3-21-1750/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1750

Haldusasi

X kaebus Kehtna Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse

nr 158 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 12.10.2021

korralduse nr 318 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Kehtna vald, esindaja AL

Kolmas isik Y

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 otsus

haldusasjas 3-21-1750 muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-1750

2(8)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-le kuulub Kehtna vallas Palukülas asuv maatulundusmaa sihtotstarbega Tiigimäe kinnistu

(registriosa nr 166937, katastritunnus 29202:003:0120, pindala 2,02 ha). Tiigimäe kinnistu

külgneb Kehtna valla omandis oleva üldkasutatava maa sihtotstarbega Hiiemäe kinnistuga

(registriosa nr 1642437, katastritunnus 29202:003:1502, pindala 6,34 ha), mis omakorda

külgneb Lauri Möldrile kuuluva elamumaa sihtotstarbega Jaani kinnistuga (registriosa nr

1256337, katastritunnus 29301:001:0521, pindala 5098 m²).

2. Kehtna Vallavalitsus andis 25.05.2021 korraldusega nr 158 ehitusloa Jaani kinnistul

asuva sauna laiendamiseks. Ehitusloal on ehitustegevuse liik märgitud järgmiselt:

„Laiendamine üle 33%, Hoone, Mitteelamu, Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja mitte üle 5 m

kõrge, Laiendamine, Olemasoleva hoone kompleksne rekonstrueerimine“.

3. X esitas vaide, mille Kehtna Vallavalitsus jättis 27.07.2021 korraldusega nr 236

(vaideotsus) rahuldamata.

Ehitusluba anti ehitise (sauna) laiendamiseks. Keskkonnaamet on nõustunud ehitusloa andmise

ja sauna ehitamisega. Ehitamiseks saab ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 2 kohaselt lugeda mh

ehitise laiendamist. Reeglina toimub ehitise laiendamise käigus ka ehitise rekonstrueerimine.

Seega on korraldus nr 158 ja ehitusluba omavahel kooskõlas. Ehitusloa taotlus esitati

elektroonilises keskkonnas 22.03.2021 ning samal päeval edastas vallavalitsus selle

kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ja Päästeametile. Keskkonnaamet andis kooskõlastuse

22.03.2021. Päästeamet edastas 01.04.2021 märkused, mille põhjal täiendati ehitusprojekti ja

11.05.2021 esitati korrigeeritud projekt koos ehitusloa taotlusega. Varasem, 22.03.2021 taotlus

ja sellega seotud menetlus ei ole ehitisregistri avalikust vaatest näha.

Etteheide uurimispõhimõtte rikkumisest ei ole põhjendatud. Ehitusloa menetluses

kontrollitakse, kas ehitustegevus vastab EhS-s ettenähtud nõuetele. Ehitusluba anti, kuna

keeldumiseks ei olnud alust. Vaides ei ole välja toodud sisulisi etteheiteid ehitusprojektile ega

ehitisele. Ehitisregistris ei kajastata teavet selle kohta, kas saunas hakatakse osutama

turismiteenust või kavatsetakse anda saun rendile. Seepärast puudus vajadus nõuda ehitusloa

menetluses ka keskkonnamõju eelhinnangut.

Ehitisregistri andmetel oli Jaani kinnistul saun, mille ehitisealune pind oli 12 m2 ja maht 25 m3

(ehitusaasta 1990). Sellise ehitise lammutamiseks ei oleks EhS järgi nõutav ehitusteatise vms

andmete esitamine. Seega puudub lammutustegevus, mida omanik peaks tagantjärele

seadustama. Pealegi on ehitis jätkuvalt alles, kuid 1990. a-l püstitatud ehitist on laiendatud.

Korraldust nr 158 ei pidanud põhjendama, sest taotlus rahuldati ja kolmandate isikute õigusi ei

piiratud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4). X õigusi ei ole ehitusloa andmisega

rikutud. Ehitise laiendamisel puudub mõju avalikule ruumile, sest olemasolevat ehitist

laiendatakse saunale-abihoonele vastavas tavapärases (pigem keskmisest väiksemas) mahus.

Ehitis ei ole ülemääraselt suur või erinev väljakujunenud hoonestuslaadist. X õigusi ei riiva see,

kui naaber osutab oma kinnistul sauna- ja majutusteenust. Arvestades vaidlusaluse ehitise

kaugust X elamust (enam kui 250 m), ehitisealust pinda (24 m2), kõrgust (6,4 m) ja mahtu (117

m3) ning ehitise iseloomu, ei riku ehitis X õigusi. Ehitise asukoht ei muutu ja valgust teiste

isikute kinnistul ei varjata.

3-21-1750

3(8)

4. Kehtna Vallavalitsus andis 12.10.2021 korraldusega nr 318 kasutusloa Jaani kinnistul

asuva sauna kasutuselevõtuks.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tuvastada Kehtna

Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 158 õigusvastasus ja tühistada 12.10.2021 korraldus nr

318.

Ehitusluba on õigusvastane. Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse, kuigi loa andmine

mõjutas ka kaebaja elukeskkonda. Korralduse nr 158 järgi on ehitusluba antud sauna

laiendamiseks, kuid ehitisregistri andmete kohaselt olemasoleva hoone kompleksseks

rekonstrueerimiseks. Seega jääb arusaamatuks, milliseks tegevuseks on ehitusluba antud. Maa-

ameti geoportaali rakenduse järgi on sauna asukoht Jaani kinnistul muutunud. Vastustaja andis

Keskkonnametile haldusmenetluses vastuolulist teavet. Keskkonnaametilt kooskõlastuse

küsimise ajal (22.03.2021) ei olnud ehitusloa taotlust veel esitatudki. Saun on ehitatud

ebaseaduslikult, sest vana saun lammutati 2019. a sügisel ja uus saun valmis juba 2020. a

kevadel. Ehitusloa menetluses on seda asjaolu varjatud, samuti seda, et sauna kasutatakse

ärilisel eesmärgil. Vastustaja ei teinud vaatlust ega püüdnud muul viisil ehitusloaga seotud

asjaolusid välja selgitada. Kaitsealale ehitamine eeldab eelhinnangut olulise keskkonnamõju

kohta, kuid sellisele eelhinnangule ei ole korralduses nr 158 viidatud. Vaideotsuses toodud

põhjendused eelhinnangu mittevajalikkuse kohta on arusaamatud ja paljasõnalised. Ärilisel

eesmärgil saunateenuse osutamisega kaasnevat keskkonnamõju tulnuks hinnata koos Paluküla

puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu keskkonnamõjudega. Kumulatiivne mõju

looduskeskkonnale võib ületada taluvuse piiri. Ehitusloa taotleja on Kehtna Vallavolikogu liige

ning loa andmise asjaolud tekitavad korruptsioonikahtluse.

Ebaseaduslikult püstitatud sauna ärilisel eesmärgil kasutamine rikub kaebaja õigusi. Kaebajat

ei kaasatud kasutusloa menetlusse. Jaani kinnistu asub Kõnnumaa maastikukaitsealal. Kaebaja

eeldas endale hajaasustuses ja maastikukaitsealal kodu rajades, et elukeskkond on privaatne ja

rahulik. Sauna- ja majutusteenuse osutamine hävitavad senise keskkonna. Mõju tuleneb mh

sauna pindala ja mahu suurenemisest, mis võimaldab sauna kasutada ärilisel eesmärgil. Seal

võidakse tarvitada alkoholi ja narkootikume ning kuulata valju muusikat. Sauna seadustamine

mõjutab negatiivselt kaebaja kinnistul paiknevate käsitiivaliste seisundit ja muid kaitsealuseid

liike. Kasutusloa menetluses on ilmselt esitatud valeandmeid.

6. Kehtna vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja ei saa eeldada, et tema elukeskkond ja miljöö ei muutu. Laiendatud saunal pole olulist

mõju ümbritsevale keskkonnale ega läheduses elavatele inimestele. Kaebaja õiguste riive on

minimaalne ja hüpoteetiline. Ehitusluba ei saa vaidlustada üksnes looduskaitselisel motiivil.

Kaebajat ei olnud vaja ehitusloa menetlusse kaasata, sest tema kinnistul asuvad ehitised asuvad

saunast piisavalt kaugel.

Kaebaja väide, et sauna kasutatakse ärilisel eesmärgil, ei põhine tõenditel. Vastustajal puudub

info, et piirkonnas oleks suurenenud alkoholi või narkootikumide tarbimine või süütegude arv.

Kaebaja ei saa keelata kolmandal isikul rääkimist ja muusika kuulamist, kuid ta saab nõuda

olulise müra ja valgusefektide tekitamise keelust kinnipidamist. Kaebaja väited tema kinnistul

paiknevate liikide kaitse vajadusest on paljasõnalised. Kaebaja ei ole selle valdkonna ekspert.

Lubatud ja keelatud tegevused sätestab maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vastustajal puudus

seadusest tulenev kohustus kaasata kaebaja kasutusloa menetlusse. Kaebaja püüab eelkõige

takistada kolmanda isiku äritegevust juhul, kui kolmas isik peaks tulevikus tahtma ruume

rendile anda ja majutusteenust pakkuda. Kui sauna kasutatakse muul otstarbel, kui seda lubab

kasutusluba, saab vastustaja kasutusluba muuta või tunnistada loa kehtetuks.

3-21-1750

4(8)

7. Y palus jätta kaebus rahuldamata.

Ehitusluba on antud sauna laiendamiseks. Sõnastus- ja vormivead ei mõjutanud ehitusprojekti

õiguspärasust. Ehitusloa taotlus esitati ehitisregistris elektrooniliselt 22.03.2021, kust see

edastati Keskkonnaametile. Seega oli Keskkonnaametil kooskõlastuse andmisel olemas kogu

vajalik info. Pole usutav, et Keskkonnaamet andis kooskõlastuse ilma materjalidega tutvumata.

Keskkonnaamet on käinud kahel korral kaebuste tõttu Jaani kinnistul asuvat sauna ja tiiki

kontrollimas, kuid probleeme ei leitud ja ettekirjutusi ei tehtud. Pole õige, et saun on ehitatud

ärilisel eesmärgil, kuid EhS ei tee ka vahet, kas saun on mõeldud isiklikuks kasutamiseks või

kasutavad seda ka teised. Kaebaja kinnistu ei piirne Jaani kinnistuga ega asu selle vahetus

läheduses. Kinnistute vahel on Hiiemäe kinnistu, mis on üldkasutatav maa, samuti on läheduses

maantee. Kaebaja kinnistult ei ole sauna näha, sest saun asub orus ja vahepeal on kaks puude

rühma ja kõrgendik. Seega ei saa saun mõjutada kaebaja privaatsust ega turvalisust. Kaebaja

viited korruptsioonile on laim.

8. Tallinna Halduskohus jättis 29.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2)

ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).

Praeguses asjas saab kaebaja esitada kaebuse üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks.

Kaebaja näeb oma õiguste rikkumist eeskätt sauna kasutamises (valju muusika ja jutukõmina

kandumine kaebaja kinnistuni; alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning muud

õigusrikkumised, mis vähendavad turvalisust).

Asja lahendamiseks ei ole vaja analüüsida, kas sauna kasutamisega seotud valjud helid võivad

häirida käsitiivalisi, kes kaebaja väitel elavad tema kinnistul, sest need argumendid puudutavad

avalikke huve. Pole siiski usutav, et käsitiivalisi ei häiri kaebaja kinnistul toimuv elutegevus,

kuid neid häirib enam kui 200 m kaugusel asuva sauna kasutamine. Keskkonnaamet on

ehitusloa kooskõlastanud ja märkinud, et sauna ehitamine ei muuda maastikuilmet, ei ohusta

piirkonnas esinevaid nahkhiireliike, ei takista Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa

piiranguvööndi kaitse-eesmärgi saavutamist ega kahjusta kaitseala seisundit. Kaebaja ei ole

välja toonud argumente, mille tõttu peaks kaitseala valitseja hinnangus kahtlema.

Ehitusloa võib anda, kui ehitusprojekt vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele, eelkõige

detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele

(EhS § 42). Kaebajale ei ole arusaadav, milliseks tegevuseks ehitusluba anti. Samas pole

vaidlust, et Jaani kinnistul asus varem saun ja täna on samal kohal samuti saun. Kuna vastustaja

läbiviidud menetluse tulemusel anti ehitusluba sauna ehitamiseks, ei riku kaebaja õigusi see,

kas ehitusluba anti sauna lammutamiseks ja uue ehitamiseks või olemasoleva sauna

laiendamiseks või rekonstrueerimiseks – mõjud kaebajale sellest ei sõltu. Korraldusest nr 158,

ehitusloast ja 27.07.2021 vaideotsusest on siiski aru saada, et ehitusluba anti sauna

laiendamiseks. Selles osas saab nõustuda vaideotsuse põhjendustega neid üle kordamata

(HKMS § 165 lg 2). Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et sauna laiendamise asemel vana saun

lammutati ja asemele ehitati uus saun. Tõenditest nähtub, et sauna asukoht ei ole põhimõtteliselt

muutunud. Mulje, et sauna asend on mõnevõrra muutunud, on selgitatav sellega, et sauna

laiendati. Kui möönda sauna asukoha vähest muutust, ei saaks see rikkuda kaebaja õigusi ja

tuua kaasa teistsuguse haldusakti andmist (EhS § 44 p 12), arvestades kaebaja kinnistu kaugust

saunast ning seda, et sauna paiknemise suund maastikul on jäänud samaks. Kui kaebaja õigusi

ei riivata ülemääraselt, et ole ehitusluba õigusvastane pelgalt selle tõttu, et kolmas isik alustas

ehitamisega juba enne ehitusloa andmist. Ebaseadusliku ehitise puhul tuleb esmajärjekorras

kaaluda võimalust ehitis seadustada.

3-21-1750

5(8)

Keskkonnaamet on ehitusloa kooskõlastanud ning pole alust arvata, et seda tehti materjalidega

tutvumata. Kaebajaga ei saa nõustuda selles, et saunale ehitusloa andmisel tulnuks kaaluda

keskkonnamõju eelhinnangu andmist. Ehitusprojekti kohane saun on väikese mahuga ja samas

kohas asus ka varem saun, mistõttu eeldatavalt ei ole selle eraldiseisev ega kumulatiivne

keskkonnamõju

oluline.

Kaebaja

viide

keskkonnamõju

hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p-le 12 ei ole asjakohane, sest ehitusluba anti

saunale kui kõrvalhoonele. Saun ehitusaluse pinnaga 24 m2 ei ole mahult ega kasutusalalt

võrreldav puhkeküla, -laagri või hotellikompleksiga (vt Vabariigi Valitsuste 29.08.2005 määrus

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang,

täpsustatud

loetelu“

§

14,

mis

täpsustab

eelhinnangu

andmist

turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste

korral). Sauna põhiplaani järgi on ehitises nähtud ette leiliruum ning pesemis- ja

riietumisvõimalus, kuid mitte ööbimist, puhkamist vms kasutust, mis oleks tavapärasest pere-

või sõpruskondlikust sauna kasutusest intensiivsem. Keskkonnaamet ei näinud samuti saunast

lähtuvat keskkonnaohtu.

Vastustaja ei pidanud kaebajat ehitusloa menetlusse kaasama. Selles osas saab nõustuda

27.07.2021 vaideotsuse lk-l 3 toodud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kuna kaebaja kinnistu

ja vaidlusaluse sauna vahele jääb üle 200 m, ei olnud vastustajal mõistlikku põhjust eeldada, et

sauna laiendamine võiks riivata kaebaja õigusi. Kaebaja kinnisasi ei piirne Jaani kinnisasjaga,

millel saun asub (vt EhS § 42 lg 6). Menetlusreeglid on samad ka juhul, kui ehitusloa taotluse

esitab vallavolikogu liige. Kaebaja viited korruptsioonile on paljasõnalised.

Kasutusloa võib anda, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik

kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1). Kasutusloa võib anda ka ehitusloa

õigusvastasuse korral (Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022, p 20). Seega poleks

kasutusloa andmine välistatud ka kaebaja väidetud (kuid tõendamata) olukorras, kus vana saun

lammutati täielikult ja ehitati asemele uus või sauna ehitamine seadustati tagantjärele.

Kaebaja on rajanud oma kodu Natura alale, kuid sellest ei tulene talle õigustatud ootust, et teda

ümbritsev keskkond püsib muutumatuna. Natura ala eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas

perspektiivis, mitte kaitsta füüsilise isiku elukeskkonna muutumatust. Keskkonnaameti

kinnituse kohaselt puudub mõju ohustatud liikidele. Kaebajal puudub õigus nõuda, et tema

miljöö ja ümbritsev keskkond püsiks muutumatuna (Riigikohtu 24.05.2021 otsus nr 3-3-1-29-

10, p 22). Samas pole asja materjalide põhjal ka alust arvata, et kaebajat otseselt ümbritsev

keskkond muutuks. Saun asub kaebaja kinnistust enam kui 200 m kaugusel ning sauna ja

kaebaja kinnistu vahele jääb veel ühiskasutav maa (Hiiemäe kinnistu), metsatukad ja kõrgendik.

Saun asub põhimõtteliselt samal kohal kui varem, kuigi on nüüd mõnevõrra suurem. Ka

hajaasustuses on kinnistu omanikel õigust korraldada oma elutegevust, arvestades kinnistu

kasutusotstarvet.

Pole eluliselt usutav, et sauna kasutamisega kaasnevad helid võiks jõuda kaebajani selliselt, et

see põhjustaks õigusvastase häiringu. Kaebaja ei saa nõuda, et ükski heli tema kinnistuni ei

jõuaks (asjaõigusseaduse § 143 lg 1). Kaebaja kinnistust möödub avalikult kasutatav Rämasoo-

Paluküla tee ning kaebaja kinnistu kõrval asub üldkasutatav maa (Hiiemäe kinnistu), kust helide

kaebaja kinnistuni jõudmine on palju tõenäolisem, kui sauna kasutamisega kaasnevate helide

kandumine kaebaja kinnistuni. Atmosfääriõhu kaitse seadus ei reguleeri olmemüra (vt § 55 jj).

Ülemäärase müra tekkimise või korrarikkumiste korral saab kaebaja pöörduda politsei poole

(korrakaitseseaduse (KorS 56)). Pole siiski mingit alust eeldada, et Jaani kinnistul hakkavad

toimuma korrarikkumised.

3-21-1750

6(8)

Väidetav sauna ärilistel eesmärkidel kasutamine ei riiva kaebaja õigusi ega välista kasutusloa

andmist. Ehitise ehitamine ja kasutamine peavad olema kooskõlas kasutusotstarbega.

Kasutusloa järgi on ehitise nimetus „saun“ ja kasutusotstarve „elamu, kooli vms abihoone“. See

ei keela kolmandal isikul võtta sauna kasutamise eest tasu, sh teenida sel viisil tulu (vrd

üürikorterid, mis on samuti eluruumid). Kuna saun on väike (ehitisealune pind 24 m2, maht 117

m3), ei oleks sauna ärilistel eesmärkidel kasutamine oluliselt intensiivsem, võrreldes sellega,

kui kolmas isik kasutab sauna üksnes oma pere ja sõpradega. Kaebaja õigusi ei riiva see, kas

sauna kasutavad isikud on kolmandale isikule tuttavad või võõrad ning EhS-i alusel lube andes

seda ka ei kontrollita.

Kaebaja väitel on kasutusluba õigusvastane, sest ehitusloa taotlus esitati alles pärast sauna

valmimist. See ei riiva aga kaebaja õigusi, sest kasutusloa taotluse esitamise ajaks oli kolmandal

isikul ehitusluba olemas. Vastustajal ei olnud alust jätta kasutusloa taotlust EhS § 53 alusel läbi

vaatamata.

Samamoodi ei riiva kaebaja õigusi see, kas ehitustöid tegid ehitusloa taotluse esitanud või

ehitusprojekti koostanud isikud või mitte. EhS ei nõua, et nimetatud isikud peaksid ise ka

ehitama. Ehitusprojekti versioonidel võivad olla erinevad kuupäevad, tulenevalt projekti

erinevatest staadiumitest (nt ehitusloa taotlemiseks on vajalik eelprojekt, kasutusloa puhul lõpp-

projekt). Muudatused projektis on lubatud ega tähenda, et esitatud oleks valeandmeid.

Kaebaja kasutusloa menetlusse kaasamata jätmine ei olnud õigusvastane. Kaebaja ei ole Jaani

kinnistu piirinaaber (EhS § 54 lg 5). Kaasamise kohustuse tekkimiseks ei piisa sellest, et kaebaja

on ehitusloa kohtus vaidlustanud või tunneb huvi piirkonna looduse kaitse vastu (EhS § 54 lg

6 p 2). Kaebaja kinnistu asub saunast nii kaugel, et negatiivsed mõjud temale on hüpoteetilised

või vähemalt minimaalsed.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja ei muretsenud eelkõige käsitiivaliste, vaid oma elukeskkonna kvaliteedi pärast.

Kaebaja oleks tulnud kaasata nii ehitus- kui ka kasutusloa menetlusse. Sauna ärilisel eesmärgil

kasutamise korral esineb mõistlik kahtlus, et kahjustatakse kaebaja õigust rahulikule ja

turvalisele elukeskkonnale. Jaani kinnistu, millel saun paikneb, on elamumaa sihtotstarbega

ning ärilist tegevust ei ole seal ette nähtud. Kaebajal on õiguspärane ootus, et tema elukoha

vahetus läheduses asuvale Jaani kinnistule ei saa rajada äriotstarbega hooneid.

Kohus on jäänud uskuma kolmanda isiku paljasõnalist väidet, et tegemist oli sauna

laiendamisega. Tegelikult vana saun lammutati ja asemele ehitati uus – seda kinnitab naaber

Margo Lill ja selliselt sai asjaoludest aru ka Keskkonnaamet. Ehitusprojekt räägib aga hoopis

ehitise rekonstrueerimisest. Rikutud on EhS § 12 lg-t 1, mille kohaselt tuleb ehitada

ehitusprojekti kohaselt. Seega on vastustaja ja kolmas isik valetanud. Kohus jättis tähelepanuta,

et Keskkonnaameti kooskõlastuse andmise ajal ei olnud ehitusloa taotlust veel esitatudki.

Kaebaja ei saanud tõendada varasemat olulist keskkonnamõju, sest Jaani kinnistul asuvaid

hooneid ei kasutatud pikka aega. Kolmas isik kavatseb sisuliselt tegeleda turismimajandusega

ja on ehitanud puhkeküla, mistõttu oleks tulnud anda eelhinnang ka keskkonnamõjudele.

Korruptsioonikahtlus põhineb sellel, et ehitusprojekt koostati ja ehitusluba anti alles siis, kui

ehitustööd olid juba tehtud, s.o kolmas isik, kes peaks vallavolikogu liikmena olema

õiguskuulekuse etalon, ehitas sauna teadlikult ebaseaduslikult. Järelikult pidi kolmas isik olema

veendunud, et tal õnnestub sauna ehitamine seadustada. Vallavalitsuse liikmete käekäik sõltub

volikogu liikmete otsustest. Halduskohtu arusaam EhS § 50 lg-st 1 on arusaamatu. EhS § 50 lg

3-21-1750

7(8)

1 kohaselt on kasutusloa andmise eelduseks ehitamine vastavalt ehitusloale ning ehitusluba

annab EhS § 38 lg 1 järgi õiguse ehitada vastavalt ehitusprojektile. Ehitusloale lisatud

ehitusprojekti kohaselt oli tegemist sauna rekonstrueerimisega ning korraldusega nr 158 anti

ehitusluba sauna laiendamiseks. Need on selgelt erinevad tegevused.

Kaebaja ei eelda, et tema keskkond püsib muutumatuna, kuid kaebaja soovib oma Natura alal

asuvas kodus rahulikult elada. Üksikud hõredalt paiknevad puud, mis jäävad kaebaja ja Jaani

kinnistu vahele, ei takista valju muusika ja lärmi levimist kaebaja kinnistule. Rämasoo-Paluküla

tee liiklusmüra ei ole häiriv, sest liiklustihedus ei ole väga suur. Avalikult kasutatava tee ja

ärilistel eesmärkidel tegutseva sauna kasutamise mõjude võrdlemine ei ole kohane. On ka selge,

et kohtuvaidluse lõpuni püüab kolmas isik igasuguseid korrarikkumisi vältida. Kohtu näide

sellest, et sauna kasutamisel isiklikuks või äriliseks otstarbeks ei ole vahet, ei ole loogiline (vrd

auto kasutamine isiklikul otstarbel või taksoteenuse osutamiseks – erinev on nii mõju autole,

keskkonnale kui ka inimestele). Kasutamise intensiivsus ja sellest tulenev mõju on erinev.

Ehitusloa andmisest oleks tulnud keelduda EhS § 44 p-de 4 ja 10 alusel. Ärilisel otstarbel

kasutatava hoone ehitus- ja kasutusloa menetlusse kaasatavate isikute ring peaks olema laiem

kui isiklikuks otstarbeks ehitatava hoone puhul.

Nõustuda ei saa ka kohtu käsitusega EhS §-st 53. Tegemist on vallavolikogu liikme poolt

teadlikult ebaseaduslikult ehitatud saunaga, mida asuti seadustama alles umbes aasta pärast

selle valmimist. Sellist tegevust toetav kohtupraktika viib massilise ebaseadusliku ehitamiseni.

Vaidlustatud haldusaktides puuduvad põhjendused ebaseadusliku ehitise seadustamiseks või

lammutamiseks. Ehitusprojekti ei saa muuta suvaliselt, vaid see peaks olema dokumenteeritud.

10. Kehtna vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde.

11. Y ei esitanud arvamust apellatsioonkaebuse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

13. Kaebaja ei saa ehitus- ja kasutusluba vaidlustada avalikes huvides, vaid üksnes enda

subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kohtus kaitstavad subjektiivsed

õigused on põhiõigused ja -vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest,

haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-

8-01, p 22). Kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja

subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub

kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida

haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega

(Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 16). Seega ei saa kaebaja esitada praeguses asjas

kaebust käsitiivaliste vm loodusväärtuste kaitseks, seostamata neid argumente oma õiguste

rikkumisega, või motiivil, et kolmandale isikule antud ehitus- ja kasutusluba on objektiivselt

õigusvastased.

14. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: kaebaja omandis olev

Tiigimäe kinnistu ei külgne kolmandale isikule kuuluva Jaani kinnistuga, vaid kaebaja ja

kolmanda isiku kinnistute vahele jääb Hiiemäe kinnistu (6,34 ha), kus paikneb mh Paluküla

puhke- ja spordikeskuse külastajate parkla ning telkimis- ja lõkkeala; Jaani kinnistule ehitati

1990. a-l saun (ehitisealune pind 12 m2 ja maht 25 m3) ja praegu asub seal samuti saun

(ehitisealune pind 24 m2, kõrgus 6,4 m ja maht 117 m3) üldjoontes samas asukohas kus varem;

kaebaja kinnistul asuva elamu ja Jaani kinnistule ehitatud sauna vahemaa on enam kui 250 m

3-21-1750

8(8)

ning kaebaja kinnistu piirini on saunast enam kui 200 m; kaebaja elamu ja sauna vahelisel alal

kasvavad puud ning lähiümbruse pinnavormide tõttu ei ole saun kaebaja kinnistult vaadeldav;

saunal ei ole kaebaja kinnistu poolses küljes uksi ega aknaid.

15. Kaebaja ei väida, et vaidlusaluste ehitus- ja kasutuslubade esemeks olev saun kui ehitis

kujutaks endast kaebajale mingit ohtu. Arvestades sauna mõõtmeid, kaugust kaebaja kinnistust

ja lähipiirkonna pinnavorme, ei saa see ehitis varjata kaebaja kinnistult avanevat vaadet ega

tema kinnistule langevat päikesevalgust. Nii väikese sauna puhul ei ole usutav, et kaebaja õigusi

mõjutab see, kas sauna kasutavad kolmanda isiku pere ja sõbrad-tuttavad tasuta või lisaks

kolmanda isiku jaoks võõrad inimesed tasu eest. Samuti pole usutav, et nii väikese sauna

kasutamine tasu eest tooks kaasa senisest oluliselt suurema liiklusintensiivsuse. Kaebaja ja

kolmanda kinnistu vahele jääval Hiiemäe kinnistul asub parkimis- ja puhkeala ning läheduses

on matkarajad, s.o kaebaja kinnistu läheduses liiklevad autod ja inimesed, sõltumata

vaidlusaluse sauna olemasolust või selle kasutamisest. Neil asjaoludel ei ole eluliselt usutavad

kaebaja paljasõnalised väited, et kaebaja kinnistuni hakkaksid ulatuma sauna kasutamisega

seotud kahjulikud mõjutused, mida saaks käsitada kaebaja privaatsuse või omandiõiguse

riivena. Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsed õigused, mida

kaebaja saaks kohtus kaitsta (vrd Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22; 28.03.2012

otsus nr 3-3-1-4-12, p 12).

16. Eeltoodu tähendab, et vastustajal ei olnud kohustust kaasata kaebajat ehitus- ja kasutusloa

andmise menetlusse, nagu ka halduskohus õigesti selgitas (EhS § 42 lg 6, § 44 p 4 ja § 54 lg 5;

vt kasutusloa kohta ka Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 21). Samuti ei ole vaja

praeguses asjas kontrollida, kas kolmas isik lammutas vana sauna ja ehitas uue, laiendas

olemasolevat sauna või rekonstrueeris selle – see ei mõjuta kaebaja õigusi. Hinnang kaebaja

õiguste riivele ei muutuks ka sellest, kui lugeda tõendatuks, et praegu Jaani kinnistul asuv saun

valmis juba enne ehitusloa andmist. Halduskohus märkis õigesti, et ebaseadusliku ehitise puhul

tulebki esmalt kaaluda selle seadustamise võimalust, sest ehitise lammutamise ettekirjutuse saab

teha eelkõige juhul, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele

mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht, või kui ehitise ebaseadusliku

ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele

kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt

vähendada ega leevendada (EhS § 132 lg 3). Praegu ei ole ilmselgelt tegemist sellise olukorraga.

Kaebaja välja toodud korruptsioonikahtlus ei ole asjaolu, millest sõltuks kaebaja õiguste riive

või ehitus- või kasutusloa õiguspärasus (EhS § 38 lg 1, § 42 lg 1, § 44, § 50 lg 1, § 54 lg 1 ja §

55). Kui vaidlusalust ehitist ei kasutata kasutusloas lubatud otstarbel, võib kaebaja taotleda

vastustajalt riikliku järelevalve alustamist (EhS § 16 lg 2, § 130 lg 2 p 5). Halduskohus selgitas

siiski õigesti, et kasutusloa järgi on ehitiseks „saun“ ja kasutusotstarve „elamu, kooli vms

abihoone“, mis ei välista kolmanda isiku õigust võtta teistelt sauna kasutamise eest tasu. Asja

materjalid ei kinnita kaebaja väiteid puhkeküla rajamisest Jaani kinnistule. Narkootikumide

tarvitamisele, naabreid ülemäära häirivale valjule muusikale vms kaebaja viidatud

korrarikkumistele, kui neid peaks sauna kasutamisel ette tulema, saab vajadusel reageerida

KorS-s ja teistes õigusaktides ettenähtud korras.

17. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja

ega kolmas isik ei taotle kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad

apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)