2-19-10815/17 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Kohtujurist

Aalo Kukk

Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10815

Tsiviilasi

J.H

avaldus

kaasomandi

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

ja

märke

kandmiseks

kinnistusraamatusse

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: J.H

Puudutatud isik: M.S, lepinguline esindaja advokaat Liis

Venelaine

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, avalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas 2-19-10815.

2. Jätta läbi vaatamata J.H avaldus XXXXXX kinnistu (registriosa number xxxxxxx)

kaasomandi

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

ja

märke

kandmiseks

kinnistusraamatusse.

3. Tühistada 19.07.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, millega

kohus reguleeris kohtumenetluse ajaks XXXXXX kinnistul asuva elamu kasutamist

ning kohustas M.S andma J.H-le elamu katusekorrusele viiva trepi koridori ukse

võtme.

4. Jätta avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate

kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Menetluse senine käik ja puudutatud isiku taotlus

1. J.H (avaldaja) esitas 18.07.2019 kohtule avalduse Saaremaa vallas xxxxxxxx alevikus

aadressil xxxxx x asuva XXXXXX kinnistu (registriossa number xxxxxxx) kaasomandi

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks,

kasutuskorra

kohta

märke

kandmiseks

kinnistusraamatusse ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt olid

kinnistu kaasomanikeks ½ mõttelistes osades avaldaja ja M.S (puudutatud isik). Kohus

rahuldas 19.07.2019 määrusega avaldaja taotluse ja reguleeris esialgse õiguskaitse korras

XXXXXX kinnistul asuva elamu kasutuskorda kohtumenetluse ajaks selliselt, et

puudutatud isiku kasutusse jäi XXXXXX kinnistul asuva elamu põhikorrus ja avaldaja

kasutusse jäi XXXXXX kinnistul asuva elamu katusekorrus. Kohus kohustas puudutatud

isikut andma avaldajale üle elamu ukse võtme, mis tagab pääsu koridori, kust viib trepp

elamu katusekorrusele. Kohus algatas avalduse alusel 19.07.2019 määrusega

tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kaasomandi kasutuskorra vaidluse

lahendamiseks hagita menetluse, luges puudutatud isikuks M.S ja kohustas puudutatud

isikut esitama avalduse kohta seisukoha. Puudutatud isik esitas kohtule 05.08.2019 vastuse,

milles nõustus avaldajaga selles, et XXXXXX kinnistu kasutuskord on vaja kindlaks

määrata, kuid mitte avaldaja soovitud viisil. Puudutatud isik esitas enda tingimused, millest

tuleks kohtul kasutuskorda kindlaks määrates lähtuda. Vastuses märkis puudutatud isik, et

plaanib esitada hagi XXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Puudutatud isik leidis,

et kuna hagiavalduse koostamine võtab aega, siis tuleks hagi menetlusse võtmise järel

menetlus käesolevas asjas peatada, kuna kaasomandi lõpetamise korral puudub

kasutuskorra järele vajadus. Puudutatud isik esitas 05.08.2019 määruskaebuse esialgse

õiguskaitse kohaldamise määrusele, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.09.2019

määrusega rahuldamata. Kohus peatas 04.10.2019 määrusega käesolevas tsiviilasjas

menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-19-12052 (M.S hagi J.H vastu

kaasomandi lõpetamiseks).

2. Puudutatud isik esitas 10.08.2022 kohtule taotluse tsiviilasjas 2-19-10815 menetluse

uuendamiseks ja avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on alus

menetluse peatamiseks ära langenud kuna tsiviilasjas nr 2-19-12052 jõustus 03.06.2022

ringkonnakohtu lahend – XXXXXX kinnistu kaasomand on lõpetatud, kinnistu on avaldaja

ja puudutatud isiku vahel jagatud. Seega pole enam kaasomandi kasutuskorra määramist

võimalik saavutada ja avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb TsMS § 477 lg 1 ja § 168 lg 2

koostoimes jätta avaldaja kanda.

3. Avaldaja puudutatud isiku 10.08.2022 taotlusele seisukohta ei esitanud.

Menetluse uuendamine

4. Kohus peatas käesolevas asjas menetluse 04.10.2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel. Määruse kohaselt võttis kohus teises tsiviilasjas (2-

19-12052) 15.08.2019 menetlusse puudutatud isiku hagi avaldaja vastu kinnistu

kaasomandi lõpetamiseks. Kohus leidis, et kaasomandi kasutuskorda pole põhjendatud

kindlaks määrata enne kaasomandi jagamise küsimuste lahendamist ning seetõttu peatas

menetluse kuni tsiviilasja 2-19-12052 lahendamiseni. TsMS § 361 lg 1 näeb ette, et kohus

uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui

menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Puudutatud isik on lisanud

taotlusele kohtuotsused tsiviilasjas 2-19-12052 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2022

kohtuotsusele lisatud jõustumismärke kohaselt jõustus menetlust lõpetav lahend

03.06.2022. Seega on käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamise põhjus ära langenud ja

tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 361 lg 1 alusel uuendada. Vastavalt TsMS § 361 lg-le 4

jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

Avalduse läbi vaatamata jätmine

5. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab

kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd avaldaja ja puudutatud isiku

kaasomand XXXXXX kinnistule on 03.06.2022 jõustunud kohtuotsusega lõpetatud, on

sellega avaldus XXXXXX kinnistu kaasomandi kasutuskorra määramiseks (ning selle

kohta märke kinnistusraamatusse kandmiseks) muutunud õiguslikult perspektiivituks ning

kohus jätab avalduse seetõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamine

6. Kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas

menetlus lõpetatakse (TsMS § 386 lg 4). Kuna kohus jätab avalduse läbi vaatamata,

tühistab kohus avalduse läbi vaatamata jätmise määruses TsMS § 386 lg 4 alusel ka

19.07.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud (kinnistul asuva elamu

kasutuskorra reguleerimine kohtumenetluse ajaks ja avaldajale trepikoridori viiva ukse

võtme üle andmise kohtus).

Menetluskulud

7. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas

määruses, muu hulgas määruses, milles hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata

(TsMS § 173 lg 1). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (vt nt Riigikohtu

11.03.2015 lahend nr 3-2-1-87-14, p 29). Samuti tuleb arvestada hagita menetluse osaliste

menetluses osalemise ulatust ning kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse

rahuldamise ulatust. Seega annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise

osalemisel

hagita

menetluses

kohtule

ulatusliku

diskretsiooniõiguse

otsustada

menetluskulude jaotuse viisi.

8. Praegusel juhul jääb kohtus alustatud vaidlus sisulise lahendita, st pole olukorda, kus kohus

lahendab vaidluse täielikult või osaliselt kellgi kasuks või kahjuks, vaid avaldus jääb selle

edasise perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Menetluse asjaolusid arvestades ei pea kohus

põhjendatuks kohaldada TsMS § 168 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt jäävad hagi (avalduse)

läbi vaatamata jätmisel üldjuhul menetluskulud hageja (avaldaja) kanda. Avaldaja ei

pöördunud kaasomandi kasutuskorra määramiseks kohtusse õiguskaitse vajaduseta või

perspektiivitu avaldusega. Ajal, mil avaldaja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist

kohtult taotles, oli vaidlusalune XXXXXX kinnistu avaldaja ja puudutatud isiku

kaasomandis. Puudutatud isik on kohtule 05.08.2019 esitatud vastuses kasutuskorra

kindaksmääramise vajadust kinnitanud ja samuti esitanud omapoolsed kasutuskorra

tingimused. Kaasomandi kasutuskorra määramine olnuks mõlema kaasomaniku huvides,

seega on kohtu hinnangul õiglane jätta kummagi menetlusosalise kantud menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. Avalduse esitamist ei muutnud

põhjendamatuks asjaolu, et avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku tingimustel

kohtuväliselt kaasomandi kasutamise korda kokku leppima. Ka ei muuda kohtu seisukohta,

et kaasomanike kasutuskorra kokkulepe olnuks mõlema menetlusosalise huvides, see, et

puudutatud isik esitas pärast käesolevas tsiviilasjas esitatud kastusukorra määramise

avaldust omakorda hagi kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuskorra avaldus jääb läbi

vaatamata vahepeal toimund kaasomandi lõpetamise tõttu. Hüvitatavate kulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. TsMS § 427 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse määruse peale, millega kohus jättis

avalduse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik