2-21-13316/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2022. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13316

Hagihind

45 350,36 eurot

Tsiviilasi

N.R. Energy Osaühingu hagi Entronik OÜ vastu kahju,

leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: N. R. Energy Osaühing (registrikood: 12364776, asukoht:

Sivelloni, Järve küla, Toila vald, 30331 Ida-Viru maakond, e-post:

info@nrenergy.ee, seaduslik esindaja R.V. ).

Lepinguline esindaja vandeadvokaat M.P. (XXX, e-post: XXX).

Kostja: Entronik OÜ (registikood: 11320044, asukoht: Vahe-Aasa,

Aovere küla, Tartu vald, 60503, seaduslik esindaja P.K. , e-post:

XXX).

Kostja lepinguline esindaja E.J. (XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

23. august 2022. a.

Protokollija

Istungisekretär Kärt Käära

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.R. Energy Osaühingu hagi Entronik OÜ vastu kahju 31 400 euro, leppetrahvi

6500 euro ja viiviste välja mõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Entronik OÜ-lt N.R. Energy Osaühingu kasuks kahju summas 1000 eurot ja sellelt

arvestatavad viivised ajavahemiku 25.08.2021. a kuni 30.10.2022. a eest summas 94,68 eurot.

3. Välja mõista Entronik OÜ-lt N.R. Energy Osaühingu kasuks viivised arvestatuna 1000 eurolt

alates 31.10.2022. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta N.R. Energy Osaühingu hagi Entronik OÜ vastu leppetrahvi 6500 euro ja sellelt

arvestatava viivise osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 98% ulatuses N.R. Energy Osaühingu kanda ja 2% ulatuses Entronik OÜ

kanda.

6. Välja mõista N.R. Energy Osaühingult Entronik OÜ kasuks menetluskulud 2116,80 eurot ja

Entronik OÜ-lt N.R. Energy Osaühingult kasuks menetluskulud 135,20 eurot.

7. Tasaarvestada resolutsiooni p-s 6 hageja ja kostja menetluskulude nõuded selliselt, et välja

mõista N.R. Energy Osaühingult Entronik OÜ kasuks menetluskulude katteks 1981,60 eurot.

8. Välja mõista N.R. Energy Osaühingult Entronik OÜ kasuks menetluskuludelt viivis alates

otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS

§ 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS

§ 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tl 1-5).

1. N.R. Energy Osaühing (tellija) ja Entronik OÜ (töövõtja) sõlmisid XX.XX.XXXX töövõtulepingu nr

XXX XXX elektripaigaldise ehitamiseks.

2. Tööde lõplikuks tähtajaks oli XX.XX.XXXX . Kostja tähtaegselt töid lõpetada ei suutnud, vaatamata

hageja korduvatele hoiatustele. Tehtud tööd olid osaliselt puudustega, sh oli puudulik dokumentatsioon,

mis raskendas tehtu hindamist.

3. 12.11.2019. a esitas hageja kostjale nõude optilise kaabliga internetiühenduse teostamiseks, 18.12.2019.

a palus hageja kostjat viivitamatult esitada lepinguliseks tööks oleva elektripaigaldise kasutuselevõtule

eelneva auditi, 19.12.2019. a, 20.12.2019. a ja 02.01.2020. a hageja kordas oma nõuet kostjale esitada

kasutusloa

vormistamiseks

vajalik

dokumentatsioon,

sh

ATS-i,

evakuatsioonivalgustuse,

suitsueemalduse ja piksekaitse kohta ning palus kostjat täita lepinguga võetud kohustused.

4. Täiendavalt ilmnes, et kostja oli sidekaabli paigaldanud naaberkinnistule. Vastavalt lepingu lisa 4

esimesele punktile oli geodeet töövõtjalt, st kostja kohustus oli tagada kaabli paiknemine vastavalt

projektile.

5. Hageja ütles sõlmitud lepingu erakorraliselt üles XX.XX.XXXX . Lepingu p-s 7.2 kokku lepitud tööde

lõplikust tähtajast oli selleks ajaks möödunud juba üle pooleteise kuu, hagejal oli vaja katlamaja koos

kasutusloaga töösse saada 30.11.2019. a.

6. Hageja teostas põhjaliku objekti ülevaatuse, mille kohta koostati 17.03.2020. a ülevaatuse protokoll ja

mis esitati koheselt ka kostjale. Kostja aktsepteeris oma 25.05.2020. a vastuses vaid väikest osa

puudustest.

7. Riiklikult tunnustatud ekspert tuvastas katlamaja ehituses mitmeid puuduseid, sh lõpetamata töid,

millede kõrvaldamise maksumus on 21.01.2021. a seisuga hinnanguliselt 31 400 eurot, mille ulatuses

peab hageja tellima täiendavaid töid, et jõuda olukorrani, milles hageja oleks olnud, kui kostja oleks

lepingut täitnud.

8. Kostja kohustus tööd lõpetama hiljemalt XX.XX.XXXX , tööd olid kohaselt lõpetamata veel ka lepingu

ülesütlemise ajal XX.XX.XXXX , mis on 53 päeva pärast kokku lepitud tähtaega. Hageja nõuab kostjalt

leppetrahvi 5% lepingu kogumaksumusest lepingu p 11.1 alusel summas 6500 eurot.

9. Hageja leiab, et kahjunõue summas 31 400 eurot muutus sissenõutavaks 01.04.2020. a ning hagi

esitamise aja seisuga, s.o 25.08.2021. a on kostja viivituses olnud 512 päeva, mistõttu on sissenõutavaks

muutunud viiviseks 3523,68 eurot.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista

-

kahju hüvitisena 31 400 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3523,68

eurot ning põhinõudelt 31 400 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras arvestatud viivis alates hagi esitamisest 25.08.2021. a kuni põhinõude täitmiseni.

-

leppetrahv 6500 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 894,68 eurot ning

põhinõudelt 6500 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatud

viivis alates hagi esitamisest 25.08.2021. a kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUS HAGILE (I kd, tl 62-67, 187-197).

11. Kostja hagi ei tunnista.

12. Kostja esitas hagejale kõik kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid. Hageja esitas katlamajale

kasutusloa saamiseks taotluse 10.01.2020. a ning kasutusloa taotlusega koos on hageja esitanud kogu

teostusdokumentatsiooni ja kontrollide tulemused, sh elektritöödega seotud auditid, seadistus- ja

katseprotokollid. Katlamaja kasutusluba väljastati 03.02.2020. a ning hoone on olnud kogu selle aja

ekspluatatsioonis.

13. Poolte lepinguline suhe lõppes hageja poolt lepingu korralise ülesütlemisega XX.XX.XXXX . Hageja

ei tuginenud lepingu ülesütlemisel sellele, et tööd oleksid olnud lõpetamata või teostatud puudustega,

vaid viitas probleemidele dokumentatsiooni esitamisele. Pärast hageja poolt XX.XX.XXXX lepingu

lõpetamist ei olnud kostjal enam mingit kohustust lepingust tulenevaid kohustusi täita, sh mistahes

dokumente koostada ja esitada. Lepingu ülesütlemise tagajärjel kaotas kostja võimaluse pääseda

objektile ning seetõttu ka kontrolli teostatud tööde seisukorra ja säilimise osas.

14. Kostja on seisukohal, et riikliku eksperdi hinnang ei tõenda kostja poolt teostatud tööde võimalikke

puudusi 2020. a jaanuaris. Kohapealne ülevaatus on tehtud eksperdi poolt 15.01.2021. a ehk aasta aega

pärast hageja poolset lepingu ülesütlemist XX.XX.XXXX .

15. Hageja on kaotanud õiguse eksperdi hinnangus märgitud puudustele tugineda, kuna ei vaadanud objekti

õigeaegselt üle ega teatanud kostjale puudustest õigeaegselt. Lepingu ülesütlemisel tööde üleandmist,

vaegtööde fikseerimist ja tähtaegade kokku leppimist ei toimunud. Lepingu lõpetamisega andis hageja

kostjale selgelt teada, et kui ka on mingeid lõpetamata töid või puudusi, siis ta ei soovi nende tegemist

kostja poolt. Hageja kahjunõude suurus on tõendamata.

16. Piksekaitse, kaabliteede toestamise ja korrastamise kohta hagejal pretensioone ei olnud. Kostja on

25.05.2020. a, vastates 17.03.2020. a ülevaatuse protokollile, selgitanud, et kaabliredelid on rikutud

isoleerimistööde käigus.

17. Väidet, et tulekindlate kaablite kinnitamiseks on kasutatud plastsidet, mis tules hävib, kostja kohapeal

kontrollida ei ole saanud. Kui hageja ei oleks lepingut üles öelnud ja tööde üleandmisel oleksid

fikseeritud vaegtööd, oleks kostjal olnud võimalik nõuda vastava puuduse kõrvaldamist oma

alltöövõtjalt.

18. Lõpetamata kaabeldus, ebakorrektsed kaabliühendused automaatikaseadmetega, tugevvoolu ja

nõrkvoolu, sh automaatika kaablite eraldamine kaabliteedel, liikumisteel olevate põrandast väljuvate

ühenduste kaitse, elektrijaotuskeskuste ühenduste korrastamine, märgistamine ja välisvalgustuse anduri

ümbertõstmine - neid puuduseid 17.03.2020. a ülevaatuse protokoll ei sisaldanud ja niinimetatud

puudustest on kostjale teatatud alles 25.08.2021. a hagi esitamisega. Lepingu lõpetamise hetkeks ei

olnud hageja poolt paigas seadmeid, millega lahtiseid kaableid ühendada ning lepingu lõpetamise

hetkeks ei olnud tellija poolt lõpetatud torustike isoleerimise tööd. Esines seadmeid, mille ühendamine

ei olnud kostja ülesanne.

19. Video jälgimismonitori ja juhtseadmete ümbertõstmine - lepingu lõpetamise hetkeks ei olnud tellija

poolt saabunud selget infot, milline on operaatoriruumi paigutus ja sellest tulenevalt monitori täpne

asukoht.

20. Paanikavältimis valgustite ümberühendamine - kokku oli lepitud, et evakuatsioonivalgustuse valgustid

jäetaksegi pidevalt töösse.

21. Väravate avamissüsteemide paigaldus ja ühendamine - väravaautomaatika ühendamine ei olnud kostja

ülesanne, vaid ühendamise ja seadistamise pidi teostama värava paigaldaja.

22. Sidetrassi kraavi asukoha mahamärkimine ei olnud lepingu kohaselt kostja töövõtu osaks. Lepingu lisa

4 punkti 1 kohaselt olid kaevetööd ja tagasitäide tellija ülesandeks. Kostja pidi geodeedilt tellima vaid

teostusmõõdistused, mida kostja ka tegi. R.O. arve nr XXX ning geodeetiliste tööde vastuvõtu aktist

nähtub teostusmõõdistuste tegemine. Kostja paigaldas sidekaabli tellija poolt kaevatud asukohta.

23. Hageja leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõtetega, kuna tööde lõpetamine ja

dokumentatsiooni koostamine viibis hagejast tingitud asjaolude tõttu. Hageja ei ole mõistliku aja jooksul

leppetrahvi nõudmisest kostjale teatanud VÕS § 159 lg 2 tähenduses ja on kaotanud õiguse leppetrahvi

nõuda. Hageja tugineb leppetrahvi nõudes asjaolule, et kostja ei pidanud kinni lepingus sätestatud tööde

lõpptähtajast, mis saabus lepingu kohaselt XX.XX.XXXX . Seega oleks hageja saanud kostjale

leppetrahvi nõude esitada juba 12.11.2019. a või lepingu ülesütlemisel XX.XX.XXXX . Hageja esitas

leppetrahvi nõude alles hagiavalduses, mille kostja sai kätte 30.08.2021. a. Seega on hageja teatanud

leppetrahvi nõudmisest kostjale ca 1 aasta ja 9 kuud pärast seda, kui ta enda väidete kohaselt oleks

lepingu kohaselt saanud leppetrahvi nõude esitada.

24. Kostja ei nõustu viivise arvestuse algusega, kuna kahjunõue ega ka leppetrahvi nõue ei saa kostja

hinnangul sissenõutavaks muutuda enne, kui vastavad nõuded on kostjale esitatud. Kahjunõude ja

leppetrahvi nõuded esitas hageja kostja vastu alles hagiavalduses.

25. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks kostja puuduseid aktsepteerinud. Edastades

25.05.2020. a. omapoolsed kommentaarid objekti kohapealse ülevaatuse aktile ei olnud kostja saanud

objektiga kohapeal tutvuda. Ülevaatus teostati ilma kostja esindaja juuresolekuta.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (I kd, tl 112-115, II kd tl 9-14).

26. Kostja on osaliselt puuduseid varasemalt aktsepteerinud. 17.03.2020. a aktile vastuseks teatas kostja:

„Meie hinnangul on nende vaegtööde maksumus, millega me nõustume suurusjärgus 1500 - 2000

eurot“. Samuti nähtub osade puuduste aktsepteerimine kostja poolt 13.09.2021. a kohtule esitatud O.I.

hinnapakkumisest, kus loetud töödele on antud hind ilma neid lisatöödeks nimetamata või muul viisil

täiendavalt kommenteerimata.

27. Kasutusloa andmise faktist ei ole mõistlikult mitte kuidagi võimalik järeldada, et kostja täitis kohaselt

hagejaga sõlmitud lepingut. Lepingu tähtaeg oli XX.XX.XXXX, mil pidanuks olema valmis kõik

lepinguga kokku lepitud tööd, sh teostus- ja muu dokumentatsioon.

28. Kostja kohustus oli korraldada geodeet väliselektrivõrgu paigaldise ehitamisele ja sidekaabli

projektijärgse paiknemise tagamine oli kostja vastutusalas.

29. Isegi kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et hageja ei ole kostjat puudustest õigel ajal teavitanud

ega objekti õigeaegselt üle vaadanud, siis kohaldub VÕS § 645 lg 1, kuna töövõtja poolt töödes esinevad

puudused on tekkinud töövõtja raske hooletuse või tahtluse tõttu ning töövõtja teadis või pidi teadma

lepingutingimustele mittevastavusest, kuid ei teavitanud sellest tellijat.

30. Kostja ei ole kasutanud projektikohaseid kuumtsingitud kaabliredeleid vaid keskkonnaklassile C1-C2

kohaseid. Tegemist on olulise ja tahtliku lepingurikkumisega, sest eksperdi arvamuse kohaselt, kui

tegemist ei ole projektis ette nähtud kuumtsingitud kaabliredelitega, peab need kas ümber vahetama või

arvestama vähendatud elueaga. Tulepüsivate kaablite kinnitamisel kasutatud tavalise plastsideme

kasutamine on tahtlik tegevus töövõtja poolt ja kostja on vastutav alltöövõtjate poolt teostatud tööde

eest.

31. Kostja selgitus, et kaablite ebakorrektsed (väga suur ripe) kinnitused olid tingitud sellest, et torustike

isoleerimise tööd polnud lõpetatud, ei tee märgitud töid lepingukohasteks. Ekspert on tuvastanud, et

vabalt rippuvaid kaabliühendusi oli hulganisti ja kohati isegi üle 1 m ning et nõrkvoolu ja

tugevvoolukaablid peavad olema eraldatud. Kostja seda teinud ei olnud. Kostja jättis liikumisteel

väljuvad ühendused kaitsmata mehaaniliste vigastuste vastu ja paigaldas juhtme pehmest

isolatsioonimaterjalist torusse. Elektrijaotuskeskuste ühenduste kaablid olid normikohase tähistuseta,

olid tähistatud markeriga mitte siltidega.

32. Välisvalgustuse andur ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt ning kostja on kinnitanud anduri

ümbertõstmise vajadust.

33. Kostja on nõustunud, et videojälgimise monitor peaks paiknema operaatoriruumis, mitte seadmekapis,

mistõttu puudub vaidlus, et see tuleb ümber tõsta. Kuna kostja on väitnud olevat tööd lõpetanud, on

selline väärasse asukohta jätmine tahtlik tegevus, millest lähtudes ei ole hageja kaotanud õigust antud

puudusele tugineda sõltumata, millal tööd üle vaatas ja kostjale puudustest teavitas.

34. Evakuatsioonivalgustuse paanikavalgustite pidev põlemisrežiim on põhjendamatu ja ei vasta tellija

soovitud säästlikule režiimile.

35. Hageja on seisukohal, et kinnistu jalg- ja autovärava elektrisüsteemidega ühendamine on kostja töövõtu

ulatuses. Väravate avamine puldiga oli teostamata. Seega oli töövõtja jätnud oma töö lõpetamata.

36. Kostja nägi ette sidekaabli asukoha vääralt. Antud juhul geodeet määratles sidekaablil asukoha vääralt,

mis tõi kaasa sidekaabli paiknemise naaberkinnistul.

KOHTU PÕHJENDUSED

37. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rikkumise

olemasolu üle ei ole võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või mitte ning

kas täitmine on kohane või mitte. VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvesse võttes tavasid ja

praktikat. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

38. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja

või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu.

39. VÕS § 642 lg 1 sätestab töövõtja vastutuse üldise põhimõtte, mille kohaselt töövõtja vastutab töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

40. N.R. Energy Osaühing ja Entronik OÜ sõlmisid XX.XX.XXXX ehituse töövõtulepingu nr XXX (I kd,

tl 6-10), mille p 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks XXX elektripaigaldise ehitus. Lepingu p 7.2 järgi oli

tööde lõplikuks tähtajaks XX.XX.XXXX .

41. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingujärgset kahju tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1, § 645 lg-st 1 ning

leppetrahvi väljamõistmist, kuna ekspert on tuvastanud katlamaja ehituses mitmeid puuduseid, sh

lõpetamata töid ning samuti ei lõpetanud kostja töid tähtaegselt. Kostja vaidleb hageja kahju nõudele

vastu, kuna kõik lepingujärgsed tööd olid teostatud nõuetekohaselt, tööd olid lõpetatud ning osade

tööde viibimine oli tingitud hageja enda tegevusest.

42. Hageja on kahju nõude tõendamiseks esitanud XXX objekti elektri tugevvoolu ja nõrkvoolu

ehitustööde ülevaatuse protokolli 17.03.2020. a (I kd, tl 27-39) ja M.L. arvamuse (I kd, tl 53-58), kus

tehtud töö puuduste kõrvaldamise maksumus 21.01.2021. a seisuga on 31 400 eurot (käibemaksuta).

43. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi

teada saama. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 sätestavad, et oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei

kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

44. VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata

sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal ei teatanud,

kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest

ja ei teatanud sellest tellijale. Riigikohus on rõhutanud, et VÕS § 645 lg 1 kohaldamiseks ei ole vajalik

analüüsida tellija käitumist ega seda, mis põhjusel tellija puudustest õigel ajal ei teavitanud, vaid hoopis

töö puuduste olemust ja töövõtja käitumist (RK 3-2-1-112-16).

45. Hageja on hagiavalduses muuhulgas tuginenud sellele, et kostja poolt olid lepingu ülesütlemise ajal

lepingujärgsed tööd tegemata ning et leping öeldi üles erakorraliselt, kostja on aga seisukohal, et leping

lõpetati korraliselt.

46. Kohus märgib, et Tartu Maakohtu otsusega XX.XX.XXXX ja Ringkonnakohtu otsusega

XX.XX.XXXX, tsiviilasjas nr XXX (jõustunud XX.XX.XXXX) on tuvastatud, et poolte vahel

sõlmitud leping lõppes hageja poolse korralise ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 alusel ja et töövõtja on

lepingus kokkulepitud tööd teinud.

47. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et aktis nr 4 (I kd, tlk 179), mille kostja on edastanud hagejale

09.01.2020. a e-kirja teel (I kd, tl 88), olid kõik tööd tehtud XX.XX.XXXX . Samuti on leidnud

tuvastamist, et hagejal puudusid pretensioonid teostatud tööde osas. Kohtud on tuvastanud, et tellija

10.01.2020. a kasutusloa taotluse alusel on lepingu objekt ehk XXX asuv katlamaja saanud 03.02.2020.

a kasutusloa (I kd, tl 69) ning kasutusloa taotlusega koos on esitatud kogu teostusdokumentatsioon ja

kontrollide tulemused, sh elektritöödega seotud auditid, seadistus- ja katseprotokollid.

48. Seega tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg-s 1 sätestatud jõustunud

kohtuotsuse kohustuslikkusest ei ole pooltel võimalik uuesti avada vaidlust tehtud või tegemata tööde,

dokumentatsiooni esitamise ja lepingu ülesütlemise aluste kohta.

49. Ehituse töövõtulepingu nr XXX (I kd, tl 6-10) p 6.1.2 järgi kohustus töövõtja teostama tööd vastavalt

lepingu dokumentatsioonile, heale ehitustavale ja muudele lepingus toodud eeskirjadele.

50. Kohus leiab, et kohtule esitatud XXX elektri tugevvoolu ja nõrkvoolu ehitustööde ülevaatuse

protokolliga 17.03.2020. a (I kd, tl 27-39) on tõendatud, et töövõtja poolt tehtud töö oli osaliselt

puudustega. Kostja on menetluse käigus tunnistanud, et 17.03.2020. a ülevaatuse protokollile tegi ta

märkused pooltevahelise läbirääkimiste käigus ning oma 25.04.2020. a vastuses objekti ülevaatuse

protokollile on kostja nõustunud vaegtöödega summas 1500-2000 eurot (I kd, tl 40).

51. Ülevaatuse protokollist (I kd, tl 27-39) nähtuvalt tuvastati, et:

-

piksekaitse allaviigud ei ole korrektselt kinnitatud, maandusühendused on korrektselt lõpetamata -

kostja on vastanud, et on nõus piksekaitse paigaldamise lõppviimistluse ära tegema, kuna see

kuulub kostja tööde mahtu.

-

paanikavältimise valgustid põlevad pidevalt kuigi ei peaks - kostja vastusest nähtuvalt lepiti

11.04.2019. a kokku, et valgustid jäävadki kogu aeg põlema.

-

osad juhtmed on ühendamata või korrektselt kinnitamata, ühendada klemmkarbis ja ühendada

hüdrojaama küte ja demonstreerida kütte töökorras olekut - kostja on vastanud, et foto juhtmete

ühendamise kohta ei ole loetav ning Entronik OÜ töövõtus ei ole klemmkarbise ühendamist, kuna

tegemist on soojatrassi kaablite ja ühendustega ning hüdrojaama küttekaabli ühendamine ei ole

samuti Entronik OÜ töövõtus.

-

katla taga asuv evakuatsioonivalgusti ei põle - kostja on vastanud, et antud evakuatsioonivalgusti

sütib elektritoite puudumise korral.

-

välisvalgustuse andur on paigaldatud nii, et välisvalgustuse sisse- ja väljalülitumine ei toimu

korrektselt - kostja on vastanud, et on nõus paigaldama anduri teise kohta.

-

kaabliredelid on ebapiisavalt teostatud ja seetõttu vajunud kõveraks, kaabliredel korrastada

vastavalt nõuetele - kostja on vastanud, et osad kaabliredelid on rikutud isoleerimistööde käigus,

muud kaabliredelid vaatab üle ja vajadusel kõrvaldab.

-

tulekindlad kaablid ei ole nõuetekohaselt kinnitatud - kostja on vastanud, et kontrollib ja viib

vastavusse.

-

kaabliredeleid ei tohi kasutada potentsiaaliühtlustuse edasiviimiseks seadmetele - kostja on

vastanud, et kaabliredelit ei ole kasutatud potentsiaaliühtlustuse juhina, vaid on lisaks veel

omavahel kokku ühendatud.

-

liitumiskilbi ajutise toite automaat tuleb eemaldada - kostja on vastanud, et eemaldab peale

kütteperioodi lõppu.

-

videoserveri juhtarvuti ja monitor on kilbiruumis, aga videoserveri vaatamise võimalus peaks

olema ka operaatori ruumis. Videojälgimise süsteemi kaabel operaatoriruumis on ühendamata -

kostja lubas viia süsteemi vastavusse vastavalt tellija tingimustes sätestatule.

-

kilbiruumis asuvates kilpides on lahtised juhtmeotsad - kostja on vastanud, et kontrollib ja

vajadusel likvideerib lahtised otsad.

-

kilpide dokumentatsioon ja kogu teostusdokumentatsioon viia aktuaalsesse seisu - kostja on

vastanud, et kontrollib ja vajadusel uuendab dokumentatsiooni.

-

hüdrojaama soojenduse kaabel on XXX kilbis ühendamata - kostja on vastanud, et tegemist on

hüdrojaama küttekaabliga ja selle ühendamine pole Entroniku OÜ töövõtus.

-

suitsuandurid on tähistamata - kostja on vastanud, et kontrollib ja vajadusel likvideerib puuduse.

-

õhkkütte kalorifeeri juhtkilpides on juhtmed ühendamata - kostja on vastanud, et seadmete ja nende

juhtplokkide vaheline ühendamine ei ole kostja töömahus.

-

paljudes kohtades ei ole kaablikinnitused korrektselt lõpuni tehtud, üleliigsed kaablisidemete osad

on eemaldamata - kostja on vastanud, et kontrollib üle ja vajadusel kõrvaldab puudused.

-

kinnistu sidekaabel on paigaldatud nii, et see kulgeb osaliselt naaberkinnistul - kostja on vastanud,

et kostja töövõtt algas kaabli paigaldamisest tehtud kaevikutesse.

-

kinnistu jalg- ja autovärav ühendamata - kostja on vastanud, et see ei kuulu kostja tööde mahtu.

-

kilbi arvestist ei tule elektrienergia signaali XXX visualiseerimisele - kostja on vastanud, et kostja

poolt on ühendused tehtud ja kontrollitud, tuleb lahendada koostöös XXX.

-

esitada kõik valvekoodid – kostja kontrollib üle ja esitab.

52. Ülevaatuse protokollis ja M.L. arvamuses (I kd, tl 53-58) on kattuvateks puudusteks maandusseade ja

piksekaitse,

kaabliteede

toestamine

ja

korrastamine,

tulepüsivate

kaablite

kinnitamine,

paanikavältimise valgustite ümberühendamine, välisvalgustuse anduri ümbertõstmine, videoserveri

juhtarvuti ja monitori asukoht, väravate avamissüsteemide paigaldus ja ühendamine, sidekaabli

ümberpaigaldus. Kuna ülevaatuse protokollis ja M.L. arvamuses on puudustega töid nimetatud

erinevalt, siis kohus asja lahendamisel lähtub kostja vastuväidetest vaegtööde osas, mida ta on esitanud

poolte läbirääkimiste käigus (vt otsuse p 54).

53. Kohus on seisukohal, et tunnistajate M.L. ja T.T. ütlustega ei ole tõendatud millised konkreetsed tööd

kuulusid kostja töövõttu, kuna töövõtulepingust ei nähtu teostatavate tööde detailset loetelu ning

kohtule ei ole esitatud ka muid ehitusdokumente, millest nähtuks millised konkreetsed tööd pidi kostja

tegema.

54. Kohus leiab, et kuna töövõtja on läbirääkimiste käigus tunnistanud, et tema töövõttu kuulusid

ülevaatuse protokollis puudustena märgitud piksekaitse kinnitamine ja maandusühenduste lõpetamine,

välisvalgustuse anduri paigaldamine, tulekindlate kaablite kinnitamine, liitumiskilbi ajutise toite

automaadi eemaldamine, videosüsteemi vastavusse viimine, kilbiruumi kilpide lahtiste juhtmeotste

ühendamine, suitsuandurite tähistamine, üleliigsete kaablisidemete osade eemaldamine, valvekoodide

esitamine, siis olid need puudused olemas juba töö üleandmisel, mis toob kaasa kostja vastutuse VÕS

§ 645 lg 1 mõttes.

55. Kohus võtab kahju väljamõistmisel aluseks kostja poolt esitatud O.I. hinnapakkumise (I kd, tl 89),

kuna hageja poolt esitatud M.L. arvamusest ei nähtu, milliste kutsealadel tegutsevate ettevõtete

hinnapakkumiste alusel on ta jõudnud järeldusele konkreetse töö maksumuses. Hageja muid tõendeid

puuduste likvideerimise maksumuse osas esitanud ei ole.

56. Arvestades eeltoodud põhjendusi kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuna O.I.

hinnapakkumise järgi 1000 eurot (piksekaitse kinnitamine ja maandusühenduste lõpetamine 300 eurot,

välisvalgustuse anduri paigaldamine 150 eurot, tulekindlate kaablite kinnitamine 150 eurot,

liitumiskilbi ajutise toite automaadi eemaldamine 50 eurot, videosüsteemi vastavusse viimine 150

eurot, kilbiruumi kilpide lahtiste juhtmeotste ühendamine 100 eurot, üleliigsete kaablisidemete osade

eemaldamine 100 eurot).

57. Kohus leiab, et kohtus ei leidnud tõendamist, et ülevaatuse protokollis ja M.L. arvamuses puudustena

märgitud järgmised tööd - paanikavältimise valgustite puudused, klemmkarbise juhtmete ja hüdrojaama

juhtmete ühendamine, evakuatsiooni valgusti põlemine, kaabliredelite puudused, hüdrojaama

soojenduse kaabel, õhkkütte juhtkilbi juhtmete ühendamine, jalg- ja autovärava ühendamine, kilbi

arvestise elektrisignaal, valvekoodide tähistamine ja suitsuandurite eest, oleksid kuulunud kostja

töövõttu.

58. Hageja on seisukohal, et sidetrassi valesti mahamärkimise eest vastutab kostja. Nimetatud puudust on

kirjeldatud nii ülevaatuse protokollis kui ka M.L. arvamuses. Lepingu lisa 4 (I kd, tl 12) p 1 järgi olid

kaevetööd ja tagasitäide tellija ülesandeks. Geodeet töövõtjalt.

Kohus on seisukohal, et antud lepingu lisast tulenevalt ei vastuta kostja selle eest, et sidetrass märgiti

maha valele kinnistule. Geodeetiliste tööde vastuvõtuaktist 19.11.2019. a (I kd, tl 94) nähtuvalt on

kostja tellinud teostusmõõdistused ja teostusjoonised. Lepingu lisa sõnastusest tulenevalt olid

kaevetööd tellija ülesandeks ning seega pidi tellija ka kontrollima, kas kaevetööd tehakse õigesse kohta,

olenemata sellest, et geodeet võis selle koha valesti maha märkida.

59. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 6500 euro välja mõistmist, sest kostja poolt rikuti töövõtu lepingu p

11.1, kuna töövõtja ei lõpetanud töid tähtaegselt s.o hiljemalt XX.XX.XXXX .

60. Tulenevalt VÕS § 101 lg 3 ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega

kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda

tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

61. Kohus on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna kostja esindaja P.K.

22.11.2019. a (I kd, tl 95) kirjast hagejale nähtub, et tähtajaks ei ole võimalik töid lõpuni teha, sest

22.11.2019. a seisuga ei võimalda hoone ehituslik seis seda teha. Kostja palub hagejalt informatsiooni,

kuna ta saaks tööd ära lõpetada ning palutakse tellijal kinnitada akt nr XXX kolme päeva jooksul.

Samuti nähtub, et internetiühenduse tarbeks on XXX keskkonda juba üle nädala aja tagasi dokumendid

ülesse laetud. Samuti on kostja hagejale 19.12.2019. a (I kd, tl 96) teatanud, et elektripaigaldise auditit

ei ole võimalik enne väljastada, kuna hageja ei ole kostjale esitanud käidukorraldaja andmeid. Seega

nähtub poolte kirjavahetusest, et kostja poolsete tööde teostamine viibis hageja ehitustööde venimise

tõttu ehk siis kostjast mitte olenevatel asjaoludel ning seega hageja ei saa tugineda antud juhul kostja

poolsele kohustuse rikkumisele VÕS § 101 lg 3 mõttes.

62. Kohus leiab, et hageja on käesolevalt ka kaotanud leppetrahvi esitamise õiguse VÕS § 159 lg 2 järgi,

kuna on leppetrahvi nõude esitanud hilinenult. Hageja esitas leppetrahvi nõude koos hagiavaldusega

25.08.2021. a. Lepingu ütles hageja üles XX.XX.XXXX . Seega ei ole hageja leppetrahvi nõuet

esitanud mõistliku aja jooksul peale lepingu lõppemist ning hageja nõue leppetrahvi 6500 euro ja sellelt

arvestatava viivise 894,68 euro välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

63. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 1000

eurot.

64. Hageja nõuab kostjalt viiviseid. Kuivõrd kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju,

siis tuleb viivise arvestamisel lähtuda VÕS § 113 lg 2, mille kohaselt arvestatakse võlgnetavalt rahalt

viivist alates hagi esitamisest 25.08.2021. a, kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne

hagi esitamist kostjat teavitanud kahju nõudest ja pooled ei ole kokku leppinud ka viivise määras. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis alates 25.08.2021. a arvestatuna kahjult

1000 eurot kuni 30.10.2022. a summas 94,68 eurot ning täiendavalt viivised TsMS § 367 alusel alates

kohtuotsuse tegemisest s.o 31.10.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulud

65. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1 ja rahalise suuruse

kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1.

66. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 98% ulatuses

hageja kanda ja 2% ulatuses kostja kanda.

67. Hageja menetluskulude nimekirjast (II kd, tl 38-39) nähtuvalt on hageja kantud menetluskuludeks

tasutud riigilõiv 1000 eurot, lepingulise esindaja kulud 9900 eurot (ilma käibemaksuta),

dokumentaalse tõendi kogumise kulu (ekspertiisikulu) 1940 eurot, mille hageja palub kostjalt välja

mõista.

68. Kostja menetluskulude nimekirja (II kd, tl 36, 46) kohaselt on kostja kantud menetluskuluks

lepingulise esindaja kulu 3030 eurot (ilma käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista.

69. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS

§ 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt

hinnaga 45 350,36 eurot tasuda riigilõivu 1000 eurot, mille hageja on tasunud ja mis on põhjendatud

kulu.

TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud

seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

70. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud ajakulu liiga suur

arvestades asja keerukuse ja mahukusega ning arvestada tuleb ka seda, et hageja on praktiliselt

samasisulise õigusvaidluse läbinud sama esindajaga kostja õigusjärglasega peetud vaidluses

tsiviilasjas nr XXX.

71. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda

detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt

väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele

ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud

ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja

põhjendatud.

72. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust, nõude olemust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning

hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna

nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega

tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks (s.o 19.08-25.08.2021. a menetlustoimingud) on

põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses, tutvumiseks kohtu saadetud dokumentidega ja kostja vastusele

seisukoha koostamiseks (s.o 30.08-15.11.2021. a menetlustoimingud) 5 tunni ulatuses, tutvumiseks

kostja

seisukohaga ja

sellele

täiendava

seisukoha

koostamiseks

(10.01.-25.04.2022.

a

menetlustoimingud) 5 tunni ulatuses, valmistumine istungiks ja istungil osalemine (s.o 03.05.-

04.05.2022. a menetlustoimingud) 3 tunni ulatuses, tutvumiseks kostja seisukohaga ja sellele vastuse

koostamiseks (30.06.-06.07.2022. a menetlustoimingud) 7 tunni ulatuses, menetluskulude nimekirja

koostamiseks, istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks (22.08.-23.08.2022. a

menetlustoimingud) 5 tunni ulatuses. Seega on kogumis hageja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatud kokku 32 tunni ulatuses kokku summas 5760 eurot (32 tundi x 180 eurot ilma

käibemaksuta).

73. Hageja dokumentaalse tõendi kogumise kulu (s.o ekspertiisi maksumus) summas 1940 eurot ei ole

menetluskulu TsMS § 143 mõttes, mistõttu ei ole see põhjendatud.

74. Arvestades kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu

võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja hagiga

tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks (s.o 13.09.2021. a menetlustoimingud) on põhjendatud

kokku 7 tunni ulatuses, kohtu nõuetele vastuse koostamiseks (s.o 19.10-17.12.2021. a

menetlustoimingud) 0,5 tunni ulatuses, eelistungiks valmistumiseks ja eelistungil osalemiseks

(03.05.2022. a menetlustoimingud) 3 tunni ulatuses, 06.06.2022. a hageja seisukohale vastuse

koostamiseks 7 tunni ulatuses, istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks (23.08.2022. a

menetlustoimingud) 6 tunni ulatuses ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (26.08.2022. a ja

02.09.2022. a) 0,5 tunni ulatuses. Seega on kogumis kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud

kokku 24 tunni ulatuses kokku summas 2160 eurot (24 tundi x 90 eurot ilma käibemaksuta).

75. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hageja menetluskulude põhjendatuks suuruseks kokku 6760 eurot

(riigilõiv 1000 eurot + lepingulise esindaja kulud 5760 eurot) ja kostja menetluskulude põhjendatud

suuruseks 2160 eurot. Pooled on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslased, seega kuuluvad

menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.

76. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas

2116,80 eurot (2160 eurost 98%) ja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 135,20

eurot (6760 eurost 2%).

77. Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena tuleb mõista

hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1981,60 eurot.

78. Kuna kostja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 alusel

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik