Legislator Case Law & Legislation
2-22-126592/6 AI generated

2-22-126592/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-126592/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista M. B. Osaühing Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja kostja septembril 2019 sõlmitud liitumislepingu nr 8619640, 18. veebruaril 2020

Legislator headnote

AI generated

2-22-126592/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista M. B. Osaühing Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja kostja septembril 2019 sõlmitud liitumislepingu nr 8619640, 18. veebruaril 2020

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-126592

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi M. B. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

364,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood

10746479; lepinguline esindaja Alla Žulinskaja;

Kostja M. B. , isikukood xxxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi M. B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista M. B. Osaühing Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja kostja

5. septembril 2019 sõlmitud liitumislepingu nr 8619640, 18. veebruaril 2020

sõlmitud liitumislepingu nr 9181948 ja osamaksetega vara müügilepingu nr

9181949 alusel põhivõlg 267,52 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja perioodil

19. august 2020 kuni 27. september 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 45,13

eurot.

3. Välja mõista M. B. Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlalt 267,52 eurot alates

28. septembrist 2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui

222,39 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 5 eurot osas.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 380

eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja kulu

(ilma käibemaksuta).

5.3. Välja mõista M. B. Osaühing Aktiva Finantsi kasuks menetluskulude

katteks 380 eurot. Summa kanda hageja taotlusel Julianus Inkasso OÜ

kontole nr EE147700771000526428, kasutades viitenumbrit 715267345.

5.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult E-toimiku kaudu kätte

toimetatud 7. oktoobril 2022. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja tuleb

esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale (Kalevi 1, Tartu). Kaja ja menetluse taastamise

avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1,

Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 5 eurot osas n-ö muude kulude eest,

kuna hageja nõue on selles osas ebatäpne, st hageja ei ole toonud esile toimingute hinda,

kulude tekkimine ei ole veenvalt põhistatud ega ka tõendatud. Kohus leiab, et lähtuda ei

saa eeldusest, et üksnes asjaolu, et kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, tekib hagejal

kulusid, mida saab ilma põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadus näeb

võlausaldajale ette võimaluse nõuda sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 1132 lg 2 alusel

meeldetuletuskirjade saatmise eest ning mitmed hageja toimingud on mh hõlmatud ka

sellega. Seega eelnimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

Arvestades, et hagi jäi rahuldamata niivõrd väikeses osas, tuleb menetluskulud TsMS

§ 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st

1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja

mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 175 eurot riigilõivu ja õigusabikulu kahe tunni

eest summas 240 eurot (ilma käibemaksuta).

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa nr 1 alusel tuleb hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda

riigilõiv 140 eurot. Seega on taotlus põhjendatud 140 euro osas. Hagejal on õigus esitada

kohtule taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.

Kohus peab nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses

kohtuistungit pidamata, arvestades hageja õigusabikulu mõistlikuks ja põhjendatuks.

Tunnihind 120 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 380 eurot (140 + 240),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus rahuldab hageja taotluse välja mõistetud menetluskulude tasumise korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik