2-21-105666/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(15)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Margo Klaar, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-105666

Tsiviilasi

Egert transport OÜ hagi Mittetulundusühing

BUDOLINN JUDOKOOL vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.jaanuari 2022.a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

8400 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Egert transport OÜ 25.veebruari 2022.a apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Egert transport OÜ

(registrikood 14792045, aadress Mahla tn 70-4, 11215

Tallinn, e-post XXX), seaduslik esindaja PT

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

Mittetulundusühing BUDOLINN JUDOKOOL (registrikood

12613162, aadress K. Kärberi tn 48-104, 13919, Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (e-post

XXX)

Istungi toimumise aeg

06.10.2022

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 25.01.2022.a otsus jätta muutmata.

2. Egert transport OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Egert transport OÜ kanda.

2(15)

4. Mõista välja Egert transport OÜ-lt Mittetulundusühing BUDOLINN JUDOKOOL

kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 864 eurot.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Ellas Nordic OÜ ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu augustis 2019. Lepiti kokku

kostja soovitud töödes, mis olid vajalikud Mustakivi keskuses asuva kostja renditud

pinna ümberehitamiseks ajutiseks spordikeskuseks. Ellas Nordic OÜ ja kostja leppisid

algselt tööde maksumuseks kokku 6300 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks.

Kokku lepitud summa ei sisaldanud tasu materjalide ega lisakulude eest. Materjalid ja

lisakulud pidi tarnima töövõtja Ellas Nordic OÜ, mille eest kostja pidi tasuma

vastavalt materjalide ja lisakulude soetusdokumentidele. Kokku lepitud töid tuli teha

treeningsaalis, riietusruumides ja duširuumides.

2. Algselt lepiti töödena kokku, et töövõtja Ellas Nordic OÜ eemaldab treeningsaalis

üleliigsed seinad, tasandab põrandas oleva augu, teeb spordisaalis maalritööd,

pahteldab vuugid ja värvib olemasoleva kipsplaadi, pahteldab ja värvib saali postid

ning valgendab olemasoleva kipslae kipsi. Riietusruumis pidi Ellas Nordic OÜ

ehitama välja kipsist vaheseinad ja paigaldama seinte mõlematele pooltele kipsi alla

OSB plaadi nagide kinnitamiseks. Duširuumides pidi töövõtja ehitama vaheseinad,

need värvima ja valgendama laes oleva kipsi. Duširuumide osas leppisid pooled

kokku, et töövõtja kasutab parema hüdroisolatsiooni tagamiseks EPO värvi põrandatel,

laes ja seintel ning kokku ei lepitud plaatimist. Duširuumidesse pidi töövõtja sisse

tooma külma ja sooja vee koos segistitega ning välja ehitama vee väljavoolu süsteemi

koos trappidega. Trassid pidi ühendama peatrassidesse ja paigaldatama pidi sooja ja

külma vee mõõdikud. Lisaks pidi töövõtja paigaldama 5 siseust ja tõstma ümber

olemasoleva ukse.

3. Kostja pidi täiendavalt tasuma prügi utiliseerimise eest vastavalt utiliseeritava prügi

kogusele ja materjalide transpordi eest vastavalt tegelikele mahtudele. Kostja palvel

leppisid pooled samuti kokku, et spordisaalis asunud vihmavee äravoolu toru

paigaldab Ellas Nordic OÜ seina äärde. Selle töö eest tuli kostjal tasuda lisaks

eelmärgitud 6300 eurole 250 eurot. Pooled ei leppinud kokku mistahes spetsiifilistes

kvaliteedinõuetes. Samuti ei leppinud pooled kokku tööde tähtajas. Tööde teostamise

eesmärgiks oli võimalikult madal hind.

4. Septembri alguses 2019 soovis kostja tellida täiendavaid töid. Pooled leppisid suuliselt

kokku täiendavate tööde tegemises. Lepiti kokku, et töövõtja paigaldab põranda- ja

seinaplaadid riietusruumidesse, koridori ja duširuumidesse kokku 44 m2 ulatuses.

Tasu suurusena lepiti kokku 25 eurot ruutmeetri eest. Kokku lepitud hind sisaldas

küttekaabli peale tehtavat põranda tasanduse valu. Küttekaabli paigaldust töövõtja ise

ei teostanud. Ka nende tööde puhul tähtaega ega kvaliteedinõudeid kokku ei lepitud

kuna ruumid olid võetud aktiivselt kasutusse ja tööaeg oli piiratud. Samuti lepiti

3(15)

suuliselt kokku, et töövõtja paigaldab põrandaliistude asemel plaatidest liistud mahuga

33 meetrit ja hinnaga 13 eurot meetri kohta. Lisatööde maksumus kokku oli seega

1780 eurot ilma käibemaksuta, sealhulgas on lisatööks varem kokku lepitud vihmavee

äravoolu toru äraviimise töö hinnaga 250 eurot. Ostetud materjalidele ja renditud

töövahenditele

kulus

töövõtjal

faktiliselt

3782

eurot

ilma

käibemaksuta.

Ostudokumendid olid koos kostjaga üle kontrollitud.

5. Materjalide transpordiks objektile ja prügi utiliseerimisele kulus 468 eurot ilma

käibemaksuta. Kokku oli kulude suurus 4250 eurot ilma käibemaksuta. Kostja tasus

tööde ja materjalide eest ettemaksuna 6000 eurot augustis 2019. Sellest summast kulus

töövõtjal materjalide ostmiseks, transpordiks ja prügi utiliseerimiseks 4250 eurot ning

tasuks tööde eest saab ettemaksust arvestada 1750 eurot. Kostja pidi lepingu alusel

tasuma töövõtjale tööde eest 6300 eurot ning lisatööde eest 1780 ehk kokku 8080

eurot ilma käibemaksuta. Pärast ettemaksu tasumist tuli kostjal tööde eest seega tasuda

6330 eurot (8080 eurot – 1750 eurot) ilma käibemaksuta. 330 eurot lepiti kokku

allahindlus. Seega maksmisele kuulus 6000 eurot. Töövõtja alustas töid 12.08.2019 ja

lõpetas kõik kokkulepitud- ja lisatööd 15.09.2019. Töövõtja esitas kostjale tööde

vastuvõtmiseks e-kirja teel 17.09.2019 arvestuse, milles olid kajastatud kõik

lepingulised- ja lisatööde maksumused. E-kirjaga esitas töövõtja kostjale tööd

vastuvõtmiseks. Kostja arvestusele ei vastanud. Hageja osundab, et ruumides, kus töid

teostati, alustas kostja treeningute läbiviimisega alates septembri algusest. Kostja

vaatas tööd üle, võttis need kasutusse ega teavitanud ühestki puudusest. Töövõtja

tasunõue muutus seega sissenõutavaks. Töövõtja 03.10.2019 täiendavale pöördumisele

kostja ei vastanud. 03.11.2019 saatis töövõtja kostjale e-kirja teel allkirjastamiseks

teostatud tööde ja soetatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti.

Töövõtja palus kostjal rahalise arvestuse akti allkirjastada nelja päeva jooksul. Akti

kohaselt pidi kostja tasuma töövõtjale 8400 eurot koos käibemaksuga. Kostja akti ei

allkirjastanud.

6. 08.11.2019 saatis kostja esindaja töövõtjale e-kirja, milles asus vastuolus poolte

tegeliku kokkuleppega väitma, et töövõtja ei teinud töid valmis kokku lepitud

tähtajaks ega järginud kokku lepitud RYL2 nõudeid. Hageja osundab, et kostja

esindaja viidatud üldist kvaliteedinõuet, mille nimeks oleks „RYL2“, ei eksisteeri.

Kostja leidis, et töödes esinevad puudused, kuid ei sidunud ühtegi puudust väidetava

kvaliteedinõudega.

7. Kostja andis väidetavate puuduste kõrvaldamiseks töövõtjale tähtaja 08.12.2019.

Töövõtja vastas kostja pöördumisele ja selgitas, et majandus- ja kutsetegevuses

sõlmitud lepingu puhul peab tellija puudusi piisavalt selgelt kirjeldama, mida kostja ei

teinud.

Tegelikult

ei

võimaldanud

kostja

vaatamata

töövõtja

korduvatele

pöördumistele ja palvetele mitte ühtegi väidetavat puudust üle vaadata ega kõrvaldada.

Kostja keeldus alusetult töövõtja objektile lubamisest.

8. Ellas Nordic OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 04.12.2020. Hageja

teavitas kostjat nõude loovutamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepinguline

tasu 8400 eurot.

Kostja vastuväited

9. Kohtule 25.06.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Vastab tõele, et

"Ellas Nordic OÜ ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu augustis 2019". Pooled

leppisid kokku, et tööde maksumus koos materjalidega igal juhul ei pea ületama 9000

eurot. Pooltel ei olnud kokkulepet, et summale lisandub käibemaks. Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tasaarvestada, mistõttu tema huvi oli

saada teada lõplik hind, kuna kostja peab planeerima oma eelarvet lähtudes kuludest.

4(15)

10. Ei vasta tõele ja on tõendamata hageja väide, et "kokku lepitud summa ei sisaldanud

tasu materjalide ega lisakulude eest". Hageja toob esile tööde loetelu, mis enamuses

vastab tõele, v.a. seda, et pooltel oli kokkulepe plaatimises ja plaatimise maksumuses

saavutatud enne tööde alustamist. On tõendamata hageja väide, et "kostja pidi

täiendavalt tasuma prügi utiliseerimise eest vastavalt utiliseeritava prügi kogusele ja

materjalide transpordi eest vastavalt tegelikele mahtudele". Tasu utiliseerimise eest ei

pidanud kostja tasuma täiendavalt. See oli hinna sees. On väär hageja väide, et "ei

leppinud pooled kokku tööde tähtajas". Vastupidi, pooltel oli kindel kokkulepe, et

objekt pidi olema valmis tehtud hiljemalt 1. septembriks 2019. See oli tingitud sellest,

et 1. septembrist alustavad lapsed oma treeninguid. Kuid töövõtja lahkus objektilt alles

17. septembril, mis tõi kaasa tellija/kostja tulu kaotuse, kuna ruume ei saanud kasutada

vastavalt otstarbele.

11. Hageja väidab, et "septembri alguses 2019 soovis kostja tellida täiendavaid töid ja

pooled leppisid suuliselt kokku täiendavate tööde tegemises". Antud punktis toodu on

väär. Septembri alguses ei tellinud kostja täiendavaid töid. Nagu oli juba ülal toodud,

objekt pidi olema valmis hiljemalt 1. septembriks 2019. Seega ei saanud pooled

leppida kokku täiendavates töödes septembri alguses.

12. Vastab tõele hageja väide, et "kostja tasus tööde ja materjalide eest ettemaksuna 6000

eurot augustis 2019". Kostja täpsustab, et 6000 eurot oli üleantud töövõtjale sularahas,

sest töövõtja soovis arveldust vaid sularahas. Kostja avaldab, et töövõtja poolt tehtud

töid ei saa nimetada kvaliteetseteks töödeks.

13. Kuna hageja ei soovinud möönda, et tööd on tehtud mittekvaliteetselt, siis eesmärgiga

tuvastada hageja poolt tehtud ehitustööde kvaliteeti pöördus kostja riiklikult

tunnustatud eksperdi PP poole ehitusauditi tegemiseks. Ekspert on tuvastanud, et

teostatud ehitustööde osas mitmeid ehitusnormide rikkumisi maadlussaali ning

mõlema riietus-ja duširuumi seinte ja lagede maalritööd on teostatud ehitusnormidele

mittevastavalt. Seega ei tohi antud juhul väita, et tööd on valmis tehtud ja tasu seetõttu

muutus

sissenõutavaks.

Tohib

aga

väita,

et

töövõtja

teostas

ehitustööd

mittekvaliteetselt ja ehitusvigadega, eirates tehnilisi tingimusi ja materjalide

paigaldusjuhendeid. Tööd ei vasta lepingutingimustele, kuna tööde tulemus ei vasta

kokkulepitule:

tellija

ootas

töövõtjalt

kvaliteetselt

teostatud

tööd.

Tööde

parandamiseks sisuliselt on vaja kõik tööd teostada uuesti, kuna vead on nii tõsised ja

olulised, et neid pole võimalik kergelt parandada.

14. Väide, et kostja on sõlminud lepingu majandus- ja kutsetegevuses ei ole õige. Kostja

põhitegevusalaks on spordikool. Kostja ei tegele ehitustöödega.

15. Hageja ei tõendanud, et tööd vastavad ehitusnormidele ja on tehtud kvaliteetselt.

Hageja ei tõendanud, et temal on õigus nõuda eelarvet ületavat tasu. Ei vasta tõele

hageja väide, et "kostja viitas puudustele töödes mitu kuud pärast tööde valmimist

ning kostja etteheited olid üldsõnalised, ebaselged ja põhistamata". Kostja viitas

puudustele nii tööde käigus kui koheselt peale nn "tööde" lõppemist. 25.09.2021

toimus kokkusaamine puuduste arutlemiseks, kuid selle kokkusaamise jooksul ei

jõudnud pooled kokkuleppele. Töövõtja ei soovinud tööd parandada vaid soovis raha,

kusjuures suuremas ulatuses, kui oli eelarvega kokkulepitud. Töövõtja käitumine ja

ebatsensuursed väited kostja suhtes, mida ta kasutas kokkusaamisel, selgelt viitasid

sellele, et töövõtja tegelikult ei soovi midagi parandada. Kostja märgib, et töövõtja ei

ole ise pöördunud hageja poole ettepanekuga tööd ümber teha. Kostja peab vajalikuks

selgitada, et kuigi ta hakkas kasutama ruume, kuna oli hädas ja lastel pidi olema koht,

kus trennis käia, ruumide kasutamine oli ohtlik ja ebamugav. Lähtudes laste ohutusest,

otsustas kostja lõpetada üürilepingu ja 01.05.2020 lahkus kostja sellelt objektilt. Enam

kostja vaidlusaluseid ruume ei kasuta.

5(15)

Maakohtu otsus

16. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli Ellas Nordic OÜ ja

mittetulundusühing Budolinn Judokool vahel 2019. a augustis sõlmitud suuline

töövõtuleping. Kokkuleppe kohaselt pidi Ellas Nordic OÜ teostama ehitus- ja

remonditöid Mustakivi Spordikeskuses mittetulundusühingu Budolinn Judokool poolt

renditud ruumides. Ellas Nordic OÜ teostas perioodil 12.08.2019. a kuni 15.09.2019. a

kõik kokkuleppelised ja lisatööd ning esitas 17.09.2019. a kostjale arvestuse kõikide

tööde maksumuse kohta. 03.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale teostatud tööde

ja kasutatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti. 25.11.2019. a esitas

Ellas Nordic OÜ kostjale arve nr 134 summas 8 400 eurot.

17. Hageja leiab, et arvest nr 134 tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja on

saanud nõude mittetulundusühing Budolinn Judokool vastu Ellas Nordic OÜ ja Egert

Transport OÜ vahel 04.12.2020. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel.

Käesolevas menetluses on hageja kohtuistungil asunud seisukohale, et töövõtuleping

on sõlmitud X ja Ellas Nordic OÜ vahel. Hageja selgituste kohaselt on hagiavaldus

esitatud mittetulundusühing Budolinn Judokool vastu, kuna Ellas Nordic OÜ on

vaidlusaluse arve nr 134 esitanud mittetulundusühingule Budolinn Judokool. TsÜS §

34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste

isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kohus on seisukohal, et X ei ole

vaidlusaluse lepingu pool, vaid lepingus osalenud juriidilise isiku esindaja. Käesolevas

menetluses kogutud tõenditest nähtub, et Ellas Nordic OÜ on nõude loovutamise

lepingus leidnud, et tal on solidaarne nõue mittetulundusühingu Budolinn Judokool

ning X vastu. Õiguslikult on võimalik, et juhatuse liige vastutab vastavate asjaolude

esinemise korral juriidilise isiku kohustuste eest, käesolevas menetluses kogutud

tõenditest ei nähtu aga, et mittetulundusühing saaks vastutada füüsilise isiku poolt

võetud kohustuste eest. Eeltoodust tulenevalt on töövõtja ka ise olnud seisukohal, et

leping on sõlmitud mittetulundusühinguga Budolinn Judokool, kelle kohustuste eest

võib töövõtja hinnangul vastutada ka X. Hageja käesoleval juhul nõuet X vastu

esitanud ei ole.

18. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas töövõtja tasunõue on muutunud

sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks

nõude maksmapaneku. Kuna ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et Y-ga poolt

pärast tööde teostamist lisatöödeks nimetatud tööd oleksid tellija poolt lisatöödena

enne nende teostamist tellitud, tuleb kohtu hinnangul kõiki töid lugeda lepingulisteks

töödeks. Samuti ei ole ebakvaliteetselt teostatud tööde parandamise tööd lisatööd,

mille eest tellija peaks töövõtjale lisatasu maksma.

19. Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud teostatud töö ehitusnormidele. Töövõtja teadis,

et ruume hakkavad kasutama lapsed ja töövõtja oleks pidanud sellega arvestama ja töö

teostama vastavalt ehitusnormidele. Kostja on esitanud kohtule asjatundja arvamuse,

milles ehitusinsener PP on tuvastanud teostatud ehitustöödes mitmeid ehitusnormide

rikkumisi. Hageja on menetluses väitnud, et ühtegi pretensiooni kostja tööde osas enne

08.11.2019. a ei esitanud. Hageja tõeseid avaldus teinud ei ole ja hageja väited on

vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud tõend selle

kohta, et hageja, kostja ja töövõtja seaduslikud esindajad kohtusid vaidlusalusel

objektil 25.09.2019. a ning kostja seaduslik esindaja teatas töövõtjale ning hagejale, et

ei ole töödega rahul. 08.11.2019. a andis kostja töövõtjale täiendava tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Töövõtja puuduseid ei kõrvaldanud. Eeltoodust nähtub, et kostja on

töövõtjale pretensioone esitanud ning selgitanud, miks töö ei sobi kostjale

kasutamiseks. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning

6(15)

töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Kohtu hinnangul ei vasta hageja teostatud töö VÕS §

641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal sissenõutav tasunõue.

20. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töövõtja ja kostja olid kokku leppinud siduvas või

mittesiduvas eelarves. Reeglina on töövõtja poolt koostatud eelarve siduv ning eelarve

mittesiduvust peab tõendama selle koostanud töövõtja. Kohtu hinnangul puudub

hageja nõudel õiguslik alus, hageja ei ole tõendanud eelarve mittesiduvust. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et tema nõue kostja vastu tuleneb töövõtjale tasumata arvest

nr 134. Arvelt nähtub, et töövõtja on saanud kostjalt ettemaksuna 6 000 eurot. Kostja

väitel oli kokkulepe töövõtjaga selline, et tööde maksumus ei tohi ületada 9 000 eurot

(sh kõik kulud, materjalid, maksud). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et mingit

siduvat eelarvet ei olnud, kuid lepiti kokku, et suurusjärk jääb alla 9 000 euro

(00:14:29). Kohtu hinnangul on poolte vahel kokkulepitud siduvas eelarves, mistõttu

võis kostja mõistlikult eeldada, et kõik tööd ja materjalid sisalduvad töövõtja

hinnapakkumises, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et töövõtja oleks kostjale

teada andnud, et hinnapakkumisele lisanduvad materjalid ja tööde teostamiseks

vajalikud tööriistad.

21. Kostja andis 08.11.2019. a töövõtjale täiendava tähtaja tööde lõpuleviimiseks.

Töövõtja töid lõpule ei viinud. Kostja on tellinud parandustööde hinnapakkumise OÜ-

lt Arkolon ja TRADORF OÜ-lt. Vastavalt hinnapakkumistele on tööde maksumus

vastavalt summas 8 800,20 eurot ja 6 235,20 eurot, so keskmiselt 7 517,70 eurot.

Kohtu hinnangul on mõistetav kostja soov lasta puudustega teostatud tööd parandada

kolmandal isikul. Kostja on esitanud kohtule vaegtööde parandamise kalkulatsiooni.

Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et töövõtja on saanud kostjalt lepingu

täitmisena 6 000 eurot. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. Käesoleval juhul

on kostjal tekkinud kahju summas 7 571,70 eurot seetõttu, et töövõtja on oma

lepingulised kohustused jätnud tähtaegselt ja puudusteta täitmata. Kostja on

puudustega teostatud tööde eest tasunud hagejale 6 000 eurot. Kohtu hinnangul tuleb

seda ebakvaliteetselt teostatud töö eest pidada piisavaks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu

hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused täitnud.

Hageja apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja

saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei

ole maakohus töövõtulepingust tuleneva vaidluse lahendamisel sisuliselt tuvastanud,

milles pooled kokku leppisid. Kohus on üksnes üldsõnaliselt heitnud apellandile ette

väidete tõendamata jätmist, kuid ei ole tuvastanud, millise sisuga lepingu pooled asjas

esitatud tõendite kohaselt sõlmisid ja milliste tööde tegemises kokku leppisid. Kuna

kohus ei ole sisuliselt tuvastanud tasunõude ja tellija vastuväidete aluseks olevaid

peamisi asjaolusid ega hinnanud mitte ühtegi selle kohta esitatud tõendit, on kõik

järgnevad kohtu järeldused ebaõiged.

23. Algses vastuses hagiavaldusele võttis kostja omaks kõik hagiavalduses toodud hageja

väited lepingu sõlmimise ja lepingu sisu kohta. Alles lõplikes seisukohtades hakkas

kostja väitma, et hageja ei ole tõendanud kokkuleppe sisu.

24. Kohus on kostja omaksvõttu eiranud ning on asunud ise kujundama kostja eest

vastuväiteid. Kohus jättis eelmenetluses vajalikul määral välja selgitamata, mille üle

pooled tegelikult vaidlevad.

25. Otsuses on kohus meelevaldselt leidnud, et apellant ei ole esitanud ühtegi veenvat

põhjendust, miks pidi kostja talle kulud hüvitama. Kohus ei ole vastanud hageja

väidetele, et selliste kulude hüvitamises leppisid pooled kokku. Tegu oli kostja

lepingulise kohustusega. Kohus on läbivalt ja korduvalt heitnud apellandile ette

7(15)

kirjaliku lepingu sõlmimata jätmist, kuid ainuüksi sellest ei tulene vastava kokkuleppe

ja kostja lepingulise kohustuse puudumine. Lepingu võib sõlmida ka suuliselt. Kohus

oleks pidanud arvestama kostja omaksvõttu või võimaldama hagejal tunnistaja

ütlustega tõendada lepingu sisu.

26. Tööde tegemist soovis apellant tõendada tunnistaja ütlustega. Apellandi tunnistaja

taotluse jättis kohus rahuldamata põhjusel, et apellant oleks pidanud kohtule esitama

usaldusväärseid kirjalikke dokumente. Kohus ei selgitanud seejuures, millisest

õigusnormist tuleneb kirjalike dokumentide esitamise nõue ning milliseid dokumente

kohus silmas peab. Töövõtulepingutele ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid

ning neid lepinguid võib sõlmida ka suulises vormis.

27. Kuna kohus ei tuvastanud, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, on

meelevaldsed kohtuotsuse punktis 33 toodud järeldused tööde kvaliteedi kohta. Kohus

on iseenesest õigesti viidanud, et kui puudub kokkulepe töö kvaliteedi kohta, peab töö

vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile. Sellest võiks järeldada, et kohtu arvates

kokkulepe kvaliteedi osas puudus. Samas on kohus millelegi tuginemata leidnud, et

kuna ruume asusid kasutama lapsed, oleks töövõtja pidanud sellega arvestama ja töö

teostama vastavalt ehitusnormidele. Kohus ei ole isegi kaudselt selgitanud, millised

need ehitusnormid on ja kuidas töövõtja neid rikkus. Kuna lepiti kokku kaupluse

laoruumide kohandamine treeningusaaliks, ei pidanud apellant teadma kes selles saalis

treeninguid läbi viivad. Samas, kohtuotsusest ei nähtu, millised „ehitusnormid“ pidid

lapsi kuidagi mõne ohu eest kaitsma ja mis oli takistuseks. Kohus on kriitikavabalt

nõustunud kostja põhistamata väidetega. Kohus ei tugine ühelgi asjas kogutud tõendile

ega ole kooskõlas ühegi õigusnormiga.

28. Pooled ei leppinud kokku üheski kvaliteedinõudes ega tähtajas. Vastupidist ei ole

kostja tõendanud. Apellant leidis, et kostja ei saa puuduste olemasolu tõendada PP

arvamusega, sest arvamuses viidatud kvaliteedinõuetes pooled kokku ei leppinud ning

PP on hinnanud puudusi isegi sellistes töödes, mida hageja teinud ei ole ja on jätnud

tähelepanuta ekspluatatsiooni käigus tekkinud puudused.

29. Oma väidete tõendamiseks taotles hageja PP tunnistajana ülekuulamist. Kohus jättis

taotluse rahuldamata põhjendusel, et riiklikult tunnustatud eksperdil puudub vahetu

teadmine poolte vaheliste kokkulepete sisust ja sellest, millised ekspertiisis viidatud

tööd on hageja poolt teostatud. Kohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et apellant

palus sel juhul jätta tõend vastu võtmata. Vaatamata sellele on kohus otsuse punktis 33

leidnud, et PP arvamus tõendab kostja väiteid puuduste kohta. Sellisel viisil on kohus

jätnud apellant ilma oma väidete tõendamise võimalusest ning on eelistanud ühte

menetlusosalist teisele. Apellandi väidetele seoses PP arvamusega ei ole kohus otsuses

isegi kaudselt vastanud.

30. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks tööde

vastuvõtmisest keeldumisel viidanud mõnele konkreetsele puudusele töös ja nõudnud

selle kõrvaldamist ning töövõtja oleks puuduse kõrvaldamisest keeldunud.

Konkreetseid viiteid konkreetsetele puudustele ei esitanud kostja isegi menetluse

käigus ja pole esitatud tänaseni.

31. Otsuse punktis 37 on kohus leidnud, et kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud ja

kostjal on tekkinud kahju 7 571,70 eurot. Sellise järelduse tegemisel ei ole kohus

tuginenud ühelegi tõendile. Selleks, et tuvastada tasaarvestuse põhjendatust, oleks

kohus minimaalselt pidanud eelnevalt tuvastama, millistel tingimustel ja milliste tööde

tegemises pooled kokku leppisid. Kuna kohus ei ole seda teinud, ei saa abstraktselt ja

ilma tõendeid sisuliselt hindamata leida, mistahes kostja esitatud vastunõuded on

põhjendatud.

8(15)

32. Kostja esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi PP arvamuses ei ole leitud, et puuduste

kõrvaldamiseks tuli tööd uuesti teha. Kostja on esitanud kohtule hinnapakkumised,

mis on suunatud osade tööde täielikult uuesti teostamiseks. Selgitamata on jäänud,

mille alusel need tööd tuleb uuesti teostada ja on jäänud hindamata tööde puuduste

tekkimine ja olemus. Kohus jättis täielikult vastamata apellandi väidetele seoses

sellega, et kostja ei ole tõendanud, millised puudused töödes esinesid ega seda, mida

oleks puuduste kõrvaldamiseks tulnud teha.

Vastus apellatsioonkaebusele

33. Kostja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

34. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et

maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

35. Asja materjalidest nähtub, et:

-Ellas Nordic OÜ ja mittetulundusühing Budolinn Judokool vahel sõlmiti 2019. a augustis

suuline töövõtuleping.

-Lepingu kohaselt pidi Ellas Nordic OÜ teostama ehitus- ja remonditöid Mustakivi

Spordikeskuses mittetulundusühingu Budolinn Judokool poolt renditud ruumides.

-Kostja tasus töövõtjale ettemaksuna sularaha 6 000 eurot.

-Ellas Nordic OÜ teostas perioodil 12.08.2019. a kuni 15.09.2019. a tööd ning esitas

17.09.2019. a kostjale arvestuse kõikide tööde maksumuse kohta.

-03.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale teostatud tööde ja kasutatud materjalide

maksumuse kohta rahalise arvestuse akti.

-25.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale arve nr 134 summas 8 400 eurot.

-Kostja akti ei allkirjastanud, arvet ei tasunud.

-Ellas Nordic OÜ loovutas töövõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.

36. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus töövõtulepingu tingimuste

üle, selle üle, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas kostja saab

lõplikult keelduda töövõtulepingust tuleneva tasu maksmisest.

37. Apellatsioonkaebuses heidab apellant maakohtule ette esiteks seda, et maakohus jättis

arvestamata kostja õigeksvõtu hageja väidetud lepingu sõlmimise ja lepingu sisu

kohta. Ringkonnakohus apellandi etteheitega ei nõustu. TsMS § 231 lg 2 esimese ja

teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil,

kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu,

kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastuses hagiavaldusele

avaldas kostja, et vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu, leides, et hagiavalduses

toodud väited ja asjaolud ei vasta tegelikkusele. Seega ei ole võimalik ringkonnakohtu

arvates kostja omaksvõttu tuvastada.

38. Apellant leiab ka seda, et kuna maakohus jättis tuvastamata milline leping, milliste

tööde tegemiseks sõlmiti, tõi see kaasa ebaõigete järelduste tegemise tasunõude

sissenõutavuse kohta. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu. Maakohus

9(15)

tuvastas, et Ellas Nordic OÜ ja mittetulundusühing Budolinn Judokool vahel sõlmiti

2019. a augustis suuline töövõtuleping, mille järgi pidi Ellas Nordic OÜ teostama

ehitus- ja remonditöid Mustakivi Spordikeskuses mittetulundusühingu Budolinn

Judokool poolt renditud ruumides, kokku oli lepitud siduvas eelarves ning tööde

eelarveks koos materjalidega oli 9 000 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et

17.09.2019 hageja kirjas ja hagiavalduse p-s 3.3 märgitud tööd pidi töövõtja tegema,

vaidlus oli selles, kas kostja tellis osaliselt need tööd lisatöödena nagu väitis hageja

ning kas ja millises ulatuses nõustus kostja töövõtutasu suurendama.

39. Maakohus leidis, et töövõtulepingu pooled leppisid kokku siduvas eelarves.

Ringkonnakohtu arvates tuleb sellega nõustuda. VÕS § 639 lg 1 esimese lause järgi

võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või

mittesiduv. VÕS § 639 lg 1 teise lause järgi on eelarve eelduslikult siduv. Riigikohus

on avaldanud seisukoha, et töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli

VÕS § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda

tõendama, (vt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14,

p 14; Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 12).

Käesolevas asjas tuvastas maakohus poolte avaldatu järgi, et töövõtulepingu pooled

sõlmisid siduva eelarve kokkuleppe. Nimelt väitis kostja menetluses järjekindlalt, et

tööleping sõlmiti siduva eelarvega, kõik kulud sealhulgas töövõtutasu, ei tohtinud

ületada 9 000 eurot. Kuna hageja esindaja nõustus maakohtus toimunud istungil

sellega, et hageja soovis kokkulepitud tööde tegemist selliselt, et makstav summa ei

ületa 9000 eurot, korrates seda seisukohta, et kostja soovis, et tööde kogumaksumus ei

ületa 9000 eurot ka ringkonnakohtus toimunud istungil, teistsugune kokkulepe enne

töövõtulepingu sõlmimist tõendamist seega ei leidnud, siis tuleb lugeda tõendatuks

siduva eelarvega töövõtulepingu sõlmimine.

40. Asja materjalidest nähtuvalt tugines hageja menetluses sellele, et töövõtulepingut

muudeti selle täitmise käigus, kuna kostja soovis lisatööde tegemist ning sellega

seonduvalt lepiti kokku ka täiendavas tasus. Kostja vaidles neile väidetele vastu.

41. Kuna hageja tugines sellele, et lepingut muudeti, pidi tema tõendama nii selle, et

lepingu muutmiseks olid lepingupooled teinud tahteavaldused, kui ka selle, et

tahteavalduste sisuks oli hageja väidetu. Asjas vaidluse all olevate asjaolude tõttu oli

hagejal kohustus tõendada eelkõige seda, et kostja tellis lisatöid ning, et lisatööde

tellimisel leppisid pooled kokku hageja väidetud lisatasu suuruses. Hageja jättis selle

tõendamata.

42. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus rikkus menetlusõigusnorme jättes

rahuldamata hageja taotluse kuulata üle tunnistajana töövõtja seaduslik esindaja, kes

muuhulgas oleks saanud anda ütlusi lepingu sõlmimise asjaolude kohta. Selle

etteheitega seonduvalt toob ringkonnakohus esile järgmist.

43. Hageja palus hagis esitatud asjaolude tõendamiseks üle kuulata töövõtja seaduslik

esindaja tunnistajana. Kostja vaidles taotlusele vastu, leides et taotlusest pole võimalik

aru saada, milliseid konkreetseid asjaolusid ja/või faktiväiteid soovib hageja tunnistaja

ütlustega tõendada. Maakohus tegi 08.11.2021 määruse, millega jättis hageja taotluse

rahuldamata, leides, et taotlusest ei nähtu, milliste konkreetsete tähtsust omavate

asjaolude tõendamiseks hageja tunnistaja ülekuulamist taotleb. Kohus märkis ka seda,

et kohtu hinnangul saab hageja oma väiteid tõendada peamiselt siiski usaldusväärsete

dokumentaalsete tõenditega, mitte tunnistaja poolt antavate ütlustega. Sellest

seisukohast nähtuvalt leidis maakohus, et tunnistaja ütlused ei pruugi olla

usaldusväärsed. 08.11.2021 määrusega määras maakohus, et pooled on kohustatud

10(15)

esitama kohtule kõik asjas tähtsust omavad dokumendid, avaldused ja tõendid

hiljemalt 10.novembriks 2021.a., eelmenetlus lõpeb 15.11.2021.a. 15.11.2021 esitas

hageja uuesti taotluse töövõtja seadusliku esindaja tunnistajana ülekuulamiseks

soovides tunnistaja ütlustega tõendada: 1) kokkuleppe puudumist kostja viidatud

kvaliteedinõuetes, 2) materjalide soetamiseks vajalike kuludokumentide kostjale

esitamist 13.09.2019, 3) tööde teostamist. Samuti taotles hageja tunnistajana üle

kuulata PP, kes asjas andis teostatud töödele kirjaliku asjatundja hinnangu. Hageja

soovis PP ütlustega tõendada, et töövõtulepingu poolte vahel puudus kokkulepe tööde

konkreetsetes kvaliteedinõuetes, asjatundja viidatud puuduste kõrvaldamiseks ei ole

vaja kostja esitatud hinnapakkumistes märgitud tööde tegemist, osa PP arvamuses

esile toodud puudustega töid ei teinud lepingujärgne töövõtja. Kuigi kostja leidis

16.11.2021 menetlusdokumendis, et hageja taotlused tuleb jätta tähelepanuta, kuna

need on esitatud

hilinenult,

jättis

maakohus

hageja taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks määrusega rahuldamata. Kohus põhjendas määrust sellega, et kohtu

hinnangul saab hageja oma väiteid siiski peamiselt tõendada usaldusväärsete

dokumentaalsete tõenditega, mitte tunnistajate ütlusetega. Tunnistaja PP ülekuulamata

jätmist põhjendas maakohus sellega, et nimetatud isik ei saa anda ütlusi

töövõtulepingu poolte vahel kokkulepitud lepingu tingimuste kohta, sh selle kohta, kes

tööd teostas, kuna tehtud töödes esinevate puuduste tuvastamiseks pöördus kostja PP

poole peale seda, kui tööd olid juba tehtud. Arvestades hageja poolt toodud asjaolusid,

mida hageja soovis tunnistaja PP ülekuulamisega tõendada, leidis maakohus

ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et kuna hageja taotletud tunnistaja lepingu

sõlmimise ja tööde teostamise juures ei viibinud, ei saa ta anda ka nende asjaoludega

seonduvalt ütlusi. Hageja väidetele maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumise

kohta, kuna töövõtja seadusliku esindaja jäeti tunnistajana ülekuulamata, toob

ringkonnakohus esile järgmise.

44. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab

pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis

asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist

asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks

mh tunnistaja ütlus. Seetõttu ei ole võimalik tõendi vastuvõtmisest keelduda

põhjendusega, et kohus eelistaks asjaolu tõendamist mingit muud liiki tõendiga.

Tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 238 lg-tes 1-3 ning

ükski neist ei võimalda keelduda tõendit vastu võtmast põhjendusel, et kohtu arvates

võiks menetlusosaline esitada muud liiki tõendi.

45. Ringkonnakohtu arvates tuleb eeltoodud põhjendustel seega asuda seisukohale, et

tuleb lugeda põhjendamatuks maakohtu seisukoht, et tunnistaja ütluste asemel peaks

pool esitama eelkõige dokumentaalseid tõendeid, samas kui tunnistaja, kelle

ülekuulamist pool taotleb, saab taotleja arvates anda ütlusi asja õigeks lahendamiseks

tähtsate asjaolude kohta, tunnistaja ülekuulamise taotlus oli esitatud õigel ajal ning

tegemist oli lubatava ja asjakohase tõendiga. TsMS § 238 tähenduses oleks maakohus

seega üldreegli kohaselt pidanud tunnistaja üle kuulama. Samas tuleb käesolevas asjas

arvestada järgnevaga.

46. Käesolevas asjas on vaidluse all töövõtulepingust tulenev tasunõue, mille

põhjendatuse tuvastamisel, arvestades poolte väiteid, tuli välja selgitada esmalt

töövõtulepingu sõlminud poolte kokkulepped, sh võimalikud lisakokkulepped. Hageja

soovis neid kokkuleppeid tõendada töövõtja seadusliku esindaja ütlustega. TsMS §

11(15)

268 järgi kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama

kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Käesoleval

juhul loovutas töövõtja vaidlusalusest lepingust tuleneva nõude hagejale, millega

ühtlasi vältis olukorra, kus töövõtja seadusliku esindaja vande all ülekuulamine ei

oleks võimalik, juhul kui vastaspool vaidleb sellele vastu (mida ta käesolevas asjas ka

tegi) ning ka kohus omal algatusel ei pea vajalikuks poole ülekuulamist.

47. TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja muu hulgas tõendid,

mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ja esitatud

tõendite lubatavuse. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 463

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud

taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise

kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Seega peab kohus tegema tõendi vastuvõtmise

või sellest keeldumise kohta määruse. Pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on

kohtul õigus vastu võtta vaid TsMS § 237 lg-s 1 sätestatud tingimustel.

48. Kuna maakohus tegi eelmenetluses tõendi vastuvõtmisest keeldumise määruse, tuues

esile, et oma väiteid saab hageja tõendada eelkõige usaldusväärsete dokumentaalsete

tõenditega, millest saab järeldada, et kohus osutas juba eelmenetluses, et hageja

taotletud tunnistaja ütlused ei ole ilmselgelt sellise usaldusväärsuse astmega, et võiksid

hageja väiteid tõendada, samuti juhtis seega hageja tähelepanu sellele, et tal on

võimalus esitada ja ta peaks esitama täiendavaid tõendeid, leiab ringkonnakohus, et

tunnistaja taotluse rahuldamata jätmine ei ole käesoleval juhul oluliseks

menetlusnormi rikkumiseks, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja

saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks nagu hageja seda taotleb. 15.11.2021

menetlusdokumendis tõi hageja esile, et tal ei ole võimalik esitada muid

dokumentaalseid tõendeid tööde kohta, kirjalikud kuludokumendid on juba esitatud.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades poolte väiteid, sh hageja väiteid, et töövõtuleping

sõlmiti tähtajatult, kostja väiteid, et lepingulised tööd pidid olema teostatud 1.

septembriks 2019 oleks olnud võimalik tööde tegemiseks vajalike materjalide ostmise

dokumentide põhjal samuti tuvastada esialgne kokkulepe tööde ulatuse kohta. Hageja

tõi ringkonnakohtus toimunud istungil esile, et plaatimiseks (hageja poolt esile toodud

kui lisakokkuleppega teostatud tööd) vajalikud plaadid ostis kostja ise. Seega võib

poolte väiteid tööde tegemise tähtaja kokkulepet arvestades ja plaatide soetamise aega

arvestades olla võimalik tuvastada, kas plaatimine oli algselt kokku lepitud. Seega oli

hagejal,

arvestades

asjas

esitatud

dokumentaalseid

tõendeid,

võimalik

ka

dokumentaalsete tõenditega oma väiteid usutavaks teha. Lisaks ei nähtu asja

materjalidest, et töövõtulepingujärgsed tööd tegi töövõtja seaduslik esindaja

ainuisikuliselt, mistõttu oli hagejal võimalus ka tööde tegemist sh lisatööde tegemist,

eelkõige seda, et pesuruumides viimistluse asendamine toimus tööde tegemise käigus,

tõendada tööd reaalselt teostanud isikute ütlustega. Ringkonnakohtus ei esitanud

hageja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks.

49. Hagiavalduses tõi hageja esile, et töövõtja esitas kostjale tööde vastuvõtmiseks e-kirja

teel 17.09.2019 arvestuse, milles olid kajastatud kõik lepingulised- ja lisatööde

maksumused ning 03.11.2019 saatis töövõtja kostjale e-kirja teel allkirjastamiseks

teostatud tööde ja soetatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti.

Töövõtja palus kostjal rahalise arvestuse akti allkirjastada alates 03.11.2019 nelja

päeva jooksul. Ka ringkonnakohtus toimunud istungil avaldas hageja esindaja, et

poolte vahel oli kokkulepitud tööde vastuvõtmine, millele järgnevalt muutus

töövõututasu sissenõutavaks.

12(15)

50. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui

see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi,

tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see

on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul.

51. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole praegusel juhul tööde vastuvõtmise aktile

alla kirjutanud. Ringkonnakohus osutab, et töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige

pooltevahelise

tõendamiskoormise

jaotuse

aspektist.

Nimelt

eeldatakse

töö

vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning

vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö

lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö

vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.

52. Hageja leiab, et kuigi kostja ei ole töid vastu võtnud, saab kostja lugeda töö sellele

vaatamata vastuvõtnuks, kuna asus remonditud ruume kasutama. Ringkonnakohus

hageja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ruumide

kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks.

53. Kostja töid vastu võtnud ei ole, tuginedes sellele, et tööl esinevad puudused. Seega tuli

vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas tellija keeldumine tööde vastuvõtmisest on

põhjendatud.

54. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi

ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Eeltoodust

tuleneb, et tellija ei saa töövõtjalt nõuda selliseid omadusi, milles kokku lepitud ei ole.

Samuti ei saa tellija asuda tegema üldiseid ja põhistamata etteheiteid, et midagi on

tema hinnangul tehtud „valesti“. VÕS § 643 näeb ette, et kui tellija on töövõtulepingu

sõlminud oma majandus-või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle

vaatama või üle vaadata laskma. Kostja majandustegevuseks on sporditeenuste

osutamine ning selle teenuse osutamiseks sõlmis kostja töövõtulepingu. Seega sõlmis

kostja lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses.

55. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö

lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2

näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab

lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3

sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul

töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada

makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu.

56. Hageja tugineb asjas sellele, et kostja viitas puudustele töödes mitu kuud pärast tööde

valmimist ning kostja etteheited olid üldsõnalised. Seega tuli esiteks käesoleva

vaidluse lahendamisel tuvastada, kas kostja rikkus töö vastuvõtmise kohustust talle

antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtja esitas kostjale e-kirja teel 17.09.2019

13(15)

arvestuse, milles olid kajastatud kõik lepinguliste- ja lisatööde maksumused. Kostja

väidetel said töövõtulepingu pooled objektil 25.09.2019 kokku, kus kostja esitas

pretensioonid tehtud töö kohta. Asjas on esitatud nimetatud kokkusaamise salvestus

ning tõlge selle kohta. Nõustuda tuleb hagejaga selles, et tõlge ei ole korrektselt

teostatud, ilmselt on tegemist nn Google automaatse tõlkega. Siiski on sellest võimalik

aru saada, et töövõtulepingu poolte vahel oli vaidlus tehtud tööde kvaliteedi osas, sest

kostja on mh näiteks korduvalt viidanud puudustele plaatimistöödes. Töövõtulepingu

pooled arutasid garantii andmist, kuid nagu asjast nähtub, töövõtja garantiid teostatud

töödele ei andnud. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et salvestus on tõend, mille asja

juurde võtmisest tulnuks maakohtul keelduda. Lisaks tuleb osutada, et ringkonnakohtu

istungil avaldasid mõlemad pooled, et töövõtja ja kostja kohtumine ning arutelu tehtud

tööde osas ei olnud 25.09.2019 ühekordne, kuna töövõtulepingu pooled said objektil

kokku korduvalt.

57. Asjast nähtuvalt saatis töövõtja 03.11.2019 kostjale e-kirja teel allkirjastamiseks

teostatud tööde ja soetatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti.

Töövõtja palus kostjal rahalise arvestuse akti allkirjastada nelja päeva jooksul.

08.11.2019 kirjas teatas kostja töövõtjale, et ei näe võimalust tööde vastuvõtmiseks,

mh põhjusel, et tehtud töös esinevad mitmed puudused. Arvestades tööde

vastuvõtmise akti saatmist 03.11.2019, leiab ringkonnakohus, et kostja reageeris

töövõtja nõudele mõistliku tähtaja jooksul. Hageja väidetel jättis kostja täpselt

kirjeldamata, milles seisnesid töö mittevastavused. Sellega ei saa ringkonnakohtu

arvates samuti nõustuda, sest puudustena tõi kostja 08.11.2019 kirjas esile järgmist:

Auk põrandas ei ole täidetud betooniga, nagu oli kokku leppinud; Ei ole valmis

ehitatud treenerite ruumi; Lagi on värvitud vaid osaliselt; Peale värvimist seintel

paistavad läbi eelmised kirjed, kipsplaatidest seinad on ebatasased; Kooskõlastamata

tellijaga on ehitatud sein, mille ehitust ei olnud ette nähtud; Plaadid on paigaldatud

liimile paksusega 2 cm, mis on vastuolus tootja poolt juhendis näidatuga; Põrandaküte

töötab maksimumvõimsusel, et kütta sellist paksust, on suur elektrienergia kulu;

Plaadid tulevad põranda küljest lahti, on tühimikud plaatide all, mis asjatundja

hinnangul lähiajal viib nende purunemiseni; Seinte värvimise kvaliteet on halb, ei

vasta standarditele; Valesti on paigaldatud kipsplaadid, mitte vastavalt standardile;

Rikutud on riietusruumi uks; Duširuumid on ehitatud tavalistest, aga mitte

niiskuskindlatest kipsplaatidest, mis on materjalide kasutamise rikkumine, tulenevalt

kasutamise otstarbest; Äravool duširuumides on tehtud valesti. Duširuumis vesi ei

voola kanalisatsiooni, vaid satub riietusruumi põrandale; Valesti on paigaldatud

plaadid duširuumides ja teostamise kvaliteet on madal, ei vasta standarditele; Objekt ei

olnud üle antud koristatuna. Koristus oli teostatud omal kulul, kokkuleppel koristus

pidi olema teostatud töövõtja poolt.

58. Kuna töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline see, kas tellija rikkus töö

vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638

teine lause), kuid asjas ei ole tõendatud, et kostja jättis töövõtjale puudustest töödes

õigeaegselt teavitamata, siis tuleb asjas tuvastada, kas kostja esitatud pretensioonid

tööde kohta olid põhjendatud. Arvestada tuleb ka sellega, et hea usu põhimõttega

oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste

puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö

tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa

vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Seega kokkuvõtvalt - kui tellija ei ole tööd

vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb

lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija poolt ei saa

lugeda töö vastuvõetuks, sest ta esitab jätkuvalt pretensioone. Kui töös on üksnes

14(15)

ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö

vastuvõetuks.

59. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult

tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud

töö on lepingukohane. Asjas ei esitanud hageja asjatundja hinnangut tehtud tööde

lepingutingimustele vastavuse kohta, asjatundja arvamus, milles olid loetletud

puudused töödes, esitas kostja.

60. Asja materjalidele lisatud asjatundja PP arvamusest nähtuvalt esineb tehtud töödes

mitmeid puudusi. Ajatundja on näiteks esile toonud, et maadlussaali ning mõlema

riietus- ja duširuumi seinte ja lagede maalritööd on teostatud ehitusnormidele

mittevastavalt: kattevärvi alt kumab läbi aluspind, värvitud on ebaühtlaselt, pahteldus

on lõpetamata, pindadel on praod jms. Tagumise ehk teise riietusruumi seintele

kinnitatud nagid loksuvad, nagide loksumine näitab seda, et kinnitusvahendina

kasutatud tüüblid ei võta vastu neile rakenduvat koormust. Mõlema riietus- ja

duširuumi ning koridori põrandate keraamilistel plaatidel puudub paljudel juhtudel

nõuetekohane nake aluspinnaga. Plaatidel koputades oli paljudes kohtades kuulda

õõnsat heli, mis viitab sellele, et plaatide all on liiga vähe segu, st puudub nake

aluspinnaga.

Mõlema

duširuumi

pahteldatud

ja

värvitud

seintel

puudub

ehitusnormides nõutud laeni ulatuv hüdroisolatsioon. Esimese duširuumi põrandal

puudub nõuetekohane kalle. Mõlema duširuumi keraamiliste plaatide sise- ja

välisnurkades puuduvad deformatsioonivuugid. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus

seisukohal, et töödes esinesid olulised puudused ning töövõtja ei saanud lugeda töid

vastuvõetuks, töövõtja nõue ei muutunud seega sissenõutavaks. Asjatundja tõi esile ka

muid puudusi töödes, kuid hageja väitel ei puudutanud need vaidlusalust

töövõtulepingut.

61. Nõustuda ei saa hageja väitega, et kuna töövõtulepingu poolte vahel ei olnud kokku

lepitud kvaliteeditingimustes, siis on asjatundja arvamuses märgitud puudused töödes

ebaõiged. Selleks et hinnata, kas tehtud töö vastas nõutavale kvaliteedile tuli

arvestada järgmist. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule

või seadusele vastava kvaliteediga. Seega kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet

ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid

arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ringkonnakohus osutab, et asjatundja

arvamuse p-s 2 on esile toodud, millistest ehitusalastest normidest lähtudes asjatundja

oma hinnangu tehtud töödele andis, sh on asjatundja viidanud sellele, et arvestas

keskmise ehituskvaliteedi nõudeid.

62. Vastavalt VÕS § 114 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda

võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kuna kostja andis

08.11.2018 kirjas 30 päevase tähtaja tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks

ehk kuni 08 detsembrini 2019.a. Selle tähtaja jooksul kostja puudusi ei kõrvaldanud.

63. Ringkonnakohus leiab, et kuna töövõtulepingu järgne tasunõue ei muutunud

sissenõutavaks jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

64. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata jäävad ringkonnakohtus kantud

poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt on ta teinud kulutusi lepingulisele esindajale tasu maksmiseks 7

tunni ulatuses, millele lisandub kohtuistungil osalemise eest lepingulisele esindajale

makstav tasu. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind on 120 eurot, millele lisandub

käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja tunnihind on vaidluse

olemust ning valitsevat kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Lepingulise

15(15)

esindaja kulude suurus, mille kostja palub hagejal hüvitada, on samas mõnevõrra

ülepaisutatud. Arvestades vaidluse asjaolusid, selle keerukust, esitatud dokumentide

sisu ning mahtu ja eeldatavat mõistlikku aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks peab

ringkonnakohus põhjendatuks välja mõista hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja

kulud 6 töötunni ulatuses, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista 860 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/