2-22-12390/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt E. H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Mõista kostjalt E. H.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi
Legislator headnote
AI generated2-22-12390/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt E. H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Mõista kostjalt E. H.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. november 2022, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-12390
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E. H. (H.) vastu võla
nõudes
Tsiviilasja hind
10 907,62 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Aktsiaselts
PlusPlus
Capital
(registrikood
11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)
Hageja lepinguline esindaja C. K. (e-post XXX)
Kostja: E. H. (isikukood XXX; täpne elukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja E. H. suhtes.
2. Välja mõista kostjalt E. H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja
X OÜ vahel 27.09.2019 sõlmitud laenulepingust nr 10339 tulenev põhivõlgnevus
7405,89 eurot, intress 747,53 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivis 1003,35 eurot ning sissenõudekulu 35 eurot.
3. Mõista kostjalt E. H.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi
esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (7405,89
eurolt) alates 24.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 23% aastas, kuid kokku
koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud kostja E. H.’i kanda.
7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt E.
H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskuludena
menetluses tasutud riigilõiv summas 840 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.
8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid
VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse
seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099
Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV
Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
Kostja ja X OÜ sõlmisid 27.09.2019 laenulepingu nr 10339, mille alusel on kostjale väljastatud
laen summas 10 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste
maksetena 20. kuupäevaks perioodil 20.10.2019-20.09.2024. Kostja rikkus lepingu
põhitingimusi ja tingimuste p 7.1 ning jättis tasumata osamaksed alates 23.08.2022 osamaksest.
Tingimuste p 16.1 järgi võis laenuandja lepingu laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda juhul,
kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning
laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks. Laenuandja teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis
kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles
laenuandja lepingu 19.01.2022 üles. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks
muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 6836,58 eurot, seega oli peale lepingu ülesütlemist
kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 7405,89 eurot, tasumata intress 747,53 eurot ja
tasumata lepingu haldustasu 12,50 eurot. 15.02.2022 loovutas laenuandja oma nõuded kostja
vastu hagejale.
Kostjale, s.o E. H.’ile toimetati hagimaterjalid kätte 09.10.2022 väljaandes Ametlikud
Teadaanded teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei
esitanud.
Kohtu selgitused
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja
põhjendava osata.
Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,
millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 840 eurot ja
õigusabikulu 420 eurot.
Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 840 eurot ning juhindudes
TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning
keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati
tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt
õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna
Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles
ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist
nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu
sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.
Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad
ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks
esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal
vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.
Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu
3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne
arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei
ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei
erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul
on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu
samuti 50 eurot.“.
Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja
lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuta).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson
kohtunik