1-09-22115/13 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-22115

Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.H

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 15.10.2009 ja lõpp 22.09.2011 RESOLUTSIOON Jätta H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt H.H-le

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses 652 (kuussada viiskümmend kaks)

krooni 80 senti (s.h. ettevalmistus 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni).

Välja mõista H.H-lt kaitsjale

(vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus

menetluses makstud tasu eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 ja §266 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud 7 päeva alates 15.10.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav läbis 2010 Sotsiaalsete oskuste treeningu, osales suitsetamisest loobumise nõustamisel ja töötab majandustöödel koristajana.

Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid, materiaalselt toetavad teda sugulased. Kinnipeetaval on olemas vabaduses teda toetavad sugulased, elukaaslane ja sõbrad on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistuses viibib esimest korda. Kinnipeetava ohtlikkus võib ilmneda ühiskonnas, oht on kõige tõenäolisem raha puudumise korral, alkoholi tarvitamisel ja autoga sõitmisel ning suhtlusringkonna negatiivse mõju korral. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 58%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et see ei ole otstarbekas. Kinnipeetav on juba olnud kriminaalhooldusel, mille nõudeid ta rikkus. Kodus on teda ootamas raske majanduslik olukord, millega toimetulemiseks puuduvad kinnipeetaval käesoleval ajal ressursid. Majanduslikud raskused võivad kergesti viia pingeliste suheteni, alkoholi liigtarvitamiseni, ebaseadusliku käitumiseni. Vangistuses on kinnipeetaval võimalus saada avavanglasse, seal oleks isikul hea võimalus töötamiseks, tekiks tööharjumus, mis kindlasti soodustab toimetulekut vabaduses.

Samuti toetaks see seaduskuuleka elu motivatsiooni kinnistumist sotsiaalselt positiivses keskkonnas. Kinnipeetava perekonda kuuluvad elukaaslane ja 3 last, kellest üks on kinnipeetava laps. Sotsiaalvõrgustikku kuuluvad veel elukaaslase ema, kinnipeetava ema, vanaema ja vend. Elukaaslase sõnul oli kinnipeetav kodus sageli närviline, lastega läbisaamine olenes sageli tujudest. Kinnipeetavale meeldis aega veeta väljaspool kodu, hulkuda ja ta oli tuttavate poolt väga mõjutatav. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, samuti on kinnipeetava elukaaslane kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava perekond elab 2-toalises ahiküttega korteris. Selles elavad püsivalt kinnipeetava elukaaslane ja 3 last ning aeg-ajalt ka elukaaslase ema. Elamistingimused on rahuldavad. Kinnipeetava elukaaslane on kodune, pere elab sotsiaaltoetustest, rahaline olukord on raske. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi üle 149 000 krooni. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutab see, kas säilib motivatsioon elada seaduskuulekalt. Negatiivseks võib osutuda asjaolu, et kinnipeetav on viis korda kriminaalkorras karistatud, seaduserikkumisi on toime pannud katseajal, rikkunud kontrollnõudeid. Korduvad seaduserikkumised viitavad sellele, et kinnipeetav ei hooli ühiskonnas kehtestatud reeglitest ega mõtle vabaduses oma tegude tagajärgedele. Oluline on ka see, kas kinnipeetav suudab leida töö ja seda säilitada. Majanduslik toimetulematus võib viia uue kuriteo sooritamiseni, samuti võib seda tingida alkoholiga liialdamine. Maakohtu istung

Kinnipeetav H.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et käesolevaks ajaks on tal kokkulepe töökoha saamiseks xxx, kuid kirjalikku garantiikirja ta saanud ei ole.

Prokuröri abi Ave Arnim ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, neist 4 korda ilma vangistuseta. Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega mõisteti kinnipeetavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 970 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Uued kuriteod sooritas kinnipeetav 16.08.2009, 14.09.2009, 13.10.2009 ja 15.10.2009, seega kehtival katseajal. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetava isikut, varasemat karistatust, kuritegude toimepanemist kehtival katseajal, sooritatud kuritegude arvu ja mõistetud liitkaristust, ei ole põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tal tuleb kogu talle mõistetud karistus ära kanda vangistuses.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Kuna ta sooritas esimese uue kuriteo vaid 5 kuud peale eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja rikkus katseajal ka käitumiskontrolli nõudeid, puudub maakohtul igasugune veendumus, et sel korral suudab kinnipeetav 1- aastase katseaja läbida nõuetekohaselt ja täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustusi.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuigi kinnipeetaval on olemas elukoht, kuhu peale vabanemist elama minna, on tegemist 2-toalise ahjuküttega korteriga, mis on ilmselgelt ülerahvastatud.

Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. kinnipeetav väitis küll maakohtu istungil, et töökoht on tal olemas, kuid kirjalikku garantiikirja tal esitada ei ole. Maakohus nõustub siinkohal prokuröri abi seisukohaga, et arvestades kinnipeetava minevikku ja isikut ei ole teada, kas selline garantiikiri üldse väljastatakse. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et võlgnevusi on kinnipeetaval üle

149 000 krooni. Legaalset ja püsivat sissetulekut mitteomavale isikule, kelle ülalpidamisel on ka laps, on see suur summa. Seega on materiaalsete raskuste tekkimisel uute kuritegude toimepanemise oht kõrge. Ka kinnipeetav ise tunnistas maakohtu istungil, et vargustega saadud raha oli kergelt teenitud. Selline kinnipeetava seisukoht seab kahtluse alla tema kinnituse legaalselt tööle asumise osas. Perekonna raske materiaalne seisukord võib omakorda viia ka pingeteni suhetes lähedastega.

Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ka asjaolu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul tegemist üsna mõjutatava isikuga, kellel oli riskiv ja hoolimatu elustiil. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetavale meeldis hulkuda, ta oli mõjutatav teiste poolt ja kui keegi kuhugi kutsus või tegi ettepaneku midagi teha, nõustus koheselt ja pidas sellist eluviisi perekonnast olulisemaks.

Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel toetub maakohus ka Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusele, kes kumbki kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toeta.

Sotsiaalprogrammi läbimise, töötamise vanglas ja distsiplinaarkaristuste puudumise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid vaid nendel alustel vabastamist ei pea maakohus põhjendatuks.

Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat

Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 652,80 krooni.

Maakohus peab taotlust põhjendatuks ning leiab, et nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §

384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige

Nooremreferent Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 28.12.2010

Nooremreferent Liivi Õun