4-22-2564/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-2564 (2780,22,005129) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Linards Streks kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 5. juuli 2022. a üldmenetluse otsuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. augusti 2022. a määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlase Linards Streks (ik 230779-10005), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 23. augusti 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lõuna prefektuuri 5. juuli 2022. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,22,005129 karistati Linards Streksi LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

2. L. Streks esitas 27. juulil 2022 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna Prefektuuri 5. juuli 2022. a otsusele, milles palub otsuse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist. L. Streks sai otsuse eesti keeles, mistõttu läks tal kaebuse koostamiseks sellevõrra kauem aega.

3. Tartu Maakohtu 23. augusti 2022. a määrusega jäeti L. Streksi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tema kaebus kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata.

4. L. Streks sai 5. juunil 2022 koostatud väärteoprotokolli nr 20220605140701 kätte samal päeval. Talle tutvustati tema õiguseid ja kohustusi läti keeles, mille kohta andis allkirja. Otsuse peale võis esitada kaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.o 6. juulil 2022 ja kaebetähtaeg lõppes 21. juulil 2022. Ka on Riigikohus selgitanud, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1). L. Streks soovis otsust tema poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega oli L. Streks teadlik, et tal on otsuse vaidlustamiseks aega 15 päeva. Otsus jõustus 22. juulil 2022.

5. Puuduvad ka alused kaebetähtaja ennistamiseks. L. Streksi sõnul oli tal kaebuse koostamiseks vaja õigusabi ja kaasata tõlk ning ta ootas vastavatelt asutustelt vastust. L. Streksil ei olnud takistusi juristi või tõlgi poole pöördumiseks. Seda enam, et kaebuse koostas ta lõpuks ise. Vastulause koostas ta tähtaegselt ja vene keeles. Seega ei takistanud eestikeelne väärteoprotokoll vastulause koostamist. Asja materjalidest ei nähtu, et L. Streks oleks esitanud kohtuvälises menetluses VTMS § 24 g 2 ls 1 kohaselt taotluse tõlgi kaasamiseks. Vastupidi, väärteoprotokollist nähtub, et L. Streks on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. L. Streksi ülekuulamine on läbiviidud inglise keeles. Lisaks kirjutas L. Streks toime pandud rikkumise kohta põhjendused vene keeles.

6. Maakohtu määruse peale esitas 11. septembril 2022 määruskaebuse L. Streks.

7. Tartu Maakohtu 14. septembril 2022. a määrusega jäeti L. Streksi määruskaebus käiguta ja talle anti puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva alates kohtumääruse kätte saamisest. Maakohtu hinnangul ei vasta L. Streksi kaebus VTMS §-s 192 märgitud nõuetele.

8. L. Streks kõrvaldas määruskaebusest puudused 27. septembril 2022. Kaebuses taotleb L. Streks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuna tal oli juhtimisõigus olemas.

9. Tartu Maakohus edastas 5. oktoobril 2022 L. Streksi määruskaebuse ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L. Streks on rikkunud kaebetähtaega. Puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks ja maakohus on õigustatult jätnud L. Streksi kaebuse läbi vaatamata.

11. VTMS § 114 lg 4 alusel esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

12. L. Streks sai 5. juunil 2022 väärteoasjas nr 20220605140701 koostatud väärteoprotokolli allkirja vastu kätte samal päeval (tl 35). Otsuses oli üheselt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 6. juulist 2022. Kohtuvälise menetleja otsuses märgiti, et kaebetähtaeg lõppeb 21. juulil 2022 (tl 34). L. Streks esitas maakohtule kaebuse aga 27. juulil 2022 ehk tegemist ei olnud tähtaegse kaebusega.

13. L. Streks väidab, et esitas kaebuse mõjuval põhjusel hilinenult, sest pidi pöörduma juristi ja tõlgi poole. Siinkohal on maakohus õigustatult leidnud, et kaebuse koostas ja esitas L. Streks ehk juristi poole ta ju tegelikkuses ei pöördunudki. Ühtlasi selgitati L. Streksile tema õigusi ja kohustusi läti keeles, kirjalikud põhjendused andis ta väärteoprotokolli inglise keeles ja ta valdab ka vene keelt. Seetõttu ei olnud eesti keele mitte valdamine kaebuse koostamisel takistuseks, s.o ta oleks seda teha saanud ka vene keeles. Kaebetähtaja ületamiseks puuduvad mõjuvad põhjendused.

14. Arvestades seda kõike on maakohtu poolt kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata jätmine igati õigustatud.

15. Küll aga märgib ringkonnakohus määruskaebuse käiguta jätmise kohta järgmist. Nimelt sätestab VTMS § 195 lg 3, et kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtu määruse ja määruskaebuse viivitamata vastavalt kohtualluvusele. Seega saab vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus teha määruskaebuse kohta kohtumääruse üksnes juhul, kui ta leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada, s.o kui ta peab määruskaebust lubatavaks ja põhjendatuks (VTMS § 195 lg 2). Peaks aga kohus leidma, et määruskaebus – olgu siis selle lubamatuse või põhjendamatuse tõttu

– kohtumääruse tühistamiseks alust ei anna, tuleb kohtul määruskaebus edastada kõrgema astme kohtule. Märgitu kehtib ka juhul, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus leiab, et määruskaebus ei vasta VTMS §-s 192 sätestatud nõuetele, sh kui määruskaebuses puuduvad esitamise põhjendused. Tehes ise määruse määruskaebuse käiguta jätmise kohta, ületab vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus seadusega antud pädevuse piire ja asub sisuliselt kõrgema astme kohtu rolli. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus ühelgi juhul pädev tegema määrust enda määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta jätmise kohta. Tartu Maakohus, leides, et L. Streksi määruskaebus ei vasta ei vormilt ega sisult VTMS §-s 192 sätestatud nõuetele, oleks pidanud saatma määruskaebuse VTMS § 195 lg 3 kohaselt lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja

3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23. augusti 2022. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)