Legislator Case Law & Legislation
2-22-12390/7 AI generated

2-22-12390/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-12390/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt E. H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Mõista kostjalt E. H.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

Legislator headnote

AI generated

2-22-12390/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt E. H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Mõista kostjalt E. H.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. november 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-12390

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E. H. (H.) vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

10 907,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja C. K. (e-post XXX)

Kostja: E. H. (isikukood XXX; täpne elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja E. H. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt E. H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja

X OÜ vahel 27.09.2019 sõlmitud laenulepingust nr 10339 tulenev põhivõlgnevus

7405,89 eurot, intress 747,53 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1003,35 eurot ning sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt E. H.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (7405,89

eurolt) alates 24.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 23% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja E. H.’i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt E.

H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskuludena

menetluses tasutud riigilõiv summas 840 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja X OÜ sõlmisid 27.09.2019 laenulepingu nr 10339, mille alusel on kostjale väljastatud

laen summas 10 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste

maksetena 20. kuupäevaks perioodil 20.10.2019-20.09.2024. Kostja rikkus lepingu

põhitingimusi ja tingimuste p 7.1 ning jättis tasumata osamaksed alates 23.08.2022 osamaksest.

Tingimuste p 16.1 järgi võis laenuandja lepingu laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda juhul,

kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning

laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks. Laenuandja teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis

kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles

laenuandja lepingu 19.01.2022 üles. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks

muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 6836,58 eurot, seega oli peale lepingu ülesütlemist

kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 7405,89 eurot, tasumata intress 747,53 eurot ja

tasumata lepingu haldustasu 12,50 eurot. 15.02.2022 loovutas laenuandja oma nõuded kostja

vastu hagejale.

Kostjale, s.o E. H.’ile toimetati hagimaterjalid kätte 09.10.2022 väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 840 eurot ja

õigusabikulu 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 840 eurot ning juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik