaaegu üksmeelselt ettekandes

esitatud ettepaneku poolt. Selline volikogu liikmete käitumine annab alust järeldusele,

et vallavalitsust sh vallavanemat usaldati. Seega kujundasid Sangaste vallavolikogu

liikmed oma otsuse ka OÜ-s Sangaste Mõis valla osalust puudutavate küsimuste

otsustamisel K. Tambergi ettekantu alusel, mille usaldusväärsuses nad ei kahelnud.

503.

13.04.2020 vaatlusprotokollile on lisatud 2018 mais toimunud e-kirjavahetus (VI

kd tl 46), milles OÜ Sangaste Asundused juhatuse liige A.K. on Sangaste Mõis OÜ

osanikele saatnud 30.05.2018 toimuva osanike koosoleku kutse ja päevakorra.

Muuhulgas on päevakorras olnud laenu võtmine COOP pangast ja MES-ist ringtalli

arendamiseks ning EAS projekti omaosaluse tasumiseks.

504.

14.12.2020 vaatlusprotokollile lisatud OÜ Sangaste Mõis LHV Pangas asuva

konto xxx väljatükist nähtub, et 2018 teisel poolel on kontole laekunud MESist

saadud laen.

505.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt PKT projekti eesmärk saavutati. Laen

saadi ja objekt on valmis. Tunnistaja O.S.e ütluste kohaselt PKT projekt on käesolevaks

ajaks realiseeritud. Tunnistaja F.L-i teada on Ringtallid valmis ehitatud. Tunnistaja

B.H ütluste kohaselt on Sangaste mõisa Ringtall valmis ja tegutsev objekt. Tunnistaja

K.K. ütluste kohaselt Ringtalli projekt liikus edasi ja tehti valmis.

506.

Seega tõendid (süüdistatava ütlused, tunnistajate ütlused, A.K.u e-kirjavahetus,

OÜ Sangaste Mõis pangakonto andmed) kinnitavad, et OÜ Sangaste Mõis hakkas

tegelema ringtalli arendamisega ja selleks vajaliku rahastuse leidmisega ning Sangaste

vallavolikogu 18.10.2016 otsuses viidatud PKT projekt realiseerus tegelikult edukalt.

507.

Ent käesoleva ajani on MTÜ-l Sangaste Asundused tasumata suurem osa

4.10.2017 lepingus ettenähtud Sangaste Mõis osa ostuhinnast. Kannatanu esindaja

kinnitusel, mis nähtub ka Otepää Vallavolikogu 24.03.2022 otsusest nr 1-3/11 (VI kd tl

231), on MTÜ Sangaste Asundused lepingus ettenähtud tähtajaks, s.o 2021 aasta

lõpuks OÜ Sangaste Mõis osa ostuhinnast tasunud vaid 149 700 eurot. Viidatud

otsusest nähtub, et volikogu on arutanud MTÜ Sangaste Asundused 30.12.2021 esitatud

ettepanekut 4.10.2017 OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamise lepingus ettenähtud

ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist. Volikogu on otsustanud lubada Otepää

Vallavalitsusel muuta MTÜ-ga Sangaste Asundused sõlmitud osaühingu osa

müügilepingut järgmistel tingimustel: 1.1 lepingu punktis 3.2 sätestatud ostuhinna

tasumise tähtaeg on hiljemalt 31.12.2022; 1.2 lepingu punktid 3.7 ja 3.9 tunnistatakse

kehtetuks. 2. Ostuhinna järelmaksuga tagamiseks koormatakse OÜ Sangaste Mõis

omandis olev kinnistu nimetusega Sangaste Lossi (registriosa nr 1819240) hüpoteegiga

kolmandale järjekohale Otepää valla kasuks summas 780 000 eurot kinnisasja igakordse

omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete

täitmiseks. Hüpoteegiga on tagatud kõik Valga notari Katri E.S-i poolt 4.10.2017 notari

ametitoimingute raamatu registri nr 2949/2017 all tõestatud osaühingu osa

müügilepingust, selle sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lisadest ja muudatustest.

508.

Käesolevaks ajaks on viidatud otsus kaotanud kehtivuse. Otepää Vallavolikogu

29.06.2022 otsusega nr 1-3/33 ( VIII kd tl 152) on volikogu 24.03.2022 otsus

tunnistatud kehtetuks, kuna MTÜ Sangaste Asundused pole täitnud ostuhinna

tagamise kokkulepet.

509.

4.10. 2017 lepingus on pooled kokku leppinud, et Ostjal on õigus kogu

97 (133)

järelmaksu aja jooksul tagastada lepinguese Müüjale, kandes sellega seotud kulud (p

5.1).

510.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt on MTÜ Sangaste Asundused vallale

kolmel korral pakkunud võtta osa tagasi, kuid seda pole soovitud.

511.

Tunnistaja O.S.e ütluste kohaselt valla osalus müüdi MTÜ-le Sangaste

Asundused tingimusel, et kui viimasel ei õnnestu lossi arendada ja ostuhinda tasuda,

tuleb osalus vallale tagasi. MTÜ Sangaste Asundused on sellise ettepaneku Otepää

Vallavolikogule teinud, kuid viimane otsustas, et leping läheb edasi.

512.

Tunnistaja O.P. ütluste kohaselt on MTÜ Sangaste Asundused pakkunud Otepää

vallale osa tagasi võtta, kuid seda pole volikogu soovinud. Kuna ostjal on tähtajaks

ostuhinnast osa (600 000 eurot) tasumata, otsustas Otepää Vallavolikogu ostja taotlusel

pikendada tasumise tähtaega kuni 2022 aasta lõpuni. Ka muudeti veel mõningaid lepingu

tingimusi. MTÜ algne soov oli teistsugune, peeti läbirääkimisi ja lõpuks volikogu lauale

läks teine variant. Kuigi kaaluti ka lepingueelse olukorra ennistamise varianti, siis seda

otsust ei tulnud.

513.

Otepää Vallavolikogu 24.03.2022 otsuse sisust küll tuleneb, et arutelu all oli

üksnes MTÜ Sangaste Asundused taotlus OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamise lepingus

ettenähtud ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks. Samas süüdistatava ja

tunnistajate ütlused kinnitavad, et tegelikult on MTÜ Sangaste Asundused teinud varem

ka teistsuguse sisuga ettepanekuid (Sangaste Mõis osa tagastamine vallale), kuid seda

pole müüja (praegune XXX) soovinud.

514.

Süüdistuses on K. Tambergile ette heidetud, et vallavanemana Sangaste valla ja

MTÜ Sangaste Asundused vahel 4.10.2017 Sangaste Mõis OÜ osa müügilepingu

sõlmimisel tegi ta vallale kahjuliku tehingu ega järginud valla rahalisi huve. Üheks

etteheidet sisustavaks asjaoludeks on MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord,

mis ei võimaldanud ostuhinda tasuda.

515.

Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal MTÜ Sangaste Asundused juhatuse liikmeks

olnud tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt tekkis tal küsimus, kust tulevad MTÜ-le

vahendid, et osa eest tasuda. Seda ta küsis vallavanem K. Tambergilt mitmeid kordi ja

sai umbes sellise vastuse, et sa ei pea muretsema, me leiame lahenduse. Et võib-olla

leiame siia investorid ja kui lõpuks ikka lahendust ei tule, läheb osalus vallale tagasi.

516.

Kohus on MTÜ Sangaste Asundused tegevust ja majanduslikku olukorda

aastatel 2016-2017 juba eespool käsitlenud (Raja kinnistu episoodis vt otsuse p 141)

ning tuvastanud, et MTÜ Sangaste Asundused regulaarsed sissetulekud olid suhteliselt

väiksed ning pärit enamasti vallalt, samuti oma vara sai ta vallalt. MTÜ Sangaste

Asundused tasus 2016 sügisel vallalt omandatud Raja kinnistu ostuhinna 58 000 eurot

sama aasta lõpuks ära, kuid selleks vajalikud rahalised vahendid tekkisid talle alles

peale kinnistu edasimüümist. 14.12.2020 vaatlusprotokollile lisatud DVD-R-il (II kd tl

51) olevatest MTÜ Sangaste Asundused pangakontode väljavõtetest nähtub, et

Sangaste Mõis osa ostuhinnale ligilähedaseski ulatuses rahalisi vahendeid ei olnud

MTÜ Sangaste Asundused kontodel ka paaril järgneval aastal (2018, 2019). Ka asjaolu,

et MTÜ-l Sangaste Asundused on enamus OÜ Sangaste Mõis osa ostuhinnast

käesoleva ajani tasumata, annab alust järeldusele, et MTÜ majanduslikus olukorras ei

toimunud olulist muudatust ka aastatel 2020-2022.

517.

Süüdistatava K. Tamberg on kohtuistungil kinnitanud, et valla esindajana oli ta

98 (133)

MTÜ Sangaste Asundused varalise olukorraga väga hästi kursis.

518.

Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et süüdistatava poolt 4.10.2017 Sangaste

Mõis OÜ osa müügilepingu sõlmimine oli vallale kahjulik tehing, kuna oli ette näha, et

MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord ei võimalda ostuhinda tasuda. Samas

ostuhinna tasumist lepingus millegagi ka ei tagatud ja vald andis lepingueseme omandi

kohe ostjale üle. Nii süüdistatav K. Tamberg kui tunnistaja O.S. on rõhutanud asjaolu,

justkui osa võõrandamine MTÜ-le Sangaste Asundused oli tingimuslik – kui viimane

ebaõnnestub oma kohustuste täitmisel, tuleb osa vallale tagasi. Nagu kohus eespool

tuvastas, on osa tagastamisest 4.10.2017 lepingus tõepoolest juttu (p 5.1). Ent lepingus

sätestatu kohaselt oli see ostja õigus, mitte kohustus.

519.

Nagu kohus juba eespool tuvastas (vt otsuse p-d 129-130) muudeti 2016 aastal

MTÜ Sangaste Asundused põhikirja punkti 15 viisil, kus ühingu lõpetamise korral läheb

pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle üldkoosoleku

otsusega määratud õigustatud isikule. Varasema põhikirja punkti 15 järgi pidi aga vara

ühingu lõpetamisel üle minema Sangaste vallale. Seega oli põhikirja muudatuse järgselt

võimalik, et mittetulundusühingu tegevuse lõpetamisel ei lähe omandiõigus OÜ

Sangaste Mõis osale enam üle vallale, vaid üldkoosoleku otsusega määratud isikule.

520.

Süüdistuses on ka etteheide, et 4.10.2017 lepingus ostuhinna tasumise pika

tähtaja andmise tõttu on tegemist laenuga, mille andmine kohalikul omavalitsusel pole

lubatud.

521.

K. Tambergi ütluste kohaselt ta möönab, et tehingus võib olla väheke halli

tsooni (vaieldavus seoses laenuga), kuid selle kohta küsiti hinnangut nii vallasekretärilt

kui advokaadibüroost ning leiti, et tegemist pole laenuga.

522.

Tunnistaja O.P. ütluste kohaselt ei pea ta OÜ Sangaste Mõis osa müüki MTÜ-le

Sangaste Asundused viimasele laenu andmiseks. Kuigi valla osalus müüdi järelmaksuga,

pole lepingu esemeks liigitunnustega asi, mille puhul saaks rääkida laenust. Osa hilisema

Otepää vallavolikogu liikmetest on pidanud tehingut siiski ebaseaduslikuks.

523.

Tunnistaja E.S-i ütluste kohaselt (VI kd tl 209-210) 4.10.2017 Sangaste Mõis OÜ

osa müügilepingu valmistas ta ette Sangaste valla poolt tulnud sisendi alusel. See leping

on ainuke, milles ta on selgitanud (lepingu p 3.5) kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse § 37 sätteid, mille kohaselt ei või vald laenu anda. K. E.S-ile

tundus, et antud juhul on tegemist valla poolt laenu andmisega, kuna oli jäetud pikk

ostuhinna tasumise tähtaeg. Ostja arvas, et antud juhul pole tegemist sellise

situatsiooniga, mis on samuti lepingusse märgitud. Tehinguid, kus omand antakse

ostjale üle enne ostuhinna tasumist ja tagatisteta, tuleb küll aeg-ajalt ette, kuid

tunnistajale ei meenu selliseid tehinguid kohalike omavalitsuste puhul.

524.

Seega tuleneb nii süüdistatava enda kui tunnistajate J. S. ja K. E.S-i ütlustest, et

4.10.2017 lepinguga ettenähtud ostuhinna tasumise pikk tähtaeg ning selle võimalik

käsitlemine laenuna tekitas küsimusi juba selle tehingu tegemise ajal. Sama probleem

on tõusetunud korduvalt ka veel hiljem.

525.

14.09.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar.lepik@otepää.ee vaatlus)

lisatud 2-4.04.2019 e-kirjavahetusest

(VII kd tl 119) nähtub, et K.S.

99 (133)

Rahandusministeeriumist uurib Otepää vallavalitsusest OÜ Sangaste Mõis ostuhinna

tasumise kohta MTÜ Sangaste Asundused poolt. Saades teada, et on tasumata, uurib

rahandusministeeriumi ametnik edasi, kuidas MTÜ Sangaste Asundused finantsseis on

ja kas on võimelised kogu summa kohe tagasi maksma.

526.

13.04.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto XXX vaatlus) lisatud Kajar Lepiku ja

K.K. e-kirjavahetusest (V kd tl 45) nähtub, et K. K. teatab 3.05.2018 K. Lepikule, et

audiitor tahab MTÜ Sangaste asundustelt saldokinnitust, kas ettevõte ikka on

maksejõuline, paludes tõendusmaterjale seoses pikaajalise intressita laenuga, kuidas

majandusüksus vastab KOFS § 37 nõuetele. K. Lepik saatis vastuseks Riigi Teataja

lingi KOFS kohta.

527.

14.12.2020 vaatlusprotokolli lisaks on Rahandusministeeriumi 12.04.2019

Otepää Vallavalitsusele tehtud ettekirjutus nr 4-1/2582-1 (III kd tl 50), milles leitakse,

et Sangaste valla poolt 2016 aastal OÜ Sangaste mõis osa võõrandamine summas 714

000 eurot tasumise tähtajaga 31.12.2021 on käsitletav laenu andmisena, mis on KOFS §

37 lg 2 kohaselt lubatud vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel kolmel aastal

sõltunud ja eelarveaastal sõltuva üksusega. Kuna MTÜ Sangaste Asundused ei ole

vallast sõltuv üksus, siis ei oleks tohtinud talle ka laenu anda. MTÜ pidanuks koheselt

osaluse eest tasuma. Vallavanemal on palutud leida probleemile lahendus ja sellest

rahandusministeeriumi teavitada.

528.

Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt edastas ta ettekirjutuse

majanduskomisjonile ja volikogule, kuid tähtaega vastamiseks ei andnud, kuna seda

polnud ka ettekirjutuses endas.

529.

Tunnistaja O.P. ütluste kohaselt oli Rahandusministeeriumi kirjast juttu

vallavanem K. Tambergiga ja volikogus, kuid sellele kuidagi reageeritud ei ole, kuna

kirjas pole vastamise tähtaega antud.

530.

Rahandusministeeriumi 12.04.2019 ettekirjutusega nr 4-1/2582-1 ning

4.10.2017 sõlmitud OÜ Sangaste Mõis osa müügilepinguga seonduvat on Otepää

Vallavalitsuse taotlusel analüüsitud Attela Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat

K.Linnu 10.05.2019 memos (VII kd tl 159-161). Nii on vandeadvokaat leidnud, et

Rahandusministeeriumi ettekirjutus ei vasta haldusakti formaalse ja materiaalse

õiguspärasuse nõuetele. Kuna müügilepingus on antud maksimaalne tähtaeg tasumiseks

ning summa ei sõltu tasumise ajast (st müügihinna intressimist ei toimu), puuduvad

otsesed viited laenulepingu sõlmimisele. Müügilepingus ostuhinna tasumise tähtaeg on

siiski ebatavaliselt pikk ning see vajab eraldi majanduslikku põhjendust, samuti viitab

lepingu p 3.5 pigem sellele, et pooled on pidanud sellist tasumise tingimust laenuks

(vähemalt pole seda välistanud).

531.

Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisese seisukohalt ei oma määravat

tähendust, kas Rahandusministeeriumi 12.04.2019 ettekirjutus vastab haldusakti

nõuetele või mitte. Ettekirjutuses toodu annab aga tunnistust asjaolust, et riik on

näinud OÜ Sangaste mõis osa võõrandamise tehingu puhul ostuhinna pika tasumise

tähtaja andmises laenulepingu tunnuseid. Kuigi Attela Advokaadibüroo OÜ

vandeadvokaat K. Lind oma memos pole esitatud selgesõnalist seisukohta, kas OÜ

Sangaste mõis osa müügilepingu tingimused on vaadeldavad laenuna või mitte, on K.

Lind käesolevas menetluses Otepää Vallavalitsuse esindajana siiski leidnud, et

tegemist oli laenuga.

532.

Oma arvamuse on Sangaste valla ja MTÜ Sangaste Asundused vahel sõlmitud

100 (133)

4.10.2017 osaühingu osa müügilepingu kohta Otepää Vallavolikogu eelarve- ja

majanduskomisjoni taotlusel esitanud 3.05.2018 ka Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus

(lisatud PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 24.01.2020 vaatlusprotokollile s.o Kajar Lepiku

tööruumidest leitu ja turvaklambriga 00574637 suletud dokumentide vaatlus - II kd tl

84-85). Nii on arvamuses selgitatud järgmist. Müügilepingu esemeks on Sangaste

Mõis OÜ osa nimiväärtusega 749 700 eurot, mis moodustab 51% osaühingu

osakapitalist. Vald on andnud ostjale osaga seotud õigused ja kohustused üle lepingu

sõlmimisel, kuid ostuhinna tasumise nõue muutub sissenõutavaks alles rohkem kui 4

aasta pärast lepingu sõlmimist. Ostuhinna tasumist ei ole lepinguga tagatud. Osaga

seotud õiguste ja kohustuste üleandmine ilma ostuhinda koheselt vastu saamata loob

riski selleks, et müüjal s.o vallal ei ole ostuhinna tasumise sissenõutavaks muutumisel

võimalik ostuhinda sisse nõuda. Kuigi ostuhinna tasumata jätmine kujutaks endast

lepingu olulist rikkumist, mille puhul oleks vallal lepingust taganemise õigus, kuid siis

võib osa väärtus olla väiksem. Lepingu punktist 3.7 tuleneb, et kui ostja teeb

investeeringuid osa ostuhinnaga samas ulatuses, siis ei pea ostja vallale osa eest tasuma.

Ka on arvamuses selgitatud probleeme ostuhinna tasumise tagamisega ning märgitud,

et tegemist võib olla seadusega vastuolus tehinguga, kui MTÜ Sangaste Asundused ei

vastanud KOFS § 37 lg 2 nõuetele.

533.

Kohtu hinnangul on Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus OÜ 3.05.2018 arvamuses

juhitud õigesti tähelepanu tehingu tingimustega ( omandi kohene üleandmine, ostuhinna

tagamata jätmine, võimalik vastuolu KOFS § 37 sätetega) seonduvatele ohtudele.

534.

Kohus, nõustudes süüdistuse seisukohaga, leiab, et 4.10.2017 OÜ Sangaste Mõis

osa müügilepingus sisalduv poolte kokkuleppe, mille kohaselt ostjal oli õigus ostuhind

749 700 eurot tasuda alles mitme aasta pärast (hiljemalt 31.12.2021), on vaadeldav

laenu andmisena. Õige on tunnistaja J. S. osundatu, et lepingu esemeks on osaühingu

osa, mis pole liigitunnustega asi. Ent ostja vastusoorituseks käesoleval juhul on raha

749 700 eurot, mis on liigitunnustega asi. Müüja ostjalt raha tasumist kohe ei nõudnud

ning võimaldas ostjal selle üleandmisega viivitada ja enam kui 4 aastat seda enda

käes hoida. Vaidlusaluses lepingus (punktis 3.5) on muuhulgas käsitletud kohaliku

omavalitsuse poolt laenu andmist reguleerivaid KOFS sätteid ning müüja (Sangaste

vald) on kinnitanud, et laenu andmise tingimused (KOFS § 37 lg 2 ja § 2 p 9) on

täidetud. Lepingu punktis 3.5 märgitu viitab asjaolule, et lepingu sõlmimisel on

müüja (Sangaste vald, keda esindas K. Tamberg) ka ise pidanud ostuhinna tasumise

kokkulepet laenuks.

535.

KOFS § 37 lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas

eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja

eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks

otstarbeks võetavaid kohustusi. KOFS § 2 p 9 kohaselt antud seaduse tähenduses sõltuv

üksus on raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või

kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt,

riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva

mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu

kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem

kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.

536.

Raamatupidamise seaduse § 27 lg 1 kohaselt valitsev mõju võib muu hulgas

tuleneda järgmistest asjaoludest: 1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava

101 (133)

üksuse hääleõiguses; 2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus

asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku

tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.

537.

Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p 131), oli MTÜ-s Sangaste Asundused

2016 aastal 4 liiget (sh Sangaste Vallavalitsus). Seega ei omanud vald üle 50 %-list

osalust ega saanud üksinda otsustada juhtorgani liikmete üle, mistõttu ei saa MTÜ-d

Sangaste Asundused lugeda valla valitseva mõju all olevaks.

538.

Ka 24.01.2020 vaatlusprotokollile lisatud Sangaste Vallavolikogu 29.06.2017

otsusega nr 25 (III kd tl 109) kinnitatud Sangaste valla 2016 konsolideeritud

majandusaasta aruandes (III kd tl110-129) on muuhulgas märgitud, et Sangaste vald oli

MTÜ Sangaste Asundused liige alates juunist 2011 valitseva mõjuga kuni 31.12.2015.

539.

Seega ei vastanud MTÜ Sangaste Asundused vaidlusaluse tehingu tegemisel

tegelikult enam KOFS § 2 p-le 9, mistõttu talle laenu andmine ei olnud kooskõlas

KOFS § 37 lg-ga 2.

540.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et 4.10.2017 OÜ Sangaste Mõis osa müügilepingu

sõlmimisel kokkulepitud ostuhinna tasumise tingimused on vastuolus KOFS §-ga 37

lg 2.

541.

Isegi kui asuda seisukohale, et MTÜ Sangaste Asundused näol oli tegemist

KOFS § 2 p-s 9 märgitud isikuga, võis laenu KOFS § 37 lg 2-1 kohaselt anda

tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. See tingimus oli käesoleval

juhul samuti täitmata.

542.

K. Tambergile etteheidetava süüteo koosseis eeldab suure suur kahju tekitamist.

Suur kahju KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000

eurot. Süüdistuses on kahjuks loetud vaidlusaluse tehingu tulemusena Sangaste valla

omandist välja läinud OÜ Sangaste Mõis osa turuväärtust 749 700 eurot.

543.

Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel on pooled Sangaste Mõis osa, mille

nimiväärtuseks oli 749 700 eurot (mis moodustas 51 % osakapitalist), ostuhinnaks

määranud samuti 749 700 eurot. Kohtul puudub alus arvata, et pooled on lepingu

sõlmimisel OÜ Sangaste Mõis osa tegelikust turuväärtusest oluliselt kõrvale kaldunud.

544.

Nagu kohus eespool tuvastas, tasus Sangaste vald OÜ Sangaste Mõis asutamisel

osa eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli kinnistu „Sangaste lossi“

(registriosa nr 1819240). Vastuseks PPA 20.01.2020 nõudekirjale nr 3.2-1/1472-1 (III

kd tl 52) menetlejale esitatud Uus Maa Tartu büroo 2015 jaanuaris koostatud

eksperthinnangu nr 8057T1214M (III kd tl 54-76) kohaselt kinnistu Sangaste lossi

(registriosa nr 1819240) turuväärtuseks 1.12.2014 seisuga oli 1 460 000 eurot. Nagu

kohus eespool tuvastas, nimetatud kinnistu Sangaste valla poolt OÜ-le Sangaste Mõis

üleandmisel 2015 märtsis lugesid pooled lepingu eseme väärtuseks 714 000 eurot.

Arvestades valla poolt OÜ Sangaste Mõis osa omandamisel üleantud kinnistu

endisaegset turuväärtust, osa suurust, Sangaste lossi ja lossikompleksi kuuluvate ehitiste

ja kinnistutega erinevatel aegadel toimunud tehinguid, leiab kohus, et OÜ Sangaste

Mõis osa tegelik turuväärtus võis vaidlusaluse tehingu tegemse ajal olla 749 700 eurot

nagu süüdistuses märgitud.

102 (133)

545.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.05.2014 otsuses asjas nr 3-1-1-23-14 on

selgitatud varalise kahju mõistet ja tuvastamist KarS § 2172 kontekstis. Nii on

Riigikohus viidatud lahendis (punktides 12, 14, 15) leidnud järgmist. Vajalik on

võrrelda, kas müüdud vara ja saadud vastusooritus ehk antud juhul õigus nõuda selle eest

raha, on võrdväärsed, ja seda tuleb hinnata vahetult peale tehingu tegemist. Kui

ostusumma muutub sissenõutavaks alles kunagi tulevikus, tuleb hinnata kaht aspekti.

Esiteks, kui pikk on see ajaperiood, millal müüja on ilma nii varast kui ka rahast, mida

ostja tasuma kohustus. Mida kaugemal tulevikus selline maksetähtaeg on, seda suurem

peab olema selle eest saadav kompensatsioon. Teiseks tuleb analüüsida, kas nõuet on

võimalik maksma panna või mitte. Ehk kas ostja üldse soovib seda nõuet täita ja kui ta

ka soovib, siis kas tal selleks üldse vahendeid.

546.

OÜ Sangaste Mõisa osa võõrandamistehingu puhul jäi Sangaste vald enam kui

neljaks aastaks ilma nii osast kui vastusooritusena saadavast raha tasumise

nõudeõigusest. Osa võõrandati turuväärtusega, ent mingit kompensatsiooni sellise pika

maksetähtaja eest leping ette ei näinud. Nagu kohus eespool tuvastas, oli MTÜ-l

Sangaste Asundus majanduslik olukord selline, mis ei võimaldanudki 749 700 euro

suurust ostuhinda tegelikult tasuda. Samas polnud ostuhinna tasumise nõue mitte

millegagi tagatud. Seega K. Tambergi poolt 4.10.2017 lepingu sõlmimise tulemusena

tekkis vallale kahju OÜ Sangaste Mõis osa turuväärtuse, s.o 749 700 euro ulatuses.

547.

Nagu kohus eespool tuvastas ( vt otsuse p 75), tekkis 2017 aasta sügisel

toimunud haldusreformi tulemusena Otepää valla, Sangaste valla, Palupera valla ja

Puka valla ühinemise teel uus avalik-õiguslik juriidiline isik ehk uus haldusüksus –

XXX, kes on Sangaste valla üldõigusjärglane. Seega on K. Tambergi toimepandu

tagajärjel tekkinud suur varaline kahju Otepää vallale.

548.

Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p 513), on MTÜ-l Sangaste Asundused

OÜ Sangaste Mõis osa müüjale tagasi pakkunud, kuid viimane pole seda soovinud.

Muuhulgas on Riigikohus juba eespool viidatud otsuses rõhutanud (punktis 12), et

varalise kahju hindamisel ei ole oluline, kas müüja saab hiljem vara tagasi ja millisel

moel ta selle vara tagasi saab. Seega MTÜ Sangaste Asundused ja valla hilisemad

läbirääkimised ja tehtud otsustused süüteokoosseisu sisustava kahju tekkimise

seisukohalt tähtsust ei oma.

549.

Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p 506), on Sangaste vallavolikogu

18.10.2016 otsuses ja vaidlusaluses tehingus märgitud PKT projekt edukalt

realiseeritud. PKT projekti edukas realiseerimine on kasulik eelkõige OÜ-le Sangaste

Mõis. Kahtlemata kõik Sangaste lossiga kui antud paikkonna turismimagnetiga

seotud arendused on kasulikud ka tervele piirkonnale, ent kohtu arvates ei saa seda

lugeda vastusoorituseks, mis kompenseerib OÜ Sangaste Mõis osa omandi kaotuse

kannatanule.

Asjaolude kokkuvõte, õiguslik hinnang

550.

18.10.2016 otsustas Sangaste vallavolikogu K. Tambergi ettepanekul ja tema

ettekandes esitatud tingimustel anda vallavanemale õiguse lõpetada Sangaste valla

osalemine OÜ-s Sangaste Mõis, võõrandades osaühingu osa MTÜ-le Sangaste

Asundused ja lubades ostuhinna 714 000 eurot tasuda hiljemalt 31.12.2021. K. Tamberg

oli seejuures teadlik, et MTÜ Sangaste Asundused ei ole võimeline ostuhinda tasuma.

103 (133)

Seoses vahepeal toimunud OÜ Sangaste Mõis osakapitali ja Sangaste vallale kuuluva

osa nimiväärtuse suurenemisega muutis Sangaste vallavolikogu 31.08.2017 otsusega

oma varasemat otsust, asendades selles osa nimiväärtuse ja ostuhinnana märgitud 714

000 eurot 749 700 euroga.

551.

Sangaste vald, keda esindas vallavanem K. Tamberg, sõlmis 4.10.2017

müügilepingu, mille alusel Sangaste vald müüs Sangaste vallale kuuluva OÜ Sangaste

Mõis osa nimiväärtusega 749 700 eurot MTÜ-le Sangaste Asundused. Seejuures ei

järginud Kaido Tamberg vallavanemana Sangaste valla varalisi huve, sõlmides vallale

kahjuliku lepingu.

552.

Müügilepingu järgi kohustus MTÜ Sangaste Asundused ostuhinna 749 700 eurot

tasuma hiljemalt 31.12.2021, mis on käsitletav laenuna ja on vastuolus KOFS §-ga 37 lg

2. Samuti oli Sangaste vallavanem K. Tamberg valda müügilepingu sõlmimisel

esindades nõus, et MTÜ-le Sangaste Asundused lähevad lepingu sõlmimise (tõestamise)

hetkest üle kõik lepingu esemega ehk OÜ Sangaste Mõisa osaga (nimiväärtus 749 700

eurot) seotud omandiõigused enne ostuhinna täielikku tasumist. Sellega kaotas Sangaste

vald ning Sangaste valla õigusjärglane XXX kontrolli OÜ Sangaste Mõis seni Sangaste

vallale kuulunud osa üle. Selline leping, millega anti keelatud laen MTÜ-le Sangaste

Asundused ja tekitati olukord, kus vald andis OÜ Sangaste Mõis osa kogu omandiõiguse

MTÜ-le, kes ei ole võimeline müügilepingust tulenevat rahalist kohustust täitma, ei

olnud Sangaste valla varalistes huvides. Seeläbi tekkis Sangaste vallal (kelle

üldõigusjärglane on XXX) kahju 749 700 eurot, mis on suur kahju KarS § 121 p 2

kohaselt.

553.

Kaido Tamberg tegutses kahjulikku tehingut tehes (Sangaste Mõis OÜ osa

võõrandades) vähemalt kaudse tahtlusega. MTÜ Sangaste Asundused majanduslikku

olukorda teades pidas ta võimalikuks, et viimane ei ole võimeline nii suurt rahalist

kohustust täitma. Seega pidas K. Tamberg ka võimalikuks, et vald saab sellise tehinguga

suure kahju. Järelikult pani Tamberg usalduse kuritarvitamise toime vähemalt kaudse

tahtlusega.

554.

Kohtu arvates K.Tambergi süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad. Kohus kvalifitseerib K.Tambergi toimepandu KarS § 2172 lg 1 järgi.

Keeni põhikooli hange

555.

PPA

teabehaldus-

ja

menetlusosakonna

keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 24.01.2020 vaatlusprotokolli ühes lisadega (III kd tl 87-

129) kohaselt vaadeldi 14.01.2020 Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides

aadressil XXX 7, Sangaste alevik, XXX, XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud ja

kaasa võetud dokumendid, mis on pakendatud kilekotti ning suletud turvaplommiga nr

00574632. Nende hulgas on olnud Sangaste Vallavolikogu 2.02.2017 istungiprotokoll

nr 1 (III kd tl 130-131), millest nähtuvalt on päevakorrapunkti 2 all arutatud 2017. aasta

vallaeelarve vastuvõtmist. Eelarve mahust on ettekande teinud vallavanem K. Tamberg,

kes olulisemate investeeringute hulgas on nimetatud ka Keeni Põhikooli hoone

renoveerimist summas 415 000 eurot. Volikogu otsustas 2017. aasta vallaeelarve vastu

võtta.

556.

Süüdistatava K.Lepiku ütluste kohaselt (VII kd tl 144 pöördel-145) eraldas

104 (133)

volikogu Keeni Põhikooli remonttööde teostamiseks mingi kindla summa raha. Kooli

direktor E.A. kutsus Oja Ehituse OÜ esindaja kooli, rääkis enda soovidest. Kooli

renoveerimistööde maht läks niivõrd suureks, et pöörduti K.Lepiku poole.

Mahutabelitega tutvudes ning hankespetsialisti T.I. nõu pidades selgus, et hanget

tükeldada ei saa, mistõttu vallavalitsuses otsustas teha riigihanke. T.I. tehti leping

hanke ettevalmistamiseks. Kuna T.I. oli selle ala spetsialist, saigi tema võetud selleks, et

ei oleks eksimusi.

557.

Et ta osales 2017. aastal läbi viidud Keeni Põhikooli hanke läbiviimisel Sangaste

Vallavalitsuse poolt tellitud teenuse osutajana, on kinnitanud ka tunnistaja T.I.(VI kd tl

50-52).

558.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud

Sangaste Vallavalitsuse 13.06.2017 korraldusest nr 80 (IV kd tl 118-119) nähtub, et on

otsustatud korraldada lihthange „Keeni Põhikooli ruumide osaline rekonstrueerimine“.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on määratud 22.06.2017 kell 24.00 ja vastutavaks isikuks

Kajar Lepik. Oma 13.06.2017 e-kirjaga on J.S. (nagu kohus eespool tuvastas, on

tegemist vallasekretäriga) edastanud korralduse Kajar Lepikule ja T.I..

559.

Et Sangaste vallas oli riigihangete läbiviimise eest vastutavaks abivallavanem,

tuleneb ka Sangaste vallavanema 28.03.2013 käskkirjaga nr 15.2-1/3 kehtestatud

abivallavanema ametijuhendist (I kd tl 51-52), mille kohaselt abivallavanema ülesandeks

on muuhulgas riigihangete läbiviimise korraldamine (p 8.5).

560.

Süüdistatava K.Lepiku ütluste kohaselt hanketingimused töötas välja T.I.. Valla

poolt oli hankes esindajaks K.Lepik.

561.

Tunnistaja T.I. ütluste kohaselt oli Keeni Põhikooli hanke puhul tema ülesandeks

hankedokumentide koostamine, Riigihangete Registris toimingute tegemine.

Hankedokumendi kavand valmis koostöös valla poolt moodustatud komisjoniga. Suhtlus

toimus peamiselt K.Lepikuga. Hankega seotud dokumente ei õnnestunud kõiki

korraga registrisse lisada, sest need ei saanud valmis. T.I. laadis neid registrisse

vastavalt valmimisele. Riigihangete seadus lubab pakkumiste ettevalmistamise aja

esimesel poolel lisada ja muuta dokumente, pikendamata pakkumise esitamise

tähtaega. Kõik vajalikud dokumendid said üles laetud selle tähtaja jooksul.

Hankedokumendi p-s 9.2 olevas tingimuses olev vastuolu pakkuja majandusaasta

netokäibes (numbriliselt 300 000, sõnadega kakssada tuhat) ei jäänud kahjuks silma.

Arutelude käigus tehti muudatusi, kuid summa jäi erinev. Aga seda tõlgendatakse

pakkujale kasulikumalt.

562.

Asjaolu, et hankedokumentatsioon ning hanke tingimused valmisid kootöös

Sangaste valla esindajatega (eelkõige K.Lepikuga), mitte ei töötanud neid välja vaid

üksnes T.I. (nagu väidab süüdistatav K.Lepik), tõendab 26.05.2020 vaatlusprotokollile

(meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud 2017. aasta juunis toimunud e-

kirjavahetus.

563.

6.06.2017 T.I. .Lepiku vahelisest kirjavahetusest nähtub, et hankedokumentide

koostamise ülesannet täitev T.I. sai K.Lepiku poolt talle aluseks loodud materjalid kätte.

Samuti on eelnevast kirjavahetusest näha, et 1.06.2017 on vallavanem K.Tamberg

teavitanud K.Lepikut, et ta suhtles T. ja talle on vaja anda tööde kirjeldused ja mahud.

Hanke kestuseks peab olema 4 päeva ja siis saab kohe ka lepingu sõlmida (VII kd tl 13).

564.

6.-7.06.2017 e-kirjavahetusest nähtub (IV kd tl 89), et K.Lepik edastab T.I.

105 (133)

eelnevalt U.J-ilt saadud joonised. T.I. selgitab, et vaja on veel tööde kirjeldust ning

mahutabelit.

565.

14.06.2017 saadab K.Lepik eelnevalt P.U-lt saadud mahutabeli T.I. kirjutades

„loodan, et sobib“ (IV kd tl 123-125).

566.

13.-15.06.2017 e-kirjavahetusest (IV kd tl 126-161) nähtuvalt 14.06.2017 edastas

U.J Keeni põhikooli põhiprojekti seletuskirja tiitellehe, mis oli eelnevalt saatmata

jäänud. 13.06.2017 küsib T.I. K.Lepikult ja J.S. üle, kas kuupäev oligi nii mõeldud,

selgitades, et nii võib olla, esitamise tähtaeg jääks 22, siis hanketeade tuleb avaldada

hiljemalt neljapäeval. 14.06.2017 vastates K.Lepik kinnitab T.I.: „Ja see on ok- enne

jaani tahaks lukku saada“. Seejärel T.I. selgitab K.Lepikule, et mahutabelist on puudu

väga palju asju, mis joonisel ja seletuskirjas on kajastatud (nt invatõstuk, wc kabiinides,

trepi- ja seinapiirded) ning palub joonised üle vaadata ja seletuskiri läbi lugeda. Kirjale

on lisatud mahutabel T.I. kommentaaridega. Lisaks T.I. 15.06.2017 märgib, et kui

hanketeade avaldada neljapäeval (15.06.2017) ja pakkumise esitamise tähtajaks jääks

22.06, on vaja hankedokumendis kõik tingimused paika saada hiljemalt kella 12-ks.

Lisaks soovitab T.I. täiendada maksumuse tabelit, kui kõiki projekti seletuskirjas toodud

töid peab pakkumus sisaldama. 15.06.2017 kell 12.51 tagastab K.Lepik T.I. mahutabeli

ja teatab, mahutabel üle vaadatud ja veidi korrigeeritud. Kell 13.03 saadab K.Lepik T.I.

terve korrigeeritud hankedokumendi, milles on lisanud T. I. kommentaaridele ka enda

kommentaarid.

567.

Asjaolu, et kogu hankedokumentatsioon ei olnud korraga valmis ja T.I.

kooskõlastas seda veel peale hanke väljakuulutamist, tõendab ka 26.05.2029

vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud T.I.19.06.2017 e-

kiri K.Lepikule ja J.S. manuses oleva lepingu kavandi ülevaatamiseks, millele K.Lepik

vastab, et see on igati ok (IV tl 194-199).

568.

PPA

teabehaldus-

ja

menetlusosakonna

keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 15.10.2020 vaatlusprotokolli koos lisadega (II kd tl 87-

152) kohaselt on vaadeldud riigihangete registris asuvaid andmeid ja hankedokumente

„Keeni põhikooli osalise rekonstrueerimine“ kohta ning protokollile on lisatud selles

loetletud hankedokumentide väljatrükid. Hanketeates (II kd tl 90-91) on ära toodud mh

hankelepingu lühikirjeldus ja osalemistingimused. Hanketeate kohaselt hankelepingu

kavandatav kestus on 3.07-20.08.2017 ja pakkumuste avamise aeg 22.06.2017 kell

14.00.

Hankega seotud dokumentatsiooni hulgas on

vastavus- ja

kvalifitseerimistingimused ning pakkumuse maksumuse vorm (II kd tl 94-95, 97,99),

hankedokument koos lisadega (II kd tl 101-106, 108-117), projektdokumentatsioon (II

kd tl 118-130), maksumuse esitamise tabel (II kd tl 132) ja lepingukavand (II kd tl 134-

149). Kvalifitseerimistingimuste kohaselt ja ka hankedokumendis (punktis 9.2) on

pakkujale esitatava nõudena märgitud, et Pakkuja viimase majandusaasta 2016

ehitustööde netokäive peab olema vähemalt 300 000 eurot, sõnadega väljakirjutatud

summa on kakssada tuhat. Lisaks peab Pakkuja olema pakkumuste esitamise kuupäevale

eelneva aasta jooksul teostanud peatöövõtjana vähemalt 2 ehitusseaduse tähenduses

sisekliima tagamisega hoone püstitamis-, laiendamis-, või rekonstrueerimistööd,

kusjuures mõlema lepingu puhul on teostatud tööde maksumus vähemalt 100 000 eurot

ilma käibemaksuta. Pakkuja peab ehitustööde täitmisele kaasama objektijuhi, kes on

juhtinud ehitustöid 5 aastat ning olema juhtinud vähemalt 1 eelpool nõutud tingimustele

vastava hoone ehitustöid. Hankedokumendi kohaselt kuulus riigihanke tulemusel

rekonstrueerimisele järgmised ruumid: 2 garderoobi, 2 pesemisruumi, Soome saun, 2

puhkenurka, raadiosõlm, teenindava personali ruum, kehalise kasvatuse ruum,

106 (133)

tehnoloogiaõpetuse klass ja selle klassi abiruum, käsitöö ja kunstiõpetuse klass ning selle

klassi õppevahendite ja abiruum, loodusainete ruum, keemialabor.

569.

Riigihangete registri ekraani kuvatõmmistest nähtub, et hanketeade avaldati

riigihangete registris 15.06.2017 kell 15.00 (II kd tl 89). 15.06.2017 on registrisse laetud

ka kvalifitseerimis- ja vastavustingimused, pakkumuse maksumuse vorm ning

hankedokument koos osade lisadega (II kd tl 92-93). 16.06.2017 kell 16.07 on lisatud

registrisse maksumuse esitamise tabel kell 11.53 ja projektdokumentatsioon (II kd tl

92, 131). Viimane dokument, hankelepingu kavand lisati hankesüsteemi 19.06.2017

hilisõhtul (II kd tl 92, 133). Toimingud registris on teinud T.I..

570.

Riigihangete registri ekraani kuvatõmmisest registreerimislehe kohta (II kd tl

145) nähtub, et Keeni põhikooli osalise rekonstrueerimise hanget vaatasid registris 4

ettevõtjat - OÜ Zepparth, OÜ Rennes, OÜ Eule, OÜ Oja Ehitus.

571.

Riigihangete registri ekraani kuvatõmmisest pakkumuste kohta (II kd tl 146)

nähtuvalt esitati Keeni põhikooli osalise rekonstrueerimise hankes üks pakkumus.

Pakkumuse nr 145636 on esitanud 19.06.2017 kell 9.49 Oja Ehitus OÜ.

572.

Rahandusministeeriumi 19.11.2020 vastusele nr 12.2-1/7913-2 ühes lisade ja

CD-plaadiga menetleja nõudekirjale 3.2-1/22901-1 (II kd tl 153-155 pöördel) on lisatud

Oja Ehitus OÜ 19.06.2017 kell 9.49 esitatud pakkumus nr 145636. Lisas 11 Maksumuse

esitamise tabelis (II kd tl 155) on ära toodud teostatavad tööd, tööde maht ja maksumus.

Koostatud tabeli metaandmete väljatrükist nähtub, et fail on loodud 14.06.2017 ja

viimati muudetud 19.06.2017.

573.

15.10.2020 vaatlusprotokollile lisatud riigihangete registri kuvatõmmistest avatud

pakkumuste, tulemdokumentide ning Pakkumuse avamise protokolli (II kd tl 147-149)

kohaselt ainsa pakkuja Oja Ehitus OÜ pakkumuse maksumuseks oli 99 995 eurot.

574.

Tunnistaja T.I. ütluste kohaselt saatis ta 24.06.2017 K.Lepikule info, milline

pakkumine esitati. Üks pakkumine, mis tuli, oli igati korrektne, et temaga võinuks

lepingu sõlmida. Lepingu järgi pidi ehitus juba algama 3.07.2017. T.I. oli

dokumentatsiooni ette valmistamisel aru saanud, et selle hankega on kiire. See pidi kas

õppeaasta alguseks või augusti lõpus valmis olema.

575.

Tunnistaja T.I. väidet, et ta peale pakkumuste tulemuste selgumist K.Lepikut

sellest teavitas, kinnitab ka 26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto

kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud 24.06.2017 e-kiri ühes pakkumuse dokumentide ja

lepingu kavandiga (IV kd tl 200-213). Selles on T.I. teavitanud K.Lepikut, et

riigihankele esitati 1 pakkumus – Oja Ehitus OÜ. Pakkuja ja pakkumus vastavad

kõikidele esitatud tingimustele.

576.

2.07.2017 e-kirjas K.Lepikule, K.Tambergile ja J.S. (IV kd tl 214) on T.I.

küsinud, kas tema poolt saadetud dokumente on jõutud vaadata ja mis selle hankega

saab. Või on otsus juba tehtud? Oma 13.07.2017 e-kirjas (IV kd tl 214) T.I. veelkord

uurib, et mis selle hankega saab. Hanke lepingu kestus 3.07.2017-20.08.2017. Praegu

pole otsustki tehtud.

577.

14.07.2017 e-kirjaga on J.S. T.I. ja K.Lepikule saatnud Sangaste Vallavalitsuse

14.07.2017 korralduse nr 90 (IV kd tl 215-216), millega tunnistati lihthanke „Keeni

põhikooli osaline rekonstrueerimine“ edukaks pakkumuseks Oja Ehitus OÜ pakkumus

maksumusega 99 995 eurot, kui madalaima maksumusega esitatud pakkumus ning

107 (133)

tingimustele vastavate pakkumuste hulgast. Sama korraldus esitatud ka 15.10.2020

vaatlusprotokollile lisatud Riigihangete Registri dokumentatsiooni hulgas (II kd tl 150).

578.

Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist Oja Ehitus OÜ (registrikood 12822581)

üldandmetest (I kd tl 72-74) nähtub, et äriühingu juhatuse liige perioodil 5.10.2015-

11.09.2019 oli O.N. ja alates 5.10.2015 P.U. Oja Ehitus OÜ põhitegevusalaks EMTAKi

järgi on alates 5.10.2015 elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

579.

26.05.2020 vaatlusprotokollile lisatud 18.-21.07.2017 e-kirjavahetusest nähtub

(IV kd tl 217-218), et K.Lepik edastas 18.07.2017 OÜ Oja Ehitus juhatuse liikmele P.U-

le hankelepingu üle vaatamiseks ja esindajate lisamiseks. Hankeleping sai viimaks

allkirjastatud Sangaste valla esindaja K.Tambergi poolt 20.07.2017 ja OÜ Oja Ehitus

esindaja P.U poolt 21.07.2017. Hankelepingu kohaselt on selle esemeks Keeni

põhikooli osalise rekonstrueerimine maksumusega 99 995 eurot, millele lisandub

käibemaks (kokku 119 994 eurot) ning töö lõpetamise tähtaeg 20.08.2017.

580.

15.10.2020 vaatlusprotokollile on lisatud 24.07.2017 T.I. e-riigihangete

keskkonnas koostatud pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli, mille kohaselt on

Oja Ehitus OÜ edukaks pakkujaks maksumusega 99 995 eurot (II kd tl 151).

Riigihangete registris on ka riigihanke aruanne, mille kohaselt hankemenetluse

lõpetamise aluseks on hankelepingu sõlmimine, mis on kantud ka registrisse (II kd tl

141-144).

581.

26.05.2020 vaatlusprotokollile lisatud e-kirjavahetusest nähtuvalt saatis P.U

3.08.2017 K.Tambergile ja K.Lepikule Keeni kooli ehitustööde esimese akti palvega üle

vaadata. Muuhulgas on P.U ka oma kirjas märkinud, et ehk saame ära arveldada.

Manuses on kaks akti varianti – üks summas 59 558,40 koos käibemaksuga ja teine

summas 119 994 eurot koos käibemaksuga (IV kd tl 229-231). 3.11.2020

vaatlusprotokollile lisatud Oja Ehitus OÜ arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et

Sangaste Vallavalitsus on 17.08.2017 ja 11.09.2017 tasunud OÜ Oja Ehitus arvete

arvete 0508 ja 0109 alusel kokku 119 994 eurot. Summa kattuvus hankelepingus

märgituga annab alust neid kandeid seostada Keeni põhikooli töödega.

582.

Kajar Lepiku 30.08.2017 e-kirjas K.Tambergile (IV kd tl 232) nähtuvalt loetakse

kokku Keeni kooli renoveerimiseks läinud kulusid ning otsitakse võimalust kärbeteks.

583.

Eeltoodust tuleneb, et Sangaste vald sõlmis lepingu hankes „Keeni põhikooli

osaline rekonstrueerimine“ eduka pakkumuse esitanud OÜ-ga Oja Ehitus ning viimane

asus ka lepingut täitma.

584.

Süüdistuse versiooni kohaselt oli hanke hilisema võitja Oja Ehitus OÜ esindaja

P.U kaasatud hanke ettevalmistusfaasi, mis andis viimasele eelise hankes osalemiseks.

585.

Süüdistatava K.Lepiku ütluste kohaselt oli Keeni koolis kokkusaamisi, kus

viibisid kooli direktor, projekteerija ja vahel oli ka P.U. Viimane tegi mingis

klassiruumis tööd samal ajal kui oli see hange. Mahutabeli koostas P.U või keegi tema

töötaja. P.U-ga suhtles sellel teemal E.A.. K.Lepik tahtis alguses, et mahutabeli teeks

U.J, kuid viimane seda ei teinud. Siis sai võetud P.U mahutabel ning korrigeeritud seda.

586.

Tunnistaja P.U ütluste kohaselt (VI kd tl 205-208) 2017. aasta Keeni kooli

hankes suhtles ta direktor M.M.. Käis koolihoones korduvalt ja tegi ruumides visuaalse

108 (133)

ülevaatuse, mõõtis ruumi üle ja tegi mahutabeli. Tabeleid tegi mitmeid, mõtted muutusid

vastavalt olukorrale. Mahutabel on eelarve alus, mille koostas omal algatusel. Kui

antakse lähteülesanne, siis peab kuskilt lähtuma. Ülesande andis direktor M.M., sest

koolil oli vaja teada tööde mahu suurust ja eelduslikku eelarvet. Kellele ta Keeni

Põhikooli mahutabeli saatis, seda P.U ei mäleta.

587.

Tunnistaja E.A. ütluste kohaselt (VI kd tl 168-170) enne hanget sai kool ülesande

üle vaadata oma planeeritud tegevused ja koostada plaanid, millist osa majast remontida.

Kooli meeskond (eesotsas direktoriga) vaatas üle ruumid, mida oleks vaja kiiremas

korras ümber kujundada. M.M. oli varasemalt kasutanud P.U teenuseid, mistõttu ta

kutsus P.U koostama mahutabeleid, et aru saada, palju üldse eelarvelisi kulusid tekib.

588.

Tunnistaja U.J ütluste kohaselt (VI kd tl 34-37) töötas ta 2017. aastal Sangaste

Vallavalitsuses ehitusspetsialistina ning osales Keeni Põhikooli rekonstrueerimise töödes

projekteerijana. Tehnilisi, ruumilisi asju arutati Keeni Põhikooli direktori E.A.ga (ruumi

planeeringud, viimistlus, projekteerimise alased tööd). Tema juures toimusid ka

ehitusnõupidamised.

Ehituskoosolekud

üldiselt

on

alguses

nagu

projekteerimiskoosolekud. Siis nad muutuvad ehituskoosolekuteks, kus otsustatakse,

mida teha. Sellistel koosolekutel käis ka P.U.

589.

Seega on süüdistatava K.Lepiku ja tunnistajate ütlused sisuliselt kattuvad

asjaolus, et Keeni Põhikooli osalise rekonstrueerimise hanke ettevalmistamise protsessis

osales ka P.U. Seda asjaolu kinnitab ka 26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto

kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud 2017. aasta mais-juunis toimunud e-kirjavahetus

erinevate isikute vahel.

590.

25.05.2017 toimub K.Lepiku ja P.U vahel e-kirjavahetus, milles P.U saab

K.Lepikult juhised organiseerida kolm pakkumist kolmelt erinevalt ettevõttelt järgmiste

tööde kohta: lasteaia poolse tiiva ruumide remont, spordihoone pesuruumide remont,

õpperuumide remont, kusjuures parim pakkumine peab jääma alla kolmekümne (IV kd tl

83).

591.

26.05.2017 edastab P.U K.Lepikule (VII kd tl-d 3-9) kolm OÜ Oja Ehitus

hinnapakkumist, lisades: „kuna aega vähe siis tegin „isetegevust“. Saame parandused

sisse viia ja asjaga tegelema hakata!! Esimene on pesuruumide vastas olevad

klassiruumid. Teine materjali soetamise akt. Kolmas riietus ja pesuruumide osa!!“.

592.

Tunnistaja P.U ütluste kohaselt ta ise 26.05.2017 kirjaga seonduvat ei mäleta,

kuid arvab, et see pole seotud Keeni Põhikooli hankega. Samas ta ei tea, mis projektiga

on tegemist.

593.

Erinevalt tunnistaja P.U-st leiab kohus, et 26.05.2017 e-kirjale lisatud OÜ Oja

Ehitus hinnapakkumised on küll seotud Keeni Põhikooli remontöödega. Kuigi

hinnapakkumistes pole tõesti objekti märgitud, annab tööde kirjelduse (klassiruumide

ja koridori remonttööd, pesuruumide remonttööd) kattuvus riigihanke korras tehtavate

töödega alust seostada hinnapakkumisi Keeni koolimajaga. Nagu kohus eespool

tuvastas, oli Keeni Põhikooli osalise rekonstrueerimise hankes samuti ette nähtud

erinevate klassiruumide ning kahe pesemisruumi rekonstrueerimine.

594.

30.05.2017 saadab K.Lepik P.U-le 21.04.2017 kuupäeva kandva Keeni kooli

rekonstrueerimise projekteerimiskoosoleku protokolli, kus arutati elektritöödega

seonduvaid küsimusi (IV kd tl 84-86).

595.

6.06.2017 on U.J saatnud e-kirja (IV kd tl 87) pealkirjaga pesuruumid Oja

Ehitus e-posti aadressile ja K.Lepikule. Kirjas on tunnistaja kirjeldatud, mida tuleks

109 (133)

teatud konstruktsioonidega teha (paneelide toestamine, seinte lammutamine, kahe

Columbia kivist posti ehitamine, millele paigaldada 2 IPE 200 tala), märkides need ära

lisatud ruumide plaanil.

596.

Tunnistaja U.J ütluste kohaselt tema 6.06.2017 e-kiri käib Keeni Põhikooli

pesuruumi kohta. Ta adresseeris kirja ka Oja Ehitusele, sest arvas, et Oja Ehitus on

ehitaja. Oja Ehitus või P.U võis küsida temalt midagi Keeni Põhikooli tehniliste

lahenduste kohta.

597.

7.-8.06.2017 e-kirjavahetusest nähtub, et U.J-ilt saadud info on K.Lepik

edastanud P.U , kes vastab, et on neljapäeval 15.00 objektil ja kohtub P.U-ga, Oja

Ehitus, millele K.Lepik vastab omakorda, et ta tuleb ka (IV kd tl 90). Juba varem

viidatud projekteerimiskoosoleku protokolli kohaselt teostas J. B. omanikujärelevalvet

Keeni põhikooli objektil. Kirjavahetuse sisu annab alust järeldusele, et 8.06.2017

toimus objektil mingi nõupidamine, kus osales ka P.U.

598.

9.06.2017 kirjutab P.U K.Lepikule, U.J-ile ja J.B. soovides kokku leppida

järgmist ühist ehituskoosolekut Keeni koolis 13.06.2017 kell 10.00 teemadel: Põrandate

lahendused (mida jätame ja mille ära lammutame); Kandva seina lõplik lahendus

(vundament, mis kivist postid ja IPE tala tugevus (IV kd tl 91). Tunnistaja U.J ütluste

kohaselt selles kirjas toodu alusel on ta arvamusel, et ehitust veel ei käi. On nagu

projekteerimise teema.

599.

14.06.2017 e-kirjas pealkirjaga „Keeni“ (IV kd tl 120-122) edastab P.U

K.Lepikule Keeni kooli mahutabeli teostatavate tööde ja mahtudega. Mahutabeli

metaandmetest nähtuvalt fail on loodud 14.06.2017 kell 8.00 autor P.U poolt ning

viimati on muutnud faili 14.06.2017 kell 10.06 kasutaja P.U poolt. Sama mahutabeli

edastab K.Lepik 14.06 kell 11.17 T.I. (IV kd tl 123-125).

600.

14.06.2017 kell 16.18 K.Lepikule saadetud e-kirjas on T.I. etteheiteid

mahutabeli osas, millest on palju asju puudu. 15.06.2021 kell 1.21 saadab T.I.

K.Lepikule (ka K.Tambergile ja J.S.) Keeni põhikooli osalise rekonstrueerimise

hankedokumendi koos lisatud mahutabeliga üle vaatamiseks.

601.

13.04.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto XXX vaatlus) lisatud 15.06.2017 e-

kirjavahetusest nähtub, et 15.06.2017 kell 10.54 saadab Kajar Lepik mahutabeli koos

hankedokumendiga P.U-le. 15.06.2017 kell 12.30 vastab P.U, et kui võimalik siis

saatku Lepik talle link hankele, saab rutem ühele poole (V kd tl 13-18).

602.

26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud

15.06.2017 e-kirjast nähtub, et kell 12.51 tagastab K.Lepik T.I. Keeni kooli mahutabeli,

märkides muuhulgas, et mahutabel üle vaadatud ja veidi korrigeeritud mahtude osas (IV

kd tl 129-145).

603.

15.06.2017 kell 23.20 saadab K.Lepik P.U-le teate, et hange on avaldatud (VII kd

tl 10).

604.

16.06.2017 õhtul saadab K.Lepik P.U-le Keeni kooli projektdokumentatsiooni ja

mahutabeli (IV kd tl 162-193).

605.

Asjaolu, et P.U 14.-15.06.2017 tegeles ettevalmistava Keeni kooli hanke

mahutabeli koostamisega, tõendab ka 7.10.2020 vaatlusprotokoll koos lisadega (II kd tl

158-182).

PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo 7.10.2020 vaatlusprotokolli koos lisadega (II kd tl 158-

182) kohaselt on vaadeldud 14.01.2020 XXX-i Kajar Lepiku elukoha läbiotsimise

käigus leitud sülearvutist Dell Vostro 14-5459 S/N:18R2K82, milles andmekandja

Samsung 860 EVO S/N:xxx andmemahuga 500 GB tehtud üks-ühele tõmmis

koopiafaile. Nende hulgas on olnud järgmised failid.

606.

Fail nimega Copy of Mahutabel (002).xlsx, mille metaandmete kohaselt (II kd tl

110 (133)

166) on fail loodud/salvestatud seadmesse 14.06.2017 kell 8.00 autor P.U poolt ning

viimati on muutnud faili 14.06.2017 kell 16.16 Tuuli1. Faili väljatrükist (II kd tl 164)

nähtuvalt on tegemist Keeni kooli mahutabeliga, kus on ära toodud teostatavad tööd

mahuga. Mahutabelis teostatavaid töid on kommenteerinud Tuuli1 (II kd tl 165).

607.

Fail nimega Copy of Mahutabel (002).xlsx teise metaandmete väljatrüki kohaselt

(II kd tl 179) on fail loodud/salvestatud seadmesse 14.06.2017 kell 8.00 autor P.U poolt

ning viimati on muutnud faili 15.06.2017 kell 12.49 kasutaja Kajar poolt. Faili

väljatrükist (II kd tl 177) nähtuvalt on varasemaga võrreldes muudetud teostatavate

tööde mahtusid.

608.

Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p 602), tagastas K.Lepik 15.06.2017 kell

12.51 korrigeeritud mahutabeli T.I.. Samade mahtude maksumuse esitamise tabel

sisaldub ka Riigihangete registris Keeni põhikooli osalise rekonstrueerimise hanke

dokumentatsiooni hulgas.

609.

Kohtu arvates tõendab eeltoodu kogumis, et P.U osales Keeni Põhikooli osalise

rekonstrueerimise hanke ettevalmistamise protsessis. Antud objektiga seoses on P.U

juba 2017. aasta maikuu lõpus esitanud hinnapakkumisi. Prokuröride arvates püüti

esialgu Keeni kooli renoveerimist teostada neljas osas, et vältida vajadust riigihanke

piirmäära ületades riigihanget koostama hakata. Kuna selles osas süüdistust pole

esitatud, puudub kohtul alus ja vajadus seda prokuröride väidet hinnata. Küll aga

annab hinnapakkumiste tegemine alust järeldusele, et P.U viis ennast objektil tehtavate

tööde sisu, mahu ning orienteeruva maksumusega kurssi juba enne hankemenetluse

algust ja seda K.Lepiku taotlusel. 2017. aasta maikuu lõpus ja juuni alguses toimunud e-

kirjavahetus ning tunnistaja U.J ütlused tõendavad, et P.U hakkas juba osalema ka

tulevase objektiga seonduvatel koosolekutel (U.J ütluste kohaselt nn projekteerimis- või

ehituskoosolekutel), kus lepiti kokku ehituse üksikasju ja kasutatavaid materjale. See

annab alust järeldusele, et P.U ise kui ka teised selle projektiga seotud isikud on

pidanud P.U-d juba potentsiaalseks ehitajaks. 2017 juuni keskpaigas toimunud e-

kirjavahetus koos K.Lepiku arvutis olnud failide metaandmetega tõendab üheselt, et P.U

oli Keeni põhikooli hanke mahutabeli koostajaks, mis sai aluseks hankedokumendi

üheks lisaks olevale maksumuse esitamise tabelile. Viimane sisaldab üksikasjalikku

teostatavate tööde loetelu koos iga töö mahuga, mistõttu eeldab viimase koostamine

hanke detailide täpset tundmist.

610.

Süüdistuse kohaselt osales P.U hanke kvalifitseerimistingimuste väljatöötamises.

Hankedokumendi kohaselt on nendeks pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus. Tunnistaja T.I. ütlustest tuleneb, et

kvalifitseerimistingimustes tehti hankedokumendi ettevalmistamise käigus muudatusi ja

seetõttu jäi sinna sisse ka ebatäpsus pakkuja majandusaasta netokäibes. Ent kohus leiab,

et pole tõendatud, et kvalifitseerimistingimuste väljatöötamises oleks osalenud P.U.

611.

Kohus nõustub süüdistuse väitega, et P.U osalemine hanke ettevalmistusfaasis

andis tema juhitavale äriühingule eelise hankes osalemiseks. Nagu kohus eespool

tuvastas (vt otsuse p 569), avaldati hanketeade 15.06.2017 kell 15.00 (mis oli neljapäev)

ja pakkumuste esitamise tähtajaks oli 22.06.2017 kell 14. Kuigi kuupäevi lugedes tuleb

pakkumuste esitamise ajaks 5 tööpäeva, tuleneb hanketeate avaldamise ja pakkumuste

esitamise lõpptähtaja kellaaegadest, et sisuliselt jäi pakkumiste esitamiseks 4

täistööpäeva. Nagu kohus eespool tuvastas, jõudis päevase hilinemisega registrisse

projektdokumentatsioon ja maksumuse esitamise tabel ning hankelepingu kavand jõudis

registrisse alles 19.06.2022. Iga riigihange, eriti veel ehitushange, mille maksumus

111 (133)

(olemasolevast hinnapakkumisest tulenevalt) küündis 100 000 euroni, vajab põhjalikku

ettevalmistust. Samamoodi vajab põhjalikku ettevalmistust ka sellisel hankel osalemine.

Vältimaks üle- või alapakkumiste tegemist on elementaarne, et hankes osaleda soovija

peab hankedokumendid põhjalikult läbi töötama ning vajadusel ka objektiga tutvuma.

Ülevaate teostatavate tööde mahust saab hankes osaleja projektdokumentatsioonist ja

maksumuse esitamise tabelist, mis käesoleval juhul jõudsid registrisse viivitusega.

Hankelepingu tingimused selguvad lepingu kavandist, aga ka see jõudis käesoleval juhul

registrisse viivitusega.

612.

Nagu kohus eespool tuvastas ( vt otsuse p 570), tundis riigihangete registris

Keeni kooli hanke vastu peale OÜ Oja Ehitus huvi veel 3 ettevõtet. Ka tunnistaja M.M.

kohtuistungil kinnitas, et objekti vastu tunti huvi (helistati ja keegi käis ka kohal).

Pakkumuse esitas üksnes OÜ Oja Ehitus, millel tulenevalt juhatuse liikme P.U

eelnevast osalemisest hanke ettevalmistusfaasis, oli teiste äriühingutega võrreldes

tunduvalt hõlpsam seda teha, kuna P.U oli objektiga üksikasjalikult kursis. Seega sai

OÜ Oja Ehitus teiste hankijate ees eelise, mis tekitas ebavõrdse konkurentsi.

613.

Vaidlusaluse hankemenetluse ajal kehtis 24.01.2007 vastuvõetud riigihangete

seadus (RHS). Selle § 182 1g 3 järgi tuleb hanketeates pakkumuste esitamiseks määrata

mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui neli tööpäeva, lähtudes hankelepingu esemeks

olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest.

614.

Tunnistaja T.I. kohtuistungil esmalt ei mäletanud, kes tegi ettepaneku hankes

pakkumuste esitamise tähtajaks määrata neli tööpäeva. Ent peale KrMS § 288 lg 9 p 3

alusel kohtueelses menetluses selle asjaolu osas antud ütlustega tutvumist kinnitas T.I.,

et see ei olnud tema initsiatiiv, vaid hankija esindaja K.Lepiku soov. K.Lepik tegeles

selle hankega valla poolt, temaga arutas T.I. tingimusi. Samas on T.I.ka kinnitanud, et

Keeni põhikooli hange oli tavapärane. Ka on tavapärane seaduses ettenähtud

pakkumuste esitamise minimaalne tähtaeg, s.o 4 päeva. Kui on aega, siis pannakse

mõnikord ka pikemalt. Aga suhteliselt tavapärane on miinimum tähtaeg.

615.

Tunnistaja T.I. väidet, et pakkumuste esitamise tähtaja määras kindlaks

K.Lepik, kinnitab ka juba varem viidatud 26.05.2020 vaatlusprotokollile (meilikonto

kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud 14.-15.06.2017 toimunud e-kirjavahetus, kus T.I.

küsib J.S. ja K.Lepikult üle pakkumuste esitamise kuupäeva ning K.Lepik kinnitab T.I.,

et pakkumuste esitamise tähtaeg on 22.06.2017.

616.

Kohtu arvates tõendab 2017. aasta juunis toimunud e-kirjavahetuse sisu, et P.U

osalemine hanke ettevalmistusfaasis oli teada ka K.Lepikule. Eeltoodu ja asjaolud, et

P.U-d objektil koheldi justkui ehitajat, 15.06.2017 hilisõhtul on K.Lepik P.U-d

spetsiaalselt teavitanud hanke väljakuulutamisest, annab alust järeldusele, et K.Lepiku

sooviks oligi, et Oja Ehitus OÜ hanke võidaks. Sellega on seletatav ka pakkumuste

esitamise tähtaja määramisel piirdumine seaduses ettenähtud miinimumtähtajale

lähedase tähtajaga. Kuigi tunnistaja T.I. on viidanud asjaolule, et tema arusaamist

mööda oli hankega kiire, jõuti hankelepingu allkirjastamiseni alles 21.07.2017. Seega on

alust arvata, et pakkumuste esitamise tähtaja pikkus polnud seotud mingi

hädavajadusega võimalikult kiiresti ehitaja leida.

617.

Prokuröride kohtuvaidluses avaldatu kohaselt on alust arvata, et OÜ Oja Ehitus

alustas riigihankes ettenähtud töid tegelikult juba enne hanke läbiviimist. Kohus

nõustub ka selle prokuröride seisukohaga.

112 (133)

618.

Nagu kohus eespool tuvastas, oli hanketeate kohaselt hankelepingu kavandatav

kestus 3.07.-20.08.2017, hankeleping sõlmiti alles 21.07.2017.

619.

Tunnistaja P.U ütluste kohaselt toimusid tööd suvisel koolivaheajal ja kooliajaks

olid tööd tehtud.

620.

Kuigi tunnistaja M.M. esmalt kinnitas, et tema mäletamist mööda OÜ Oja ehitus

enne hanget mingeid töid ei teinud, kirjeldas ta seejärel, et renoveerimistöödega oli

alguses häda, just alustamise momendiga, kool veel käis. Klassiruumid tuli vabastada

ning ümber korraldada tegevusi. Aga vist jõudsime ikka plaanitud aega.

621.

Haridus- ja teadusministri 10.07.2015 määrusest nr 29 nähtub, et suvevaheaeg

(v.a lõpuklassid) algas 7.06.2017 (https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015002).

622.

Tunnistaja U.J ütluste kohaselt Keeni kooli rekonstrueerimine või ehitus võis

toimuda suvel, kui õppetööd ei toimunud. Millal Oja Ehitus koolimajas tööd tegema

hakkas, tunnistaja ei tea, kuna oli haige. Ka ei tea, millal hange välja kuulutati.

623.

Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel on kohtuistungil avaldatud

tunnistaja U.J kohtueelse menetluse käigus antud ütlused: „Ilmselt sellest kokkuleppest

ja sellest kindlusest, et Oja Ehitus võidab nagunii riigihanke, hakkas OÜ Oja Ehitus juba

enne riigihanke välja kuulutamist Keeni koolis ehitustöid tegema.“

624.

Seega erinevalt kohtuistungil avaldatust, mille kohaselt ta ei tea, millal OÜ Oja

Ehitus koolimajas ehitama hakkas, on tunnistaja kohtueelses menetluses seda teadnud.

Vastuoluliste ütluste andmist selgitas U.J kohtuistungil järgmiselt: „Isegi praegu ma ei

tea, miks ma olen nii öelnud. Võib-olla vestluses uurijaga üks fakt viis teiseni. Ma ei

oska öelda. Ma ei eita, et olen öelnud seda. Aga ma ei ole kindel. Ilmselt hakkas Oja

Ehitus tegema ehitustöid enne riigihanke väljakuulutamist või võitjaks kuulutamist. Ma

ei saa väita, et ma olen valetanud. Võib-olla oli nii. Nüüd on veel aasta möödas. Siis oli

võib-olla värskemalt meeles.“ Kohtu hinnangul on tunnistaja U.J seega ka

kohtuistungil siiski kinnitanud, et OÜ Oja Ehitus hakkas juba enne riigihanke välja

kuulutamist Keeni koolis ehitustöid tegema.

625.

Seega on M.M. ja U.J ütlused kattuvad asjaolus, et OÜ Oja Ehitus oli töid

Keeni koolimajas alustanud juba 2017 juuni alguses, s.o juba enne hankemenetluse

läbiviimist. Kattuvus tunnistajate M.M. ja U.J ütlustes suurendab nende tõendite

usaldusväärsust ja lükkab ümber tunnistaja P.U vastupidise väite. Nagu kohus eespool

tuvastas ( vt otsuse p 609), suhtusid ka Keeni kooli rekonstrueerimisega kokku

puutunud isikud P.U-sse kui ehitajasse. Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p-d

574-577), viivitasid pooled peale hanketulemuste selgumist hankelepingu

allakirjutamisega, mis kaudselt viitab juba tööde tegemisele, sest vastasel korral olnuks

vähemalt tellija juba väga mures, kas tööd saavad õigeks ajaks (enne uue õppeaasta

algust) tehtud. Ka eeltoodu annab alust järeldusele, et K.Lepiku sooviks oligi, et Oja

Ehitus OÜ hanke võidaks.

626.

Prokurörid on kohtuvaidluses viidanud 26.05.2020 vaatlusprotokollile

(meilikonto kajar@sangastevv.ee vaatlus) lisatud K.Lepiku 15.01.2018 e-kirjale P.U-le

(IV kd tl 239-241 pöördel), milles ta palub teha mahutabeli järgmisele objektile (Keeni

lasteaed), märkides:„ Kas sa oleksid nii kena ja teeks mulle uue planeeritava osa peale

mahutabeli - üks reaalne ja teine, mis üles läheks veidi selliselt, mis ülejäänul kõhu lahti

113 (133)

lööb.“

627.

Kohus nendib, et käesolevas episoodis ei oma see tõend erilist tõenduslikku

väärtust, kuna ei puuduta süüdistuse sisu. Samas iseloomustab see süüdistatava

K.Lepiku üldist käitumismustrit. Nagu kohus eespool (Otepää kultuurimaja pargi

kõnniteekivide episoodis) tuvastas, toimus süüdistatavate teadmisel hinnapakkumistega

manipuleerimine ja tööde tegija valik toimus juba eelnevalt sõlmitud kokkuleppe

alusel.

Asjaolude kokkuvõte, õiguslik hinnang

628.

KarS § 300 lg 1 kohaselt on muuhulgas karistatav riigihangete menetluse nõuete

rikkumine menetluses osalejale eelise andmise teel.

629.

K.Lepik oli Sangase Vallavalitsuse 13.06.2017 korraldusega nr 80 määratud

riigihanke eest vastutavaks isikuks, kellel lasus kohustus viia läbi 15.06.2017 kell 15

Sangaste Vallavalitsuse poolt Riigihangete registri kaudu väljakuulutatud lihthanke

„Keeni põhikooli osaline rekonstrueerimine“ riigihanke nõuetekohane menetlus.

Riigihangete läbiviimise korraldamine oli K.Lepiku ülesandeks ka tema ametijuhendist

tulenevalt.

630.

K.Lepikule etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtis 24.01.2007 vastuvõetud

riigihangete seadus (kehtis 1.05.2007 kuni 31.08.2017). RHS § 3 sätestab riigihanke

korraldamise üldpõhimõtted. RHS § 3 p 3 kohaselt hankija peab tagama riigihanke

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on

Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government

Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning

jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Sama põhimõte on sätestatud ka

käesoleval ajal kehtivas (14.06.2017 vastuvõetud ja alates 1.09.2017 kehtima hakanud)

RHS §-s 3 p 2. Sama põhimõtet on väljendanud ka Euroopa Kohus: „Ühtegi pakkujat ei

tohi eelistada. Kõiki pakkujaid peab kohtlema võrdselt“ (Euroopa Kohtu otsus,

22.06.1993 kohtuasjas C-243/89: Euroopa Komisjon vs Taani, punkt 33).

631.

Käesolevaks ajaks on riigihangete üldpõhimõtteid konkretiseeritud. Nii näeb

käesoleval ajal kehtiva RHS § 10 ette, kuidas teatud juhtumitel seda võrdset

kohtlemist tagada. Nii on RHS § 10 lg 3 p-s 2 sätestatud, et kui ettevõtja on kaasatud

riigihanke ettevalmistamisse, võtab hankija tarvitusele meetmed konkurentsi

moonutamise ärahoidmiseks, sealhulgas määrab pakkumuse või taotluse esitamisele

piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke

ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist

teiste ettevõtjate ees.

632.

Kohus möönab, et sellist meedet ei olnud ette nähtud vaidlusaluse Keeni

põhikooli rekonstrueerimise hankemenetluse ajal (2017. aasta juunis). Samas oli võrdse

kohtlemise tagamise nõue kehtiv ka siis. 2017. aasta juunis kehtinud RHS § 38 lg 2 p 4

(alates 1.09.2017 kehtiva RHS § 95 lg 4 p 7) kohaselt võib hankija kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik,

kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil

hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste

114 (133)

pakkujate ees. 1.05.2007 kehtima hakanud riigihangete seaduse kohta antud

Rahandusministeeriumi

juhises

(Tallinn

2007,

lk

66,

allalaetav

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:3930) on selgitatud, et seda alust ei rakendata, kui

eelist ei ole tekkinud, näiteks on kogu taotlejale või pakkujale eelnevalt

hankedokumentide käigus teatavaks saanud informatsioon täies mahus kättesaadav ka

teistele hankemenetluses osalevatele isikutele. Riigihangete seaduse kommenteeritud

väljaandes (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2019, lk

576, p 69) on viidatud Riigihangete vaidluskomisjoni otsusele, milles on muuhulgas

leitud, et kui hankija on määranud piisavalt pika tähtaja pakkumuste esitamiseks, ei

tähenda pakkuja varasem juurdepääs informatsioonile igal juhul eelist teiste pakkujate

eest (VAKO 27.03.2018, 32-18/193000, p 9.2.2). See tähendab, et eelis kui selline ei ole

otseselt keelatud, kui konkurentsi moonutamist on vähendatud või välditud vastavalt

pikema tähtaja andmisega, et kõikidel asjast huvi tundvatel ettevõtjatel oleks reaalne

võimalus viia end hankega sama hästi kurssi, kui eelise saanud ettevõtja. Õigusalases

kirjanduses on viitega

D.Koroljovi

2019. aasta magistritööle

(https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/64328/koroljov_dmitri.pdf?

sequence=1&isAllowed=y) leitud, et „Kui hankijal on võimalik kõnealuseid meetmeid

võtta, nõuavad võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtted, et

hankija seda ka teeks“ (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura

2019, lk 576, p 70).

633.

Käesoleval ajal kehtiva RHS § 95 lg 4 sätete kohta on õigusalases kirjanduses

selgitatud, et tegemist pole sätetega, mille rakendamise või rakendamata jätmise üle võib

hankija meelevaldselt ja oma suvast lähtuvalt otsustada. Tinglik vabatahtlikkus seisneb

selles, et kui hankija on kontrolli tulemusel tuvastanud mõne sellise aluse pakkuja või

taotleja suhtes, siis erinevalt sama paragrahvi lõikest 1, kus tal on kohustus pakkuja igal

juhul kõrvaldada, peab siin kaalutlema (Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Kirjastus Juura 2019, lk 569-570, p 44).

634.

Eesmärgiga anda hankemenetluses eelis Oja Ehitus OÜ-le, rikkus K.Lepik 2017.

aasta juunis kehtinud RHS § 3 p-s 3 üldpõhimõttena sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine ja eelise andmine väljendus selles,

et K.Lepik kaasas hanke hilisema võitja Oja Ehitus OÜ esindaja P.U hanke

ettevalmistusfaasi: sh P.U osales projekteerimisega seotud probleemide lahenduse

aruteludes, kus lepiti kokku Keeni põhikooli ehituse üksikasjad ja kasutatavad

materjalid; K.Lepik lasi P.U-l koostada ja esitada võrdlevaid hinnapakkumisi

ehitustööde maksumuse kohta; K.Lepik lasi P.U-l koostada Keeni põhikooli mahutabeli,

mille koostamine eeldas hanke detailide täpset tundmist.

635.

Olles kaasanud Oja Ehitus OÜ esindaja hanke ettevalmistusprotsessi, määras

Kajar Lepik ametlikuks hanke pikkuseks RHS-s ette nähtud miinimumile (neli tööpäeva)

lähedase tähtaja (viis tööpäeva), mis tekitas Oja Ehitus OÜ-le eelisseisundi, mida hanke

läbiviija pikema tähtaja andmisega ei vähendanud, muutes teistele ettevõtetele hankes

osalemise hanke mahtu arvestades erakordselt keeruliseks. Hankemenetluse käik annab

alust järeldusele, et mingit kaalutlemist RHS § 38 lg 2 p 4 mõttes sisuliselt ei toimunud.

636.

Sellega rikkus K.Lepik RHS § 3 p 3, millega pani toime riigihangete menetluse

nõuete rikkumise. K.Lepiku tegevuse tulemusena osales hankel „Keeni põhikooli osaline

rekonstrueerimine“ ainsa pakkujana K.Lepiku eelistatud Oja Ehitus OÜ, kes esitas

19.06.2017 pakkumuse summas 99 995 eurot.

115 (133)

637.

K.Lepik tegutses riigihangete nõudeid rikkudes eesmärgiga anda eelis OÜ-le Oja

Ehitus. K.Lepiku tegevus oli suunatud just sellele, et hanke võidaks OÜ Oja Ehitus.

Seega tegutses K.Lepik KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. Riigihangete menetluse

nõuete rikkumist pidi K.Lepik vähemalt kaudse tahtluse tasandil võimalikuks pidama,

kui ta OÜ Oja Ehitus juba hanke ettevalmistamisprotsessi kaasas.

638.

Nagu kohus eespool tuvastas, oli hankeprotsessi nõustajana kaasatud ka T.I.,

kellel olid hankemenetluse alased teadmised ja kogemused. Nõustudes prokuröridega

ka kohus leiab, et nõustaja osalemine hankemenetluses ei välista K.Lepiku vastutust. T.I.

ei olnud tõenditest nähtuvalt mingit teadmist, et OÜ Oja Ehitus oli kaasataud juba hanke

ettevalmistamise protsessi. Ka lähtus T.I. hankedokumentatsiooni koostamisel eelkõige

tellija soovidest sh ka pakkumuste tähtaja osas. K.Lepikule ei saanud olla teadmata, et

hankel ei tohi ühte pakkujat teistele eelistada või tulevast ehitajat hanke

ettevalmistamisprotsessi eelise andmiseks kaasata. Tegemist on hangete ühe olulisema

põhimõttega, mida K.Lepik pidi teadma juba oma ametikohast ja ametijuhendist

tulenevalt. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt tegutsedes valdkonnas,

mille kohta kehtib eriregulatsioon, on kohustus tunda olemasolevat regulatsiooni ja

vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (RKKKo 3-1-

1-14-03, p 13; 3-1-1-29-11, p 14). Kohtu arvates puudub KarS §-st 39 tulenev

K.Lepiku süüd välistav asjaolu.

639.

Kohtu arvates puuduvad ka muud K.Lepiku süüd välistavad või tema teo

õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus kvalifitseerib K.Lepiku toimepandu KarS §

300 lg 1 järgi.

OTSUSE PÕHJENDUSED KARISTUSE MÕISTMISE OSAS

640.

Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd,

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistuse mõista ainult siis, kui karistuse

eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

641.

Kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse

süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes

järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad

asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni

kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19).

642.

KarS § 201 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. KarS § 2172 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. KarS § 300 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse. Seega on süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude puhul tegemist teise

astme kuritegudega, mille puhul pole seadusandja välistanud ka kergemaliigilise, s.o

rahalise karistuse mõistmist.

643.

Kohus loeb K.Tambergi süüd omastamises keskmisest suuremaks. Süüd

suurendab asjaolu, et K.Tamberg on realiseerinud mitu antud süüteokooseisu

116 (133)

kvalifitseerivat tunnust (teo toimepanemine korduvalt, ametiisiku poolt, grupis ja suures

ulatuses). Mõnevõrra vähendab süüd asjaolu, et suures ulatuses omastamine on toime

pandud vaid ühe episoodi (Raja kinnistu) puhul, kahe teise episoodi puhul on

omastamine toime pandud suhteliselt väikses ulatuses. Peale selle on kohus vähendanud

neis kahes episoodis (Vallavalitsuse hoone remont ja kultuurimaja pargi kõnniteekivide

paigaldamine) süüdistuse mahtu. Ka usalduse kuritarvitamise puhul tuleb K.Tambergi

süüd pidada keskmisest suuremaks. Kriminaalvastus sedalaadi süüteo eest algab alates

40 000 eurot ületava varalise kahju tekitamisest. K.Tambergi toimepandu tagajärjel on

XXX saanud varalist kahju umbes 18 korda suuremas ulatuses.

644.

K.Tambergi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

645.

Süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist arvestades pole

K.Tambergile kummagi kuriteo eest rahalise karistuse mõistmine põhjendatud, vaid

teda tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest veidi suuremas määras.

K.Tambergi puhul pole tegemist ühekordse juhuslikku laadi süüteoga, vaid rääkida saab

aastatepikkusest valla huvide vastasest käitumismustrist. K.Tambergi kui vallavanema

näol on olnud tegemist kohaliku omavalitsuse tasandi juhtimise tippfiguuriga, kelle

ebaseaduslik tegevus õõnestas ühtlasi ka kohaliku võimu autoriteeti ja usaldusväärsust.

646.

Kohus karistab K.Tambergi KarS § 201 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi vangistusega 3

aastat ja KarS § 217-2 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat. Kohus peab põhjendatuks KarS §

64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustada üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja

mõista K.Tambergile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb

karistusaja hulka arvata K.Tambergi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.01.-

16.01.2020, s.o 3 päeva. Seega K.Tambergi kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb

lugeda 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

647.

Kohus loeb ka K.Lepiku süüd omastamises keskmisest suuremaks. Süüd

suurendab asjaolu, et K.Lepik on realiseerinud mitu antud süüteokooseisu

kvalifitseerivat tunnust (teo toimepanemine korduvalt, ametiisiku poolt, grupis ja

suures ulatuses). Mõnevõrra vähendab süüd asjaolu, et suures ulatuses omastamine on

toime pandud vaid ühe episoodi (Raja kinnistu võõrandamine) puhul, kahe teise

episoodi puhul on omastamine toime pandud suhteliselt väikses ulatuses. Peale selle on

kohus vähendanud neis kahes episoodis (Vallavalitsuse hoone remont ja kultuurimaja

pargi kõnniteekivide paigaldamine) süüdistuse mahtu. KarS § 300 lg 1 järgi on

kvalifitseeritavad kuriteod, mille ulatus jääb kuni 400 000 euroni. K.Lepiku läbiviidud

riigihange oli maksumusega veidi alla 100 000 euro (ilma käibemaksuta). Riigihanke

maksumust arvestades loeb kohus K.Lepiku süüd antud teos keskmisest väiksemaks.

648.

K.Lepiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

649.

Süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist arvestades pole

K.Lepikule omastamise eest rahalise karistuse mõistmine põhjendatud, vaid teda tuleb

karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest veidi suuremas määras. Kuna ka

K.Lepiku puhul pole tegemist ühekordse juhuslikku laadi süüteoga, vaid rääkida saab

aastatepikkusest valla huvide vastasest käitumismustrist, peab kohus põhjendatuks ka

riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest karistuseks K.Lepikule mõista vangistuse.

Süü suurust arvestades võib see olla sanktsiooni keskmisest väiksem. Ka K.Lepik

vallavalitsuse liikme ja abivallavanemana on olnud kohaliku omavalitsuse tasandi

117 (133)

juhtimisel olulisel ametikohal ning tema ebaseaduslik tegevus õõnestas ühtlasi ka

kohaliku võimu autoriteeti ja usaldusväärsust.

650.

Kohus karistab K.Lepikut KarS § 201 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi vangistusega 3

aastat ja KarS § 300 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud. Kohus peab põhjendatuks KarS §

64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustada üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja

mõista K.Lepikule liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb

karistusaja hulka arvata K.Lepiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.01.2020, s.o 1

päev. Seega K.Lepiku kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb lugeda 3 aastat 2 kuud 29

päeva vangistust.

651.

Karistusregistri väljatrükid (V kd tl 112, 116) tõendavad, et K.Tamberg ja

K.Lepik on varem karistamata isikud. Süüdistatavate K.Tambergi ja K.Lepiku

varasem õiguskuulekas minevik annab kohtu arvates alust kaaluda nende vangistuse

kandmisest tingimisi vabastamist. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku

süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on

kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes

muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-116-12, p 11).

Kohtupraktika kohaselt pole välistatud vangistuse kandmisest tingimisi vabastamine

isegi raskete esimese astme kuritegude puhul (RKKKo 3-1-1-99-06, p 18). Kohtu

arvates kuritegude toimepanemise asjaolud iseenesest ei välista ka K.Tambergi ja

K.Lepiku vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist.

652.

Karistusest tingimisi vabastamine on võimalik kahel viisil: süüdistatava täielikult

või osaliselt karistuse kandmisest vabastades. Karistuse kandmisest osalise

vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki, andes isikule, kelle täielik karistuse

kandmisest vabastamine ei ole teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu

põhjendatud, lühiajalise karistusega tõsine hoiatus (RKKKo nr 3-1-1-41-04).

653.

Nagu kohus eespool leidis, on K.Tambergi ja K.Lepiku süü omastamises,

samuti K.Tambergi süü usalduse kuritarvitamises keskmisest suurem. Ka on nende

ebaseaduslik tegevus õõnestanud kohaliku võimu autoriteeti ja usaldusväärsust. Seega ei

tohi mõistetav karistus süüdistatavatele endile ja ka ühiskonnale olla tajutav nõrga ja

vaevumärgatava signaalina. Kuid erinevalt prokuröridest kohus leiab, et karistuse eri-

ega üldpreventatsiooni eesmärkide saavutamiseks pole käesoleval juhul ilmtingimata

vajalik K.Lepikule ja K.Tambergile šokivangistuse kohaldamine. Juba süüdistatavatele

mõistetud küllaltki pikaajalised vangistused annavad selge signaali, et nende tegevus on

olnud äärmiselt taunitav. Peale selle on osade ja just raskemate tegude toimepanemisest

(Raja kinnistu ja Sangaste Mõis osa võõrandamine) käesolevaks ajaks möödas juba mitu

aastat. Mõlemad süüdistatavad kaotasid käesoleva kriminaalmenetluse tõttu ametikoha.

Olles tahtliku kuriteo toimepanemises süüdimõistetud ei saa nad kuni karistusandmete

kustumiseni ATS §-st 15 p 1 tulenevalt asuda teenistusse riigi või kohaliku

omavalitsuse asutuses või organis. Seega puudub süüdistatavatel lähiaastail üldse

võimalus taolisi kuritegusid toime panna. Kõik need asjaolud kogumis võimaldavad

kohtu arvates K.Lepikule ja K.Tambergile mõistetud vangistused jätta täielikult

tingimisi kohaldamata. Süüdistatavate isikuid arvestades ei pea kohus vajalikuks ka

käitumiskontrolli kohaldamist.

654.

Tõepoolest on prokuröride viidatud Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 otsuse

asjas 1-14-10988 punktis 19.4 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?

118 (133)

id=216910247) kritiseeritud avaliku elu võimu teostajate ja aktiivselt poliitikas osalejate

poolt toime pandud kuritegude eest mõistetavaid karistusi, mis ringkonnakohtu arvates

on mõneti devalveerumas (ehk teisisõnu on võimu kuritarvitanud isikutele mõistetud

põhjendamatult leebeid karistusi). Viidatud asjas pidas ringkonnakohus endisest Kõpu

vallavanemast süüdistatavale mõistetud ligi nelja aastasest vangistusest põhjendatuks

täitmisele pöörata 6 kuud vangistust. Ent kohtu arvates on Tartu Ringkonnakohtu

1.11.2017 otsuse sisust nähtuvalt endise Kõpu vallavanema süüdistuse maht võrreldes

K.Tambergi ja K.Lepiku süüdistuse mahuga olnud tunduvalt suurem. Kuna süüdistuse

mahud ja seega süü suurused on erinevad, puudub alus kohelda käesoleva asja

süüdistatavaid täpselt samuti kui vallavanemast süüdistavat asjas 1-14-10988.

655.

Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt karistusest tingimisi vabastatu

katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (RKKKo-d nr 3-1-1-99-06; nr 3-1-1-

59-07). Seega määrab kohus K.Tambergi katseajaks 4 aastat 6 kuud ning K.Lepiku

katseajaks 3 aastat 6 kuud.

656.

Kohus loeb V.Haljaste süüd keskmisest väiksemaks. V.Haljaste roll süüteo

toimepanemises on seisnenud kaasaitamises, mistõttu tema süü on täideviijatega

võrreldes väiksem. Ka on V.Haljaste toime pannud omastamisele kaasaaitamise vaid

ühes kuriteo episoodis, mille puhul on kohus vähendanud ka süüdistuse mahtu.

657.

V.Haljaste karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

658.

Karistusregistri teatise kohaselt (V kd tl 124) on V.Haljaste varem

kriminaalkorra karistatud isik. Tartu Maakohtu 21.11.2018 otsusega on V.Haljastet

karistatud KarS § 424 lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega (millest eelvangistuses ära

kantud 2 päeva) KarS § 74 sätete alusel tingimisi 1-aastase katseajaga. Seega on

V.Haljaste käesoleva kuriteo toime pannud katseajal ning käitumiskontrollile

allutatuna. Varasem karistatus iseloomustab V.Haljastet kahtlemata negatiivselt. Samas

on käesoleval juhul tegemist hoopis teiselaadilise kuriteoga kui varasem, mistõttu

kohus leiab, et V.Haljaste varasem karistatus ei pea kaasa tooma talle raskemaliigilise

karistuse, s.o vangistuse mõistmist. Seda enam asjaolu valguses, et tema süü pole suur.

Kohus peab võimalikuks V.Haljastet karistada KarS § 201 lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi

rahalise karistusega 200-kordses päevamääras. V.Haljaste keskmise päevasissetuleku

teatise kohaselt (V kd tl 123) kohaselt V.Haljaste keskmine päevasissetulek on 0 eurot.

Seega tuleb V.Haljastele mõistetava rahalise karistuse päevamääraks lugeda KarS §-s 44

lg 2 sätestatud miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot, mis teeb rahaliseks karistuseks

kokku 2000 eurot.

659.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata V.Haljaste kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 14.01.-16.01.2023 s.o 3 päeva, mis vastab 9-le rahalise karistuse

päevamäärale, s.o 90 eurot. Seega tuleb V.Haljastele kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista rahaline karistus 191-kordses päevamääras, s.o 1910 eurot. Kuna kuritegu on

toime pandud katseajal, tuleb KarS § 74 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustada

liitkaristus Tartu Maakohtu 21.11.2018 otsusega mõistetud karistusega, jättes eelmise

kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata ja määrates uue kuriteo eest

mõistetud rahalise karistuse täideviimisele iseseisvalt.

OTSUSE PÕHJENDUSED KANNATANU RAHALISTE NÕUETE OSAS

119 (133)

660.

KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama mh

küsimuse sellest, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik

nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui

kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku

nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Kannatanu avalik-õiguslik nõudeavaldus

661.

Otepää Vallavalitsuse kaudu on lepingulise esindaja vahendusel 23.08.2021

Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse Kaido

Tambergi ja Kajar Lepiku vastu (I kd tl 12-15).

662.

Kannatanu avalduse kohaselt on K.Tamberg ja K.Lepik ametnikud ATS § 7 lg 1

mõistes. Sangaste Vallavalitsus ja Otepää Vallavalitsus on ametiasutused ATS § 6 lg 1 ja

§ 6 lg 3 p 3 mõistes. Kannatanu leiab, et K. Tamberg ja K. Lepik on teenistuskohustuste

süülise rikkumisega tekitanud Otepää vallale varalise kahju, mistõttu on nad ATS § 80

lg 1 alusel kohustatud selle hüvitama. Kuna kahtlustatavad on teod toime pannud

tahtlikult, vastutavad nad kahju eest ATS § 80 lg 3 kohaselt täies ulatuses. Ühiselt kahju

tekitamise korral vastutavad süüdistatavad ATS § 80 lg 2 kohaselt ühiselt.

663.

Raja kinnistu võõrandamise episoodiga seoses palub kannatanu määrata kindlaks

K. Tambergi ja K. Lepiku rahalise kohustuse 52 000 eurot solidaarselt järgmistel

asjaoludel:

664.

Sangaste vallavanem K. Tamberg ja abivallavanem K. Lepik otsustasid

võõrandada Sangaste vallale kuuluva Raja kinnistu. Kinnistu võõrandati Sangaste

Vallavolikogu 10.08.2016 otsuse alusel MTÜ-le Sangaste Asundused hinnaga 58 000

eurot. MTÜ Sangaste Asundused müüs 13.12.2016 kinnistu 60 000 euro eest

Ühismajandamise OÜ-le, mis müüs kinnistu edasi Valga Puu OÜ-le 110 000 euro eest.

Kinnistu taoline võõrandamine tekitas kannatanule kahju, sest kannatanu kinnistu müüdi

odavamalt kui oli selle tegelik väärtus. Arvestades, et kinnistu ostnud OÜ Valga Puu

tasus kinnistu eest 110 000 eurot, siis pidanuks kannatanu võõrandamisest saama

vähemalt 110 000 eurot. Seetõttu on kannatanul tekkinud kahju 52 000 (110 000-58

000) eurot saamata jäänud tulu näol (VÕS § 128 lg 4). Kahju tekkimise põhjustas

kahtlustatavate tahtlik tegevus, kes usaldussuhtes (ATS § 7 lg 1) tegutsesid kohaliku

omavalitsuse huvide vastaselt ja tegutsesid hoopis äriühingute huvides, sest tegid

kohalikule omavalitsusele kahjuliku tehingu, mille tulemusel kohalikul omavalitsusel

kui kannatanul jäi põhjendamatult saamata tulu kinnisasja võõrandamisest.

665.

Sangaste Vallavalitsuse hoone remondi episoodiga seoses palub kannatanu

määrata kindlaks K. Tambergi ja K. Lepiku rahalise kohustuse 9840 eurot solidaarselt

järgmistel asjaoludel:

666.

Sangaste valla (mida esindas vallavanem K.Tamberg) ja OÜ Sanva vahel

24.04.2017 sõlmitud töövõtulepingu nr 14-3.2/31 alusel kohustus OÜ Sanva hiljemalt

1.10.2017 teostama XXX 7 hoone ruumides nr 38-46 akende viimistlustööd, elektritööd

ja küttesüsteemi remonttööd, Sangaste vald aga kohustus OÜ-le Sanva tasuma nimetatud

tööde eest kokku 9840 eurot (4920 eurot hiljemalt 30.04.2017 ja 4920 eurot pärast tööde

vastuvõtmist). Sangaste Vallavalitsus tasus nimetatud lepingu alusel OÜ-le Sanva

26.04.2017 4920 eurot ja 28.11.2017 4920 eurot, s.o kokku 9840 eurot. Kriminaalasjas

on kogutud tõendid, et tegelikult nimetatud töid OÜ Sanva ei teinud, sest tööd tegid

kolmandad isikud (OÜ AN Service ning Oja Ehitus OÜ, millele Sangaste vald ka tasus

120 (133)

nimetatud tööde eest). Kirjeldatud viisil kokkulepped sõlmisid K. Lepik ja K. Tamberg.

Sel viisil tasus Sangaste vald põhjendamatult 9840 eurot teenuste eest, mida tegelikult ei

osutatud ning vastav summa on otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3). Kahju tekkis

kahtlustatavate tahtliku tegevuse tulemusel, kes usaldussuhtes (ATS § 7 lg 1) tegutsesid

kohaliku omavalitsuse huvide vastaselt ja tegutsesid hoopis äriühingute huvides, sest

tegid kohalikule omavalitsusele kahjuliku tehingu, mille tulemusel kohalik omavalitsus

kui kannatanu tasus põhjendamatult teenuste eest, mida tegelikult ei saadud.

667.

Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigalduse episoodiga seoses palub

kannatanu määrata kindlaks K. Tambergi ja K. Lepiku rahalise kohustuse 10 000,48

eurot solidaarselt Viktor Haljastega (tsiviilhagi esitatud eraldi) järgmistel asjaoludel:

668.

Otepää Vallavalitsus (mida esindas K. Tamberg) sõlmis 8.08.2019

töövõtulepingu OÜ-ga Arboore kõnnitee kivide paigaldamise kohta. Selle

töövõtulepingu alusel kandis Otepää Vallavalitsus perioodil 13.08.2019-16.09.2019 OÜ-

le Arboore 21 478,08 eurot. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt oli tööde tegelik

maksumus 11 469,60 eurot ning ülejäänud 10 008,48 eurot omandas kolmas isik OÜ

Arboore. Kokkulepped sellisel viisil tehingute tegemiseks sõlmisid K. Tamberg, K.

Lepik ja V. Haljaste. Sel viisil tasus XXX põhjendamatult 10 008,48 eurot teenuste eest

ning vastav summa on otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3). Sisuliselt on tasutud OÜ-

le Arboore alusetult raha ning sellise tegevuse eesmärgiks on olnud selle raha

omastamine. Kahju tekkis süüdistatavate tahtliku tegevuse tulemusel, kes usaldussuhtes

(ATS § 7 lg 1) tegutsesid kohaliku omavalitsuse huvide vastaselt ja tegutsesid hoopis

äriühingute huvides, sest tegid kohalikule omavalitsusele kahjuliku tehingu, mille

tulemusel kohalik omavalitsus kui kannatanu tasus põhjendamatult teenuste eest, mida

tegelikult ei saadud.

669.

Sangaste Mõis OÜ osaluse müügi episoodis palub kannatanu määrata kindlaks

K. Tambergi rahalise kohustuse 749 700 eurot järgmistel asjaoludel:

670.

Sangaste vald (mida esindas vallavanem K. Tamberg) võõrandas 4.10.2017

Sangaste vallale kuuluva 749 700 euro suuruse nimiväärtusega Sangaste Mõis OÜ osa

749 700 euro eest MTÜ-le Sangaste Asundused. Müügilepingu järgi peab ostja tasuma

osa eest hiljemalt 31.12.2021. Müügilepingu järgi on ostjale üle antud osa omandiõigus.

VÕS § 128 lg 3 järgi on kahju mõistega hõlmatud ka tulevikus tekkiv kahju. Antud juhul

on müügihinna laekumise tähtaeg 31.12.2021 ning kui selleks ajaks müügilepingu alusel

raha kannatanule ei laeku, siis on kannatanul tekkinud kahju, mille on põhjustanud

müügilepingu sõlmimine ilma tagatisteta ja sellistel tingimustel, mis ei olnud ei Sangaste

ega Otepää valla huvides. Kahju tekkis kahtlustatava tahtliku tegevuse tulemusel, kes

usaldussuhtes (ATS § 7 lg 1) tegutses kohaliku omavalitsuse huvide vastaselt ja tegi

kohalikule omavalitsusele kahjuliku tehingu, mille tulemusel kohalik omavalitsus kui

kannatanu võõrandas vara (osa), kuid vara eest tasu laekumine oli sõlmitud ilma

tagatisteta.

671.

Lisaks palub kannatanu kindlaks määrata K. Tambergi ja K. Lepiku solidaarselt

rahaliselt kohustuselt 71 848,48 eurot (52 000 + 9840 + 10 000,48 eurot) VÕS § 113 lg 1

määras viivise nõudeavalduse esitamisest kuni kohustuse tasumiseni. K. Tambergi

rahaliselt kohustuselt 749 000 eurot palub kannatanu kindlaks määrata VÕS § 113 lg 1

määras viivise nõudeavalduse esitamisest kuni kohustuse tasumiseni.

Poolte kohtumenetluses avaldatud seisukohad

121 (133)

672.

Kannatanu esindaja on kohtumenetluse käigus vähendanud nõuet K.Tambergi

vastu, paludes OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega tekitatud kahju osas K. Tambergi

rahaliseks kohustuseks määrata 600 000 eurot ühes lisanduva viivisega, kuna

29.12.2021 on MTÜ Sangaste Asundused kannatanule ostuhinnast 149 700 eurot ära

tasutud. Muus osas on kannatanu jäänud oma nõuete juurde.

673.

20.09.2022 kohtuistungil kannatanu esindaja täpsustas, et avalik-õigusliku

nõudeavalduse rahuldamisel ATS § 80 sätete alusel palub kannatanu määrata

süüdistatavate ühiselt tekitatud kahju puhul iga süüdistatava rahalise kohustuse osa

vastavalt süüle, mida kannatanu loeb võrdseks. Ka palub kannatanu esindaja

alternatiivselt

kaaluda kahju väljamõistmist süüdistatavatelt

solidaarselt

deliktiõiguslikul alusel (VÕS § 1043), juhul kui ATS §-s 2 lg 3 p 10 sätestatu tõttu ei

pea kohus võimalikuks kannatanu nõuet rahuldada ATS-i alusel.

674.

Süüdistatav K. Tamberg vaidleb avalik-õiguslikule nõudeavaldusele vastu ega

nõustu mitte ühegi tema vastu esitatud nõudega.

675.

Süüdistatava K. Tambergi kaitsja leiab, et avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb

jätta täies ulatuses rahuldamata. Kaitsja ei pea võimalikuks, et ATS-i asemel saaks

antud juhul kohaldada varalist vastutust VÕS-i alusel.

676.

Süüdistatav K. Lepik vaidleb avalik-õiguslikule nõudeavaldusele vastu samuti

täies ulatuses.

677.

Süüdistatava K. Lepiku kaitsja leiab samuti, et avalik-õiguslik nõudeavaldus ei

ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

678.

KrMS § 38-1 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja võib esitada kannatanuna ka

avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise

kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad

faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Kohtu

hinnangul kannatanu nõuete aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas

menetletavate kuritegudega KrMS § 38-1 lg 2 ls 1 mõttes, mistõttu iseenesest saaks

selliseid nõudeid lahendada käesolevas kriminaalmenetluses.

679.

Samas KrMS § 38-1 lg 2 sätestab ka, et avalik-õigusliku nõudeavalduse võib

esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama ka

haldusmenetluses. HKMS § 260 lg 2 kohaselt võib haldusorgan esitada kaebuse

ametniku või muu avalikke ülesandeid täitnud isiku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks,

sealhulgas kaebuse regressinõude rahuldamiseks, üksnes seaduses ettenähtud juhtudel.

Kannatanu tugineb käesoleval juhul ATS § 80 sätetele.

680.

Avalik-õigusliku nõudeavalduse kohaselt tekitasid süüdistatavad K.Lepik ja

K.Tamberg kannatanule kahju, tegutsedes valla ametiisikutena, s.o avalik-õigusliku

suhte raames. Ka kohus leiab, et K.Tamberg ja K.Lepik on neile etteheidetavad teod

toime pannud valla ametiisikutena oma ametiülesannete täitmise käigus.

681.

Kohus on eespool tuvastanud, et omades oma ametikohast tulenevalt kontrolli

Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu üle ja mõjutades sellega seotud tehinguid (nii

kinnistu võõrandamist vallalt MTÜ-le Sangaste Asundused kui MTÜ-lt Sangaste

Asundused OÜ-le Ühismajandamise), pöörasid vallavanem K. Tamberg ja

122 (133)

abivallavanem K. Lepik Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu ebaseaduslikult

kolmanda isiku Ühismajandamise OÜ kasuks, mis tehingute tulemusena sai rahalisi

vahendeid 50 000 eurot. Samas kui vald võõrandas kinnistu tunduvalt alla selle

turuväärtuse ning hilisemat kinnistu müügihinda arvestades jäi vallal saamata vähemalt

52 000 eurot.

682.

Kohus on eespool tuvastanud, et süüdistatavate K.Tambergi ja K.Lepiku (kellel

lähtuvalt oma tööülesannetest Otepää vallas oli tööde tellimise õigus ja

kontrollfunktsioon tööde teostamise üle) tegevuse tagajärjel tasus Sangaste Vallavalitsus

OÜ-ga Sanva 24.04.2017 sõlmitud töövõtulepingu alusel viimasele 9840 eurot, kuigi

tehtud tööde tegelik maksumus oli 6000 eurot (koos käibemaksuga). Seega pöörasid

süüdistatavad K.Tamberg ja K.Lepik ebaseaduslikult valla rahalisi vahendeid 3840 euro

ulatuses kolmanda isiku ehk OÜ Sanva kasuks.

683.

Kohus on eespool tuvastanud, et süüdistatavate K.Tambergi ja K.Lepiku

tegevuse tagajärjel ja V.Haljaste kaasabil tasus Otepää Vallavalitsus 2019. aasta suvel

Otepää Kultuurimaja pargi kergliiklustee rekonstrueerimistööde tegemise eest OÜ

Arboorele kontole 19 855,08 eurot, kuigi tööde tegelik maksumus oli 13 469,16 eurot

(koos käibemaksuga). Seega pöörasid süüdistatavad K.Tamberg ja K.Lepik V.Haljaste

kaasabil valla rahalisi vahendeid 6385,92 euro ulatuses kolmanda isiku ehk OÜ Arboore

kasuks.

684.

Kohus on eespool tuvastanud, et vallavanem K.Tambergi tegevuse tagajärjel

võõrandas Sangaste vald 4.10.2017 Sangaste vallale kuulunud OÜ Sangaste Mõis osa

nimiväärtusega 749 700 eurot MTÜ-le Sangaste Asundused. Tegemist oli vallale

kahjuliku tehinguga, sest müügilepingu järgi kohustus MTÜ Sangaste Asundused

ostuhinna 749 700 eurot tasuma hiljemalt 31.12.2021, mis on käsitletav laenuna ja on

vastuolus KOFT §-ga 37 lg 2. Samas läks lepingu eseme omandiõigus juba enne

ostuhinna täielikku tasumist üle ostjale, kes lepingust tulenevat rahalist kohustust polnud

tegelikult võimeline täitmagi. Seeläbi tekkis Sangaste vallal (kelle üldõigusjärglane on

XXX) kahju 749 700 eurot.

685.

ATS §-s 80 lg 1 on sätestatud, et kui ametnik on teenistuskohustuse süülise

rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju

hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses. Samas ATS § 2 lg 3 p

10 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis ATS-i valla- või linnavalitsuse

liikmele ei kohaldata. Seega peab vallavalitsuse liikme suhtes ATS-i kohaldamiseks

esinema seadusest tulenev alus. Ühestki seadusest ei tulene, et valla- või linnavalitsuse

liikme vastutusele saaks kohaldada ATS §-s 80 sätestatut. Kuna XXX on seostanud

avalik-õiguslikus nõudeavalduses nõutava kahju tekkimist K.Tambergi ja K.Lepiku

tegudega, mis seisnesid vallavanema ja abivallavanema ülesannete täitmises (s.o valla

esindamine oma pädevuse piires), siis ei saa kahju hüvitamise nõude aluseks olla

ametniku varalist vastutust reguleerivad sätted.

686.

Seisukohale, et seadustes ei ole kohaliku omavalitsuse üksusele nähtud ette

võimalust nõuda asjaomase valla- või linnavalitsuse liikme poolt oma ülesannete

täitmisel kohaliku omavalitsuse üksusele väidetavalt tekitatud varalise kahju hüvitamist,

on asutud ka kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2022 määrus asjas 3-21-

2066 -https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=321615783).

123 (133)

687.

Seega puudub Otepää vallal K.Tambergi ja K.Lepiku vastu kahju hüvitamise

kaebuse esitamiseks kaebeõigus, mistõttu KrMS § 38-1 lg 2 teisest lausest tulenevalt ei

saa kannatanu sellist nõuet esitada ka käesolevas menetluses.

688.

Kannatanu esindaja on palunud kohtul kaaluda K.Tambergi ja K.Lepiku suhtes

varalise vastutuse kohaldamist deliktiõiguslikul alusel. Sealjuures viitas kannatanu

esindaja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2008 otsusele asjas 3-1-1-60-07, milles

käsitleti muuhulgas küsimusi, kas ja millises ulatuses võib riigil tekkida varaline nõue

äriühingu juhatuse liikme vastu, kes on äriühingu maksudeklaratsioone esitamata jättes

või nendes valeandmeid esitades pannud toime kuriteo ja põhjustanud ühtlasi äriühingu

maksuvõla (otsuse p-d 36 jj). Viidatud lahendis asuti seisukohale, et riik ei saa

maksunõuet esitada hagimenetluses. Ent Riigikohus pidas võimalikuks, et teatud

juhtudel võib riigil olla tsiviilõiguslik nõue äriühingu maksudeklaratsioonid esitamata

jätnud või nendes valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu, selgitades, milles sellisel

juhul kahju seisneb ja milliseid asjaolusid on sellise nõude lahendamiseks vajalik

tuvastada.

689.

Erinevalt kannatanu esindajast peab maakohus kaheldavaks, kas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28.01.2008 otsuses asjas 3-1-1-60-07 avaldatud seisukohad on

üldse kohaldatavad käesolevas asjas. Nii tuleneb viidatud lahendi sisust, et Riigikohus

on andnud juhised tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõuete esitamiseks juhtudel, mil

maksukorralduse seadus ei sätestanud õigust nõuda äriühingu juhatuse liikmelt äriühingu

maksuvõla tasumist. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puuduks seadus,

mille alusel ametiisikult ametiülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda.

Selline seadus ATS § 80 näol on olemas. On olnud seadusandja tahe, et teatud

ametiisikud selle kohaldamisalast välja jääks. Kohtu arvates on sellises olukorras

seadusandja tahtega vastuolus asuda ametiisiku poolt avalik-õigusliku suhte raames

tekitatud kahju hüvitamise küsimust lahendama hoopis deliktiõiguslikul alusel.

690.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega kahju õigusvastasest

põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab olema tõendatud kostja

tegu ja selle õigusvastasus, kostja süü, kahju ning põhjuslik seos kostja teo ja kahju

vahel. Isegi kui jaatada võimalust, et teatud juhtudel on ametiisiku poolt avalik-

õigusliku suhte raames tekitatud kahju hüvitamise küsimust võimalik lahendada

deliktiõiguslikul alusel, leiab kohus, et Otepää valla avalik-õiguslikus nõudeavalduses

esitatud asjaoludel ja olemasolevate tõendite alusel ei saa kannatanu nõuet rahuldada.

Kuigi käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud K.Tambergi ja K.Lepiku tahtlik

(tsiviilõiguse mõttes süüline) ja õigusvastane käitumine (Sangaste ja Otepää valla

rahaliste vahendite omastamine kolmandate isikute kasuks või usalduse kuritarvitamine)

ei piisa neist asjaoludest kannatanu võimaliku kahjunõude lahendamiseks

deliktiõiguslikul alusel.

691.

Kahju hüvitamise kohustuse eelduseks (nii ATS § 80 sätete alusel kui

deliktiõiguslikul alusel) on hüvitatava kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128)

olemasolu (vt nt RKKKo 3-1-1-63-09, p 14.5 ja RKTKo 3-2-1-56-17, p 25). Käesolevas

asjas on kannatanu käsitlenud enda kahjuna OÜ-le Arboore ja OÜ-le Sanva alusetult

ülekantud rahasummasid, samuti MTÜ-lt Sangaste Asundused saamata jäänud OÜ

Sangaste Mõis osa ostuhinda (s.o otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3) ning Raja

124 (133)

kinnistu võõrandamisest saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 4). Samas pole kannatanu

väitnud ega tõendanud, et isikutelt, kellele Sangaste või Otepää Vallavalitsus alusetud

ülekanded tegi või vara võõrandas, ei ole ega olnud varem võimalik tagasi saada avalik-

õiguslikus nõudeavalduses märgitud summasid või vähemalt mingit osa neist. Riigikohtu

väljakujunenud praktikas on asutud seisukohale (ja sellele on viidatud ka kannatanu

esindaja viidatud lahendis), et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise

nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või

muul viisil üle antu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise

nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust,

mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem.

Alusetust rikastumisest (või ka näiteks lepingust) tuleneva nõude väärtust tuleb

kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada kahjustatud isiku

kasu saamine kahju tekitamise juhtumi tõttu. (Vt nt RKTKo 3-2-1-41-05, p-d 54–57; 3-

2-1-27-06, p 13; 3-2-1-49-07, p 13; 3-2-1-134-09, p 11; 3-2-1-148-09, p 13; 3-2-1-197-

13, p-d 30; RKKKo 3-1-1-41-11, p 17.3–17.4; RKKKm 3-1-1-22-17, p 45; erikogu

22.02.2013 otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 5.)

692.

Kannatanu ei ole väitnud ega tõendanud, et tal pole olnud võimalik esitada

nõudeid OÜ-dele Sanva ja Arboore või MTÜ-le Sangaste Asundused. Nii ei ole

kannatanu väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud olematute teenuste eest raha

saanud äriühingute vastu alusetust rikastumisest tulenevad nõuded, tühistanud osade

maksete aluseks olnud tehingud või kasutanud muid õiguskaitsevahendeid, et nõuda

alusetult makstud raha selle saanud kolmandatelt isikutelt tagasi. Kannatanu ei ole ära

näidanud ega tõendanud sedagi, et raha tagasisaamine OÜ-delt Sanva ja Arboore või

MTÜ-lt Sangaste Asundused oleks olnud – näiteks nende äriühingute puuduliku

maksevõime või mõne muu põhjuse tõttu – võimatu või ebamõistlikult koormav. Kohtu

arvates on mõnel juhul kannatanul raha tagasisaamise võimalus praegugi. Otepää

Vallavalitsuse 5.09.2022 nõudekirjast ja hagihoiatusest MTÜ-le Sangaste Asundused

(VIII kd tl 150-151) nähtub, et kannatanul ongi kavas kohtu poole pöörduda. Kuigi

MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord on ilmselt selline, et tal puuduvad vabad

rahalised vahendid Otepää valla eest oleva rahalise kohustuse täitmiseks, kuulub MTÜ-

le väärtuslik OÜ Sangaste Mõis osa, millele on täitemenetluses võimalik sissenõuet

pöörata ja mille arvelt seega kannatanu nõuet täita.

693.

Erandina saab kolmanda isiku vastu suunatud tagasinõudeõiguse olemasolu ja

väärtuse jätta kahjuhüvitise suuruse tuvastamisel arvestamata, kui kannatanud loovutab

oma võimaliku nõude kolmanda isiku vastu isikule, kellelt ta kahjuhüvitist nõuab.

Kahjustatud isik saab kahju tekitamise tagajärjel kasu saamist vältida sel teel, et ta

loovutab nõude kahju tekitajale (VÕS § 164 jj). Tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS §

6) peab kahju tekitamise eest vastutav isik, kes väidab, et kahjustatud isikule kuuluv

nõue omab väärtust, nõustuma nõude loovutamisega. Kui ta sellest keeldub, tuleb

eeldada, et kahjustatud isikule kuuluv nõue on väärtusetu (RKTKo 3-2-1-49-07, p 16 ja

erikogu 22.02.2013 otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 58). Käesolevas asjas ei ole

kannatanu väitnud, et ta oleks pakkunud süüdistatavatele kahjuhüvitise eest oma

võimalikke nõudeid OÜ-de Sanva ja Arboore või MTÜ Sangaste Asundused vastu.

694.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kuna kannatanu avalik-õiguslikus nõudeavalduses

märgitud asjaolude ning olemasolevate tõendite alusel pole võimalik tuvastada

kannatanu kahju suurust, mille võrra kannatanu tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna

nõutavast summast väiksem, ei ole võimalik süüdistatavatelt K.Tambergilt ja

125 (133)

K.Lepikult kahju (ega lisanduva viivise) katteks midagi välja mõista.

695.

Kuna kohtu esmane seisukoht on siiski, et kannatanu nõuded ei vasta KrMS §

38-1 lg 2 teises lauses sätestatud tingimustele, jätab kohus kannatanu avalik-õigusliku

nõudeavalduse mitte rahuldamata, vaid KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Selline nõue jääks kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ka

halduskohtumenetluses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2022 määrus asjas 3-21-

2066, p-d 25-26).

696.

Kuna kannatanu nõue jääb sellise nõude esitamise õiguse puudumise tõttu

niikuinii läbi vaatamata, puudub kohtul vajadus eraldi teha otsustust (läbi vaatamata

jätmine või menetluse lõpetamine) kannatanu nõude selles osas, milles kannatanu

kohtumenetluse käigus nõuet vähendas (s.o seoses OÜ Sangaste Mõis osa

võõrandamisega K. Tambergi vastu esitatud rahalise kohustuse kindlaksmääramise nõue

149 700 euro ulatuses).

Kannatanu tsiviilhagi

697.

Kannatanu Otepää Vallavalitsuse kaudu lepingulise esindaja vahendusel on

23.08.2021 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitanud tsiviilhagi V. Haljaste vastu (I kd

tl 16-18).

698.

Hagiavalduse kohaselt Otepää Vallavalitsus (mida esindas K. Tamberg) sõlmis

8.08.2019 töövõtulepingu OÜ-ga Arboore kõnnitee kivide paigaldamise kohta. Selle

töövõtulepingu alusel kandis Otepää Vallavalitsus perioodil 13.08.2019-16.09.2019 OÜ-

le Arboore 21 478,08 eurot. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt oli tööde tegelik

maksumus 11 469,60 eurot ning ülejäänud 10 008,48 eurot omandas kolmas isik OÜ

Arboore. Kokkulepped sellisel viisil tehingute tegemiseks sõlmisid K. Tamberg, K.

Lepik ja V. Haljaste. Töövõtulepingu sõlmimiseks vajalikud pakkumised hankis V.

Haljaste, samuti omas V. Haljaste ligipääsu OÜ Arboore pangakontole, millele laekunud

rahasummad kandis tema edasi OÜ Võsaraie pangakontole, kust see sularahas välja

võeti. Sel viisil tasus XXX põhjendamatult 10 008,48 eurot teenuste eest ning vastav

summa on otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3). Sisuliselt on tasutud OÜ-le Arboore

alusetult raha ning sellise tegevuse eesmärgiks on olnud selle raha omastamine. Kahju

tekkis kahtlustatavate tahtliku tegevuse tulemusel, kus K.Tamberg ja K.Lepik

usaldussuhtes (ATS § 7 lg 1) tegutsesid kohaliku omavalitsuse huvide vastaselt ja

tegutsesid hoopis äriühingute huvides, sest tegid kohalikule omavalitsusele kahjuliku

tehingu, mille tulemusel kohalik omavalitsus kui kannatanu tasus põhjendamatult

teenuste eest, mida tegelikult ei saadud. Omastamisele on oma teopanuse andnud ka V.

Haljaste. Ilma selleta ei oleks saanud sõlmida lepingut, kanda raha OÜ Arboore

pangakontole ning sellelt edasi OÜ Võsaraie kontole ning sularaha välja võtta.

699.

Kannatanu palub välja mõista Viktor Haljastelt 10 008,48 eurot solidaarselt K.

Tambergile ja K. Lepikule määratud rahalise kohustusega. Lisaks palub kannatanu

V.Haljastelt välja mõista viivise 10 008,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 määras alates

nõudeavalduse esitamisest kuni kohustuse tasumiseni.

Poolte kohtumenetluses avaldatud seisukohad

700.

Kannatanu esindaja jäi kohtuistungil tsiviilhagi juurde.

126 (133)

701.

Süüdistatav V. Haljaste vaidleb tsiviilhagile vastu.

702.

Süüdistatava V. Haljaste kaitsja leiab, et tsiviilhagi ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

703.

KrMS § 38-1 lg 1 p 1 kohaselt kannatanul on õigus esitada kahtlustatava,

süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi

kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on

kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või

heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas

menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka

tsiviilkohtumenetluses.

704.

Kohtu hinnangul on kannatanu nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad

olulises osas menetletava kuriteoga KrMS § 38-1 lg 1 p 1 mõttes, mistõttu saab

kannatanu nõuet lahendada käesolevas kriminaalmenetluses. Sellist nõuet oleks

võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses.

705.

Kohus on eespool tuvastanud, et süüdistatavate K.Tambergi ja K.Lepiku

tegevuse tagajärjel ja V.Haljaste kaasabil tasus Otepää Vallavalitsus 2019. aasta suvel

Otepää Kultuurimaja pargi kergliiklustee rekonstrueerimistööde tegemise eest OÜ

Arboore 19 855,08 eurot, kuigi tööde tegelik maksumus oli 13 469,16 eurot (koos

käibemaksuga). Seega pöörasid süüdistatavad K.Tamberg ja K.Lepik V.Haljaste

kaasabil valla rahalisi vahendeid 6385,92 euro ulatuses kolmanda isiku ehk OÜ

Arboore kasuks.

706.

Kannatanu Otepää valla ja süüdistatava V. Haljaste vahel puuduvad lepingulised

suhted, mistõttu kuuluvad kohaldamisele VÕS-i lepinguvälise kahju hüvitamist

reguleerivad sätted. Nagu kohus juba eespool leidis, kahju õigusvastasest põhjustamisest

tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab olema tõendatud kostja tegu ja selle

õigusvastasus, kostja süü, kahju ning põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel (VÕS §

1043).

707.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud V.Haljaste tahtlik (tsiviilõiguse mõttes

süüline) ja õigusvastane käitumine (kaasaaitamine Otepää valla rahaliste vahendite

omastamisele OÜ Arboore kasuks). Kannatanu peab V.Haljaste käitumist

õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kohtu hinnangul võib kõne alla tulla

ka VÕS § 1045 lg 1 p 7. Karistusõiguse norme, mis sisaldavad üldisi käitumiskohustusi

ja keelde (antud juhul omastamise keeldu) saab käsitleda deliktiõiguslike

kaitsenormidena VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes (vt RKTKo 3-2-1-62-13, p 17). Viimases

on sätestatud, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat

kohustust rikkuva käitumisega. V.Haljaste pani toime omastamisele kaasaaitamise, mis

seadusest tulenevalt on keelatud. Seega rikkus V.Haljaste seadusest tulenevat kohustust

ja tema tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt.

708.

Ent vaatamata eeltoodule leiab kohus, et Otepää valla tsiviilhagi ei saa hagis

esitatud asjaoludel ja olemasolevate tõendite alusel rahuldada. Kohus jääb siinkohal

127 (133)

samade põhjenduste juurde, mis esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse puhul (vt

otsuse p-d 691-693). Ka hagis on kannatanu käsitlenud enda kahjuna OÜ-le Arboore

alusetult ülekantud rahasummat. Samas pole kannatanu väitnud ega tõendanud, et OÜ-

lt Arboore ei ole ega olnud varem võimalik seda raha tagasi saada. Käesolevas asjas ei

ole kannatanu väitnud, et ta oleks pakkunud V.Haljastele kahjuhüvitise eest oma

võimalikku nõuet OÜ Arboore vastu.

709.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kuna kannatanu hagis märgitud asjaolude ning

olemasolevate tõendite alusel pole võimalik tuvastada kannatanu kahju suurust, mille

võrra kannatanu tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem, ei

ole võimalik süüdistatavalt V.Haljastelt kahju (ega lisanduva viivise) katteks midagi

välja mõista. Kannatanu tsiviilhagi V.Haljaste vastu tuleb jätta rahuldamata.

OTSUSE PÕHJENDUSED VARA ARESTIMISE JA SÜÜTEOMENTLUSES

TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE OSAS

Vara arestimise tühistamine

710.

Tartu Maakohtu 28.02.2022 määrusega (VI kd tl 161-165) on Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri taotluse (VI kd tl 1-2) alusel arestitud Otepää Vallavalitsuse

avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks 14.01.2020 toimunud läbiotsimise käigus

K.Lepikult äravõetud raha 21 250 eurot, mis on 17.06.2020 tasutud

Rahandusministeeriumi kontole Swedbankis viitenumbrile 3100082116 selgitusega

„Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, kriminaalasi nr 1822100021 Kajar

Lepik“. Kuna kohus jätab kannatanu avalik-õigusliku nõdeavalduse läbi vaatamata, on

arestimise alus ära langenud, mistõttu tuleb arestimine tühistada, K.Lepiku raha aresti alt

vabastada ja talle tagastada.

K.Lepiku kahju hüvitamise taotlus seoses vara arestimisega

711.

Süüdistatav K.Lepik oma kaitsja vahendusel on 16.05.2022 kohtule esitanud

taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (VII kd tl 165-166) seoses

14.01.2020 K.Lepikult ära võetud sularaha 21 250 euro arestimisega Tartu Maakohtu

28.02.2022 määruse alusel. Tuginedes süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seaduse (SKHS) §-dele 5 lg 1 p 5 ja 10 lg 1 taotletakse õigeksmõistva otsuse korral raha

arestimisega tekitatud kahju hüvitamist summas, mis vastab arestitud rahasummalt

arvestatud intressile 6% aastas.

712.

SKHS § 5 lg 1 p 5 kohaselt võib nõuda vara arestimisega tekitatud kahju

hüvitamist juhul kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punktide 1, 2 või 5 alusel. Kuna kohus

K.Lepikut õigeks ei mõista ega tema suhtes menetlust viidatud alustel ei lõpeta, vaid

teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis puudub SKHS §-s 5 lg 1 p 5 sätestatud alus hüvitada

raha arestimisega tekitatud kahju. SKHS § 13 lg 3 alusel jätab kohus süüdistatava

taotluse läbi vaatamata. Mingil muul SKHS-s sätestatud alusel kahju hüvitamist pole

süüdistatav taotlenud.

OTSUSE PÕHJENDUSED MENETLUSKULUDE OSAS

713.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS

128 (133)

175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme

kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 9.12.2021 määruse nr 116

„Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2022 töötasu alamäär kuus on 654

eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 654, s.o 981 eurot.

714.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud

riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

715.

Kohtueelse menetluse käigus on V.Haljaste kaitsjale välja makstud riigi õigusabi

tasu ja kulu 583,20 eurot (V kd tl 125-128) ja kohtumenetluse käigus kokku 2832 eurot

(1326+1052,40+280,80+108+64,80 - VI kd tl 3-4; VII kd tl 195-196 pöördel; VIII kd tl

162-166). Käesoleva asja mahtu ja keerukust ning menetlusele kulunud aega arvestades

on kaitsjale väljamakstud tasu ja kulu 3415,20 eurot kohtu arvates põhjendatud ja

vajalik.

716.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu.

717.

Süüdistatava K.Tambergi valitud kaitsja vandeadvokaat S.Musta 16.05.2022 ja

20.09.2022 kohtule esitatud õigusabi kulude hüvitamise taotluste ühes arvete ja

maksekorraldustega (VII tl 169-177; VII kd tl 155-157) kohaselt on K.Tambergi valitud

kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 20920 eurot (20 080 + 840 eurot).

Sealhulgas on tasu umbes 139,44 töötunni eest (tunnitasu 144 eurot koos

käibemaksuga; 20080:144) ja tasu 5 töötunni eest (tunnitasu 168 eurot koos

käibemaksuga).

718.

Süüdistatava K.Lepiku valitud kaitsja vandeadvokaat A.Vildi 16.05.2022 ja

20.09.2022 kohtule esitatud õigusabikulude hüvitamise taotluste koos arvetega (VII kd

tl 162-164; VIII kd tl 158) kohaselt on K.Lepiku valitud kaitsja tasu kohtueelses ja

kohtumenetluses kokku 20 880 eurot (20 160 + 720), s.o tasu 145 tunni töötunni eest

(tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga).

719.

Kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat K.Linnu 16.05.2022 ja

20.09.2022 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjade ühes spetsifikatsioonide ja

arvetega (VII kd tl 178-194, VIII kd tl 159-161) kohaselt on kannatanu esindaja tasu

kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 11 880 eurot, s.o tasu 66 töötunni eest (tunnitasu

180 eurot koos käibemaksuga).

720.

Nagu kohus eespool tuvastas, sisaldavad valitud kaitsjate tasud ka õigusteenuse

osutamise tasusid kohtueelses menetluses. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 14.07.2021

kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse väljatrükist nähtuvalt (VII

kd tl 167-168) lõpetati kriminaalasjas nr 18221000021 osaliselt menetlus kahtlustavate

K.Tambergi ja K.Lepiku kahtlustuses KarS § 201 lg 2 p 1-4 järgi osas, mis puudutab

Keeni tee 1 korteromandiga 1 kuni 8 seotud kuriteoepisoodi. Kaitsjad on käesolevas

menetluses taotlenud ka kohtueelses menetluses lõpetatud kuriteo episoodiga seonduva

valitud kaitsja tasu hüvitamist süüdistatavatele. K.Lepiku kaitsja kinnitusel (VII kd tl

163) on tema ajakulu kriminaalasja kohtueelse menetluses olnud 25 töötundi,

millest 1/5 ulatuses on õigusabi seotud episoodiga, milles menetlus lõpetati. Seega

palub kaitsja süüdistatavale K.Lepikule hüvitada valitud kaitsja tasu seoses kohtueelses

menetluses lõpetatud episoodiga 5 töötunni, s.o 720 euro ulatuses. K.Tambergi kaitsja

kinnitusel (VIII kd tl 154) on seoses episoodiga, milles menetlus lõpetati, kaitsja

ajakulu olnud 2 töötundi, mistõttu palutakse K.Tambergile hüvitada valitud kaitsja tasu

288 euro ulatuses.

129 (133)

721.

Nõustudes juhtivprokuröri 20.09.2022 istungil avaldatuga ka kohus leiab, et

käesolevas menetluses ei saa süüdistatavatele K.Tambergile ja K.Lepikule hüvitada

valitud kaitsja tasu, milline on seotud kuriteoepisoodiga, milles kohtueelses menetluses

menetlus lõpetati. Käesolevas asjas teeb kohus süüdimõistva, mitte õigeksmõistva

otsuse. Samuti ei lõpeta kohus kriminaalmenetlust. Seega ei esine KrMS § 181 lg 1 või

183 lg 1 sätestatud aluseid, mille korral kohus saaks otsustada süüküsimusega

seonduvate menetluskulude süüdistatavatele hüvitamist. Kuna Keeni tee 1 episoodi

osas tegi menetluse lõpetamise otsustuse prokuratuur, pidi viimane KrMS §-st 189 lg 1

tulenevalt otsustama ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamise. Tulenevalt KrMS §-st

206 lg 1 p 5 peabki selline otsustus sisalduma kriminaalmenetluse lõpetamise määruses.

Seisukohale, et kui asjas on kriminaalmenetluse lõpetanud prokuratuur, tuleb

menetluskulude hüvitamist taotleda prokuratuurilt, on asunud ka Riigikohus (RKKKm

1-18-5023, p 21). Juhtivprokuröri ning K.Tambergi ja K.Lepiku kaitsjate 20.09.2022

istungil avaldatu kohaselt seoses Keeni tee 1 episoodis menetluse lõpetamisega keegi

taotlust valitud kaitsja tasu hüvitamiseks (kas siis enne või pärast lõpetamise määruse

tegemist) prokuratuurile ei esitanud. Poolte avaldatust ka tuleneb, et kaitsjad

kriminaalmenetluse lõpetamise ajast ja seega ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

taotluse esitamise vajadusest enne lõpetamise määruse tegemist tegelikult teadlikud ei

olnud. Kuidas taotleda menetluskulude hüvitamist juhul, kui uurimisasutus või

prokuratuur lõpetab kriminaalmenetluse selliselt, et menetlusosalisel ei olnud enne seda

mõistlikku võimalust menetluskulude hüvitamist taotleda, on selgitatud Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25.05.2020 otsuses 4-19-1809 (p 32). Kohus nendib, et tulenevalt

viidatud lahendis antud juhistest võivad süüdistatavad käesolevaks ajaks olla minetanud

võimaluse taotleda prokuratuurilt Keeni tee 1 episoodiga seonduva valitud kaitsja tasu

hüvitamist. Ent see ei anna alust selle hüvitamise küsimust lahendada käesolevas

kohtumenetluses.

722.

Kuna Keeni tee 1 episoodiga seonduva valitud kaitsja tasu hüvitamise küsimus ei

kuulu kohtu pädevusse, jätab kohus K.Tambergi ja K.Lepiku kaitsjate taotlused selles

osas läbi vaatamata, s.o K.Tambergi valitud kaitsja tasu hüvitamise taotlus 2 töötunni,

s.o 288 euro ulatuses ja K.Lepiku valitud kaitsja tasu hüvitamise taotlus 5 töötunni, s.o

720 euro ulatuses.

723.

Kohtu arvates ülejäänud ulatuses on käesoleva asja mahtu ja keerukust ning

menetlusele kulunud aega arvestades valitud kaitsjate tasud mõistliku suurusega. Kuigi

kohtumenetluses on tõendid (sh istungite protokollid) seitsmes köites, nähtub

süüdistusakti tõendite loetelust, et kohtueelse menetluse käigus oli tõendeid 19-s köites.

Seega on kohtule tõendeid esitatud tunduvalt väiksemas mahus kui neid oli kogutud

kohtueelse menetluse käigus. Samas esialgselt suur tõendite maht suurendas oluliselt ka

kaitsjate töömahtu asja arutamiseks ettevalmistumisel. Tegelikult selgus alles asja

kohtuliku uurimise käigus, millistele tõenditele prokuratuur tugineb.

724.

Kohus loeb mõistlikuks K.Tambergi valitud kaitsja tasu 20 632 eurot,

sealhulgas tasu umbes 137,44 töötunni eest (tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga) ja

tasu 5 töötunni eest (tunnitasu 168 eurot koos käibemaksuga) ja K.Lepiku valitud kaitsja

tasu 20 160 eurot 140 tunni töötunni eest (tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga). Ka

ei ületa valitud kaitsjate tasu tunnihinnad kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu

hindasid.

130 (133)

725.

Ka loeb kohus käesoleva asja mahtu ja keerukust ning menetlusele kulunud aega

arvestades mõistlikuks kannatanu esindaja tasu 11 880 eurot, s.o tasu 66 töötunni eest

(tunnitasu 180 eurot koos käibemaksuga). Riigikohus on muuhulgas aktsepteerinud ka

150 eurost tunnitasu, millele lisandub käibemaks (RKKKo 3-1-1-120-16, p 17) ning

isegi suuremaid tunnitasusid (RKKKo 1-20-2473, p 10; 1-21-3307, p 32). Kannatanu

esindaja kinnitusel kannatanu ei saa avalik-õigusliku juriidilise isikuna esindaja tasult

arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega tuleb analoogselt

kaitsjatasuga kannatanu tasu arvestada samuti koos käibemaksuga.

726.

Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja

tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel tekkinud menetluskulu

hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamisel tuleb

juhinduda eeskätt KrMS § 180 lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagi või avalik-

õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulu hüvitamisel aga KrMS §-st 182.

Märgitu tähendab muu hulgas, et see osa süüdistatava valitud kaitsja tasust, mis on

seotud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisega, tuleb hüvitada või

hüvitamata jätta KrMS § 182, mitte § 180 lg 1 alusel. Niisamuti tuleb see osa kannatanu

menetluskulust, mis tekkis seoses süüdistatava süüküsimuse lahendamisega, hüvitada

või hüvitamata jätta KrMS § 180 lg 1, mitte KrMS § 182 alusel (RKKKo 1-18-5732, p

105).

727.

V.Haljaste kaitsja kinnitusel (VIII kd tl 81 pöördel) on tema töömahust 60 %

seotud süüküsimuse lahendamisega ning 40 % tsiviilhagiga. K.Tambergi kaitsja

kinnitusel (VII kd tl 170) on 1/5 õigusabikulust seotud tsiviilhagiga. K.Lepiku kaitsja

kinnitusel (VII kd tl 163) on 1/5 õigusabikulust seotud avalik-õigusliku

nõudeavaldusega. Kuigi K.Tambergi kaitsja on viidanud tsiviilhagile ja pole midagi

märkinud õigusabikulude seotuse avalik-õigusliku nõudeavaldusega, eeldab kohus, et

kaitsja on silmas pidanud siiski avalik-õiguslikku nõudeavaldust. K.Tambergi vastu pole

esitatud tsiviilhagi, vaid avalik-õiguslik nõudeavaldus.

728.

Kannatanu esindaja kinnitusel (VII kd tl 180) on kannatanu õigusabikulust 1/8

seotud süü küsimuse lahendamisega ning 7/8 hagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega.

729.

Kohus nõustub K.Tambergi ja K.Lepiku kaitsjate, samuti kannatanu esindaja

hinnangutega selle kohta, kui suure osa nende töömahust on moodustanud

süüküsimustega või kannatanu rahaliste nõuetega seonduv. V.Haljaste kaitsja hinnang

erineb teiste kaitsjate omast. Kuigi erinevalt teistest süüdistatavatest on V.Haljastele

süüdistus esitatud vaid ühes kuriteoepisoodis ning ka tema vastu on esitatud ainult üks

rahaline nõue, ei õigusta see sedavõrd suurt erinevust töömahu jaotuses süüküsimuse

ja tsiviilhagi vahel. Kaitseaktis ja kaitsekõnes on V.Haljaste kaitsja tsiviilhagi

sisuliselt puudutanud vaid ühes lauses. Kohus loeb ka V.Haljaste kaitsja töömahust 20

% seotuks tsiviilhagiga ja ülejäänu süüküsimusega.

730.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus kõigilt

süüdistatavatelt riigituludesse menetluskuluna välja sundraha 981 eurot.

731.

V.Haljaste kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasust ja kulust on süüküsimusega

seotud 80 %, s.o 2732,16 eurot (3415,20 x 0,8). K.Tambergi valitud kaitsja tasust on

süüküsimusega seotud 80 %, s.o 16 505,60 eurot (20 632 eurot x 0,8). K.Lepiku

valitud kaitsja tasust on süüküsimusega seotud 80 %, s.o 16 128 eurot (20 160 x 0,8).

131 (133)

Seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega tuleks need menetluskulud jätta

süüdistatavate kanda.

732.

Samas on kohus vähendanud Sangaste Vallavalitsuse hoone remondi ning

Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamise episoodis süüdistuse mahtu.

Riikohus on leidnud, et olukorras, kus kohus tuvastab kuriteo asjaolud sellisel kujul, et

kuriteosündmuse ebaõigussisu osutub võrreldes süüdistusest tulenevaga oluliselt

tagasihoidlikumaks, võib see mõjutada ka menetluskulude jaotust. KrMS § 180 lg 1

kohaldamisel pole oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka

süüditunnistamise ulatus (RKKKm 1-20-470, p 29). Kohus peab põhjendatuks

nimetatud põhimõtet rakendada ka käesolevas asjas, jättes süüdistuse mahu osalise

vähendamise tõttu osa süüdistavate süüküsimusega seotud õigusabikuludest riigi

kanda.

733.

Kohus on Sangaste Vallavalitsuse hoone remondi episoodis süüdistuse mahtu

vähendanud umbes 61 % ulatuses ja Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide

paigaldamise episoodis umbes 36 % ulatuses. Seega jätab kohus V.Haljaste riigi

õigusabi tasust ja kulust 36 %, s.o 983,58 eurot (2732,16 x 0,36) riigi kanda. Ülejäänu,

s.o 1748,58 eurot (2732,16-983,58) tuleb V.Haljastelt välja mõista riigi kasuks.

734.

Lugedes K.Tambergi süüküsimusega seotud valitud kaitsja tasu erinevate

episoodide vahel võrdseks (16505,60 : 4, s.o 4126,40 eurot iga episoodi puhul), jätab

kohus riigi kanda vastavalt 1485,50 eurot (4126,40 x 0,36) ja 2517,10 eurot (4126,40 x

0,61) s.o kokku 4002,60 eurot, mis tuleb riigilt süüdistatava kasuks välja mõista.

Ülejäänu s.o 12 503 eurot (16 505,60-4002,60) tuleb jätta K.Tambergi enda kanda.

735.

Lugedes K.Lepiku süüküsimusega seotud valitud kaitsja tasu erinevate episoodi

vahel võrdseks (16128: 4, s.o 4032 eurot iga episoodi puhul), jätab kohus riigi kanda

vastavalt 1451,52 eurot (4032 x 0,36) ja 2459,52 eurot (4032 x 0,61), s.o kokku 3911,04

eurot, mis tuleb riigilt süüdistatava kasuks välja mõista. Ülejäänu, s.o 12 216,96 eurot

(16 128-3911,04) tuleb jätta K.Lepiku enda kanda.

736.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavate kanda jätta osa kannatanu esindaja

tasust, milline on seotud süüküsimuse lahendamisega, s.o 12,5 % 11 880 eurost, s.o

1485 eurot (11880 x 0,125). K.Tambergi ja K.Lepiku süüdistuse mahud on enam-vähem

võrdsed (mõlemal 4 episoodi) ja V.Haljaste süüdistuse maht nende omast tunduvalt

väiksem (1 kaasaitamise episood). Seetõttu jätab kohus süüdistavate kanda jäävast

kannatanu esindaja tasust 10 %, s.o 148,50 eurot V.Haljaste kanda ja ülejäänu

võrdsetes osades (45 % s.o 668,25 eurot) kummagi kaassüüdistatava kanda. Kuna

süüdistuse mahu vähenemist on kohus juba eespool menetluskulude jagamisel

arvestanud, ei pea kohus vajalikuks seda siinkohal enam täiendavalt teha.

737.

KrMS § 182 lg 1 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse

rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse

menetlemisest tingitud kulud kannatanu. KrMS § 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi või avalik-

õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse

tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku

nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku

nõudeavalduse muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi

või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid

132 (133)

arvestades kannatanu ja riigi vahel.

738.

Kuna kohus on kannatanu V.Haljaste vastu esitatud tsiviilhagi jätnud

rahuldamata ning K.Tambergi ja K.Lepiku vastu esitatud avalik-õigusliku

nõudeavalduse läbi vaatamata, jätab kohus KrMS § 182 lg-te 1 ja 5 alusel kannatanu

esindaja tasust rahaliste nõuetega seonduva osa, s.o 87,5 % kannatanu enda kanda, s.o

10 395 eurot (11 880 x 0,875).

739.

KrMS § 182 lg-te 1 ja 5 alusel tuleb kannatanu kanda jätta ka rahaliste nõuetega

seonduvad süüdistatavate menetluskulud sh V.Haljaste kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasust ja kulust 20 %, s.o 683,04 eurot (3415,20 x 0,2), mis tuleb kannatanult

välja mõista riigituludesse. Samuti K.Tambergi valitud kaitsja tasust 20 %, s.o 4126,40

eurot (20 632 eurot x 0,2) ja K.Lepiku valitud kaitsja tasust 20 %, s.o 4032 eurot (20160

x 0,2), mis tuleb kannatanult välja mõista süüdistatavate kasuks.

740.

Eeltoodust tuleneb, et süüdistatav K.Tamberg peab kannatanule maksma 668,25

eurot ja kannatanu peab K.Tambergile maksma 4126,40 eurot. Süüdistatav K.Lepik

peab kannatanule maksma 668,25 eurot ja kannatanu peab K.Lepikule maksma 4032

eurot.

Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus vastastikused

menetluskulu hüvitamise nõuded (v.a sundraha nõue) tasaarvestada (vt RKKKo 3-1-1-

79-14, p 53, RKKKo 1-18-5732, p 115). Seetõttu tasaarvestab kohus süüdistatavate

K.Tambergi ja K.Lepiku ning kannatanu vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded,

mõistes kannatanult K.Tambergi kasuks menetluskulu katteks välja 3458,15 eurot

(4126,40-668,25) ja K.Lepiku kasuks 3363,75 eurot (4032-668,25).

741.

V.Haljaste peab kannatanule maksma 148,50 eurot, kuid V.Haljastel endal

mingit tasaarvestatavat nõuet kannatanu vastu ei ole. Seega pole V.Haljaste puhul

midagi tasaarvestada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg

133 (133)