2-22-12278/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. november 2022

Tsiviilasja number

2-22-12278

Tsiviilasi

Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla hagi Eesti

Sumoliidu vastu 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. septembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Sumoliidu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

Eesti

Sumoliit

(registrikood 80003314), lepinguline esindaja Tõnu Metsäär

Vastustajad (hagejad):

1. Riho Rannikmaa (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. Andres Jaadla (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Sumoliidu määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 6. septembri 2022. a

määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta Riho

Rannikmaa ja Andres Jaadla hagi tagamise taotlus

rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Riho Rannikmaa (hageja I) ja Andres Jaadla (hageja II) esitasid 21. augustil 2022 hagi Eesti

Sumoliidu (kostja) vastu 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Koos

hagiavaldusega esitasid hagejad ka taotluse hagi tagamiseks.

Viru Maakohus jättis 23. augusti 2022. a määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse

käiguta. Maakohus selgitas, et hagejad ei ole hagi tagamise vajadust põhistanud ega välja

toonud, millise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 sätestatud abinõu

kohaldamist nad taotlevad. Hagejatel tuleb hagi tagamise taotlust täpsustada ning täiendavalt

põhistada.

Hagejad esitasid 2. septembril 2022 menetlusdokumendi, mille kohaselt olid hagejad kostja

juhatuse liikmed, kuid on nõuetele mittevastava kandeavalduse alusel kostja registrikaardilt

kustutatud ja juhatuse liikmest välja arvatud. Kostja 21. mai 2022. a üldkoosolek ei vastanud

seadusele. Mittetulundusühistu seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus

tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise

korda. Üldkoosoleku kokkukutsumisega on rikutud nii seadust kui ka kostja põhikirja nõudeid.

27. mail 2022 registrile esitatud kandeavaldus on esitatud ebaseaduslikult läbiviidud 21. mai

2022. a koosoleku otsuse alusel. Hagejad palusid rahuldada hagi tagamise taotlus ja hagi

tagamiseks peatada 21. mail 2022 ebaseaduslikult toimunud üldkoosolekul valitud Margus

Martini ja Timothy John Heathi kostja juhatuse liikmelisus kohtumenetluse ajaks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 6. septembri 2022. a määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas

hagi tagamise abinõuna kostja 21. mai 2022. a üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete Margus

Martini ja Timothy John Heathi volitused kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja

taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse

täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks,

mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida

vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli

vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Nõuet, mille

tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi

tagamise avalduses põhistada. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et

põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (TsMS § 235).

TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt on hagi tagamise abinõuks ka kohtu poolt vajalikuks peetud

muu abinõu. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav

abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Maakohus leidis, et kuna põhikirja järgi on kostja juhatus 3- kuni 5-liikmeline ja äriregistri

elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi on esindusõigus igal juhatuse liikmel,

siis hagi tagamise taotluse rahuldamisega ei takista kohus kostja tegevust. Hagi tagamata

jätmise korral tekib hagi rahuldamisel olukord, kus kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni

esindavad kostjat seaduslike esindajatena ka isikud, kes hagiavalduses toodud väidetest

tulenevalt ei ole seaduslikeks esindajateks valitud. Olukorras, kus vaidluse all on 21. mai

2022. a üldkoosoleku otsuse kehtivus, on põhjendatud peatada sellel üldkoosolekul valitud

juhatuse liikmete volitused menetluse ajaks, vältimaks hagi rahuldamise korral nende kahe

juhatuse liikme vahendusel kostja nimel tehtud tehingute kehtivuse üle tulevikus vaidluste

tekkimist. Seetõttu leidis kohus, et käesoleval juhul on hagi tagamine hagejate poolt taotletud

viisil põhjendatud ning vältimatult vajalik.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning jätta menetluskulud hagejate kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole hagejad oma hagi tagamise taotlust üldse põhjendanud ega

põhistanud. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele tuginedes leidis maakohus, et

21. mail 2022 valitud juhatuse liikmete poolt tehtavate tehingute kehtivus peaks põhjustama

vaidlusi ning missuguseid tehinguid on maakohus hagi tagades silmas pidanud. Samuti on

ebaselge, miks pidas maakohus vajalikuks peatada kostja kahe juhatuse liikme kõik volitused.

Hagi on õiguslikult perspektiivitu, sest hagejaid ei kutsutud juhatuse liikme ametikohtadelt

tagasi hagis vaidlustatud 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsusega, vaid juba varem, 16. aprillil

2022 toimunud üldkoosoleku otsusega, mida hagejad ei ole MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja

jooksul vaidlustanud.

Maakohus määras 23. augusti 2022. a määrusega hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,

sh hagi tagamise taotluse täpsustamiseks ja põhistamiseks. Hagi tagamise taotluse korral ei pea

kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja

nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks, vaid peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata (vt Riigikohtu

8. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12; 24. novembri 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-20-15376, p 16).

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

4. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu

määruse muutmata. Hagejad on hagiavalduses ja kohtule esitatud tõendites veenvalt

põhjendanud 21. mail 2022 toimunud üldkoosoleku seadusele mittevastavust ja 21. mai 2022. a

koosolekul vastuvõetud otsuste tühisust. 21. mail 2022 valitud juhatuse liikmetel puuduvad

õigused olla kostja juhatuse liikmeks, esindada ja teha tehinguid kostja nimel. Maakohus on

õigesti ja proportsionaalselt hinnanud hagiavalduses toodud asjaolusid ning peatanud kuni

käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni juhatuse liikmete volitused. Praeguses

olukorras esineb kõrge risk, et Margus Martin ja Timothy John Heath võivad osaleda kostja

juhatuse liikmetena tehingutes, mille osas neil puuduvad juhatuse liikme volitused ja mis

võivad olla tulevikus vaieldavad ning tuua kaasa võimalikke kahjunõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega jätab hagejate hagi tagamise taotluse rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lg 1

p 2). Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

6. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi

tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on

lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad

asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et hagejad ei ole ei esialgses hagi tagamise

taotluses ega ka 2. septembri 2022 menetlusdokumendis toonud välja ühtegi asjaolu, millest

nähtuks, et hagi tagamine on vajalik. Maakohus on määruses ise põhjendanud, miks hagi

tagamata jätmisel võib hagi rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kostjat esindavad

seaduslike esindajatena ka isikud, kes ei ole seaduslikeks esindajateks valitud ning võivad teha

kostja nimel tehinguid, mille kehtivuse üle võib tulevikus tekkida vaidlus. Tsiviilkohtumenetlus

on aga võistlev menetlus ja kohus ei saa menetlusosalise asemel hagi tagamise vajalikkust

põhistada.

7. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et hinnates hagi tagamisel hagi

õiguslikku perspektiivi, peab kohus kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks

olevaid asjaolusid põhistanud. Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab

kohus lugeda väite usutavaks. Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja

sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Hagi ja hagi tagamise

taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud

asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist.

Hagejad ise ei ole ei hagis, ega puuduste kõrvaldamise dokumendis väitnud, et neid oleks

varasema otsusega 16. aprillil 2022 juhatuse liikmete koosseisust tagasi kutsutud, tegemist on

kostja vastuväitega hagile. Seega ei saanud maakohus seda asjaolu väidetava hagi

perspektiivituse seisukohalt ka hinnata. Kuivõrd kohus hagi õigusliku perspektiivikuse

hindamisel ei hinda tõendeid, siis ei ole kostja etteheide maakohtule õige. Hagiavalduses

esitatud väidete õigsust eeldades ei saanuks lugeda hagi tervikuna perspektiivituks.

8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et hagi tagamise taotluse korral ei pea

kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja

nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata (vt Riigikohtu

8. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12; 24. novembri 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-20-15376, p 16). See ei välista aga uue hagi tagamise taotluse esitamist.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke