2-22-14527/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-14527

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14527

Tsiviilasi

Aktsiaselts

REPO

VABRIKUD

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik Aktsiaselts REPO VABRIKUD (registrikood 10186193;

asukoht Maidla tee 7, Püssi linn, Lüganuse vald, 43299 Ida-Viru

maakond), seadusjärgne esindaja juhatuse liige K. K. , e-post XXX;

ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (Roseni 7, 10111 Tallinn;

telefon 502 6408, 664 5141; e-post andres@pankrotihaldur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts REPO VABRIKUD avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja välja

kuulutada kell 15.30 Aktsiaselts REPO VABRIKUD (registrikood 10186193; asukoht Maidla

tee 7, Püssi linn, Lüganuse vald, 43299 Ida-Viru maakond) pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Andres Hermeti tasu suuruseks Aktsiaselts REPO VABRIKUD

ajutises menetluses 5670 eurot, millele lisandub käibemaks 1134 eurot, kokku 6804 eurot.

Ajutise halduri tasu välja mõista pankrotivarast osaühingule Lundet (arvelduskonto nr XXX

Swedbank AS).

3. Nimetada pankrotihalduriks Andres Hermet (Roseni 7, 10111 Tallinn; telefon 502 6408,

664 5141; e-post andres@pankrotihaldur.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 23. novembril 2022 kell 13.00 Tartus Kalevi 1

Tartu kohtumaja saalis nr 447.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval

põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Kohustada Aktsiaselts REPO VABRIKUD juhatuse liiget K. K. t (isikukood XXX) enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut 23. novembril 2022 kell 13.00 kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed Aktsiaselts REPO VABRIKUD vara, võlgade ja

majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

7. Jätta tsiviilasja nr 2-22-14527 menetluskulud Aktsiaselts REPO VABRIKUD kanda.

8. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

9. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus

edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ning PankrS § 40 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel

märkuse tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosadesse nr XXX ja XXX

Aktsiaseltsile REPO VABRIKUD kuuluvate kinnisasjade juurde.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

Aktsiaselts REPO VABRIKUD esitas 29.09.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-14527).

Avalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks väheväärtuslikust puidust (küttepuit) puitlaastplaadi

tootmine, mida kasutatakse peamiselt mööblitööstuses, kus CO2 jääb seotuks kogu mööbli elutsükli

ajaks ning omab peale kasutamise lõpetamist ligikaudu sama kütteväärtust.

Võlgnik omandas ettevõtte (RAS Püssi PPK) erastamisprotsessi käigus 1995. aastal ja jätkas

1975. aastal alustatud tootmist. Ettevõtja tootmine on spetsiifiline ja aastakümneid suunatud

enamvähem ühte liiki toodete (puiduhakkest plaatide) tootmisele. Aastatega on toimunud muutusi

tootmisprotsessides ja toodete sortimendis, kuid põhiosas on tootmistegevus jäänud identseks

1975. aastal alustatud majandustegevusega. Ilma märkimisväärsete investeeringuteta ei ole võimalik

ettevõtja majandustegevust ümber korraldada muu tootmistegevuse teostamiseks.

Võlgniku tootmismaht on olnud viimaste aastate jooksul alljärgnev:

2019. aasta – puitlaastplaat 101 321 m³, sellest lamineeritud 84 065 m³

2020. aasta – puitlaastplaat 94 363 m³, sellest lamineeritud 78 429 m³

2021. aasta – puitlaastplaat 125 036 m³, sellest lamineeritud 86 778 m³

2022. aasta 8 kuud – puitlaastplaat 43 358 m³, sellest lamineeritud 28 882 m³, mis on eelmise aasta

sama perioodiga võrreldes vastavalt 46% ning 50% vähem.

Võlgnik ekspordib umbes 80% oma toodangust. Alates 2022. aasta algusest saavutati kuust kuusse

märgatav müügihindade tõus ja selle tulemusena olid aprill, mai ja juuni kasumlikud. Lisaks oli

positiivne mõju ka tootmissisendite madalamatel sisseostuhindadel. Puitlaastplaadi märgatav

müügihindade tõus 2022. aasta I ja II kvartalis tulenes omakorda puitlaastplaadi nõudluse kiirest

kasvust. Kiire hinnatõus omakorda tulenes tarbijabuumist mööblitoodete ostmisel, mille mõjuriteks

on kinnisvaraarenduste kiire müügimahu kasv ning jaetarbijate maksevõime ja kindlustunde

paranemine. Kuna ostjad asuvad peamiselt Soomes ja Rootsis, siis aastaid on juuli olnud puhkuste

kuu ja nendel turgudel tegevus taastub tavapäraselt augusti teisest nädalast. Viimaste nädalate jooksul

on toimunud ostjate surve hindade langetamisele, mis samas ettevõtja poolt ei ole teostatav jätkuvalt

kasvanud energiahindade ning teiste sisendite hindade tõttu. Tuginedes avaldatud majandus-

prognoosidele Rootsi ja Soome kohta, on prognoositav kinnisvaraturu langus (eriti Rootsis) ning ei

ole välistatud ka majanduslanguse tekkimine nendel turgudel. See omakorda viib ettevõtja toodete

nõudluse vähenemiseni. Tuginedes septembri alguses avaldatud majandusprognoosidele on oodata

majanduslangust vähemalt 2023. aasta III kvartalini ning kinnisvaraturu arengut tasemeni, mis oli

2022. aasta I ja II kvartalis ei ole oodata enne 2025. aastat.

Käesoleva aasta teisel poolaastal kahekordistus puidu hind, puit on aga peamine tooraine

puitlaastplaadi tootmiseks. Avaldatud prognooside kohaselt ei ole oodata väheväärtusliku puidu

hindade langust enne 2023. aasta III kvartalit, seda seoses praegu algava küttehooajaga ja üldise kõrge

energiahinnaga. Kasvanud on ka teiste materjalide hinnad. Ettevõtja käibe langus 2022. aasta

septembris, lisaks möödunud puhkuste perioodile, mõjutas erinevalt ootustest rahavoogu veelgi

negatiivses suunas, kuna ostjate nõuetest on finantseeritud faktooringulepinguga 82%. Käesoleval ja

järgnevatel nädalatel on väljalaadimine minimaalne, seega ka positiivse rahavoo saavutamine

pikaajaliseks perioodiks tulevikus, so perioodil 2022-2023, on perspektiivitu. Ettevõtja arvelduslaenu

leping ning faktooringuleping (mille rahaline maht on ümardatuna 1,7 miljonit eurot) on kehtivad

kuni 30.09.2022 ja pikendamise kokkulepe hetkel puudub. Kuna kokkuleppe saavutamine

lepingupartneriga on ebatõenäoline, siis ettevõtja jaoks saabuvad koheselt olulises mahus kohustuste

täitmise tähtajad. Ettevõtjal on olulised võlgnevused tarbitud elektrienergia ja gaasi eest, mis on kaks

olulisemat tootmissisendit viiest (elekter, gaas, puit, vaik ja tööjõud). Ettevõtjal on tähtaegselt

täitmata oluline rahaline kohustus (ümardatuna 194 000 eurot) Eesti Energia AS-le, so tarbitud

elektrienergia eest 2022. aasta juulis. Ettevõtja ei suuda seda sissenõutavaks muutunud kohustust

täita. Oktoobri alguses muutub sissenõutavaks järgmine kohustus augustis tarbitud energia eest

summas 605 000 eurot ning oktoobri teises pooles veel 147 000 eurot. Seoses kohe lõppeva

septembrikuuga esitab Eesti Energia AS ettevõtjale uue tasunõude septembris tarbitud elektrienergia

eest (eeldavalt on vastav summa suurusjärgus 240 000 eurot) ja ettevõtja ei ole suuteline ka neid

kohustusi täitma. Ettevõtjal on tähtaegselt täitmata oluline rahaline kohustus summas 140 000 eurot

AS-le Alexela, so tarbitud gaasi eest augustikuus. Ettevõtja ei suuda seda sissenõutavaks muutunud

kohustust täita. Seoses kohe lõppeva septembrikuuga esitatakse ettevõtjale uus tasunõue seoses

septembris tarbitud gaasiga (eeldavalt vastav summa on suurusjärgus üle 100 000 euro) ja ettevõtja

ei ole suuteline ka seda kohustust täitma.

Ettevõtja varade väärtus vastavalt raamatupidamise aruandlusele ja eeldatavatele septembri

tootmistulemustele on 28.09.2022 seisuga summas 7 272 960,79 eurot. Varade tegeliku rahalise

väärtuse väljaselgitamiseks tuleb teha asjakohane hindamine. Varade tegelik väärtus on selges

sõltuvuses turuolukorrast. Ettevõtja varade aruandes on varude väärtused kajastatud eelmise kuu

keskmistes hindades, põhivara jääkmaksumuses. Tulenevalt negatiivsest prognoosist tulevikuks võib

varade turuväärtus erineda raamatupidamises kajastatud maksumusest. Ettevõtja kohustused

vastavalt raamatupidamise aruandlusele on 6 868 815,73 eurot. Osad nõuded on tagatud

pandiõigustega ja omandireservatsiooniga.

Turul nõudluse kasvu, erinevalt eelmiste aastate sügis-talvisest perioodist, märgata ei ole. Arvestades

avaldatud majandusprognoose, siis ei ole eeldada tarbimise kasvu või siis stabiilset tarbimiskäitumist

ning selle asemel on eeldada järsku tarbimise pidurdumist. Käesolevaks hetkeks ületavad ettevõtja

müügihinnad konkurentide hindasid 10-15% võrra. Nimetatu tuleneb järgnevatest asjaoludest:

inflatsioon Eestis on üks kõrgemaid Euroopas; erinevalt paljudest riikidest Euroopas puuduvad Eestis

toetusmeetmed energiahindade kompenseerimiseks energia suurtarbijatele; toormeturul on toimunud

järsk hinnatõus, mis on tulenenud erinevate mõjurite koostoimest; tootmissisendite kõrged hinnad ei

võimalda langetada müügihinda samale tasemele, mis on konkurentide müügihind ning sellest

tulenevalt on toimunud järsk müügi- ja tootmismahtude langus. Kõik see halvendab jätkuvalt

võlgniku konkurentsivõimet ning on toonud kaasa tema püsiva maksejõuetuse. Samaaegselt

pankrotiavalduse esitamisega on ettevõtja käivitanud kriisijuhtimise protsessi, et välja töötada plaanid

tootmistegevuse peatamiseks, tagada keskkonna ohutus (tootmises kasutatakse keskkonnale ohtlikke

aineid) ja teostada arvestused, millised on prognoositavad kulud ettevõtte konserveerimiseks ja

millised on edasise tegevusega seotud kulud. Kuna võlgniku majandusväljavaated on

prognoosimatud ebaselge turuolukorra ja energiakandjate hinna osas, siis on välistatud

saneerimismenetluse algatamine. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku töötajate arv 148

ning tööjõukulud on 2022. aastal olnud keskmiselt 223 000 eurot kuus. Kuna enamike töötajate

töösuhe on üle 10 aasta, siis töötajate viivitamatul koondamisel oleks nendele makstava hüvitise

suurus võrdne ligi nelja kuu palgakuluga, mis koos seni hüvitamata puhkusetasudega oleks rahaliselt

orienteeruvalt summas 1 miljon eurot. Võlgniku pankroti välja kuulutamine võimaldab töötajatel

saada hüvitist Eesti Töötukassast ning selle läbi oleksid töötajate õigused ja nende sotsiaalsed huvid

paremini kaitstud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamine ja edasine pankroti välja kuulutamine tagab

ka teiste võlausaldajate huvide kaitse, sh nende võrdse kohtlemise võimaluse. Arvestades asjaoluga,

et tootmistegevuse peatumisest (kõrgetest energiahindadest tulenevalt ei ole tootmistegevuse

jätkamine jätkusuutlik) tulenevalt kuuluvad ümber hindamisele ettevõtja varad ja varade väärtuse

määramisel tuleb seejuures lähtuda selle vara likvideerimisväärtusest, siis võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus nimetas 04.10.2022 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti, peatas

võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta

kogu vara käsutamise.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Aktsiaselts REPO

VABRIKUD pankrot välja kuulutada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul võlgniku maksejõuetust

eeldatakse.

Aktsiaselts REPO VABRIKUD alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise

pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga.

Üldandmed

Võlgnik omandas ettevõtte (RAS Püssi PPK) erastamisprotsessi käigus 1995. aastal ja jätkas

1975. aastal alustatud tootmist. Aktsiaselts REPO VABRIKUD on äriregistrisse kantud 22.01.1997

registrikoodiga 10186193. Äriregistri andmetel on võlgniku aktsiakapitali suuruseks 2 000 000 eurot.

Võlgniku põhitegevusalaks on puitlaastplaadi, nii toorplaadi kui lamineeritud plaadi, tootmine.

Tootmistegevus toimub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Püssi linnas asuvas tehases. Võlgnik

toodab mööblitööstusele puitlaastplaate, mida realiseeritakse valdavalt Skandinaavia turgudel ning

Baltikumis ja Poolas. Ligikaudu 85% toodangust eksporditakse.

Vastavalt äriregistri andmetele on alates 2015. aastast olnud võlgniku aktsionärid järgmised isikud:

Registri-/isikukood

Nimi

Aktsiakapital

eurodes

Alguse

kuupäev

Lõpu kuupäev

XXX (Malta)

S. L.

1 000 000

22.12.2017

XXX (Malta)

R. T.

1 000 000

22.12.2017

HE337920 (Küpros)

SORBES CYPRUS

LTD

3 997 700

20.12.2014

22.12.2017

Äriregistri andmete kohaselt on alates 2015. aastast võlgniku juhatuse liikmeteks olnud järgmised

isikud:

Isikukood

Nimi

Alguse kuupäev

Lõpu kuupäev

XXX

K. K.

01.04.2015

XXX

M. K.

01.04.2015

11.04.2022

XXX

T. K.

23.05.2006

01.04.2015

Tegelike kasusaajatena on registris märgitud R. T. (XXX (Ukraina) otsene osalus) ja S. L. (XXX

(Ukraina) otsene osalus).

Võlgnik on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.01.1994 (käibemaksukohustuslase

number EE100118517).

Võlgniku viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2021. aasta kohta, kus võlgniku

käibeks oli pisut enam kui 27,4 miljonit eurot, mille juures majandusaasta kahjumiks kujunes

ca 630 000 eurot. Võlgniku keskmiseks töötajate arvuks on olnud ca 185.

Majandustegevus

Majandusnäitajate ülevaade on esitatud võlgniku poolt registrile esitatud aastaaruannete ja muu

raamatupidamise info põhjal.

Periood

Tulud

Kulud

Kasum/kahjum

Omakapital

Töötajaid

2018

24 195 000

25 072 000

- 877 000 1 839 000

2019

22 285 000

23 379 000

- 1 094 000 1 120 000

2020

21 115 000

21 123 000

- 8 000 1 112 000

2021

27 463 000

28 095 000

- 632 000 1 080 000

2022 9 kuud

15 768 000

17 507 000

- 1 739 000 143 000

2019. aastal astuti järgmised sammud ettevõtte tegevuse jätkuvuse tagamiseks:

- 2019. aasta veebruaris vähendati ettevõtte reservfondi ja aktsiakapitali, et katta akumuleeritud

kahjum 31.12.2017 seisuga ja viia omakapital vastavusse äriseadustiku nõudega; Selle tulemusena

emaettevõtte omakapitali suurus ei muutunud.

- seotud osapoolelt saadud laenu põhiosa ja intressi summas 2 857 000 eurot tasumise tähtaega

pikendati 2019. aastal; Uueks võimalikuks tagasimaksetähtajaks sai 2021. aasta, mille tulemusel

vähenes emaettevõtte netokäibevara defitsiit.

- moodustati vabatahtlik reservkapital, kuhu suunati 500 000 eurot eelpool nimetatud seotud

osapoolelt saadud laenust;

- müüdi tütarettevõtte Aktsiaselts Sorbes Estonia aktsiad;

- pikaajaline pangalaen tasuti, tasumise tähtaeg oli 2019. aasta detsembris;

- 2020. aasta alguses refinantseeriti faktooringuportfell uue limiidiga 1 800 000 eurot.

31.12.2021 seisuga ületasid võlgniku lühiajalised kohustused käibevarasid kogusummas

1 793 000 eurot, pikaajaliste kohustuste maht vähenes aasta jooksul 600 000 eurot. Ettevõtte tegevuse

jätkuvuse tagamiseks suurendati aktsionäride poolt vabatahtlikku reservkapitali, vähendades

laenukohustust seotud ettevõttele (aktsionärid otsustasid loobuda laenunõudest 800 000 euro

ulatuses), samuti pikendati laenu tagastamise tähtaega.

2022. aasta teisel poolaastal kahekordistus küttepuidu hind ja tõusis hinnalt 28 eurot ühe tihumeetri

eest 54 euroni. Puit (väheväärtuslik puit) on peamine tooraine puitlaastplaadi tootmiseks. Oluliselt on

kasvanud ka teiste materjalide hinnad. Käesolevaks hetkeks ületavad müügihinnad konkurentide

hindasid 10-15% võrra.

Ajutine haldur nõustub võlgniku pankrotiavalduses esitatud seisukohtadega, mille kohaselt:

1) inflatsioon Eestis on üks kõrgemaid Euroopas;

2) erinevalt

paljudest

teistest

riikidest

puuduvad

Eestis

toetusmeetmed

energiahindade

kompenseerimiseks energia suurtarbijatele;

3) toormeturul on toimunud järsk hinnatõus, mis tuleneb erinevate mõjurite koostoimest;

4) tootmissisendite kõrged hinnad ei võimalda langetada müügihinda samale tasemele, mis on

konkurentide müügihind ning sellest tulenevalt on toimunud järsk müügi- ja tootmismahtude langus.

Periood 2022

Käive

Kulud

Kasum/kahjum

Omakapital

Jaanuar

2 401 690

-2 842 567

-440 877

640 711

Veebruar

1 539 632

-1 930 894

-391 262

249 448

Märts

2 420 077

-2 582 966

-162 889

86 559

Aprill

1 838 592

-1 797 368

41 224

127 783

Mai

2 308 898

-2 203 769

105 129

1 032 912

Juuni

1 705 951

-1 651 231

54 721

1 087 633

Juuli

1 077 962

-1 189 150

-111 188

976 445

August

1 487 693

-1 820 353

-332 660

643 785

September

987 481

-1 488 296

-500 815

142 970

Kokku

15 767 978

-17 506 595

-1 738 617

142 970

Võlgniku vara

Raha ja pangakontod

Võlgniku arvelduskontodel on rahalisi vahendeid 30.09.2022 seisuga kokku 1940,16 eurot. Kassas

rahalised vahendid puuduvad (need on viidud panka).

Nõuded ostjate vastu

Nõuded ostjate vastu moodustasid 30.09.2022 seisuga kokku 1 130 000 eurot. Võlgniku juhatuse

liikme kinnitusel on võimalikud mõned reklamatsioonid tulevikus, kuid suures osas on nõuded

reaalselt laekuvad. Ajutine haldur hindab nõuete võimalikuks väärtuseks 1 000 000 eurot. Nõuete

suurus muutub jooksvalt, sest toimub ostjate poolt oma kohustuste eest tasumine ja tehase poolt

täiendav toodangu müük.

Ettemaksed

Võlgnik kajastab bilansis ettemakseid 197 000 eurot, millest maksude ettemaksed ca 169 804 eurot,

ettemakstud kindlustustasu 13 120 eurot, puhkusehüvitis ca 2000 eurot ning muud deposiidid ja

ettemaksed ca 12 076 eurot. Ajutise halduri hinnangul ettemakseid reaalse varana, mille arvelt on

võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, käsitleda ei saa. Maksuameti ettemaks tasaarvestatakse

võlgniku ajatatud maksukohustusega, kindlustus kehtib edasi ja ettemaksu saab tagasi ainult

kindlustuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Deposiit pangas on aluseks radioaktiivse kiirgusallika

ohutustamise maksumuse tagamiseks välja antud garantiikirjale.

Varud

Võlgnik kajastab bilansis varusid (tooraine, materjal, pooltoodang, valmistoodang) kokku

2 169 379 eurot. Ajutise halduri hinnangul saab varude turuväärtuseks hinnata ca 500 000 eurot.

Kinnisvara

Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad võlgnikule järgmised kinnisasjad:

Kinnistu nr

Kinnistu liik

Sihtotstarve

Aadress

Pindala

Reaalosa nr

14507

kinnisasi

transpordimaa 100%

Maidla tee 7e,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

25364 m2

15007

kinnisasi

ärimaa 100%

Maidla tee 7,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

23136 m2

15107

kinnisasi

tootmismaa 100%

Maidla tee 7b,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

85953 m2

15207

kinnisasi

tootmismaa 100%

Maidla tee 7d,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

23250 m2

15307

kinnisasi

tootmismaa 100%

Maidla tee 7a,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

173039 m2

15407

kinnisasi

tootmismaa 100%

Maidla tee 7c,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

9338 m2

204808

kinnisasi

transpordimaa 100%

Harutee,

Lohkuse küla,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

4,32 ha

205608

kinnisasi

tootmismaa 100%

Puidulao,

Lohkuse küla,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

7,26 ha

2512808

kinnisasi

transpordimaa 100%

Energeetika

tn 8, Püssi linn,

Lüganuse vald,

IdaViru

maakond

955 m2

3685108

kinnisasi

tootmismaa 100%

Pumbamaja,

Lohkuse küla,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

2935 m2

1294908

korteriomand

elamumaa 100%

Metsa tn 11,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

2493 m2

4002208

korteriomand

elamumaa 100%

Kooli tn 16,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

3070 m2

4004608

korteriomand

elamumaa 100%

Kooli tn 16,

Püssi linn,

Lüganuse vald,

Ida-Viru

maakond

3070 m2

4673408

kinnisasi

tootmismaa 100%

Kooli tn 1, Püssi

linn, Lüganuse

vald, Ida-Viru

maakond

21749 m2

Võlgnik kajastab bilansis hooneid, maid ja rajatisi jääkmaksumuses 2 786 506 eurot. Haldur on

tutvunud võlgniku kinnisasjade, hoonete ja rajatistega ning hindab nende reaalseks turuväärtuseks

ca 2 500 000 eurot. See hinnang kehtib juhul, kui kinnistuid, kinnistutel asuvaid hooneid ja rajatisi

kasutatakse jätkuvalt tootmisotstarbel.

Võlgniku kinnisvarale (v.a korteriomandid ja Kooli tn 1 kinnistu) on seatud ühishüpoteek

Swedbank AS kasuks kogusummas 14 699 679 eurot. Hüpoteek tagab panga ja Swedbank Liising

Aktsiaseltsi nõudeid, kui need loovutatakse Swedbank AS-le.

Seadmed

Võlgnik kajastab bilansis seadmeid jääkmaksumuses 1 321 667 eurot. Haldur on tutvunud võlgniku

masinate ja tootmisseadmetega ning hindab nende reaalseks väärtuseks ca 500 000 eurot. Seadmed

on suures osas amortiseerunud ja omavad tegelikku väärtust vaid tehases tootmise jätkumisel.

Võlgnik kajastab bilansis ka erinevat tarkvara jääkmaksumuses 8343 eurot. Ajutise halduri hinnangul

tarkvara eraldi turuväärtust ei oma, juhul kui tehas oma senist majandustegevust ei jätka.

Sõidukid

Transpordiameti andmetel kuuluvad liiklusregistris võlgniku nimele järgmised sõidukid:

Sõiduki nimetus

traktor T-150K 9677EK

traktor T-150K 9678 EK

traktor T-150K 1927 ET

buldooser T-170 nr 15

autotõstuk GAZ 53-12

kahveltõstuk MITSUBISHI

kahveltõstuk VOLVO L120

kahveltõstuk Toyota (Agrovaru)

kaubik FORD TRANSIT 2,2

rataslaadur Ljungbymaskin L18

rataslaadur Ljungbymaskin L18

frontaallaadur CAT 962HQ

kahveltõstuk H70D_600/396

kahveltõstuk HC CPCD70-RW28

sõiduauto VOLVO XC60

kahveltõstuk Toyota Tonero

Peugeot Partner Tepee Access

Peugeot Partner FT L1 1.6HDi

kahveltõstuk TOYOTA 5FD70

kahveltõstuk TOYOTA 5FD70 per

Murutraktor Cub Cadet

Võlgnik kajastab bilansis sõidukeid jääkmaksumuses 22 554 eurot. Ajutise halduri hinnangul saab

sõidukite turuväärtuseks hinnata ca 40 000 eurot.

Muu vara

Võlgniku nimel ei ole registreeritud väärtpaberikontosid. Haldur on tuvastanud, et võlgniku nimele

on registreeritud kaubamärk „repo“ ja domeen „repo.ee“. Ajutise halduri hinnangul antud varad

reaalset turuväärtust ei oma. Kogu viimaste aastate toodang müüdi kaubamärgi Repo by Sorbes

tähistusega ja „Sorbes“ kaubamärk kuulub SORBES AG-le (Šveits).

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara turuväärtuseks kokku saab hinnata ca 4 541 900 eurot.

Swedbank AS arvelduskrediidi ja pikaajaliste laenude tagamiseks on võlgnik sõlminud

kommertspandilepingud, millega on seadnud Swedbank AS kasuks vallasvarale kommertspandi

kogusummas

14 380 121 eurot

ning

ühishüpoteegi

võlgniku

kinnisvarale

kogusummas

14 699 679 eurot. Hüpoteek tagab arvelduskrediiti ja teisi panga nõudeid ning faktooringu nõuet

(tagatud on Swedbank Liising Aktsiaseltsi poolt Swedbank AS-ile loovutatud nõuded).

Võlgniku kohustused

Kohustused hankijate ees

Kohustused hankijate ees moodustavad 30.09.2022 seisuga ca 3 913 000 eurot. Suurimateks

võlausaldajateks on Eesti Energia AS põhinõudega 1 249 377 eurot, Riigimetsa Majandamise Keskus

põhinõudega 399 705 eurot ja Alexela AS põhinõudega 325 079 eurot. Hankijatest võlausaldajaid on

kokku ca 120.

Samuti kajastab võlgnik bilansis ostjate ettemakseid 79 100 eurot ja esitamata arvete reservi

65 202 eurot (tegemist tulevase perioodi eest esitatavate transpordiarvetega 21 600 eurot ja

vahendustasudega 43 602 eurot).

Võlakohustused aktsionäride ees

Võlgniku bilansis kajastatakse laenukohustusi aktsionäride ees vastavalt R. T. i ees põhisummas

478 666 eurot ja S. L. ees põhisummas 478 666 eurot. Laenunõuetele lisandub arvestuslik intress

summas 257 522 eurot. Tegemist on aktsionäride laenujääkidega. Aktsionärid otsustasid 2022. aasta

mais suunata osaliselt oma laenud 800 000 eurot vabatahtlikku reservkapitali.

Laenukohustus endise tütarettevõtte Aktsiaselts Sorbes Estonia ees

Võlgnik kajastab bilansis laenulepingust tulenevat kohustust endise tütarettevõtte ees 25 565 eurot,

millele lisandub intress 17 381 eurot. Laenuleping pärineb 2007. aastast ja selle kohaselt tuleb laen

tagastada laenuandja esimesel nõudmisel.

Kohustused pandipidaja Swedbank AS ja Aktsiaselts Swedbank Liising ees

Võlgnik kajastab bilansis arvelduskrediidilepingust tulenevat kohustust Swedbank AS ees

850 000 eurot. Swedbank AS andmetel moodustab arvelduskrediidi- ja krediitkaardilepingutest

tulenev kohustus 13.10.2022 seisuga kokku 815 327 eurot.

Võlgnik kajastab bilansis faktooringulepingust tulenevat kohustust Aktsiaseltsi Swedbank Liising ees

897 542 eurot. Aktsiaselts Swedbank Liising andmetel moodustab faktooringulepingust tulenev

kohustus 13.10.2022 seisuga kokku 661 455 eurot.

Maksukohustused

Lähtudes Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud ja võlgniku poolt deklareeritud andmetest moodustas

võlgniku maksukohustus 24.10.2022 seisuga kokku 77 441,57 eurot, millele lisandub arvestuslik

intress 2409,15 eurot. Samas on võlgniku ettemaksukontol rahalisi vahendeid 65 494,99 eurot. Kuna

võlgniku maksukohustus on ajatatud, siis üle tähtaja maksevõlga hetkel ei ole. Maksukohustus

muutub jooksvalt.

Kohustused töötajate ees

Võlgnikul on kokku 142 kehtivat töölepingut ja üks töövõtuleping. Töölepingute ülesütlemise teated

on töötajatele esitatud 31.10.2022. Bilansis kajastab võlgnik 30.09.2022 seisuga kohustusi töötajate

ees 243 589 eurot. Kohustuste täpne suurus töötajate ees selgub peale töölepingute lõpetamist ja kõigi

hüvitiste arvestamist. Peale võlgniku pankroti välja kuulutamist on võimalik taotleda Eesti

Töötukassalt hüvitist maksejõuetuse tõttu tasumata jäänud töötasu nõuete katteks.

Eesti Töötukassa poolt makstava hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja

hüvitise summadel on järgnevad ülempiirid:

- saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase

töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka

tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;

- saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu

puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja

maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;

- töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks

tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti

keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

On tõenäoline, et kõigi töötajate osas ei kata Eesti Töötukassa poolt makstav hüvitis ära kogu nende

nõuet, mistõttu jääb osa töötajate nõudeid pankrotipessa. Nende võimalike nõuete suurus selgub aga

peale riigilt saadavate hüvitiste laekumist.

Ajutine haldur on selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja

kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku vähemalt 7 115 324 eurot.

Andmed tagasivõitmise võimaluste kohta

Võlgniku pangakontodelt selgeid tavapärasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid ajutine haldur

esialgu ei ole tuvastanud. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud muid tehinguid, mille osas oleks

selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt ei ole

ajutise halduri määramisele eelneva kolme aasta jooksul põhivara võõrandatud, v.a tütaräriühingu

Aktsiaselts Sorbes Estonia (registrikood 11391914) müük 04.03.2019. Ajutine haldur on analüüsinud

tütaräriühingu müüki ja selgitanud, et see toimus kommertspandipidaja Swedbank AS nõusolekul

hinnaga 140 000 eurot, milline summa tasuti võlgniku arvelduskontole. Tütaräriühingu omakapital

31.12.2018 seisuga oli 148 993 eurot, 2018. aasta kahjum moodustas 6324 eurot. Täiemahulise

raamatupidamise erikontrolli saab vajadusel korraldada pärast pankroti väljakuulutamist.

Maksejõuetus

Ajutise halduri aruande koostamise seisuga moodustavad võlgniku teadaolevad varad kokku

ca 4,54 miljonit eurot ning teadaolevad kohustused kokku enam kui 7,11 miljonit eurot. Võlgnikul

puuduvad seega piisavad likviidsed rahalised vahendid kõigi olemasolevate kohustuste koheseks

tasumiseks.

Võlgnik on selgitanud, et tema maksejõuetuse põhjus tuleneb peamiselt kõrgetest energiakandjate

hindadest. Võlgnik vajab oma tootmistegevuses peamiselt kahte energialiiki, so elektrienergiat ja

gaasi. Alates 2021. aasta detsembrist on toimunud märkimisväärne ja järsk energiakandjate hindade

kasv. Energiakulude osakaal ettevõtja tootmiskuludes on 2021. aasta keskmiselt 21%-lt kasvanud

2022. aastal keskmiselt 30%-le ning keskmine rahaline kulu kuus on 100 000 eurot rohkem kui

eelmisel aastal ja seda 46% väiksema tootmismahu juures. 2022. aasta augustis moodustasid

energiakulud tootmiskuludest juba 36%. Sellise energiakuluga tootmiskuludes ei ole võimalik

pikaajaliselt tegutseda, kuna tekib kahjum, mida ei ole võimalik kompenseerida varasemate

perioodide kasumi ja reservide arvel. Avaldatud prognooside kohaselt ei ole oodata energiakandjate

hinnalangust enne 2023. aasta III kvartalit ja hetkel on prognoosimatu, milline võiks olla

energiakandjate keskmine hind ühe MWh kohta. Ettevõtja senise majandustegevuse jätkamine

olemasolevate energiahindade juures kuni 2023. aasta III kvartalini, mil on oodata energiahindade

langust, ei ole jätkusuutlik. Soodustusi hakatakse pakkuma eratarbijatele ja ka äritarbijatele, kelle

aastane elektritarbimine on alla ühe GWh. Võlgniku aastane elektritarbimine ületab oluliselt ühte

GWh, mistõttu kavandatavad energiahindade soodustused võlgnikule ei laieneks. Võlgnik on samuti

gaasi suurtarbija. Ka kõrgetele gaasihindadele tulenevad toetusmeetmed on kavandatud tavatarbijate

toetuseks ehk gaasi suurtarbijal ei oleks võimalik saada toetust kõrgete gaasihindade

kompenseerimiseks. Seega ettevõtja on käesolevaks hetkeks asetatud olukorda, kus tal puuduvad

võimalused saada välist abi kõrgete energiahindade kompenseerimiseks, mis omakorda tähendab, et

ettevõtjal puudub võimalus vähendada tootmiskulusid tasemini, mis võimaldaks jätkata oma senist

tegevust kuni turuolukorra normaliseerimiseni. Tänaste ja prognoositavate energiakandjate hinnaga

ei ole võlgnik enam jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, tootmine olemasolevate seadmetega ja

vajaliku tooraine ning energia kuluga ei ole võimalik.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku lõpliku maksejõuetuse tekkimise ajaks võib hinnata

2022. aasta septembrikuu algust, kui said teatavaks 2022. aasta augustikuu energia ja gaasi hinnad

ning oli selge, et jooksvast majandustegevusest ei ole võimalik enam kasumit teenida. Juhatuse liikme

selgitusel on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused eelkõige majanduslikud ja tulenevad

peamiselt kõrgetest energiakandjate hindadest. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetuse tekkimisele on mõju avaldanud ka suhteliselt spetsiifiline tootmistegevus. Võlgniku

tootmine on aastakümneid suunatud enamvähem ühte liiki toodete (puiduhakkest plaatide)

tootmisele. Aastatega on toimunud muutusi tootmisprotsessides, toodete sortimendis, kuid põhiosas

on tootmistegevus jäänud identseks 1975. aastal alustatud majandustegevusega. Maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Võlgniku tervendamine ei ole otstarbekas. Arvestades võlgniku kohustuste suurust ei ole tavapärase

majandustegevuse kaudu tänases majanduslikus olukorras (energiahindade jätkuv kasv,

intressimäärade järsk suurenemine, puidu kõrged hinnad jne) võlgniku kohustusi võimalik täita.

Majandustegevuse jätkamine ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta ei ole võimalik.

Aktsionärid on aga kinnitanud, et nad ei ole nõus täiendavaid sissemakseid äriühingusse tegema ja ei

näe võimalusi ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Võlgniku teadaolevad ja lähiajal sissenõutavaks

muutuvad kohustused ületavad tema vara enam kui 2,5 miljoni euro võrra, võlgnik on maksejõuetu,

mistõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada Aktsiaselts REPO VABRIKUD pankrot.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Andres Hermeti, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget K. K. t enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Aktsiaselts REPO VABRIKUD

vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on 130,80 eurot.

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks

47,25 tundi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik on nõustunud ajutise halduri

ülesannete täitmiseks kulunud tööajaga.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks

kulunud aeg põhjendatud ja Andres Hermetile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest

määrata 5670 eurot, millele lisandub käibemaks 1134 eurot, kokku 6804 eurot. PankrS § 23 lg 6

alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb,

so osaühingule Lundet (registrikood 10457445). Tasu tuleb hüvitada võlgniku pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik