2-21-14773/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-14773

Tsiviilasi

E.M. hagi R.R. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4050 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.M. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) E.M. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja M.M.

Vastustaja (kostja) R.R. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.M. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022. a otsus osas, millega maakohus mõistis

R.R.lt E.M. kasuks välja 250 euro suuruse elatise alates 15. septembrist 2021 kuni E.M.

õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui XXXX. Teha selles osas uus otsus,

millega mõista R.R.lt E.M. kasuks välja 566 euro suurune elatis alates 1. septembrist 2021

kuni E.M. õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui XXXX. Mõista kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis välja terviksummana ja edasiulatuv elatis

igakuise kohustusena.

3. Rahuldada E.M. nõue R.R. vastu 2020. a novembri elatise saamiseks ja mõista R.R.lt

E.M. kasuks välja 292 eurot.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1.Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Mõista R.R.lt E.M. kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud elatis ajavahemiku 1. septembrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2022 eest 7924

eurot.

4.3.Mõista R.R.lt E.M. kasuks välja 566 euro suurune igakuine elatis alates 1. novembrist

2022 kuni E.M. õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui tema 21-aastaseks

saamiseni ehk kuni XXXX.

4.4.Rahuldada E.M. nõue R.R. vastu 2020. a novembri elatise saamiseks ja mõista R.R.lt

E.M. kasuks välja 292 eurot.

4.5. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb iga kuu tasuda E.M. kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; selgitus: elatis. Samale kontole tuleb tasuda ka

resolutsiooni p-des 4.2 ja 4.4 märgitud sissenõutavaks muutunud elatis.

4.6. Määrata edasiulatuva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu

elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

4.7. Jätta rahuldamata elatisenõue, mis ületab 566 eurot.

4.8. Jätta rahuldamata E.M. kahju hüvitamise nõue (hagi esitamisele eelneva elatise nõue

2021. a juuli ja augusti eest).

4.9. Jätta 80% menetluskuludest R.R. ja 20% menetluskuludest E.M. kanda. Jätta

menetluskulud kindlaks määramata, kuna kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei

ole.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.M. (hageja) esitas 15. septembril 2021 Tartu Maakohtule R.R. (kostja) vastu hagi, milles

palus mõista kostjalt enda kasuks välja 700 euro suuruse elatise alates 1. juulist 2021. 22.

oktoobril 2021 märkis hageja kohtule esitatud menetlusdokumendis, et soovib kostjalt lisaks

saada 650 eurot laimu ning töötundide eest, mis kulusid hagejal tõendite kogumisele ja vastuse

kirjutamisele, samuti 292 euro suurust elatist 2020. a novembri eest, mille kostja on jätnud

maksmata.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja on 18-aastane ja õpib Tartu Ülikoolis

päevaõppes täiskoormusega . Õppimise kõrvalt ei jää töötamiseks aega. Hageja soovib õpingud

lõpetada nominaalajaga. Hageja elab koos töövõimetu emaga, kelle eest hageja peab

hoolitsema. Ema ainus sissetulek on 460 euro suurune töövõimetustoetus. Hagejal kulub iga

kuu üürile 350 eurot, kommunaalteenustele 120 eurot, toidule 140 eurot, transpordile 90 eurot,

sideteenustele 18 eurot, tervishoiule 40 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, internetile 32 eurot,

televisioonile 20 eurot, riietele ja jalanõudele 20 eurot, treeningule 50 eurot ning

liikluskindlustusele 25 eurot. Kokku on hageja igakuised kulud 925 eurot ja elatisena soovib ta

kostjalt saada 700 eurot.

Kostja varaline seis on väga hea ja nõutav elatisesumma ei ole nii suur, et kostja teised lapsed

osutuksid hagejale elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes vähem kindlustatuks. Kostja

teised lapsed harrastavad väga kalleid hobisid (võistlustants, modellindus, tennis, ratsutamine)

ja nende nimel on kinnistusraamatus suured kinnistud. Samuti on kostja paljude äriühingute

osanik ja juhatuse liige. Talle kuulub palju kinnistuid ning ta müüb ja annab üürile äriruume

ning kortereid. Kostja varjab oma peamisi sissetulekuallikaid. Hageja ei ole oma kulude hulka

märkinud kulutusi iluteenustele ega meelelahutusele.

Hageja on proovinud ühiselamus elada, kuid sinna ei mahtunud ära tema klaver, kaamera

statiiv, kunstivahendid ega koolitöödeks vajalik printer. Hagejal on varem võimaldatud

privaatset tuba. Võõra inimesega koos elamine mõjus tema tervisele halvasti ja ta ei olnud

võimeline ühiselamus õppima. Hageja ei saa elada ühiselamus ka seepärast, et tal on kass, kelle

ta peab siis, kui ema on haiglas, enda juurde võtma. Ühiselamus ei ole loomad lubatud.

Kuna hageja ema oli pikka aega voodihaige ja hageja pidi juba lapsena hoolitsema nii ema kui

ka majapidamise eest, said kannatada nii hageja vaimne kui ka füüsiline tervis. Kostja teadis,

et hageja elab üksi koos haige emaga, kuid ei tundnud nende käekäigu vastu mingit huvi. Kostja

jättis tihti elatise õigeks ajaks maksmata ja ka sellest tekkisid hagejale terviseprobleemid.

Tervishoiukulutused on hagejal seotud sellega, et ta peab kõiki neid negatiivseid tagajärgi nüüd

kõrvaldama. Alates 2019. a on hageja vajanud terapeuditeenust ja üks kord kuus peab hageja

käima massaažis. Lisaks sellele kasutab hageja iga päev vitamiine ja toidulisandeid. Kuivade

silmade tõttu vajab hageja ka silmatilku. Tervishoiukulude hulka kuuluvad ka kulutused

hambaravile ja teistele arstivisiitidele. Ujumis- ja joogatreeningud on vajalikud tervise

taastamiseks.

Transpordikulud on seotud sellega, et hageja peab käima Tartust Viljandisse ema eest

hoolitsemas. Bussiga hageja ei sõida. Hagejal on auto, mille vanem õde talle kinkis.

Transpordikulude hulka ei ole hageja arvanud auto hoolduskulusid ega auto kulumise tõttu

tekkivaid väljaminekuid.

Hageja nõudega ei saa tasaarvestada summat, mille kostja maksis hagejale vabatahtlikult pärast

hageja täisealiseks saamist, kuna hagejal oli täisealise õppiva lapsena õigus elatist saada.

Internetiteenusteks on hagejal ajutiselt kaheksa euro suurune sooduspakkumine, hiljem hind

tõuseb. Lisaks vajab hageja koolikohustuse täitmiseks kirjutusvahendeid, vihikuid, õpikuid,

raamatuid, printeripaberit ja tinti. Samuti on tasulised paljud teadusartiklid, millele on vaja ligi

pääseda, et teha teadustööd (artiklite hinnad on 5-70 eurot).

Hageja on alates 25. oktoobrist 2021 ka Viljandi korteri ainuomanik. Selle korteriga kaasnevad

kohustused ja kulud. Lisaks kõrgetele kommunaalkuludele tuleb tasuda iga kuu 14 euro 47

sendi suurust kindlustusmakset. Hageja ei saa seda korterit müüa ega üürile anda, kuna selles

korteris peab saama elada tema töövõimetu ema.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt on tema ülalpidamisel on veel kolm alaealist last: XXXX sündinud

A.A., XXXX sündinud B.B. ja XXXX sündinud C.C.. Kolme alaealise lapse peale kulub

vähemalt 876 eurot kuus. Kostja sissetulek on üksnes 578 euro 29 sendi suurune pension.

Kostjal on 2018. a toimunud liiklusõnnetuse tõttu liikumisraskused ja ta ei suuda üle tunni

järjest kontsentreeruda. Hageja ei ole oma eluasemekulusid tõendanud. Need on ka liiga suured.

Hageja saaks elada ka ühiselamus, kus üürihind ühele üliõpilasele on vahemikus 57–257 eurot,

kusjuures üür sisaldab ka kommunaalkulusid. Samuti saaks hageja kulude kokkuhoiuks üürida

elamispinna teistega koos, nii oleksid kulud väiksemad. Kostja ei pea maksma selle eest, et

hageja saaks tuua oma elukohta klaveri. Samuti võiks hageja minna vähemalt osalise ajaga

tööle. Viljandi korter on kolmetoaline ja sellest saaks ühe toa üürile anda. Viljandis on ühe toa

üürihind 150 eurot kuus.

Hageja on ise tõendina esitanud Tartus Pepleri 14 asuva ühiselamu üüriarve, mis on 122 eurot

50 senti kuus. Seega ei ole hageja eluasemekulud 470 eurot kuus. Hageja seletus, et ta ei sõida

bussiga, kuna tal on auto, ei ole mõjuv põhjus nõuda kostjalt transpordikulu 90 eurot kuus.

Tartu ja Viljandi vahet saab sõita ka bussiga ja seega ei ole põhjendatud hageja kulutused

transpordile rohkem kui 28 eurot kuus.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema kulutused tervishoiule on 40 eurot kuus. Ta ei ole

selgitanud, milliseid püsivaid kahjustusi ta peab ravima ega esitanud ka tõendeid. Epikriis, mille

hageja on esitanud, on nelja aasta tagune.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal kulub iga kuu internetile 32 eurot ja televisioonile 20

eurot. Hageja on märkinud hagiavalduses, et muud vältimatud püsikulutused on 50 eurot

treeningute ja 25 eurot liikluskindlustuse eest kuus. Kummagi kulu kohta ei ole hageja tõendeid

esitanud. Samuti pole hageja selgitanud, milline treening maksab 50 eurot kuus ja miks see on

vältimatu kulutus. Liikluskindlustus ei ole vältimatu püsikulu, sest liigelda on võimalik ka

ühistranspordiga.

Arvestada tuleb ka seda, et 6. juuli 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-20737 mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja elatis kuni 1. novembrini 2020. Kostja on ajavahemikus 20. detsembrist

2020 kuni 28 juunini 2021 maksnud hagejale 2030 eurot ja seda tuleb arvestada elatise

ettemaksuna. Täisealise elatisenõue on iseseisev nõue ja kostja ei pidanud hagejale elatist

maksma, kui ta täisealiseks sai. Hageja ei nõudnud kostjalt täisealiseks saades elatist ja seega

ei pidanud kostja hagejale 2030 eurot maksma ja see summa tuleb hageja nõudega

tasaarvestada. Hageja ei ole tõendanud, et tema ema ei suuda teda ülal pidada. Isegi kui emal

on puuduv töövõime, saaks ta osalise tööajaga töötada.

Hageja esitatud väljavõtted selle kohta, et kostja on seotud erinevate juriidiliste isikutega, ei ole

asjakohased, sest juriidilised isikud ei pea hagejat ülal pidama. Kostja ei saa neist äriühingutest

sissetulekuid. Kostja ei ole kortereid müünud. Teiste laste kalleid hobisid finantseerib nende

ema. Modellindusega seotud kulud kannab modelliagentuur.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 250 euro suuruse igakuise elatise alates 14. jaanuarist 2022 kuni hageja

õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni ehk kuni XXXX. 250

eurot ületavas ulatuses jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja ka sissenõutavaks muutunud elatise 988 eurot 17 senti alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemiseni ehk ajavahemiku 15. september 2021 kuni 13. jaanuar 2022 eest.

Hageja kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud poolte enda

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja täisealine ja omandab kõrgharidust, mistõttu

tal on õigus saada kostjalt kui oma isalt ülalpidamist. Hageja ülalpidamise ulatus sõltub tema

vajadustest ja tavalisest elulaadist. Kostja saaks ülalpidamiskohustusest vabaneda selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega tuleb elatise

väljamõistmisel lähtuda hageja vajadustest, tema tavalisest elulaadist, võimalusest ennast ise

ülal pidada ning lisaks arvestada kostja varalist seisundit. Hageja väitel on tema igakuised

ülalpidamiskulud ühes kuus 925 eurot.

Maakohus leidis, et ei saa eeldada, et hageja töötaks õppimise ajal täistööajaga ja teeniks

sissetulekut kõigi oma vajaduste rahuldamiseks. Iseenesest on hageja mõlemad vanemad

ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud, kuid asjas on tõendatud, et hageja ema on 100%

töövõimetu ja vajab ise abi.

Kuigi kohus palus kostjal korduvalt esitada tõendid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta,

ei ole kostja neid esitanud. Kostja esitas kohtule viimase aasta kohta üksnes ühe pangakonto

väljavõtte. Ta ei esitanud andmeid talle kuuluvate väärtpaberite, kinnistute ega muu vara kohta,

mille arvel oleks võimalik elatist tasuda. Töövõimetuse kohta märkis kostja, et ta ei ole selle

kohta käivaid dokumente vormistanud. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud, et üksnes

epikriiside alusel ei saa lugeda tõendatuks, et tal on puue ja puuduv töövõime.

Kostja on kohtule avaldanud, et tema ainus sissetulek on 578 euro 29 sendi suurune igakuine

pension. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale 14 kinnistut ja üks

korteriomand. Äriregistri väljavõtte järgi on kostja seotud 12 äriühinguga. Eeltoodust tulenevalt

on kohtul alust kahelda, kas kostja on oma varalise seisundi kohta avaldanud õigeid andmeid.

Kostjal on piisavalt kinnisvara, mille müügist saadud raha arvel oleks võimalik elatist tasuda.

Samuti ei ole välistatud, et kostja saab ettevõtlustulu. Kostja esitatud kontoväljavõte kinnitab

seda, et kostjale kuuluvad väärtpaberid, mille andmeid kostja kohtu nõudmisel ei esitanud.

Eeltoodust saab järeldada, et kostja varaline seisund on tegelikult väga hea ja ta suudab pidada

ülal nii oma alaealisi lapsi kui maksta hagejale elatist.

Hageja soovib saada 700 euro suurust elatist kuus ja tema arvutuste kohaselt on tema igakuised

kulud 925 eurot. Maakohus oli seisukohal, et kõik hageja kulutused ei ole põhjendatud. Kostja

ei pea maksma täisealisele lapsele nii suurt elatist, et see rahuldaks kõik tema vajadused, mh ei

pea kostja kandma hageja mitme elukoha kulusid. Samuti ei ole esmased ja vajalikud autoga

seotud kulud, treeningukulud jmt.

Maakohus leidis, et hageja nõude lahendamisel ei saa kostja makstud 2030 eurot pidada elatise

ettemakseks. Hageja sai küll 1. novembril 2020 täisealiseks, kuid kuna ta jätkas täisealiseks

saades gümnaasiumiõpinguid, oli tal õigus elatist saada. Kuna kostja tasus hageja täisealiseks

saades elatist vabatahtlikult, siis ei olnud hagejal vaja kohtusse pöörduda.

Kostja on olnud menetluses nõus maksma hagejale elatist 250 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista igakuine elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute

lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni ehk kuni XXXX.

Maakohus märkis, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõuab elatist alates 1. juulist 2021.

Hageja immatrikuleeriti Tartu Ülikooli 30. augustil 2021. Juulis ja augustis oleks ta saanud tööl

käia ja endale ülalpidamist teenida. Seepärast tuleb hageja kahjunõue (1. juulist 2021 kuni 14.

septembrini 2021 tasumata elatis) jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine 700 euro suurune elatis alates hagi

esitamisest kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti palub hageja lahendada maakohtus

tähelepanuta jäänud nõude ning mõista kostjalt lisaks välja 292 euro suuruse elatise 2020. a

novembri eest. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 135 euro

suuruse õigusabikulu.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hageja nõude põhjendamatult ja

kontrollimatult 250 eurot ületavas osas rahuldamata. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et

hageja soovis saada 292 eurot elatist tagantjärele ka 2020. a novembri eest. Kostja on ettevõtja,

tema varaline seis on hea ja ta suudab hageja nõutud suuruses elatist maksta. Maakohus jättis

kostja kontoväljavõtted kontrollimata. Samuti on maakohtu otsus vastuoluline, kuna maakohus

leidis, et kostja sissetulek on üksnes 578 eurot 29 senti kuus, kuid samas pidas kostja varalist

seisundit heaks. Kokkuvõttes ei ole aru saada, miks maakohus leidis, et kostja ei suuda maksta

suuremat elatist kui 250 eurot.

Hagejal ei ole mitut elukohta, kuna ta ei kasuta Viljandi korterit. Hageja kogukulud on 925

eurot ja hageja soovib elatisena saada vaid 700 eurot, seega kannab hageja 225 euro suurused

kulud iga kuu ise.

Kohtuistungil jäi hageja oma kaebuse juurde ja selgitas, et vaidlustab maakohtu otsust

väljamõistetud elatise summa osas ja selles osas, millega maakohus jättis lahendamata 292 euro

suuruse elatisenõude 2020. a novembrikuu eest. Hageja selgitas, et ta on oma õpingud

korraldanud just nii, et võimalikult palju ainepunkte praegu ära teha, nii et 21-aastaseks saades

saaks ta õppimise kõrvalt ka töötada. Hageja selgitas ka seda, et 2020. a novembrikuu eest

soovib ta saada 292 euro suurust elatist seepärast, et kostja maksis enne seda ja ka pärast seda

kuni 2021. a juunini selles suuruses elatist. Samuti selgitas hageja, et Tartu ja Viljandi vahet

peab ta sõitma 5-6 korda kuus ja bussipilet maksaks 7,5 kuni 8 eurot.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt peab täisealine isik ennast eelduslikult ise ülal pidama ja tema

ülalpidamise ulatus sõltub abivajadusest. Hageja saaks õppimise kõrvalt kasvõi osalise ajaga

töötada. Hageja viited, et kostja teistele lastele kuuluvad kinnistud, ei puutu asjasse. Hageja

vajadused on liialdatud, need on mugavusvajadused. Hageja ei pea üürima korterit eraisikult,

vaid saaks elada ka ühiselamus. Samuti ei pea hageja sõitma Viljandist Tartusse autoga, vaid

võib sõita ka bussiga.

Seoses hageja nõudega saada 292 euro suurust elatist tagantjärele 2020. a novembrikuu eest

märkis kostja, et hageja ei ole selgitanud, millised asjaolud on selle nõude aluseks. Praeguses

asjas nõuab hageja kui täisealine õppiv laps elatist PKS § 97 p 2 alusel. Täisealise lapse elatise

nõue on iseseisev nõue, mitte alaealise lapse ülalpidamisnõude jätk.

Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et hageja peaks saama 2020. a novembrikuu eest elatist 292

eurot. Hagi esitamisele järgneva aja elatisenõude kohta selgitas kostja, et ta pole nõus maksma

elatist rohkem kui 250 eurot kuus seepärast, et oli hageja emaga väga vähe aega koos ja tal ei

tekkinud temaga emotsionaalset sidet. Kostja selgitas, et täisealine inimene peaks tööl käima

ka siis, kui ta õpib.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tartu Maakohtu 14.

jaanuari 2022. a otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute

lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 566 euro suuruse igakuise

elatise alates hagi esitamise kuust kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui

XXXX. 566 eurot ületavas osas jääb hageja elatisenõue rahuldamata. Ülejäänud osas jääb

maakohtu otsus muutmata. Lisaks lahendab ringkonnakohus hageja nõude, mis maakohtu

menetluses jäi tähelepanuta ja rahuldab hageja nõude saada 292 euro suurust elatist 2020. a

novembrikuu eest.

7. Hageja on kostja täisealine tütar, kes soovib saada kostjalt ülikooliõpingute ajal 700 euro

suurust igakuist elatist ja lisaks 292 euro suurust elatist 2020. a novembrikuu eest. Maakohus

mõistis kostjalt välja 250 euro suuruse elatise alates hagi esitamisest. 2020. a novembrikuu

elatise nõuet maakohus ei lahendanud.

8. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all esmalt hageja elatisenõue alates septembrist 2021

kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Hageja

ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

elatisenõude 2021. a juuli ja augusti eest (kahju hüvitamise nõude). Selles osas on maakohtu

otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Teiseks

tuleb apellatsioonimenetluses lahendada see osa hageja nõudest, mille maakohus jättis

tähelepanuta ehk hageja 292 euro suurune elatisenõue 2020. a novembri eest.

9. Hageja nõue kostja vastu põhineb PKS § 96 lg-l 1 ja PKS § 97 p-l 2. Pooled ei vaidle selle

üle, et hageja on kostja täisealine tütar ja et ta õpib, ega ka selle üle, et kostja ei ole hagejale

pärast 2021. a juunit ülalpidamist andnud.

10. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama mh laps, kes täisealisena omandab

kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle

puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks

saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui

täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu

mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul

õigus nõuda ülalpidamist (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p

10).

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagejalt ei

saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Vastavalt

viidatud Riigikohtu lahendile võib õppetöö olla mõjuvaks põhjuseks sissetuleku

mittehankimiseks. Väljavõttega Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemist (dtl 23) ja Tartu Ülikooli

teatisega (dtl 31) on tõendatud, et hageja on alates 1. septembrist 2021 Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna X eriala bakalaureuseõppe täiskoormusega päevase õppe

üliõpilane. Olukorras, kus hageja õpib täiskoormusega, ei saa temalt eeldada, et ta käiks tööl ja

peaks ennast ise ülal. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna hageja on saanud Viljandi

korteri omanikuks, siis oleks tal selle korteri arvel võimalik tulu teenida. Selles korteris elab

hageja haige ema ja oleks äärmiselt ebamõistlik eeldada, et osa korterist antakse mõnele

kolmandale isikule üürile.

12. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsus on osaliselt vastuoluline. Samuti on

see väljamõistetud elatise suurust puudutavas osas olulises osas põhjendamata. Maakohus

analüüsis esmalt kostja ülalpidamisvõimekust ning leidis, et kostja varaline seis on hea ja

võimaldab hagejale elatist maksta. Seejärel leidis maakohus, et kõik hageja kulutused ei ole

põhjendatud, märkides, et kostja ei pea kandma hageja mitme elukoha kulusid ja et näiteks auto

ning treeningu kulud ei ole esmavajalikud kulud. Hageja vajadusi ega elulaadi maakohus ei

hinnanud ning 250 euro suuruse elatise väljamõistmist põhjendas maakohus üksnes sellega, et

kostja oli nõus sellise suurusega elatist maksma.

13. Täisealisele õpinguid jätkavale lapsele elatist kindlaks määrates tuleb lähtuda PKS § 99 lg-

st 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Seega tuleb kohtul igal konkreetsel juhul kindlaks teha,

millised on esiteks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja teiseks tema tavaline

elulaad.

14. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hageja tavalise elulaadi hulka peaks kuuluma

ühetoalise korteri üürimine õpingute asukohas Tartus. Kostja arvates on põhjendatud

eluasemekulu ühiselamukoha kulu, kuid mitte ühetoalise korteri üürikulu.

15. Hagejal on teises linnas kõrgkooli päevaõppes õppides kahtlemata vaja kusagil elada.

Hageja on ise selgitanud, et ta püüdis ühiselamus elada, kuid ei suutnud. Ringkonnakohus ei

arvesta hageja põhjendusi, et tal ei ole võimalik ühiselamus elada põhjusel, et sinna ei mahu

tema hobidega tegelemiseks vajalikud tarbed. Küll aga arvestab ringkonnakohus hageja

põhjendustega, et tema jaoks on osutunud psühholoogiliselt keeruliseks teistega koos elada ja

et ühiselamus ei olnud võimalik õppida. Hageja on selgitanud, et ta on alates 13. eluaastast

pidanud üksi hoolitsema oma haige ema eest ja see on talle endale põhjustanud nii vaimse kui

ka füüsilise tervise probleeme. Patsiendiportaali väljavõttega (dtl 83-84) on need

terviseprobleemid ka tõendatud. Kostja vastuväide, et patsiendiportaali andmed on nelja aasta

tagused, ei ole asjakohane, kuna eelduslikult tulebki sedalaadi tervisemuredega tegeleda

pikemat aega. Kui alaealine peab hoolitsema oma haige vanema eest, siis saab selliste

terviseprobleemide teket ka eeldada. Kõik eelnev kogumis võimaldab jõuda järeldusele, et

praegusel juhul saab hageja põhjendatud vajaduseks pidada ühetoalise korteri üürile ja

kommunaalteenustele kuluvat summat.

16. Ringkonnakohtu arvates kujundavad täisealise õppiva lapse elulaadi mh tema vanemate

võimalused. Hageja ema on küll töövõimetu, kuid kostja varaline seis on väga hea. Seda

järeldust ei lükka ümber kostja väited, et tema sissetulekuks on üksnes 578 euro 29 sendi

suurune pension. Hageja esitatud äriregistri väljavõttest (dtl 77-78) nähtub, et kostja on osanik

ja/või juhatuse liige kümnes äriühingus. Kui inimene on äriühingu juhatuse liige või osanik,

siis on tal neist äriühingutest eelduslikult võimalik saada kas töötasu, dividendi või muud

sissetulekut. Sissetuleku saamine oma äriühingust on osaniku enda kontrolli all. Kostja on küll

väitnud, et ta ei saa neist äriühingutest mingit sissetulekut, kuid see ei ole eluliselt usutav.

Sellisel määral äriga tegelemine ei saa olla ei heategevuslik ega püsivalt kahjumlik. Kostja ei

ole vastupidist ka tõendanud, nt ei ole ta väitnud, et need äriühingud oleksid varatud või ei

tegutseks. Kostja on väitnud, et tema äriühingud ei pea hagejat ülal pidama. See on õige, kuid

äriühingutest saadava tulu arvel on kostjal võimalik hagejat ülal pidada. Lisaks nähtub hageja

esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 79), et kostja omandis on 15 kinnisasja. Kostja

esitatud kinnistute nimekirja (dtl 125-126) järgi kuulub talle vähemalt 11 kinnisasja. Kostja ei

ole menetluses väitnud ega tõendanud, et need kinnisasjad oleksid mingil põhjusel väärtusetud.

Eeltoodust tulenevalt on ümber lükatud kostja väited, et tema majanduslik olukord on halb.

17. Nagu ringkonnakohus juba eespool märkis, on täisealise lapse ülalpidamise ulatuse

hindamisel üheks kriteeriumiks tema tavaline elulaad. See tähendab muu hulgas, et laps peab

saama osa oma vanemate elulaadist, sealhulgas selle vanema elulaadist, kellega ta koos ei ela

ja kes teda vahetult ülal ei pea. Seega peab ka hageja saama osa kostja tavalisest elulaadist.

Kostja elulaadi saab kaudselt hinnata mh tema uue pere elulaadi kaudu. Arvestades seda, et

kostja teistele lastele kuuluvad kinnisasjad (vt dtl 72-76) ja nad tegelevad kallite hobidega, on

kostja pere elulaad üsna jõukas. Kostja on küll väitnud, et kõik kallite hobide kulud ja üldse

kõik, mis kulub teistele alaealistele lastele, on soetanud tema abikaasa, ja et tema teisi lapsi

peavad üleval tema abikaasa, sugulased ja täisealised lapsed, kuid ringkonnakohtu arvates ei

ole see eluliselt usutav. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema jõukas elulaad on

üksnes tema abikaasa või täisealiste laste panuste tulemus. Kaudselt kinnitab kostja varalist

võimekust ka Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-20737 (dtl 24-

26), millega kostjalt mõisteti hageja ema kasuks ja hageja jaoks välja 4500 krooni suurune

igakuine elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tegemist ei olnud tolleaegse

miinimumelatisega. 2007. aastal oli miinimumpalk ligikaudu 230 eurot ja hagejale välja

mõistetud elatis oli eurodesse ümber arvutatuna ligikaudu 290 eurot. Asjaolul, et eelnimetatud

elatis oli 2020. aastaks muutunud miinimumelatiseks, ei ole tähendust, sest elatise

suurendamise nõude esitamine on hageja õigus, mitte kohustus.

18. Seega kinnitavad nii hageja vajadused kui ka tema tavaline elulaad, et õpingute ajaks

Tartusse üüritud ühetoalise korteri üüri- ja kommunaalteenuste mõistlik kulu on hageja

põhjendatud vajadus, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Eluruumi

üürilepingu väljavõttega (dtl 28) on tõendatud, et hageja on 20. septembril 2021 üürinud Tartus

ühetoalise 41,5 m2 suuruse korteri, mille üür on 350 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on

see Tartus asuva ühetoalise korteri mõistlik üürihind ja kostja ei ole ka vastupidist väitnud.

Kõnealuse korteri kommunaalkulude kohta on hageja esitanud tõendina 2021. a novembrikuu

kommunaalteenuste arve, mille järgi oli kommunaalteenuste kulu ca 94 eurot, mitte 120 eurot,

nagu väidab hageja. Seda suurusjärku kinnitab ka hageja esitatud väljavõte üürileandjale tehtud

maksete kohta (dtl 110). Seega loeb ringkonnakohus hageja tõendatud vajaduseks 350 euro

suuruse eluruumi üürikulu ja 94 euro suuruse kommunaalteenuste kulu.

19. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas hageja vajaduste ja tavalise elulaadi hulka kuuluvad

auto kasutamise kulud. Selles osas nõustub ringkonnakohus kostjaga ja leiab, et

transpordikuludena saab hageja põhjendatud kuluks pidada ühistranspordi kasutamise kulu.

Auto liikluskindlustuse kulu ei ole eeltoodud põhjustel hageja põhjendatud kulu. Hageja

selgituste kohaselt sõidab ta ühes kuus Viljandi ja Tartu vahel 5-6 korda ja bussipilet Viljandi-

Tartu marsruudil maksab 7,5 kuni 8 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei pea nii sageli kahe

linna vahet sõitma. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja on põhjendanud kodus käimist

mh ema aitamise vajadusega ja selline liiklemine kuulub hageja tavapärase elulaadi juurde.

Seega on hageja põhjendatud vajaduseks transpordikulu ühes kuus 7,5 × 2 × 6 = 90 eurot.

20. Hageja on oma tervisega seotud kulude suuruseks märkinud 40 eurot kuus. Ta on seda

selgitanud vajadusega käia teraapias, samuti kasutada aeg-ajalt tasulisi tervishoiuteenuseid (sh

hambaraviteenuseid), osta ravimeid, toidulisandeid ja silmatilku. Ringkonnakohtu arvates on

need põhjendatud ja vajalikud ning hageja tavalisest elulaadist tulenevad kulutused, mida tuleb

elatise suuruse määramisel arvestada. Hageja on põhjendanud, miks ta peab terapeudi juures

käima ning arvestades seda, kuidas ta on pidanud alaealisena oma haige ema eest hoolitsema ja

millised terviseprobleemid talle sellest on tekkinud, on tervise taastamise kulud põhjendatud.

21. Telefonisideteenuste kuluks on hageja märkinud 18 eurot kuus. Kostja ei ole sellele

summale vastu vaielnud, kuid on leidnud, et tema peaks sellest kandma üksnes poole, kuna teise

poole peaks kandma hageja ema. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel

juhul on tuvastatud, et hageja ema ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma, kuna ta on

töövõimetu ja puudega. See on tõendatud Töötukassa väljastatud töövõimekaardiga (dtl 18),

mille kohaselt on hageja emal kuni 2023. a juunini tuvastatud puuduv töövõime.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et puudele ja töövõimetusele vaatamata peaks

hageja ema tööle minema. Hageja on telefonisideteenuse tõendamiseks esitanud Elisa arve (dtl

113), millest nähtuvalt on hageja osa mobiilsideteenuse arvest ca 18 eurot. Eeltoodust

tulenevalt saab hageja põhjendatud vajaduseks lugeda 18 euro suurust telefonisideteenuse kulu

ühes kuus.

22. Hageja on oma vajalikuks kuluks märkinud ka 32 euro suuruse internetikulu ja 20 euro

suuruse televisiooniteenuse kulu. Kostja on sellele kulule vastu vaielnud, väites, et see ei ole

tõendatud. Hageja on internetiteenuse kulu tõendamiseks esitanud Elisa 1. novembri 2021. a

arve koos spetsifikatsiooniga (dtl 114–115), mille järgi oli hageja internetiteenuse kulu Tartu

korteris 2021. a oktoobris ca 10 eurot. Arvest nähtuvalt on siiski tegemist ajutise soodusarvega

ja soodustuse lõppemisel on teenuse tegelik kulu ca 19 eurot kuus. Hageja elulaadi ja vajadusi

arvestades on see põhjendatud kulu ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Küll

aga ei saa ringkonnakohtu hinnangul arvestada Viljandi korteriga seotud kulusid, sest hageja

ülalpidamiskulude hulka ei saa arvata kahe elukoha kulusid.

23. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 50 euro suurust treeningukulu ei ole hageja tõendanud

ja seega ei saa seda praegusel juhul arvesse võtta.

24. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hagejal kulub lisaks 140 eurot toidule, 20 eurot

hügieenitarvetele ning 20 eurot riietele ja jalanõudele, seega tuleb ka neid kulusid hageja

ülalpidamisvajaduse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

25. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu ühes kuus kokku 350 + 94 + 90

+ 40 + 18 + 19 + 140 + 20 +20 = 791 eurot. Kuna hageja on märkinud, et kannab oma kuludest

iga kuu ise 225 eurot, siis on hageja ülalpidamisvajaduse suurus 791 – 225 = 566 eurot.

26. Eelduslikult on mõlemad vanemad kohustatud oma abivajavat last pidama üleval võrdses

ulatuses. Kuid praeguses asjas on tõendatud (vt otsuse p 21), et hageja ema ei suuda hagejat

ülal pidada. Seega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist kogu hageja

ülalpidamisvajaduse ulatuses.

27. Kostja võiks vabaneda ülalpidamiskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 1 alusel ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohus analüüsis juba eespool

(vt otsuse p-d 16–17), miks kostja väited, et ta ei suuda hagejale ülalpidamist anda, ei ole tõsiselt

võetavad. Kostja head varalist olukorda ei lükka ümber ka tema esitatud epikriis, (dtl 50–70),

mille kohaselt sai ta 2018. a liiklusõnnetuses vigastada. Kostja on ise selgitanud, et puuet ta

vormistanud ei ole, kuna sellel ei ole majanduslikku mõtet. Apellatsioonimenetluses rõhutas

kostja, et küsimus ei ole niivõrd tema ülalpidamisvõimekuses, kuivõrd hageja ülepaisutatud

vajadustes. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei

kahjustaks kostjalt hageja põhjendatud ja vajalike kulude ulatuses elatise väljamõistmine kostja

enda ega tema pere tavalist ülalpidamist.

28. Üheks kostja vastuväiteks on olnud ka see, et kuna ta on maksnud hagejale 2020. a

detsembrist kuni 2021. a juunini iga kuu 290 õigusliku aluseta, siis tuleb tasutud 2030 eurot

hageja elatisenõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus ei nõustu selle vastuväitega ja selgitab,

et vaidlustamata asjaolude kohaselt õppis hageja 2020. a detsembrist kuni 2021. a juunini

gümnaasiumis ja seega oli tal ka sel ajal õigus kostjalt ülalpidamist saada. Kostja maksed ei ole

olnud õigusliku aluseta, vaid need on olnud vabatahtlikud elatisemaksed ja seega ei saa neid

hageja nõudega tasaarvestada.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 566 euro suurune elatis alates

hagi esitamise kuust ehk septembrist 2021 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem

kui tema 21-aastaseks saamiseni ehk XXXX. Ringkonnakohus mõistab resolutsioonis

terviksummana välja selle elatise, mille kostja võlgneb hagejale 2021. a septembrist kuni 2022.

a oktoobrini ja see summa on 14 kuud × 566 = 7924 eurot. Samuti mõistab ringkonnakohus

kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva elatise 566 eurot kuus alates 1. novembrist 2022 kuni

hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks, kuni tema 21-aastaseks saamiseni ehk

XXXX. 30. Hageja nõuab kostjalt lisaks 292 euro suurust elatist 2020. a novembrikuu eest, mil ta oli

juba täisealine, kuid õppis gümnaasiumis. Hageja põhjendab oma nõude suurust sellega, et

kostja maksis talle enne 2020. a novembrit ja ka ajavahemikus 2020. a detsembrist kuni 2021.

a juunini iga kuu umbes sama suurt elatist (vt otsuse p 28). Kostja nõustus ringkonnakohtu

istungil sellise elatise suurusega kõnealuse aja eest (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 4,

00:36:31). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka 292 euro suurune elatis 2020. a

novembri eest.

31. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb lahendis kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus. Kuna

ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse, siis tuleb

muuta ka menetluskulude jaotust.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis saada 700 euro

suurust elatist ja kohus mõistis välja 566 euro suuruse elatise ning lisaks 2020. a novembrikuu

eest 292 euro suuruse elatise. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi rahuldamise ligikaudset

proportsiooni arvestades 80% menetluskuludest jätta kostja ja 20% hageja kanda.

32. Hageja on oma menetluskuludena esitanud õigusabikulude arve, mille järgi on talle

apellatsioonkaebuse koostamiseks osutatud õigusabi 3 tundi tunnitasuga 45 eurot. Kostja ei ole

menetluskulude kindlaksmääramist nõudnud ega menetluskulude nimekirja esitanud.

Ringkonnakohus selgitab, et hageja on küll saanud õigusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks,

kuid ta on kaebuse esitanud ise, mitte esindaja vahendusel. Hagejal ei ole olnud menetluses

juristist lepingulist esindajat (TsMS § 218) ega ka nõustajat (TsMS § 228), seega ei ole

õigusabikulu praegu hüvitatav menetluskulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei

ole kummalgi poolel tekkinud kindlaksmääratavaid menetluskulusid ja seega tuleb

menetluskulud jätta kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt