3-22-419/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-419

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.06.2021

väljastatud projekteerimistingimuste nr

2111802/05753 tühistamiseks, Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 29.06.2021 väljastatud projekteerimis-

tingimuste nr 2111802/04893 tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt tühistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 21.07.2022 ehitusloa nr 2212271/18607 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad adv. Joonas Põder, v.adv. Paul Keres

ja v.adv. abi Aleksander Muru

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja KR

Kolmas isik – OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam, esindajad

KP-M, ET ja v.adv. Sandor Elias

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasuks menetluskuluna välja

3000 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 07.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(19)

1. OÜ

Utilitas

Tallinna

Elektrijaam

taotles

10.05.2021

Tallinna

Keskkonna-

ja

Kommunaalametilt

(TKKA)

projekteerimistingimusi

soojussalvesti

ja

soojustrassi kavandamiseks ning 15.06.2021 taotles Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt

(TLPA) projekteerimistingimusi pumbahoone kavandamiseks.

TLPA andis 25.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 (pumbahoone PT),

mille alusel kavandatakse Tooma tn 13 kinnistu põhjaosasse pumbahoone ehitisealuse pinnaga

ligikaudu 1050 m2 ja kõrgusega 12 m. TKKA andis 29.06.2021 projekteerimistingimused nr

2111802/04893 (soojussalvesti PT) soojussalvesti kõrgusega kuni 70 m ja läbimõõduga ca 30

m kavandamiseks

Tooma

tn

kinnistule.

Samuti

andis

TKKA

29.06.2021

projekteerimistingimused nr 2111802/04886 soojustrassi kavandamiseks Tooma tn 13, Tooma

tänav T4 ja Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistutele.

2. X (Lagedi tee 8 kinnistu omanik) esitas 16.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA

22.06.2021 väljastatud projekteerimistingimuste nr 2111802/05753

tühistamiseks ning TKKA 29.06.2021 väljastatud projekteerimistingimuste nr 2111802/04893

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks.

Kohus võttis kaebuse 28.02.2022 määrusega menetlusse ja jättis samas rahuldamata kaebuses

esitatud esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-22-422).

3. TLPA-le esitati 19.04.2022 ehitisregistri kaudu ehitusprojekt, mille kohaselt lahendatakse

projekteeritava soojussalvesti kinnistul Tooma tn 13 kinnistu ühendamine AS Utilitas Tallinn

kaugküttevõrguga. 20.07.2022 on Tooma tn T4 kinnistule seatud isiklik kasutusõigus OÜ

Utilitas Tallinna Elektrijaam kasuks. TLPA andis 21.07.2022 ehitusloa nr 2212271/18607

(kaugküttetorustiku ehitusluba) kaugküttetorustiku rajamiseks Tooma tn 13// Tooma tänav T4//

Väo tee T3 kinnistutele.

4. X esitas 08.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 21.07.2022 ehitusloa nr

2212271/18607 tühistamiseks, mille kohus võttis 18.08.2022 määrusega menetlusse ja jättis

rahuldamata kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-22-1681). Sama

määrusega kohus liitis haldusasjad nr 3-22-419 ja 3-22-1681 ühte menetlusse, lugedes liidetud

haldusasja numbriks 3-22-419.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

I

Soojussalvesti PT ja pumbahoone PT

5. Kaebaja palub tühistada pumbahoone PT ja tuvastada soojussalvesti PT tühisus või

alternatiivselt need tühistada alljärgnevatel põhjustel (täiendavad seisukohad 08.04.2022,

01.09.2022, 10.10.2022 ja 14.10.2022):

1) Planeeritud soojussalvesti ei ole avalikuks kasutamiseks ette nähtud tehnoehitis ja selle osas

ei kohaldu Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna

ehitusmääruse § 31 lg 21. Tegemist on kolmanda isiku omandis olevale kinnistule rajatava

hoonega,

eesmärgiga

võimaldada

Utilitas

Tallinna

Elektrijaam

OÜ-l

pakkuda

eraõigussuhetes tarbijatele teenust. Kavandatud soojussalvestit ei saa pidada avalikuks

kasutamiseks mõelduks, kuivõrd selle võimaldatavale teenusele saab ligipääs olla vaid nendel

isikutel, kes on kolmanda isiku küttevõrguga tasu eest liitunud, vastava taristu välja ehitanud ja

pikaaegse soojuse müügi lepingu sõlminud. Vastasel juhul saaks mis tahes tarbijatele teenuse

osutamisele suunatud ehitist pidada avalikuks kasutamiseks ette nähtuks ehitusmääruse § 31 lg

21 tähenduses. Kui mis tahes ehitise valdajal on õigus valida isikute ring, kes ehitise pakutavaid

3(19)

hüvesid saab tarbida ja jätta sellest ringist oma suva alusel muud isikud välja, ei saa vastavaid

hüvesid tagavad ehitised olla mõeldud avalikuks kasutamiseks, vaid kasutamiseks nende

valdaja valitud isikute ringile. „Avalikkus“ ehitusmääruse § 31 lg 21 tähenduses kätkeb igaüht

ja soojussalvesti ei teeni igaühe, vaid ainuüksi puudutatud isiku ja tema klientide huvisid.

Soojussalvesti ei sarnane ehitusmääruses kirjeldatud avalikuks kasutamiseks ettenähtud

teedele, parklatele ega tehnoehitistele. Järelikult ei saanud TKKA vastavaid PT väljastada ja

need on tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi.

Kui soojussalvesti on tehnorajatis ehitusmääruse § 31 lg 21 tähenduses, siis peaks sama olema

ka pumbahoone, mis teenib soojussalvestiga ühist eesmärki. Pumbahoone funktsioon on

majutada tehnilist funktsiooni täitvaid pumpasid. Sellisel juhul peaks mõlemad PT olema

väljastanud üks ja sama haldusorgan, st TLPA. Igal juhul oleks soojussalvesti ja pumbahoone

PT pidanud väljastama sama haldusorgan.

2) Isegi, kui soojussalvesti PT ei oleks tühised, oleks need õigusvastased, kuivõrd need lähevad

sisult vastuollu pumbahoone PT-ga, nende väljastamiseks puudus õiguslik alus ja nende

väljastamine riivab ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust.

3) PT-s kirjeldatud hoonete püstitamiseks on vajalik DP, mille saanuks kehtestada linnavalitsus.

Nii pumbahoone kui ka soojussalvesti on hooned EhS § 3 lg 2 tähenduses, kuivõrd on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitised. Ka kuuma vee

mahutamiseks mõeldud siseruum on siseruum EhS § 3 lg 2 tähenduses. Niisamuti nagu on

pumbahoone hoone, on seda ka soojussalvesti, kuigi inimesed satuvad vastavatesse

siseruumidesse ainult hoonete ja nende sisu tehnilise hooldamise eesmärgil ja eelduslikult

harva. Kolmanda isiku viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-21-1299 käsitletud lifti

puhul on ilmne, et tegemist on rohkem seadmega, kui hoonega – soojussalvesti esmane eesmärk

on mahutada, lifti eesmärk liigutada. Lifti konteksti arvestades on ilmne, et „viibimiskoha“ all

pidi kohus silmas pikemaaegset viibimiskohta, mis eristaks hooneid liftist kui ajutise

iseloomuga transpordiseadmeks rajatis olemisest. Ei saa väita, et kohtupraktika kohaselt saab

hoone olla vaid selline ehitis, mis on mõeldud inimestele pikemaaegseks viibimiseks. Sellise

käsitluse kohaselt ei oleks hooned ka nt garaažid ega kuurid, kuna neid kasutatakse asjade

hoiustamiseks. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendist ei nähtu üldkehtivat standardit

sellele, kuidas eristada hoonet ja rajatist. Soojussalvestit vaadeldes on selge, et tegemist on

hoonega – sellel on kõik tavalise hoone omadused ja see eristub visuaalselt ehitistest, mida

tavapäraselt ei peeta hooneteks (nt sidemastidest, sillutatud teedest, estakaadidest, aedadest).

Ehitusprojektist ei nähtu, et pumbahoone ja soojussalvesti oleks omavahel ühendatud ja

moodustaks mingisuguse funktsionaalse terviku EhS § 3 lg 3 tähenduses. Ehitusprojektis

kujutatud joonistelt ei nähtu, et pumbahoone ja soojussalvesti oleks maapealsete või maa-aluste

torudega ühendatud. Seda, et pumbahoone ja soojussalvesti ei saa olla üks hoone, saab järeldada

ka pumbahoone PT p-s 3.2. märgitust, mille kohaselt saab kinnistul olla vaid üks hoone

(pumbahoone), mille lubatud suurim ehitistealune pind on 1050 m2. Pumbahoone ja

soojussalvesti üheks hooneks lugemine looks vastuolu pumbahoone PT-s sätestatud

maksimaalse ehitistealuse pinnaga – ainuüksi pumbahoone ehitisealune pind on 1050 m2 ja

koos soojussalvesti ehitisealuse pinnaga ületaks see pumbahoone PT-ga lubatud

ülempiiri. Kuivõrd pumbahoone PT välistavad Tooma tn 13 kinnistule teise hoone rajamise ja

soojussalvesti PT kohustavad projekti koostamisel arvestama pumbahoone PT-ga, ei ole nii

pumbahoone kui soojussalvesti üheaegne rajamine Tooma tn 13 kinnistule PT-ga kooskõlaliselt

võimalik. Kuivõrd soojussalvesti PT õiguspärasuse välistavad nende andmisele eelnevalt antud

pumbahoone PT, olid need andmise hetkel vastuolus kehtiva õigusega.

4(19)

4) Soojussalvestit ja pumbahoonet ei saa PT alusel PlanS § 125 lg 5 järgi lubada ehitada, sest

selleks on vaja DP-d § 125 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi. Eelnevalt kehtinud 23.08.2006 kehtestatud

DP koostati vaid kuni 15 m ärihoone püstitamiseks. Seega peaks sama kehtima ka 70 m

kõrgusele soojussalvestile. Ilmselgelt on PT-s toodud soojussalvestil koos selle kõrvale

ehitatava pumbahoonega suurem ruumiline mõju, kui see oleks 15 m ärihoonel. Soojussalvesti

mõju ulatub mitmele kinnisasjale, sellest tõusetub kõrgendatud oht ning see on kohaliku arengu

seisukohalt oluline ehitis, kuivõrd suunab oluliselt naabruskonna välisilmet, ruumijaotust ja

mõjutab selle võimalikke arengusuundi.

Kuivõrd soojussalvesti PT näevad peale pumbahoone veel ühe hoone rajamist ette, siis PlanS

§ 125 lg 5 ei kohaldu – soojussalvesti ei ole rajatis ega teeninda ühelgi äratuntaval moel

pumbahoonet (või vastupidi). Kumbagi vaidlusalust hoonet ei rajata ka olemasoleva hoonestuse

vahele PlanS § 125 lg 5 tähenduses. Kuivõrd PlanS § 125 lg 5 ei kohaldu, puudus seaduslik

alus soojussalvesti PT väljastamiseks.

5) Soojussalvesti PT riivavad ebaproportsionaalselt palju kaebaja omandiõigust. Kaebajale

kuuluval Lagedi tee 8 kinnistul asub lubjakivikarjäär, kus ta kavatseb tulevikus alustada

ehitustegevusega. Soojussalvesti lekke puhul valguks selles sisalduv kuum vesi karjääri,

ohustades selles potentsiaalselt samal ajal töötavaid inimesi ja tehnikat. Soojussalvesti karjääri

kõrvale ilma vastavate kaitserajatiste ehitamiseta kujutab ohtu kaebajale ja mis tahes isikutele

ja varale, mille Lagedi tee 8 asuva karjääri käitamiseks või selles ehitustegevuse läbiviimiseks

on vajalik. Vaidlustatud PT-d kahandavad ka kaebajale kuuluva kinnistu väärtust.

Soojussalvesti arhitektuursest projektist ei ilmne, millise temperatuuriga vee soojussalvestis

hoidmist on kavandatud ega seda, kuidas välditakse või vähendatakse potentsiaalsete lekete või

mahuti purunemise puhul võimalikku tekkivat kahju. Soojussalvestis hoitav kuum vesi võib

kokkupuutel inimesega tekitada kuumuskahjustusi. Selle valguses tuleb analüüsida võimalikke

tagajärgi, mis võiks tekkida soojussalvesti purunemisel ja lekkimisel, eriti võttes arvesse, et

lekkiv vesi satub kõige tõenäolisemalt lähimasse süvendisse – kaebaja karjääri, kus võivad

asuda töötajad või tehnika. Sellist analüüsi ega meetmeid vastavate tagajärgede ärahoidmiseks

ehitusloa taotlusest ei nähtu. Arvestades kavandatava soojussalvestist tingitud ohte, nende

analüüsi puudulikkust ja naaberkinnistute omanike omandiõiguste riiveid, pole selle

püstitamine PT-s toodud tingimustel mõõdukas. See, et mis tahes mahuti võib teatud tingimuste

saabumisel (nt korrosioon või mõni ilmastikunähtus) lekkida, on üldtuntud asjaolu. Selleks, et

jaatada kaebaja kirjeldatud potentsiaalse sündmuse riivet tema omandiõigusele, ei pea vastav

sündmus olema kindel ega prognoositav. Kaebajal on põhjendatud huvi, et naaberkinnistult ei

tuleneks keskkonnaohte ega -riske, kuivõrd need riivaksid tema omandiõigust.

6) Puudutatud isiku kavandatud soojussalvesti on kavandatud paarikümne meetri kaugusele

Tooma tn 13 ja Lagedi tee 8 kinnistute piirist. Kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu kehtiv

DP näeb ette kuni 7-korruseliste äri- ja tootmishoonete rajamisele ja ühe kuni 45 m kõrguse

kontorihoone rajamisele ehitusõiguse andmist. Tegemist saab olema akendega hoonetega,

milles viibib igapäevaselt palju inimesi. 22.06.2021 leidis Californias aset plahvatus, mille

tulemusel sai viga üks ja hukkus üks inimene. Plahvatuse tingis ca 6800 kuupmeetrine

veemahuti, millele teostati hoolduse käigus keevitustöid. Veemahutis sisalduvasse vette oli

ladestunud põhjaveest või pinnasest pärinev metaan, mis õhuga segunemisel muutus

plahvatusohtlikuks ja plahvatas, kuivõrd hooldustööde käigus ei peetud ohutusmeetmetest

kinni. Plahvatuse tulemusel veemahuti lõhkes ja selle pealmine osa paiskus kümnete meetrite

kaugusele, samuti veemahutis sisalduv vesi valgus laiali. Kolmanda isiku kavandatav

veemahuti on mahult ca 6 korda suurem (eeldatavasti oleks õnnetuse korral plahvatus ka

asjakohase koefitsiendi võrra suurem), kui seda oli Californias plahvatanud veemahuti ning see

asuks kaebaja kinnistule kavandatavate hoonete vahetus läheduses.

5(19)

7) Lagedi tee 8 kinnistu DP näeb ette ka maa aluse parkla rajamise. Kuivõrd Tallinna linna

tsiviilkaitserajatiste kogus ja mahutavus on napp, tuleks tõenäoliselt kõnealune parkla määrata

varjendiks, millesse saaksid ümbruskonna elanikud relvakonflikti või looduskatastroofide

korral varjuda. Soojussalvesti Tooma tn 13 kinnistul asumine teeks selle sisuliselt võimatuks,

kuna see oleks osa energiatootmisüksusest, mida vaenlane sõja korral prioriteetse sihtmärgina

käsitleks. Olukorras, milles inimesed maa-alusesse parklasse varjuksid ja sellest läheduses asuv

kuuma vett täis veemahuti tabamuse saaks, oleks tagajärjed katastroofilised. Sellise väljavaate

vältimiseks tuleks kas loobuda DP-ga ette nähtud parkla varjendina kasutamise võimalusest,

ehitada soojussalvesti mujale ja/või võtta kasutusele lisanduvad kaitsemeetmed (kaitsevall, maa

sisse ehitamine), mida vaidlustatud PT ette ei näe.

8) On küsitav, kas kavandatud soojussalvesti rajamine Tallinna linna piirides saaks sellega

kaasnevaid ohte arvestades sootuks proportsionaalne olla. Üks võimalik meede veemahutist

tulenevate ohtude maandamiseks oleks selle ehitamine kolmandale isikule kuuluvale Tooma

tn 14 kinnistule koos kaitsevalliga või selle ehitamine maa sisse. Selline lahendus väldiks või

vähendaks veemahutis sisalduva vee õnnetusjuhtumi korral laialivalgumist ja vähendaks selle

negatiivset mõju piirkonna ilmele.

Kui juba PT pinnalt on võimalik tuvastada naaberkinnistute omanike huvidega vastuolus

olevate ehitiste tulevikus rajamine, ei ole vastava rikkumise aset leidmiseks vaja anda

ehitusluba, sest selline ehitusluba peab olema kooskõlas PT-ga. Asjassepuutuvad ohud ja

mõjutused tulenevad vaidlusaluste hoonete olemusest – neid ei saa ehitusloa menetluse

staadiumis välistada ega piisavalt maandada, sest need lähtuvad PT-ga ette nähtud hoonetest

kui sellistest. Nii nagu ei oleks mõistlik ehitada tuumareaktorit tiheasustusala keskele

olenemata sellest, kui ohutuks ja kaasaegseks vastavat reaktorit peetakse, ei ole ka mõistlik ega

mõõdukas rajada tuhandeid kuupmeetreid kuuma vett täis olevat mahutit ega konstantset

mürafooni tootvat pumbajaama DP-ga ette nähtud kontorihoone kõrvale.

9) Pumbahoone PT lähevad vastuollu Tooma tn T4 kasutuseesmärgiga ja riivavad ülemäära

naabrite omandiõigusi. Tooma tn 13 kinnistut ja Tooma tn 14 kinnistut soovib Utilitas Tallinna

Elektrijaam OÜ ühendada Tooma tn T4 kinnistule maa alla kavandatavate torudega, millest

suurimate läbimõõdud on 160 cm. Kaebajale teadaolevalt rendib Utilitas Tallinna Elektrijaam

OÜ käesoleval ajal Tooma tn T4 kinnistut alates 2006. a ning vastav rendileping näeb

kolmandale isikule ette kohustuse Tooma tn T4 kinnistu välja arendada (sh rajada sademevee

trassid ja tänavavalgustus). Seda kohustust ei ole Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ seni täitnud.

Pumbahoone PT-st ei ilmne teavet Tooma tn T4 transpordimaa arendamise kohta, mis annaks

kinnitust, et ehitusloa alusel rajada soovitud torustik ei mõjuta Tooma tn T4 läbitavust

raskeveokitele. Ei ole ette nähtud vastava analüüsi koostamise vajadust ega Tooma tn T4

kinnistu väljaarendamise kohustust. Arvestades ehitusloa taotluse nr 2211271/00927 ja

pumbahoone PT sisu, on ilmne, et kõnealuste ehitustööde teostamisel väheneks kolmanda isiku

huvi Tooma tn T4 avaliku tee väljaehitamise motivatsioon täienevalt ning ilmselt asub kolmas

isik tulevikus sellele ka vastu töötama viidates Tooma tn T4 alt kulgevale torustikule, kui peaks

juhtuma, et kehtiv rendileping lõppeb ja kolmas isik peaks asuma vastavat avalikku teed välja

ehitama. Tooma tn T4 ümbrus on tööstusala, mille edasine areng sõltub eeskätt

infrastruktuurist, sh transpordiühendustest. Kui peaks juhtuma, et Tooma tn T4 kinnistu

kasutamisele seatakse selle alt kulgevate torude tõttu liiklemispiirangud (nt raskeveokite

läbimisele), ei mõjuks see negatiivselt mitte vaid kaebaja omandiõigusele, mis tuleneks

naabruses asuva Lagedi tee 8 lubjakivikarjääri kasutamise väljavaadete vähenemisest, vaid

kogu piirkonna arengule ja piirkonnas asuvate kinnisasjade omanike omandiõigustele. Samuti

kasvab tõenäosus, et kolmas isik ei arenda sootuks Tooma tn T4 transpordimaad välja lootuses,

et saab allasurutud hindadega naaberkinnistuid omandada täiendavateks laiendustöödeks.

6(19)

6. Vastustaja palub jätta kaebuse tervikuna rahuldamata (täiendavad seisukohad 14.10.2022)

ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Vastustaja ei nõustu, et soojussalvesti PT on tühised. PT väljastamise ajal kehtis Tallinna

Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“, mille § 31 lg 21 sätestas,

et kui PT taotletakse avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, parkla ja tehnoehitise rajamiseks,

annab need TKKA koostöös TLPA ja Tallinna Transpordiametiga. OÜ Utilitas Tallinn

Elektrijaam näol on tegemist ettevõttega, kes varustab soojusenergiaga kahte kolmandikku

pealinnast ning Maardu linna ehk tegemist on olulist avalikku huvi kandvat teenust pakkuva

ettevõttega ning soojussalvesti näol on tegu olulise rajatisega, mis omab teenuse pakkumisel

kandvat rolli. Tegemist on avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatise kavandamisega, millele

TKKA on pädev andma PT. Ka PT-s õigusliku alusena märgitud EhS § 26 lg 2 näeb ette

võimaluse, et olulise avaliku huviga rajatise õiguslikuks aluseks saavad olla PT.

2) Pumbahoone on ehitis ning soojussalvesti on rajatis. Ilmselgelt ei ole soojussalvestil mingit

„siseruumi“ nagu püüab väita kaebaja. Tegemist on mahutiga. On ka ilmselge, et pumbahoone

ja soojusmahuti on omavahel funktsionaalselt seotud, kuna pumbahoonest pumbatakse

mahutisse

mingit

hoitavat

vedelikku

(nt

kuuma

vett),

mida

kasutatakse

keskküttesüsteemides. Kaebaja on asunud võrdlema võrdlematuid asjaolusid – garaažid ja

kuurid, mis on funktsioonilt mh ka asjade hoiustamiseks, ei ole võrreldavad soojussalvestiga,

kuna garaažis ja kuuris on võimalik inimesed teostada seal hoitavate esemetega funktsionaalselt

mingit tööd, nt garaažis vahetada autorehvi kasutades selleks vastavaid sealolevaid seadmeid

või kuuris lõhkuda puid seal oleva kirvega. Soojussalvestis ei ole inimesel võimalik mitte

midagi teha – soojussalvesti on mõeldud kuuma vee mahutamiseks ning sel puudub igasugune

muu funktsioon. Arusaamatud on kaebaja väited, nagu peaks koostama DP pumbahoone ja

soojussalvesti rajamiseks.

3) Kaebaja väidab, et kavandatav hoone ja rajatis on kuidagi ohtlikud. Samas ei ole seda väidet

mitte ühelgi moel tõendatud. Jääb arusaamatuks, millel põhineb kaebaja eeldus, et

soojussalvesti võiks üldse lekkida. PT menetluses ei hinnata ehitise ohutust, kuivõrd PT-ga ei

anta vahetut ehitusõigust, vaid PT alusel esitatud ehitusprojekti menetluses hinnatakse EhS §

42 lg-le 1 vastavalt EhS §-s 8 sätestatud ohutuse põhimõtet. Kuna ehitusprojekt on tagastatud

taotlejale täiendamiseks, siis on aegunud kaebaja poolt tõendina esitatud ehitusprojekt.

30.03.2022 seisuga ei ole kolmas isik vastustajale uut ehitusprojekti menetlemiseks esitanud,

samas väljuks ehitusprojekti analüüs kaebuse nõudest, sest kaebaja soovib tühistada PT. On

selge, et ainuüksi PT väljastamisest ei saa salvesti lekkima hakata. Need ohud minimeeritakse

veelgi enam ehitusprojekti menetluses ning faktilise ehitustöö käigus vastavalt ehitamise

aluseks olevale tööprojektile. Vastustaja hindab ehitiste ohutust kasutusloa -ja teatise

menetluses (EhS § 53 ja EhS § 55). Kaebaja võrdlused tuumareaktori ja soojussalvesti vahel ei

päde – tegemist on täiesti teistsuguse ohuhinnanguga rajatistega.

4) Kuna soojussalvesti näol on tegu rajatisega, mis teenindab pumbahoonet, puudub ka vastuolu

PT-de vahel.

5) Juurdepääs kaebaja kinnistule on tagatud läbi Lagedi tee T2 kinnistu ehk avalikult kasutatava

tee. Kuigi juurdepääsu küsimus on tsiviilõiguslik, märgib vastustaja siiski, et mingit õigustatud

ootust, et kaebaja kinnistule peaks saama läbi Tooma tn T4 kinnisasja, kaebajal olla ei saa.

Lisaks on soojustrassi PT-s selgitatud, et soojustrassi rajamisel tuleb ehitusprojekti koostamise

faasis mh: „Koostada asendiplaaniline lahendus katendite taastamise kohta. Esitada katendi

konstruktsioon ja ristlõiked.“.

7(19)

7. Kolmas isik palub jätta kaebuse tervikuna rahuldamata (täiendavad seisukohad 30.09.2022)

ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kolmanda isiku kantud menetluskulud

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja.

1) Soojussalvesti PT ei ole tühised. Kolmas isik jagab selles osas vastustaja seisukohta. Pealegi

ei ole kaebaja näidanud, kuidas puudutab tema subjektiivseid õigusi küsimus, milline Tallinna

linna asutus PT andis.

2) Ehitusloa aluseks olevad PT-d ei ole omavahel vastuolus. Esiteks, soojussalvesti näol

tegemist mahutiga, millel puudub siseruum. Seega on tegemist rajatisega, mitte hoonega.

Kohtupraktikas on selgitatud, et siseruumiks ei saa pidada ehitise sisemust, kui ehitise

kasutamise otstarve ei ole pakkuda siseruumile omast viibimiskohta (vt Tallinna

Ringkonnakohtu lahend nr 3-21-1299, p 21). Järelikult kaebaja argumentatsioon, justkui iga

seest õõnes ehitis on hoone, on ilmselgelt väär. Soojussalvesti, mis funktsionaalselt toimides

on vett täis, eesmärk ei ole pakkuda siseruumile omast viibimiskohta. Teiseks, pumbahoone

PT-s käsitletud näitajad (sh suurim ehitistealune pind) on kehtestatud just pumbahoone kohta.

PT-ga määratakse konkreetse hoone või rajatise lubatud suurim ehitisealune pind (PlanS § 125

lg 5-6, EhS § 26 lg 4 p 4). Seega ei ole mingit vastuolu ka soojussalvesti ja pumbahoone PT

vahel. Pealegi ei ole ka siinkohal kaebaja ära näidanud oma subjektiivsete õiguste riivet.

3) Pumbahoone PT andmine DP koostamise asemel oli PlanS § 125 lg 5 mõttes õiguspärane

ega puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtupraktikas on rõhutatud, et PlanS § 125 lg 5 ei

anna kaebajatele subjektiivset õigust nõuda DP koostamist (vt Riigikohtu lahendi nr 3-17-2023,

p 22). Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas PlanS § 125 nõuete väidetav eiramine (mida kolmas

isik ei mööna) tema subjektiivseid õigusi rikub. PlanS § 125 lg 5 võimaldab DP-d koostamata

püstitada PT alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda

teenindavad rajatised. Soojussalvesti ei ole hoone ehk vaidlusaluste PT-ga ei kavandata Tooma

tn 13 kinnistule kaht hoonet ning mingit vastuolu PlanS § 125 lg-ga 5 ei ole.

4) Soojussalvestile PT andmine DP koostamise asemel oli EhS § 26 lg 4 mõttes õiguspärane.

Soojussalvesti ei ole hoone, olulise avaliku huviga rajatis ega ka olulise ruumilise mõjuga

ehitis PlanS § 125 lg 1 p 3-4 tähenduses, millele DP kohustus laieneks. Olulise avaliku huviga

rajatiste näidisloetelu (staadion, golfiväljak, laululava, motoringrada) on toodud PlanS § 125

lg 1 p-s 3 ning kavandatav soojussalvesti ei vasta olemuslikult kuidagi sarnastele tunnustele.

Eelnõu 571 SE I lugemise seletuskirigi (lk 157) viitab, et silmas on peetud külastajate arvust

jm sarnasest tingitud huvi ning mõju. Eelnõu 571 SE II lugemise seletuskirja

muudatusettepanekute nr 66 ja 108 selgitused kinnitavad, et „olulise ruumilise mõjuga ehitise“

all peetakse PlanS § 125 lg 1 p-s 4 silmas samu objekte, mida on defineeritud olulise ruumilise

mõjuga ehitistena kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tähenduses (PlanS § 95 lg 2).

Vastavasse nimekirja kavandatav soojussalvesti ei kuulu. Erinevalt kaebaja väitest ei tulene DP

kohustus rajatise (soojussalvesti) kõrgusest ega ehitisealusest pinnast.

5) PT ei riiva kaebaja omandiõigust. Kaebaja väidetud omandiõiguse ebaproportsionaalne riive

on tingimuslik ning eeldab, et rajatav soojussalvesti hakkab lekkima. Ka kolmanda isiku enda

huvides tagada ehitiste ohutus, vältida lekkeid ja maandada riske miinimumini juba ka

kolmanda isiku enda töötajate ja vara kaitseks. PT ei ole ehitusluba ja PT andmise aluseks ei

ole ehitusprojekt. PT-ga määratakse üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14

lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätesta kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju (vt Tallinna

Ringkonnakohus asjas nr 3-19-675, p 16). Ehitusprojektis peab ette nägema arhitektuurilised ja

insener-tehnilised lahendused sellisel tasemel, et selle alusel on võimalik nõuetekohaselt

ehitada (Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-18-1117, p 17). Eelprojekti staadiumis

kehtestatakse üldised nõuded ehitise kvaliteedile ja lahendatakse ehitise ohutu kasutamise

8(19)

küsimused (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“,

§ 8 lg 8). Kaebaja ei saa nõuda ehitusprojekti sisuks olevate küsimuste lahendamist PT

menetluses. PT andmisest ei ole põhjust keelduda, kui projekteerimise käigus saab leida

tasakaalustatud lahenduse (vt Riigikohus asjas nr 3-17-2013, p 29). EhS § 42 lg-st 1 ja EhS §

44 p-st 1 tuleneb, et ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab muu hulgas PT-le ning

ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Muu hulgas peab ehitis olema ohutu (EhS § 8 lg

1). Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele (EhS § 13

lg 1). Järelikult, küsimus sellest, kuidas rajada soojussalvesti nii, et see oleks ohutu ning

pumbahoone nii, et sellest lähtuv müra ei ületaks müra normtasemeid, lahendatakse

ehitusprojekti koostamise käigus, viies läbi vajalikud analüüsid (sh müra modelleerimine) ning

leides tehnilised lahendused. Ühtlasi viiakse läbi riskianalüüs. Kaebaja ei ole väitnud ega

tõendanud, et pumbahoonet ja soojussalvestit ei saakski nõuetekohaselt projekteerida.

Kaebaja käsitlus Tooma tänav T4 kinnistule kavandatavast teest ei seondu kuidagi vaidlusaluste

PT-ga. Pealegi kaebajal puudub õigus nõuda juurdepääsu mööda Tooma tänav T4 kinnistut.

Kaebaja on erinevates menetlusdokumentides esitanud absurdihõngulisi väiteid soojussalvesti

ning pumbahoonega kaasnevate mõjude kohta. Müra normtasemete ning ehitise ohutusega

seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojekti koostamisel. Puudub põhjus eeldada, et

kolmanda isiku kavandatavad ehitised ja seadmed on samasugused kaebaja toodud näidetes

käsitletutega. Juhul, kui kaebaja mõttekäiguga nõustuda, tuleks nentida, et kõigi uute ehitiste

rajamine on keelatud, sest mis tahes ehitis võib „teatud tingimustel“ (sh ohutusmeetmete

eiramisel) endast hüpoteetilist ohtu kujutada. Lagedi 8 DP-s ei käsitleta maa-alust parklat

varjendina. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus selle varjendina kasutatavust nõuda.

Juhul kui PT andmisel käsitleda Eestis sõja puhkemist tõenäolise stsenaariumina, ei ole samuti

võimalik ühtegi uut ehitist (välja arvatud ehk riigikaitselase eesmärgiga ehitised) rajada.

Kaebaja pakutud Tooma tn 14 kinnistu ei ole asukohana mõeldav alternatiiv (kaguosa on liiga

kaugel koostootmisjaamast ning ka ruumiliselt ei mahu kavandatavad ehitised sinna). Lisaks

on Tooma 14 kinnistul DP-ga ette nähtud mahus hooneid rajatud, mistõttu ei ole täiendava

hoone rajamine ka kehtiva DP kohaselt võimalik. Tooma tn 14 kinnistul kehtiva Lagedi tee 8a,

14, 16b ja 16c kruntide DP põhijoonise kohaselt on kinnistule pos 1 lubatud ehitada 10

hoonet ning see arv on täis. Niisamuti ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõeldav

soojussalvesti ega pumbahoone ehitamine maa sisse. Soojuse tootmiseks tehtavad kulud

peavad olema KKütS § 8 lg 3 p 1 mõttes vajalikud, et neid arvata soojuse piirhinna sisse. Nii

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu (ÜP) maakasutusplaani kui Lagedi 8 DP kohaselt on

kõnealune piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Ei ole asjakohane ette heita

tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Kaebaja hinnang „koleduse“ kohta on

subjektiivne ning projekteerimise käigus on võimalik ehitiste välisilmet esteetiliselt

kujundada.

6) Tooma tn T4 kinnistult ei ole võimalik pääseda kaebaja kinnistule. Kaebajal ei saa olla

õigustatud ootust, et ta peaks enda kinnistule pääsema just läbi kõnealuse kinnisasja, eriti

olukorras, kus kaebaja kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud. Lisaks ei

mõjuta soojatrasside paiknemine sõidutee all Tooma tn T4 kinnistule rajatava tee läbitavust

raskeveokitele. Trasside paiknemine teekinnistute all on linnaruumis tavapärane ning torude

rajamisel arvestatakse sõiduteest tulenevate mõjutustega.

II

Kaugküttetorustiku ehitusluba

9(19)

8. Kaebaja palub tühistada TLPA 21.07.2022 ehitusloa nr 2212271/18607 alljärgnevatel

põhjendustel.

1) Lagedi tee 8 kinnistu suhtes on koostatud DP, mis näeb ette mitme ärihoone rajamise.

Koostatud on ka tehnovõrkude koondplaan ja veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni asendiplaan.

Lagedi tee 8 kinnistu põhjapoolsest servast on kirde-edela suunal risti Tooma tänavaga

planeeritud jooksma reovee kanalisatsiooni survetoru ja veetoru ning paralleelselt Tooma

tänavaga on varasemalt planeeritud jooksma veetorud ja kanalisatsioonitoru. Vaidlustatud

ehitusloa alusel rajatakse kaugküttetorustik maa- alale, mida pidid kaebaja DP kohaselt läbima

ülalmainitud vee- ja kanalisatsioonitorud. Kaugküttetorustiku paigaldamine Tooma tn

13//Tooma

tn

T4//Väo

tee

T3

kinnistute

all

asuvasse

maapõude

blokeerib

kanalisatsioonitorustiku liitmise Lagedi tee 8 kanalisatsiooniga. Seega piirab kaugküttetorustiku

rajamine Tooma tn 13//Tooma tänav T4//Väo tee T3 kinnistutele kaebaja võimalust viia ellu DP-

ga ettenähtut, eeskätt planeeritud vee- ja reoveekanalisatsioonisüsteemi Lagedi tee 8 kinnistul.

Ehitusloale lisatud märkustest selgub, et tööprojekt näeb ette 1000 mm läbimõõduga torustiku

kasutamist. Kui kaugküttetorustikus kasutatakse 1000 mm läbimõõduga torustikku, siis selle

torustiku alt ega pealt muud torustikku (sh vee- ja kanalisatsioonitorustikku) vedada ei saa. Kuna

kaugküttetorustik on planeeritud läbima sisuliselt risti Tooma tn 13 kinnistut, muudab see piki

Tooma tn 13 kulgevate vee- ja kanalisatsioonitrasside vedamise võimatuks.

Ühtlasi muutub võimatuks ÜP-ga ette nähtud Tooma tn 13 asuva avalikult kasutatava tänava

rajamine. Kaebajale teadaolevalt on AS-l Utilitas Tallinn või temaga seotud isikul (nt

tütarühingul) kohustus arendada piirkonnas üldkasutatavaid teid, sh rajada tee Tooma tn 13

kinnistule. Kaugküttetorustiku ehitamise tulemusel ei ole Tooma tn 13 kinnistule enam võimalik

teed rajada ja kaebaja peaks üldkasutatava tee rajamist lubama üle oma kinnistu. Sellega kaebaja

nõus ei ole. Kaebaja arvates soovib OÜ Utilitas Tallinn Elektrijaam soojussalvestit ja

pumbahoonet ja nendega seotud tehnovõrke (sh kaugküttetorustikku) ehitada Tooma tn 13

kinnistule just seetõttu, et vabaneda kohustusest ehitata välja Tooma tänav. Piirkonna ÜP-s on

üldkasutatav tänav Tooma tn 13 kinnistule ette nähtud, kuid seoses soojussalvesti, pumbahoone

ja kaugküttetorustiku ehitamisega on ÜP-d muudetud. Kaebaja hinnangul kahjustab AS-i Utilitas

Tallinn või temaga seotud isiku (nt tütarühingu) tegelik motiiv kaebaja õigusi.

2) Vaidlustatav ehitusluba on formaalselt õigusvastane, kuna kaebajat ei kaasatud ehitusloa

andmise menetlusse. Kaebaja on naaberkinnistu omanik, seega on kaebajal faktiline puutumus

vaidlustatava ehitusloaga olemas. Ka õiguslikult oleks pidanud kaebaja menetlusse kaasama, sest

ehitusluba puudutab (piirab) kaebaja õigusi. Kaebaja kaasamise vajadus pidi vastustajale olema

ettenähtav, sest kaebaja on varasemaltki aktiivselt esitanud oma seisukohti seoses ehitamisega

Tooma 13 kinnistul. Seejuures on vaidlustatava ehitusloa alusel ehitatav kaugküttetorustik

soojussalvestiga ja pumbahoonega seotud – torustiku rajamine on vajalik, et Tooma tn 13

kinnistule oleks võimalik rajada nimetatud teised ehitised ja need seal käima panna. Olukorras,

kus kaebaja on varasemalt kaasatud soojussalvesti ehitusloa menetlusse, pidi vastustaja ette

nägema vajadust kaebaja kaasata ka vaidlustatava ehitusloa menetlusse.

Kaasamata jätmine ja arvamuse ning vastuväidete esitamise võimaluse võtmine võis mõjutada

ehitusloa menetluses asja otsustamist. Vastustaja oleks kaebaja arvamust ja vastuväiteid

arvestades saanud keelduda ehitusloa väljaandmisest (nt EhS § 44 p 4 alusel) või anda ehitusloa,

mis arvestab ka kaebaja õiguste ja huvidega. Kaebaja ja samas ka AS-i Utilitas Tallinn ja/või

piirkonnas tegutseva temaga seotud isiku (nt tütarühingu) õiguste-huvidega arvestaks paremini

näiteks ehituluba, mis lubaks soojatrassi (ja ka soojussalvesti ja pumbahoone) ehitamist Tooma

tn 14//Väomurru tn 1 kinnistu kagunurka. Kuna vaidlustatava ehitusloa andmisel vastustajal

kaebaja seisukoht puudus, teostas vastustaja kaalutlusõigust piiratud asjaolusid teades ning

arvestades ja see võis mõjutada asja otsustamist.

10(19)

9. Vastustaja ei nõustu kaebusega ka selles osas.

1) Kaebaja on kaebuses viidanud ainsa subjektiivsete õiguste riivet puudutava asjaoluna, nagu

oleks kuidagi takistatud tema kinnistule kehtestatud DP realiseerimine, kuid tegelikkuses see nii

ei ole. Tegelikkuses lahendatakse ehituse tööprojekti (mitte eelprojekti, mida hindab TLPA

ehitusluba väljastades) koostamise käigus insenertehniliste lahendustega kõikvõimalikud

ehituslikud väljakutsed, mis puudutavad mh ka tehnorajatiste ehk küttesüsteemi paiknemist ja

kulgemist selliselt, et teiste isikute õigused ei saa rikutud. Ka eluliselt ei ole usutav, et ühe

kinnistu alt kulgevad tehnorajatised takistavad kuidagi järgmiste või teiste tehnorajatiste

planeerimist ja ehitamist. Absurdne on väita, et kaugküttetorustiku rajamine ei võimalda tee

rajamist – Tallinna linnast enamik on kaetud kaugküttetorustiku võrgustikuga ning enamasti

jooksevadki küttetorud paralleelselt teede ja tänavatega. Kusjuures paralleelselt jooksevad

tihtipeale ka teiste võrguvaldajate torud ja kaablid, olgu need siis elektrikaablid, internetikaablid

jms tehnorajatised. Selline tehnorajatiste paiknemine on igati seaduspärane ja eelistatud (EhS

§ 70 lg 6). Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise

kaitsevööndiga ehitise. Kaugküttetorustiku näol on tegemist kaitsevööndiga ehitisega. Kusjuures

ka kaebaja enda esitatud joonistelt nähtub, et tehnoehitis -ja rajatisi planeeritakse (ja ka

ehitatakse) selliselt, et need teineteisega kattuvad. Ka PlanS § 126 lg 1 p 4 nimetab DP-ga

lahendatava ülesandena DP kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,

sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha

määramise. See tähendab, et joonistel esitatakse põhimõtteline lahendus, milliseid tehnovõrke ja

-rajatisi plaanitakse kinnistule rajada, kuid kuidas need täpselt rajatakse ja valmis ehitatakse

otsustatakse tegelikult alles faktilise ehitamise aluseks oleva tööprojekti staadiumis.

2) EhS § 42 lg 6 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlus ei

ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kuna

kaebajale kuuluv kinnistu Lagedi tee 8 ei ole Tooma tn T4 kinnisasja naaber ning

kaugküttetorustiku rajamine kaebaja subjektiivseid õigusi ei mõjuta, siis puudus TLPA-l kui

pädeval asutusel vajadus kaasata Lagedi tee 8 kinnisasja omaniku ehitusloa menetlusse. Isegi

kui TLPA oleks kaebaja kaasanud menetlusse, siis kohtumenetluses esitatud argumentide põhjal

saab öelda, et TLPA ei oleks teinud teistsugust otsust ehitusloa väljastamise osas. Juhul kui

kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud kaebaja menetlusse kaasama, siis tulenevalt HMS

§-s 58 sätestatust ei saa haldusakti kui ehitusloa kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

10. Kolmas isik palub kaebuse ka selles osas jätta rahuldamata.

1) Kaugküttetorustiku ehitusluba on materiaalselt õiguspärane. EhS § 44 p 4 alusel ehitusloa

andmisest keeldumiseks peab negatiivne mõju olema intensiivne ja ülemäärane. Isikul tuleb

taluda selliseid negatiivseid mõjusid, mis ei ole tema jaoks üleliia koormavad ja mida on

võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada. Kaebaja väited, justkui vaidlusaluse

kaugküttetorustiku paigaldamine „blokeerib“ kanalisatsioonitorustiku liitmise Lagedi tee 8

kanalisatsiooniga ning piirab kaebaja võimalust ellu viia Lagedi DP-s ette nähtut (eelkõige vee-

ja reoveekanalisatsioonisüsteemi), on ilmselgelt väärad. Isegi kui väita, et kaebajal on

subjektiivne õigus rajada tehnovõrke just enda esitatud joonistel näidatud asukohtadesse, ei ole

kaebaja õigusi vaidlusaluse soojustrassi ehitusloaga rikutud, sest trasside ristuv/kaitsevööndite

kattuv paiknemine on võimalik, tiheasustuses tavapärane ning õiguslikult isegi soositud (EhS

§ 70 lg 6). Kaitsevööndiga ehitise omanik ei või keelduda põhjendamatult kaitsevööndisse

ehitamiseks nõusoleku andmisest (EhS § 70 lg 2 p 2 ja lg 3). Kohtupraktikaski on kinnitatud,

et tiheasustuses on erinevate trasside ja kommunikatsioonide ristumine paratamatus, millele

leitakse projekteerimisel sobiv lahendus (vt haldusasjad 3-19-1197; 3-19-1197). Kaebuse väide,

11(19)

justkui 1000 mm läbimõõduga kaugküttetorustikuga teised torustikud ristuda ei saa ning see

muutvat piki Tooma tn 13 kulgevate vee- ja kanalisatsioonitrasside vedamise võimatuks, on

põhistamata ja tõendamata. Kaebaja enda esitatud väidetavatelt Lagedi 8 DP joonistelt on näha

kümneid kohti, kus erinevad tehnovõrgud ristuvad üksteisega, paiknevad teede all ning üksteise

kaitsevööndites.

2) Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda tehnovõrkude rajamist enda näidatud jooniste

asukohta, sh vaidlusaluse soojustrassiga ristuvalt. Nimelt, Lagedi 8 DP ala ei ulatu isegi

vaidlusaluse soojustrassi asukohta. Kaebuses näidatud Lagedi 8 DP väidetavate kavandatud

tehnovõrkude ja vaidlusaluse soojustrassi ristumiskohad paiknevad väljaspool Lagedi 8 DP ala

ja kaebaja omandis olevat Lagedi tee 8 kinnistut. Kaebaja ei saa eeldada, et saab väljaspool DP

ala ning enda omandis olevat kinnistut mingeid tehnovõrke rajada (selleks on vaja ka mõne

asjaõiguse olemasolu). Kaebajale ei ole teadaolevalt tehnovõrkude rajamiseks ka ühtegi

ehitusõiguslikku haldusakti (projekteerimistingimused, ehitusluba) väljastatud.

3) Kaebuse väide, justkui Tooma tn 13 kinnistule tuleks rajada üldkasutatav tänav, on

põhjendamatu ja väär. Lasnamäe tööstusalade ÜP kohaselt pole Tooma tn 13 kinnistule mingit

tänavat ette nähtud. Tee paikneb Tallinna Linnavalitsuse 23.08.2006 korraldusega nr 1676-k

kehtestatud Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide DP põhijoonise järgse Tooma tänav T4

kinnistu asukohas. DP täpsusastme tõttu tulebki lähtuda eelkõige DP-st. Samuti ei seostu

väidetav tee kuidagi kaebaja subjektiivsete õiguste ega vaidlusaluse soojustrassiga. Isegi Lagedi

tee 8 DP põhijooniselt on näha, et DP juurdepääs ei ole kuidagi seotud Tooma tn 13 kinnistuga

ning Tooma tn 13 kinnistul ei paikne DP kohaselt ühtegi teed. Juurdepääs kaebaja kinnistule

on tagatud läbi Lagedi tee T2 kinnistu ehk avalikult kasutatava tee ning kaebajal ei saa olla

õigustatud ootust, et ta peaks enda kinnistule pääsema just läbi Tooma tn T4 kinnisasja.

Kaebuses esitatud ettepanek, et soojustrass ehitataks Tooma tn 14 kinnistu kagunurka, on

asjakohatu. Vaidlusalune kaugküttetrass on mõeldud teenindama Tooma tn 13 kinnistule

kavandatavaid soojuspumpasid ja -salvestit. Tooma tn 13 kinnistu on vastavate objektide

rajamiseks kõige optimaalsem asukoht, olles koostootmisjaama vahetus läheduses. Tooma tn

14 kinnistu kagunurka neid samal põhjusel paigutada ei saa (ei mahu ja on ka liiga kaugel).

4) Arvestades, et soojustrass paikneb Lagedi tee 8 kinnistust eemal ega tingi kaebaja väidetud

piiranguid, ei olnud kaebaja kaasamine ehitusloa menetlusse vajalik. Kaasamine on menetluse

ja ehitise põhine ning maa-alune kaugküttetorustik kaebaja õigusi ega huve ei puuduta ning

vastustajal ei saanud ega pidanudki tekkima mõistlikku kahtlust riive esinemise kohta. Isegi kui

väita, et kaebaja tulnuks ehitusloa menetlusse kaasata, siis eksimused ärakuulamisõiguse

tagamises ei pruugi tingida haldusakti tühistamist, kui kaebaja kohtumenetluses esitatavad

argumendid ei tekita kahtlust, et ärakuulamine oleks kaasa toonud teistsuguse haldusakti

andmise (RKHKo nr 3-3-1-52-13, p 38). Kaebaja ei ole esitanud kaebuses ühtegi väidet, mis

oleks saanud kaasa tuua teistsuguse otsuse, sh ehitusloa andmata jätmise. Kaebuses toodud

põhjendused vaidlusaluse kaugküttetorustikuga seotud riive kohta on ilmselgelt väärad.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja on vaidlustanud nii TLPA poolt 22.06.2021 väljastatud pumbahoone PT ja TKKA

poolt 29.06.2021 väljastatud soojussalvesti PT kui ka TLPA poolt 21.07.2022 väljastatud

kaugküttetorustiku ehitusloa. Kohus käsitleb esmalt soojussalvesti PT (I), seejärel pumbahoone

PT (II) ja kaugküttetorustiku ehitusluba (III) ning viimasena jagab menetluskulud (IV).

I

Soojussalvesti projekteerimistingimused

12(19)

12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et TKKA-l puudus ilmselgelt pädevus soojussalvesti PT

väljastamiseks ning vastav haldusakt tuleks seetõttu lugeda HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühiseks.

PT-s on nende andmise õiguslikuks aluseks märgitud EhS § 26 lg 2, mis sätestas, et pädev asutus

annab PT hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks ning Tallinna

Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna ehitusmääruse § 31

lg 21, mis nägi ette, et kui PT taotletakse avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, parkla ja

tehnoehitise rajamiseks, väljastab need TKKA koostöös TLPA ja Tallinna Transpordiametiga.

Vaidlust ei ole, et kolmas isik ei kavanda soojussalvesti rajamist enda tarbeks, vaid

kaugkütteteenuse pakkumiseks Tallinna ja Maardu tarbijatele (s.o laiemale ringile inimestele).

Ainuüksi sellest, et kolmas isik on eraõiguslik juriidiline isik ja soojussalvesti rajamist

kavandatakse tema omandis olevale kinnistule, ei saa teha järeldust, et kõnealune ehitis ei saa

olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Nõustuda ei saa ka kaebaja käsitlusega, et tegemist pole

avalikuks kasutamiseks ettenähtud tehnorajatisega, kuna soojussalvesti ei teeni igaühe, vaid

ainuüksi kolmanda isiku klientide huvisid. Avalikku huvi ja selle suurust ei mõõdeta pelgalt

isikute arvuga. Vaidlust ei ole, et kolmas isik kavandab soojussalvestit ja pumbahoonet selleks,

et osutada avalikes huvides olevat kaugkütteteenust suurele ringile tarbijatele (vastustaja väitel

varustab kolmas isik hetkel soojusenergiaga 2/3 Tallinna linnast ja Maardu linna). Sellise

teenuse osutamine on ilmselgelt avalikes huvides.

Kaebaja väited ei viita mingil moel sellele, et soojussalvesti PT on antud ebapädeva

haldusorgani poolt. Soojussalvesti PT ei muuda tühiseks ka pelgalt asjaolu, et kaebaja arvates

tulnuks soojussalvesti ja pumbahoone kavandamiseks koostada üldse DP või haldusaktid nende

kavandamiseks anda ühe ja sama haldusorgani poolt. Küsimus sellest, kas ehitise

kavandamiseks oli põhjendatud anda PT, saab kõne alla tulla tühistamisnõude lahendamisel.

Eeltoodut arvestades puudub alus pidada soojussalvesti PT ilmselgelt tühisteks.

13. Kohus leiab, et alust ei esine ka soojussalvesti PT tühistamiseks, kuna need ei riku kaebaja

subjektiivseid õigusi.

PT ei saa halduskohtus vaidlustada avaliku huvi kaitseks, vaid kohus saab tühistamiskaebuse

rahuldada üksnes juhul, kui need rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Seejuures ei tulene

PlanS § 125 lg-st 5 subjektiivset õigust nõuda DP koostamist, vaid naaberkinnistu omanik saab

oma õigusi ja huve kaitsta PT ja ehitusloa andmise menetluses. See tähendab, et PlanS § 125

lg 5 ei kaitse kaebaja huvi eelistada PT andmise menetlusele DP koostamise menetlust.

Järelikult ei saa kaebaja subjektiivset õigust eraldiseisvalt rikkuda see, kas PT andmiseks olid

täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. PlanS § 125 lg 5 rikkumisele oleks

asjakohane tugineda siis, kui kaebaja näitab ära, et PT väljastamisel on rikutud tema omandi-

või muid õigusi, sh olulisi menetluslikke õigusi. Sellisel juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5

sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa

väljastatud PT tühistamise (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p-d 20–24).

14. Kaebaja leiab kokkuvõtlikult, et soojussalvesti PT rikuvad tema subjektiivseid õigusi, kuna

soojussalvesti kujutab endast suurt ohtu selle vahetus läheduses viibivatele inimestele ja varale

ning sellise ohu tõenäosust ja võimalikke tagajärgi pole PT andmisel hinnatud ega ette nähtud

meetmeid

ohu

vältimiseks.

Nimelt

asub

kavandatud

soojussalvesti

läheduses

kaebaja lubjakivikarjäär, milles ta kavatseb tulevikus alustada ehitustöödega ning

soojussalvesti potentsiaalse lekkimise korral valguks kuum vesi karjääri, mille tulemusel

võivad selles olevad inimesed ja töövahendid kahjustada saada. PT kahandavad kaebaja arvates

ka tema kinnistu väärtust.

13(19)

Kohus leiab, et kaebaja väited soojussalvesti ohtlikkuse ja enda õiguste riive kohta on

paljasõnalised ja hüpoteetilised ning kohati ka vaidluse esemega mitteseonduvad. Kohus on

andnud korduvalt kaebajale võimaluse oma sellekohaseid põhistada. Sellele vaatamata ka

kaebaja täiendavad seisukohad ei viita kuidagi kaebaja omandiõiguse riivamisele, vaid pigem

kinnistavad kohtu poolt juba varasemalt määrustes võetud seisukohta, et tegelikku kaebaja

õigust riivet PT andmisega ei ole kaasnenud. Kaebaja üritab oma subjektiivsete õiguste riivet

põhistada ilmselgelt otsitud väidete ja asjakohatute ning isegi absurdsete näidetega. Kaebaja

väidab sisuliselt, et üldtuntud asjaolu on see, et mis tahes mahuti võib teatud tingimuste

saabumisel (nt ilmastikunähtuse tagajärjel) lekkida ning kaebaja omandiõiguse riive

jaatamiseks ei pea vastav sündmus olema prognoositav. Kaebaja seab seejuures kahtluse alla,

kas üldse Tallinna linna piires soojussalvesti kui potentsiaalselt ohtliku ehitise püstitamist võib

lubada. Seega näib kaebaja leidvat, et ta ei pea soojussalvesti PT vaidlustamisel tõendama oma

subjektiivsete õiguste (omandiõiguse) riivet ja PT tühistamiseks piisab sellest, kui kaebajal on

soov vältida ehitise kasutamisega tulevikus teoreetiliselt kaasneda võivaid riske. Selline

arusaam on ilmselgelt väär. Haldusakti tühistamise saab kaasa tuua sellega kaasnev kaebaja

õiguste tegelik rikkumine, mitte kaebaja asjakohastel tõenditel mittepõhinev oletus, et ehitise

ohtlikkus on kindel juba enne ehitusprojekti koostamist ja ehitise ohutusnõuetele vastavuse

hindamist.

Kolmas isik märgib õigesti, et küsimus sellest, kuidas rajada soojussalvesti selliselt, et see oleks

ohutu, lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus, viies läbi vajalikud analüüsid (mh

viiakse kolmanda isiku kinnitusel läbi riskianalüüs) ning leides kohased tehnilised lahendused.

PT määravad üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1),

mitte ei sätesta kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju. Ehitise ohutusega seonduvad küsimused

lahendatakse ehitusprojektis (vt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8) ning kaebaja ei saa nõuda, et sellised küsimused peavad

olema detailselt lahendatud juba PT väljastamise ajaks. Kaebaja väidab sisuliselt, et antud juhul

on juba PT pinnalt võimalik tuvastada kaebaja huvidega vastuolus olevate ehitiste rajamine

ning seega ei oma tähtsust, kas ehitusloa menetluses minimeeritakse ohte ja häiringuid või

mitte. Kohus märgib, et just ehitusprojektis peab ette nägema arhitektuurilised ja insener-

tehnilised lahendused sellisel tasemel, et selle alusel on võimalik nõuetekohaselt ehitada (vt

määrus nr 97 §-d 8–10). Ehitusloa eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja

kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-,

tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist

(RKHK 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 12). Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada

lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju. Vastustaja ei saa

väljastada ehitusluba enne, kui ollakse muu hulgas veendunud, et rajatav ehitis ei ohusta

ümbritsevat keskkonda. Seega tehakse n-ö sisuline otsus soojussalvesti rajamise lubatavuse ja

kasutamise ohutuse kohta ehitusloa väljastamise menetluses, kuhu on kaasatud ka kaebaja.

Samuti hindab vastustaja ehitiste ohutust kasutusloa -ja teatise menetluses (EhS § 55). Ehitis,

ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu

(nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4) ning kolmas isik on ehitusloa saamisel kohustatud ehitama

ja ehitist kasutama selliselt, et tagatud oleks inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Võimalikud

vastuväited ja ettepanekud ehitusprojektiga (mis vastustaja vastusest nähtuvalt saadeti taotlejale

ka täiendamiseks) seonduvalt tuleb kaebajal esitada käimasolevas ehitusloa taotluse

menetluses.

Kaebaja poolt on seega PT vaidlustamisel ennatlik asuda paljasõnaliselt väitma, et kavandatav

soojussalvesti on igal juhul ohtlik (hakkab lekkima). Kaebaja ei ole ära näidanud, et kavandatud

soojussalvestit ei olekski võimalik nõuetekohaselt (selle ohutust tagavalt) ehitada ega kasutada.

Kaebaja ei ole mh ehitusloa taotluse aluseks olevale ehitusprojektile tuginedes ära näidanud,

14(19)

millest lähtuvalt saab pidada tõenäoliseks soojussalvesti lekkimist. Ilmselgelt ei ole

kõikvõimalikud õnnetusjuhtumid (nagu kaebuses viidatud California veemahuti plahvatus)

ettenähtavad ning need võivad aset leida mh vääramatu jõu tagajärjel. See aga ei tähenda, et

soojussalvestite rajamine tulekski juba eos ära keelata, kuna hüpoteetiliselt võib see kunagi

põhjustada kahjulikke tagajärgi. Kaebaja viide Californias aset leidnud veemahuti plahvatusele

ei tõenda kolmanda isiku kavandatud ehitise ohtlikkust ega viita kaebaja omandiõiguse

rikkumisele. Kaebaja toob seejuures ise välja, et viidatud plahvatus toimus seetõttu, et

hooldustööde käigus ei peetud ohutusmeetmetest kinni – eeltoodu ei tõenda kuidagi kolmanda

isiku kavandatud soojussalvesti ohtlikkust ega kinnita, et vaidlusalused PT riivavad kaebaja

õigusi. Kaebajal puudub PT väljastamise etapis alus väita, et soojussalvesti ehitamisel ei

arvestata ehitise ohutust potentsiaalselt mõjutavate teguritega või selle kasutamisel (ja

hooldamisel) ei järgita ohutusnõudeid. Kohtul pole kaebaja paljasõnaliste väidete ja

asjakohatute näidete põhjal alust eeldada, et vastustaja annab kolmandale isikule ehitus- ja

kasutusloa sellise rajatise ehitamiseks ja kasutamiseks, mis kujutab suurt ohtu selle

lähiümbruses viibivatele isikutele ja nende varale.

Väide, mis puudutab Lagedi tee 8 kinnistule kavandatava parkla kasutamist võimaliku

tsiviilisikute varjumispaigana, ei ole seostatav kaebaja kaitstavate subjektiivsete õigustega.

Ka ei ole kaebaja mingil määral põhistanud oma väidet, et soojussalvesti kavandamine toob

kaasa tema kinnistu väärtuse vähenemise. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja kinnistu (kus hetkel

asub lubjakivikarjäär) lähedusse kavandatakse soojussalvesti ja pumbahoone rajamist, ei saa

tuletada kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. Kohtule ei nähtu, et kaebaja ei saaks kavandatud

ehitiste tõttu enda kinnistut selle sihtotstarbe (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa)

kohaselt kasutada. Igal juhul PT väljastamine ei too vahetult kaasa kinnistu väärtuse vähenemist

ning ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Samas on

Riigikohus ehitusloa vaidluses selgitanud sedagi, et ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks

igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole

piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad

omaniku või avalikud huvid seda tingivad (RKHK 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p-d 16 ja

17).

15. Kokkuvõttes ei ole kaebaja ära näidanud ning ka kohtule pole äratuntav, et soojussalvesti

PT andmisega oleks kuidagi riivatud kaebaja omandiõigust või ülemäära kahjustatud tema

huve.

II

Pumbahoone projekteerimistingimused

16. Kaebaja leiab, et pumbahoone PT rikuvad tema omandiõigust seeläbi, et ohustavad Tooma

tn T4 kinnistule planeeritud avalikult kasutatava tee rajamist ning Tooma tn T4 kinnistu

kasutamisele võidakse seada selle alt kulgevate torude tõttu liiklemispiirangud (nt raskeveokite

läbimisele) ja seeläbi väheneksid kaebaja käitatud lubjakivikarjääri kasutamise väljavaated.

Lisaks leiab kaebaja, et pumbahoonest hakkab levima müra, mis võib muuta kaebajal võimatuks

enda kinnistule kontorihoone püstitamise või muuta selle põhjendamatult kulukaks.

16.1 Kohtu hinnangul on tegemist taaskord otsitud ja hüpoteetiliste väidetega. Kohtule ei nähtu,

et Tooma T4 kinnistu kasutamist hakatakse selle alla rajatava torustiku tõttu püsivalt piirama

ning kaebajal oleks seetõttu takistatud oma kinnistul lubajakivikarjääri kasutamine.

Soojustrassi PT kohaselt pärast torustiku rajamist katendid taastatakse (vt p 6) ning seega

pumbahoone või soojustrassi rajamine iseenesest ei takista Tooma T4 kinnistule tee rajamist.

Ühtlasi on vastustaja välja toonud, et juurdepääs kaebaja kinnistule (s.o Lagedi tee 8 kinnistule)

15(19)

on tagatud läbi Lagedi tee T2 kinnistu ehk avalikult kasutatava tee ning kaebaja ei ole eeltoodule

vastu vaielnud. Kohtule ei nähtu seega, et kaebajal oleks pumbahoone ehitamise tõttu takistatud

oma kinnistu tavapärane kasutamine või juurdepääs oma kinnistule ning seda ka juhul, kui

peaks esinema vajadus seada teatud liikluspiirangud Tooma tn T4 kinnisasjal. Kaebaja

omandiõigust ei riiva ainuüksi hüpoteetiline võimalus, et Tooma tn T4 kinnistu kasutamisele

võidakse seada liiklemispiiranguid ja see võib vähendada tulevikus lubjakivikarjääri

kasutamise võimalusi. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ta peaks enda kinnistule pääsema

just läbi Tooma tn T4 kinnisasja. Asjakohatu on kaebaja oletus, et kolmas isik ei pruugi Tooma

tn T4 transpordimaad välja arendada lootuses omandada soodsalt naaberkinnistud täiendavateks

laiendustöödeks.

16.2 Seoses müraga on kolmas isik põhjendatult selgitanud, et võimalikud mürauuringud (sh

müra modelleerimine) viiakse läbi ja leitakse sobivad lahendused ehitusprojekti koostamise

käigus. Kaebaja ei ole viidanud, millisele õigusnormile tuginedes oli tema hinnangul antud juhul

kohustuslik mürauuringud läbi viia ja müra tõkestamiseks konkreetsed meetmed ette näha PT-s.

Kohtule ei nähtu ka, millele tuginedes kaebaja juba praegu leiab, et kavandatud pumbahoone

kasutamisega kaasnev müra hakkab normtasemeid ületama ja muudab sisuliselt võimatuks

kaebaja poolt tulevikus planeeritavas kontorihoones töötamise. Kaebaja väidab vaid, et see, et

pumbad töötades müra tekitavad, on üldteada asjaolu. Sellest ei saa aga tuletada, et kolmanda

isiku kavandatud pumbahoone hakkab igal juhul tekitama ülemäärast müra ja takistama kaebajal

tema kinnistu osas kehtivas DP-s kavandatu elluviimist. Teadupärast on võimalik vajadusel müra

kohaste meetmetega leevendada ning optimaalsed meetmed selleks saab ette näha pärast

asjakohaste uuringute teostamist. Asjaolust, et juba PT-s mingeid spetsiifilisi meetmeid müra

leviku piiramiseks ette nähtud ei ole, ei saa tuletada, et pumbahoone kasutamisel lubatakse

kolmandal isikul ettenähtud mürataset ületada. Kaebaja ei ole väitnud, et konkreetse

pumbahoone puhul müra tõkestamine võimalik ei oleks ning igal juhul (st ka asjakohaste

leevendusmeetmete kohaldamisel) saavutaks müra mõõtmed, mis tooks kaasa kaebaja

omandiõiguse riive. Eeltoodule ei viita kuidagi ka kaebaja toodud näide fossiilkütusesaaduste

torujuhtme pumbahoone pumpade kohta USA-s.

Täiendavalt lisab kohus, et ühestki õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda,

et naaberkinnistult ei lähtu mis tahes mõjutust või et müra konkreetses piirkonnas üldse ei

suureneks. Tooma tn 13 kinnistu sihtotstarve on ärimaa ning Lasnamäe tööstusalade ÜP kohaselt

jääb Tooma tn 13 kinnistu alale, kus ÜP-s on maakasutuse juhtotstarbeks määratud ettevõtlusala

tootmisala kõrvalotstarbega (B+T). PT-st nähtuvalt Tooma tn 13 kinnistu piirneb kirdes

transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4 transpordimaa

sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga. Üle Tooma tänava, Tooma

tn 14 / Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam. Kohtule ei ole eeltoodut tulenevalt

äratuntav, et pumbahoone konkreetses piirkonnas hakkaks lähiümbruses asuvate, sh kaebajale

kuuluva kinnistu kasutamist piirama või selle välistaks. Pealegi, kaebajale kuuluval Lagedi tee 8

kinnistul asub kaebaja väitel hetkel lubjakivikarjäär, kus ta plaanib ehitustegevust, mis samuti

eelduslikult põhjustab konkreetses piirkonnas mürahäiringut. Kaebajal pole mingit alust eeldada,

et temal on õigus enda kinnistut vastavalt selle sihtotstarbele kasutada ja seal mh müra põhjustava

tegevusega tegeleda, aga läheduses asuvatele hoonestamata kinnistutele ei saa vastavalt nende

juhtotstarbele ehitiste püstitamist lubada. Kaebaja väide, justkui pumbahoone kasutamise tõttu

tuleks tal loobuda tulevikus oma kinnistule kontorihoone ehitamisest (seoses töötervishoiu nõuete

järgimise ülearu kalliks muutumisega), on hüpoteetiline ega kinnita kaebaja omandiõiguse

ülemäärast kahjustamist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et konkreetsel tööstusalal

saaks oma kinnistu arendamisega tegeleda vaid tema ning teisi ümbruskonna kinnistuid

õiguspäraselt hoonestada ei tohiks.

16(19)

17. Asjakohatu on kaebaja seisukoht, et nii soojussalvesti kui ka pumbahoone tuleks negatiivsete

mõjude minimeerimiseks ehitada kas Tooma tn 14 kinnistule või maa sisse. Vastustaja ei

pidanud kaaluma ehitistele muud asukohta või nende ehitamist maa sisse, kui taotletud kujul

PT väljastamine oli vastustaja hinnangul võimalik ja põhjendatud. Kaebajal ei ole alust nõuda,

et tema kinnistu ümbruses kavandatakse uusi ehitisi vaid temale sobivatel tingimustel ja tema

poolt heakskiidetud asukohtadesse. Kolmas isik on eelnevale vaatamata selgitanud (vt

30.09.2022 menetlusdokument), miks ei ole kaebaja väljapakutud asukoht (Tooma tn 14

kinnistu) mõeldav alternatiiv ja miks ei saa kavandatavaid ehitisi ehitada maa sisse. Kohtule

pole ka äratuntav, kuidas tööstusala visuaalsele ilmele saab mõjuda negatiivselt soojussalvesti

lisandumine piirkonda ja kuidas soojussalvesti välimus iseenesest riivaks kaebaja subjektiivseid

õigusi (eeskätt oma kinnistu kasutamist).

18. Kaebaja on ekslikult leidnud, et kui Tooma tn 13 kinnistule saab ehitada soojussalvesti, siis

muutub pumbahoone rajamine võimatuks, sest Tooma tn 13 kinnistule on lubatud ainult ühe

hoone rajamine suurima lubatud pindalaga 1050 m2 .

Vastustaja ja kolmas isik on õigesti selgitanud, et antud juhul ongi Tooma tn 13 kinnistule

lubatud kavandada ainult üks hoone (s.o pumbahoone ehitisealuse pinnaga 1050 m2 ).

Soojussalvesti ei ole hoone, vaid rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste

välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ning rajatis on ehitis, mis ei ole hoone (EhS § 3

lg 2). Asjaolu, et soojussalvesti oma välimuselt meenutab kaebaja arvates hoonet (sellel on

katus ja seinad) ja selle sisse mahuks põhimõtteliselt inimene (kui seal vett parasjagu sees ei

oleks), ei anna alust soojussalvesti käsitamiseks hoonena. Hoone ja rajatise eristamisel tuleb

arvesse võtta ka nende kasutamise otstarvet, eesmärki ja kasutamise viisi (EhS § 3 lg 1).

Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et soojussalvestit kasutatakse üksnes selles kuuma vee

hoiustamiseks ning sellel ei ole mis tahes hoonele omast funktsiooni. EhS § 3 lg 2 ls 1

tähenduses ei saa siseruumiks pidada soojussalvesti sisemust, sest selle kasutamise otstarve ei

ole pakkuda siseruumile omast viibimiskohta inimestele (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

29.04.2022 otsus nr 3-21-1299, p 31). Ka kaebaja enda selgitus, mille kohaselt soojusmahuti

sisse satuvad inimesed harva (üksnes selle sisu tehnilise hooldamise eesmärgil), välistab selle

käsitamise hoonena. Ainuüksi asjaolu, et soojussalvesti on seest õõnes ja seda on võimalik

tühjaks lastuna seestpoolt hooldada, ei muuda seda hooneks. Ka on ilmselgelt kohatu kaebaja

poolt soojussalvesti võrdlemine abihoonetega (garaažide ja kuuridega), kuna ilmselgelt ei ole

nende ehitiste kasutusotstarbed sarnased. Erinevalt soojussalvestist on abihoonetes eelduslikult

inimestel võimalik igapäevaselt piiramatu aja vältel viibida. Garaaž ja kuur ei ole ette nähtud

vee või muu vedela aine mahutina. Kaebaja väited on õiguslikult asjakohatud.

Kuivõrd vastustaja on võimaldanud Tooma tn 13 kinnistule vaid ühe hoone (s.o pumbahoone)

kavandamise ning soojussalvesti näol on tegemist vaid pumbahoonet teenindava rajatisega, ei

ole alust pumbahoone ja soojussalvesti PT pidada teineteisega vastuolus olevateks. Ühtlasi,

ainuüksi küsimus sellest, kas PT aluseks olevaid ehitisi pidada EhS mõistes hooneks või

rajatiseks, eraldiseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Niisamuti ei saa kaebaja

subjektiivseid õigusi rikkuda see, et soojussalvesti ja pumbahoone PT on väljastatud erinevate

haldusorganite poolt. Seega kohus ei pea vajalikuks neid kaebaja väiteid lähemalt käsitleda.

19. Kuna soojussalvesti ja pumbahoone PT kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku ning kaebaja

on kaasatud nende ehitiste ehitusloa väljastamise menetlusse (kus on tagatud võimalus esitada

oma võimalikud ettepanekud ja vastuväited), ei saa kaebaja tugineda PlanS § 125 lg 5

rikkumisele ning kohus jätab sellekohased kaebaja väited tähelepanuta. Kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda, et PT asemel lahendataks ehitusõiguse andmisega seotud küsimused

DP-ga.

17(19)

III

Kaugküttetorustiku ehitusluba

20. Kaebaja peab ehitusluba enda subjektiivseid õigusi riivavaks, kuna kaugküttetorustiku

rajamine maa alla Tooma tn 13// Tooma tänav T4// Väo tee T3 kinnistutel võib muuta võimatuks

kaebaja kinnistul DP elluviimise (eeskätt vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamise) ja Tooma tn 13

kinnistule avalikult kasutatava tee rajamise.

20.1 Esmalt on kolmas isik asjakohaselt välja toonud, et Lagedi tee 8 DP põhijoonise kohaselt

ei ulatu Lagedi tee 8 DP ala vaidlusaluse soojustrassi asukohta ehk Tooma tn 13, Väo tee T3

ega Tooma tänav T4 kinnistuteni ning kaebuses näidatud Lagedi tee 8 DP-s kavandatud

tehnovõrkude ja vaidlusaluse soojustrassi ristumiskohad paiknevad väljaspool Lagedi tee 8 DP

ala (sh kaebaja omandis olevat Lagedi tee 8 kinnistut). Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud.

Seega ei ole antud hetkel isegi selge, kas ja millele tuginevalt on üldse kaebajal õigus rajada

tehnovõrke väljaspool enda omandis olevat kinnistut ja konkreetset DP ala.

Eeltoodust sõltumata nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega selles osas, et

ehitusloa alusel rajatav kaugküttetorustik ei takista kaebajal oma kinnistul DP realiseerimist, sh vee-

ja reoveekanalisatsioonisüsteemi rajamist. Arvestades, et samasse kaitsevööndisse saab ja

võimalusel eelistataksegi paigaldada ka tulevikus lisanduvad trassid (vt EhS § 70 lg 6), ei saa

ainuüksi kolmanda isiku poolt rajatav kaugküttetorustik takistada kaebajal DP-s planeeritud

tehnorajatiste ehitamist. Kaitsevööndiga ehitise omanik ei või keelduda põhjendamatult

kaitsevööndisse ehitamiseks nõusoleku andmisest (EhS § 70 lg 2 p 2 ja lg 3). Tiheasustuses

polegi üldjuhul võimalik, et erinevad trassid ja kommunikatsioonid omavahel üldse ei ristuks.

Ka kaebaja enda esitatud DP joonistelt nähtuvalt ristuvad erinevad tehnovõrgud üksteisega.

Vastustaja on õigesti osundanud, et DP määrab hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike

tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha, kuid nende täpne ehituslik lahendus (sh torude ja

trasside ristumiseks või paralleelselt paiknemiseks) otsustatakse alles ehitamise aluseks oleva

tööprojekti staadiumis. Seega kaebajalt ei ole vaidlusaluse ehitusloa andmisega võetud ära

võimalust rajada ka oma kinnistul vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kaebaja vastupidine

väide ei tugine ühelegi asjakohasele õigusnormile ega tõendile. Pelgalt kolmanda isiku poolt

kavandatud kaugküttetorustiku läbimõõdust ei saa teha järeldust, et kaebajal ei ole tulevikus

võimalik oma kinnistule toimivat vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajada.

20.2 Samuti on põhjendamatu väide, justkui ehitusloa alusel kaugküttetorustiku rajamine ei

võimalda tee või tänava rajamist. Vastustaja on asjakohaselt viidanud, et Tallinna linnast enamik

on kaetud kaugküttetorustiku võrgustikuga ning enamasti jooksevadki küttetorud paralleelselt

teede ja tänavatega. Tiheasustusaladel on tavapärane ja paratamatu, et trassid asuvad nii sõidu-

kui kergliiklusteede all (sh teede all, millel liiklevad raskeveokid). Kaebaja ei ole eeltoodule

vastu vaielnud ega oma sellekohast väidet täiendavalt põhistanud. Peale selle ei ole kaebaja ära

näidanud, millele tuginedes ta väidab, et Tooma tn 13 kinnistule üldse on ette nähtud

üldkasutatava tänava rajamine ning kuidas sellise tee mitterajamine tema subjektiivseid õigusi

puudutab. Kaebaja pole vastu vaielnud kolmanda isiku poolt väljatoodule, et Lasnamäe

tööstusalade ÜP kohaselt pole Tooma tn 13 kinnistule tänavat ette nähtud ning tee paikneb

Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide DP põhijoonise järgse Tooma tänav T4 kinnistu asukohas.

Kohus märkis juba eelpool, et juurdepääs kaebaja kinnistule on tagatud läbi Lagedi tee T2

kinnistu ehk avalikult kasutatava tee ning kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ta peaks enda

kinnistule pääsema just läbi Tooma tn T4 kinnisasja. Kaebaja väide, justkui ta peaks

18(19)

kaugküttetorustiku ehitamise tulemusel hakkama tõenäoliselt üldkasutatava tee rajamist lubama

üle oma kinnistu, on paljasõnaline ja oletuslik.

20.3 Kuna kaugküttetorustiku rajamisega ei kaasne kaebajale püsivat ja üleliia koormavat

negatiivset mõju, ei olnud vastustajal alust EhS § 44 p 4 alusel keelduda kolmandale isikule

ehitusluba väljastamast. Kolmas isik on asjakohasele kohtupraktikale viidates põhjendatult

selgitanud, et isikul tuleb taluda selliseid negatiivseid mõjusid, mis ei ole tema jaoks üleliia

koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada, kuna vastasel

korral oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt

välistatud.

21. Kaebaja tugineb ka sellele, et ta jäeti formaalselt ehitusloa taotluse menetlusse kaasamata ja

kaebaja arvamuse ärakuulamine toonuks kaasa väljastatud kujul ehitusloa andmata jätmise.

Vaidlust ei ole, et vastustaja kaebajat soojustrassi ehitusloa taotluse menetlusse ei kaasanud

põhjusel, et kaebajale kuuluv Lagedi tee 8 kinnistu ei ole Tooma tn T4 kinnisasja naaber ning

kaugküttetorustiku rajamine (maa alla, mitte maa peale) kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi ei

mõjuta (vt EhS § 42 lg 6). Samas on kaebaja 17.01.2022 kaasatud pumbahoone ja soojussalvesti

ehitusloa taotluse menetlusse ning kaebaja esitas 28.01.2022 vastavas menetluses oma arvamuse.

Muu hulgas väljendas kaebaja oma arvamuses seisukohta seoses Tooma T4 trassidega, leides, et

nimetatud kinnistu peaks olema avalikus kasutuses transpordimaa. Ehk isegi juhul, kui peaks lugema

kaebaja vaidlusaluse ehitusloa taotluse menetlusse kaasamata jätmise formaalseks rikkumiseks ja

leidma, et kaebaja tulnuks menetlusökonoomia põhimõttele vaatamata kõigis omavahel seotud PT

ja ehituslubade menetlustes eraldi kaasata, ei oleks see rikkumine antud juhul mõjutanud menetluse

lõpptulemust (HMS § 58). Kohus leidis eelpool, et vaidlustatud ehitusloa alusel

kaugküttetorustiku rajamine ei takista kaebajal oma kinnistu kasutamist ega sellel DP

elluviimist, sh vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamist ehk menetluse lõpptulemus (vaidlustatud

luba) kaebaja õigusi ei riku. Kaebaja ei ole kohtumenetluses toonud välja ühtki asjaolu, mis

oleks võinud mõjutada ehitusloa andmist kaugküttetorustiku rajamiseks. Kuivõrd kaebaja

õigusi ja huve ei kahjusta kaugküttetorustiku rajamine Tooma T4 kinnistule, ei saanuks ta nõuda

ning vastustaja ei pidanuks ka kaaluma soojustrassi ehitamist Tooma tn 14 kinnistu kagunurka

(mis ei oleks kolmanda isiku selgituste kohaselt olnud ka mõeldav alternatiiv). Kokkuvõttes ei

saa kaebaja nõuda tema õigusi mitte riivava ehitusloa tühistamist üksnes põhjusel, et teda

formaalselt ehitusloa taotluse menetlusse ei kaasatud.

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et nii soojussalvesti kui ka pumbahoone PT-d ning samuti

kaugküttetorustiku ehitusluba kaebaja subjektiivseid ei riku. Sellest tulenevalt puudub alus

vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks. Kaebused jäävad rahuldamata.

IV

Menetluskulud

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

24. HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik palub mõista kaebajalt enda kasuks välja

õigusabikulud kokku 3906 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtule on esitatud menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid (31.08.2022 arve nr 20226193 ja 10.10.2022 arve nr 20226559),

mille kohaselt on käesolevas asjas õigusabi kokku osutatud 18,6 h ulatuses.

19(19)

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu

03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja

iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus

nr 3-18-752, p 19). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud esindaja kulu täies ulatuses kaebajalt

väljamõistmine. Kolmas isik analüüsis materjale ja esitas oma peamised vastuväited

kaugküttetorustiku ehitusluba puudutavale kaebusele juba 15.08.2022 menetlusdokumendis

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele vastates (10,9 h). Seega ei saa lugeda põhjendatuks

30.09.2022 vastuses juba varasemalt kohtule esitatud seisukohtade kordamist. Kolmandale

isikule ei saa samas ette heita kaebaja täiendavatele seisukohtadele vastamist seoses

soojussalvesti ja pumbahoone PT-ga. Kaebaja pidi arvestama, et kolmas isik võtab menetlusest

osa ning võib kasutada selleks ka õigusabi ja nõuda hiljem õigusabikulude hüvitamist.

Arvestades samas, et käesolev vaidlus ei ole keerukas ega eriti mahukas ning asjas ei ole

toimunud istungit, peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

menetluskulu kokku 3000 eurot (ilma käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29. SEPTEMBRI 2023

OTSUSEGA.